dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Lääne Ringkonnaprokuratuur
OportuniteedimäärusAvalik

Kriminaalmenetluse 14250100653 lõpetamise määrus

Lääne Ringkonnaprokuratuur · 14. november 2014
Viit
LÄRP-0/14/816
Registreeritud
14. november 2014
Dokumendi liik
Oportuniteedimäärus
Funktsioon
LÄRP-15 Oportuniteedimäärused
Sari
LÄRP-15 Oportuniteedimäärused
Toimik
LÄRP-0/2014
Vastutaja
Merje Leemets (Riigiprokuratuur, Haldusosakond, Lääne piirkondlik talitus, Paide)

Failid

  • 📎Kriminaalmenetluse 14250100653 lõpetamine.pdf206 KB

Sisu (failidest)

LÄÄNE RINGKONNAPROKURATUUR KRIMINAALMENETLUSE LÕPETAMISE MÄÄRUS Koostamise kuupäev ja koht: 13.novembril 2014 Haapsalus Koostaja ametinimetus ja nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Agnes Ollema Kriminaalasja number: 14250100653 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 Kahtlustatava/Süüdistatava nimi: AR Kriminaalasjas nr 14250100653 alustas Lääne prefektuuri kriminaalbüroo Kuressaare kriminaaltalituse uurija Paavo Tänav 14.aprillil 2014 Karistusseadustiku /edaspidi KarS/ § 121 tunnustel menetluse selle kohta, et 10.aprillil 2014 kella 19.20 ajal Kuressaare linnas XXX tn YY asuvas korteris lõi AR oma endist elukaaslast AAA’d ühe korra käega vastu nägu, tekitades AAA’le füüsilist valu. Toimikumaterjalidest tulenevalt kahtlustatakse AR’i selles, et tema 02.märtsil 2014 kella 21.45 ajal lõi Saare maakonnas XXX vallas YYY alevikus CCC tee WW asuvas korteris oma endist elukaaslast AAA’d kaks korda rusikas käega näkku, millega tekitas kannatanu AAA’le füüsilist valu; Lisaks sellele AR, 10.aprillil 2014 kella 19.20 ajal lõi Kuressaare linnas XXX tn YY asuvas korteris oma endist elukaaslast AAA’d ühel korral käega vastu nägu, millega tekitas kannatanu AAA’le füüsilist valu. Sellise tahtliku tegevusega AR, kahjustades teise inimese tervist füüsilist valu põhjustanud löömise tagajärjel, pani toime kehalise väärkohtlemise, s.o KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Oma kahtlustavana ülekuulamisel 17.aprillil 2014 /tl 24-25/ kasutab AR oma seaduslikku õigust ning keeldub enda vastu ütluste andmisest. Nimetatud kuritegude toimepanemisega AR kellelegi varalist kahju ei tekitanud, mistõttu kriminaalasjas tema vastu tsiviilhagi esitatud ei ole. Andmed kohtueelse kriminaalmenetluse kulude kohta: Käesolevas kriminaalasjas puuduvad AR’i osas kohtueelse kriminaalmenetluse kulud. Andmed asitõendite kohta: Kriminaalasjas on asitõendina talletatud häirekeskuse hädaabinumbrile 10.04.2014 kell 19.23 tehtud kõne numbrilt 000, mis on salvestatud CD plaadile. Andmed kohaldatud tõkendite kohta: Kriminaalasjas on AR’i suhtes 17.aprillil 2014 tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld /tl 26/. Ülaltoodust nähtub, et AR’i poolt on lühikese ajavahemiku jooksul toime pandud kaks KarS § 121 järgi kvalifitseeritud teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Kuna seaduseandja on antud kuriteo toimepanemise eest ette näinud rahalise karistuse ja vangistuse konkretiseerimata alammääraga, on seaduseandja arvates tegemist kuriteoga, mille puhul isiku süü ei ole suur, sest väiksemad sanktsioonimäärad viitavad alati ka isiku väiksemale süüle. KarS § 58 loetletud karistust raskendavad asjaolud kahtlustatava käitumises puuduvad ning rasket tagajärge ta oma käitumisega kellelegi samuti ei põhjustanud, mistõttu tema süü nimetatud kuriteo toimepanemises ei ole suur. AR on kriminaalkorras karistamata isik, kelle suhtes ei ole varem menetlust ka otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud. Üldjuhul puudub KarS § 121 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise puhul avalik menetlushuvi, kuid kehtiva juhise kohaselt esineb see erandina jätkuva perevägivalla puhul või kui kuriteos kannatanu nõuab põhjendatult menetluse jätkamist või seda nõuavad kannatanu või kuritegu pealt näinud alaealise pereliikme huvid. Antud juhul on AR 2014.a kahel erineval kuupäeval löönud oma endist elukaaslast, kuid neid sündmusi ei ole kogumis põhjust käsitleda jätkuva perevägivallana selle sõna otseses tähenduses, vaid pigem purunenud peresuhetest tingitult toimunud olmetüli juhtumitena. Esimene sündmus leidis aset AR’i enda kodus ja teine sündmus kannatanu elukohas. Esimese sündmuse juures viibis toimiku andmetel ka osapoolte ühine laps, seitsmeaastane BBB, kes sel ajal vaheldumisi mõlema vanema juures elas. Lapse vanemad läksid kannatanu sõnul lahku 2012.aasta septembris. Käesoleval ajal viibib kannatanu välismaal. Prokuratuuri ettepanekuga lahendada kriminaalasi lepitusmenetluse sätteid rakendades, kannatanu ei nõustunud ning taotleb kriminaalasja lahendamist seadust järgides ning arvab, et kui asi läheb kohtusse, siis on mõlemal poolel võimalik otsust vaidlustada. Kõnealloleval juhul leian, et alaealise BBB huvid ei ole kuidagi rikutud sellega, kui kriminaalasja tema ema süüdistuses kohtusse ei saadeta. Samuti puudub igasugune põhjendatud alus arvata, et kannatanu nõue lahendada käesolev kriminaalasi AR’i suhtes vaid kohtu kaudu saab olla tingitud sellest, et kannatanu tunneb hirmu enda suhtes füüsilise vägivalla jätkuva kasutamise ees või taotleb seda lapse heaolu silmas pidades, mistõttu tuleb kokkuvõttes asuda seisukohale, et täisealiste endiste elukaaslaste omavaheliste suhete pinnalt tekkinud kehalise väärkohtlemise faktides puudub antud juhul avalik menetlushuvi ning võrdse kohtlemise printsiibist lähtudes on AR’i osas võimalik vastu võtta käesolevas kriminaalasjas lõplik menetlusotsustus kohtuväliselt. Lisaks sellele ei nõua eripreventiivsed vajadused menetluse jätkamist ja ka üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt ei ole vajalik menetluse edasine jätkamine, kuna kuritegu ei ole toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus. Kahtlustatava karistamine ei ole vajalik ka õiguskorra kaitsmise huvides, sest kohustuste panemisega kahtlustatavale on riik antud juhul piisavalt täitnud temale antud karistuslikke volitusi, mistõttu menetlusökonoomiast lähtudes ei ole otstarbekas edasine menetluse jätkamine juhul kui kahtlustatava poolt täidetakse temale pandud kohustused. Seega esinevad käesolevas kriminaalasjas kõik alused AR’i osas kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 sätteid kohaldades, s.o seoses avaliku menetlushuvi puudumisega. Antud seadusesätte alusel kriminaalmenetluse lõpetamine eeldab kahtlustatava nõusolekul temale konkreetse täitmise tähtaja äranäitamisega teatud kohustuse panemist ja seda kas üldkasuliku töö teostamise või rahalise kohustuse määramise teel. AR töötab toimiku andmetel Osaühingus QQQ ning ta on prokurörile teatanud, et taotleb endale kriminaalmenetluse lõpetamise korral rahalise kohustuse määramist. Eeltooduga seoses määran AR’le kohustuseks maksta riigituludesse 532,50 (viissada kolmkümmend kaks eurot ja 50 senti) euro suurune rahasumma. Rahalise kohustuse täitmise lõpptähtaeg on 11.mai 2015.a. AR’le on selgitatud ka seda, et kui ta ei täida temale pandud kohustusi, uuendatakse prokuratuuri poolt käesoleva kriminaalasja menetlus ning seda jätkatakse üldises korras Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja alluvusse saadetuna. Eeltoodust lähtudes ning juhindudes KrMS § 202 lg 7 ja § 206, prokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasja nr 14250100653 menetlus AR’i osas. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: Panna AR`le kohustus tasuda 532,50 (viissada kolmkümmend kaks eurot ja 50 senti) eurot riigituludesse. Rahalise kohustuse täitmise lõpptähtaeg on 11.mai 2015.a. 3. Tõkendi tühistamine: AR’i suhtes 17.aprillil 2014 kriminaalasjas tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tühistada. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: Kõnesalvestis CD plaadil hoida kriminaalasja materjalide juures. 5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: Kriminaalasjas ei ole AR’i osas kogutud andmeid, mis tuleb kustutada riiklikust sõrmejälgede registrist või riiklikust DNA-registrist, mistõttu puudub alus KrMS § 206 lõikest 21 tulenevalt teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti. 6. Vahistuse andmed: Kriminaalasjas ei ole kellegi suhtes vahistamist kohaldatud. 7. Kriminaalmenetluse kulud: Puuduvad. 8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata kannatanu AAA’le ning kahtlustatavale AR’le. 9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul prokuratuuris asukohaga Lossi 4A Kuressaare, olles selleks eelnevalt aja kokku leppinud telefoni teel 4720042. 10. Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile asukohaga Wismari 7 Tallinn 15188. Määruse koostas: Agnes Ollema /prokuröri nimi ja allkiri/ Menetlustoimingus osalejaile on selgitatud, et vastavalt KrMS §-le 214 võib kohtueelse menetluse andmeid avaldada üksnes prokuratuuri loal ja tema määratud ulatuses. Kahtlustatav AR, tutvunud määrusega, avaldas: __________________________________ ________________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________/AR/ /kuupäev ja allkiri/
Allikas: Lääne Ringkonnaprokuratuur dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel