Kiri

Sihtasutuse põhikirjas seatud eesmärkide saavutamine 201 8 . majandusaastal ja sihtasutusele 201 8 . majandusaastaks seatud aastaste tegevuseesmärkide saavutamine Sihtasutus Eesti Draamateater põhikirjalisteks eesmärkideks on: Eesti rahvuskultuuri rikastamine ja eesti kultuurimõtte ning eesti keele hoidmine ja edendamine kutselise teatrikunsti viljelemise kaudu; ühiskonna muutuste ja inimeksistentsi igaveste küsimuste mõtestamine vaataja jaoks; eri vaatajarühmadele võimaluste loomine kultuurist osasaamiseks; võimaluste loomine maailma teatrikunsti tutvustamiseks eesti vaatajale, Sihtasutuse Eesti Draamateater ja eesti teatrikunsti tutvustamine väljaspool Eesti Vabariiki. Sihtasutus Eesti Draamateater täitis pikaajalistest põhikirjalistest eesmärkidest lähtuvalt 201 8 . a tegev uskavas seatud eesmärke edukalt. SA Eesti Draamateater tõi 2018. aastal välja 12 lavastust, mille hulgas 1 oli koostöö Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiaga ja 2 lavastust koostöös Nargenfestivaliga EV 100 teatriprogrammi „Sajandi lugu“ raames . ED üks eesmärke on tegeleda inimeksistentsi põhiküsimustega, kirjandusklassika st esietendus Maksim Gorki „Väikekodanlased“ ja jaapani mütoloogial põhinev Izumi Ashizawa „Väike jumalanna“ . Maailma tänapäevadramaturgia hulgas on vene, iiri, inglise, prantsuse näidendid . Tähelepanuväärne oli Ivan Võrõpajevi jõudmine ED lavale, samuti koostöö autoritega (John Mcmanuse viibimine esietendusel, Võrõpajevi põhjalik intervjuu „Päikesetriibu“ tõlkijale) . E D repertuaari prioriteet on eesti dramaturgia. Lavale jõudis 5 algupärandit, mis moodustas aasta uusrepertuaarist ligi poole. Mõlemad repertuaaris ol nu d lastelavastuse d põhinevad al gupärandil. EMTA Lavakunstikool tõi välja rahvusvahelise koosseisuga magistri lavastuse; koostöö kõigi teatrikõrgkoolidega ja erinevate teatrierialade üliõpilastega jätkub järjepidevalt ja erialati mitmekesiselt. Kõige enam mängiti aasta jooksul lavastusi „Pangalaen“ (42 etendust), „Vaimude tund Koidula tänavas“ (37 etendust) ja „Ivanov“ (29 etendust). Suurim publikuarv oli suures saalis lavastustel „Ivanov“ (10 057 inimest), „Eesti matus“ (7188 inimest), „Kriidiaed“ (5915 inimest) ja väikses saalis „Pangalaen“ (5061 inimest), „ Bella figura “ (2824 inimest) ja „Vanad ajad“ (2295 inimest) ning Maalisaalis „Vaimude tund Koidula tänavas“ (1252 inimest). Aasta jooksul anti 498 etendust ja korraldati lisaks 4 muud üritust. Statsionaaris anti 451 etendust ja väljasõitudel 47 etendust. Piletiga külastajaid oli kokku 105 560 inimest, kokku külastajaid 107 3 88 inimest. Saalide keskmine täituvus oli 91% ja keskmine piletihind 13,08 € (ilma käibemaksuta). ED repertuaaris oli aasta jooksul 3 5 lavastust. Lisake etendustegevusele tegutses teater aktiivselt haridusprogrammi jm lisaprojektide vallas, nagu õpetajatele ja õpilastele mõeldud mitmekesised üritused, kirjastamine, uudisdramaturgia tutvustamine lugemistel jms. tehti rahvusvahelist koostööd, nagu jaapani lavastaja Izumi Ashizava lavastus „Väike jumalanna“, samuti Ingmar Bergmani 100. sünniaastapäeva tähistamine Bergmani päevadega (koostöös Rootsi suursaatkonnaga) ja värske taani näitekirjanduse tõlke ettelugemine (koostöös Taani suursaatkonnaga). 7 näitlejat olid teatri aastaauhindade nominendid ja 2 pälvisid aastaauhinna (Harriet Toompere ja Martin Veinmann), Guido Kangur pälvis riigi kultuuripreemia, Kaie Mihkelson valiti Eesti Näitlejate Liidu auliikmeks . Need on väga head tulemused, ühtlasi Eesti Draamateatri praeguse trupi ja maja eduka tegevuse optimaalne piir, arvestades ED kolme saali ja tehnilise personali koormatust . Sihtasutuse Eesti Draamateater 201 8 . aasta kunstiliste ja majanduslike tulemustega võib kindlasti rahule jääda. Teater täidab eesti kultuuris rahvusteatri missiooni . Eesti Draamateater tuleb hästi toime oma majandamisega, on kunstiliselt ja organisatsiooniliselt heas seisus. Sihtasutuse põhikirjalised eesmärgid on olulises osas saavutatud ning on saavutatavad ka tulevikus. Eesti teatrikunst ja -kultuur vajavad jätkuvalt Sihtasutuses Eesti Draamateater töötavate lavastajate, näitlejate ning teatriga koostööd tegevate näitekirjanike professionaalset panust ja seetõttu on sihtasutuse tegevuse jätkamine vajalik. Teatri toimimine sihtasutuse vormis seatud põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks on sobilik.