dokumendiregister.ee
Väljaminev kiriAvalik

Vastus nõudekirjale

Andmekaitse Inspektsioon · 4. aprill 2024
Viit
2.1.-5/24/407-4
Registreeritud
4. aprill 2024
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigi Tugiteenuste Keskus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2.1 Menetluse korraldamine
Sari
2.1.-5 Õigusaktide tõlgendamisega seonduvad selgitustaotlused, märgukirjad, kirjavahetus (01.03.2024 suletud - ümber tõstetud 2.2-9, 2.2-10 ja 2.3-8 sarjadesse)
Toimik
2.1.-5/2024
Vastutaja
Elve Adamson (Andmekaitse Inspektsioon, Menetlusvaldkond)

Failid

Sisu (failidest)

Lp Kristi Madismäe Teie 05.03.2024 Osakonnajuhataja Meie 04.04.2024 nr 2.1-5/24/407-4 Riigi Tugiteenuste Keskus E-post: [email protected] Vastus nõudekirjale Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, milles palute selgitada, et kui olete isiku e- posti aadressi Äriregistris firma kontaktandmetes tuvastanud, aga näiteks mõne aja pärast firma kontakte muudetakse, siis kuidas saab tõendada, et registreerimise hetkel oli tegemist avaliku aadressiga. Äriregistris on üldjuhul olemas ka kontaktide ajalugu, mis ajast mis ajani olid äriühingul mingid kontaktid kasutusel. Leitavad on need Äriregistrist kui otsida kõigepealt vajalik asutus, siis võtta ülevalt „andmete väljavõte“ ning avanenud lehelt ülevalt „kehtivad ja ajaloolised andmed“. Teiseks küsite, et kui AK piirangu kehtivus lõpeb tähtaja saabumisega – kas siis on asutusel adressaatide teavitamise kohustus? Kas dokumendi saaja võib AK piirangu kehtivuse lõppedes oma registris piirangu maha võtta, kui ta ei ole saanud teabevaldajalt piirangu pikendamise kohta teavitust? Seadus ei näe ette, et kui AK kehtivus lõpeb tähtaja saabumisega, et asutusel tuleks siis adressaate teavitada. Küll aga tuleb seda teha juhul, kui piirang tunnistatakse kehtetuks enne piirangu tähtaja saabumist ja piirangu pikendamise korral, sest piirangut eemaldada ja pikendada saab asutus, kes piirangu kehtestas. Siinkohal rõhutan ka, et piirangu pikendamiseks peab olema ka tegelik vajadus. Kui piirangu pannud asutus ei ole teavitanud adressaati piirangu pikendamisest, tuleks siiski dokumendi saanud asutusel enne piirangu eemaldamist üle küsida piirangu pikendamise vajadus, sest praktikas on ilmnenud, et asutustel on dokumentide säilitustähtajad erinevad. Nii näiteks või olla tegemist olukorraga, kus dokumendi koostanud ja piirangu kehtestanud asutus on dokumendi enne piirangu tähtaja lõppemist hävitanud ning seetõttu ei teavita ka piirangu pikendamise vajadusest adressaati. Samas aga dokumendi saanud asutus säilitab seda kauem kui on piirangu tähtaeg ning dokument sisaldab teavet, mis vajab pikemat piirangut kui esialgu on võimalik kehtestada (näiteks turvameetmed). Eeltoodust tulenevalt tuleks enne dokumendi avalikustamist piirangu vajadus üle kontrollida. Saan aru, et see on täiendav koormus, kuid hetkel ka paremat lahendust pakkuda ei ole. Loodan, et sain oma selgitustega Teile abiks olla. Lugupidamisega Elve Adamson Andmekaitse Inspektsiooni Jurist Peadirektori volitusel
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →