Kriminaalmenetluse 14250100651 lõpetamise määrus

KRIMINAALMENETLUSE LÕPETAMISE MÄÄRUS Koostamise kuupäev ja koht: 12.02.2015. a, Pärnus Koostaja ametinimetus ja nimi: prokuröri abi Mai Merisaar Kriminaalasja number: 14250100651 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 (alates 01.01.2015. a KarS § 121 lg 1) Kahtlustatava nimi (isikukood): IK Kriminaalasjas nr 14250100651 alustati menetlust 13.04.2014.a karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 121 tunnustel selles, et 11.04.2014.a kella 21:30 ajal lõid JH ja IK Pärnumaal, XXX vallas, YYY külas bussipeatuses mitmel korral AAA’d rusikaga näkku, põhjustades viimasele füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Seejärel sõidutati AAA YYY külast kolm kilomeetrit QQQ poole, kus tee ääres oleval põllul löödi AAA’d veel ühel korral rusikaga näkku ning IK kõrvetas suitsuotsaga AAA paremat kõrvalesta, millega põhjustas AAA’le füüsilist valu. Kohtueelse menetluse käigus on IK’le esitatud kahtlustus KarS § 121 (alates 01.01.2015. a KarS § 121 lg 1) järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema 11.04.2014.a kella 21.30 Pärnu maakonnas XXX vallas YYY külas koos JH’ga põhjustas oma tegevusega AAA’le füüsilist valu ja tervisekahjustused kui lõi AAA’d vähemalt kahel-kolmel korral rusikaga näopiirkonda ja kõrvetas põleva suitsukoniga AAA paremat kõrvalesta ning JH lõi AAA’d vähemalt kahel-kolmel korral rusikaga näopiirkonda. Eeltoodust tulenevalt esineb põhjendatud alus kahtlustada IK’d KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o teise inimese tervise kahjustamises ning valu tekitanud kehalises väärkohtlemises. IK käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 202 sätestatu kohaselt saab kriminaalmenetluse lõpetada, kui tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Nimetatud alustel võib KrMS § 202 lg 7 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse. KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo näol on tegemist teise astme kuriteoga, mille eest karistusseadustik näeb ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Kohtueelse menetluse käigus kogutud materjalidest nähtub, et kahtlustatav IK viibis 11.04.2014. a koos AAA ning JH’ga Pärnumaal XXX vallas sõitvas mootorsõidukis, kus kella 21.30 ajal arenes eelnevalt tuttavate isikute vahel valearusaamast tingitult füüsiline kontakt, mille käigus IK ja JH lõid rusikatega AAA’d näo piirkonda, pärast mida hoiti AAA’d tee äärsel põllul kinni, kus teda löödi ning kõrvetati põleva sigaretiga. Misjärel viidi AAA ZZZ maha jäetud sigalasse, kus ebaõnnestunud kinni sidumise katse järgselt AAA’l lahkuda lubati. Kannatanule põhjustatud tervisekahjustus fikseeriti 13.04.2014.a SA Pärnu Haigla patsiendikaardiga, mille anamneesi kohaselt esines AAA’l väike marrastus, seega ei olnud tegu pikaajaliselt paraneva tervisekahjustusega, millest võib järeldada, et kannatanu AAA õiguste rikkumine ei olnud niivõrd intensiivne. Kahtlustatav on ülekuulamisel oma süüd tahtlikus füüsilise valu põhjustamises eitanud. Väiksemale süüle viitab ka toimepandud teise astme kuriteo eest ette nähtud sanktsioonimäär. Käesolevas asjas puudub avalik menetlushuvi, kuna isikule etteheidetava kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra, kui üldise väärtusmastaabi, riive heastamine ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Kahtlustatav ei ole varasemalt kriminaal- ega väärteokorras karistatud ning samuti ei ole tema suhtes pooleliolevaid kriminaalmenetlusi, mis annab aluse arvata, et tegemist oli ühekordse ja juhuslikku laadi eksimusega ning kahtlustataval ei ole välja kujunenud vägivaldset käitumist, vaid tegemist oli konfliktsete suhete pingelisusest tekkinud emotsioonide väljendamisega vääral ja mitteaktsepteeritaval viisil. Kohtueelse menetluse käigus kogutud tõendeid ning isiku varasemat ja ka teo toimepanemise järgset käitumist hinnates on alust asuda seisukohale, et KarS § 56 lg 1 sätestatud üld- ja eripreventiivseid eesmärke on võimalik veel saavutada isikut kriminaalvastutusele võtmata. Edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks ei ole vajalik kahtlustatava suhtes kohaldada mõnd karistust või mõjutusvahendit, mida KrMS § 202 ette ei näe. Kahtlustatav on andnud nõusoleku määratud kohustuse täitmiseks. IK on kinnitanud, et tal on olemas vabad rahalised vahendid, mis tagavad võetud kohustuste täitmise võimalikkuse. Seega puudub kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi. Tulenevalt eeltoodust leian, et kahtlustatava IK suhtes on võimalik lõpetada kriminaalmenetlus KrMS § 202 alusel, määrates talle kohustuseks maksta 420 eurot riigituludesse tähtajaga 12.07.2015.a. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 202 lg 1, 2, 3, 7 ja 206, prokuröri abi määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 14250100651 menetlus IK suhtes. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: maksta riigituludesse 420 eurot tähtajaga 12.07.2015.a. 3. Tõkendi tühistamine: tõkendit ei ole kohaldatud. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: ei ole 5. Vahistuse andmed: puuduvad. 6. Kriminaalmenetluse kulud: ei ole. 7. Riiklikusse sõrmejälgede registrisse ja riiklikusse DNA-registrisse kantud andmete loetelu: KrMS § 991 alusel IK DNA proov ja sõrmejälgede kaart edastatud Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti süütegude menetlemise, avastamise ja ärahoidmise eesmärgil. DNA proov ja sõrmejäljed võetud Lääne prefektuuri kriminaalbüroo Pärnu kriminaaltalituse kriminalistikateenistuses. 8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata: kannatanu AAA. 9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise põhistatud määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Lääne Ringkonnaprokuratuuris Pikk 16b, Pärnu linn. 10. KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile asukohaga Wismari 7, 15188 Tallinn. 2 (3) Mai Merisaar Minule on selgitatud kuriteo tunnustega teo olemust ja kriminaalmenetluse lõpetamise alust. Määruse koopia olen kätte saanud. Olen kohustusega nõus:………………………………………………..IK 3 (3) KRIMINAALMENETLUSE LÕPETAMISE MÄÄRUS Koostamise kuupäev ja koht: 12.02.2015. a, Pärnus Koostaja ametinimetus ja nimi: prokuröri abi Mai Merisaar Kriminaalasja number: 14250100651 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 (alates 01.01.2015. a KarS § 121 lg 1) Kahtlustatava nimi (isikukood): JH Kriminaalasjas nr 14250100651 alustati menetlust 13.04.2014. a karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 121 tunnustel selles, et 11.04.2014. a kella 21:30 ajal lõid JH ja IK Pärnumaal, XXX vallas, YYY külas bussipeatuses mitmel korral AAA’d rusikaga näkku, põhjustades viimasele füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Seejärel sõidutati AAA YYY külast kolm kilomeetrit QQQ poole, kus tee ääres oleval põllul löödi AAA’d veel ühel korral rusikaga näkku ning IK kõrvetas suitsuotsaga AAA paremat kõrvalesta, millega põhjustas AAA’le füüsilist valu. Kohtueelse menetluse käigus on JH’le esitatud kahtlustus KarS § 121 (alates 01.01.2015. a KarS § 121 lg 1) järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema 11.04.2014.a kella 21.30 ajal Pärnu maakonnas XXX vallas YYY külas koos IK’ga põhjustas oma tegevusega AAA’le füüsilist valu ja tervisekahjustused kui lõi AAA’d vähemalt kahel- kolmel korral rusikaga näopiirkonda ja IK lõi vähemalt kahel-kolmel korral rusikaga näopiirkonda ning kõrvetas põleva suitsukoniga AAA paremat kõrvalesta. Eeltoodust tulenevalt esineb põhjendatud alus kahtlustada JH’d KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o teise inimese tervise kahjustamises ning valu tekitanud kehalises väärkohtlemises. JH käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 202 sätestatu kohaselt saab kriminaalmenetluse lõpetada, kui tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Nimetatud alustel võib KrMS § 202 lg 7 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse. KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo näol on tegemist teise astme kuriteoga, mille eest karistusseadustik näeb ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Kohtueelse menetluse käigus kogutud materjalidest nähtub, et kahtlustatav JH viibis 11.04.2014.a koos AAA ning IK’ga Pärnumaal XXX vallas sõitvas mootorsõidukis, kus kella 21.30 ajal arenes eelnevalt tuttavate isikute vahel valearusaamast tingitult füüsiline kontakt, mille käigus IK ja JH lõid rusikatega AAA’d näo piirkonda, pärast mida hoiti AAA’d tee äärsel põllul kinni, kus teda löödi ning kõrvetati põleva sigaretiga. Misjärel viidi AAA ZZZ maha jäetud sigalasse, kus ebaõnnestunud kinni sidumise katse järgselt AAA’l lahkuda lubati. Kannatanule põhjustatud tervisekahjustus fikseeriti 13.04.2014.a SA Pärnu Haigla patsiendikaardiga, mille anamneesi kohaselt esines AAA’l väike marrastus, seega ei olnud tegu pikaajaliselt paraneva tervisekahjustusega, millest võib järeldada, et kannatanu AAA õiguste rikkumine ei olnud niivõrd intensiivne. JH möönab kahtlustatavana antud ütlustes füüsilist kontakti kannatanu AAA’ga ning on oma käitumise suhtes kahetsust avaldanud. Väiksemale süüle viitab ka toimepandud teise astme kuriteo eest ette nähtud sanktsioonimäär. Käesolevas asjas puudub avalik menetlushuvi, kuna isikule etteheidetava kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra, kui üldise väärtusmastaabi, riive heastamine ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Kahtlustatav ei ole varasemalt kriminaal- ega väärteokorras karistatud ning samuti ei ole tema suhtes pooleliolevaid kriminaalmenetlusi, mis annab aluse arvata, et tegemist oli ühekordse ja juhuslikku laadi eksimusega ning kahtlustataval ei ole välja kujunenud vägivaldset käitumist, vaid tegemist oli konfliktsete suhete pingelisusest tekkinud emotsioonide väljendamisega vääral ja mitteaktsepteeritaval viisil. JH omab kindlat töökohta. Kohtueelse menetluse käigus kogutud tõendeid ning isiku varasemat ja ka teo toimepanemise järgset käitumist hinnates on alust asuda seisukohale, et KarS § 56 lg 1 sätestatud üld- ja eripreventiivseid eesmärke on võimalik veel saavutada isikut kriminaalvastutusele võtmata. Edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks ei ole vajalik kahtlustatava suhtes kohaldada mõnd karistust või mõjutusvahendit, mida KrMS § 202 ette ei näe. Kahtlustatav on andnud nõusoleku määratud kohustuse täitmiseks. JH on kinnitanud, et tal on olemas vabad rahalised vahendid, mis tagavad võetud kohustuste täitmise võimalikkuse. Seega puudub kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi. Tulenevalt eeltoodust leian, et kahtlustatava JH suhtes on võimalik lõpetada kriminaalmenetlus KrMS § 202 alusel, määrates talle kohustuseks maksta 390 eurot riigituludesse tähtajaga 12.07.2015.a. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 202 lg 1, 2, 3, 7 ja 206, prokuröri abi määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 14250100651 menetlus JH suhtes. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: maksta riigituludesse 390 eurot tähtajaga 12.07.2015.a. 3. Tõkendi tühistamine: tõkendit ei ole kohaldatud. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: ei ole 5. Vahistuse andmed: puuduvad. 6. Kriminaalmenetluse kulud: ei ole. 7. Riiklikusse sõrmejälgede registrisse ja riiklikusse DNA-registrisse kantud andmete loetelu: KrMS § 991 alusel JH DNA proov ja sõrmejälgede kaart edastatud Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti süütegude menetlemise, avastamise ja ärahoidmise eesmärgil. DNA proov ja sõrmejäljed võetud Lääne prefektuuri kriminaalbüroo Pärnu kriminaaltalituse kriminalistikateenistuses. 8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata: kannatanu AAA. 9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise põhistatud määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Lääne Ringkonnaprokuratuuris Pikk 16b, Pärnu linn. 2 (3) 10. KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile asukohaga Wismari 7, 15188 Tallinn. Mai Merisaar Minule on selgitatud kuriteo tunnustega teo olemust ja kriminaalmenetluse lõpetamise alust. Määruse koopia olen kätte saanud. Olen kohustusega nõus:……………………………………..JH. 3 (3)