MINISTRI MÄÄRUS
Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 21
Muinsuskaitselise järelevalve dokumenteerimise
ja läbiviimisega seotud kulu hüvitamise ning
kinnismälestisel ja vallasmälestisel tehtud tööde
dokumenteerimise kord
Määruse kehtestatakse muinsuskaitseseaduse § 56 lõike 4, § 57 lõike 2 ja § 67 lõike 3 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Määruse reguleerimisala
Määrus sätestab:
1) muinsuskaitselise järelevalve dokumenteerimise korra ja nõuded aruandele;
2) muinsuskaitselise järelevalve läbiviimisega seotud kulu hüvitamise korra ja hüvitise määra,
hüvitise taotlemise ja maksmise tingimused ning taotluse rahuldamata jätmise alused ja korra;
3) mälestisel ja muinsuskaitsealal asuval ehitisel tehtud tööde dokumenteerimise korra ja nõuded
aruandele.
2. peatükk
Muinsuskaitselise järelevalve aruanne
§ 2. Nõuded muinsuskaitselise järelevalve aruandele
(1) Muinsuskaitselise järelevalve aruande koostab järelevalvet teinud isik.
(2) Muinsuskaitselise järelevalve aruande põhiosas esitatakse tehtud tööde kokkuvõtlik
kirjeldus, ülevaade kultuuriväärtusega detailide ja tarindite säilivuse kohta, ülevaade kasutatud
töömeetoditest, tööde käigus avastatust koos vajalike jooniste ja fotodega ning kokkuvõtlik
hinnang tehtud tööde muinsuskaitselisele kvaliteedile.
(3) Muinsuskaitselise järelevalve aruande lisadena esitatakse järgmiste dokumentide koopiad:
1) muinsuskaitse seisukohalt olulised väljavõtted ehitustööde päevikust ja ehitusnõupidamiste
protokollid;
2) ekspertiisiaktid ja tööde käiku mõjutanud muud dokumendid;
3) tööde käigus tehtud uuringute aruanded;
4) mälestise avatud osade mõõdistusjoonised ja/või fotod koos selgitava teksti ja asukohta
fikseerivate joonistega;
5) teostusjoonised ehitusprojektist erinevalt tehtu kohta;
6) dokumendid tehtud tööde üleandmise kohta tellijale.
§ 3. Muinsuskaitselise järelevalve aruande esitamine ja heakskiitmine
(1) Järelevalve aruanne esitatakse Muinsuskaitseametile või halduslepinguga volitatud asutusele
(edaspidi koos amet) digitaalsel kujul PDF-vormingus digitaalallkirjastatult kuue kuu jooksul
pärast tööde lõppemist.
(2) Kui aruannet või selle lisasid ei ole võimalik digitaalselt esitada või on põhjendatud esitada
paberil, võib aruande esitada A4-formaadis paberile köidetuna.
(3) Amet kiidab esitatud aruande heaks 30 päeva jooksul selle esitamisest arvates.
(4) Kui esitatud aruandes on puudusi, tagastab amet aruande taotlejale puuduste kõrvaldamiseks
ja annab selleks tähtaja.
3. peatükk
Muinsuskaitselise järelevalve kulu hüvitamine
§ 4. Kulu hüvitamise tingimused
(1) Muinsuskaitselise järelevalve tellijale hüvitatakse tema kantud muinsuskaitselise järelevalve
läbiviimise kulu, kui:
1) muinsuskaitseline järelevalve on määratud muinsuskaitseseaduse alusel;
2) muinsuskaitselise järelevalve on teinud pädev isik ja see on tehtud nõuetekohaselt;
3) amet on muinsuskaitselise järelevalve aruande heaks kiitnud.
(2) Muinsuskaitse järelevalve läbiviimise kulu hüvitamist on võimalik taotleda ühe tööde
tegemise loa alusel tehtud tööde kohta ühe korra.
§ 5. Hüvitise määr
Muinsuskaitselise järelevalve kulu hüvitatakse 50% ulatuses muinsuskaitselise järelevalve
läbiviimise kulust, kuid mitte rohkem kui üks tuhat viissada eurot.
§ 6. Hüvitise taotlemine
(1) Muinsuskaitselise järelevalve tellija (edaspidi taotleja) esitab ametile või kultuurimälestiste
registri kaudu taotluse muinsuskaitselise järelevalve läbiviimise kulu eest hüvitise saamiseks.
(2) Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) taotleja ees- ja perekonnanimi;
2) taotleja isikukood;
3) taotleja kontaktandmed;
4) mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise ja tööde tegemise loa andmed;
5) muinsuskaitselise järelevalve tegija andmed;
6) pangakonto, millele taotletav hüvitis üle kanda;
7) taotluse esitamise kuupäev;
8) taotleja allkiri.
(3) Taotlusele lisatakse taotlejale osutatud teenuse maksmist tõendavad kuludokumendid.
(4) Muinsuskaitse järelevalve läbiviimise kulu hüvitamist saab taotleda kuue kuu jooksul pärast
muinsuskaitselise järelevalve aruande heakskiitmist.
§ 7. Taotluse menetlemine ja hüvitise maksmine
(1) Amet vaatab taotluse läbi 15 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates.
Amet võib taotluse menetlemise tähtaega taotlusega seotud asjaolude väljaselgitamiseks
pikendada, teavitades sellest taotlejat.
(2) Kui esitatud taotluste summa ületab ametile eelarveaastaks eraldatud riigieelarvelisi
vahendeid, otsustab amet hüvitamise järgmisel eelarveaastal sama taotluse alusel, teavitades
sellest taotlejat.
(3) Amet võib nõuda kulutuste põhjendatuse kontrollimiseks täiendavaid dokumente või
selgitusi.
(4) Amet kannab hüvitise taotluses näidatud pangakontole 20 tööpäeva jooksul hüvitise
maksmise otsuse tegemisest arvates.
§ 8. Taotluse rahuldamata jätmine
Taotlus jäetakse rahuldamata, kui:
1) muinsuskaitseline järelevalve ei ole läbi viidud nõuetekohaselt;
2) muinsuskaitselist järelevalvet ei ole teinud pädev isik;
3) amet ei ole järelevalve aruannet heaks kiitnud;
4) taotleja on esitanud valeandmeid.
4. peatükk
Töö dokumenteerimine
§ 9. Kinnismälestisel ja muinsuskaitsealal paikneval ehitisel tehtud töö dokumenteerimise
nõuded
(1) Kui muinsuskaitselist järelevalvet ei ole määratud, dokumenteerib kinnismälestisel ja
muinsuskaitsealal paikneval ehitisel tehtud töö tegija ja koostab sellekohase aruande.
(2) Töö aruandes esitatakse:
1) kasutatud materjalide loetelu;
2) kasutatud metoodika kirjeldus;
3) teostusjoonised ja fotod, sealhulgas mälestise kaetud või varjatud osade kohta, millega töid
tehti.
§ 10. Vallasmälestise konserveerimise ja restaureerimise dokumenteerimise nõuded
(1) Vallasmälestise konserveerimise ja restaureerimise dokumenteerib ja koostab sellekohase
aruande töö tegija.
(2) Aruandes esitatakse:
1) andmed mälestise kohta, sealhulgas kultuurimälestiste registri number ja asukoht;
2) mälestise lühikirjeldus (objekti tüüp, paiknemine, vanus, tehnika, materjal jms);
3) tööde tegemise eesmärk;
4) tööde-eelne kirjeldus, hinnang seisukorrale;
5) tööde kirjeldus koos illustratiivse materjaliga (fotod, joonised);
6) töödes kasutatud materjalide ja töövõtete loetelu ja kirjeldus. Juhul kui tööde tegemisel tehti
tegevuskavaga võrreldes muudatusi, tuleb lisada ka muudatuste põhjendus;
7) tööde tulemus ja hinnang kasutatud metoodikale, töövõtetele ja materjalidele;
8) vajaduse korral hooldamise soovitused.
§ 11. Tööde aruande esitamine ja heakskiitmine
(1) Tööde aruanne esitatakse ametile kolme kuu jooksul pärast tööde lõppemist.
(2) Tööde aruande esitamisele ja heakskiitmisele kohaldatakse käesoleva määruse §-s 3
sätestatut.
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Tõnis Lukas Tarvi Sits
minister kantsler
Kultuuriministri määruse „Muinsuskaitselise järelevalve dokumenteerimise ja
läbiviimisega seotud kulu hüvitamise ning kinnismälestisel ja vallasmälestisel tehtud
tööde dokumenteerimise kord“
eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Käesolev määrus kehtestatakse muinsuskaitseseaduse § 56 lõike 4, § 57 lõike 2 ja § 67 lõike 3
alusel.
Seoses uue muinsuskaitseseaduse (edaspidi MuKS) jõustumisega 2019. aasta 1. mail kaotavad
kehtivuse varasema muinsuskaitseseaduse alusel kehtestatud määrused. Muinsuskaitselist
järelevalvet reguleerib hetkel muinsuskaitseseaduse § 35 lõike 2 ja § 40 lõike 4 alusel
kehtestatud kultuuriministri 15.06.2011 määrus nr 10 „Muinsuskaitselise järelevalve kord
ning ehitus- ja muu töö dokumenteerimise kord“.
Uus MuKS annab võimaluse määrata muinsuskaitseline järelevalve üksnes vajadusel. Sellest
lähtuvalt kehtestatakse tööde dokumenteerimise kord juhtudeks, kui järelevalvet ei määrata.
Samuti sätestab MuKS muinsuskaitselise järelevalve kulu hüvitamise, mille kord käesoleva
määrusega kehtestatakse.
Määrusega sätestatakse ka vallasmälestisega konserveerimise ja restaureerimise
dokumenteerimise kord.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu on ette valmistanud Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna
muinsuskaitsenõunik Liina Jänes (628 2381,
[email protected]), Muinsuskaitseameti
peadirektor Siim Raie (640 3050,
[email protected]) ja kunstipärandi
valdkonna juht-osakonnajuhataja Linda Lainvoo (640 3018,
[email protected]) ning Kultuuriministeeriumi õigus- ja
varahaldusosakonna juhataja Merle Põld (628 2347,
[email protected]).
Eelnõu on keeleliselt toimetatud Kultuuriministeeriumi kantselei sekretär-keeletoimetaja Anni
Viirmets (628 2220,
[email protected]).
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb neljast peatükist ja 11 paragrahvist.
1. peatükk. Üldsätted
Eelnõu paragrahv 1 määratleb määruse reguleerimisala.
2. peatükk. Muinsuskaitselise järelevalve aruanne
Eelnõu paragrahviga 2 kehtestatakse muinsuskaitselise järelevalve aruandele esitatavad
nõuded.
Lõike 1 kohaselt koostab muinsuskaitselise järelevalve aruande isik, kes järelevalvet tegi.
Muinsuskaitselist järelevalvet tohib teha ainult pädev isik (MuKS § 68 lg 2 p 6).
Lõigetes 2–3 sätestatakse, mida peab sisaldama vastavalt aruande põhiosa ja mis tuleb esitada
aruande lisadena. Aruande põhiosas esitatakse tehtud tööde kokkuvõtlik kirjeldus, ülevaade
kultuuriväärtusega detailide ja tarindite säilivuse kohta, ülevaade kasutatud töömeetoditest,
tööde käigus avastatust koos vajalike jooniste ja fotodega ning kokkuvõtlik hinnang tehtud
tööde muinsuskaitselisele kvaliteedile.
Lõike 3 punktides 1–6 loetletud dokumendid esitatakse koopiatena aruande lisadena. See
tähendab, et näiteks teostusjoonised ehitusprojektist erinevalt tehtu kohta (p 5) esitatakse
juhul, kui mälestise projekteerija on teostusjoonised eelnevalt teinud. Kui teostusjooniseid
tehtud ei ole, ei pea muinsuskaitselise järelevalve tegija hakkama projekteerija tööd tegema.
Mõõdistusjoonis (p 4) on joonis, millega on dokumenteeritud mälestise osade, detailide ja
tarindite paiknemine, ülesehitus ning mõõtmed. Töö üleandmine tellijale ei tähenda
kasutusloa koopiat (ehitise puhul), vaid töö lõppemisel ja üleandmisel koostatud dokumente,
näiteks üleandmise ja vastuvõtmise akti, vaegtööde akti. Aruande koosseisu osas ei teki
eelnõuga muutust võrreldes kehtiva korraga.
Eelnõu paragrahvis 3 sätestatakse aruande esitamise ja heakskiitmisega seonduv.
Lõike 1 kohaselt esitatakse järelevalve aruanne Muinsuskaitseametile digitaalsel kujul PDF-
vormingus digitaalallkirjastatult kuue kuu jooksul pärast tööde lõppemist. Aruande esitamise
nõuded tulenevad Riigiarhiivi nõuetest, sest Muinsuskaitseameti arhiiv on Riigiarhiivi osa.
Dokumente küsitakse elektroonilisel kujul, kuid kui aruannet või selle lisasid ei ole võimalik
digitaalselt esitada või on põhjendatud esitada paberil (näiteks värvisondaažide värvinäited),
võib aruande esitada A4-formaadis paberile köidetuna.
Lõikega 2 sätestatakse aruande menetlustähtaeg.
Lõikes 3 sätestatakse, et Muinsuskaitseamet võib juhul, kui aruanne ei ole piisavalt selge ja/
või esinevad selles puudused, nõuda aruande täiendamist või muutmist ehk puuduste
kõrvaldamist. Aruande esitajale edastatakse vastavasisuline teade, milles on kirjeldatud
asjaolud, mis vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisateavet, ning märgitud tähtaeg
puuduste kõrvaldamiseks.
3. peatükk. Muinsuskaitselise järelevalve kulu hüvitamine
Eelnõu paragrahvis 4 sätestatakse muinsuskaitselise järelevalve kulu hüvitamise
tingimused.
Lõike 1 kohaselt hüvitatakse muinsuskaitselise järelevalve tellijale tema kantud
muinsuskaitselise järelevalve läbiviimise kulu, kui järelevalve on määratud
muinsuskaitseseaduse alusel, läbi viidud nõuetekohaselt ja seda on teinud pädev isik ning
Muinsuskaitseamet on muinsuskaitselise järelevalve aruande heaks kiitnud.
Lõike 2 järgi saab kulu hüvitamist taotleda ühe tööde tegemise loa alusel tehtud tööde kohta
ühe korra. See tähendab, et tööde ja vastavalt ka järelevalve mitmes osas tegemise korral
loetakse see üheks kuluks objekti kohta ja järelevalve kulu hüvitatakse ühel korral. Kui aga
samal objektil tehakse töid planeeritult erinevatel aastatel erinevate tööde tegemise lubade
alusel, hüvitatakse järelevalve kulu iga tööde loa mahu kohta tellitud järelevalve kohta.
Eelnõu paragrahvis 5 sätestatakse hüvitise määr. Järelevalve kulu hüvitis on osaline, st ei
hüvitata kogu kulu. Muinsuskaitselise järelevalve kulu hüvitatakse 50% ulatuses, kuid mitte
rohkem kui üks tuhat viissada eurot. Hüvitise määr on kujundatud turusituatsiooni ja
riigieelarve võimalusi analüüsides. Esiteks erineb järelevalve hind mälestistel väga olulisel
määral, sõltudes nii mälestisest, tööde keerukusest kui ka omaniku soovitavast tööde mahust,
mistõttu täiemahulist hüvitamist ei ole võimalik riigieelarvesse sisse planeerida. Samuti tooks
täiemahuline hüvitamine tõenäoliselt kaasa turuhinna suurenemise. Riigil puudub võimalus
seda ebasoovitavat kõrvalmõju reguleerida muul moel, kui seada sisse hüvitise piirmäär.
Piirmäär on kujundatud võttes arvesse vastava töö keskmisi turuhindu. Muinsuskaitselise
järelevalve teenuse keskmine turuhind oli teenuse pakkujatelt küsitud näidete põhjal MuKS-i
eelnõu koostamise ajal hinnanguliselt 1500 eurot.
Eelnõu paragrahviga 6 kehtestatakse nõuded hüvitise taotlemisele. Muinsuskaitselise
järelevalve tellija esitab selleks Muinsuskaitseametile taotluse ning lisab kulu tegemist
tõendavad dokumendid. Kulu hüvitamist saab taotleda kuue kuu jooksul pärast
muinsuskaitselise järelevalve aruande heakskiitmist.
Eelnõu paragrahviga 7 kehtestatakse taotluse menetlemise ja hüvitise maksmise kord.
Lõikes 1 sätestatakse Muinsuskaitseametile taotluse menetlemise tähtaeg.
Lõikes 2 sätestatakse, et juhul kui taotluse summa ületab Muinsuskaitseametile eelarveaastaks
eraldatud riigieelarvelisi vahendeid, hüvitab Muinsuskaitseamet kulu järgmisel eelarveaastal.
Taotlusi makstakse välja jooksvalt. Uut taotlust esitama ei pea, hüvitamine toimub sama
taotluse alusel. Sellise olukorra tekkides teavitab Muinsuskaitseamet sellest taotlejat. Selline
regulatsioon vajalik ette näha taotlejate võrdseks kohtlemiseks.
Lõikes 3 sätestatakse, et toetuse andja võib juhul, kui kulutuste põhjendatuse osas on
küsimusi, nõuda taotlejalt selgitusi ja lisadokumente.
Lõikes 4 sätestatakse, et hüvitis makstakse taotlejale välja kahekümne tööpäeva jooksul pärast
otsuse tegemist.
Eelnõu paragrahvis 8 nähakse ette taotluse rahuldamata jätmise tingimused.
Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse, kui muinsuskaitseline järelevalve ei ole läbi
viidud nõuetekohaselt või kui seda ei teinud pädev isik, kui Muinsuskaitseamet ei ole
järelevalve aruannet heaks kiitnud või kui taotleja on esitanud valeandmeid.
4. peatükk. Töö dokumenteerimine
Eenõu paragrahvis 9 sätestatakse kinnismälestisel ja muinsuskaitsealal asuval ehitisel tehtud
töö dokumenteerimise ja aruande esitamise nõuded juhul, kui muinsuskaitselist järelevalvet ei
ole määratud. Töö dokumenteerimise eesmärk on anda informatsiooni töö kvaliteedi ja
asjatundlikkuse kohta, samuti anda ja säilitada täpne informatsioon kasutatud materjalide ja
metoodikate kohta, et tulevaste tööde tegemisel oleks võimalik varem tehtuga arvestada.
Dokumenteerimine peab andma piisava informatsiooni mälestise kaetud või varjatud osade
kohta, mille kallal töid tehti, et oleks võimalus hinnata töö vastavust tegevuskavale.
Lõikes 1 nähakse ette, et kui muinsuskaitselist järelevalvet ei ole määratud, koostab aruande
töö tegija. Töö tegijale ei ole see liialt koormav, kuna tal on nõudest sõltumata kõige täpsem
ülevaade ja info tehtud tööde kohta ning hõlbus esitada küsitud andmeid. Arvestada tuleb
sellega, et kui muinsuskaitselist järelevalvet ei ole määratud, on tegu väiksemamahulise ja
mitte kuigi keeruka tööga.
Lõige 2 sätestab töö aruande sisu. Töö aruandes kirjeldatakse kasutatud metoodikat ja
esitatakse kasutatud materjalide loetelu ning teostusjoonised ja fotod, sealhulgas mälestise
kaetud või varjatud osade kohta, mille kallal töid tehti.
Eelnõu paragrahvis 10 sätestatakse vallasmälestise (kunstimälestise ja tehnikamälestise)
konserveerimise ja restaureerimise dokumenteerimise nõuded. Vallasmälestise
konserveerimine ja restaureerimine tuleb dokumenteerida sellekohases aruandes. Aruande
koostab töö teostaja (lg 1). Vallasmälestisel on ka seni koostanud aruande töö teostaja ehk
konservaator ning järelevalvet üldjuhul ei määratagi.
Lõikes 2 sätestatakse aruande sisunõuded. Võrreldes kehtivate nõuetega siin muudatusi ei ole.
Eelnõu paragrahvis 11 sätestatakse tööde aruande esitamise ja heakskiitmisega seonduv.
Lõike 1 kohaselt esitatakse tööde aruanne Muinsuskaitseametile digitaalsel kujul PDF-
vormingus digitaalallkirjastatult kolme kuu jooksul pärast tööde lõppemist. Aruande
esitamise nõuded on samad, mis muinsuskaitselise järelevalve aruandel (eelnõu § 3), välja
arvatud esitamise tähtaeg. Tööde nõuetekohane aruanne tuleb Muinsuskaitseametile üle anda
kolme kuu jooksul pärast tööde lõppemist. Aruande esitamise tähtaeg on lühem kui
muinsuskaitselise järelevalve aruande esitamisel, võttes arvesse, et tegu on väiksemamahulise
ja enamasti mitte kuigi keeruka tööga.
Lõikes 2 sätestatakse Muinsuskaitseametile aruande menetlustähtaeg.
Lõikes 3 sätestatakse, et Muinsuskaitseamet võib juhul, kui tööde aruanne ei ole piisavalt
selge ja/või selles esinevad puudused, nõuda aruande täiendamist või muutmist ehk puuduste
kõrvaldamist. Aruande esitajale edastatakse vastavasisuline teade, milles on kirjeldatud
asjaolud, mis vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisateavet, ning märgitud tähtaeg
puuduste kõrvaldamiseks.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
Määrusega ei kaasne olulisi mõjusid. Muinsuskaitselise järelevalve kohustus oli seni mälestise
omanikule lisakohustus ning -kulu. Muinsuskaitselise järelevalve kulu hüvitamine aitab kaasa
muinsuskaitse üldeesmärgile tagada mälestiseks tunnistatud asjade säilimine ning vähendab
omaniku kulusid. Mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise omanikule muutub mälestisega
seotud tööde tegemine majanduslikult soodsamaks, mis omakorda motiveerib töid teostama ja
mälestisi korrastama.
5. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused
Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid riigieelarvelisi kulusid. Hüvitiste maksmise
eelarve ja selle rakendamiseks vajalikud kulud on planeeritud Muinsuskaitseameti iga-
aastasesse eelarvesse. Muinsuskaitselise järelevalve ja uuringute kulu hüvitamiseks on
Muinsuskaitseameti 2019. aasta eelarves kokku 1,4 miljonit eurot. Selle summa arvutuskäik
on toodud MuKS-i seletuskirjas1 lk 98–99.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele.
Rahandusministeerium, Siseministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
kooskõlastasid eelnõu märkusteta, teised ministeeriumid vaikimisi. Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi ettepanekul on eelnõu seletuskirja täiendatud selgitusega
mõõdistusjoonise kohta.
1
Kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/f9ad59dd-ef98-4b2b-b22b-
ba8cf4c87154/Muinsuskaitseseadus