Lp Mailis Reps Teie 09.05.2019 nr 8-2/19/1885
Haridus- ja Teadusministeerium
[email protected] Meie 31.05.2019 nr 1-12/1010-2
Teadus- ja arendustegevuse programmi „Eesti keel
ja kultuur digiajastul 2019–2027“ kooskõlastamine
Kooskõlastame Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programm „Eesti keel ja
kultuur digiajastul 2019–2027“ eelnõu järgmiste märkustega:
1. Kultuuriministeerium ei poolda programmis meetme III „Institutsionaalsed toetused“ eraldi
väljatoomist, sest see ei taga toetuse kasutamise ja eesmärkide saavutamise läbipaistvust. Kui
Haridus- ja Teadusministeerium siiski peab vajalikuks riigi hallatavate asutuste toetamist
väljaspool projekti taotlusvoore, palume asutuste nimekirja lisada Kultuuriministeeriumi hallavad
asutused Eesti Rahva Muuseum ja Võru Instituut kui teadustegevusega otseselt tegelevad
institutsioonid.
2. Programmi meetmetes on piiratud toetuste andmist ainult alusuuringuteks. Sellist piirangut ei
oleks vaja seada, sest programmi nõukogu saab laekunud taotluste põhjal ise otsustada, mida ja
millisel määral toetada. Ettepanek jätta programmi eelnõust välja sõna „alusuuringud“.
3. Eesti keele kui teise keele tehnoloogia alane laiaulatuslik arendustöö tagab eesti keele võime
paindlikult kohaneda teaduse ja tehnoloogia kiire arenguga, uute tegevusvaldkondade ja
suhtluskanalite esiletõusuga ning võimalike muutustega elanikkonna koosseisus, sh
uussisserändajate kasvuga. Keelerakenduste funktsionaalsusel ja kasutusmugavusel on tugev
mõju erineva haridus- ja kultuuritaustaga keelekasutajate keelelisele käitumisele. Seetõttu tuleb
arendada eesti keelel põhinevaid digitaalseid rakendusi ja lahendusi. Samuti tuleb luua
hästitoimiv tugisüsteem eesti keele ja kultuuri edasikestmiseks hargmaistes eesti kogukondades.
Keeletaristut jätkub mitme organisatsiooni haldusalasse. Eesti keeleressursside keskusel on kanda
ressursside, kogude ja tehnoloogilise arengu osa, kuid vajalik on ellu kutsuda üks taristu
enamikku aspekte koordineeriv organisatsioon, et oleks võimalik suunata taristu arengut,
prioriseerida tegevusi, vältida erinevate asutuste/tegevuste dubleerimist jms. Keeletaristut peab
ennekõike iseloomustama kasutajasõbralikkus. See peab olema koondatud lihtsasse
(veebi)keskkonda, millel on vajadusel mitmekeelne kasutajaliides. Õppevara reguleerivad
õigusaktid ei taga nende piisavat kvaliteeti. Seetõttu on vajalik välja töötada ühtsed põhimõtted
peamiselt just õppevara (sh eesti keele kui teise keele digitaalse õppevara) arendamiseks ja
kvaliteedi tagamiseks.
4. Programmi eelnõus on ilmselt ka tehniline viga, sest kirjelduselt on I ja II meede identsed.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tõnis Lukas
minister
Merle Männik 628 2255
[email protected]
Suur-Karja 23/ 15076 Tallinn/ 628 2222/
[email protected]/ www.kultuuriministeerium.ee/ Registrikood 70000941