ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Katre Seema Teie 27.03.2024 nr
Haridus- ja Teadusministeerium
[email protected] Meie 06.04.2024 nr 2.3-8/24/856
Vastus nõudekirjale
Anname oma esmased kommentaarid EHISe põhimääruse muutmise osas.
Esmalt selgitame, et lisaks põhimäärusele vajab muutmist ka EV haridusseaduse (HaS) § 366,
mille alusel on EHIS asutatud. Kui isikuandmeid töödeldakse avaliku ülesande täitmiseks või
juriidilise kohustuse täitmiseks, siis tuleb isikuandmete töötlemise reguleerimisel (sh
andmekogus) arvestada ka IKÜM artikli 6 lõikega 3. See tähendab, et seadus peab andma
andmekogu asutamiseks ja selles andmete töötlemiseks peamise raamistiku – selge volitusnormi,
kus on toodud eesmärgid, andmete koosseis ja säilitustähtajad. Sama nõuab ka põhiseadus, kuna
isikuandmete töötlemine puudutab isiku põhiõigusi. Isikuandmete salvestamine andmekogus on
põhiõiguste riive, mis tähendab, et põhiseaduse §-de 3 ja 11 kohaselt peab põhiõigusi
puudutavates küsimustes kõik olulised otsused langetama seaduseandja. Sealjuures, mida
intensiivsemalt põhiõigusi riivatakse ehk mida tundlikumad on kogutavad andmed, seda täpsem
peab olema selliseks riiveks alust andev regulatsioon. Seega ei piisa nende tingimuste
reguleerimisest alamaktiga.
Seega peavad andmekogu asutamise sätted seaduses piiritlema põhiõiguste riive ulatuse, tuues
välja andmekogu eesmärgi, kogutavate andmete koosseisu, andmekogu vastutava töötleja,
andmete säilitamise tähtaja ning teisese kasutamise tingimused. Põhimääruses kirjutatakse
andmekoosseis jm tingimused juba täpsemalt lahti.
Eelnevat arvestades vajab kindlasti ülevaatamist HaS § 366 lõige 22 osas, mis puudutab
isikuandmeid. Näiteks kogutakse lõike 2 punkti 1 järgi andmekogusse andmeid õppijate,
õpetajate ja õppejõudude kohta ehk säte vastab küsimusele, kelle andmeid andmekogus
töödeldakse, kuid jätab vastuseta küsimuse, milliseid andmeid töödeldakse. See on lõikega 4
jäetud täielikult täitevvõimu otsustada, sealjuures ka andmete säilitamise tähtaja, jättes seaduse
tasandil kehtestamata muuhulgas maksimaalse tähtaja või vahemiku.
Põhimääruse osas märgime, et seal toodud andmekogu eesmärk on laiem, kui on toodud
volitusnormis, mistõttu tuleks see sõnastus üle vaadata ja viia kooskõlla seaduses märgitud
andmekogu eesmärgiga. Nt kui andmekogu andmeid plaanitakse analüüsida ka haridusstatistika
tegemise eesmärgil, siis peaks ka see eesmärk olema andmekogu volitusnormis kirjas.
Samuti tekitab küsimusi säilitustähtaeg. Säilitustähtaeg võib olla seaduse tasandil määratud
mõistena „kuni 10 aastat“ või vahemikuna, aga põhimääruses ei saa kasutada selliseid
umbmääraseid sõnu, kuna see tekitab küsimuse, kui kaua andmekogus mingeid andmeid siis
tegelikult säilitatakse. Põhimääruses peavad olema üheselt arusaadavad tähtajad.
Meie suurim mure ja küsimuse koht on see, kas õpilasega seotud andmeid on vaja isikustatud
kujul ikkagi nii pikalt säilitada. 25 aastat on inimese eluiga arvestades väga pikk aeg ja meil on
küsimus, kas kõik need andmed on kogu selle aja vajalikud seostamaks konkreetse isikuga.
Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135
Registrikood 70004235 E-post
[email protected] www.aki.ee
Soovitame andmeliikidest lähtuvalt see osa üle vaadata ja kus võimalik, tähtaega lühendada.
Praegusel juhul on võimaliku küberrünnaku puhul oht isikutele lähtudes nii suurest
andmekoosseisust märkimisväärselt suur. Soovitame kaaluda võimalust teatud andmeid hoida
pseudonümiseeritult, kus need oleks isikuga kokku viidavad väga väiksele osale isikutest, kellel
see on reaalselt vajalik või hoida mingeid vanemaid andmeid selgelt anonümiseeritult, kui see on
vajalik üksnes statistika tarbeks.
Ära tuleks muuta mõiste umbisikustamine (sellist mõistet ei ole) ja valida, kas on mõeldud
pseudonümiseerimist või anonümiseerimist.
Samuti puudub põhimääruses logimist puudutav osa, s.o milliseid isikuandmetega tehtud
toiminguid (päringute tegemine, andmete sisestamine, muutmine, kustutamine) logitakse, mida
logi sisaldab ning kui kaua logisid säilitatakse.
Soovitame andmekogusse kogutavate andmete koosseisu kirjeldamisel võimalusel vältida
viitamisi järgmisetele alamaktidele, sest kui need peaks muutuma, peab hiljem olema valmis
andmete, mida õigusakt enam ei sisalda, kustutamiseks. Lisaks ei ole see inimsõbralik, kui kogu
andmekoosseis ei ole põhimääruses, vaid põhimääruse lugeja suunatakse lisaks veel
alamaktidele:
§ 12 (11) Kutsehariduse omandamist tõendavate lõpudokumentide kohta kantakse haridust
tõendavate dokumentide alamregistrisse Vabariigi Valitsuse 18. septembri 2013. a määruse
nr 137…
Samuti märgime põhimääruse § 43 lõike 1 osas, et vastavalt AvTS § 45 lõike 1 punktile 3 teostab
andmekogude asutamisel, kasutuselevõtmisel, pidamisel, ümberkorraldamisel ja lõpetamisel
järelevalvet ka Andmekaitse Inspektsioon.
Soovitame edaspidisesse artellu kaasata erinevad osapooled, et otsustada ka seni tekkinud
probleeme, kus koolid läbi e-keskkondade (Stuudium. E-Kool) säilitavad andmeid, mille edasi
töötlemiseks neil endal ei ole selget eesmärki ja mis võiks seetõttu olla üksnes EHIS-es, mitte
erasektori peetavates infosüsteemides. Niisamuti ka olümpiaaditulemuste andmed.
Loodame, et meie mõtetest on abi ja aitame hea meelega kaasa mõelda juba järgnevates faasides.
Lugupidamisega
Kadri Levand
jurist
peadirektori volitusel
2 (2)