Kiri

Kooskõlastamiseks: Kultuuriministeerium 9.05.2019 nr 8-2/19/1885 Arvamuse avaldamiseks: Tartu Ülikool Tallinna Ülikool Eesti Kirjandusmuuseum Eesti Keele Instituut Haridus- ja teadusministri käskkirja eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri käskkirja „Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust 15 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps minister Lisad: 1. käskkirja eelnõu_2203.pdf; 2. käskkirja eelnõu lisa_2203.pdf; 3. käskkirja eelnõu seletuskiri_2203.pdf. Arvamuse avaldamiseks: Eesti Rahva Muuseum Emakeele Selts Kadri Vare 735 0283 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740  EELNÕU 22.03.2019 MINISTRI KÄSKKIRI [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Teadus- ja arendustegevuse programmi "Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027“ kinnitamine Vabariigi Valitsuse 28. detsembri 2017. a määruse nr 199 „Haridus- ja Teadusministeeriumi põhimäärus” § 5 punkti 1, § 6 lõige 2 punkti 1 ning teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 13 lõige 1 punkti 2 alusel: 1. Kinnitan Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi "Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027“ (lisatud). 2. Avaldada teadus- ja arendustegevuse programm "Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019- 2027“ ministeeriumi veebilehel. 3. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps minister  Lisa KINNITATUD Haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Teadus- ja arendustegevuse programmi "Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027“ kinnitamine Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programm „Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027“ Sisukord Sissejuhatus ...........................................................................................................2 Programmi eesmärk...............................................................................................2 Mõistete selgitus ja avatud teadus .........................................................................3 Programmi meetmed .............................................................................................4 I meede. Suured projektid ..................................................................................4 II meede. Väikeprojektid....................................................................................4 III meede. Institutsionaalsed toetused ................................................................5 Programmi rahastamine, juhtimine ja elluviimine ................................................5 Programmi rahastamine .....................................................................................5 Programmi juhtimine .........................................................................................5 Programmi elluviimine ......................................................................................6 Programmi hindamine ...........................................................................................6 1 Sissejuhatus Keele ja kultuuri arengut toetava teadus- ja arendustegevuse (TA) programmi (edaspidi programm) tegevuste abil viiakse ellu kahe valdkondliku strateegia eesmärke: teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonistrateegia „Teadmistepõhine Eesti 2014-2020“ (TAI- strateegia) ning aastani 2021 pikendatud „Eesti keele arengukava 2011-2017“ (EKA). Üheks programmi lähtekohaks ja sisuprioriteetide seadjaks on keelevaldkonna arengukava, milleks programmi käivitamise hetkel on „Eesti keele arengukava 2011-2017“, mille meetmes 2 nimetatud TA-tegevused annavad programmi keelevaldkonna tegevustele fookuse. EKA kehtimise periood on Vabariigi Valitsuse otsusega pikendatud aastani 2021 ning lisanduvaks neljaks aastaks on ette nähtud mh järgmised rõhuasetused:  Meede 2: jätkata üks- ja kakskeelsete sõnaraamatute koostamist. Viia lõpule Eesti keele varamu sarja kuuluvate tervikkäsitluste koostamine. Toetada keeletehnoloogia vahendite kasutamist keele uurimises.  Meede 3: soodustada keeletehnoloogia rakenduste levimist. Soodustada koostööd keeletehnoloogia vallas erasektori ja avaliku sektori vahel. Soodustada interdistsiplinaarsust, rakenduslikkust, tõenduspõhisust, tulemuste kasutamist edasistes uuringutes. Toetada digitaalsete andmekogude ja tehnoloogiate laiemat kasutuselevõttu. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegias 2014-2020 „Teadmistepõhine Eesti“ on järgmised valdkonda puudutavad eesmärgid:  /…/ hoida ja arendada Eesti keele ja kultuuri alast TAd. Teadmiste edasiandmiseks ja rakendamiseks tuleb arendada humanitaarteadusi, sh soodustada nende valdkonnaülesust.  Meede 2.1: tagada eesti keele, ajaloo ja kultuuri kõrge teadusliku tasemega uuringute toetamine ning keeletehnoloogiliste lahenduste arendamine ning soodustada nende võimalikult laialdast rakendamist. Programmi eesmärk Programmi üldine eesmärk on toetada eesti keele ja kultuuri säilimist, kasvatada ja tugevdada eesti keele ja kultuuri alast teadus- ja arendustegevuse võimekust Eesti teaduse ning laiemalt kogu ühiskonna arengu toetamisel vastavalt asjassepuutuvatele strateegiatele. Oluline on seejuures digitaalse mõõtme suurendamine, valdkondadeülesus, rakenduslikkus ning tulemuste kasutamine edasistes uuringutes ja muudes valdkondades. Programmi tulemusel on digimõõde eesti keele ja kultuuri alases teadustöös lisandväärtust andev igapäevaelu osa. Programmi neli alaeesmärki on: 1. Toetada keele ja kultuuri alast teadus- ja arendustegevust Eesti keele, ajaloo ja kultuuri alane teadus- ja arendustegevus on valdkond, mille olemasolu ja hea taseme eest tuleb ennekõike seista Eesti teadus- ja arendusasutustel ning teadlastel. Seetõttu on programmi esmane sisuline eesmärk toetada TA-tegevust, mis on seotud mh eesti ainesega. Eesti keelega seotud tegevused lähtuvad keelevaldkonna arengukava1 eesmärkidest keele uurimise alal. 1 Programmi koostamise ajal on selleks „Eesti keele arengukava 2011-2017“, mis on pikendatud aastani 2021. https://www.hm.ee/sites/default/files/eesti_keele_arengukava.pdf 2 2. Juurutada digitaalsete vahendite kasutamist teadustöös. Digitaalsete vahendite kasutamine teadustöös loob lisandväärtust, avab uusi ja mitmekülgseid võimalusi teadustulemusteni jõudmiseks. Digitaalne mõõde avaldub mitmetes aspektides – muuhulgas andmeanalüüsi vahendites ja meetodites, kaasaegse teksti- ja andmekaeve võimaluste rakendamises, komplekssete tulemuste visualiseerimises, eri valdkonna andmete ristkasutuses, lõpetades tulemuste kättesaadavaks tegemise viisiga. Programmi üks eesmärke on toetada eesti keele ja kultuuri alases TA-tegevuses uute ja innovaatiliste lähenemiste, meetodite ning vahendite juurutamist. 3. Humanitaarteaduste alamvaldkondade koostöö soodustamine omavahel ja väljapoole valdkonna piire. Samuti rahvusvahelise koostöö toetamine. Digivahendite kasutuselevõtu juurutamise kõrval on oluline valdkonna sees ja üle selle piiride tehtav ning rahvusvaheline koostöö. Aina enam nõuavad uurimisküsimused ja ülesandepüstitused rohkem kui ühe ala teadlaste ja ekspertide panust. Lisaks valdkondade ülesusele teadustöös on humanitaarteaduste alasel TA-l tugev potentsiaal leida (taas)kasutust ka teistes ühiskonnale olulistes valdkondades ja sektorites. 4. Tulemuste võimalikult laialdane kättesaadavus. Mitmetes teadusvaldkondades (nt loodusteadused, füüsika, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia) on tavaline teha oma tulemused ja ka teadustöö alusandmed kiiresti ja laialdaselt kättesaadavaks. Teaduse seisukohast lubab see ühelt poolt tulemuste valideerimise võimalust, teisalt lubab juba kogutud andmeid taaskasutada ja seeläbi vähendada dubleerivat tööd. Teaduspoliitika vaatest on teaduse avaandmete kättesaadavaks tegemine osa teaduse ja ühiskonna tugevast sidemest ja õigusest pääseda ligi tulemustele, mis avaliku sektori toel on loodud. Tulemuste levitamise juurde kuulub ka oma tulemuste populariseerivas vormis avaldamine. Avatud teaduse praktikate ja kultuuri levik ja juurdumine on oluline osa eesti keele ja kultuuri alase TA konkurentsivõime tõstmisest ja ühiskonnaga tugevama sideme tekitamisest. Praktikas tähendab see teaduspublikatsioonide kohest avalikustamist, teadusandmete avaldamist repositooriumides ning nende (taas)kasutuse juurutamist. Eelnevad kolm alaeesmärki on programmi fookuses ja kuuluvad lahutamatult iga tegevuse juurde, kuid lisaks sellele on võimaluse ja sobivuse korral mõistlik leida ühisosa teiste temaatiliselt seotud programmide ja poliitikavaldkondadega: - teadus- ja arendustegevuse programmi „Eesti keeletehnoloogia 2018-2027“ toel loodud vahendite hulgas on mitmeid rakendusi, mille kasutuspotentsiaal keele ja kultuuri alases TA- tegevuses on laiem, - kultuurivaldkonnas loodud digiressurssid (mäluasutuste ressursid ning digiteeritud kultuuripärand) moodustavad väärtusliku andmevaramu, mida uurimisobjektina ühiskonnale vahendada ning mõtestada. Mõistete selgitus ja avatud teadus Keele ja kultuuri alase teadus- ja arendustegevus on TA-tegevus, mis tegeleb mh eesti keele ja kultuuri kui uurimisobjektiga. Programmi vahenditest toetatud projektide tulemusel võib sündida kaitsmist vääriv intellektuaalne omand, mille kaitsmise viisi valikul lähtutakse eesmärgist soodustada loodud omandi maksimaalset kasutuselevõttu, taotlemata kasumit, ning välditakse eksklusiivsete varaliste õiguste võõrandamist. Loodud intellektuaalse omandi kasutamist erinevatel eesmärkidel (avalik kasutus, teadustöö, ärirakendus) reguleerivad eri tüüpi litsentsid, mis 3 võivad olla nii tasuta kui tasulised ja sõltuda ka teistest õiguslikest regulatsioonidest, nagu näiteks isikuandmete kaitse. Programmi vahendite toel ilmuvad publikatsioonid tuleb teha elektrooniliselt kättesaadavaks e võimaldada avatud juurdepääs (Open Access). Seda nõuet saab täita nii avatud juurdepääsuga ajakirjas avaldades kui Eesti Teadusinfosüsteemis (ETIS) artiklit arhiveerides ja kättesaadavaks tehes (nn Green Open Access isearhiveerimine). Juhul kui teaduskirjastus piirab publikatsioonidele juurdepääsu ajaliselt (nn embargoperiood), tuleb publikatsioonide terviktekstid teha ETISe kaudu avalikkusele vabalt kättesaadavaks pärast piirangu lõppemist. Avaandmed (Open Data). Programmi vahendite toel tekkivad andmed tuleb FAIR-printsiipe (leitavus, ligipääsetavus, koostoimevõimelisus, taaskasutatavus) järgides teha kättesaadavaks. Andmete piiritlemine on ennekõike projekti elluviijate otsustada, aga minimaalselt tuleb teha kättesaadavaks publikatsioonide alusandmed. Andmete avamiseks sobivad mitmesugused institutsionaalsed või valdkondlikud repositooriumid – ülikoolide andmehoidlad, DataDOI repositoorium, Eesti Keeleressursside Keskus jt. Programmi meetmed Programmi eesmärkide saavutamist toetatakse kolme meetme abil: I) suured projektid; II) väikeprojektid; III) institutsionaalsed toetused. Seega jagunevad meetmed tehnilisest, mitte sisulisest aspektist lähtuvalt ning kõigis kolmes meetmes viiakse ellu samadele eesmärkidele vastavaid tegevusi ning erineb mastaap (suur/väike) või asutuse tüüp. Kõigis kolmes meetmes toetatakse kõrgetasemelisi humanitaarvaldkonna teadus- ja arendusprojekte, mis aga samal ajal on tugeva fookusega programmi kolmel alaeesmärgil. See tähendab, et lisaks tavapärastele TA-le iseloomulikele tunnustele2 on iga projekti lahutamatuks osaks digitaalsete vahendite innovaatiline kasutus, koostöö üle distsipliini või piiri ning avatud teaduse põhimõtete rakendamine. I ja II meetme kaudu toetatavate projektide mahud on eelnevalt defineeritud ning nende suuruse koos institutsionaalsete toetuste mahtudega kinnitab programmi nõukogu. Programmi kaudu saavad toetust taotleda avaliku, era- ja kolmanda sektori asutused alusuuringuteks. I meede. Suured projektid Suuremahuline projekt kestab kuni kolm aastat. I meetme tegevusi toetatakse avatud taotlusvoorude ja sihtotstarbeliste toetuste kaudu. Taotluste hindamisel lähtutakse ennekõike projektitaotluste kõrgest tasemest ning vastavusest programmi eesmärkidele. II meede. Väikeprojektid Väikesemahuline projekt kestab kuni kolm aastat. I meetme tegevusi toetatakse avatud taotlusvoorude ja sihtotstarbeliste toetuste kaudu. Taotluste hindamisel lähtutakse ennekõike projektitaotluste kõrgest tasemest ning vastavusest programmi eesmärkidele. 2 uudne, loominguline, ettemääramatu tulemusega, süstemaatiline, ülekantav ja/või korratav (OECD Frascati käsiraamat 2015, 2. peatükk). 4 III meede. Institutsionaalsed toetused Institutsionaalsete toetuste kaudu toetatakse HTMi hallatavate TA-asutuste (Eesti Kirjandusmuuseum ja Eesti Keele Instituut) projekte, mis vastavad oma sisus programmi eesmärkidele ning toetavad asutuste põhitegevust. Konkreetsed tegevused ja nende maht lepitakse kokku HTMi ja asutuse vahel, olles kuulanud ära programmi nõukogu arvamuse. III meetme kaudu toetatud asutused I ja II meetme avatud taotlusvoorudes taotlusi esitada ei saa. Programmi rahastamine, juhtimine ja elluviimine Programmi rahastamine Programmi tegevusi rahastab alates 1. jaanuarist 2019 Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) riigieelarvest. Programmi raames elluviidavate projektide eelarved koosnevad otsestest kuludest ja üldkulust. Otsesed kulud on personalikulud (töötasud koos kõigi riiklike maksudega, maksetega ja seadustest tulenevate hüvitistega ning üliõpilaste teadustöö stipendiumid) ning tegevuskulud (lähetuskulud, projekti täitmisega otseselt seotud põhi- või väikevara soetamise kulud, sisseostetavad teadus- ja arendusteenused, uurimisprojekti tulemuste publitseerimise ja tutvustamisega seotud kulud ning muud projekti elluviimiseks vajalikud kulud lähtuvalt projekti eripärast). Üldkulu on asutuse kulu, mis on seotud projekti asutuse poolse haldamisega ning projekti täitmiseks vajaliku kvaliteetse keskkonna tagamisega. Üldkulu määr on kuni 20% otsestest kuludest, välja arvatud sisseostetud teadus- ja arendusteenustest. III meetme tegevuste puhul üldkulu ei arvestata. Programmi iga-aastane eelarve jaguneb järgnevalt: 1) Haldamiskulud fikseeritakse programmi iga-aastases eelarves; 2) III meede: kuni 1/3 programmi aastaeelarvest; 3) Ülejäänud vahendid jagunevad I ja II meetme tegevusteks ehk suurteks ja väikesteks projektideks ning nende täpsema omavahelise jaotuse kinnitab programmi nõukogu. Programmi juhtimine Programmi täitmist suunab vähemalt seitsmeliikmeline nõukogu, mille koosseisu kinnitab haridus- ja teadusminister kuni viieks aastaks. Nõukogusse kuuluvad Haridus- ja Teadusministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, teadlaskonna ja erasektori esindajad. Nõukogu võib vajadusel oma töösse kaasata täiendavaid eksperte. Nõukogu: 1. kinnitab programmi iga-aastase eelarve koos tegevuskavaga ja programmi täitmise aruanded; 2. teeb HTMile ettepaneku projektitoetuse taotlemise tingimuste sätestamise kohta; 3. teeb HTMile ettepaneku projektide rahastamiseks; 4. nõustab HTMi tegevuste elluviimisel, koordineerimisel ja hindamisel ning keele ja kultuuri valdkonna TA-tegevuse korraldamise kujundamisel. 5 Programmi elluviimine Programmi viib ellu HTM koostöös programmi nõukoguga. Lisaks I ja II meetme avatud taotlusvoorude ning III meetme institutsionaalsete toetuste kaudu projektide rahastamisele on HTMil õigus algatada muid avatud taotlusvoore või anda sihtotstarbelist toetust osalemaks rahvusvahelises koostöös ja rahvusvahelistes ühisalgatustes või muu valdkonnale olulise algatuse elluviimiseks. Programmi hindamine Programmiperioodi (2019-2027) keskel (2022-2023) ja lõpus (2027) hinnatakse programmi eesmärkide täitmist. Katrin Pihor teadusosakonna juhataja 6  Seletuskiri Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi „Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027“ eelnõu juurde Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) teadus- ja arendustegevuse programm on jätkuks eelmisele, „Eesti keel ja kultuurimälu II (2014-2018)“ riiklikule programmile ning lähtub 2021. aastani pikendatud „Eesti keele arengukava 2011-2017“ ja „Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegiast 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti”“. Programmi eelnõu ja seletuskirja on koostanud HTM teadusosakonna nõunik Martin Eessalu ([email protected], 7354 061) ja keeleosakonna projektijuht Kadri Vare ([email protected], 7350 283). Koostamise käigus konsulteeriti erinevate valdkonnaga seotud organisatsioonide esindajatega ning võeti arvesse Eesti keeleseisundi uuringus 20171 eesti keele uurimisega seotud arvamusi ning keelestrateegia koostamise käigus kogunenud sihtrühmade tagasisidet. Programmi peamine eesmärk on toetada eesti keele ja kultuuri säilimist ning tugevdada keele ja kultuuri valdkonna teadus- ja arendustegevust. Programm rõhutab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamist eesti keele ja kultuuri uurimisel ning tulemuste kasutamist teistes valdkondades ja uuringutes. Eesti keele ja kultuuri arengu ja elujõu seisukohast digitaalses ruumis on programmil täita väga oluline roll ning sihtrühmaks on lisaks erialaspetsialistidele ja teadlastele ka ühiskond laiemalt. Programm pöörab tähelepanu ka tulemuste võimalikult laialdasele kättesaadavusele, et tõsta eesti keele ja kultuuri alase teadus- ja arendustegevuse konkurentsivõimet ja tugevdada sidet ühiskonnaga. Programm koosneb kolmest meetmest: 1) Suured projektid - tegevusi toetatakse avatud taotlusvoorude ja sihtotstarbeliste toetuste kaudu mille kestvus on kuni 3 aastat. Projektide toetused on fikseeritud (nn fikseeritud grandimahud) ning nende suuruse kinnitab programmi nõukogu; 2) Väikeprojektid - tegevusi toetatakse avatud taotlusvoorude ja sihtotstarbeliste toetuste kaudu. Projektide toetused on fikseeritud (nn fikseeritud grandimahud) ning nende suuruse kinnitab programmi nõukogu; 3) Institutsionaalsed toetused, mille kaudu toetatakse HTMi hallatavate TA-asutuste (Eesti Kirjandusmuuseum ja Eesti Keele Instituut) projekte, mis vastavad programmi sisulistel eesmärkidele ning lisaks toetavad asutuste põhitegevust. Riiklikku programmi rahastab Haridus- ja Teadusministeerium riigieelarvest alates 2019. aastast ning selle meetmete elluviimine toimub valdavalt avatud taotlusvoorude kaudu. 2019. aastaks on programmile planeeritud HTMi teadus- ja arendustegevuse programmist 534 000 eurot. Programmi täitmist suunab programmi nõukogu, mille koosseisu kinnitab haridus- ja teadusminister. Programmi viib ellu Haridus- ja Teadusministeerium koostöös programmi nõukoguga. 1 Eesti keeleseisundi uuring 2017. https://www.hm.ee/sites/default/files/uuringud/keeleseisundi_uuringuaruanne_loplik.pdf Programm esitatakse kooskõlastamisele Kultuuriministeeriumile ning arvamuse esitamiseks valdkonna arendamisega seotud teadus- ja arendusasutustele (Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Keele Instituut ning Eesti Rahva Muuseum) ning Emakeele Seltsile. Katrin Pihor teadusosakonna juhataja