dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Terviseamet
Sissetulev dokumentAvalik

Edastuskiri

Terviseamet · 15. mai 2025
Viit
9.3-2/25/4157-1
Registreeritud
15. mai 2025
Dokumendi liik
Sissetulev dokument
Adressaat
Transpordiamet
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
9.3 Teenuste terviseohutus
Sari
9.3-2 Teenuste terviseohutuse alane riigisisene kirjavahetus valitsusasutuste jt riigiasutustega, juriidiliste ja füüsiliste isikutega (sh kodanike kaebused) jms
Toimik
9.3-2/2025
Vastutaja
Marju Tõldsepp (TA, Peadirektori asetäitja (2) vastutusvaldkond, Ida regionaalosakond, Lääne-Virumaa esindus)
Lahendamise tähtaeg
14. juuni 2025

Failid

  • 📎1.1-325357 15.05.2025 Korraldus.asice2310 KB

Sisu (failidest)

Riigitee 17151 Põima–Kadrina km 8,042 asuva Päri silla rekonstrueerimise põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang Eelhinnangu tellija: Stricto Project OÜ Projekti tellija/otsustaja (KeHJS § 9 alusel): Transpordiamet Töö koostaja: Alkranel OÜ Projektijuht: Alar Noorvee (KMH litsents nr KMH0098) Tartu 2024-2025 Publitseerimise üldised andmed; • Töö vormistatud: 25.04.2025. a • Töö nr: Päri-24. • Eelhinnangu (keskkonnamõju hindamise (KMH) vajalikkuse eelhinnang (EH)) koostajad: o Alar Noorvee (Alkranel OÜ), projektijuht ja keskkonnaekspert (KMH litsents nr KMH0098). o Paula Nikolajeva (Alkranel OÜ), keskkonnakonsultant. • Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) - keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999. 2 Riigitee 17151 Põima–Kadrina km 8,042 asuva Päri silla rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024-2025 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. Kavandatava tegevuse lühiiseloomustus............................................................................ 5 2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähikonna praeguste ja planeeritavate tegevustega ..................................................................................... 8 3. Paikkonna keskkonna ja olemasoleva olukorra kirjeldus ................................................ 11 4. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja KMH algatamise vajalikkuse määramine ................................................................................................................................ 15 4.1 Maa ja maakasutus .................................................................................................... 15 4.2 Märgalad.................................................................................................................... 16 4.3 Jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad .................................................... 16 4.4 Veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale ............ 16 4.5 Muld ja pinnas, õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) ................................................. 18 4.6 Maavarade kasutus .................................................................................................... 18 4.7 Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke .................... 19 4.8 Maastik (sh pinnavormid) ......................................................................................... 19 4.9 Looduslik mitmekesisus (loomastik, taimestik ja metsad) ja kaitstavad loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad) ......................................................................................... 19 4.10 Elanikkond, inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused (vastupanuvõime), mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn ......................................................... 21 4.11 Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid ................................................ 22 4.12 KMH algatamise vajalikkus ning seisukohtade küsimise ja seire suunised.............. 22 Kokkuvõte ................................................................................................................................ 23 Kasutatud materjalid ................................................................................................................ 26 KMH eelhinnangu lisad: • KMH eelhinnangu lisa 1. Päri silla rekonstrueerimise ehitusprojekt (Stricto Project OÜ; kinnitatud eskiis ES-5 (17.06.2024)). • KMH eelhinnangu lisa 2. Projekteerimistingimuste andmise juurde kuulunud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel. 3 Riigitee 17151 Põima–Kadrina km 8,042 asuva Päri silla rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024-2025 Sissejuhatus Käesoleva keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnangu (EH) objektiks on Kadrina vallas Kadrina alevikus paikneva Päri silla põhiprojekt, mille eesmärgiks on silla rekonstrueerimine, tõstmaks liiklusohutuse taset ja sõidumugavust ning parandada silla kandevõimet ja määrata tehniliselt vajaliku transpordimaa ulatus. Eelhinnangu tellijaks on Stricto Project OÜ ja töö koostajateks Alkranel OÜ keskkonnaekspert Alar Noorvee (KMH litsents nr KMH0098) ja OÜ Alkranel keskkonnakonsultant Paula Nikolajeva. Töö on koostatud Transpordiameti poolt tellitud projektile, mille koostamine toimub KMH eelhinnangu koostamise ajal. Käesolevat eelhinnangut saab eelkõige Transpordiamet (mh otsustaja) kasutada täiendava töövahendina ehitusprojektiga seonduvates ja sellele eeldatavalt järgnevates menetlusprotsessides. KMH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 11 ja § 12 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt (kui kaasnev tõenäoliselt puudutab vastava asutuse huve või võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu). Eelhinnangu koostamisel lähtutakse mh Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest ja väljakujunenud praktikast ning aktuaalsetest suunistest. KeHJS § 22 kohaselt on tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt: ⚫ ületada mõjuala keskkonnataluvust; ⚫ põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi; ⚫ seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Töö koostamisel lähtutakse samuti juhendist „KMH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine“ (Kutsar ja Keskkonnaministeerium, 2018) ja eelhinnangu ülesehitamisel arvestatakse ka dokumenti „Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend” (Keskkonnaministeerium, 2017). 4 Riigitee 17151 Põima–Kadrina km 8,042 asuva Päri silla rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024-2025 1. Kavandatava tegevuse lühiiseloomustus KMH eelhinnangu objektiks on Lääne-Viru maakonnas Kadrina vallas Kadrina alevikus paikneva Päri silla (vt joonist 1) põhiprojekt, mille eesmärgiks on silla rekonstrueerimine, tõstmaks liiklusohutuse taset ja sõidumugavust ning parandada silla kandevõimet ja määrata tehniliselt vajaliku transpordimaa ulatus. Joonis 1. Päri silla asukohaskeem (alus: Maa-amet, 2024) Olemasolev sild (27304:001:0310 – transpordimaa 100%, geograafilised koordinaadid 59.340329, 26.126693) asub riigitee (kõrvalmaantee) 17151 Põima-Kadrina 8,042 kilomeetril. Päri sild ületab Loobu jõge (VEE1077900) ning on ehitatud 1956. aastal, kuid tänini pole silda arvestatavalt remonditud ega laiendatud. Tegemist on üheavalise, monteeritavatest plaatidest 4,9 meetrise sillaga, teelõigul kehtib asula kiiruspiirang 50 km/h. Teelõigu liiklussagedus on Teeregistri andmetel 2023. aasta seisuga 601 autot ööpäevas, seejuures on sõidu- ja pakiautode osakaal 100% ning raskeliikluse osakaal seega 0%. Lähtuvalt Päri silla rekonstrueerimise põhiprojekti riigihanke tehnilisest kirjeldusest, on olemasolevad sillasambad läbijooksudega, silla servaprussid ja monteeritavad tekiplaadid on kaugelearenenud kahjustustega, armatuur on paljandunud ning esineb ulatuslikku kihilist korrosiooni. Pealesõitudel puudub põrkepiire ning silla peal ei vasta põrkepiire kehtivatele ohutusnõuetele. Silla voolusäng kitsendab jõe loomulikku voolusängi, tekitades sillaalusesse ristlõikesse voolu kiirenemist. Silla koonused on uhtumistega ning pealesõitude kattes esineb roopaid ja ebatasasusi. Silla kandevõime ei vasta tänapäevastele vajadustele. Rekonstrueeritud Päri sild rajatakse gabariidiga 7,5 m ning lisaks projekteeritakse sillale 2,5 m laiune (põhjendatud vajadusel kitsam) kergliiklustee, mis tuleb kokku viia projekteeritava kergliiklustee lahendusega tee paremale poolele (ehitusprojekt Kadrina Vallavalitsuse tellimusel). Seega on uuendatud silla kogugabariit 10 m. Sillal nähakse ette katendi uuendamine ning vajadusel olemasoleva muldkeha remont, seejuures katendi kasutusajaks 5 Riigitee 17151 Põima–Kadrina km 8,042 asuva Päri silla rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024-2025 võetakse kõigil katenditüüpidel 20 aastat. Silla projektkoormuseks on KM1/KM3 1200. Teemaalt tagatakse sademevete piki- ja põiksuunaline äravool ning vajadusel projekteeritakse pinnavete ärajuhtimissüsteemide ehitamine, ümberehitamine ja puhastamine. Silla rekonstrueerimisel nähakse ette metsa, võsa ning muude takistuste eemaldamine nii olemasoleva kui perspektiivse tee maa-alalt. Eelnevas lõigus välja toodud projektlahenduse kujunemise osas saab siinkohal välja tuua järgnevat. Ehitusprojekti tellija, Transpordiamet, esitas projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuste avaldamiseks. Tagasisidest (vt KMH eelhinnangu lisa 2, sh Transpordiameti seisukohad ettepanekute arvestamise osas) on käesoleva eelhinnangu mõistes olulisem alljärgnev: • Keskkonnaamet 02.11.2023 märkis kirjaga nr 6-2/23/21293-2, et kuna Loobu jõgi kuulub vaadeldavas lõigus lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse, tuleb silla projekteerimisel arvestada järgmiste tingimustega: o veesiseste tööde teostamine planeerida suvisele madalvee perioodile 01.06- 15.09; o veekogu peab pärast uue silla ehitustöid jääma võimalikult looduslikuks, st et veekogus tuleb tagada võimalikult looduslik voolurežiim; o rajatav uus sild ei tohi tekitada vee-elustikule rändetõket; o silla kavandamisel tuleb arvestada, et kallasrada veekogu ääres on elustiku (väikeulukid jt) jaoks alati vajalik. Kallasrada peab saama kasutada nö kuival maal. Keskkonnaamet kinnitas oma eeltoodud seisukohta (kallasrajaga seotud) ka oma 27.06.2024 kirjas nr 6-2/24/12932-2. Seejuures aga ka toonitati, et silla projekteerimisel on oluline, et: • jõesäng jääks puutumatuks ning jõe ristlõige ei väheneks; • kaevetöid ei teostata normaalveetasemest allpool; • sild ehitataks nii, et kaevetööd toimuvad jõekaldal. Juuni 2024 seisuga on plaanis rajada uus sild koos kallasradadega. Uue silla rajamise vajalikkus seisneb selles, et olemasolev sild ei vasta tänapäevastele sildade projekteerimisel kasutatavatele projektkoormustele, silla piirded ei vasta normidele ning sillal puudub autoliiklusest eraldatud ala jalakäijatele ja ratturitele. Olemasolevale sillale jalgtee lisamine eeldaks silla laiendamist, mis pole aga silla kandevõime tõttu võimalik. OÜ Rakendusgeoloogia (2024) poolt teostati vaadeldavas asukohas geotehniline uuring. Välitööde käigus puuriti puurmasinaga kaks puurauku sügavusega 3-16,5 m ning kolm puurauku sügavusega 2-5 m. Uuringualalt võeti kokku kuus veesisaldusproovi ning viis pinnaseproovi. Uuringust saab välja tuua järgnevat: • sild tuleks toetada vaivundamendile, vähemalt 2 m ulatuses keskliiva; • halva kandevõimega pinnasekihtide kogupaksus on suurem kui 1 m, mistõttu oleks soovitav kasutada teede all jäika geotektsiili, et ühtlustada vajumeid; • teele tuleb rajada ka korralik dreenkiht ning liigveed tuleks tee muldest juhtida vertikaalplaneeringuga eemale; • täitepinnas (kiht 1,) on nii vertikaal kui horisontaal suunas erineva tiheduse ja koostisega. Täitepinnas on külmaohtlik ning kokkusurutav; • muda (kiht 4), turvas (kiht 5), vähe orgaanilist ainet sisaldav liivane savi (kiht 6) on tugevalt kokkusurutavad pinnased. Turbas kestavad vajumid aastakümneid; • tee muldes esinevad killustik (kiht k) ja kruusane mölline keskliiv (kiht 2) 0,3-0,5 meetri sügavusel ei täida etteantud dreenimistingimusi 100% tiheduse ja optimaalse 6 Riigitee 17151 Põima–Kadrina km 8,042 asuva Päri silla rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024-2025 niiskussisalduse juures. Ka uuringualal esinevad looduslikud pinnased ei täida etteantud dreenimistingimusi. Kihtide filtratsioonimoodul jääb tõenäoliselt alla 0,5 m/ööpäevas; • piirkonna külmumissügavus on ca 1,45 meetrit. Talvel võib lumest vabal alal tee mulle läbi külmuda kuni 2,10 meetri sügavuseni; • uuringuala jääb looduslikult niiskesse piirkonda ehk 2. paikkonda; • savipinnased (kihid 6 ja 7) on tundlikud leondumise suhtes. Leondumise vältimiseks ei tohi märjal savipinnasel sõtkuda ehitusmasinatega ega lasta lahtisel kaevikul seista vee all; • liivpinnas (kihid 8A-C) on tundlik struktuuri rikkumise suhtes ja kaotab kandevõime ümbertõstmisel. Veeküllastunud liivpinnas hoiab nõlva kuni poole meetri sügavuseni. Veeküllastunud liivpinnas on tundlik dünaamilistele mõjutustele ja heljundub kergesti, tagasisettinud liiv- ja möllpinnas kaotab mitmekordselt kandevõimes. 7 Riigitee 17151 Põima–Kadrina km 8,042 asuva Päri silla rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024-2025 2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähikonna praeguste ja planeeritavate tegevustega Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ (2019) Kadrina alevik on üks viiest maakonna piirkondlikust keskusest ning on mh linnalise asustusega. Maakonnaplaneeringus on paika pandud ruumilise arengu põhimõtted, mh linnalise asutusega ala arendamisel ja planeerimisel tuleb tagada selle ala ruumiline ja funktsionaalne terviklikkus ning mitmekesisus. Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu (toodud allpool, vt ka joonist 2) kohaselt on vaadeldav teelõik märgitud planeeritud jalg- ja jalgrattateena. Kadrina alevik asub osaliselt oma tagamaaga Rakvere maakondliku keskuse siirdevööndis. Maakonnaplaneeringu kohaselt on oluline rajada jalgrattateede ühendusi Rakvere linna ja siirdevööndi keskuste vahel. Lääne-Viru maakonnaplaneeringut 2010+ täpsustav teemaplaneering „Lääne-Viru maakonna jalg- ja jalgrattateed“ (2015) vaadeldav teelõik on märgitud kui planeeritud jalg- ja jalgrattatee III eelistusena, st tee on oluline, kuid jalgratturite ja jalakäijate liiklussagedus on alla keskmise. Joonis 2. Olemasolev kergliiklustee ja planeeritud jalg- ja jalgrattatee (Lääne-Virumaa maakonnaplaneering 2030+, 2019; Lääne-Viru maakonna jalg- ja jalgrattateed, 2015) Lääne-Viru maakonna arengustrateegia 2023-2035 (2022) Lääne-Virumaad läbivad Eesti riigi olulised põhimaanteed, mistõttu on asjakohane mõtestada läbi transpordikoridoride areng, pakkudes mh eri transpordiliikide kasutamiskombinatsioone. Lääne-Viru arengustrateegia tegevuskava 2024-2028 Keskkonnasäästliku ja paindliku liikumiskorralduse saavutamiseks on üheks tegevuseks seatud kergliikusteede (ratta- ja 8 Riigitee 17151 Põima–Kadrina km 8,042 asuva Päri silla rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024-2025 jalgteede) maakondliku võrgustiku väljaehitamine arvestades elanike ja külastajate liikumisvajadusi. Kadrina valla üldplaneering (2006) Kadrina alevik on üks kahest Kadrina valla tiheasustusalast. Kadrina valda planeeritavad kergliiklusteed teenivad järgmisi eesmärke, mh: • Kadrina aleviku elanike sisene teenindamine ja Kadrina aleviku lähistel olevate puhkepiirkondade ühendamine; • Kadrina aleviku ja naaberkeskuste (Rakvere, Tapa, Võsu üle Viitna) ühendamine. Loobu jõe kallas on osa rohelisest võrgustikust, kuid üldplaneeringus on rohelise võrgustiku osas keskendutud peamiselt valla põhjaosale. Kadrina valla üldplaneeringu (ÜP) eelnõu (juuli 2024 seisuga) Kadrina alevik on tiheasustusega ala, seejuures on ÜP kohaselt alevikus kergliiklejasõbralik avalik ruum. Vaadeldav ala asub rohevõrgustiku koridoris, mis on katkestatud Kadrina aleviku tiheasustusalal (ÜP-ga tehakse ettepanek maakonnaplaneeringu muutmiseks; vt ka joonist 3), seejuures säilitatakse endine rohevõrgustiku koridor rohealadena – puhke ja virgestuse ning haljasala maa-aladena (külgnevad kinnistud), mis lisaks puhkefunktsioonile toetavad ka ökoloogilisi funktsioone (nt väikeulukite liikumist). ÜP-s on toodud rohevõrgustiku toimimist tagavad tingimused, mh: • tegevuste kavandamisel tuleb lähtuda rohelise võrgustiku eesmärkidest ja tagada, et roheline võrgustik jääb toimima; • rohelise võrgustiku aladel tuleb säilitada veekogude ja nende kaldaalade looduslikkus ning säilitada looduslikud pinnavormid. 9 Riigitee 17151 Põima–Kadrina km 8,042 asuva Päri silla rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024-2025 Joonis 3. Rohelise võrgustiku koridori, puhke ja virgestuse ning haljasala maa-alad Päri silla (joonisel märgitud punase ringiga) ümbruses (Kadrina valla ÜP eelnõu, juuli 2024 seisuga) Vaadeldavale teelõigule on planeeritud kergliiklustee, kuid ÜP tasandil pole eristatud, kas tegemist on jalgrattatee, jalgtee või kõnniteega. Kadrina valla arengukava aastateks 2024-2035 (2023) arengukavas on sõnastatud valdkondliku visioonid, eesmärgid ja tegevused eesmärkide saavutamiseks. Taristu ja liikuvus visiooniks on kogukonna vajadustele vastav taristu ning üheks mõõdikuks on seatud kergliiklusteede pikkus kilomeetrites. Strateegiliste arengudokumentide alla saab lugeda ka detailplaneeringuid. Lähim detailplaneeringu ala (ca 320 m kaugusel) on kehtestatud1 Viru tn 14b, 14c, 16, 16a, 16b, Rakvere tee 2 ja 2a, mille eesmärgiks on maa-ala kruntideks jaotamine, välisvõrkude asukohtade ja tsoonide määramine. 1 Antud detailplaneeringu seisund on Maa-ameti planeeringute kaardirakenduses (10.07.2024 seisuga) märgitud kui „menetluses“, kuid Kadrina valla kodulehel on leitav kehtestatud detailplaneeringute alt. 10 Riigitee 17151 Põima–Kadrina km 8,042 asuva Päri silla rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024-2025 3. Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra kirjeldus Peatüki koostamisel on mh arvestatud käesoleva töö ptk 1-2, juhendmaterjalides ning avalikult ja erialaselt kasutatavates andmebaasides (nt EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem, Keskkonnaagentuur, 18.07.2024), Maa-ameti kaardirakendused) sisalduvat teavet. Päri sild asub Kadrina vallas Kadrina alevikus. Kadrina valla kodulehe alusel elab Kadrina alevikus 10.10.2023 seisuga 2174 elanikku. Päri sild ületab avalikult kasutatavat Loobu jõge (VEE1077900). Jõgi saab alguse Jõepere järvest (VEE2022610) ning suubub Eru lahe avaossa (VEE3122010). Jõe pikkus koos lisaharudega on 67,8 km ning valgala 350,9 km2, tüpoloogiliselt kuulub heledaveeliste ja vähese orgaanilise aine sisaldusega jõgede (tüübid IB, IIB, IIIB) hulka. Jõgi kuulub Viru alamvesikonda, Ida-Eesti vesikonda. Keskkonnaagentuuri pinna- ja põhjavee seisundi interaktiivse kaardi andmetel oli Loobu jõe (vaadeldav piirkond asub lõigul Loobu lähtest Ubriku ojani, lühike nimi Loobu_1) 2022. aasta ökoloogiline seisund (ÖSE) kesine, keemiline seisund (KESE) halb ning koondseisund halb. ÖSE kesise seisundi elementideks olid varasemast2 kalastik ja vesikonnaspetsiifilised saasteained, näitajateks varasemast jõgede kalastiku indeks ja tsink ning põhjusteks varasemast paisud (Undla) ja looduslikud rändetõkked, Joaveski kalapääsu ebaefektiivsus, Kadrina kalapääsu efektiivsus teadmata, jõesängi muutmine. KESE halva seisundi näitajateks olid varasemast benso(a)püreen vees, benso(g,h,i)püreen vees. Jõele osutavad looduslikku survet Joaveski joastik ning koprapaisud. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 (2022) meetmeprogrammi kohaselt on Loobu jõe vaadeldava lõigu olulisteks koormusteks inimareng, metsandus ja põllumajandus (mh asulareovesi, sademevesi, paisrajatised, põllumajanduse hajukoormus, põllumaa ja metsakuivendus jm). Arvestades planeeritava tegevuse iseloomu, on käesoleval juhul asjakohaseks koormuseks sademevesi, täpsemalt selle käitluse korraldamine. Päri silla ümbruses ei leidu kaitsealuseid liike, kaitse- ja hoiualasid, püsielupaikasid, vääriselupaikasid ega rahvusvahelise tähtsusega alasid. Loobu jõgi on aga lähtuvalt Keskkonnaministri 15.06.2004 määrusest nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“, lõigus Pundiveski paisust suubumiseni merre, sh kavandatava tegevuse asupaigas, kaitsealune kudemis- ja elupaik. Lähtuvalt geotehnilisest uuringust (2024), on geotehnilised tingimused Päri silla rekonstrueerimiseks keerulised. raskendavaks asjaoluks on tüseda täitepinnase (kiht 1) ja orgaanilise aine sisaldusega nõrkade pinnaste kompleksi (kihid 4-6: muda, turvas, vähe orgaanilist ainet sisaldav liivane savi) esinemine. Halva kandevõimega pinnasekihtide kogupaksus on suurem kui 1 m. Päri silla ümbruses asub mitmeid töötavaid kinnise soojussüsteemi puurauke ning puurkaeve olmevee saamiseks, lähim neist asub 130 m kaugusel (vt ka joonist 4 ja tabelit 1). 2 Mittehead näitajad on kandunud üle varasematest aastatest, mitte viimasest seireaastast. 11 Riigitee 17151 Põima–Kadrina km 8,042 asuva Päri silla rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024-2025 Joonis 4. Puurkaevud Päri silla ümbruses (Maa-amet, 2024; EELIS, 18.07.2024) Tabel 1. Puurkaevud Päri silla ümbruses (EELIS, 18.07.2024) KKR kood Otstarve Kaugus sillast (linnulennult) PRK0061905 130 m PRK0061904 139 m PRK0061903 183 m PRK0061902 Kinnise soojussüsteemi 184 m PRK0066397 puurauk 397 m PRK0066400 407 m PRK0066399 407 m PRK0066398 416 m PRK0014592 200 m PRK0002539 240 m Puurkaev olmevee saamiseks PRK0003746 290 m PRK0019337 320 m Päri silla piirkonnas on põhjavesi nõrgalt kaitstud. Ehitusprojekti ala ümbritsevad peamiselt üldkasutatava maa sihtotstarbega maaüksused, kuid sild piirneb ka elamumaaga (Tapa tee 9; 27304:001:0300; eluhoone kaugus sillast ca 16 m). Ligikaudu 150 m kaugusel sillast asub ka kinnismälestis Kadrina kirikuaed ja kalmistu (objekti nr 5764; ajaloo-, arheoloogia-, arhitektuurimälestis). Kinnismälestise kaitsevöönd ning Päri silla ümbruses paiknevad pärandkultuuriobjektid on kujutatud joonisel 5 ning tabelis 2. 12 Riigitee 17151 Põima–Kadrina km 8,042 asuva Päri silla rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024-2025 Joonis 5. Päri silla läheduses paiknevad pärandkultuuri objektid ning kinnismälestis ja selle kaitsevöönd (Maa-amet, 2024) Tabel 2. Pärandkultuuriobjektid Päri silla läheduses (Maa-amet, 2024) Objekti nimetus ja Kaugus sillast Objekti tüüp Seisukord registreerimisnumber (linnulennult) Ristisalu (272:MAL:010) Mälestuskivid Objekt hästi või väga 141 m hästi säilinud Kadrina vallamaja (272:VAL:002) Vallamajad Objektist või tema 287 m esialgsest funktsionaalsusest säilinud 50-90% Kadrina kõrts ja seltsimaja Kõrtsid Objekt hästi või väga 302 m (272:KOR:013) hästi säilinud Tärklise- ja siirupivabrik Muud Objektist või tema 338 m (272:MTH:007) mõisaaegsed esialgsest tootmishooned funktsionaalsusest säilinud 20-50% Undla vallamaja (272:VAL:003) Vallamajad Hävinud, objektist 347 m pole maastikul jälgi säilinud Estonial hukkunute mäletuskivi Mälestuskivid Objekt hästi või väga 403 m (272:MAL:003) hästi säilinud 13 Riigitee 17151 Põima–Kadrina km 8,042 asuva Päri silla rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024-2025 Vaadeldaval teelõigul ja selle lähiümbruses asub mitmeid kitsendusi põhjustavaid objekte (vt ka joonist 6). Mõlemalt poolt teed on veetud valguskaabel (ELA089), silla äärest jooksevad ka elektrimaakaabelliinid (ASB-10.3x95, AA?V-10.3x95). Silla läheduses paikneval elumajal asub ka ehitisel olev geodeetiline märk (217). Joonis 6. Kitsendusi põhjustavate objektide mõjualad Päri silla ümbruses. Joonisel on sild märgitud tumekollase sümboliga, sidega seotud objektide mõjualad oranžiga, elektriga seotud lillaga ning geodeesiaga seotud punase ringiga (Maa-amet, 2024) 14 Riigitee 17151 Põima–Kadrina km 8,042 asuva Päri silla rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024-2025 4. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja KMH algatamise vajalikkuse määramine Tegevuse elluviimisega seonduva analüüsimisel arvestatakse mõju (otsene või kaudne) suurust ja ruumilist ulatust (nt geograafiline või mõjutatavate (inimesed vm) hulk) ning võimalikkust ehk tõenäosust, tugevust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ja koosmõju ning õnnetuste esinemise võimalikkust (ka alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada). Alljärgnev kirjeldab kas tegevuse elluviimisega kaasneb olulisi keskkonnaprobleeme ehk ebasoodsaid mõjusid (mh koosmõjus muude mõjualas toimuvate ja/või planeeritavate teiste tegevustega) ja vajadusel mõjude tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise täiendavaid võimalusi (määratakse vajadusel). Teemad (sh KeHJS § 61 lg 5 põhjal): 1) maa ja maakasutus; 2) märgalad; 3) jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad; 4) veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale; 5) muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale); 6) maavarade kasutus; 7) ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke; 8) maastik (sh pinnavormid); 9) looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad); 10) elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused (vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn; 11) suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid. Alljärgnevalt on eelnevalt esitatud loetelu teemad täpsemalt lahti kirjutatud alampeatükkide kaupa. Peatükkide sisustamisel on arvestatud mh ptk-s 1–3 toodud teavet. Peatükis 4.12 võetakse kokku tulemused ehk antakse suunised KMH algatamise vajalikkuse või mittevajalikkuse osas. 4.1 Maa ja maakasutus Ehitusprojekti ala ümbritseb peamiselt üldkasutatav maa (haljasala, puhke ja virgestuse maa- ala), kuid sild piirneb ka elamumaa kinnistuga (Tapa tee 9; 27304:001:0300). Silla rekonstrueerimistööde käigus asendatakse vana rajatis uuega ja laiendatakse ka silla kogugabariiti, kuid silla rekonstrueerimine ei mõjuta maa ja maakasutuse aspekte pikemas perspektiivis ebasoodsalt ehk negatiivselt. Uuendatud silla kogugabariit 10 m, mis on võimalik mahutada olemasoleva teemaa piiresse ning puudub vajadus täiendavaks maa kasutamiseks teistel kinnistutel. Silla rekonstrueerimine mõjub pigem positiivselt piirkonna maakasutusvõimalustele (seejuures ei muudeta ka maakasutuse otstarvet). Rekonstrueerimise käigus võidakse ajutiselt seada maakasutusele piiranguid, mis on tööde teostamise ajal vältimatud (nt liikluskorralduslikud muudatused). Tööde teostamise aegsed aspektid ei ole siiski sellised, mis nõuaksid KMH menetlusprotsessi algatamist ning olulist ebasoodsat mõju pole ette näha. 15 Riigitee 17151 Põima–Kadrina km 8,042 asuva Päri silla rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024-2025 4.2 Märgalad Ehitusprojektiga seotud alal puudub seos märgaladega, mistõttu puudub ka mõju eeldus. 4.3 Jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad Tegevuse asupaigast tulenevalt puuduvad seosed randade ja jõesuudmetega. Kavandatud tegevusega hõlmatud sild ületab Loobu jõge (VEE1077900). Rekonstrueerimise käigus rajatakse Päri sillale maakividest kallasrajad, milledele on arvestatud 1 m kummalgi pool jõe ääres (vt ka KMEH lisa 1), kuid tulenevalt Keskkonnaameti sisendist võib kallasradade laius vähesel määral muutuda. Keskkonnaamet on lisaks toonitanud, et silla projekteerimisel on oluline, et jõe jõesäng jääks puutumatuks ning jõe ristlõige ei väheneks. Lähtuvalt Transpordiameti korraldusest („Projekteerimistingimuste andmine riigitee 17151 Põima– Kadrina km 8,042 asuva Päri silla (nr 182) rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“; vt ka KMHEH lisa 2), tuleb projekteerimisel arvestada Keskkonnaameti poolt toodud tingimustega, mh teha kaevetöid jõekaldal ning kaevetöid ei teostata normaalveetasemest allpool. Kavandatava tegevuse asukohas viidi läbi geotehniline uuring, mille tulemusi on täpsemalt avatud ptk-s 1 ning suunised, mis kohalduvad ka antud teemavaldkonda, on esitatud ptk-s 4.5. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise ebasoodsa ehk negatiivse mõju eelduseid (pikemas perspektiivis (kasutusaegseid) ega lühiajalisi (ehitusaegseid)), kuid käsitletud ptk-s esitatu tõttu järgida projekti realiseerimisel ptk-s 4.5 esitatut ning järgmist: • silla projekteerimisel on oluline, et jõe jõesäng jääks puutumatuks ning jõe ristlõige ei väheneks; • kaevetöid tuleb teha jõekaldal; • kaevetöid ei tohi teostada normaalveetasemest allpool. 4.4 Veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale Kavandatud tegevusega hõlmatud sild ületab Loobu jõge (VEE1077900). 2022. aasta seisuga oli Loobu jõe ökoloogiline seisund kesine, keemiline seisund halb ning koondseisund halb. Jõe ökoloogilise kesise seisundi ühtedeks elementideks olid jõesängi muutmine ja tsink. Transpordiameti korraldusest nähtub, et silla projekteerimisel tuleb arvestada Keskkonnaameti poolt toodud tingimustega (käsitletud ka ptk-s 4.3), mh, et jõe jõesäng jääks puutumatuks ning et veekogu peab pärast uue silla ehitustöid jääma võimalikult looduslikuks, st et veekogus tuleb tagada võimalikult looduslik voolurežiim. Seejuures on oluline toonitada, et olemasolev silla voolusäng kitsendab jõe loomulikku voolusängi, tekitades sillaalusesse ristlõikesse voolu kiirenemist. Silla koonuste tarvis on kavas maakividega kindlustamine. Samuti on kavas maakividest 1 m laiuse kallasraja rajamine mõlemale kaldale ja maakividest puiste rajamine silla alla jõkke. Silla koonuste tarvis maakividega kindlustamisel toimub tahkete ainete uputamine veekogusse, kuna osaliselt ulatuvad silla koonused jõkke. Samuti toimub tahkete ainete uputamine veekogusse jõe põhja maakivi puiste rajamisel. Vastavalt KeHJS §6 lg 1 p 171 on vooluveekogusse tahkete ainete uputamine üle 2000 m3 olulise keskkonnamõjuga tegevus. Kavandatud tegevuse puhul on jõest setete eemaldamise maht maksimaalselt 15 m3 ning jõe põhja uputatavate kivide maht maksimaalselt 39 m3. Arvutuste aluseks on võetud põhikaardi järgne jõe säng. 16 Riigitee 17151 Põima–Kadrina km 8,042 asuva Päri silla rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024-2025 Koostatud hüdraulilise arvutuse (Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ töö 2024024, projektikaustas alakaust 00-400) kohaselt rajatakse silla alune jõepõhi absoluutkõrgusele +78.00. Olemasolev jõepõhi on kõrgustel +78.10…+78.30, kuid jõesängi mõõdistuse käigus on selgeks tehtud, et sillaalune jõepõhi on setete kuhjumise tulemusel tõusnud ning tekitab vähesel määral paisutust. Jõepõhja kindlustamine on oluline, kuna maksimaalsete veehulkade korral võib veevoolu kiirus tõusta kuni 1,5 m/s, mis omakorda vajab põhja kindlustamist. Rajatav maakividest puiste jõe põhjas ei põhjusta olulist voolutakistust, kuid madalama veetaseme juures lisab veevoolule turbulentsi ning parandab seeläbi veekogu hapnikutingimusi. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 (2022) meetmeprogrammi kohaselt ning arvestades kavandatava tegevuse iseloomu, on Loobu jõe vaadeldava lõigu oluliseks koormuseks sademevee käitluse korraldamine. Silla projekteerimisel tagatakse sademevete piki- ja põiksuunaline äravool teemaalt. Vajadusel projekteeritakse pinnavete ärajuhtimissüsteemide ehitamine, ümberehitamine ja puhastamine (sh vajadusel kraavide eelvoolud, mis asuvad teega piirnevatel katastriüksustel). Projektiga antakse põhimõtteline sademevete äravoolu lahendus. Lähtuvalt AS Maves 2013. aasta tööst „Liiklussõlmede sademevete kogumise ja osalise puhastamise uuring“, tuleb liikluskoormusega kaasneva keskkonnariski vähendamiseks sademevett käidelda alates liiklussagedusest 30 000 autot ööpäevas ning (soovituslikult) sademevee käitlemise vajadust analüüsida alates liiklussagedusest 15 000 autot ööpäevas. Vaadeldava teelõigu aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 2023. aasta seisuga on Teeregistri andmetel 601 autot. Lisaks lähtub uuringust, et lisaks teistele raskmetallidele, on tsink üks enamlevinumaid ohtlikke aineid teepuhastuse, sademeveejuhtmete ja teede sademeveepuhastite settes. Sademevee koostis sõltub peamiselt liiklussagedusest, seejuures on paljude pidurdustega alal sademevees rohkem saasteaineid. Tsinki leidub suures koguses autokummides ning seda lendub keskkonda peamiselt koos kummide kulumisel tekkiva tolmuga. Selle ohtlikkust on võimalik leevendada aga mõnede märgalataimedega (nt harilik pilliroog), mis seovad raskmetalle efektiivselt. Teekraave pole soovitatav ehitada veekoguni, et saastatud vesi saaks enne jõkke suubumist läbi pinnase filtreeruda ja puhastuda. Kaldaäärne roht- ja puittaimestiku tsoon suudab akumuleerida suure osa veega kantavast settest ja puhverdada osa sinna valguvatest saasteainetest, mh raskmetallidest.3 Arvestades käsitletut, pole sademevee (mitte)käitlemine käesoleva objekti puhul mõjueeldusi põhjustav, kuid jõkke jõudvate saasteainete (sh tsingi) koguse vähendamiseks, on soovituslik istutada kaldaäärsele alale sobilikke märgalataimi (nt harilikku pilliroogu). Piirkonnas on põhjavesi nõrgalt kaitstud, kuid kavandatava tegevusega pole ette näha mõju eeldust. Loobu jõgi on avalikult kasutatav veekogu ning veeseaduse § 196 lg 2 p 4 sätestab, et tee koosseisu kuuluva silla või truubi ehitamine avalikult kasutataval veekogul tuleb registreerida veekeskkonnariskiga tegevusena. Veekaitsevööndis puu- ja põõsarinda raieks tuleb veeseaduse § 121 lg 1 kohaselt taotleda Keskkonnaametist nõusolek. Kavandataval tegevusel puudub seos merekeskkonnaga, mistõttu puudub ka mõju eeldus. Päri silla rekonstrueerimise lühiajalisi väheseid mõjutegureid (seonduvad ka ptk 4.3 esitatud ehitusnüanssidega) võimaldab ohjata veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimisprotseduur. 3 Transpordiamet. (2023). Vesi ja pinnas. Link 17 Riigitee 17151 Põima–Kadrina km 8,042 asuva Päri silla rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024-2025 Pikaajalises vaates ei mõjutata veestiku (sh oht keskkonnale) aspekti aga negatiivselt silla ehitus ega kasutus. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud hinnataval projektil olulise negatiivse (ebasoodsa) mõju eelduseid, kuid käsitletud ptk-s esitatu tõttu järgida projekti realiseerimisel järgnevat: • Päri sild on tee koosseisus ning Loobu jõgi on avalikult kasutatav veekogu, mistõttu tuleb silla rekonstrueerimine registreerida Keskkonnaametis veekeskkonnariskiga tegevusena; • vähendamaks sademeveega jõkke sattuvate raskmetallide kogust, on soovituslik istutada kaldaäärsele alale märgalataimi (nt harilik pilliroog). Taimestiku puhvertsoon suudab akumuleerida suure osa veega kantavast settest ning puhverdama osa sinna valguvatest saasteainetest. Samuti pole soovitatav ehitada teekraave veekoguni, et saastatud vesi saaks enne jõkke suubumist läbi pinnase filtreeruda ja puhastuda. • veekaitsevööndis puu- ja põõsarinda raieks taotleda Keskkonnaametist nõusolek. 4.5 Muld ja pinnas, õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) Ptk-st 1 ja 3 nähtub, et geotehnilised tingimused Päri silla rekonstrueerimiseks on keerulised. Piirkonna õhukvaliteeti mõjutab eelkõige ehitusaegne ehitusmasinate liikumine (heitgaasid, tolm), kuid tegevus ei erine tavapärasest ehitustegevusest. Mõjud on lühiajalised ja lokaalsed. Olemasoleva silla rekonstrueerimine ei too kaasa liiklussageduse suurenemist ja seeläbi võimalikku kasutusaegse heitgaaside hulga suurenemist. Teisalt on sild oluline lüli Põima- Kadrina kõrvalmaantee koosseisus ning silla puudumine antud asukohas suurendaks märgatavalt ümbersõiduteede pikkust ja seeläbi vajadust täiendavate kütuste kasutamiseks. Päri silla rekonstrueerimine ei mõjuta õhu ja kliimaga (sh oht keskkonnale) seonduvaid aspekte ebasoodsalt ehk negatiivselt. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise ebasoodsa ehk negatiivse mõju eelduseid, kuid käsitletud ptk-s esitatu tõttu järgida projekti realiseerimisel järgnevat: • suunised lähtuvalt geotehnilisest uuringust: o sild tuleks toetada vaivundamendile, vähemalt 2 m ulatuses keskliiva; o halva kandevõimega pinnasekihtide kogupaksus on suurem kui 1 m, mistõttu oleks soovitav kasutada teede all jäika geotektsiili vajumite ühtlustamiseks; o teele rajada korralik dreenkiht, liigveed tuleks tee muldest juhtida vertikaalplaneeringuga eemale; o leondumise vältimiseks ei tohi märjal savipinnasel sõtkuda ehitusmasinatega ega lasta lahtisel kaevikul seista vee all. 4.6 Maavarade kasutus Ehitusprojekti ala ja selle lähiala ei asu teadaolevalt maavararessurssidel. Objekti jaoks kasutatav ehitusmaterjal on tarbitud eesmärgipäraselt, põhjustamata mõjusid sellistele ressurssidele või teistele, kes neid tarbida võiksid. Materjalide (betoon, maakivid) ja maavarade (mineraalpinnas) kasutamisel lähtutakse optimaalsest kulust ning ülemäärast ressursside kulutamist ette ei ole näha. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise ebasoodsa ehk negatiivse mõju eelduseid. 18 Riigitee 17151 Põima–Kadrina km 8,042 asuva Päri silla rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024-2025 4.7 Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke Silla rekonstrueerimine ei mõjuta ressursikasutuse (sh energiakasutuse), jääkide, heidete ning jäätmetekke aspekte oluliselt ebasoodsalt ehk negatiivselt. Jäätmetest tekivad tegevuse käigus peamiselt ehitusjäätmed ning pakendid, mille nõuetekohasel käitlemisel ei ole olulist mõju ette näha. Jäätmeid võib tekkida ka ehitusmasinate hoolduse ja remondi käigus, samuti kaasneb ehitustööliste tegevusega olmejäätmete teke. Silla kasutusperioodil jäätmeid olulistes kogustes ei teki. Jäätmekäitlus ehitusobjektil tuleb korraldada vastavalt kehtivale korrale. Eelnevat arvestades ei ole ette näha olulist ebasoodsat mõju ressursside säästliku kasutuse ja jäätmetekke osas. Kavandatava tegevusega ei kaasne heidet vette, va arvatud sademevee juhtimine silla ja tee kasutusperioodil. Nagu ptk 4.4. kirjeldatud, ei ole Põima-Kadrina kõrvalmaantee liiklussagedus selline, kus oleks vajalik rakendada sademevee puhastust, kuna tee ja silla kasutusega ei kaasne märkimisväärset sademevee saastumist. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise ebasoodsa ehk negatiivse mõju eelduseid, kuid käsitletud ptk-s esitatu tõttu järgida projekti realiseerimisel järgnevat: • tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid. Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata, tuleb ladustada selleks määratud ajutisse ladustamiskohta. Materjalid, mida silla rekonstrueerimistööde käigus uuesti ei kasutata, tuleb ehitusalalt ära transportida esimesel võimalusel ning käidelda vastavalt jäätmeseaduses kirjeldatud viisil. Samuti tagada jäätmeseaduses, Kadrina valla jäätmehoolduseeskirjas ja keskkonnaministri 21.04.2004 määruses nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ toodud nõuete järgimine; • ehitusmasinate hooldust mitte teostada jõe veekaitsevööndis. 4.8 Maastik (sh pinnavormid) Päri silla rekonstrueerimine ei mõjuta maastikku (sh pinnavorme) ebasoodsalt ehk negatiivselt, kuna rekonstrueeritakse olemasolevat silda ega rajata olemasolevast sillast oluliselt erinevat uut silda, mis muudaks praegust maastikuilmet. Mõningane silla gabariitide muutus ei too kaas olulist mõju maastikuilmele. 4.9 Looduslik mitmekesisus (loomastik, taimestik ja metsad) ja kaitstavad loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad) Loobu jõgi on lähtuvalt Keskkonnaministri 15.06.2004 määrusest nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“ lõigus Pundiveski paisust suubumiseni merre, kaitsealune kudemis- ja elupaik. Lõheliste kuderänne algab septembris ning mari koorub üldiselt enne juunikuud, mistõttu on Keskkonnaamet (vt ka KMHEH lisa 2) andnud järgnevad suunised (osaliselt käsitletud ka eelnevates alapeatükkides): • veesiseste tööde teostamine planeerida suvisele madalvee perioodile 01.06-15.09; • jões tuleb tagada võimalikult looduslik voolurežiim, rekonstrueeritud sild ei tohi veevoolu aeglustada ega kiirendada ning ehitustööde järgselt peab see läbi laskma veekogule omased vooluhulgad; • sild ei tohi tekitada vee-elustikule rändetõket. 19 Riigitee 17151 Põima–Kadrina km 8,042 asuva Päri silla rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024-2025 Hüdraulilise arvutuse kohaselt on silla-ava 4m piisav jõe vooluhulga läbilaskmiseks. Kui rajatakse ka kallasrajad, siis on silla ava 7 m laiune, seega suureneb silla läbilaskevõimekus suurte vee vooluhulkade korral ning pole ette näha, et sild kujutaks enesest enam voolutakistust. Samuti pole projekti alusel ette näha, et sild kujuneks rändetakistuseks. Maakividest puiste jõe põhjas ei põhjusta olulist voolutakistust, kuid madalama veetaseme juures lisab vee voolule turbulentsi ning parandab seeläbi veekogu hapnikutingimusi, mis on lõhelistele soodsa mõjuga. Vaadeldav ala asub rohevõrgustiku koridoris, mis on katkestatud Kadrina aleviku tiheasustusalal. Koostatava üldplaneeringuga tehakse ettepanek maakonnaplaneeringu muutmiseks, millega säilitatakse endine rohevõrgustiku koridor rohealadena – puhke ja virgestuse ning haljasala maa-aladena (kavandatava tegevusega külgnevad kinnistud), mis lisaks puhkefunktsioonile toetavad ka ökoloogilisi funktsioone (nt väikeulukite liikumist). Üldplaneeringu eelnõus (seisuga juuli 2024) on toodud rohevõrgustiku toimimist tagavad tingimused, mh: • tegevuste kavandamisel tuleb lähtuda rohelise võrgustiku eesmärkidest4 ja tagada, et roheline võrgustik jääb toimima; • rohelise võrgustiku aladel tuleb säilitada veekogude ja nende kaldaalade looduslikkus ning säilitada looduslikud pinnavormid. Rekonstrueerimise käigus rajatakse Päri sillale maakividest kallasrajad, milledele on arvestatud 1 m kummalgi pool jõe ääres (vt ka KMEH lisa 1), kuid tulenevalt Keskkonnaameti sisendist võib kallasradade laius vähesel määral muutuda. Kallasradade rajamine on oluline ka rohelise võrgustiku toimimise seisukohalt. Keskkonnaamet on ka toonitanud, et kallasrada veekogu ääres on elustiku jaoks alati vajalik ning seda peab saama kasutada nö kuival maal, ühel pool kallasraja kõrgus keskmise veeseisu järgi, teisel pool kõrgveeseisu järgi. Silla all tuleb arvestada väiksemate loomade läbipääsu vajadusega, lähtuvalt silla ava madalast kõrgusest, ning suuremate loomade kallasrajal liikumise võimalus tuleb tagada risti üle maantee silla pealt. Sellega tuleb arvestada ka teepiirete kavandamisel. Päri silla ümbruses ei leidu kaitsealuseid liike, kaitse- ja hoiualasid, püsielupaikasid, vääriselupaikasid ega rahvusvahelise tähtsusega alasid, mistõttu puuduvad ka mõju eeldused. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud hinnataval projektil olulise negatiivse (ebasoodsa) mõju eelduseid, kuid käsitletud ptk-s esitatu tõttu järgida projekti realiseerimisel järgnevat: • lähtuvalt lõheliste kuderändest: o planeerida veesiseste tööde teostamine suvisele madalvee perioodile 01.06- 15.09; o tagada jões tagada võimalikult looduslik voolurežiim, rekonstrueeritud sild ei tohi veevoolu aeglustada ega kiirendada ning ehitustööde järgselt peab see läbi laskma veekogule omased vooluhulgad; o sild ei tohi tekitada vee-elustikule rändetõket. • rohevõrgustiku toimimise tagamiseks: o lähtuda rohelise võrgustiku eesmärkidest ja tagada, et roheline võrgustik jääb toimima; o säilitada veekogude ja nende kaldaalade looduslikkus ning säilitada looduslikud pinnavormid. 4 OÜ Hendrikson & KO. (2018). Rohevõrgustiku planeerimisjuhend. Link 20 Riigitee 17151 Põima–Kadrina km 8,042 asuva Päri silla rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024-2025 4.10 Elanikkond, inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused (vastupanuvõime), mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Päri sillale projekteeritakse 2,5 m laiune (põhjendatud vajadusel kitsam) kergliiklustee, mis viiakse kokku projekteeritava (ehitusprojekt Kadrina Vallavalitsuse tellimusel) kergliiklustee lahendusega. Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu kohaselt asub Kadrina alevik osaliselt oma tagamaaga Rakvere maakondliku keskuse siirdevööndis, mistõttu on oluline rajada jalgrattateede ühendusi Rakvere linnaga. Olenemata, et vaadeldaval teelõigul on jalgratturite ja jalakäijate liiklussagedus alla keskmise, on kergliiklustee rajamine elanikkonna, inimese tervise ja heaolu seisukohalt positiivse mõjuga. Päri sild piirneb elamumaaga (27304:001:0300, Tapa tee 9). Elamumaale peab tagama ehituse ajal ligipääsu. Silla rekonstrueerimistööde käigus seatakse maakasutusele ajutised piirangud, mis on tööde teostamise ajal vältimatud (nt liikluskorralduslikud muudatused). Juhul kui silla rekonstrueerimisel on vajadus lühiajaliselt liiklust ümber suunata, siis saab seda teha nt kõrvalmaantee 17155 Kadrina-Undla tee kaudu. Samuti tagavad rekonstrueerimistööd pigem pikaajaliselt positiivsete mõjueelduste esinemise eeldused (sh ohutum ja garanteeritum ligipääs ehk silla ületus) ja lühiajalised võimalikud häiringud ei ole ka oluliselt ebasoodsad. Tööde teostamise aeg võib aga esile kutsuda lühiajalisi mürahäiringuid. Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisa 1 alusel tuleb ehitusmüra II kategooria (mh elamute) alal piirväärtusena rakendada ajaperioodil 21.00-7.00 mürataset 45 dB. Kehtivate nõuete täitmine on vägagi tõenäoline, kuid teatavaid ja lühiajalisi häiringuid ei saa täielikult välistada. Seega on projektis oluline välja tuua meetmeid minimeerimaks kohalike elanike häirimist, mistõttu on soovitav mürarikaste tööde tegemist vältida õhtusel ja öisel ajal (ajaperioodil 19.00- 7.00). Juhul, kui ehitustööde korraldamine on siiski vastaval ajaperioodil vältimatult vajalik, siis kavandada töökorraldust nii, et mürarikkad tööd ei jääks ajaperioodi 23.00-07.00. Eelnev meede tuleneb ka keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-st 10, mis sätestab, et olulist keskkonnahäiringut tuleb taluda, kui tegevus on vajalik ülekaaluka huvi tõttu, puudub mõistlik alternatiiv ja olulise keskkonnahäiringu vähendamiseks on võetud vajalikud meetmed. Silla vahetus läheduses (ca 16 m kaugusel) asuvas elamus võib ehitustegevuse ajal esineda vibratsiooni. Vibratsiooni piirväärtused elamutes ei tohi aga ületada sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ sätestatut. Seejuures tuleks paigaldada ja kasutada seadmeid, masinaid ja muid vibratsiooniallikaid nii, et nende poolt tekitatud vibratsioon elamus oleks minimaalne ega ületaks määrusega sätestatud piirväärtusi. Uute, normidele vastavate sildade ja teede kasutusest tulenev vibratsioon on minimaalne ega põhjusta olulist häiringut. Kaevetööde käigus võib esineda ka mudast tingitud lõhnahäiringuid, kuid need on sel juhul lühiajalised. Arvestades aga kavandatava tegevuse iseloomu ning mastaapi, pole siiski ette näha olulist ebasoodsat mõju. Lähim pärandkultuuriobjekt asub sillast 141 m kaugusel linnulennult, lähim kinnismälestis ca 150 m kaugusel. Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu, puudub käesoleva ehitusprojektiga ebasoodsa ehk negatiivse mõju eeldus kultuuripärandile. Pigem võimaldab silla rekonstrueerimine pikaajaliselt ohutut ligipääsu pärandkultuurile, andes mh võimaluse selle väärtustamiseks.´ 21 Riigitee 17151 Põima–Kadrina km 8,042 asuva Päri silla rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024-2025 Kokkuvõtvalt ei tuvastatud hinnataval projektil olulise negatiivse (ebasoodsa) mõju eelduseid, kuid käsitletud ptk-s esitatu tõttu järgida projekti realiseerimisel järgnevat: • mürarikaste (peamiselt silla asendatavate konstruktsioonide eemaldamine) tööde tegemist on soovitatav vältida õhtusel ja öisel ajal (ajaperioodil 19.00-7.00). Juhul, kui ehitustööde korraldamine on siiski vastaval ajaperioodil vältimatult vajalik, siis kavandada töökorraldust nii, et mürarikkad tööd ei jääks ajaperioodi 23.00-07.00; • paigaldada ja kasutada seadmeid, masinaid ja muid vibratsiooniallikaid nii, et nende poolt tekitatud vibratsioon elamus oleks minimaalne ega ületaks määrusega sätestatud piirväärtusi; • Tapa tee 9 elamumaale peab tagama ehituse ajal ligipääsu. 4.11 Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid Kavandatava tegevusega ei kaasne täiendavaid ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe) ega ka riigipiiriüleseid mõjusid. Tegevus ei lisa täiendavaid ohtusid tavapärasesse keskkonda, arvestades mh ka tegevuse mastaabiga. 4.12 KMH algatamise vajalikkus ning seisukohtade küsimise ja seire suunised Eelhinanng on menetlusetapiks, mille alusel otsustatakse KMH algatamine või algatamata jätmine. Lähtudes ptk-s 4.1–4.11 esitatud infost, ei ole Päri silla rekonstrueerimisega olulise negatiivse ehk ebasoodsa keskkonnamõju avaldumist ette näha. Kavandatava tegevuse elluviimisel on võimalik rakendada peatükkides 4.3, 4.4, 4.5, 4.7, 4.9 ning 4.10 toodud meetmeid. Eraldi täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks. Eeltoodu alusel asub eelhinnangu teostanud meeskond seisukohale, et KMH protsessi algatamiseks vajadus puudub. Käesolev dokument on otsustajatele (siinkohal eelkõige Transpordiametile) siiski vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks. Otsustaja saab otsustada ka dokumendi esitatud tingimuste/soovituste/suuniste rakendamise üle. Enne KMH algatamise või algatamata jätmise üle lõplikku otsustamist, tuleb vastava otsuse eelnõu ja eelhinnangu osas küsida seisukohta asjaomastelt asutustelt, nende olemasolul. Projekti koostamisel on juba koostööd tehtud Keskkonnaametiga, kelle osas võiks kaaluda terminit „asjaomane asutus“. Eelhinnangu läbiviimisel ei ilmnenud märkimisväärseid uusi asjaolusid, mis täiendaksid varasema koostööga omandatud teavet. Seega edasise otsustusprotsessi täpsem suunamine ja korraldamine on otsustaja ehk Transpordiameti pädevuses. . 22 Riigitee 17151 Põima–Kadrina km 8,042 asuva Päri silla rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024-2025 Kokkuvõte Käesoleva keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnangu (EH) objektiks oli Kadrina vallas Kadrina alevikus paikneva Päri silla põhiprojekt, mille eesmärgiks on silla rekonstrueerimine, tõstmaks liiklusohutuse taset ja sõidumugavust ning parandada silla kandevõimet ja määrata tehniliselt vajaliku transpordimaa ulatus. Projekti koostamise algfaasis kaalutleti ka silla remontimist, kuid tulenevalt olemasoleva silla projektkoormustele ning silla piirete seisukorrale, mis ei vasta tänapäevastele normidele, ning et sillal puudub autoliiklusest eraldatud ala jalakäijatele ja ratturitele, mis eeldaks silla laiendamist, kuid mis pole aga silla kandevõime tõttu võimalik, otsustati vana Päri sild asendada uuega. Sõltuvalt asjaolust, et Päri silla ehitusprojekti piirkond asub tundliku keskkonnaga ala naabruses, koostatakse projektiga paralleelselt ka eelhinnang. Eelhinnangu vajadus tuleneb seega eelkõige KeHJS § 6 lg 2 (p 10, 18 ja 22) ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 11 p 5 ja 7, § 13 p 8 ning § 15 p 8. Käesolevat eelhinnangut saab eelkõige Transpordiamet (mh otsustaja) kasutada täiendava töövahendina ehitusprojektiga seonduvates ja sellele eeldatavalt järgnevates menetlusprotsessides. KMH algatamise vajalikkuse (vt ka ptk teine lõik) osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub mh KeHJS § 11 ja § 12 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt (kaasnev tõenäoliselt puudutab vastava asutuse huve või võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu), kui vastavad osapooled või vajadus tuvastatakse. Eelhinnang on menetlusetapiks, mille alusel otsustatakse KMH algatamine või algatamata jätmine. Lähtudes ptk 4.12 esitatud infost, ei ole Päri silla rekonstrueerimisega negatiivse ehk ebasoodsa keskkonnamõju avaldumist ette näha. Kavandatava tegevuse elluviimisel on võimalik rakendada ptk-s 4.3, 4.4, 4.5, 4.7, 4.9 ning 4.10 toodud meetmeid. Eraldi täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks. Seega otsustaja saab otsustada ka esitatud tingimuste/soovituste/suuniste rakendamise üle, mis eelhinnangu järgselt olid alljärgnevad: • Ptk 4.3; o silla projekteerimisel on oluline, et jõe jõesäng jääks puutumatuks ning jõe ristlõige ei väheneks; o kaevetöid tuleb teha jõekaldal; o kaevetöid ei tohi teostada normaalveetasemest allpool. • Ptk 4.4; o Päri sild on tee koosseisus ning Loobu jõgi on avalikult kasutatav veekogu, mistõttu tuleb silla rekonstrueerimine registreerida Keskkonnaametis veekeskkonnariskiga tegevusena; o vähendamaks sademeveega jõkke sattuvate raskmetallide kogust, on soovituslik istutada kaldaäärsele alale märgalataimi (nt harilik pilliroog). Taimestiku puhvertsoon suudab akumuleerida suure osa veega kantavast settest ning puhverdama osa sinna valguvatest saasteainetest. Samuti pole soovitatav ehitada teekraave veekogu kaldani, et saastatud vesi saaks filtreeruda ja puhastuda. o veekaitsevööndis puu- ja põõsarinda raieks taotleda Keskkonnaametist nõusolek. • Ptk 4.5: 23 Riigitee 17151 Põima–Kadrina km 8,042 asuva Päri silla rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024-2025 o sild tuleks toetada vaivundamendile, vähemalt 2 m ulatuses keskliiva; o halva kandevõimega pinnasekihtide kogupaksus on suurem kui 1 m, mistõttu oleks soovitav kasutada teede all jäika geotektsiili vajumite ühtlustamiseks; o teele rajada korralik dreenkiht, liigveed tuleks tee muldest juhtida vertikaalplaneeringuga eemale; o leondumise vältimiseks ei tohi märjal savipinnasel sõtkuda ehitusmasinatega ega lasta lahtisel kaevikul seista vee all. • Ptk 4.7; o tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid. Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata, tuleb ladustada selleks määratud ajutisse ladustamiskohta. Materjalid, mida silla rekonstrueerimistööde käigus uuesti ei kasutata, tuleb ehitusalalt ära transportida esimesel võimalusel ning käidelda vastavalt jäätmeseaduses kirjeldatud viisil. Samuti tagada jäätmeseaduses, Kadrina valla jäätmehoolduseeskirjas ja keskkonnaministri 21.04.2004 määruses nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ toodud nõuete järgimine; o ehitusmasinate hooldust mitte teostada jõe veekaitsevööndis. • Ptk 4.9; lähtuvalt lõheliste kuderändest: o planeerida veesiseste tööde teostamine suvisele madalvee perioodile 01.06- 15.09; o tagada jões tagada võimalikult looduslik voolurežiim, rekonstrueeritud sild ei tohi veevoolu aeglustada ega kiirendada ning ehitustööde järgselt peab see läbi laskma veekogule omased vooluhulgad; o sild ei tohi tekitada vee-elustikule rändetõket. rohevõrgustiku toimimise tagamiseks: o lähtuda rohelise võrgustiku eesmärkidest ja tagada, et roheline võrgustik jääb toimima; o säilitada veekogude ja nende kaldaalade looduslikkus ning säilitada looduslikud pinnavormid. • Ptk 4.10; o mürarikaste (peamiselt silla asendatavate konstruktsioonide eemaldamine) tööde tegemist on soovitatav vältida õhtusel ja öisel ajal (ajaperioodil 19.00- 7.00). Juhul, kui ehitustööde korraldamine on siiski vastaval ajaperioodil vältimatult vajalik, siis kavandada töökorraldust nii, et mürarikkad tööd ei jääks ajaperioodi 23.00-07.00; o paigaldada ja kasutada seadmeid, masinaid ja muid vibratsiooniallikaid nii, et nende poolt tekitatud vibratsioon elamus oleks minimaalne ega ületaks määrusega sätestatud piirväärtusi. o Tapa tee 9 elamumaale peab tagama ehituse ajal ligipääsu. Eeltoodu alusel asub eelhinnangu teostanud meeskond seisukohale, et KMH protsessi algatamiseks vajadus puudub. Käesolev dokument on otsustajatele (siinkohal eelkõige Transpordiametile) siiski vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks. Enne KMH algatamise või algatamata jätmise üle lõplikku otsustamist, tuleb vastava otsuse eelnõu ja eelhinnangu osas küsida seisukohta asjaomastelt asutustelt, nende olemasolul. Projekti koostamisel on juba koostööd tehtud Keskkonnaametiga, kelle osas võiks kaaluda terminit „asjaomane asutus“. Eelhinnangu läbiviimisel ei ilmnenud märkimisväärseid uusi 24 Riigitee 17151 Põima–Kadrina km 8,042 asuva Päri silla rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024-2025 asjaolusid, mis täiendaksid varasema koostööga omandatud teavet. Seega edasise otsustusprotsessi täpsem suunamine ja korraldamine on otsustaja ehk Transpordiameti pädevuses. 25 Riigitee 17151 Põima–Kadrina km 8,042 asuva Päri silla rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024-2025 Kasutatud materjalid Esitatud olulisim materjalide loetelu (arvestades ka varasemas dokumendis esitatud ehk juba teostatud viitamisi nt õigusaktidele jms, mida siinkohal tingimata ei dubleerita): • EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur. Andmed 18.07.2024 seisuga; • Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 (2022) • Kadrina valla arengukava aastateks 2024-2035 (2023) • Kadrina valla koduleht. (juuli 2024 seisuga). https://www.kadrina.ee/ • Kadrina valla üldplaneering (2006) • Kadrina valla üldplaneeringu eelnõu (juuli 2024 seisuga) • Keskkonnaagentuur. (2024). Pinnavee ja põhjavee seisund - Interaktiivne kaart. (2024). https://kaur.maps.arcgis.com/apps/MapSeries/index.html?appid=fd27acd277084f2b97 eee82891873c41 • Lääne-Viru arengustrateegia tegevuskava 2024-2028 • Lääne-Viru maakonna arengustrateegia 2023-2035 (2022) • Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+. (2019) • Lääne-Viru maakonnaplaneeringut 2010+ täpsustav teemaplaneering „Lääne-Viru maakonna jalg- ja jalgrattateed“. (2015) • OÜ Rakendusgeoloogia. (2024). Riigitee 17151 Põima-Kadrina km 8,042 asuva Päri silla rekonstrueerimine. Geotehnilise uuringu aruanne (töö nr 24-039). https://www.maaamet.ee/egf/index.php?lht=aru&id=37194 26 Riigitee 17151 Põima–Kadrina km 8,042 asuva Päri silla rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024-2025 KORRALDUS 15.05.2025 nr 1.1-3/25/357 Tee ehitusloa andmine riigitee 17151 Põima– Kadrina km 8,042 asuva Päri silla (nr 182) rekonstrueerimiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Transpordiamet algatas 20.03.2025 tee ehitusloa andmine riigitee 17151 Põima–Kadrina km 8,042 asuva Päri silla (nr 182) rekonstrueerimiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 101 lõike 2 alusel. 1. ASJAOLUD Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 17151 Põima–Kadrina km 8,042 asuv Päri sild (nr 182) paikneb riigi kinnisasjal (katastritunnus 27304:001:0310) Lääne-Viru maakonnas Kadrina vallas Kadrina alevikus. Transpordiameti 08.12.2023 korraldusega nr 1.1-3/23/889 on antud projekteerimistingimused riigitee 17151 Põima–Kadrina km 8,042 asuva Päri silla (nr 182) rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks. Tee ehitustööd toimuvad ajavahemikus aastatel 2025‒2026 vastavalt STRICTO PROJECT OÜ tööle nr S2403 „Riigitee 17151 Põima–Kadrina km 8,042 asuva Päri silla rekonstrueerimise põhiprojekt“. Projekti asendiplaani joonised ja seletuskiri on nähtavad lingilt: https://pilv.transpordiamet.ee/s/hd4DxQVFBrOvpTZ. Projekti eesmärk on olemasoleva Päri silla rekonstrueerimine, et tõsta liiklusohutuse taset ja sõidumugavust ning määrata tehniliselt vajalik teemaa. 2. MENETLUSE KÄIK Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt EhS § 101 lõikele 2 annab riigitee ehitamiseks ehitusloa Transpordiamet. Seega on Transpordiamet otsustajaks KeHJS tähenduses. Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42 lõikele 2. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 alusel, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või kasutamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse 2 29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8. Eelhinnangu tulemusena leiti, et riigitee 17151 Põima–Kadrina km 8,042 asuva Päri silla (nr 182) rekonstrueerimise projekti puhul pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik. Lisas 3 toodud eelhinnangus lähtuti keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Mõjude eelhindamisel võeti arvesse võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid. KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse tegemisel lähtub Transpordiamet KeHJS § 61 kohasest keskkonnamõjude eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest. KeHJS § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Transpordiamet keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt: Keskkonnaamet, Terviseamet, Kadrina Vallavalitsus. Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel. Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel. Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel. Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel, mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi märkustega arvestamise kohta. Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9). Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt EhS § 45 lõikele 1. 3. ÕIGUSLIKUD ALUSED Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 101 lõige 2, majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1, KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike 1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8 ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited, otsustab Transpordiamet: 3 4. OTSUS 1. Anda tee ehitusluba riigitee 17151 Põima–Kadrina km 8,042 asuva Päri silla (nr 182) rekonstrueerimiseks vastavalt korralduse lisale 1. 2. Jätta algatamata ehitusprojektiga „Riigitee 17151 Põima-Kadrina km 8,042 asuva Päri silla rekonstrueerimise põhiprojekt (Töö nr S2403)“ kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine, sest KeHJS § 61 kohase korralduse lisas 3 oleva eelhinnangu alusel kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse korraldusega antavas tee ehitusloas seatud kõrvaltingimusi ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale. 3. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi keskkonnamõju hindamise menetlusi ja puudub vajadus viia läbi keskkonnauuringuid. 4. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid. 5. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti ida osakonna ehituse üksus. 6. Teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. 7. Edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada Transpordiameti kodulehel. 5. KORRALDUSE LISADE LOETELU Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad: 1. Tee ehitusluba. 2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel. 3. Keskkonnamõju eelhinnang. 6. RAKENDUSSÄTTED Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Kaie Kruusmaa juhataja planeerimise osakonna projekteerimise üksus Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 17151 Põima–Kadrina km 8,042 asuva Päri silla (nr 182) rekonstrueerimiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ Lisa 2 Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel 1. ARVAMUSED 1.1.Puudutatud asutused ja isikud Jrk nr Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas 1. Keskkonnaamet Esitasite Keskkonnaametile1 ehitusseadustiku § 42 lg 7 alusel Põhjendus: 24.04.2025 kiri nr kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks riigitee 17151 Põima– Transpordiamet arvestab ehitamisel 6-2/25/7551-2 Kadrina km 8,042 asuva Päri silla (nr 182) rekonstrueerimise ehitusloaKeskkonnaameti 24.04.2025 kirjas nr 6- (DHS-s 8-1/23- eelnõu ning seisukoha andmiseks (keskkonnamõju hindamise ja 2/25/7551-2 esitatud seisukohaga. 150/6008-3) keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS) § 11 lg 22 alusel) keskkonnamõju hindamise (KMH) vajalikkuse eelhinnangu2 Otsus: koos ehitusloa andmise ja KMH algatamata jätmise korralduse 1) Arvestada Keskkonnaameti seisukohaga eelnõuga. Objekt asub Lääne-Viru maakonnas Kadrina vallas Kadrina KMH algatamata jätmise kohta. alevikus 17151 Põima-Kadrina tee katastriüksusel3. Projekti4 2) Lugeda, et Keskkonnaametil puuduvad eesmärgiks on olemasoleva Päri silla rekonstrueerimine5, et tõsta ettepanekud ehitusloa eelnõule. liiklusohutuse taset ja sõidumugavust ning määrata tehniliselt vajalik teemaa. Kavandatav tegevus kaitsealale, hoiualale, püsielupaika ega kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvööndisse ei jää. Päri sild ületab Loobu jõge (VEE1077900), mis on avalikult kasutatav veekogu ning kuulub antud lõigus lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse6. Keskkonnaamet esitas 02.11.2023 kirjaga nr 6-2/23/21293-2 arvamuse käesoleva projekti projekteerimistingimuste eelnõu kohta ning täiendava seisukoha seoses kallasradadega 27.06.2024 kirjaga nr 6- 2/24/12932-2. Keskkonnaameti kirjades esitatud märkustega on piisaval määral arvestatud. Samuti on tingimused lisatud ehitusloa eelnõu juurde. Täiendavad märkused Keskkonnaametil puuduvad. 1 Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 17151 Põima–Kadrina km 8,042 asuva Päri silla (nr 182) rekonstrueerimiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ Lisa 2 7 Keskkonnaamet on seisukohal , lähtudes kavandatavast tegevusest, teadaolevast informatsioonist ning KMH eelhinnangu tulemustest, et ehitusloaga kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju (KeHJS § 22) ning KMH algatamine ei ole vajalik. 1 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 14.04.2025 nr 6-2/25/7551 all. 2 Alkranel OÜ (töö nr Päri-24; 23.08.2024). 3 Katastritunnus 27304:001:0310. 4 Stricto Project OÜ koostatud Riigitee 17151 Põima-Kadrina km 8,042 asuva Päri silla rekonstrueerimise põhiprojekt nr S2403 (Tallinn, september 2024). 5 Olemasolev sild lammutatakse ja rajatakse uus sild. 6 Keskkonnaministri 15. juuni 2004. a määrus nr 73 "Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis-ja elupaikade nimistu". 7 Seisukoht on antud Keskkonnaameti pädevusse jäävas osas. 2. Kadrina - Põhjendus: Vallavalitsus Kadrina VV on 09.10.2024 e-kirjaga projektlahenduse heaks kiitnud. Transpordiamet eeldab, et Kadrina VV ei soovinud tee ehitusloa eelnõu osas arvamust avaldada (* Vt märkus). Otsus: Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse avaldaja ei soovinud ehitusloa eelnõu osas arvamust avaldada. 3. Terviseamet Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) Riigitee 17151 Põima– Põhjendus: 21.04.2025 kiri nr Kadrina km 8,042 asuva Päri silla (nr 182) rekonstrueerimise Transpordiamet arvestab ehitamisel 9.3-1/25/2778-2 ehitusprojekti tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise Terviseameti 21.04.2025 kirjas nr 9.3- (DHS-s 8-1/23- (edaspidi KMH) algatamata jätmise eelnõu seisukoha saamiseks. 1/25/2778-2 esitatud seisukohaga. 150/6008-2) Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnangu objektiks on Lääne- Viru maakonnas Kadrina vallas Kadrina alevikus riigitee 17151 Otsus: Põima–Kadrina km 8,042 asuv Päri sild (katastritunnus Lugeda, et arvamuse andjal puuduvad 27304:001:0310). Ehitusprojekti ala ümbritsevad peamiselt ettepanekud ehitusloa eelnõule. 2 Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 17151 Põima–Kadrina km 8,042 asuva Päri silla (nr 182) rekonstrueerimiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ Lisa 2 üldkasutatava maa sihtotstarbega maaüksused, kuid sild piirneb ka elamumaaga (Tapa tee 9, katastritunnus 27304:001:0300, eluhoone kaugus sillast ca 16 m). Kavandatava tegevuse eesmärgiks on silla rekonstrueerimine, et tõsta liiklusohutuse taset ja sõidumugavust ning parandada silla kandevõimet ja määrata tehniliselt vajaliku transpordimaa ulatus. Rekonstrueeritud Päri sild rajatakse gabariidiga 7,5 m ning lisaks projekteeritakse sillale 2,5 m laiune (põhjendatud vajadusel kitsam) kergliiklustee, mis tuleb kokku viia projekteeritava kergliiklustee lahendusega tee paremale poolele. Sillal nähakse ette katendi uuendamine ning vajadusel olemasoleva muldkeha remont. KMH eelhinnangu eesmärgiks on anda ehitusloa andjale soovitusi kavandatavate tegevuste eeldatavalt ebasoodsa mõjuga keskkonnaaspektide kohta, mille alusel on võimalik hinnata KMH algatamise vajalikkust. Ametile esitatud tee ehitusloa eelnõus määratakse ehitustegevuse läbiviimiseks tingimused, mh pinna- ja põhjavette saasteainete sattumise välistamiseks (ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus ning ehitusaegsete ajutiste ehitiste ja hoidmiste alade rajamise tingimused), võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks (sh ehitustööde korraldamine, kasutatava tehnika hea tehniline seisukord), ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid, sh lõhn) vältimiseks (töömeetodite ja töö valik), ehitusaegse valgusreostuse mõju vältimiseks (töömeetodite valik), ehitusperioodil avariiolukordade riski välistamiseks (korrektsete töömeetodite valimine). KMH eelhinnangu tulemusena leiti, et riigitee 17151 Põima–Kadrina km 8,042 asuva Päri silla (nr 182) rekonstrueerimise projekti puhul ei ole eeldada olulise keskkonnamõju (sh mõju pinna- ja põhjaveele, müra- ja vibratsiooni tasemele ja õhukvaliteedile) esinemist ning keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik, aga kindlasti tuleb rakendada 3 Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 17151 Põima–Kadrina km 8,042 asuva Päri silla (nr 182) rekonstrueerimiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ Lisa 2 eelhinnangu kokkuvõttes loetletud meetmeid negatiivse mõju (sh müra, vibratsioon, õhusaaste) vältimiseks. Amet on tutvunud esitatud materjalidega (Riigitee 17151 Põima– Kadrina km 8,042 asuva Päri silla (nr 182) rekonstrueerimise ehitusprojekti tee ehitusloa andmise ja KMH algatamata jätmise eelnõu) ja ei esita täiendavaid ettepanekuid. 4. Elektrilevi OÜ - Põhjendus: Transpordiamet arvestab ehitamisel Elektrilevi OÜ 01.10.2024 projekti kooskõlastuses nr 8829437770 esitatud tingimustega ja eeldab, et arvamuse avaldaja ei soovinud tee ehitusloa eelnõu osas arvamust avaldada (* Vt märkus). Otsus: Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse avaldaja ei soovinud ehitusloa eelnõu osas arvamust avaldada. 5. Eesti Lairiba Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus (ELASA) sidevõrgu haldaja, AS Põhjendus: Arenduse SA / AS Connecto Eesti, kooskõlastab ehitusloa eelnõu. Transpordiamet arvestab ehitamisel Eesti Connecto Eesti Projekti alasse jääb ELASA sidevõrgu objekt ELA089. Lähtuda Lairiba Arenduse SA poolt 16.10.2024 21.04.2025 kiri nr ELASA poolt antud kooskõlastusest KK3745, enne ehitustöid võtta projekti kooskõlastuses nr KK3745 esitatud 4114.17/685 tööluba Eesti Lairiba Arenduse SA võrguhalduse infosüsteemi (ELVI) tingimustega ja AS Connecto Eesti (DHS-s 8-1/23- kaudu https://elvi.elasa.ee/. 21.04.2025 kirjas nr 4114.17/685 toodud 150/6010-2) informatsiooniga. Otsus: Arvestada Eesti Lairiba Arenduse SA / AS Connecto Eesti tingimustega. 6. Telia Eesti AS - Põhjendus: Transpordiamet arvestab ehitamisel Telia Eesti AS 26.09.2024 projekti kooskõlastavas 4 Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 17151 Põima–Kadrina km 8,042 asuva Päri silla (nr 182) rekonstrueerimiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ Lisa 2 kirjas nr 39179419 esitatud seisukohtadega ja eeldab, et arvamuse avaldaja ei soovinud tee ehitusloa eelnõu osas arvamust avaldada (* Vt märkus). Otsus: Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse avaldaja ei soovinud ehitusloa eelnõu osas arvamust avaldada. 7. AS Kadrina Soojus - Põhjendus: Transpordiamet arvestab ehitamisel AS Kadrina Soojus 03.10.2024 projekti kooskõlastavas kirjas esitatud seisukohtadega ja eeldab, et arvamuse avaldaja ei soovinud tee ehitusloa eelnõu osas arvamust avaldada (* Vt märkus). Otsus: Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse avaldaja ei soovinud ehitusloa eelnõu osas arvamust avaldada. 1.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud Jrk Kinnisasja nimi Katastriüksuse Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas nr tunnus 1. Tapa tee 2a 27304:001:0034 - Selgitus: Tapa tee 7 27304:001:0035 Vaadata „Puudutatud asutused ja isikud“ punktis 1.1. jrk nr 2 toodud otsust, kuna tegemist on Kadrina vallale kuuluvate kinnisasjadega. 5 Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 17151 Põima–Kadrina km 8,042 asuva Päri silla (nr 182) rekonstrueerimiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ Lisa 2 1.3.Piirnevate kinnisasjade omanikud, kes arvamust ei avaldanud Järgnevas tabelis toodud kinnisasjade osas tee ehitusloa eelnõu menetluse käigus arvamust ei avaldatud. Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul eelnõu saamisest arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9). Kinnisasja nimi Katastriüksuse tunnus Tapa tee 2a 27304:001:0034 Tapa tee 7 27304:001:0035 Tapa tee 9 27304:001:0300 * Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul tee ehitusloa eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9). 6 Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 17151 Põima–Kadrina km 8,042 asuva Päri silla (nr 182) rekonstrueerimiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 1 TEE EHITUSLUBA ☐ avalikult kasutatav tee ☐ rajamiseks ☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks ☒ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks ☐ osa asendamiseks samaväärsega ☐ lammutamiseks Tee ehitusloa number 1.1-3/25/357 Tee ehitusloa andmise kuupäev 15.05.2025 Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn Ametniku nimi Kaie Kruusmaa Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja Tee ehitusloa kõrvaltingimused 1. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 17151 Põima–Kadrina km 8,042 asuva Päri silla (nr 182) rekonstrueerimiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“. 2. Lähtuvalt lõheliste kuderändest planeerida veesiseste tööde teostamine suvisele madalvee perioodile 01.06-15.09. 3. Ehitamisel on oluline, et jõe jõesäng jääks puutumatuks ning jõe ristlõige ei väheneks. Kaevetöid võib teha jõe kaldalt normaalveetasemest kõrgemal pool. 4. Päri sild on tee koosseisus ning Loobu jõgi on avalikult kasutatav veekogu, mistõttu tuleb silla rekonstrueerimine registreerida Keskkonnaametis veekeskkonnariskiga tegevusena. 5. Veekaitsevööndis puu- ja põõsarinda raieks taotleda Keskkonnaametist nõusolek. 6. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus. 7. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate nõuetega. Samuti tuleb arvestada Kadrina valla jäätmehoolduseeskirjas olevate nõuetega. 8. Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. 9. Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms mõjul, tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada. Vältida tuleb ka pinnase või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada. 10. Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaugemale kui 50 m kaevudest. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine kaevude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja vesikeskkonda. Töökorras mitteolevaid reostuseohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada. 11. Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks võimalusel paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. 12. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid, sh lõhn) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid). 13. Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses. 14. Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit. 15. Tapa tee 9 elamumaale tuleb tagada ehituse ajal ligipääs. 1. Andmed tee kohta Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba antakse Riigitee 17151 Põima–Kadrina km 8,042 asuva Päri silla (nr 182) rekonstrueerimiseks 2. Andmed tee ehitusprojekti kohta 2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi STRICTO PROJECT OÜ 2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 12175455 2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Kadaka tee 42b, 12915, Mustamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond 2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +372 58100608 2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected] 2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Riigitee 17151 Põima–Kadrina km 8,042 asuva Päri silla rekonstrueerimise põhiprojekt 2.7 Tee ehitusprojekti number Töö nr: S2403 (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Terviseamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel