Kiri

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2018 aruandeaasta lõpp: 31.12.2018 sihtasutuse nimi: Sihtasutus NUKU registrikood: 90011094 tänava nimi, maja number: Lai tn 1 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10133 telefon: +372 6679550 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: www.nuku.ee Sihtasutus NUKU 2018. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 9 Bilanss 9 Tulemiaruanne 10 Rahavoogude aruanne 11 Netovara muutuste aruanne 12 Raamatupidamise aastaaruande lisad 13 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 13 Lisa 2 Raha 15 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 15 Lisa 4 Varud 16 Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 16 Lisa 6 Materiaalsed põhivarad 17 Lisa 7 Kapitalirent 17 Lisa 8 Kasutusrent 18 Lisa 9 Võlad ja ettemaksed 19 Lisa 10 Võlad töövõtjatele 19 Lisa 11 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 20 Lisa 12 Tulu ettevõtlusest 21 Lisa 13 Muud tulud 21 Lisa 14 Mitmesugused tegevuskulud 21 Lisa 15 Tööjõukulud 22 Lisa 16 Muud kulud 22 Lisa 17 Seotud osapooled 22 Lisa 18 Tegevuse jätkuvus 22 Aruande allkirjad 24 Vandeaudiitori aruanne 25 2 2018. majandusaasta aruande tegevusaruanne SISSEJUHATUS 2018. aastal jätkus 2016. aasta lõpus valminud juurdeehituse ning uuenenud hoonetekompleksi kasutuselevõtmine ja n-ö sisseelamine. Ehitusest tulenenud heitliku aja lõppemine ja kasutusele- võetud uuenenud kompleks tõid loodetud võimaluse fookusseerida kogu tegevus põhilisele – sisule ehk etendustegevusele. Kunstilise juhi, loomenõukogu ja osakondade juhtide eestvedamisel ning kogu kollektiivi toetusel jätkus repertuaari intensiivne ehitamine, täiendamine, tasa- kaalustamine ja mitmekesistamine. Repertuaari põhjalik ja igakülgne planeerimine vaatab kaugemasse tulevikku, andes kõigile asjaosalistele paremad ettevalmistus- jm võimalused. Aasta jooksul viidi läbi väga põhjalik ja kogu kollektiivi kaasav organisatsiooni missiooni, visiooni, väärtuste jne analüüs, mõtestamine ja sõnastamine. Tulemusi vaatlen täpsemalt allpool. Eelmisel ja kõnealusel hooajal vahetus erinevatel põhjustel suur hulk juhtkonnast, eesotsas kunstilise juhiga. See tõi kaasa õppimist, sisseelamist, kohandamist ja kohandumist, aga ka uut energiat ja motivatsiooni. Jätkus tehniliste võimaluste jm töötingimuste kaasajastamine, kohandamine ja arendamine. Täiustati ja täiendati väikese ja ovaalsaali lava-, valgus- ja helitehnilist infrastruktuuri, tagades tulevikuks kiiremaid ja mugavamaid ettevalmistustöid etendusteks ning laialdasemaid kunstilisi võimalusi pakkuvad lahendusi. Lavastuste tehniliste lahenduste jms teostamiseks töötati välja põhjalikum kavandite vastuvõtmise süsteem ja alustati selle juurutamisega. Täiustunud süsteem loob pingevabama õhkkonna ning aitab kokku hoida erinevaid ressursse ning saavutada paremat kunstilist jm tulemust. TEATER Üldist NUKU on noore vaataja teater, mis kujundab noore inimese kultuuriruumi, avardab tema tajusid, peegeldab tema maailmatunnetust, aitab tundma õppida iseennast ja maailma. NUKU juurde kuuluvad ka muuseum ja festival, mis moodustavad teatriga sünergilise terviku, edendades noorele vaatajale suunatud teatrit Eestis ja maailmas ning pakkudes inspireerivat keskkonda loominguliseks arenguks ja eneseteostuseks. NUKU otsib kontakti noore vaatajaga, aga kõnetab seejuures ka teisi vanusegruppe. Noorus ja arenemishimu on eelkõige sisemise eluhoiaku küsimus ning võib iseloomustada nii last, noorukit kui täiskasvanut. Teatri ülesanne on see igas inimeses peituv hoiak üles leida ja sellega suhelda. Teater võib aidata noorel inimesel mõista oma kohta maailmas või innustada ennast ja/või maailma muutma. Teatri kaudu saab noor näha ja väärtustada suhteid ümbritsevaga – pere, sõprade, ühiskonna, looduse ja erinevate kultuuridega –, aga näha ka seda, mis neis suhetes on ebatervet või ohustavat. Sellise teatri mõjuväljas kasvanud inimene astub ellu loodetavasti empaatiavõimelise, avatud meele ja inspiratsioonist laetud isiksusena. Valides NUKU teatri repertuaari lavastusi, lähtume sisust, sihtgrupist ja lavastusliigist. Nendeni jõuame vastates kolmele põhiküsimusele: 1. Miks antud lavastust tehakse? 2. Kellele on lavastus suunatud? 3. Kuidas lavastus vormiliselt lahendatakse?  NUKU teatri peamine sihtgrupp on vaataja vanusevahemikus 5–15, kellele suunatud lavastused on oma sisu, teatrikeele ja kunstilise kvaliteedi poolest kõnekad ka täiskasvanud teatrihuvilistele. Igal hooajal esietendub vähemalt üks lavastus täiskasvanutele, vähemalt kahe hooaja jooksul tuuakse repertuaari üks väikelastelavastus (vanusele 1–5). NUKU teater on ainus teater Eestis, mille repertuaaris on järjepidevalt ka nuku- ja visuaalteatrilavastusi. Nuku- ja visuaalteater võimaldab käsitleda teemasid tavapärasest erinevas, etenduskunstivorme põimivas teatrikeeles. See annab vaatajale värske perspektiivi ning ergutab ja arendab tema kujutlus- ja tõlgendusvõimet. Nuku- ja visuaalteatri edendamine ei ole NUKU teatri ainus ega peamine eesmärk, kuid lahutamatu osa teatri identiteedist. Lavastusi luues otsime sisuliste eesmärkide ja visuaalsete väljendusvormide dialoogi. NUKU teater on erinevate vaatajagruppide seas teadvustatud kõrge kunstilise tasemega teatrina, mis loob lavastusi noortele vaatajatele. Teatril on oma kindel koht ja hääl eesti teatri- ja kultuurimaastikul ning ühiskonnas laiemalt. Publikut köidavad nii lavastuste teemad, mis puudutavad ühiskondlikult ja üldinimlikult olulisi küsimusi, kui ka sisu ja vormi läbimõeldud suhe. Oma professionaalse taseme poolest on NUKU teater oodatud külaline rahvusvahelistel teatrifestivalidel. Etendustegevus ja repertuaar 2018. aastal esietendus üksteist (11) uuslavastust (2017. aastal 9 uuslavastust). Anti 640 etendust, mida külastas 88 872 vaatajat (2017. a. aastal anti 625 etendust, mida külastas 75 386 vaatajat) . Uuslavastused „Päris mäng”, autor ja lavastaja Leino Rei, esietendus 25.02.2018, väikelastelavastus. „Enne meid oli veeuputus”, autorid Andris Feldmanis, Jaak Kilmi, Kiur Aarma ja Piret Jaaks, lavastajad Jaak Kilmi ja Kiur Aarma, Eesti Vabariik 100 teatriprogrammi „Sajandi lugu” dokumentaallavastus, esietendus 22.03.2018, noortele ja täiskasvanutele. „Teatriauhindade õhtu”, autorid Priit Põldma ja Mirko Rajas, lavastaja Mirko Rajas, teatripäev 2018 auhinnagala, etendus 27.03.2018. „p(ÖÖ)”, autorid Andri Luup, Tiina Mölder ja Christin Taul, lavastajad Tiina Mölder ja Christin Taul, esietendus 29.04.2018, lavastus koolilastele. „Suhtlen, järelikult olen”, autorid Mihkel Tikerpalu ja NUKU noortestuudio, lavastaja Mihkel Tikerpalu, NUKU noortestuudio lennu lõpulavastus, esietendus 12.06.2018, noortelavastus. „Gulliveri reisid”, autor Jonathan Swift, lavastaja Taavi Tõnisson, esietendus 01.07.2018, koguperelavastus/suvelavastus. „Noored hinged”, autor Anton Hansen Tammsaare, lavastaja Mirko Rajas, esietendus 30.09.2018, lavastus noortele ja täiskasvanutele. „Vari”, autor Hans Christian Andersen, lavastaja Leino Rei, esietendus 07.10.2018, varjuteatrilavastus koolilastele. „Protsess”, autor Franz Kafka, lavastaja Taavi Tõnisson, esietendus 11.11.2018, TÜ Viljandi kultuuriakadeema teatrikunsti 12. lennu diplomilavastus noortele ja täiskasvanutele. „Elias maa pealt”, autorid Piret Jaaks ja Helen Rekkor, lavastaja Helen Rekkor, esietendus 02.12.2018, koguperelavastus/jõululavastus. „Mis on jõulud?”, autor ja lavastaja Maria Usk, esietendus 02.12.2018, jõululavastus väikelastele. Muu püsirepertuaar „Ajarefrään”, autorid Helle Laas ja Jaanika Juhanson, lavastaja Jaanika Juhanson, esietendus 22.02.2015, nuku- ja visuaalteatrilavastus täiskasvanutele. „Bon Vojage ja teised valed”, autor Etgar Keret, lavastaja Yael Rasooly, esietendus 23.09.2018, lavastus täiskasvanutele. „Hanel oli auto”, autor ja lavastaja Helle Laas, esietendus 02.05.2009, väikelastelavastus vanusele al 3. eluaastast. „Isekas hiiglane”, autor Oscar Wilde, lavastaja Maria Usk, esietendus 05.09.2004, lastelavastus vanusele al 5. eluaastast. „Karjapoiss on kuningas”, tekst rahvaluulest, lavastaja Rein Agur, esietendus 17.06.1981, lastelavastus vanusele al 4. eluaastast. „Museaalne” lavastus, mida mängitakse NUKU muuseumis. „Kentsakas juhtum koeraga öisel ajal”, autor Mark Haddon, lavastaja Sander Pukk, esietendus 08.03.2015, sõna- ja visuaalteatrilavastus noortele ja täiskasvanutele. „Kodud”, autor ja lavastaja Helle Laas, esietendus. 09.04.2011, väikelastelavastus vanusele al 3. eluaastast. „Krõll”, autor Ellen Niit, lavastaja Vahur Keller, esiet. 28.02.2016, lastelavastus vanusele al 4. eluaastast. „Metsakülad”, autor ja lavastaja Helle Laas, esietendus 17.11.2007, väikelastelavastus vanusele al 2. eluaastast. „Miisu”, autor Annie M. G. Schmidt, lavastaja Andres Roosileht, esietendus 18.10.2015, nuku- ja sõnalavastus vanusele al 5. eluaastast. „Nublu”, autor Jaan Rannap, lavastaja Vahur Keller, esietetendus 10.11.2013, lastelavastus vanusele al 4. eluaastast. „Nutude salajutud”, autorid Maria Usk ja trupp, esietendus 03.2018, lavastus beebidele. „Pesamunad”, autor ja lavastaja Helle Laas, esietendus 18.05.2012, väikelastelavastus vanusele al 2. eluaastast. „Pollyanna”, autor Eleanor H Porter, lavastaja Mait Joorits, esietendus 01.10.2018, koguperelavastus. „Puuhaldjate lugu”, autor ja lavastaja Mirko Rajas, esietendus 23.02.2014, lastelavastus vanusele al 4. eluaastast. „Päike läheb puhkusele”, autor Kristi Kangilaski, lavastaja Taavi Tõnisson, esiet. 30.04.2016, lastelavastus vanusele al 3. eluaastast. „Timm Thaler ehk Müüdud naer”, autor James Krüss, lavastaja Taavi Tõnisson, esietendus 30.04.2018, koguperelavastus. „Tsuhh, tsuhh, tsuhh…” autor ja lavastaja Helle Laas, esietendus 05.11.2006, väikelastelavastus vanusele al 2. eluaastast. „Vurr-vurr vurrkann”, autor ja lavastaja Helle Laas, esietendus 01.04.2010, väikelastelavastus vanusele al 1. eluaastast. „Vepsa muinasjutud”, rahvaluulel põhinev Helle Laasi ja Mihkel Tikerpalu lavastus, taasesietendus 01.10.2014, lastelavastus vanusele al 4. eluaastast. „Väike prints”, autor Antoine de Saint-Exupéry slavastaja Mirko Rajas, esietendus 29.01.2018, koguperelavastus. „Värvid”, autor ja lavastaja Maria Usk, esiet. 09.01.2016, lastelavastus vanusele al 3. eluaastast. Festival NuQ Treff on iga kahe aasta tagant toimuv rahvusvaheline teatrifestival, mille missioon on kaasaegse visuaal-, nuku- ja objektiteatri vahendamine eesti vaatajatele, teatriprofessionaalide silmaringi ja oskuste avardamine, rahvusvaheliste kontaktide loomine, väljundivõimaluste pakkumine oma ala tipptegijatele. Nii lastele kui täiskasvanutele suunatud välislavastuste programm tutvustab visuaalteatri võimalusi ning arendab universaalse teatrikeele lugemise oskust. NUKU teatri omalavastuste programm võimaldab teatritöötajatel, -teoreetikutel ja publikul asetada meie lavastused maailma tippteatri konteksti. Sel moel tõstab festival nii tegijate kui vaatajate teadlikkust ja huvi erinevate teatrivormide vastu. NUKU teatri ja teiste Eesti teatrite lavastused tutvustavad välisekspertidele meie visuaalteatrit, sõlmitakse kontakte erialaseks koostööks ja välisfestivalidel osalemiseks. Festival sai alguse 2007. aastal. 2016. aastal võeti kasutusele nimi NuQ treff ja seni iga- aastaselt toimunud festival muutus bienaaliks. 2018. aasta oli esimene nö vaheaasta, mille jooksul tegeleti programmi valimisega. 2018. aastal vahetus festivali kunstiline juht, kelleks sai Leino Rei. Alustas tegevust festivali loomenõukogu ning festivali tehniliseks juhiks sai Revo Koplus. Programmi valimiseks, suhete hoidmiseks ning arendamiseks ja ka NUKU teatrile koostööpartnerite leidmiseks külastati paljusid festivale, võõrustati väliskülalisi ning suheldi regulaarselt seniste ning uute partneritega. MUUD TEGEVUSED Üldist Kuigi sihtasutuse põhitegevuseks on teatritegevus, koondab organisatsioon enda juurde veel mitmeid teatriga seotud ja eraldiseisvaid kunsti- ja muid tegevusi. See pakub lisaväärtust ning sidusust. Nii tegeletakse nimetatud teatrifestivali korraldamisega, uue põlvkonna kasvatamisega noortestuudios, ollakse partneriks teatrialase (kõrg)hariduse andmisel Tartu Ülikoolis, Viljandi Kultuuriakadeemias ja EMTA Lavakunstikoolis, peetakse muuseumi (püsiekspositsioon, näitused, sariüritused, eriüritused, ekskursioonid jne) ning arendatakse muud näitusetegevust. Lisaks sellele korraldatakse ka mitmesuguseid erisündmusi, ollakse aktiivsed rahvusvahelistes suhetes ning pakutakse ja arendatakse muid tugiteenuseid, näiteks pood ja kohvik. Muuseum NUKU teater on ainus Eesti teater, mille juurde kuulub teatri missiooni ja visiooni toetav muuseum. Muuseumi püsiekspositsioon ja ajutised näitused tutvustavad nukuteatrikunsti ja meie teatri ajalugu. Muuseumis toimuvad haridus- ja teatriprogrammid, kohtumised, loengud ja meistriklassid. Muuseumis suheldakse meie lavastuste sihtgruppidega, avatakse lavastuste tausta, analüüsitakse teatris nähtut ja kogutakse tagasisidet. Muuseum uurib, kogub ja säilitab NUKU teatriga seonduvaid materjale ning jäädvustab etendustegevust. 2018. aastal külastas NUKU muuseumi 21 618 inimest (2017. aastal 16 155 inimest). Jätkati sariürituste korraldamist ning pakutavate koolituste, õpitubade jms arendamist ning täiendamist. Jätkati koostööd Tallinna vanalinna muuseumidega. Muuseum oli 2018. aastal külastajatele avatud kuuel päeval nädalas. Muuseumis jätkati väljatöötatud ning täienenud programmiga, mida pakutakse täies mahus eesti ja inglise ning osaliselt ka vene keeles. Igapäevaselt toimusid muuseumis ekskursioonid, mille käigus sai tutvuda nukuteatri ajalooga ja näitustega seotud teatriteemadega. Jätkusid üritustesarjad „Kohtumine nukkudega” „Kohtumine nukunäitlejaga”. Teatrihooaja igal laupäeval ja pühapäeval anti muuseumis etendusi, kord kuus toimus muuseumis kontsert. Muuseumis korraldati sünnipäevi ja (jõulu)pidusid, mille programmid koostati vastavalt külastaja soovile eelpool nimetatud muuseumitegevuste põhjal. Muuseum osales aktiivselt erisündmuste läbiviimisel ja organiseerimisel. Jätkusid programmid, mis pakkusid teatrietendustele lisaväärtusi mängude, õpitubade ja töötubade vormis. Jätkus koostöö muuseumidevaheliste koostööprojektidega, milles osales üheksa vanalinna muuseumi. Viidi läbi koolivaheaegadel toimuvaid lastelaagreid „Kaheksa ühe hoobiga” 1.–3. klasside lastele ning seejärel koostööprojekt „Puust ja punaseks”, mille käigus saavad üldhariduskoolide 4. klassid osaleda ühel neljatunnisel koolipäeval, mis toimub erinevates muuseumides. Jätkati NUKU muuseumis uue ekspositsiooni planeerimise ja ehitamisega. Eesmärgiks oli välja töötada platvorm, mis täiendaks nukuteatri diskursuse-sisest kvaliteeti ning oleks külastajatele atraktiivne ka erialaüleselt. Rahvusvahelised suhted Lähtudes valdkondlikust eripärast ja sellega tegelejate vähesusest Eestis, samuti huvist mujal maailmas toimuva vastu, aga ka enda loomingu tutvustamise ning teistelt õppimise ning inspiratsiooni saamise eesmärgist, omab NUKU väga laiapõhjalist rahvusvaheliste suhete võrgustikku. Välisfestivalidel osalemine on NUKU teatrile suurepärane võimalus uute kontaktide loomiseks ja enese näitamiseks rahvusvahelisele ringkonnale. Lisaks on festivalid Eesti nukunäitlejate ja kunstnike jaoks peaaegu ainsaks enesearenduse ning kogemuste hankimise võimaluseks. 2018. aastal külastas NUKU teater lavastustega järgmisi festivale: Mai - FIDENA festival Bochumis, Saksamaal; Juuni - KARUZELA festival Łódźis, Poolas ja DRAK nukuteatri festival Hradec Kraloves, Tšehhis; August – Train Theater nukuteatrifestival Jeruusalemmas, Iisraelis; September – Rahvusvaheline nukukunstifestivali LUTKE Ljubljanas, Sloveenias ja Nukuteatrite show case Leedus, Klaipedas; November – BTK Fest Piter Case, Peterburis Venemaal. Pood Kassa funktsiooni paremaks ärakasutamiseks ning teatrikülastaja vajaduste paremaks rahuldamiseks tegutseb teatris pood, mis lisaks enda (teater, muuseum) ja teiste ürituskorraldajate piletitele (Piletilevi müügivõrk) müüb külastajatele, linnakodanikele ning turistidele eestimaiseid maiustusi, karastusjooke jms, samuti erinevaid (oma)meeneid ning mänguasju, suvisel ajal ka kohvijooke ning jäätist. Kohvik Hendriku kohvik on eeskätt mõeldud oma maja töötajate ning teatri ja muusemi külastajate teenindamiseks. Eesmärk on pakkuda piisavalt mitmekülgset ja kvaliteetset sortimenti võimalikult soodsate hindadega nii korralikumaks kõhutäieks kui ka väiksemaks kohvikõrvaseks. Menüüvalikus on lõunapakkumisena kaks valikut sooja sööki, lisaks salatid, võileivad, pirukad ja vrapid, magusavalikus koogid ja saiakesed, maiustused ning puuviljad. Pakutakse kvaliteetseid kohvi- ja teejooke ning erinevaid karastusjooke. Õhtustel täiskasvanutele suunatud etendustel on võimalik osta alkohoolseid jooke, mis pidevalt saadaval ei ole. Kohvik on avatud kõigil teatri ja muusemi lahtiolekupäevadel teisipäevast pühapäevani. ORGANISATSIOON Juhtimine ja struktuur 2018. aastal töötas SA NUKU nõukogu koosseisus: Nõukogu esimees Hillar Sein. Nõukogu liikmed: Garmen Tabor Mart Mägi Mait Laas Teet Kukk Juhatuse liige Joonas Tartu. Haldus- ja ehitustegevus SA NUKU-le kinnisvara ei kuulu. Põhitegevuseks vajalikke pindu kasutatakse üürilepingute alusel. Teatri- ja muuseumihoonet üüritakse pikaajalise lepingu alusel Riigi Kinnisvara AS-lt, muid ruume renditakse lühemaajaliste lepingutega vastavalt vajadustele (ladu, etenduspaigad jms). 2018. aastal korraldas ja koordineeris vajalikke haldustegevusi SA NUKU haldusjuht koostöös Riigi Kinnisvara AS-i kliendihalduriga. Enamikku tegevustest teostas Riigi Kinnisvara AS. Põhja piirkonna haldur on Liivi Sandra Arulaane. Riigi Kinnisvara AS-i näol on tegemist eraldiseisva ning suuremahuliselt tegutseva ettevõttega. Vastavalt Riigi Kinnisvara AS-i poolt kehtestatud avariitööde ja mittevastavuste likvideerimise korrale on avariide, rikete ja puuduste lokaliseerimise/likvideerimise aeg teatritöö iseloomule mõnevõrra ebasobilik. Samas on paranenud tehnosüsteemide spetsiifilised hooldus- ja remonttööd. Aruande koostamise perioodil on teater jätkanud oma tavapärast tegevust. Peamised finantssuhtarvud Valem 2018 2017 Tulude-kulude suhe Tulud kokku / kulud kokku 0,93 1,06 Netovara määr Netovara / varad kokku x 100 38,18 62,60 Puhastentaablus (%) Aruandeaasta tulem / tulu ettevõtlusest x 100 - 26,33 25,51 Lühiajaliste kohustuste kattekordaja Käibevara / lühiajalised kohustused 0,29 0,67 Sihtasutus NUKU 2018. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2018 31.12.2017 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 23 423 75 864 2 Nõuded ja ettemaksed 51 657 86 029 3 Varud 20 449 16 276 4 Kokku käibevarad 95 529 178 169 Põhivarad Materiaalsed põhivarad 439 768 542 075 6 Kokku põhivarad 439 768 542 075 Kokku varad 535 297 720 244 Kohustised ja netovara Kohustised Lühiajalised kohustised Laenukohustised 2 630 1 861 7 Võlad ja ettemaksed 328 283 246 507 9 Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 0 18 399 Kokku lühiajalised kohustised 330 913 266 767 Pikaajalised kohustised Laenukohustised 0 2 630 7 Kokku pikaajalised kohustised 0 2 630 Kokku kohustised 330 913 269 397 Netovara Sihtkapital/Osakapital nimiväärtuses 531 131 531 131 Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem -80 284 -310 041 Aruandeaasta tulem -246 463 229 757 Kokku netovara 204 384 450 847 Kokku kohustised ja netovara 535 297 720 244 9 Sihtasutus NUKU 2018. a. majandusaasta aruanne Tulemiaruanne (eurodes) 2018 2017 Lisa nr Tulud Annetused ja toetused 2 588 536 3 084 627 11 Tulu ettevõtlusest 935 934 900 632 12 Muud tulud 1 300 0 13 Kokku tulud 3 525 770 3 985 259 Kulud Mitmesugused tegevuskulud -1 670 803 -1 954 617 14 Tööjõukulud -1 951 036 -1 730 100 15 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -136 390 -69 200 6 Muud kulud -13 923 -2 035 16 Kokku kulud -3 772 152 -3 755 952 Põhitegevuse tulem -246 382 229 307 Muud finantstulud ja -kulud -81 450 Aruandeaasta tulem -246 463 229 757 10 Sihtasutus NUKU 2018. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2018 2017 Lisa nr Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem -246 382 229 307 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 136 390 69 200 6 Kasum (kahjum) põhivarade müügist -1 300 0 Muud korrigeerimised -18 399 -404 368 Kokku korrigeerimised 116 691 -335 168 Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 34 372 94 788 Varude muutus -4 173 -3 901 Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 81 776 -55 284 Kokku rahavood põhitegevusest -17 716 -70 258 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade -34 083 -61 248 6 soetamisel Laekunud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade 1 300 0 müügist Laekunud intressid 0 571 Kokku rahavood investeerimistegevusest -32 783 -60 677 Rahavood finantseerimistegevusest Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed -1 861 -1 820 7 Makstud intressid -81 -122 Kokku rahavood finantseerimistegevusest -1 942 -1 942 Kokku rahavood -52 441 -132 877 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 75 864 208 741 Raha ja raha ekvivalentide muutus -52 441 -132 877 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 23 423 75 864 11 Sihtasutus NUKU 2018. a. majandusaasta aruanne Netovara muutuste aruanne (eurodes) Kokku netovara Sihtkapital/Osakapital Akumuleeritud tulem nimiväärtuses 31.12.2016 531 131 -310 041 221 090 Aruandeaasta tulem 229 757 229 757 31.12.2017 531 131 -80 284 450 847 Aruandeaasta tulem -246 463 -246 463 31.12.2018 531 131 -326 747 204 384 12 Sihtasutus NUKU 2018. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon Käesolev raamatupidamise aastaaruanne on koostatud vastavuses Eesti finantsaruandluse standardiga. Eesti finantsaruandluse standart tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele. Selle põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid ning Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Raha Raha ja raha ekvivalentidena kajastatakse bilansis ja rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha ja arvelduskontode jääke. Nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu ning muud nõuded kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas. Varud Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude kuluks kandmisel kasutatakse FIFO meetodit. Varud kajastatakse bilansis nende soetusmaksumuses või neto realiseerimisväärtuses, sõltuvalt sellest, kumb on madalam. Neto realiseerimisväärtus on toote hinnanguline müügihind tavapärase äritegevuse käigus, millest on maha arvatud hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote müügivalmidusse viimiseks ja müügi sooritamiseks. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Materiaalse põhivarana arvestatakse varaobjektid soetusmaksumusega alates 5000 eurot ja kasutuseaga üle ühe aasta. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja soetamisega otseselt seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Juhul, kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ja määratakse iga komponendi amortisatsiooninorm lähtuvalt selle kasulikust elueast. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust elueast. Kasulike eluigade vahemikud on materiaalse põhivara gruppidele järgmised : transpordivahendid 5-6 aastat ning muu põhivara 5-10 aastat. Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav vastavalt juhtkonna poolt plaanitud eesmärgil ning lõpetatakse kui lõppväärtus ületab bilansilist jääkmaksumust või vara lõpliku eemaldamiseni kasutusest. Igal bilansipäeval hinnatakse kasutatavate amortisatsioonimäärade, amortisatsioonimeetodi ning lõppväärtuse põhjendatust. Kui on märke sellest, et varaobjekti eluiga või lõppväärtus on oluliselt muutunud, tehakse muudatused vara amortiseerimises edasiulatuvalt. Igal bilansipäeval hinnatakse vara väärtuse võimalikule langusele viitavate asjaolude esinemist. Selliste asjaolude esinemise korral hinnatakse vara kaetavat väärtust ning võrreldakse seda bilansilise maksumusega. Varade allahindlusi kajastatakse aruandeperioodi kuluna. Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamise korral või olukorras, kus vara kasutamisest või müügist ei eeldata enam majanduslikku kasu. Kasum või kahjum, mis on tekkinud materiaalse põhivara kajastamise lõpetamisest, kajastatakse kasumiaruandes muude äritulude või muude ärikulude real. Juhul kui põhivara kaetav väärtus (s.o kõrgem kahest järgnevast näitajast: vara õiglane väärtus (miinus müügikulutused) või vara kasutusväärtus) on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest, on materiaalse põhivara objektid alla hinnatud nende kaetavale väärtusele. Varade väärtuse testi ei tehta ega kajastata varade väärtuse langust kaetavale väärtusele avaliku teenuse osutamiseks vajalike põhivarade puhul, kui vara väärtus ei ole langenud selle riknemise või muul põhjusel osaliselt või täielikult kasutusest eemaldamise tõttu. Põhivarade arvelevõtmise alampiir 5000 13 Sihtasutus NUKU 2018. a. majandusaasta aruanne Rendid Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina. Sihtasutus kui rentnik Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustusena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Kapitalirendi tingimustel renditud varasid amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga, välja arvatud juhul, kui ei eksisteeri piisavat kindlust, kas rentnik omandab rendiperioodi lõpuks vara omandiõiguse – sellisel juhul amortiseeritakse vara kas rendiperioodi jooksul või kasuliku eluea jooksul, olenevalt sellest, kumb on lühem. Kapitalirendi maksed jagatakse kohustust vähendavateks põhiosa tagasimakseteks ning intressikuluks.Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kasumiaruandes kuluna. Finantskohustised Kõik finantskohustused (võlad hankijatele, võetud laenud ning muud kohustused) kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustusi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadud tasu õiglases väärtuses (millest on maha arvatud tehingukulutused), arvestades järgnevatel perioodidel kohustustelt intressikulu sisemise intressimäära meetodil. Finantskohustus liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates bilansikuupäevast, kui sihtasutusel pole tingimusteta õigust kohustuse tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast bilansikuupäeva või kui laenuandjal oli õigus bilansipäeval finantskohustus tagasi kutsuda laenulepingus sätestatud tingimuste rikkumise tõttu. Eraldised ja tingimuslikud kohustised Eraldis kajastatakse juhul, kui sihtasutusel lasub enne bilansipäeva toimunud kohustavast sündmusest tulenevalt juriidiline või faktiline kohustus, kohustuse realiseerumine on tõenäoline ja selle summat on võimalik usaldusväärselt mõõta Muud võimalikud või eksisteerivad kohustused, mille realiseerumine ei ole tõenäoline või millega kaasnevate kulutuste suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata, avalikustatakse nende olemasolu korral aastaaruande lisas tingimuslike kohustustena. Annetused ja toetused Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise või põhivara soetamise perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk; kui eksisteerib sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna vastava riski kadumisel. Toetust kajastatakse bilansis esmakordselt raha ülekandmisel või laekumisel või sihtfinantseerimisega seotud nõuete, kohustiste, tulude ja kulude arvelevõtmise kuupäeval. Sihtfinantseerimise tulu ja selle arvel tehtud kulu või põhivara soetust kajastatakse mõlemaid eraldi. Kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid selle arvel ei ole veel kulutusi tehtud, kajastatakse saadud vahendid ettemaksena. Kui sihtfinantseerimise saamisega seotud kulutused on tehtud ja puudub sisuline toetuse laekumata jäämise risk, kuid toetus on veel laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna ja nõudena. Mittesihtotstarbelist finantseerimist kajastatakse sihtfinantseerimise saaja poolt tuluna ja sihtfinantseerimise andja poolt kuluna hetkel, kui toetus on laekunud. Tegevustoetuse korral võib toetuse saaja seda kasutada suuremal määral oma äranägemisel, sh kas tegevuskulude või investeeringute soetamiseks. Toetusega võib kaasneda aruandlus tehtud kulutuste kohta, kuid see võib ka puududa. Eelarve aasta lõpuks järelejäänud raha võib nõuda tagasi, kuid sageli jäetakse saajale järgmise perioodi kulutuste katteks. Tegevustoetusi kajastatakse kassapõhiselt. Tulud Tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi. Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle müüjalt ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline. Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel, või juhul kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, siis lähtudes valmidusastme meetodist. Piletimüügitulu teatrietendustele kajastatakse müügihetkel saadud ettemaksena ning kantakse tuludesse etenduse toimumise päeval. Kulud Kulud kajastatakse tekkepõhiselt. Tulevastel perioodidel toimuvate teatrietenduste ettevalmistamisega seotud otsesed kulutused kogutakse bilansireale „Nõuded ja ettemaksed“ alakirjele „Tulevaste perioodide kulud“ ning kajastatakse kuludena esietenduse toimumise päeval. Seotud osapooled 14 Sihtasutus NUKU 2018. a. majandusaasta aruanne Seotud osapooltena käsitletakse: 1) Juhatuse ja nõukogu liikmed 2) punktis 1 nimetatud isikute lähedased pereliikmed ning kõigi eelmainitud isikute poolt kontrollitavad või nende olulise mõju all olevad majandusüksused. Raamatupidamise aastaaruandes avalikustatakse tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja olulised soodustused. Muude seotud osapooltega tehtud tehingute osas avalikustatakse raamatupidamise aastaaruannetes informatsioon nende tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või sihtasutuse sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele. Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2018 31.12.2017 Kassa 1 856 27 258 Arvelduskonto (Riigikassa) 21 567 48 606 Kokku raha 23 423 75 864 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2018 12 kuu jooksul Lisa nr Nõuded ostjate vastu 16 666 16 666 Ostjatelt laekumata 16 666 16 666 arved Maksude ettemaksed ja 14 273 14 273 5 tagasinõuded Muud nõuded 2 596 2 596 Viitlaekumised 2 596 2 596 Ettemaksed 18 122 18 122 Tulevaste perioodide 18 122 18 122 kulud Kokku nõuded ja 51 657 51 657 ettemaksed 31.12.2017 12 kuu jooksul Lisa nr Nõuded ostjate vastu 32 690 32 690 Ostjatelt laekumata 32 690 32 690 arved Maksude ettemaksed ja 40 647 40 647 5 tagasinõuded Muud nõuded 2 503 2 503 Viitlaekumised 2 503 2 503 Ettemaksed 10 189 10 189 Tulevaste perioodide 10 189 10 189 kulud Kokku nõuded ja 86 029 86 029 ettemaksed 15 Sihtasutus NUKU 2018. a. majandusaasta aruanne Tulevaste perioodide kulud seisuga 31.12.2018 a. koosnevad töötajatele tehtud majanduskulude ettemaksust summas 1327 eurot, puhkusetasude ettemaksust summas 4217 eurot, teatrietenduste ettevalmistamisega seotud ettemaksed summas 12 578 eurot; Tulevaste perioodide kulud seisuga 31.12.2017 a. koosnevad töötajatele tehtud majanduskulude ettemaksust summas 581 eurot, puhkusetasude ettemaksust summas 3738 eurot, teatrietenduste ettevalmistamisega seotud ettemaksed summas 5870 eurot. Lisa 4 Varud (eurodes) 31.12.2018 31.12.2017 Müügiks ostetud kaubad 20 449 16 276 Kaubad müügiks 20 449 16 276 Kokku varud 20 449 16 276 Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2018 31.12.2017 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Käibemaks 8 478 3 081 Üksikisiku tulumaks 21 010 27 489 Erisoodustuse tulumaks 2 064 3 881 Sotsiaalmaks 44 494 60 534 Kohustuslik kogumispension 2 765 3 126 Töötuskindlustusmaksed 2 257 3 634 Ettemaksukonto jääk 5 795 40 647 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 14 273 72 590 40 647 101 745 Vaata ka lisa 3 ja 9. 16 Sihtasutus NUKU 2018. a. majandusaasta aruanne Lisa 6 Materiaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Masinad ja Muud Lõpetamata seadmed materiaalsed projektid ja Transpordi- Muud Ettemaksed põhivarad ettemaksed vahendid masinad ja seadmed 31.12.2016 Soetusmaksumus 10 175 11 287 21 462 1 141 187 538 047 538 047 1 700 696 Akumuleeritud kulum -1 526 -188 -1 714 -983 418 0 0 -985 132 Jääkmaksumus 8 649 11 099 19 748 157 769 538 047 538 047 715 564 Ostud ja parendused 0 0 0 433 759 -404 368 -404 368 29 391 Muud ostud ja parendused 0 0 0 433 759 -404 368 -404 368 29 391 Amortisatsioonikulu -2 035 -2 258 -4 293 -64 908 0 0 -69 201 Muud muutused 0 0 0 0 -133 679 -133 679 -133 679 31.12.2017 Soetusmaksumus 10 175 11 287 21 462 1 574 946 0 0 1 596 408 Akumuleeritud kulum -3 561 -2 446 -6 007 -1 048 326 0 0 -1 054 333 Jääkmaksumus 6 614 8 841 15 455 526 620 0 0 542 075 Ostud ja parendused 0 0 0 34 083 0 0 34 083 Muud ostud ja parendused 0 0 0 34 083 0 0 34 083 Amortisatsioonikulu -2 035 -2 257 -4 292 -129 743 0 0 -134 035 Muud muutused 0 0 0 -2 355 0 0 -2 355 31.12.2018 Soetusmaksumus 10 175 11 287 21 462 1 341 752 0 0 1 363 214 Akumuleeritud kulum -5 596 -4 703 -10 299 -913 147 0 0 -923 446 Jääkmaksumus 4 579 6 584 11 163 428 605 0 0 439 768 Müüdud materiaalsed põhivarad müügihinnas 2018 2017 Muud materiaalsed põhivarad 1 300 0 Kokku 1 300 0 Lisa 7 Kapitalirent (eurodes) Aruandekohustuslane kui rentnik 17 Sihtasutus NUKU 2018. a. majandusaasta aruanne 31.12.2018 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul Kapitalrent 2 630 2 630 Kapitalirendikohustised 2 630 2 630 kokku 31.12.2017 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul Kapitalrent 4 491 1 861 2 630 Kapitalirendikohustised 4 491 1 861 2 630 kokku Renditud varade bilansiline jääkmaksumus 31.12.2018 31.12.2017 Masinad ja seadmed 4 579 6 614 Kokku 4 579 6 614 Kapitalirendiga oli soetatud sõiduauto Kia Ceed. Lepingu tähtaeg 20.04.2019 ja intressimäär on 2,2%. Vara soetusmaksumus on 10 175 eurot. Aruandeaastal tasuti vara väljaostumakseid 1861 eurot. Lisa 8 Kasutusrent (eurodes) Aruandekohustuslane kui rentnik 2018 2017 Kasutusrendikulu 1 010 529 979 252 Järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestatavatest lepingutest 31.12.2018 31.12.2017 12 kuu jooksul 1 057 961 1 011 293 1-5 aasta jooksul 4 231 843 4 056 189 Üle 5 aasta 8 169 152 8 660 527 NUKU SA üürib Riigi Kinnisvara AS-lt lepingu alusel kinnistutel asukohaga Tallinn, Lai tn. 1 / Nunne tn. 4 / Nunne tn 8 asuvaid hooneid (teater ja muuseum). Leping on sõlmitud 23.12.2012, tähtaeg on 10 (kümme) aastat Lepingu jõustumisest arvates. Lepingule ennetähtaegse ülesütlemise aluseid ei kohaldata. Pooled on kokku leppinud, et üürnikul on eesõigus alustada üürileandjaga läbirääkimisi kõnesoleva üüripinna suhtes uue üürilepingu sõlmimiseks, esitades üürileandjale sellekohase kirjaliku taotluse hiljemalt 6 (kuus) kuud enne lepingus sätestatud tähtaja saabumist. Üürile andja võib üüri suurust indekseerimise tulemusel muuta üks kord aastas kuni 3%. Üüri indekseerimisel kasutatavaks indeksiks on Eesti tarbijahinnaindeksi (THI) ja kokkulepitud koefitsiendi korrutis. 2018.a üüritasud Riigi Kinnisvara AS-le moodustasid 976 751 eurot (2017.a 955 725 eurot). Teatriruumide rent finantseeritakse tegevustoetusega Kultuuriministeeriumilt. Teater rentis kuni septembrini 2017 a. laoruume MSI Grupp OÜ-lt aadressil Sepa tn. 8, rendikulu 2017.aastal oli 5 478 eurot. Alates 2017 a. juulist renditakse laoruume Paavli Kinnisvara AS-lt aadressil Kopli tn. 25, rendikulu 2018.aastal 29 535 eurot (2017. aastal 13 721 eurot). Leping on katkestatav teatades ühepoolsest lõpetamisesst ette vähemalt kolm kuud. NUKU SA rendib Danske Bank AS-lt kasutusrendi lepingute alusel väikebussi ja kaubikut. Lepingute algus detsember 2013.a. ja lepingute lõpp detsember 2018. Aruandeaastal moodustasid sõidukite kasutusrendimakseid kokku 4 243 eurot (2017: 4 328 eurot). 2019. aasta jaanuaris osteti sõidukid 18 Sihtasutus NUKU 2018. a. majandusaasta aruanne Danske Bank AS-lt välja. Lisa 9 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2018 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 147 011 147 011 Võlad töövõtjatele 12 671 12 671 10 Maksuvõlad 72 590 72 590 5 Muud võlad 22 089 22 089 Muud viitvõlad 22 089 22 089 Saadud ettemaksed 67 630 67 630 Muud saadud ettemaksed 67 630 67 630 Muud kohustused 6 292 6 292 Kokku võlad ja ettemaksed 328 283 328 283 31.12.2017 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 55 904 55 904 Võlad töövõtjatele 18 413 18 413 10 Maksuvõlad 101 745 101 745 5 Saadud ettemaksed 64 298 64 298 Muud saadud ettemaksed 64 298 64 298 Muud kohustused 6 147 6 147 Kokku võlad ja ettemaksed 246 507 246 507 Kirjel muud saadud ettemaksed on kajastatud järgneval perioodil toimuvatele etendustele ostetud piletid. Lisa 10 Võlad töövõtjatele (eurodes) 31.12.2018 31.12.2017 Lisa nr Töötasude kohustis 4 216 7 339 Puhkusetasude kohustis 4 651 3 388 Muud võlad 3 804 7 686 Kokku võlad töövõtjatele 12 671 18 413 9 Muud võlad koosnevad: võlg majanduskulude eest summas 2 826 eurot ja kinnipeetud edasikantavatest erinevate liitude liikmemaksudest summast 978 eurot (Eesti Teatriliit, Eesti Näitlejate Liit jne.) 2017 a. vastavalt 3 597 eurot ja 4 089 eurot. 19 Sihtasutus NUKU 2018. a. majandusaasta aruanne Lisa 11 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused (eurodes) Varad bruto soetusmaksumuses 31.12.2016 Saadud Tulu 31.12.2017 Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Kultuuriministeerium 588 304 -569 905 18 399 Kokku sihtfinantseerimine 588 304 -569 905 18 399 põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Kultuuriministeerium 2 381 188 -2 381 188 Kultuuriministeerium (muud toetused) 102 683 -102 683 Eesti Kultuurkapital 26 500 -26 500 Prantsuse Instituut Eestis 2 000 -2 000 Israeli Suursaatkond Soomes Ja 350 -350 Eestis Saksamaa nukumuuseumide selts 2 001 -2 001 Kokku sihtfinantseerimine 2 514 722 -2 514 722 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised tasud, 588 304 2 514 722 -3 084 627 18 399 annetused ja toetused 31.12.2017 Saadud Tulu 31.12.2018 Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Kultuuriministeerium 18 399 -18 399 0 Kokku sihtfinantseerimine 18 399 -18 399 0 põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Kultuuriministeerium 2 545 897 -2 545 897 Kultuuriministeerium (muud toetused) 17 000 -17 000 Riesenkampff Stiftung 4 000 -4 000 gemeinnnutzige GmbH Eesti Kultuurkapital 3 145 -3 145 Eesti Töötukassa 95 -95 Kokku sihtfinantseerimine 2 570 137 -2 570 137 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised tasud, 18 399 2 570 137 -2 588 536 0 annetused ja toetused Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumilt eraldatud põhitoetuse eesmärk on sihtasutuse põhitegevuse kulude kate. Aruandeaastal kasutati varade soetamiseks Kultuuriministeeriumilt põhivarade soetamiseks 2016. aastal saadud sihtfinantseerimise jääk summas 18 399 eurot. 2018. aastal Kultuuriministeeriumilt saadud muu toetus summas 17 000 eurot eraldati Eesti teatri aastaauhindade ürituse läbiviimiseks 27.03.2018. NUKU muuseumi patroon, perekond Riesenkampff toetas oma fondi kaudu maapiirkondade ja raskustes perede laste osalemist meie haridusprogrammides. 20 Sihtasutus NUKU 2018. a. majandusaasta aruanne Eesti Kultuurkapital toetas NuQ Treff 2019.aasta festivali programmi ettevalmistamist. Juhtkonna hinnangul on toetustega seotud tingimused bilansipäeva seisuga täidetud ning toetused ei kuulu aruande koostamise seisuga tagastamisele. Lisa 12 Tulu ettevõtlusest (eurodes) 2018 2017 Etendusasutuse tasulised teenused 726 933 664 166 Muud kultuuriasutuse tulud 209 001 236 466 Kokku tulu ettevõtlusest 935 934 900 632 Etendusasutuste tasulised teenused koosnevad etenduste piletite tulust (2018. aastal 645 182 eurot; 2017. aastal 598 780 eurot), lisaks tulu muuuseumi külastustest ning õpitubade läbiviimisest (2018. aastal 81 751 eurot; 2017. aastal 65 386 eurot). Muud kultuuriasutuste tulud - kauba müük poes ja kohvikus, ruumide kasutamine, vahendustasud müügist ja muud tellitavad teenused (nt. ürituste korraldamise teenus, jõuluvana teenus jne). Lisa 13 Muud tulud (eurodes) 2018 2017 Kasum materiaalsete põhivarade müügist 1 300 0 Kokku muud tulud 1 300 0 Lisa 14 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2018 2017 Üür ja rent 1 006 287 974 925 Hoonete ja ruumide majandamiskulud 135 838 145 071 Etendustegevuse kulud 359 623 471 339 Müüdud kauba kulud 68 752 76 911 Mitmesugused bürookulud 27 188 21 951 Sõidukite majandamiskulud 18 087 13 767 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud 7 712 8 091 Lähetuskulud 3 324 22 927 Inventari majandamiskulud 3 096 4 923 Koolituse kulud 5 545 1 165 Meditsini kulud 2 584 1 918 Väikevahendite soetus 32 767 211 629 Kokku mitmesugused tegevuskulud 1 670 803 1 954 617 21 Sihtasutus NUKU 2018. a. majandusaasta aruanne Kultuuriministeeriumi toetusest soetati väikevahendid summas 18 399 eurot (2017. aastal 165 538 eurot). Soetused olid seotud teatrihoone renoveerimisega. Lisa 15 Tööjõukulud (eurodes) 2018 2017 Palgakulu 1 423 285 1 272 330 Sotsiaalmaksud 506 152 441 482 Erisoodustused 21 599 16 288 Kokku tööjõukulud 1 951 036 1 730 100 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 85 83 Lisa 16 Muud kulud (eurodes) 2018 2017 Trahvid, viivised ja hüvitised 10 803 701 Lootusetult laekuvate nõuete kulu 2 939 1 334 Muud 181 0 Kokku muud kulud 13 923 2 035 Lisa 17 Seotud osapooled (eurodes) Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2018 2017 Arvestatud tasu 43 950 47 284 Isikliku sõiduauto kasutamise kompensatsioon 1 536 1 536 Lisa 18 Tegevuse jätkuvus 31.12.2018 seisuga ületavad sihtasutuse lühiajalised kohustused käibevara summas 235 384 eurot. Ettevõtte juhtkonna hinnangul on tekkinud olukorra põhjused järgmised: 1) aasta jooksul teostati saalides tehnilisi ümberehitustöid, millega ei saanud enam oodata. Tööd annavad efekti aastateks; 2) uue kompleksi valmimine ja laienemine tõi kaasa hulga personaliga seotud lisakulutusi. Tänaseks on struktuur paika saamas ja ka kulud stabiilsemad; 3) kulusid suurendasid kaks lisandunud ja mitteplaneeritud lavastust - teatripäev ning koostöö Viljandi kultuuriakadeemiaga - selliseid ühekordsed plaaniväliseid projekte tuleks edaspidi vältida. 2019. aasta eelarve on tehtud positiivse tulemiga. Nõukogu ettepanek oli tekkinud olukord kahe järgneva eelarve aastaga tasandada. Sihtasutusel on kasvuaeg, mis on paratamatult kaasa toonud suuremad kulud. 22 Sihtasutus NUKU 2018. a. majandusaasta aruanne 23  SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Sihtasutus NUKU nõukogule Arvamus Oleme auditeerinud Sihtasutus NUKU (sihtasutus) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2018 ning tulemiaruannet, rahavoogude aruannet ja netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt sihtasutuse finantsseisundit seisuga 31.12.2018 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme sihtasutusest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (eetikakoodeks (EE)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (EE) nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama sihtasutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas sihtasutuse likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad sihtasutuse raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: - teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; - omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks sihtasutuse sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; - hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; - teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust sihtasutuse suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada sihtasutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; - hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. /digitaalselt allkirjastatud/ Ree Teinberg Vandeaudiitori tegevusloa number 625 Audit & Consult OÜ Audiitorettevõtja tegevusloa number 280 Telliskivi tn 60/1, Tallinn, Harju maakond, 10412 03.05.2019