Väljaminev kiriAvalik
Vastus pöördumisele
Andmekaitse Inspektsioon · 12. aprill 2024
- Viit
- 1.2.-3/24/975-2
- Registreeritud
- 12. aprill 2024
- Dokumendi liik
- Väljaminev kiri
- Adressaat
- Maaleht
- Saabumis/saatmisviis
- post
- Funktsioon
- 1.2 Asjaajamine
- Sari
- 1.2.-3 Kirjavahetus meediaga (uus nimi al 01.01.2023)
- Toimik
- 1.2.-3/2024
- Vastutaja
- Grete Lehemaa (Andmekaitse Inspektsioon, Koostöö valdkond)
Sisu (failidest)
Grete Lehemaa
Adressaat: Veronika Meriküll
Teema: RE: Maalehe päring: andmed
Tere
Saadan vastuse päringule.
Ettevõte võib koguda isikuandmed vastavalt õiguslikule alusele ja enda seatud eesmärgile. Ükski isikuandmete hulk
ei tohi olla igavene. Säilitamiseks peab olema konkreetne põhjus. Kui eesmärk on saavutatud ja kui ei ole muid
seadusest tulenevaid õigustusi, miks neid säilitada, siis tuleb need hävitada. Isikuandmed peavad olema kindla
säilitustähtajaga. Õiguslik alus võib näiteks olla nõusolek või leping. Nõusoleku puhul on oluline silmas pidada, et
inimene saab selle alati tagasi võtta. Ehk andmetöötleja peab sellega andmeid kogudes arvestama. Samuti peab
nõusolekut ettevõttel olema võimalik alati tõendada. Andmesubjektil ehk füüsilisel isikul on õigus saada teavet,
milliseid andmeid ja millisel eesmärgil tema kohta kogutud on ja see peab olema ka kajastatud
andmekaitsetingimustes. Seda reguleerib ka IKÜM. Isikuandmete töötlemise põhimõtted on välja toodud SIIN.
Eesmärgi täitmiseks peab alati olema õiguslik alus. Õiguslik alus tuleneb IKÜM artiklist 6: https://eur-
lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32016R0679#d1e1879-1-1.
Andmetöötleja ehk ettevõte või asutus peab inimest enne andmete kogumist teavitama andmete kogumise
eesmärgist, viidates näiteks andmekaitsetingimustele. Sageli on erinevatel registreerimisvormidel mõned väljad, mis
ei ole kohustuslikud. Andmetöötlejad peaksid kriitiliselt üle mõtlema, kas vabatahtlike väljade olemasolu on siiski
vajalik ehk kas kõik küsitud andmed on vajalikud. Igaks juhuks andmeid koguda ei tohi. Inimene peab
vabatahtlikkusest ka selgelt aru saama. Teisalt ei ole õigustatud ka selliste väljade kohustuslikuks tegemine, mille
täitmine ei ole eesmärki arvestades vajalik. Näiteks ei ole vaja kodust aadressi olukorras, kus klient tellib paki hoopis
pakiautomaati. Andmetöötleja peab andmete kogumisel silmas pidama eesmärgipärasust, minimaalsust ja ka
ajakohasust.
Ehk andmetel, mida klientidelt küsida võib, ei ole konkreetseid piire nii kaua kuni see täidab seatud eesmärki,
põhineb õiguslikul alusel ja inimesed on nõus neid andmeid jagama. Eesmärk juba seabki paika, mida nende
andmetega ka tehakse. Ettevõte peab mõistma vastutust, mis andmete kogumisega kaasneb. Inimene peab aga
mõtestama, milliseid teenuseid ja millistel tingimustel ta soovib kasutada.
Lisan ka, et meie veebilehel on leitav juhend isikuandmete töötlejale
https://www.aki.ee/isikuandmed/juhendid/isikuandmete-tootleja-uldjuhend, kust leiab kindlasti põnevat ja
kasulikku lisamaterjali.
Vastan hea meelega ka lisaküsimustele.
Tervitades
Grete Lehemaa
Avalike suhete nõunik
[email protected]
+372 6274136
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Tatari 39 | 10134 Tallinn | Ees
LinkedIn I Youtube
1