Kiri

EV Kultuuriministeeriumile Asutajaõiguste teostamise aruanne, SA Ugala Teater. Üldine hinnang ja analüüs 2018.aasta eesmärkide saavutamise kohta 2018. aasta oli Ugala teatrile stabiilsuse ja kohanemise aasta. Eelmisel aastal tehtud suur töö vajas settimist ja rahulikku perioodi. Eelmisel aastal õnnestunud repertuaarivalik lubas sellel aastal uuslavastuste arvu vähendada seitsmeni ja selle võrra anda tegijatele natukene hingamisruumi, sest uuslavastuse väljatoomine on väga mahukas töö, mis puudutab väga paljusid inimesi ning on seotud suurte kuludega. Etteulatuvalt võib öelda, et selle võrra on aasta 2019 taas keerulisem ja tähendab rohkemaid uuslavastusi. Kokku esietendus aastal 2018 seitse uuslavastust, millest kaks oli lastele, üks EV100 raames välja toodud koostöölavastus MTÜ R.A.A.A.M’iga, üks debüütlavastus klassikalise materjaliga ja teine vähelavastatud klassika, üks omadramaturgiline komöödia ning üks kaasaegne dramaturgia. Publiku arv stabiliseerus ja on ilmselt Ugala teatri jaoks optimaalne, mida tasuks hoida ning millest kõrgemat on samas ilmselt keeruline saavutada. Väljakutset pakkusid jätkuvalt ehitusega seotud teemad, mis puudutasid garantiiremonti peamiselt lava piirkonnas. Peamisteks murekohtadeks seal olid pöördlava liikumisest tekkiv müra, lavapinna kõrguste vahe ja pöördlava ketaste vahel olev muutuva suurusega vahe. Tänaseks päevaks on mured lahendatud ja jäänud on veel vaid tarkvaraline uuendus, mis paneb pöördlava ja vöö sünkroonis liikuma. Remonditööde tulemust on kõige selgemalt näha sügisel 2019 esietenduvas lavastuses “Saja aastane, kes hüppas aknast alla ja kadus”, millega avatakse Ugala 100.hooaeg. Ka Ugala teatrikohvik on saavutanud stabiilsuse ja lõpetas aasta korraliku tulemusega. Päevapraed on linnarahva seas hästi vastu võetud ja kohvik täidab omale seatud eesmärki muuta teatrimaja avatumaks. Lisaks pandi köögipersonal korralikult proovile suurte konverentsidega, mille teenindamise osas on meil ka nüüd korralik kogemus ja saame selliseid lahendusi julgema südamega majja võtta. Loomingulised eesmärgid Lastele esietendus kaks lavastust - “Tuul kuu pealt” ja “Kohtume kell 8 Noa laeval”, mõlema lavastajaks Ugala enda näitleja Marika Palm. Briti lastekirjaniku Eric Linklateri romaan “Tuul kuu pealt” ilmus 1944. aastal, vahetult enne Teise maailmasõja lõppu. Samal aastal pälvis kirjanik teose eest Briti raamatukogutöötajate Carnegie auhinna. “Kohtume kell 8 Noa laeval” on üks naljakas ja eriskummaline lugu kolmest nutikast pingviinist ja Noa käske täitvast tüsedast ületöötanud tuvist. Kuid samapalju kui see lugu räägib Noa laevast ja suurest veeuputusest, räägib !1 see sõprusest. Loo autor Ulrich Hub on saksa lastekirjanik, näitleja ja lavastaja, kes on hulgaliselt auhindu võitnud just nimelt lastenäidenditega. Maailmaklassikasse võib Ugala 2018.aastal esietendunud lavastusest arvata kaks - “Elav laip” ja “Naine merelt”. “Elav laip” oli Kristo Viidingu debüütlavastus, mis räägib hea ja kurja võitlusest inimese sees. Peategelane Fedja Protassov on justkui Tolstoi autoportree. Süžee on näiliselt lihtne armukolmnurk: naine ja kaks meest, kellest üks on üleliigne ning peab end teiste õnne nimel taandama. Andres Noormets lavastas näidendi “Naine merelt”, mille Norra näitekirjanduse suurmeister Henrik Ibsen kirjutas 1888. aastal ja seda peetakse üheks tema kõige helgemaks näidendiks. Loo algimpulss pärineb skandinaavia ballaadist “Agneta ja meremees”, kus naine kohtub meres elava mehega ja hülgab seejärel oma perekonna ja lapsed. Ibseni näidend räägib mere ääres üles kasvanud majakavahi tütrest Ellidast, kes on abielus väikese kuurortlinna arsti dr. Wangeliga ja kasuemaks mehe täiskasvanuikka jõudvatele tütardele. Ellidat piinab igatsus avamere järele ja ta ei suuda väikelinnaeluga leppida. Kuigi dr. Wangeli esimene naine on surnud, seisab temagi oma perekonna ja Ellida vahel. Siis tuleb ühel päeval merelt mees Ellida minevikust ja kõik muutub. Oluliste valikute ees on nii Ellida ise kui ka tema lähedased. Argo Vals oli nomineeritud parima originaalmuusika kategoorias lavastuse “Naine merelt” muusikaga Eesti Teatriauhindade. Omadramaturgiat esindas 2018.aastal Ugalas Urmas Lennuki poolt Ugala vanameistritele, Luule Komissarovile ja Peeter Jürgensile, spetsiaalselt kirjutatud näidend “Meistrite liiga”, mille lavastas Tanel Ingi. Kaks vananevat näitlejat, nende tütar, jalgpall ja filmivõtted. Kuidas jääda ellu, kui elu hakkab lõpule jõudma, aga tegelikult tundub, et olulisem osa sellest on veel elamata? Ega elu pole mingi Mehhiko seebiseriaal, mis kuidagi lõppeda ei taha. Elu on kirg, seiklus ja armastus! Marta teab väga hästi, kuidas asjad käima peaksid, kuid kahjuks ei sobi see alati Juliusele. Oma õigustest ei taha keegi taganeda ja nõnda lööb vana näitlejatepaari korteris välku ning müristab ka päikselise ilmaga. Marta ja Juliuse tütar Triinu püüab seda äikesetormi kuidagi taltsutada, aga piksevarraste elu pole just jalutuskäik vikerkaarel. Eriti kui Marta sõbrannad Kaisa ja Helle veel kampa löövad. Kolm jalgpallifanaatikut, kellest üks töötab politseis, võiksid muuta isegi maailma ajalugu. Õnneks satub selle tormi keskmesse režissöör Toomas ja nõnda polegi midagi imestada, kui kogu see hullumeelne seltskond meeleheitlikele püüdlustele vaatamata siiski elu ja tervise juures lõpetab. Urmas Lennuki “Meistrite liiga” valiti 2018. aasta kuue parima näidendi hulka, kui Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade žürii avalikustas möödunud aasta eredaimaid kirjandusteosed. Samuti võib omadramaturgia hulka kuuluvaks pidada Ugala ja MTÜ R.A.A.A.M.’i koostöös valminud EV100 projekti lavastuse “Hipide revolutsioon”, millele pakkusid ainest küll Vladimir Wiedemanni teosed “Maagide kool” ja “Püha Kaljukitse radadel” ning eesti ja nõukogude hipide !2 mälestused, kuid mille näidendiks kirjutas kokku üks Venemaa hinnatumaid näitekirjanikke Mihhail Durnenkov. Lavastajaks oli Vene noorema põlvkonna lavastaja Juri Kvjatkovski ning kunstnikuks Venemaal hästi tuntud Ksenia Peretruhhina. Ugala teatri ja MTÜ R.A.A.A.M. lavastus EV 100 teatrisarjas “Sajandi lugu”, mille toimumisaeg on aastad 1970–1980. Kangelaseepos Eesti psühhonautide rännakust Nõukogude Liidu südamesse. On 1972. aasta. Woodstock on juba toimunud, biitlid on laiali läinud, kuid flower power valitseb ja läänemaailm võngub Veevalaja ajastu rütmis. Plaat-plaadilt ja teksapaarhaaval imbub hipikultuur läbi raudse eesriide. Neil seal on kommuunid, meil siin sistema. Neil seal on Vietnami sõda, meil siin nõukogude kord. Neil seal on vaba eneseväljendus, meil siin KGB, miilits ja hulluarstid. Neil seal on LSD, meil siin plekieemaldi “Sopals”. Eestist pärit hipide psühhedeelsed rännakud viivad nii Kesk-Aasiasse kui ka sisekosmose kujuteldamatutesse soppidesse. Üks, mis oli, on ja jääb, on vägivallatu eesmärk jõuda totalitaarse režiimi südamesse ja purustada Nõukogude Liit. Kaasaegset maailmadramaturgiat esindas lavastus “Tähtede seis”. “Tähtede seis” on Marianne ja Rolandi lugu, mis lubab vaatajal heita pilgu kahe inimese elukäigu võimalikele variatsioonidele, kus kõik sõltub valikutest. Elumuutvatest otsustest. Aga kui sageli teame ise otsuseid tehes, et neist sõltub terve meie ülejäänud elu? Milline oleks elu olnud, kui oleksime läinud kohale tollele grillipeole, kuhu meid aastate eest kutsuti? Nick Payne on briti näitekirjanik ja stsenarist. „Tähtede seis“ võitis 2012. aastal Evening Standard Theatre Awardsil parima näidendi preemia. Eriüritused Märtsi alguses toimus Espoos Eesti teatrit tutvustav nädal, mille raames anti Soomes väga menukaid etendusi lavastusega “Emadepäev”. Märtsis toimus Ugalas kaks eripalgelist üritust - Iberofesti raames viktoriin ja kontsert ning EETEALi poolt ellu kutsutud koolinoorte teatripäev, millest sai osa ligi 1000 last Viljandimaalt. Eelmisel kalendriaastal anti ka kaks kirjeldustõlkega etendust: aprillis ja septembris “Vai vai, vaene Vargamäe”. Aastasse 2019 on plaanitud 4 ligipääsetavat etendust, nii kirjeldustõlke kui subtiitrite ja silmusvõimendiga. Juunis toimus Viljandi Hansapäevade raames Viljandi esimene staadionikontsert, mille korraldas Ugala teater ning millest sai osa ligi 5000 inimest. Publiku ette astus Viljandi muusikutest koosnev Guns N’Roses tribüütbänd, kes esitab maailma üheks parimaks staadionirokkbändiks tituleeritud ansambli tuntumaid hitte. Septembris avasime nädalaks ajaks Ugala lavatorni projitseeritud installatsiooni “Naine merelt” ainetel. Novembris andsid teatrikohvikus kontserdi Imre Õunapuu ja Urmas Lennuk. Loomulikult toimusid ka tavapärased kevadine publiku hooaja lõpetamine ja sügisel hooaja avamine. !3 Ugala haridusprogramm ja ekskursioonid 2018.aastal toimus teatris 104 ekskursiooni. Täpne inimeste arv grupis varieerus, kuid hinnanguliselt sai teatri kulissidetagusest maailmast aimu umbes 1500 inimest. Haridusprogramme aastaks oli aastaks 2018 välja töötatud viis: 1. Valguskujunduse töötuba Kuidas sünnib valguskujundus? Milleks on valgust lavale ikkagi vaja? Mis värvi on kostüümid laval päriselt? Valguskujunduse töötuba vastab neile ja ka paljudele teistele teatrimaagia küsimustele. Tunniajase töötoa raames vaadeldakse värvilise valguse mõju kostüümidele ja lavapildile ning selgitatakse mõningaid valguskujunduse põhitõdesid. Iga töötoas osaleja saab ka ise proovida hetkeks valguskujundaja kingadesse astuda ning luua oma esimene valguspilt. Töötuba ei süvene keerulistesse tehnoloogiaterminitesse, vaid proovib anda lihtsal ja mängulisel viisil aimu, kuidas sünnivad valgusega teatrilaval imed. 2. Helikujunduse töötuba Kuidas mõjutavad helid seda, kuidas me lugu vastu võtame? Mis rolli mängib vaikus? Töötoas õpitakse lähemalt tundma lavastuse helikujunduse valmimist ja osalejad saavad teatriprofessionaalide juhendamisel mänguliselt helindada ühte stseeni. Kuidas pladiseb vihm või müristab kõu või milline näeb välja üks klassikaline tuulemasin? Teater püsib koostööl ja koosloomisel ning ühiselt tegutsetakse ka selles töötoas. 3. Näitleja töötuba Kuidas käivitub mängumootor? Kuidas näitleja keskendub ja etenduseks valmistub? Missuguseid harjutusi oleks endalgi kasulik teada, kui on tarvis klassi või laiemagi publiku ees üles astuda? Töötoas õpitakse lähemalt tundma näitleja erinevaid töövahendeid ja tehakse ühiselt harjutusi, mis arendavad kujutlusvõimet, koostööd ja pakuvad mängurõõmu. 4. Töötuba “Kuidas sünnib teatritekst?” Töötoas saab teada, mida kujutab endast üks näidend ja mida näidendi kirjutamisel peaks silmas pidama. Kas lood teatris erinevad lugudest raamatutes või filmides? Kes on tegelased ja kuidas sünnib dialoog? Otsime üheskoos vastuseid neile küsimustele, samuti teeme mõned loovkirjutamisharjutused ja proovime luuletusest näidendit luua. 5. Töötuba “Butafoorne toit” Kuidas näevad puuviljad ja tordid laval nii head välja? Kas neid võib tõepoolest päriselt süüa? Butafoorset toitu tutvustavas töötoas õpitakse lähemalt tundma, mil moel erineb teatrilaval näitlejatele pakutav toit sellest, mida inimesed oma kodudes söövad. Osalejad saavad ennast lavatoidu meisterdamisel proovile panna ja loodu ka kodustele “maitsmiseks” kaasa võtta. !4 Kõige populaarsemaks osutus “Näitleja töötuba”. Kokku toimusid töötoad 29 korral. Tunnustused Eesti teatriauhinnad • Haldus- ja administratiivtöötaja auhind Mari Nurk – Ugala teatri turunduse ja avalike suhete juht, kelle osa toimiva turundusosakonna moodustamises, selle juhtimises ja uuenenud teatri avaliku kuvandi loomises on olnud hindamatu. • Lavastust ettevalmistava töötaja auhind Ülle Konovalov – Ugala teatri grimmiala juht, üks kogenumaid grimeerijaid Eestis, kes näeb ükskõik kui keerulist ülesannet alati võimalusena latt veelgi kõrgemale tõsta. • Lavastuste muusikalise kujunduse ja originaalmuusika auhind Argo Vals – originaalmuusika lavastustele „Somnium” (Tallinna Tantsuteater) ja „Naine merelt” (Ugala Teater). • Lavastajaauhind Andres Noormets – „Midagi tõelist” (Teater Vanemuine). Laureaadid, keda tunnustatakse 2018. aasta loominguliste saavutuste või pikemaaegse silmapaistva teatritöö eest, selguvad rahvusvahelisel teatripäeval, 27. märtsil. Viljandi linna preemiad Elutööpreemia pälvis Ugala teatri näitleja Peeter Jürgens. Peeter Jürgens alustas oma teatriteed 1965. aastal. Kolleegide sõnul on ta põhjalik, kirglik ja väsimatult uudishimulik. Kuid nagu ta ise oma kirjule elule tagasi vaadates ütleb, siis teater oli, on ja jääb kõige tähtsamaks ta elus. Kultuuripreemia pälvis teatrijuht Kristiina Alliksaar, kelle puhul toodi esile tema tegevust erivajadustega inimeste laulu- ja tantsupeo korraldamisel ja kirjeldustõlkega etenduste regulaarset toimumist Ugala teatris. Teatripreemia laureaat on Ugala grimmiosakonna juhataja Ülle Konovalov, kes on teatris töötanud üle 40 aasta. Ta on üks kogenumaid grimeerijaid Eesti teatrites ja tänu temale on Ugala grimmiosakond kindlasti üks parimaid, kellega teevad rõõmuga koostööd kõik teatrikunstnikud. Aasta laste- ja noortesõbralikuks ettevõtteks valiti Ugala teater, kes hakkas alates 2018. aasta jaanuarist pakkuma eraldi haridusprogrammi koolinoortele, et tutvustada teatritöö telgitaguseid. Muu Ugala teater oli nomineeritud ka etenduskunstide katusorganisatsiooni PEARLE auhinnale väärtusliku kultuuripärandi raames. Majanduslikud eesmärgid Etendustegevuse statistilised näitajad on võrreldes eelmise aastaga langenud – nii kogu külastajate arv kui ka laekunud piletitulu 9% võrra. Esitluskordi oli 2018 aastal kokku 14 võrra vähem kui 2017 aastal (võrreldes eelmise aastaga -5%). Mängukava planeerimisel oli 2018. aastal märksõnaks suure saali pöördlavaga seotud tehniliste probleemide lõplik lahendamine ning lava töökorda saamine. Selleks oli planeeritud etenduste vaba !5 suvine periood, mil lava anti taas ehitajate käsutusse lootuses, et sügishooaeg algab juba töökorras lavaga. Reaalsus oli aga teistsugune – pöördlava sai lõplikult korda alles detsembri lõpuks. Tulenevalt eeltoodust polnud võimalik suures saali laval ei proove teha ega ka mängida, esialgselt kavandatud pöördlava kasutavad lavastuste kujundused tuli ümber teha ning nii langes suurem etendustegevuse koormus väikesesse saali. Kui 2017.aastal 187 teatrimaja etendusest anti 55% suures saalis, siis 2018.aastal anti teatrimajas kokku 202 etendust, neist 50% suures saalis. Jätkuvalt läks nö täismajale kolmandat aastat Vargamäel mängitud suvalevastus „Kõrboja perenaine“ – 11 etendust käis vaatamas kokku 5765 külastajat, keskmine täituvus 105% ehk kasutusel olid ka kõik lisakohad. Väljasõiduetenduste (kokku 66 etendust) osakaal kõigist antud etendustest oli 24%, keskmine täituvus 73%. Jätkuvalt on publiku hulgas menukamad teist hooaega mängukavas olevad „Emadepäev“ (antud 37 etenduse keskmine täituvus 88%) ning „Vai-vai vaene Vargamäe“ (antud 23 etenduse keskmine täituvus 84%). Uuslavastustest on väga hästi on vastu võetud lastelavastused „Tuul kuu pealt“ (keskmine täituvus 82%) ja “Kohtume kell 8 Noa laeval“ (keskmine täituvus 88%). Aasta jooksul arvati repertuaarist välja või külmutati 12 lavastust, mida on rohkem, kui hooajas tavapäraselt. Külmutamise põhjuseks lapsehoolduspuhkusega seotud näitlejate eemalviibimised. Personal Personali koosseisus märkimisväärseid muudatusi ei toimunud. SA Ugala teater koosseisus oli 2018.a. keskmiselt 92 töötajat ning neile makstud palkade ja lisatasude kogusumma oli 1 316 488 €. Töövõtulepinguga töötajatele maksti töötasu 98 583 €. Lugupidamisega, Kristiina Alliksaar Juhatuse liige SA Ugala teater /allkirjastatud digitaalselt/ 8.mai 2019, Viljandis !6  tegevuseesmargid_vorm_2019.xls SIHTASUTUS: SA Ugala teater PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 1: Kunstiväärtuslike professionaalsete lavastuste loomine ja esitamine Tuua lavale kuni 10 kunstiliselt väärtuslikku ja professionaalset lavastust, millega on täidetud ka teatri TEGEVUSEESMÄRK 1.1: mängukava. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Hooajal tuleb välja keskmiselt 10 uuslavastust, mis SA Ugala teater strateegia Kuni 10 uuslavastust leiavad mängukavas piisavalt mängukordi ja publikut. aastateks 2019-2022 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.1.1 Säilitada väljakujunenud uuslavastuste maht 7 7 8 8 8 8 Kaasata repertuaaripildi rikastamiseks 1.1.2 5 2 3 3 3 3 külalislavastajaid Kaasata lavastamisse oma majast sobiva 1.1.3 5 2 2 2 2 2 potentsiaaliga tegijaid. Erinevatele sihtgruppidele suunatud mitmekesise ning vaatajaid vaimselt rikastava repertuaarivaliku PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 2: koostamine. TEGEVUSEESMÄRK 2.1: Uute algupärandite ning lastelavastuste lavastamine. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Vähemalt üks algupärand on Ugala repertuaaris olnud alati, viimasel ajal ka rohkem ning ka Repertuaaris on 2 algupärandit, 2 lastelavastust ja 1 SA Ugala teater strateegia lastelavastusi vähemalt 2 - erinevale vanuserühmale, lisaks 2 noortelavastust. noortelavastus. aastateks 2019-2022 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 2.1.1 Hooaja repertuaaris on Eesti algupärand. 1 2 1 1 1 1 Repertuaaris on pidevalt uusi laste- ja 2.1.2 2 2 2 2 2 2 noortelavastusi. Valminud lavastuste esitamine üle Eesti, külastatavuse suurendamine, eelarve tulubaasi täitmine ja TEGEVUSEESMÄRK 2.2: suurendamine. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Remondijärgsetel aastatel peaks optimaalne Ugala Aastal 2018 andis Ugala teater 279 etendust, publikut kogunes 80 907 inimest, koos publikuarv olema stabiilselt 70 000 ringis, etenduste SA Ugala teater strateegia eriüritustega 81 115 külastajat. arv 270 ümber. Kõik, mis suudetakse antud aastateks 2019-2022 koosseisuga rohkem saavutada, on väga hästi. 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 2.2.1 Külastajate arv aastas 73 000 81 115 72 000 72 000 72 000 72 000 2.2.2 Etenduste arv aastas 280 279 280 280 280 280 2.2.3 Väljasõiduetenduste arv aastas 60 66 60 60 60 60 Põhjused eesmärkide saavutamata jäämise kohta Numbriliselt kaasasime aastal 2018 plaanitust vähem külalislavastajaid, mis oli uuslavastuste koguarvu silmas pidades ka valesti plaanitud, aga kuna teatrimajas töötab mitu koosseisulist lavastajat ja võimalus anti ka nö mitte-lavastajatele, kellel on aga vastav huvi ja potentsiaal, siis ei olnud 7 uuslavastuse juures selleks lihtsalt rohkem vajadust. Täitmata jäi ka etenduste arvu eesmärk, aga seda vaid 1 etenduse jagu, mis on suur saavutus olukorras, kus kevadel 2018 jäi mitu näitlejat lapsepuhkusele ja sellega seoses jäi mitmeid etendusi ära ning seepärast pidime leidma võimalusi lisaetenduste mängukavasse paigutamiseks, mis ka õnnestus. Üldine hinnang eesmärkide saavutamise kohta 2018. aasta oli Ugala teatrile stabiilsuse ja kohanemise aasta. Eelmisel aastal tehtud suur töö vajas settimist ja rahulikku perioodi. Eelmisel aastal õnnestunud repertuaarivalik lubas sellel aastal uuslavastuste arvu vähendada seitsmeni ja selle võrra anda tegijatele natukene hingamisruumi, sest uuslavastuse väljatoomine on väga mahukas töö, mis puudutab väga paljusid inimesi ning on seotud suurte kuludega. Märkused ! (!1) 1