Kriminaalmenetluse 14239000023 lõpetamise määrus

KRIMINAALMENETLUSE ÜMBERKVALIFITSEERIMISE JA LÕPETAMISE M Ä Ä R U S Koostamise kuupäev ja koht : 15.01.2015.a. Koostaja ametinimetus ja nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Ülle Tamm Kriminaalasja number: 14239000023 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 Kahtlustatava nimi: PG Kriminaalasjas nr.14239000023 alustati 07.11.2014.a. Lääne prefektuuri Kärdla politseijaoskonna poolt KarS § 263 p 1 tunnustel kriminaalmenetlust selles, et 01.11.2014 kella 04.45 paiku Hiiu maakonnas XXX alevikus YYY tn C asuva WWW baari välisukse läheduses ründas meesterahvas AAA’d, lüües kannatanut rusikaga pea piirkonda, mille tagajärjel AAA kukkus maha. Seejärel lõi kannatanut rusikaga vähemalt kahel korral keha piirkonda. Sündmust nägid pealt ja kuulsid lähedal viibinud BBB ja DDD. Kohtueelsel uurimisel tuvastatut aluseks võttes kahtlustati PG’d Kars § 263 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o. teiste isikute rahu ja avaliku korra raskes rikkumises, mis oli toime pandud vägivallaga, selles, et tema 01.11.2012 kella 04:45 paiku Hiiu maakonnas XXX alevikus YYY tn C asuva WWW baari ees tungis kallale AAA’le, lüües kannatanut vähemalt kahel korral rusikaga näo piirkonda, mille tagajärjel AAA kukkus maha ning seejärel lõi maas lamavat kannatanut korduvalt rusikaga pea ja ülakeha piirkonda, põhjustades AAA’le füüsilist valu. Sellise tahtliku tegevusega rikkus PG kannatanu AAA ning vägivallatsemist pealt näinud isikute rahu ja turvatunnet ning väljendas ilmset lugupidamatust tavade, heade kommete, normide ja reeglitega kinnistatud isikutevaheliste suhete vastu ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi. Alates 01.07.2014 kehtiva muudatuse kohaselt tulnuks kahtlustuse tekst sõnastada vägivallaga avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumisena. Kriminaalasjas kogutud tõenditest lähtuvalt tuleb KarS § 263 p 1 tunnustel alustatud kriminaalmenetluse ümber KarS § 121 järgi, kuna kohtueelse uurimisega ei ole tuvastatud selliseid asjaolusid, et PG poolt kasutatud füüsiline vägivald kannatanu AAA suhtes oleks tingitud tahtlusest avalikus kohas käitumise üldnõudeid rikkuda. Tõendamist on leidnud, et kahtlustatava ja kannatanu vahel tekkis sõnavahetus, mille algatajaks oli kannatanu ja tekkinud konfliktsituatsioonis oli reaktsioon impulsiivne ja kahtlustataval oli lihtsaim moodus enda maksma panemiseks vägivallategu teise isiku vastu. Sellise tegevusega PG, kahjustades löömise tagajärjel teise inimese tervist, pani toime kehalise väärkohtlemise, s.o. KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kriminaalmenetluse eesmärgiks on tuvastada, kas isik on pannud toime kuriteo ning sellest lähtuvalt otsustada tema karistamine või mõjutamine kriminaalkaristust kohaldamata. Lõpetades menetluse just viimasest lähtuvalt KrMS § 202 alusel, asub riik seisukohale, et süüdistatava käitumises on olemas kõik kuriteo tunnused ja tegu on väärt ühiskondlikku hukkamõistu, lihtsalt selle väljendamiseks ning kahtlustatava edaspidise õiguskuuleka käitumise tagamiseks ei ole kriminaalkaristus kõige tõhusam vahend. Tegemist on kaalutlusõiguse kohaldamisega, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamise juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselt mittemõõdukas. KrMS § 202 kohaldamise esmaseks eelduseks on viie nimetatud normis kirjeldatud elemendi täitmine - tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Viimane on reeglina olemas juhtudel, kus menetluse jätkamine on vajalik eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt. Ülaltoodust nähtub, et PG on toime pannud teise astme kuriteo, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe ette vangistuse alammäära. Isikul puuduvad kehtivad karistused. Eeltoodut arvesse võttes on olemas kõik alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks avaliku menetlushuvi puudumisel, s.o. KrMS § 202 sätteid kohaldades. Antud seadusesätte alusel menetluse lõpetamine eeldab kahtlustatava nõusolekul temale konkreetse täitmise tähtaja ära näitamisega teatud kohustuse panemist. Kahtlustatavale on selgitatud, et kui ta ei täida talle pandud kohustusi, uuendab prokurör kriminaalmenetluse ja edastab kriminaalasja materjalid Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja. Eeltoodust lähtudes ning juhindudes KrMS §-dest 202 lg 7 ja § 206 prokuröri abi m ä ä r a s: 1. Kvalifitseerida Kars § 263 p 1 tunnustel alustatud menetlus ümber KarS § 121 järgi, kuna on muutunud kriminaalmenetluse alus ja ajend. 2. Lõpetada kriminaalasjas nr.14239000023 menetlus. 3. Panna PG’le kohustuseks maksta 15.maiks 2015.a. riigituludesse 400 eurot. 4. Tühistada kahtlustatava suhtes kohaldatud tõkend - elukohast lahkumise keeld 5. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saata kannatanule AAA’le anda üle kahtlustatavale. 6. Käesoleva määruse peale vastavalt KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, asukohaga Wismari 7, Tallinn 15188. 6. Kannatanul on õigus vastavalt KRMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul. jooksul Lääne Ringkonnaprokuratuuri Rapla osakonnas asukohaga Haapsalu Sadama 21. Ülle Tamm