Kiri

Kooskõlastamiseks 9.05.2019 nr 8-2/19/1878 Ministeeriumid Haridus- ja teadusministri määruse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri määruse „Haridus- ja teadusministri 19. juuni 2014. a määruse nr 34 „Puidutehnoloogia erialade riiklik õppekava“ muutmine“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps minister Lisad: 1. Eelnõu.pdf 2. Eelnõu lisa 2.pdf 3. Seletuskiri.pdf Arvamuse avaldamiseks: Sihtasutus Innove Sihtasutus Archimedes Sihtasutus Kutsekoda Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing Indrek Kilk 735 0144 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740  EELNÕU 15.04.2019 MÄÄRUS [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Haridus- ja teadusministri 19. juuni 2014. a määruse nr 34 „Puidutehnoloogia erialade riiklik õppekava“ muutmine Määrus kehtestatakse kutseõppeasutuse seaduse § 24 lõike 3 alusel. § 1. Haridus- ja teadusministri 19. juuni 2014. a. määruses nr 34 „Puidutehnoloogia erialade riiklik õppekava“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 4 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab kompetentsuse, mis võimaldab töötada oskustöölisena mööblitööstuse ja puidutöötlemise ettevõtetes, valmistades puidust ja puidupõhistest materjalidest mööblit ja puittooteid, ning loob eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks.“; 2) paragrahvi 4 lõike 2 punktis 1 asendatakse tekstiosa „teadlik erinevatest tööturu suundumustest mööbli- ja puittoodete tootmise valdkonnas" tekstiosaga „valdab erialast terminoloogiat“; 3) paragrahv 4 lõige 2 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 4 lõike 2 punkti 3 täiendatakse pärast tekstiosa „ja kvaliteedinõudeid“ tekstiosaga „, kasutades tööaega ja -materjale aja- ja kuluefektiivselt;“; 5) paragrahvi 4 lõike 2 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt: „5) töötab iseseisvalt ja töörühma liikmena eesmärgipäraselt, täites tööülesandeid muutuvates olukordades, ning vastutab nende nõuetekohase ja tähtajalise täitmise eest;“; 6) paragrahvi 4 lõiget 2 täiendatakse punktiga 13 järgmises sõnastuses: „13) kasutab vastutustundlikult info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat ning interneti võimalusi isiklikel ja tööalastel eesmärkidel.“; 7) paragrahvi 6 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Eriala põhiõpingute moodulid ja õppemaht on järgmine: 1) tisleri alusteadmised 6 EKAP; 2) karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused 6 EKAP; 3) mööbli- ja puittoodete joonestamine 8 EKAP; 4) puidu ja puidupõhiste materjalide käsitsi töötlemise tehnoloogia 16 EKAP; 5) puidu ja puidupõhiste materjalide masintöötlemise tehnoloogia 16 EKAP; 6) raamkonstruktsiooniga mööbli ja puittoodete valmistamine 12 EKAP; 7) korpusmööbli valmistamine 18 EKAP; 8) üldkehaline ettevalmistus 5 EKAP;  2 9) praktika 36 EKAP.“; 8) paragrahv 7 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 9) määruse lisa 2 muudetakse ja asendatakse käesoleva määruse lisaga. § 2. Rakendussäte Kooli õppekavad viiakse käesoleva määrusega vastavusse kuue kuu jooksul pärast määruse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps (allkirjastatud digitaalselt) minister Mart Laidmets kantsler  LISA 2 KINNITATUD haridus- ja teadusministri ………..a. määrusega nr ……….. Tisleri eriala põhiõpingute moodulite kirjeldused Mooduli nr Mooduli nimetus Õppe maht Eesti kutsehariduse arvestuspunktides (EKAP) 1 Tisleri alusteadmised 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab ülevaate mööblitootmise ajaloo ja kaasaja arengusuundumustest, mööbli ja puittoodete valmistamisel kasutatavatest materjalidest ning üldistest töötervishoiu, tööohutuse- ja keskkonnaohutuse nõuetest nende töötlemisel ja kasutamisel. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) omab ülevaadet  iseloomustab mööblitootmise ja puidutöötlemise kutsealal olevate kutsete ja kutsetasemete erinevusi, mööblitootmise arengust ja kasutades kutsestandardite registrit selle seostest materjalide ja  iseloomustab erinevate teabeallikate põhjal materjalide ja mööbli valmistamise tehnoloogilisi muutusi läbi tehnoloogia arenguga ajaloo ning toob näiteid erinevate mööblistiilide peamistest väljendusjoontest 2) eristab mööbli ja puittoodete  võrdleb erinevate teabeallikate põhjal tisleri ametioskuste kujunemist ja mööblivalmistamise arengut Eesti alal valmistamisel kasutatavaid  selgitab erialaseid teabeallikaid kasutades põhimõisteid: maltspuit, lülipuit, säsi ja säsikiired, puidu rist-, materjale ja tunneb nende radiaal- ja tangentsiaallõige omadustest lähtuvaid  määrab näidiste põhjal väliste tunnuste järgi mööblitootmises enamkasutatavaid puiduliike (kuusk, mänd, valikupõhimõtteid kask, tamm, saar, lepp, pöök, haab), tunneb nende nimetusi ka ühes õpitavas võõrkeeles 3) tunneb kinnitus- ja  eristab näidiste alusel enamlevinud saematerjali, höövel- ja liimpuidu valikut ja selgitab nende koostevahendite sh furnituuri kasutusvõimalusi mööbli- ja puittoodete valmistamisel liike ja kasutusala mööbli- ja  eristab puidupõhiseid materjale (puitlaast- ja puitkiudplaate, kooritud ja höövelspoon, pealistatud puittoodete valmistamisel plaatmaterjalid, vineer, tisleriplaat ehk ribikilp) ja selgitab nende kasutusvõimalusi mööbli ja puittoodete 4) tunneb töötervishoiu ja töö- ja valmistamisel keskkonnaohutusnõuded  iseloomustab puidu füüsikalisi omadusi (värvus, lõhn, tekstuur, hügroskoopsus, tihedus) väljendudes eesti puidu ja puidupõhiste keelele kohasel viisil materjalide töötlemisel  selgitab puidu niiskussisalduse ja ümbritseva keskkonna vahelisi seoseid vastavalt tööülesandele 5) oskab tegutseda tööõnnetuse  arvutab enamlevinud saematerjali, höövel- ja liimpuidu ning puidupõhiste materjalide koguseid (sh teisendab korral ja anda esmaabi mõõtühikuid) vastavalt etteantud tööülesandele   selgitab kinnitusvahendite (naelad, kruvid, poldid), koostevahendite (tüüblid, veedrid, naaglid, tõmmitsad jne) ja furnituuri otstarvet ning kasutusala mööbli ja puittoodete valmistamisel, kasutades erialast terminoloogiat  selgitab liimide, viimistlus- ja lihvmaterjalide valiku põhimõtteid ja kasutusala mööbli ja puittoodete valmistamisel lähtudes nende omadustest, kasutades erialast terminoloogiat  mõistab ja põhjendab isikukaitsevahendite kasutamise vajadust puitmaterjalide töötlemisel ja mööbliesemete valmistamisel  selgitab puidu töötlemisega kaasnevaid põhilisi töökeskkonna ohutegureid (müra, tolm, mürgised aurud jms) ja toob näiteid nende vältimise võimalustest  võrdleb etteantud tööülesande põhjal mööblitootmises ja puidutöötlemisel tekkivate jäätmete taaskasutamise ja keskkonnahoidlikkuse põhimõttest lähtuva utiliseerimise võimalusi  selgitab enda tegutsemist tulekahju korral puidutöökojas sh esmaste tulekustutusvahendite kasutamist arvestades tuleohutusnõudeid  iseloomustab oma väärtegevusest tulenevaid ohte ja nende mõju töökeskkonnale ning kaastöötajatele erinevate materjalide töötlemisel ja toodete valmistamisel  toob näiteid mööblitootmises ja puidutöötlemisel kasutatavate kemikaalide (värvid, lakid, liimid) ja puidutolmu tervistkahjustavast mõjust ja seostest kutsehaigestumise või tööõnnetusega ning selgitab nende vältimise võimalusi  selgitab tööülesandest lähtuvalt oma tegevust õnnetusjuhtumi korral puitmaterjalide töötlemisel  demonstreerib nõuetekohaselt esmaabivõtete valdamist  kasutab teabe leidmiseks erinevaid, sh elektroonilisi eesti ja võõrkeelseid teabeallikaid ning hindab kriitiliselt neis sisalduvat teavet  väljendub nii suuliselt kui kirjalikult selgelt ja arusaadavalt, kasutades asjakohaselt erialast terminoloogiat 2 Karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane tuleb toime oma karjääri planeerimisega kaasaegses majandus-, ettevõtlus- ja töökeskkonnas, lähtudes elukestva õppe põhimõtetest. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) mõistab oma vastutust teadlike  analüüsib juhendamisel enda isiksust ja kirjeldab enda tugevusi ja nõrkusi otsuste langetamisel elukestvas  seostab kutse, eriala ja ametialase ettevalmistuse nõudeid tööturul rakendamise võimalustega karjääriplaneerimise protsessis  leiab iseseisvalt informatsiooni, sh elektroonilistest allikatest tööturu, erialade ja õppimisvõimaluste kohta 2) mõistab majanduse olemust ja  leiab iseseisvalt informatsiooni, sh elektroonilistest allikatest praktika- ja töökohtade kohta majanduskeskkonna toimimist  koostab juhendi alusel elektroonilisi kandideerimisdokumente: CV, motivatsioonikiri, sooviavaldus, lähtudes 3) mõtestab oma rolli dokumentide vormistamise heast tavast ettevõtluskeskkonnas  valmistab juhendi alusel ette ja osaleb näidistööintervjuul 4) mõistab oma õigusi ja  koostab juhendamisel endale, sh elektrooniliselt lühi- ja pikaajalise karjääriplaani kohustusi töökeskkonnas  kirjeldab juhendi alusel oma majanduslikke vajadusi lähtudes ressursside piiratusest toimimisel  selgitab juhendi alusel nõudluse ja pakkumise ning turutasakaalu kaudu turumajanduse olemust 5) käitub vastastikust suhtlemist  koostab elektrooniliselt juhendi alusel enda leibkonna ühe kuu eelarve toetaval viisil  loetleb iseseisvalt Eestis kehtivaid otseseid ja kaudseid makse  täidab juhendamisel etteantud andmete alusel elektroonilise näidistuludeklaratsiooni  leiab iseseisvalt informatsiooni, sh elektrooniliselt finantsasutuste poolt pakutavate põhiliste teenuste ja nendega kaasnevate võimaluste ning kohustuste kohta  kasutab majanduskeskkonnas orienteerumiseks juhendi alusel riiklikku infosüsteemi e-riik  kirjeldab meeskonnatööna ettevõtluskeskkonda Eestis, lähtudes õpitavast valdkonnast  võrdleb iseseisvalt lähtuvalt ettevõtluskeskkonnast oma võimalusi tööturule sisenemisel palgatöötajana ja ettevõtjana  kirjeldab meeskonnatööna vastutustundliku ettevõtluse põhimõtteid  tutvustab meeskonnatööna ühe ettevõtte majandustegevust ja seda mõjutavat ettevõtluskeskkonda  kirjeldab meeskonnatööna juhendi alusel kultuuridevaheliste erinevuste mõju ettevõtte majandustegevusele  kirjeldab ja analüüsib ettevõtte äriideed õpitava valdkonna näitel ja koostab elektrooniliselt meeskonnatööna juhendi alusel lihtsustatud äriplaani  loetleb ja selgitab iseseisvalt töötervishoiu ja tööohutuse põhilisi suundumisi, lähtudes riiklikust strateegiast  loetleb ja selgitab iseseisvalt tööandja ja töötajate põhilisi õigusi ning kohustusi ohutu töökeskkonna tagamisel ja kirjeldab riskianalüüsi olemust  tunneb ära ja kirjeldab meeskonnatööna töökeskkonna üldist füüsikalisi, keemilisi, bioloogilisi, psühhosotsiaalseid ja füsioloogilisi ohutegureid ja meetmeid nende vähendamiseks  tunneb ära tööõnnetuse ja loetleb meeskonnatööna lähtuvalt seadustes sätestatust töötaja õigusi ja kohustusi seoses tööõnnetusega  kirjeldab meeskonnatööna tulekahju ennetamise võimalusi ja kirjeldab iseseisvalt enda tegevust tulekahju puhkemisel töökeskkonnas  leiab iseseisvalt töötervishoiu ja tööohutusealast informatsiooni erinevatest allikatest juhtumi näitel  leiab iseseisvalt ja elektrooniliselt juhendi alusel töölepinguseadusest informatsiooni töölepingu, tööajakorralduse ja puhkuse kohta  võrdleb iseseisvalt töölepingu, töövõtulepingu ja käsunduslepingu põhilisi erinevusi  loetleb ja kirjeldab lühidalt töötaja õigusi, kohustusi ja vastutust sisaldavaid organisatsioonisiseseid dokumente  arvestab juhendi abil iseseisvalt ajatöö, tükitöö ja majandustulemustelt makstava tasu bruto- ja netopalka ning ajutise töövõimetuse hüvitist   kirjeldab meeskonnatööna asjaajamise ja dokumendihalduse tähtsust organisatsioonis  koostab ja vormistab iseseisvalt juhendi alusel elektroonilise algatus- ja vastuskirja ning e-kirja, sh allkirjastab digitaalselt  kirjeldab iseseisvalt dokumentide säilitamise vajadust organisatsioonis ja seostab seda isiklike dokumentide säilitamisega  kasutab situatsioonile sobivat verbaalset ja mitteverbaalset suhtlemist  kasutab erinevaid suhtlemisvahendeid, sh järgib telefoni- ja internetisuhtluse head tava  selgitab ja järgib suhtlemissituatsioonides üldtunnustatud käitumistavasid  kasutab tulemusliku meeskonnatöö põhimõtteid  kirjeldab juhendi alusel meeskonnatööna kultuurilisi erinevusi suhtlemisel  loetleb ja kirjeldab meeskonnatööna kliendikeskse teeninduse põhimõtteid  lahendab juhendi alusel tavapäraseid teenindussituatsioone 3 Mööbli ja puittoodete joonestamine 8 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused mööbli ja puittoodete (sh akna- ja ukseplokid, puittrepid) valmistamiseks kasutatavate tehnilise jooniste koostamise, vormistamise nõuetest ning oskab kasutada 2D jooniste koostamiseks erialast rakendustarkvara Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) tunneb mööbli ja puittoodete  iseloomustab erinevaid (sh infotehnoloogilisi) võimalusi graafilise teabe esitamiseks tehniliste jooniste koostamise  selgitab joonestusalaste teadmiste ja oskuste vajalikkust õpitaval erialal, väljendudes suuliselt ja kirjalikult põhimõtteid ning korrektses õppekeeles konstruktsioonide kujutamisvõtteid ja tähistusi  eristab erinevaid tehnilisi jooniseid (toote vaated, lõiked; sõlmede ja detailide joonised, koostejoonised) ning selgitab nende otstarvet ja kasutusala, väljendudes korrektses õppekeeles 2) joonestab nõuetekohaselt mööbli ja puittoote detailide  võrdleb eskiisi, detailijoonise ja koostejoonise erinevusi ja sellest tulenevat kasutusala, põhjendades oma eskiis- ja tööjoonised seisukohti korrektses õppekeeles ristprojektsioonis  kujutab joonisel erinevaid objekte ristprojektsioonis kasutades asjakohaseid kujutamisvõtteid ja tähistusi ning 3) koostab asjakohast mõõtmestab joonise nõuetekohaselt joonestustarkvara kasutades  koostab detailist proportsioone järgiva eskiisjoonise, mõõtmestab ja vormistab selle nõuetekohaselt toote valmistamiseks vajalikud  joonestab ristprojektsioonis toote etteantud detaili, järgides mõõtkava ning kasutades asjakohaseid joonte liike 2D joonised, lähtudes ja kujutamisvõtteid eskiisist, näidisest või kavandist  joonestab detaili, koostu, alakoostu lõiked ja vaated ning mõõtmestab need nõuetekohaselt, kasutades asjakohaseid kujutamisvõtteid ja tähistusi  visandab puitdetailide ja nende seotiste eskiise, kasutades asjakohaseid tingmärke ja tähistusi 4) koostab joonise põhjal  selgitab välja etteantud tööjoonistelt (detailjoonis, koostejoonis) detailide valmistamiseks vajaliku info (detaili tükitabelid ja vormistab need kuju, mõõtmed, asukoht, vastastikused asendid, kinnitusvahendid ja manused), kasutades joonestuasalaseid nõuetekohaselt kasutades teadmisi infotehnoloogivahendeid  joonestab joonestustarkvara kasutades mööbli või puittoote detaili tööjoonise valides kujutamisvõtted ja 5) analüüsib koos juhendajaga tähistused, mis tagavad vajaliku ülevaate detaili valmistamiseks enda tegevust mööbli ja  koostab koostejoonise alusel tükitabeli märkides selles kõik standardsed ja mittestandardsed detailid, koostud, puittoote detailide ja manused ning vormistab tabelid kasutades infotehnoloogilisi vahendeid tööjooniste joonestamisel  arvutab mööbli- ja puittoote detaili või seotise joonise alusel selle valmistamiseks vajaliku puidu või puidupõhise materjali koguse, kasutades ülesande lahendamisel õpitud matemaatikaalaseid teadmisi ja - oskusi, hindab saadud tulemuse tõesust ning vormistab ülesande vastuse nõuetekohaselt  analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut erinevate tööülesannetega mööbli ja puitoodete joonestamisel ning hindab arendamist vajavaid aspekte, väljendudes arusaadavalt ja kontekstikohaselt  koostab kirjaliku kokkuvõtte analüüsi tulemustest, vormistades selle nõuetekohaselt, kasutades IT-vahendeid ja erialast terminoloogiat  väljendub nii suuliselt kui kirjalikult selgelt ja arusaadavalt, kasutades asjakohaselt erialast terminoloogiat 4 Puidu ja puidupõhiste materjalide käsitsitöötlemise tehnoloogia 16 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab puidu ja puidupõhiste materjalide lõiketöötlemise oskuse käsitööriistadega järgides õigeid, ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid ning töö- ja keskkonnaohutusnõudeid ning on võimeline käsitööriistu kasutades iseseisvalt valmistama erinevaid tappseotisi sisaldavaid väiketooteid nii näidise, joonise kui kirjelduse järgi. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane 1) kavandab tööprotsessi, valib  leiab nii paberkandjal kui digitaalses formaadis antud mööbli- ja puittoote jooniselt toote valmistamiseks materjalid ja töövahendid vajalikku informatsiooni (detailide arv ja kuju, mõõtmed, asukoht ja vastastikused asendid) puidu ja puidupõhiste  selgitab tööülesande põhjal välja kasutatavad materjalid ja arvutab toote valmistamiseks vajaliku materjali materjalide käsitsitöötlemiseks koguse rakendades pindala, ruumala ja protsentarvutuse eeskirju lähtudes etteantud tööülesandest ja tehnilisest  kavandab tööoperatsioonide järjestuse puidu või puidupõhiste materjalide käsitsitöötlemisel vastavalt dokumentatsioonist tööülesandele (joonis, eskiis, etalondetail vms) 2) valmistab ette käsitööriistad  koostab ja vormistab tehnoloogiakaardi, kasutades infotehnoloogiavahendeid ja asjakohast erialast ning töötleb käsitööriistadega terminoloogiat ning järgides õigekirjareegleid puitu ja puidupõhist materjali,  hindab materjali sobivust toodete valmistamiseks arvestades puidu niiskust, mõõtmete protsentuaalse arvestades materjali omadusi kahanemise erinevusi tangentsiaal-, radikaal- ja pikisuunas ja tehnilises  valib mõõtmetelt ja omadustelt sobivaima materjali ja töövahendid lähtudes tööülesandest, arvestades dokumentatsioonis etteantud puidurikete (tüve kuju, oksad, lõhed, puidu ehitus), puidu mehaaniliste-, putuk- ja seenkahjustuste mõju kvaliteedinõudeid puitmaterjali kvaliteedile 3) valmistab ja viimistleb  mõõdab ja märgib materjali, toorikud ja detailid kasutades vajalikke mõõtmis-, märkimis- ja käsitööriistadega puidust või kontrollimisvahendeid (sh kaliibrid, etalondetailid jms) puidupõhistest materjalidest  valib ja seadistab käsitööriistad (sh elektrilised ja pneumaatilised tööriistad), lähtudes töödeldavast materjalist detaile ja väiketooteid ja etteantud tööülesandest etteantud näidise, joonise või kirjelduse järgi, vastavalt  teritab juhendamisel käsitööriistu (höövliraud, peitel, kaapleht), kasutades õigeid teritusvahendeid ning tehnilises dokumentatsioonis käsitööriistade teritamise õigeid ja ohutuid töövõtteid etteantud kvaliteedinõuetele  hooldab käsitööriistu (sh elektrilised ja pneumaatilised tööriistad), lähtudes kehtestatud korrast ja kasutamise 4) töötab vastutustundlikult, juhenditest järgides töötervishoiu, töö ja  saeb puitu risti- ja pikikiudu mõõtu lähtudes etteantud tööülesandest, arvestades materjali omadusi ja ennetades keskkonnaohutusnõudeid võimalikke vigu 5) analüüsib koos juhendajaga  hööveldab baaspinda ja detaile mõõtu vastavalt etteantud tööülesandele, arvestades materjali omadusi ja enda tegevust puidu ennetades võimalikke vigu lõiketöötlemisel ja  puurib läbivaid ja mitteläbivaid avasid ja töötleb pesasid vastavalt etteantud tööülesandele viimistlemisel käsitööriistadega  kasutab peitleid erinevate tööoperatsioonide (tapi, ava lõikamine jms) sooritamisel nõuetekohaselt  freesib elektrifreesiga detaili erinevaid kujuvorme (pesad, sooned, valtsid, profiilid) vastavalt etteantud tööülesandele, arvestades materjali omadusi ja ennetades võimalikke vigu  lihvib käsitsi detaili pinnad kasutades lihvklotsi, käsna või elektrilisi ja pneumaatilisi tööriistu vastavalt etteantud kvaliteedinõuetele, arvestades materjali omadusi ja ennetades võimalikke vigu  kontrollib töö käigus tooriku, detaili vastavust tehnilises dokumentatsioonis etteantud mõõtmetele ja kvaliteedinõuetele, hinnates seda visuaalselt või kasutades selleks mõõteriistu, kaliibreid või etalondetaile  selgitab välja võimalikud vead ja nende tekkimise põhjused ning võimalusel likvideerib need, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid  valmistab vastavalt tööülesandele koostu, kasutades sobivaid seotisi, abiseadmeid, rakiseid ning detailide ühendamiseks kasutatavaid puidust ja muust materjalist ühendusvaheneid  valmistab ette (puhastab, lihvib ja pahteldab) toote viimistletava pinna lähtudes tööülesandes etteantud viimistlusviisist ja -võttest, tehnilisest dokumentatsioonist ja viimistletava materjali omadustest  õlitab, peitsib, lakib või vahatab viimistletavad pinnad käsitöövahenditega (pintsel, rull) lähtudes tehnilisest dokumentatsioonist, järgides tööohutus- ja kvaliteedinõudeid  hindab toodete viimistluse vastavust kvaliteedinõuetele, viimistlusvigade ilmnemisel selgitab välja nende tekkimise põhjuse(d) ja võimalusel likvideerib need  suhtleb töötamisel viisakalt ning korrektselt, esitades asjakohase teabe selgelt ja kontekstikohaselt, kasutades erialast terminoloogiat   järgib töökoha ettevalmistamisel, töö ajal, selle lõpetamisel ning töökoha koristamisel töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid vältimaks tööõnnetusi  töötab eesmärgipäraselt ja vastutab oma tööülesannete nõuetekohase täitmise eest, juhindudes tehnilises dokumentatsioonis etteantud kvaliteedinõuetest  kasutab materjale, töövahendeid, seadmeid ja isikukaitsevahendeid otstarbekalt ja kuluefektiivselt  kogub kokku tööprotsessis tekkinud jäätmed ning koristab töökoha arvestades töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid  analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut erinevate tööülesannetega puidu ja puidupõhiste materjalide mehaanilisel ja lõiketöötlemisel käsitööriistadega ja hindab arendamist vajavaid aspekte, väljendudes arusaadavalt ja kontekstikohaselt  koostab kirjaliku kokkuvõtte analüüsi tulemustest, vormistades selle nõuetekohaselt, kasutades IT-vahendeid ja erialast terminoloogiat 5 Puidu ja puidupõhiste materjalide masintöötlemise tehnoloogia 16 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab puidu ja puidupõhiste materjalide mehaanilise- ja lõiketöötlemise oskuse erinevatel puidutöötlemispinkidel järgides õigeid, ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid ning töö- ja keskkonna ohutusnõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) tunneb puidu ja puidupõhiste  selgitab mõisteid detail, toorik, töötlusvaru, baaspind, juhtlatt, tugilatt, piirik, rakis, šabloon, lõiketehnilised materjalide lõiketöötlemise nurgad, ettenihke- ja lõikekiirus, kasutades korrektselt erialast terminoloogiat põhimõtteid ning materjalide  iseloomustab puidutöötlemispinkide tehnilisi võimalusi puidu ja puidupõhiste materjalide töötlemisel, mehaanilisel ja lõiketöötle- kasutades erialast terminoloogiat misel kasutatavate puidu- töötlemispinkide tehnilisi  selgitab lõikeriistade, lihv- ja abimaterjalide valiku põhimõtteid erinevate materjalide mehaaniliseks ja võimalusi lõiketöötlemiseks, arvestades puidutöötlemispingi tehnilisi võimalusi 2) kavandab tööprotsessi  iseloomustab lõikejõu ja eendekiiruse mõju töödeldava pinna kvaliteedile (pinnakaredus jms) arvestades lähtudes etteantud materjali mehaanilisi omadusi (tugevus, kõvadus, elastsus, plastilisus) tehnoloogilist  leiab nii paberkandjal kui digitaalses formaadis antud mööbli- ja puittoote jooniselt toote valmistamiseks dokumentatsioonist ja vajalikku informatsiooni tööülesandest  arvutab tööülesande täitmiseks vajaliku materjali (saematerjal, höövel- ja liimpuit ning puidupõhised 3) seadistab puidutöötlemispingi materjalid) kogused (sh teisendab mõõtühikuid), vastavalt etteantud tööülesandele ja korraldab nõuetekohaselt  kavandab tööoperatsioonide järjestuse puidu või puidupõhiste materjalide masintöötlemisel vastavalt oma töökoha järgides tööülesandele (joonis, eskiis, etalondetail vms) ning koostab ja vormistab tehnoloogiakaardi kasutades etteantud juhiseid infotehnoloogiavahendeid ja sobivat erialast terminoloogiat 4) valmistab tööpingil  organiseerib töökohta tehnilisele dokumentatsioonile vastavad toorikud, detailid ning nende ladustamiseks mehaanilise või vajaliku transportvahendi (kaubaalus, käru jm) lõiketöötlemise teel toorikuid,  kontrollib tehnoloogiaprotsessis vajalike parameetritega suruõhu, tööorgani töötemperatuuri jm nõuetele detaile või tooteid, arvestades vastavust ning veendub tööpingis paiknevate lõikeriistade, lihv- ja abimaterjalide korrasolekus ja vastavuses materjalide omadusi ja tehnilisele dokumentatsioonile tehnilises dokumentatsioonis etteantud kvaliteedinõudeid  veendub, et tööks vajalikud isikukaitsevahendid (kaitseprillid, töökindad, turvajalanõud jm) on olemas ja kasutab neid 5) töötab meeskonnaliikmena vastutustundlikult, järgides  hindab välisel vaatlusel puidutöötlemispingi korrasolekut, käivitab ja seiskab pingi iseseisvalt järgides töötervishoiu, töö ja tööohutusnõudeid ja pingi kasutusjuhendit, ohu korral teavitab koheselt otsest juhendajat keskkonnaohutusnõudeid  valib ja paigaldab lõiketöötlemisel sobiva lõikeriista, rakised või lihvmaterjali ning seadistab pingi 6) analüüsib koos juhendajaga proovitoorikuid ja asjakohaseid mõõteriistu kasutades enda tegevust  saeb kvaliteedinõudeid järgides puitu risti- ja pikikiudu ning kõverjooneliselt, töötleb saagpingil plaatmaterjale, puidutöötlemispinkidel rakendades ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid töötamisel  hööveldab kvaliteedinõudeid järgides tooriku baaspindu ja nende alusel detaili ristlõike vastavalt etteantud joonisele, rakendades ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid  freesib kvaliteedinõudeid järgides toorikut piki- ja ristikiudu, rakendades ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid  puurib kvaliteedinõudeid järgides avasid ja töötleb pesasid horisontaal- ning vertikaalpuurpinkidel, rakendades ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid  koostab spoonisärgi arvestades spooni pinna tekstuuri ja värvust ning pealistab tooriku, detaili või toote, liimipressides ja –seadmetes, rakendades ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid  koostab etteantud mõõtmetega liimpuitkilbi, kasutades asjakohaseid seotisi, seadmeid ja töövahendeid  valib lihvmaterjali ja -seadmeid vastavalt tööülesandele ning lihvib puitdetaile nõutava pinnakareduse saavutamiseni, kasutades asjakohaseid töövõtteid ja isikukaitsevahendeid  ladustab töödeldud detailid või tooted arvestades puitmaterjalide ladustamise nõudeid  suhtleb töötamisel viisakalt ning korrektselt, esitades asjakohase teabe selgelt ja kontekstikohaselt  järgib töökoha ettevalmistamisel, töö ajal, selle lõpetamisel ning töökoha koristamisel töötervishoiu-, tööohutus- ja elektriohutusnõudeid vältimaks tööõnnetusi  töötab eesmärgipäraselt ja vastutab oma tööülesannete nõuetekohase täitmise eest, juhindudes tööülesandes etteantud kvaliteedinõuetest  kasutab töövahendeid, tarvikuid ja isikukaitsevahendeid otstarbekalt ja efektiivselt  kogub kokku tööprotsessis tekkinud jäätmed ning koristab töökoha arvestades töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid   analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut erinevate tööülesannetega puidu ja puidupõhiste materjalide mehaanilisel ja lõiketöötlemisel puidutöötlemispinkidel ja hindab arendamist vajavaid aspekte, väljendudes arusaadavalt ja kontekstikohaselt  koostab kirjaliku kokkuvõtte analüüsi tulemustest, vormistades selle nõuetekohaselt, kasutades IT-vahendeid ja erialast terminoloogiat 6 Raamkonstruktsiooniga mööbli ja puittoodete valmistamine 12 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab puidust ja puidupõhistest materjalidest raamkonstruktsiooniga mööbli (laud, tool, taburet, voodi) ja puittoodete (aken, uks, trepp) valmistamise ja viimistlemise oskused, arvestades toodetele esitatavaid kvaliteedinõudeid ning järgides töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kavandab tööprotsessi, valib  iseloomustab raamkonstruktsiooniga mööbliesemeid ja puittooteid, nende valmistamisel kasutatavaid seotisi materjalid ja töövahendid ning manuste ja suluste paigaldamise nõudeid, kasutades erialast terminoloogiat raamkonstruktsiooniga mööbli  selgitab seoseid erinevate mööbliesemete (laud, tool, voodi) ja puitoodete (töötasapind, hoone sise- ja välisuks, ja puittoodete valmistamiseks trepi moodul) funktsionaalsete mõõtmete ning inimese anatoomiliste iseärasuste vahel lähtudes etteantud tööülesandest  valib juhendamisel etteantud tootele ja valmistamistingimustele vastavad seotised ja arvutab seotise mõõtmed mööbli ja puittoote joonise koostamiseks, kasutades ülesande lahendamisel õpitud matemaatikaalaseid teadmisi 2) valmistab ja -oskusi, hindab saadud tulemuse tõesust ning vormistab ülesande vastuse korrektselt raamkonstruktsiooniga mööbliesemeid ja puittooteid  joonestab asjakohast joonestustarkvara kasutades mööbli- või puittoote tööjoonise(d) järgides mõõtkava, kasutades asjakohaseid valides kujutamisvõtted ja tähistused, mis tagavad vajaliku ülevaate raamkonstruktsiooniga tootest töövahendeid ja -võtteid  teeb etteantud tehnilise dokumentatsiooni (tööjoonis) põhjal kindlaks tööülesande täitmiseks vajalikud vastavalt tehnilises lähteandmed (detailide kuju, mõõtmed, arv, kasutatavad seotised ja vastastikused asendid, kinnitusvahendid, dokumentatsioonis etteantud manused) kvaliteedinõuetele  valib materjalid, koostab toorikute ja detailide tükitabeli, lähtudes joonisel olevatest andmetest ning vormistab 3) viimistleb need infotehnoloogiavahendeid kasutades raamkonstruktsiooniga toote  kavandab iseseisvalt tööde järjekorra, koostab ja vormistab detailide ja toote valmistamiseks vajalikud või selle detailid ja koostud, tehnoloogiakaardid, kasutades infotehnoloogiavahendeid vastavalt tööülesandes etteantud kvaliteedinõuetele  valib ja valmistab ette, vajalikud töövahendid (tööpingid ja seadmed, käsi-, elektrilised- ja pneumaatilised tööriistad), lähtudes tehnilisest dokumentatsioonist ja valmistatavast tootest 4) järgib töötervishoiu ja tööohutusnõudeid  korraldab etteantud tööülesandest lähtuvalt oma vahetu töökoha, pidades silmas töövõtete ratsionaalsust, raamkonstruktsiooniga mööbli ergonoomikat ning töödeldavate toorikute ja detailide mõõtmeid ja kogust ja puittoodete valmistamisel ja  veendub, et tööks vajalikud isikukaitsevahendid (kaitseprillid, töökindad, turvajalanõud jm) on olemas ja viimistlemisel kasutab neid 5) analüüsib koos juhendajaga  valmistab (vajadusel abiseadmeid kasutades) raamkonstruktsiooniga mööbli- ja puittoodete detailid, vajab enda tegevust raam- juhendamist ainult keerukamate detailide valmistamisel konstruktsiooniga mööbli ja  valmistab meeskonnatööna raamukseploki (ukse leht ehk tiib koos lengiga), ning paigaldab sellele puittoodete valmistamisel nõuetekohaselt hinged ja sulused, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid  valmistab meeskonnatööna raamtappseotisega lihtraamiga aknaploki ning paigaldab sellele nõuetekohaselt hinged ja sulused, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid  kontrollib valmistatud detailide vastavust joonisele või etalondetailile, kasutades selleks mõõtmisvahendeid ja kaliibreid  hindab vigade võimalikke tekkepõhjusi ning võimalusel kõrvaldab need  valmistab detailidest koostud ja koostab nendest raamkonstruktsiooniga mööbli- või puittoote kasutades asjakohaseid koosteseadmeid jt töövahendeid, järgides tööohutus- ja kvaliteedinõudeid  valib tööülesandest lähtuvalt viimistlusviisi ja vajalikud viimistlusmaterjalid, kooskõlastab selle need juhendajaga,  arvutab viimistlusmaterjalide vajaliku koguse, lähtudes viimistletava pinna mõõtmetest ja materjali kulunormist  puhastab viimistletava pinna, parandab defektid (korgib, pahteldab, täidab poorid) ja lihvib selle nõutud pinnakareduse saavutamiseni arvestades tööülesandes esitatud viimistlusviisi  valib asjakohased isikukaitsevahendid, arvestades viimistlustoote ohutuskaardil olevat infot ja kasutatavate materjalide ohtlikkust endale ja keskkonnale  viimistleb pinda käsitsi või käsipihustuspüstoliga (peitsib, värvib, lakib, vahatab, õlitab), arvestades viimistletava pinna ja viimistlusmaterjali omadusi, lähtudes tehnilises dokumentatsioonis etteantud kvaliteedi- , töö- ja keskkonnaohutusnõudeid  hindab toote viimistluse vastavust etteantud kvaliteedinõuetele, viimistlusvigade ilmnemisel selgitab välja nende võimalikud tekkepõhjused ja võimalusel likvideerib need  komplekteerib toote detailid ja furnituurid vastavalt tehnilises dokumentatsioonis etteantud nõuetele  pakendab tooted nõuetekohaselt arvestades nende ladustamise ja transportimise tingimusi  suhtleb töökaaslastega viisakalt ning korrektselt, esitades asjakohase teabe selgelt ja kontekstikohaselt  järgib töökoha ettevalmistamisel, töö ajal, selle lõpetamisel ning töökoha koristamisel töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid vältimaks tööõnnetusi  töötab eesmärgipäraselt ja vastutab oma tööülesannete nõuetekohase täitmise eest, juhindudes tööülesandes etteantud kvaliteedinõuetest  kasutab materjale, töövahendeid, seadmeid ja isikukaitsevahendeid otstarbekalt ja kuluefektiivselt   kogub kokku tööprotsessis tekkinud jäätmed ning koristab töökoha arvestades töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid  analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut erinevate tööülesannetega puidu ja puidupõhiste materjalidest raamkonstruktsiooniga mööbli ja puittoodete valmistamisel ja hindab arendamist vajavaid aspekte, väljendudes arusaadavalt ja kontekstikohaselt  koostab kirjaliku kokkuvõtte analüüsi tulemustest, vormistades selle nõuetekohaselt, kasutades IT-vahendeid ja erialast terminoloogiat 7 Korpusmööbli valmistamine ja paigaldamine 18 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab puidust ja puidupõhistest materjalidest korpusmööbli valmistamise, viimistlemise ja paigaldamise oskused arvestades toodetele esitatavaid kvaliteedinõudeid ning järgides töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) koostab, vastavalt  iseloomustab ühendatud kilpelementidest toodete valmistamisel kasutatavaid konstruktsioone, seotiste ja lähteülesandele toote manuste paigaldamise nõudeid, kasutades korrektselt erialast terminoloogiat valmistamiseks vajaliku  joonestab asjakohast joonestustarkvara kasutades korpusmööblieseme tööjoonise(d) järgides mõõtkava, valides tehnilise dokumentatsiooni kujutamisvõtted ja tähistused (leppemärgid, lõigete ja sõlmede tähistused), mis tagavad vajaliku ülevaate ning kavandab tööprotsessi esemest 2) valmistab puidust ja  teeb etteantud tehnilise dokumentatsiooni (tööjoonis) põhjal kindlaks tööülesande täitmiseks vajalikud puidupõhistest materjalidest lähteandmed (detailide kuju, mõõtmed, arv, kasutatavad seotised ja vastastikused asendid, kinnitusvahendid, korpusmööbli detailid ning manused) viimistleb ja koostab  kavandab iseseisvalt tööoperatsioonide järjekorra, koostab ja vormistab infotehnoloogiavahendeid kasutades mööblieseme vastavalt detailide ja toote valmistamiseks vajalikud tehnoloogiakaardid tehnilises dokumentatsioonis  arvutab detailide ja toorikute tükitabeli alusel vajaliku materjalide koguse arvestades materjali töötlemisvarusid etteantud kvaliteedinõuetele ja väljatuleku protsenti, kasutades matemaatikaalaseid teadmisi ja oskusi ning vormistab lahenduskäigu 3) pealistab puidust või  korraldab etteantud tööülesandest lähtuvalt oma vahetu töökoha, arvestades töövõtete ratsionaalsust, puidupõhistest materjalidest ergonoomikat ning töödeldavate toorikute ja detailide mõõtusid ja kogust, arvestades ohutusnõudeid. valmistatud korpusmööbli  valib ja valmistab ette toote valmistamiseks vajalikud materjalid (sh abimaterjalid, furnituuri) ja töövahendid, detailid vastavalt lähtudes tehnilisest dokumentatsioonist ning kontrollib rakiste ja šabloonide korrasolekut tööülesandele  hoiab korras töötsooni kasutades materjale ja töövahendeid eesmärgipäraselt, heaperemehelikult ja säästlikult 4) komplekteerib korpusmööbli  valmistab täispuit-, liimpuit- ja plaatmaterjalidest korpusmööbli detailid, kasutades asjakohaseid töövahendeid detailid ja manused vastavalt ja -võtteid tehnilisele dokumentatsioonile  kontrollib valmistatud detailide kvaliteedinõuetele vastavust, kasutades asjakohaseid mõõtmisvahendeid, ja pakendab tooted arvestades etalondetaile või kaliibreid nende ladustamise ja  valmistab detailidest koostud ja koostab nendest korpusmööblieseme kasutades koosteseadmeid jt töövahendeid, ennetades vigu, järgides tööohutus- ja kvaliteedinõudeid  transportimise tingimusi  valmistab ette toote või detaili pealistatava pinna lähtudes etteantud tehnilisest dokumentatsioonist ja koostab 5) järgib töökeskkonna, spoonist pealistuskatte kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid töötervishoiu ja  liimib ettevalmistatud spoonist või muust materjalist kattekihi alusele kasutades vajalikke töövahendeid ja tööohutusnõudeid seadmeid, arvestades kasutatavale liimile ettenähtud liimimisrežiimi ja ohutusnõudeid. korpusmööbli valmistamisel ja  valib tööülesandest lähtuvalt viimistlusviisi ja vajalikud materjalid, kooskõlastab selle juhendajaga viimistlemisel  selgitab iseseisvalt kasutatavate materjalide ohtlikkuse endale ja keskkonnale lähtudes ohutuskaardil olevast 6) omab ülevaadet mööbli- ja infost valmistab ette viimistletava pinna (parandab defektid, lihvib- ja puhastab viimistletava pinna jne) puittoodete paigaldamise lähtudes tehnilisest dokumentatsioonist ja viimistletava materjali omadustest. etappidest ning tööde  arvutab viimistlusmaterjalide vajaliku koguse lähtudes viimistletava pinna mõõtmetest ja materjali kulunormist üleandmise ja vastuvõtmise  kannab pinnale käsitsi või püstolpihustit kasutades viimistlusmaterjali (peits, lakk, õli, vaha, värv) arvestades tingimustest aluspinna ning viimistlusmaterjali omadusi ja nõudeid valmistatavale mööbli- või puittootele ning ennetades 7) analüüsib koos juhendajaga võimalikke vigu enda tegevust korpusmööbli  hindab detailide kvaliteeti ja vastavust etteantud nõuetele kõikides töötlusetappides, selgitab välja vigade valmistamisel võimalikud tekkepõhjused ja võimalusel likvideerib need  komplekteerib korpusmööbli detailid ja furnituuri vastavalt tehnilisele dokumentatsioonile  pakendab toote või selle detailid ja furnituurid vastavalt ladustamise ja transportimise tingimustele, tagades selle säilimise transportimisel  selgitab tehniliselt dokumentatsioonilt välja korpusmööbli paigaldamiseks vajaliku info (asukoht, mõõtmed, detailide arv ja vastastikused asendid, kinnitusvahendid, manused)  kontrollib toote vastavust paigalduskohaga ja paigaldab korpusmööbli eseme kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid  hindab paigalduse kvaliteeti ja vajadusel likvideerib tekkinud vead, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja - võtteid  töötab eesmärgipäraselt ja vastutab oma tööülesannete nõuetekohase täitmise eest, juhindudes tööülesandes etteantud kvaliteedinõuetest  kasutab materjale, töövahendeid, seadmeid ja isikukaitsevahendeid otstarbekalt ja kuluefektiivselt  töötab ohutult, ennast ja keskkonda säästvalt järgides töökeskkonnaohutuse ja töötervishoiu nõudeid sh tule- ja keskkonnaohtlike jäätmete käitlemisel jäätmekäitluseeskirju  analüüsib enda toimetulekut erinevate tööülesannete täitmisel hinnates juhendaja abiga arendamist vajavaid aspekte  koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles kasutades infotehnoloogiavahendeid 8 Üldkehaline ettevalmistus 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane väärtustab terveid eluviise, kasutab regulaarset liikumist ja sportimist teadlikult oma tervise tugevdamiseks ja üldise töövõime parandamiseks. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) hindab objektiivselt oma  mõistab ja selgitab kehakultuuri ja tervise ning teiselt poolt tervise ja töövõime vahelisi seoseid kehalisi võimeid, füüsilist  analüüsib leiab seoseid enda terviseseisundi ja kehalise aktiivsuse vahel vormi ja omab valmisolekut  hindab juhendi alusel oma kehalisi võimeid ja füüsilist vormi ning seab eesmärgid selle arendamiseks, neid arendada arvestades sealjuures kutsetöö spetsiifikast tulenevaid vajadusi 2) tegeleb teadlikult ja  valib endale iseseisvaks harrastamiseks sobiva liikumis- ja/või spordiala, kasutades seda oma kehalise võimetekohaselt enda vormisoleku ja töövõime parandamiseks üldkehalise arendamisega,  koostab juhendamisel sobiva treeningkava oma eesmärkide saavutamiseks, kasutades selleks sobivaid  liigub/spordib teadlikult oma tervise tugevdamiseks ja töövõime parandamiseks järgides koostatud vahendeid ning meetodeid treeningkava 3) arendab sportliku ühistegevuse  oskab kasutada erinevaid jõu-, venitus- ja lõdvestusharjutusi erinevatele lihasrühmadele (pallimängud, rahvaspordi-  arendab lihastreeningul lihastoonust, jõudu ja vastupidavust, mis aitab paremini hakkama saada igapäevaste üritused jne) kaudu tööülesannetega, raskuste tõstmisel kasutab ergonoomiliselt õigeid asendeid ja sobivaid liigutusi meeskonnatööoskust ja  arendab erinevate harjutuste kaudu liigutusoskusi, painduvust, osavust ja koordinatsiooni distsipliini 4) õpib aktsepteerima inimeste  arendab vastupidavustreeningu kaudu motivatsiooni, enesedistsipliini ja tahtejõudu vahelisi erinevusi ja arvestama  arendab sportliku ühistegevuse kaudu koordinatsiooni, reaktsiooni-, tunnetuslikku- ja otsusekiirust, õpib ka nendega erinevates ennast kehtestama suhtlussituatsioonides  tunneb ja sooritab oma erialase kutsetöö spetsiifikat arvestades sobilikke rühi-, koordinatsiooni- ja 5) arendab kutsetööks vajalikke võimlemisharjutusi, et vältida pingeolukorrast ja sundasenditest tulenevaid kutsehaigusi tahteomadusi  arendab sportliku ühistegevuse kaudu kohanemis- ja empaatiavõimet, koostööoskust, eneseväljendusoskust (kohanemisvõime, ning distsipliini koostööoskus, väljendusoskus,  järgib sportimisel ja harjutamisel ohutus- ja hügieeninõudeid ning teab, kuidas toimida sagedamini tekkida jms) võivate õnnetusjuhtumite ja traumade korral analüüsib oma kehalise võimekuse  jälgib ja kontrollib oma käitumist ning oskab vältida ohuolukordi taset ning  analüüsib kehalise aktiivsuse mõju organismile ja kehalisest koormusest tingitud muutusi organismis ning kavandab edasised tegevused üldise vormisoleku ja töövõime parandamiseks 9 Praktika 36 EKAP Eesmärk: praktikaga taotletakse, et õpilane kinnistab ja arendab omandatud kutsealaseid teadmisi, oskusi ja hoiakuid reaalses töökeskkonnas, valmistades kvaliteetseid mööbliesemeid ja puittooteid, mis vastavad etteantud tehnilisele dokumentatsioonile. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid: Õpilane: Õpilane: 1) kavandab tehnilisest  järgib praktikaettevõtte töökorraldust, arvestades tegevuste kavandamisel ja tööülesannete täitmisel ettevõtte dokumentatsioonist ja töökorraldus- ja sisekorraeeskirjades sätestatut etteantud nõuetest lähtudes  osaleb töökohal tööohutusalasel juhendamisel ja kinnitab seda ettevõttes sätestatud korra kohaselt  enda edasise tegevuse puidust  teeb tehnilise dokumentatsiooni alusel kindlaks tööülesande täitmiseks vajalikud andmed, vajadusel täpsustab või puidupõhistest tööülesande sisu materjalidest toodete  korraldab etteantud tööülesandest lähtuvalt nõuetekohaselt oma vahetu töökoha, arvestades töödeldavate valmistamiseks toorikute ja detailide või valmistatavate toodete mõõtusid, kogust ja kvaliteeti, samuti töötlemiskeerukust ja 2) teeb erinevaid tööoperatsioone puidutöötlemisseadme võimalusi puidust ja puidupõhistest materjalidest  valib ja valmistab ette vajalikud materjalid ja abivahendid, arvestades töödeldavate toorikute ja detailide kvaliteedinõuetele vastavate mõõtusid ja kogust mööbli ja puittoodete  valib ja valmistab ette vajalikud töövahendid (nt elektrilised ja pneumaatilised käsitööriistad), lähtudes valmistamisel ja tehnilisest dokumentatsioonist ja tööülesandest viimistlemisel, kasutades  valmistab tööpingil mehaanilise või lõiketöötlemise teel toorikuid, detaile või tooteid, rakendades asjakohaseid töövahendeid ja - ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid võtteid  kontrollib pisteliselt töö käigus tooriku, detaili või toote vastavust tehnilises dokumentatsioonis antud 3) kasutab tööaega efektiivselt mõõtmetele ja kvaliteedinõuetele, kasutades selleks mõõteriistu, kaliibreid, etalondetaile jms järgides praktikaettevõtte  koostab mööbli ja/või puittooteid kasutades erinevaid koosteseadmeid ja –vahendeid, ennetades vigu, järgides töökorraldust ja koostatava mööbli- või puittoote koostejoonist ning ohutus- ja kvaliteedinõudeid sisekorraeeskirjaga sätestatud nõudeid  valmistab viimistletava pinna ette (pahteldab, lihvib, eemaldab tolmu jne) lähtudes tehnilisest 4) arendab suhtlemis- ja dokumentatsioonist ja viimistletava materjali omadustest koostööoskusi tootmise  hindab juhendamisel valminud toodete kvaliteedi vastavust kehtestatud nõuetele, selgitab välja võimalike tingimustes, mõistab oma rolli vigade tekkimise põhjused ja võimalusel likvideerib need ja vastutust meeskonna  komplekteerib toote detailid ja furnituurid vastavalt tehnilisele dokumentatsioonile ja hindab nende vastavust liikmena ühiste eesmärkide kvaliteedinõuetele saavutamisel  pakendab detailid või toote, tagades selle säilimise transportimisel 5) töötab organiseeritult, järgides  rakendab ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid ning kasutab asjakohaseid isikukaitsevahendeid etteantud juhiseid, protseduure ning töö- ja  kasutab oma töötsooni eesmärgipäraselt ja hoiab selle korras, kasutab materjale ja tööriistu heaperemehelikult keskkonnaohutusnõudeid ja säästlikult  käitleb jäätmeid vastavalt kehtestatud korrale, tagades enda ja töökeskkonna turvalisuse  peab kinni tähtaegadest ja tehnoloogiast tulenevast toote või detaili valmimise marsruudist, järgides etteantud juhiseid, protseduure ja ohutusnõudeid  kasutab oma tööaega efektiivselt, töötab eesmärgipärasaelt ja organiseeritult, järgides etteantud juhiseid, protseduure ja ohutusnõudeid  suhtleb kaastöötajatega vastastikust lugupidamist ülesnäitaval viisil, väljendudes selgelt ja kasutades asjakohast erialast terminoloogiat  on tööülesannete täitmisel hoolikas ja vastutab oma töölõigu piires tööülesannete õigeaegse ja kvaliteedinõuetekohase täitmise eest  analüüsib enda toimetulekut erinevate tööülesannete täitmisel hinnates juhendaja abiga arendamist vajavaid aspekte  koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles kasutades infotehnoloogiavahendeid  Seletuskiri haridus- ja teadusministri 19. juuni 2014. a määruse nr 34 „Puidutehnoloogia erialade riiklik õppekava“ muutmine eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Määruse „Haridus- ja teadusministri 19. juuni 2014. a määruse nr 34 „Puidutehnoloogia erialade riiklik õppekava“ muutmine“ eelnõu kehtestamise aluseks on kutseõppeasutuse seaduse § 24 lõige 3. Määruse koostamisel on arvestatud Vabariigi Valitsuse 26. augusti 2013. a määruses nr 130 „Kutseharidusstandard” riiklikule õppekavale esitatud nõuetega. Lisaks on eelnõu koostamisel arvestatud ka OSKA metsanduse ja puidutööstuse valdkonna uuringus tehtud ettepanekuid ja kutseõppeasutuste poolt antud tagasisidet eriala õppekava rakendumisele. Määruse eelnõuga muudetakse „Puidutehnoloogia erialade riikliku õppekava“ 2. peatükki „Tisleri eriala õppekava üldosa“ ja lisa 2 „Tisleri eriala põhiõpingute moodulite kirjeldused“, ja viiakse need kooskõlla Metsanduse Kutsenõukogu poolt 11. juuni 2018. a otsusega nr 12 kinnitatud kutsestandardi „Tisler, tase 4“ uue versiooniga. Määruse eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Haridus- ja Teadusministeeriumi kutsehariduse osakonna nõunik Rita Siilivask ([email protected], tel 735 0226), Sihtasutuse Innove (edaspidi SA Innove) õppekava ja metoodika agentuuri kutsehariduse õppekavade arenduskeskuse juht Ülle Nõmmiste (tel 735 0659, [email protected]), kutsehariduse peaspetsialist Aulika Riisenberg (tel 735 0651 [email protected]), õigus- ja hanketeenuste keskuse jurist Meelis Maiste (tel 735 0540, [email protected]). Eelnõule on juriidilise ekspertiisi teinud Haridus- ja Teadusministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Indrek Kilk ([email protected], tel 735 0144). Tisleri eriala riikliku õppekava muutmise eelnõu töötas välja töörühm koosseisus Arvi Lokk (Võrumaa Kutsehariduskeskus, puiduerialade juhtivõpetaja, kutsestandardi töörühma liige), Kalle Viira (Tartu Kutsehariduskeskus, kutseõpetaja), Margus Krips (Haapsalu Kutsehariduskeskus, puidu ja käsitöö osakonna juhataja), Tarmo Kalmann (Astangu Kutserehabilitatsioonikeskus, puidutöö õppesuuna juht, kutseeksami hindamiskomisjoni liige). Töörühma tööd koordineeris Aulika Riisenberg (SA Innove). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Esimese paragrahviga muudetakse haridus- ja teadusministri 19. juuni 2014. a määrust nr 34 „Puidutehnoloogia erialade riiklik õppekava“ ja teise paragrahviga kehtestatakse sisuliselt määrusega loodava regulatsiooni rakendamise aeg (nähakse ette aeg, mille jooksul peavad koolid enda õppekavad määruse muudatustega kooskõlla viima). Eelnõuga muudetakse määruse 2. peatükki „Tisleri eriala õppekava üldosa“. Muudatustega täpsustatakse õppekava eesmärki ja õppekava õpiväljundeid. Muutub õppekava põhiõpingute moodulite struktuur ja õppesisu, et väljendada selgemini tänapäeval tislerilt nõutavaid laiapõhjalisi kompetentse mööblitööstuse ja puidutöötlemise ettevõtetes puidust ja puidupõhistest materjalidest mööbli ja puittoodete (nt uksed, aknad, trepid) valmistamisel. Senised ainepõhised põhiõpingute moodulid „Sissejuhatus tisleri eriala õpingutesse“, „Materjaliõpetus“ on asendatud uue põhiõpingute mooduliga „Tisleri 1 alusteadmised“ õppe mahuga 6 EKAP. Uus moodul võimaldab õppijal omandada edasiseks tööks vajalikud baasteadmised mööblitootmise ajaloost ja kaasaja arengusuundadest, mööbli ja puittoodete valmistamisel kasutatavatest materjalidest ning üldistest töötervishoiu, tööohutuse- ja keskkonnaohutuse nõuetest puidu ja puidupõhiste materjalide töötlemisel. Moodulid „Mööbli ja puittoodete joonestamise alused“ ja „Mööbli ja puittoodete kavandamine“ on asendatud ühe tervikliku mooduliga „Mööbli ja puittoodete joonestamine“, õppe mahuga 6 EKAP, kuna kutsestandardi kohaselt peab tisler oskama kasutada erialast joonestustarkvara, et koostada tööülesande täitmiseks vajalik tehniline dokumentatsioon, sh CAD/CAM keskkonnas toote tehnilised joonised. Senine suuremahuline põhiõpingute moodul „Mööbli ja puittoodete valmistamine“ on jagatud kaheks mooduliks „Raamkonstruktsiooniga mööbli ja puittoodete valmistamine“ ja „Korpusmööbli valmistamine“, õppe mahuga vastavalt 12 EKAP ja 18 EKAP. Muudatus võimaldab õpilasel teha selgemini vahet mööbli ja puittoodete erinevatel konstruktsioonidel ja tööoperatsioonidel puidust ja puidupõhisest materjalist erinevate toodete valmistamisel, viimistlemisel, monteerimisel ja paigaldamisel. Tootekonstruktsiooni põhine eristamine võimaldab ka õpetamise metoodika seisukohalt pöörata suuremat tähelepanu mööbli ja puittoodete valmistamise tehnoloogiale. Lähtudes eeltoodust ja eriala õpetavate koolide tagasisidest õppekava rakendamisele on korrigeeritud põhiõpingute moodulite „Puidu ja puidupõhiste materjalide käsitsitöötlemise tehnoloogia“, „Puidu ja puidupõhiste materjalide masintöötlemise tehnoloogia“ ja „Üldkehaline ettevalmistus“ õppe mahtu, õpiväljundeid ja nende lävendi taseme hindamiskriteeriumeid. Senised kaks eraldiseisvat moodulit „Praktika I etapp“ ja „Praktika II etapp“ liidetakse kokku üheks mooduliks nimetusega „Praktika“, võttes aluseks koolide poolt senise õppekava rakendamisele antud tagasisidet. Praktika õppe maht jääb samaks. Muudatus võimaldab paindlikumalt läheneda õppetöö korraldamisele õppeaastate kaupa. Määruse paragrahvi 7 lõige 2 (vt eelnõu § 1 punkt 8) tunnistatakse kehtetuks, kuna uuendatud kutsestandardi kohaselt ei sisalda tisleri kvalifikatsioon enam osakutset „Puidupingioperaator, tase 3“. Eelnõuga asendatakse senise määruse lisa 2 „Tisleri eriala põhiõpingute moodulite kirjeldused“ terviktekstina käesoleva eelnõu lisaga, milles esitatakse tilseri eriala põhiõpingute moodulite loend, õppemaht, õpiväljundid ja nende hindamiskriteeriumid lävendi tasemel. Eelnõu paragrahvis 2 sätestatakse nõue viia kooli 4. taseme kutsekeskharidusõppe õppekavad uue määrusega vastavusse kuue kuu jooksul alates määruse jõustumisest. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusaktidega. 4. Eelnõu mõju Kaasajastatud tisleri eriala õppekava üldosa seostab õpet tunduvalt tihedamalt töömaailma vajadustega, sest muudatuste tulemusel väljenduvad õppekavas selgemini tööturul nõutavad 2 kompetentsid. See aitab suurendada nii tööandjate kui õpilaste arusaamist õppe käigus omandatavatest teadmistest, oskustest ja pädevusest ning loob võimalused paindliku ja üksikisikute vajadustele kohandatud haridustee kujundamiseks. Õppekava põhiõpingute struktuur ja õppesisu toetab tänapäeva tislerilt nõutavate laiapõhjaliste kompetentside omandamist - valmistada, viimistleda ja paigaldada mööblitööstuse ja puidutöötlemise ettevõtetes puidust ja puidupõhistest materjalidest mööblit (näiteks kapid, riiulid, lauad jne) ja teisi puittooteid (näiteks uksi, aknaid, treppe jne). Senisest suuremat tähelepanu on pööratud kvaliteedinõuete tundmisele ning õppija digipädevuse arendamisele. Õppekavaga luuakse tingimused, mille kohaselt õppetegevuse erinevates etappides tuleb kasutada digivahendeid ja IKT-l põhinevaid õpikeskkondi, õppematerjale jms, mis võimaldavad õpilastel omandada erinevate elektroonsete teabeallikate ja rakendustarkvara kasutamise oskuse. OSKA raportist tulenevalt nähakse õppekavaga ette tilserile vajaliku erialase rakendustarkvara kasutamine nii tööks vajaliku info leidmisel, tööalasel suhtlemisel kui ka toote tehnilise dokumentatsiooni, sh digitaalses formaadis tehniliste jooniste koostamisel. Tisleri eriala õppekavas ei ole eraldi kindlaks määratud teooria ja praktilise töö osakaal, kuna kõiki mooduleid käsitletakse ühtsete, kutseoskuste omandamist võimaldavate tervikutena. Praktiline töö ja praktika moodustavad moodulite õppe mahust kuni 50 %, jagunedes üldjuhul võrdselt, mis võimaldab õpilasel õppekeskkonnas omandatut kinnistada reaalses töökeskkonnas. Selline lähenemine tagab paindlikkuse õppe korraldamisel erinevates õppevormides ja erinevatele sihtrühmadele ning loob eeldused mitteformaalse ja informaalse hariduse raames saavutatud õpiväljundite tunnustamiseks kvalifikatsiooni omandamisel. Valikõpingute kaudu on võimalik õppeasutustel paindlikult reageerida tööturu muudatustele, arvestada piirkonna eripära ja tööandjate vajadusi. Valikõpingud määratakse kindlaks kooli õppekavaga. 5. Eelnõu rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõu rakendades peavad koolid, mis viivad läbi kutsekeskharidusõpet tisleri erialal, viima oma õppekavad uue riikliku õppekavaga vastavusse kuue kuu jooksul. Kooli õppekavade rakendamisega seotud kulud kaetakse kehtivate põhimõtete alusel kujunevast tegevuskulude eelarvest. Kool ei vaja selleks täiendavaid riigieelarvelisi vahendeid. Eelnõu rakendamisega ei kaasne tulusid. 6. Eelnõu jõustumine Eelnõu jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastatakse teiste ministeeriumidega eelnõude infosüsteemis ning esitatakse arvamuse avaldamiseks Sihtasutusele Innove, Sihtasutusele Archimedes ja Sihtasutusele Kutsekoda ning Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingule. 3 Teet Tiko kutsehariduse osakonna juhataja 4