Kriminaalmenetluse 14257000095 lõpetamise määrus

LÄÄNE RINGKONNAPROKURATUUR KRIMINAALMENETLUSE LÕPETAMISE MÄÄRUS Koostamise kuupäev ja koht: 16.detsembril 2014 Haapsalus Koostaja ametinimetus ja nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Agnes Ollema Kriminaalasja number: 14257000095 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 Kahtlustatava/Süüdistatava nimi: SŠ Kriminaalasjas nr 14257000095 alustas Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo Haapsalu politseijaoskonna patrullpolitseinik Alari Luik 17.mail 2014 Karistusseadustiku /edaspidi KarS/ § 121 tunnustel menetluse selle kohta, et 17.mail 2014 kella 03.30 ajal Haapsalu linnas XXX mnt Y ees tungis AAA’le kallale S nimeline naisterahvas, kes tiris AAA’d juustest ja lõi vastu põlve, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Kohtueelse kriminaalmenetlusega tuvastati, et AAA suhtes kasutas ööl vastu 17.maid 2014 kella 03.30 ajal füüsilist vägivalda SŠ. 14.detsembril 2014 edastati kriminaalasja nr 14257000095 materjalid prokuratuuri aadressil ning toimikumaterjalidest tulenevalt kahtlustatakse SŠ selles, et tema ööl vastu 17.maid 2014 kella 03.30 ajal alkoholijoobes olles Haapsalu linnas XXX mnt Y ees tänaval tungis vastastikuse sõnavahetuse käigus kallale AAA’le, keda juustest tirides tõmbas kõigepealt pikali, misjärel lõi ühe korra lahtise käega vastu pead, tekitades oma tahtliku tegevuse tagajärjel kannatanule füüsilist valu ja mitteeluohtlikud lühemaajalised tervisekahjustused – parema käe sõrme küüne pindmise vigastuse ja marrastuse parema põlve piirkonnas. Sellise tahtliku tegevusega SŠ, kahjustades teise inimese tervist füüsilist valu põhjustanud löömise ja juustest tirimise tagajärjel, pani toime kehalise väärkohtlemise, s.o KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Oma kahtlustavana ülekuulamisel 04.juunil 2014 /tl 29-31/ tunnistab SŠ end süüdi, kinnitades, et läks närvi, sest see naisterahvas nimetas teda prostituudiks, mispeale tekkiski rüselus. SŠ käitumisele juriidiliselt õige kvalifikatsiooni andmise eesmärgil selgitab määruse koostaja, et isiku kahtlustamiseks KarS § 121 järgi, s.o kehalise väärkohtlemise toimepanemises, on oluline see, et isik, kelle suhtes teatud vägivallategu toime pandi, sai selle tagajärjel füüsilist valu ning ei ole oluline see, kas see valutunne tekitati vastastikuse rüselemise või löömise või tõukamise või hoopiski juustest tirimise tagajärjel. Kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et SŠ kasutas ööl vastu 17.maid 2014 AAA suhtes sellist füüsilist vägivalda, millega kaasnes valutunde ja tervisekahjustuste põhjustamine, mistõttu võib kogutud tõendite pinnalt tõsikindlalt asuda seisukohale, et SŠ käitumine tuleb kvalifitseerida kriminaalasjas kehalise väärkohtlemisena, s.o KarS § 121 järgi. Nimetatud kuriteo toimepanemisega SŠ kannatanule, s.o AAA’le varalist kahju ei tekitanud, mistõttu kannatanu poolt tema vastu kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Küll aga on SŠ poolt AAA’le tekitatud tervisekahjustuste tõttu Eesti Haigekassa poolt tasutud osutatud raviteenuste eest tervishoiuteenuse osutajale, s.o Sihtasutusele Läänemaa Haigla AAA ravikulusid summas 17,05 eurot /tl 14/, mistõttu on Eesti Haigekassa antud juhtumiga seoses kandnud kulutusi kogusummas 17,05 eurot, mis tuleb hüvitada. Andmed asitõendite kohta: Käesolevas kriminaalasjas puuduvad asitõendina vaadeldud ja fotografeeritud esemed. Andmed kohaldatud tõkendite kohta: Kriminaalasjas on SŠ suhtes 04.juunil 2014 tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld /tl 36/. Ülaltoodust nähtub, et SŠ poolt on toime pandud teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Kuna seaduseandja on antud kuriteo toimepanemise eest ette näinud rahalise karistuse ja vangistuse konkretiseerimata alammääraga, on seaduseandja arvates tegemist kuriteoga, mille puhul isiku süü ei ole suur, sest väiksemad sanktsioonimäärad viitavad alati ka isiku väiksemale süüle. Kahtlustatav on ülekuulamisel põhjendanud oma tegevuse tagamaid, on kahetsenud oma käitumist ning KarS § 57 lõike 1 punktist 3 tulenevalt on puhtsüdamlik kahetsus karistust kergendavaks asjaoluks. KarS § 58 loetletud karistust raskendavad asjaolud kahtlustatava käitumises puuduvad ning rasket tagajärge ta oma käitumisega kellelegi samuti ei põhjustanud, mistõttu tema süü nimetatud kuriteo toimepanemises ei ole suur. SŠ on kriminaalkorras karistamata isik, kelle suhtes ei ole varem menetlust ka otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud, mistõttu puudub kriminaalasjas avalik menetlushuvi. Lisaks sellele ei nõua eripreventiivsed vajadused menetluse jätkamist ja ka üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt ei ole vajalik menetluse edasine jätkamine, kuna kuritegu ei ole toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus. Kahtlustatava karistamine ei ole vajalik ka õiguskorra kaitsmise huvides, sest kohustuste panemisega kahtlustatavale on riik antud juhul piisavalt täitnud temale antud karistuslikke volitusi, mistõttu menetlusökonoomiast lähtudes ei ole otstarbekas edasine menetluse jätkamine juhul kui kahtlustatava poolt täidetakse temale pandud kohustused. Seega esinevad käesolevas kriminaalasjas kõik alused SŠ osas kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 sätteid kohaldades, s.o seoses avaliku menetlushuvi puudumisega. Antud seadusesätte alusel kriminaalmenetluse lõpetamine eeldab kahtlustatava nõusolekul temale konkreetse täitmise tähtaja äranäitamisega teatud kohustuse panemist ja seda kas üldkasuliku töö teostamise või rahalise kohustuse määramise teel. Toimikumaterjalidest tulenevalt töötab SŠ Sihtasutuses WWW, omades seega igakuist sissetulekut ning ta on prokurörile teatanud, et taotleb endale kriminaalmenetluse lõpetamise korral rahalise kohustuse määramist. Eeltooduga seoses määran SŠ’le kohustuseks maksta riigituludesse 400 (nelisada) euro suurune rahasumma. Rahalise kohustuse täitmise lõpptähtaeg on 16.mai 2015.a. SŠ’le on selgitatud ka seda, et kui ta ei täida temale pandud kohustusi, uuendatakse prokuratuuri poolt käesoleva kriminaalasja menetlus ning seda jätkatakse üldises korras Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja alluvusse saadetuna. Eeltoodust lähtudes ning juhindudes KrMS § 202 lg 7 ja § 206 määran: 1. Lõpetada kriminaalasja nr 14257000095 menetlus SŠ osas. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg:  Panna SŠ’le kohustus tasuda 400 (nelisada) eurot riigituludesse. Rahalise kohustuse täitmise lõpptähtaeg on 16.mai 2015.a;  Panna SŠ’le kohustus tasuda Eesti Haigekassale kannatanu AAA ravikulud summas 17,05 eurot (seitseteist eurot ja 05 senti). Kohustuse täitmise  lõpptähtaeg on 16.jaanuar 2015.a. 3. Tõkendi tühistamine: SŠ suhtes 04.juunil 2014 kriminaalasjas tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tühistada. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: Puuduvad. 5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: Kriminaalasjas ei ole kogutud SŠ osas andmeid, mis tuleb kustutada riiklikust sõrmejälgede registrist või riiklikust DNA-registrist, mistõttu puudub alus KrMS § 206 lõikest 21 tulenevalt teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti. 6. Vahistuse andmed: Kriminaalasjas ei ole kellegi suhtes vahistamist kohaldatud. 7. Kriminaalmenetluse kulud: Kriminaalasjas puuduvad SŠ osas kohtueelse kriminaalmenetluse kulud. 8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata kannatanu AAA’le ning kahtlustatavale SŠ’le. 9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul prokuratuuris asukohaga Sadama 21 Haapsalu, olles selleks eelnevalt aja kokku leppinud telefoni teel 4720042. 10. Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile asukohaga Wismari 7 Tallinn 15188. 11. Käesoleva määruse koopia saata teadmiseks Eesti Haigekassa esindajale. Määruse koostas: Agnes Ollema /prokuröri nimi ja allkiri/ Menetlustoimingus osalejaile on selgitatud, et vastavalt KrMS §-le 214 võib kohtueelse menetluse andmeid avaldada üksnes prokuratuuri loal ja tema määratud ulatuses. Kahtlustatav SŠ, tutvunud määrusega, avaldas: ____________________________ ________________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________/SŠ/ /kuupäev ja allkiri/ Menetlustoimingust võttis osa tõlk RL, keda hoiatati oma kohustuste täitmisest keeldumise ja teadvalt valesti tõlkimise eest KarS § 318 ja § 321 järgi: ________________________/RL/ (tõlgi nimi ja allkiri)