Kriminaalmenetluse 13250101632 lõpetamise määrus

LÄÄNE RINGKONNAPROKURATUUR KRIMINAALMENETLUSE LÕPETAMISE MÄÄRUS Koostamise kuupäev ja koht: 12.detsembril 2014 Haapsalus Koostaja ametinimetus ja nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Agnes Ollema Kriminaalasja number: 13250101632 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 209 lg 1 ja KarS § 308 Kahtlustatava/Süüdistatava nimi: AE Kriminaalasjas nr 13250101632 alustas Lääne prefektuuri kriminaalbüroo Pärnu kriminaaltalituse eraasjade uurija Karin Sepp 23.augustil 2013 kriminaalasjast nr 13250100341 eraldatud materjalide alusel Karistusseadustiku /edaspidi KarS/ § 209 lg 1 tunnustel menetluse selle kohta, et 20.jaanuaril 2013 müüs AE Pärnu linnas varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel 690 euro eest alaealisele AAA’le kohtutäituri poolt arestitud mootorsõiduki BMW registrinumbriga 000. 19.novembril 2014 edastati kriminaalasja nr 13250101632 materjalid prokuratuuri aadressil ning toimikumaterjalidest tulenevalt kahtlustatakse AE’d:  Kelmuse ehk KarS §209 lg1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, 20.01.2013 Pärnu linnas müüs alaealisele AAA’le 690 euro eest edasi faktiliselt endale kuuluva, kuid alates 05.09.2011 kohtutäitur RL ja alates 05.12.2011 kohtutäitur RA poolt käsutamiskeelu alla seatud sõiduauto BMW registreerimismärgiga 000, tekitades pettusega AAA seaduslikule esindajale BBB’le varalise kahju summas 690 eurot.  Samuti üleskirjutatud vara hoidmise nõuete rikkumise ehk KarS §308 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema, olles teadlik, et temale kuuluvale sõiduautole BMW registreerimismärgiga 000 on alates 05.09.2011 kohtutäitur RL ja 05.12.2011 kohtutäitur RA poolt seatud käsutamise keelumärge, müüs enda sõiduauto 20.01.2013 täitemenetluse tagamiseks üleskirjutatud vara õigustatud isiku loata edasi AAA’le. Oma kahtlustavana ülekuulamisel 06.novembril 2013 /tl 54-55/ ja 13.detsembril 2013 /tl 56-57/ tunnistab AE end toimepandud kuritegudes süüdi ja kahetseb oma käitumist puhtsüdamlikult. Nimetatud kuriteo toimepanemisega tekitas AE kannatanu BBB’le varalise kahju summas 690 eurot /tl 3-4/, mis on kohtueelse kriminaalmenetluse käigus AE poolt kannatanule hüvitatud /tl 46/, mistõttu käesolevas kriminaalasjas AE vastu tsiviilhagi esitatud ei ole. Andmed asitõendite kohta: Käesolevas kriminaalasjas puuduvad asitõendina vaadeldud ja fotografeeritud esemed. Andmed kohaldatud tõkendite kohta: Kriminaalasjas on AE suhtes 13.detsembril 2013 tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld /tl 58/. Ülaltoodust nähtub, et AE poolt on 20.jaanuaril 2013 ühe teoga toime pandud kahele teise astme kuriteo koosseisule vastav kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa näeb kogumis karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Kuna seaduseandja on antud kuriteo toimepanemise eest ette näinud rahalise karistuse ja vangistuse konkretiseerimata alammääraga, on seaduseandja arvates tegemist kuriteoga, mille puhul isiku süü ei ole suur, sest väiksemad sanktsioonimäärad viitavad alati ka isiku väiksemale süüle. Kahtlustatav on ülekuulamisel põhjendanud oma tegevuse tagamaid, on kahetsenud oma käitumist ning KarS § 57 lõike 1 punktist 3 tulenevalt on puhtsüdamlik kahetsus karistust kergendavaks asjaoluks. KarS § 58 loetletud karistust raskendavad asjaolud kahtlustatava käitumises puuduvad ning rasket tagajärge ta oma käitumisega kellelegi samuti ei põhjustanud, mistõttu tema süü nimetatud kuriteo toimepanemises ei ole suur. AE on kriminaalkorras karistamata isik, kelle suhtes ei ole varem menetlust ka otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud. Kehtiva juhise kohaselt esineb KarS § 308 järgi kvalifitseeritava kuriteo puhul avalik menetlushuvi. Antud süüteole hinnangut andes tuleb arvesse võtta seda, et 2013.a jaanuarikuus võõrandas kahtlustatav enda valduses olnud isikliku sõiduauto, millele oli kohtutäiturite poolt 2011.aastal seatud käsutamise keelumärge, kusjuures tegi seda üleskirjutatud vara õigustatud isiku loata. Toimikumaterjalidest tulenevalt on AE sõiduautole seatud käsutamise keelumärge seoses võlgnevusega Swedbank AS ees. Kohtutäituri sõnul ei ole Swedbank AS nõudnud sõiduki müümist. Samuti selgitab kohtutäitur, et kuna sõiduki väljalaskeaasta on 1993, siis on selle sõiduki väärtus käesoleval ajal väike, mistõttu sõiduki müümisega kaasnevad kulud oleksid tõenäoliselt suuremad kui sõiduki müümisest saadav tulu. Kuna sõiduki müügist saadava tuluga saaks kohtutäituri arvates kaetud üksnes täitemenetluse kulud, siis seadus sellistel tingimustel sõidukit müüa ei luba. Seega antud juhul on küll AE’le kuuluvale sõiduautole kohtutäiturite poolt seatud käsutamise keelumärge, kuid samas faktiliselt selle auto osas aktiivset täitemenetlust ei toimu. Varalist kahju selle sõiduki vahepealse võõrandamisega seoses ei ole kandnud ei sissenõudja ega kohtutäiturid ning käesoleval ajal seisab sõiduk endiselt AE valduses, oodates sissenõudjapoolseid edasisi otsustusi. Seega taastas kahtlustatav kuriteo toimepanemisele eelnenud olukorra vabatahtlikult. Oma käitumist kahetseb ta puhtsüdamlikult, mistõttu võib asuda seisukohale, et kahtlustatava osas on kõnealloleva kuriteo toimepanemisega seoses käesolevas kriminaalasjas avalik menetlushuvi ära langenud. Lisaks sellele ei nõua eripreventiivsed vajadused menetluse jätkamist ja ka üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt ei ole vajalik menetluse edasine jätkamine, kuna kuritegu ei ole toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus. Kahtlustatava karistamine ei ole vajalik ka õiguskorra kaitsmise huvides, sest kohustuste panemisega kahtlustatavale on riik antud juhul piisavalt täitnud temale antud karistuslikke volitusi, mistõttu menetlusökonoomiast lähtudes ei ole otstarbekas edasine menetluse jätkamine juhul kui kahtlustatava poolt täidetakse temale pandud kohustused. Seega esinevad käesolevas kriminaalasjas kõik alused AE osas kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 sätteid kohaldades, s.o seoses avaliku menetlushuvi puudumisega. Antud seadusesätte alusel kriminaalmenetluse lõpetamine eeldab kahtlustatava nõusolekul temale konkreetse täitmise tähtaja äranäitamisega teatud kohustuse panemist ja seda kas üldkasuliku töö teostamise või rahalise kohustuse määramise teel. Toimikumaterjalidest tulenevalt töötab AE Osaühingus WWW ning ta on prokurörile teatanud, et taotleb endale kriminaalmenetluse lõpetamise korral kohustusena rahalise kohustuse määramist. Eeltooduga seoses määran AE’le kohustuseks maksta riigituludesse 500 (viiesaja) euro suurune rahasumma. Rahalise kohustuse täitmise lõpptähtaeg on 12.mai 2015.a. AE’le on selgitatud ka seda, et kui ta ei täida temale pandud kohustusi, uuendatakse prokuratuuri poolt käesoleva kriminaalasja menetlus ning seda jätkatakse üldises korras Pärnu Maakohtu Pärnu Kuninga tänava kohtumaja alluvusse saadetuna. Eeltoodust lähtudes ning juhindudes KrMS § 202 lg 7 ja § 206, prokuröri abi määras: 1. Lõpetada kriminaalasja nr 13250101632 menetlus AE osas.  2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: Panna AE’le kohustus tasuda 500 (viissada) eurot riigituludesse. Rahalise kohustuse täitmise lõpptähtaeg on 12.mai 2015.a 3. Tõkendi tühistamine: AE suhtes 13.detsembril 2013 kriminaalasjas tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tühistada. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: Kriminaalasjas puuduvad asitõendina vaadeldud esemed. 5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: Kriminaalasjas ei ole AE kohta kogutud andmeid, mis tuleb kustutada riiklikust sõrmejälgede registrist või riiklikust DNA-registrist, mistõttu puudub alus KrMS § 206 lõikest 21 tulenevalt teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti. 6. Vahistuse andmed: Kriminaalasjas ei ole kellegi suhtes vahistamist kohaldatud. 7. Kriminaalmenetluse kulud: Kriminaalasjas puuduvad AE osas kohtueelse kriminaalmenetluse kulud. 8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata kannatanu BBB’le ning kahtlustatavale AE’le. 9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul prokuratuuris asukohaga Pikk 16B Pärnu, olles selleks eelnevalt aja kokku leppinud telefoni teel 4720042. 10. Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile asukohaga Wismari 7 Tallinn 15188. Agnes Ollema Menetlustoimingus osalejaile on selgitatud, et vastavalt KrMS §-le 214 võib kohtueelse menetluse andmeid avaldada üksnes prokuratuuri loal ja tema määratud ulatuses. Kahtlustatav AE, tutvunud määrusega, avaldas: ___________________________________ ________________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________/AE/ /kuupäev ja allkiri/