Kriminaalmenetluse 14250101114 lõpetamise määrus

LÄÄNE RINGKONNAPROKURATUUR Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 12.12.2014, Pärnu Koostaja ametinimetus ja nimi: vanemprokurör Kristine Tamm Kriminaalasja number: 14250101114 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 263 p 1; § 266 lg 2 p 3 Kahtlustatava nimi (isikukood): KK Kriminaalasjas nr 14250101114 alustati menetlust 23.06.2014 karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 263 p 1 tunnustel selles, et 22.06.2014 kella 22:55 ajal tungis kamp noormehi Pärnu linnas XXX tn YY juures CCC rajal kallale AAA’le ning peksid teda käte ja jalgadega, tekitades AAA’le füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Nimetatud kriminaalasjaga on ühendatud kriminaalasi nr 14250101407, milles alustati menetlust 01.08.2014 KarS § 266 lg 2 p 3 tunnustel selles, et 11.07.2014 kella 22.30 ajal tungisid neli alaealist poissi valdaja tahte vastaselt ebaseaduslikult XXX tn YY, Pärnu linnas aiaga piiratud BBB’le kuuluvale krundile ja sellel olnud kõrvalhoonesse. Varalist kahju ei tekitatud. Kohtueelse menetluse käigus on alaealisele KK’le esitatud kahtlustus KarS § 263 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et tema 22.06.2014 kella 22.55 ajal Pärnu linnas XXX tn YY juures CCC rajal tungis koos KK’ga, SV’ga ja mittesubjekt AR’ga kallale AAA’le, lüües teda korduvalt nii rusikate kui jalgadega näo piirkonda, vastu nägu kaitsvaid käsi, vastu selga ja kehasse, tekitades AAA’le füüsilist valu ja tervisekahjustuse – ninaverejooksu. Kaklusele tuli vahele seda pealt näinud mees, kellele KK, KK, SV ja AR samuti kallale läksid. Samuti on alaealisele KK’le esitatud kahtlustus KarS § 266 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema, 11.07.2014 kella 22.30 ajal koos 13-aastaste MS’ga, AS’ga ja AR’ga tungis valdaja tahte vastaselt Pärnu linnas XXX tn YY asuvale BBB’le kuuluvale krundile ja krundil asuvasse kõrvalhoonesse. Eeltoodust tulenevalt esineb põhjendatud alus kahtlustada KK’d KarS § 263 p 1 ja § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises, s.o avalikus kohas vägivallaga käitumise üldnõuete rikkumises ning omavolilises sissetungis. KK käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 202 sätestatu kohaselt saab kriminaalmenetluse lõpetada, kui tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Nimetatud alustel võib KrMS § 202 lg 7 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse. KarS § 263 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo näol on tegemist teise astme kuriteoga, mille eest karistusseadustik näeb ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS § 266 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo näol on tegemist teise astme kuriteoga, mille eest karistusseadustik näeb ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Kohtueelse menetluse käigus kogutud materjalidest nähtub, et kahtlustatav viibis 22.06.2014 Pärnu linnas XXX pargis jaanipäeval, kus toimunud sportlikest mõõduvõtmistest seltskondade vahel tekkinud sõnalisest konfliktist arenes välja füüsiline kontakt, mille käigus KK rikkus vägivallaga avalikus kohas käitumise üldnõudeid. Sündmusele vahele läinud meest kahtlustatav ei löönud. 11.07.2014 toime pandud kuriteoepisoodi käigus sisenes KK võõrale kinnistule, sissetungi käigus midagi ei lõhutud ning füüsiliste tõkete ületamiseks ei tehtud täiendavaid toiminguid, kannatanule varalist kahju ei tekitatud. Kahtlustatava süü ei ole antud kuriteoepisoodides suur kuna KK on ennast kahtlustuses esitatud kuritegude toimepanemises süüdi tunnistanud ning tegusid kahetsenud ja mõistnud vääriti käitumist. Kahtlustatav oli kuritegude toimepanemise ajal 14-aastane, st alles jõudnud kriminaalvastutuse ikka, mis tähendab, et tema kõlbelise ja vaimse arengu tase ning võime oma teo keelatusest aru saada võis olla piiratud. Puhtsüdamlik kahetsus on karistust kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Väiksemale süüle viitavad ka toimepandud teise astme kuritegude eest ette nähtud sanktsioonimäärad. Käesolevas asjas puudub avalik menetlushuvi, kuna isikule etteheidetava kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra, kui üldise väärtusmastaabi, riive heastamine ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Kahtlustatav ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud ning samuti ei ole tema suhtes pooleliolevaid kriminaalmenetlusi. KK on ühel korral karistatud samaliigilise väärteo eest ning kriminaalmenetlus on tema suhtes varasemalt lõpetatud KrMS § 201 alusel. Alaealine KK täidab koolikohustust WWW koolis. Kohtueelse menetluse käigus kogutud tõendeid ning isiku varasemat ja ka peale teo toimepanemist käitumist hinnates on alust asuda seisukohale, et KarS § 56 lg 1 sätestatud üld- ja eripreventiivseid eesmärke on võimalik veel saavutada isikut kriminaalvastutusele võtmata. Edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks ei ole vajalik kahtlustatava suhtes kohaldada mõnd karistust või mõjutusvahendit, mida KrMS § 202 ette ei näe. Kahtlustatav on andnud nõusoleku määratud kohustuse täitmiseks. Tulenevalt eeltoodust leian, et kahtlustatava suhtes on võimalik lõpetada kriminaalmenetlus KrMS § 202 alusel, määrates talle kohustuseks teha 80 tundi üldkasulikku tööd tähtajaga 08.05.2015. Kannatanu AAA esitas tsiviilhagi summas 85 eurot võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1043 alusel vägivallateo käigus lõhutud dressipluusi ning kaduma läinud hõbeketi hüvitamise nõudes. Kuna käesoleval juhul kuulub kriminaalmenetlus alaealise KK suhtes lõpetamisele, siis ei menetleta kannatanu tsiviilhagi ega mõisteta kannatanu kasuks välja ka kahjuhüvitist. Kannatanul on õigus esitada hagi KK vastu tsiviilkohtumenetluse korras. Lisaks on tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 1053 lõikest 2 võimalik ka KK vanemate vastutus tekitatud kahju eest. Vastavalt võlaõigusseaduse §-le 1053 lg 2 vastutavad 14-18-aastase isiku poolt teisele isikule õigusvastaselt tekitatud kahju eest sõltumata oma süüst, tema vanemad või eestkostja, kui nad ei tõenda, et nad on teinud kõik, mida saab mõistlikult oodata, et ära hoida kahju tekitamist. Kui vanemad või eestkostja ei ole vabatahtlikult asunud 14-18-aastase isiku poolt tekitatud varalist kahju hüvitama, siis on kannatanul õigus pöörduda hagiavaldusega kohtu poole. Kahtlustatava seaduslik esindaja avaldas prokuratuuris valmisolekut kanntanule kahju hüvitada. Kriminaalmenetluse kuluks on tasu riigi õigusabi eest vandeadvokaat AP osalemise eest kohtueelsel uurimisel summas 72 eurot, milline panna KK, alaealisel sissetuleku puudumisel tema seadusliku esindaja QQQ’le kanda tasumise tähtajaga 08.05.2015. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 202 lg 1, 2, 3, 7 ja 206, prokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 14250101114 menetlus KK suhtes. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: 2.1 KK kohustub tegema 80 tundi üldkasulikku tööd. Määrata kohustuse täitmise lõpptähtpäevaks 08.05.2015. 3. Tõkendi tühistamine: tõkendit ei ole kohaldatud. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: ei ole 5. Vahistuse andmed: puuduvad. 6. Kriminaalmenetluse kulud: KrMS § 175 lg 1 p 4 määratud kaitsja AP’le kohtueelses menetluses määratud tasu kulud summas 72 eurot, milline panna KK, alaealisel sissetuleku puudumisel tema seadusliku esindaja QQQ’le kanda tasumise tähtajaga 08.05.2015. Maksekorraldus kulude tasumiseks on QQQ’le antud eraldi lehel. 7. Riiklikusse sõrmejälgede registrisse ja riiklikusse DNA-registrisse kantud andmete loetelu: KrMS § 991 alusel KK DNA proov ja sõrmejälgede kaart edastatud 01.09.2014 Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti, andmete kustutamiseks alus puudub. 8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata: kannatanu AAA’le, kannatanu BBB’le; kahtlustatav KK’le ja seaduslikule esindajale QQQ’le; kaitsja AP’le ning Viru Vangla Kolmandale Üksusele (noorte kriminaalhooldusele). 9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise põhistatud määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Lääne Ringkonnaprokuratuuris Pikk 16b, Pärnu linn. 10. KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile asukohaga Wismari 7, 15188 Tallinn. Kristine Tamm prokurör Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 kohaselt, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab prokurör kriminaalmenetluse. Allkirjaga kinnitan, et olen kriminaalasja lõpetamisega nõus, olen kriminaalmenetluse lõpetamise määruse kätte saanud, mulle on selgitatud kohustuse mittetäitmise tagajärgi ning olen kohustustega nõus. _______________ __________________ KK QQQ kahtlustatav seaduslik esindaja