dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Terviseamet
Väljaminev dokumentAvalik

Kiri

Terviseamet · 22. mai 2025
Viit
9.3-1/25/2996-2
Registreeritud
22. mai 2025
Dokumendi liik
Väljaminev dokument
Adressaat
Saku Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
9.3 Teenuste terviseohutus
Sari
9.3-1 Ehitusprojekti või detailplaneeringu terviseohutuse hinnangud või kooskõlastused
Toimik
9.3-1/2025
Vastutaja
Kristina Jaroševitš (TA, Peadirektori asetäitja (2) vastutusvaldkond, Põhja regionaalosakond)

Failid

  • 📎9.3-1252996-2 22.05.2025 Väljaminev dokument.asice415 KB

Sisu (failidest)

Saku Vallavalitsus Teie 21.04.2025 nr 7-1/15-19 [email protected] Meie 19.05.2025 nr 9.3-1/25/2996-2 Saku valla Kiisa aleviku Ojavere maaüksuse ja lähiala detailplaneering Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) vastavalt planeerimisseaduse § 127 lõikele 1, § 133 lõikele 1 ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015. a määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused § 3 kohaselt Saku valla Kiisa aleviku Ojavere maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu kooskõlastamiseks. Amet on varasemalt keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise korralduse eelnõu osas esitanud oma arvamuse 16.06.2023 kirjaga nr 9.3-4/23/3521-2. Planeeringuala asub Kiisa alevikus Asula ja Kuuse tänava ristmiku vahetus läheduses Kiisa soone kaldal, Ojavere maaüksusel (71814:002:0026, maatulundusmaa 100%) ja osaliselt Asula tänaval (71801:001:1476, transpordimaa 100%). Ojavere maaüksus on hoonestamata ning planeeringu ala suurus on ca 1,3 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Ojavere maaüksus jaotada kruntideks ja määrata ehitusõigused korterelamute ehitamiseks. Lisaks antakse detailplaneeringuga tehnovõrkude ja rajatiste, heakorrastuse, avaliku ruumi, haljastuse, liikluskorralduse ja parkimise põhimõtteline lahendus. Saku valla üldplaneeringu järgi planeeringuala maakasutus juhtotstarve on korterelamu maa-ala. Käesolev detailplaneering on kooskõlas üldplaneeringuga ja ei sisalda üldplaneeringu muutmisettepanekut. Detailplaneeringu materjalid sisaldavad mürahinnangu (Hendrikson & Ko OÜ, töö nr 23004781, versioon 20.10.2023). Liiklusmüra tasemete hindamisel arvestatud planeeringuala läänepiirist ca 65 m kaugusel asuva Tallinn-Rapla raudteelõigu raudteeliiklusega, lõunasuunast külgneva Asula tänavaga ja ca 350 m kaugusel läänesuunda jääva Tõdva - Hageri tee liiklusega. Rongiliiklusest tuleneva müratasemete hindamiseks kasutati kehtivast AS Eesti Liinirongide 2022-2023. a liiklusgraafikuperioodi andmeid, samuti on arvestatud kaubarongide liiklusega. Perspektiivse olukorra modelleerimisel lähtuti olukorrast, kus nii reisi- kui ka kaubarongide liikluskoormus suureneb kaks korda võrreldes olemasoleva olukorraga. Tõdva - Hageri tee liiklusmüra tasemete hindamisel on arvestatud Transpordiameti 2022. a andmeid ning perspektiivse olukorra modelleerimisel arvestati liikluskoormuse suurenemisega 50% võrra; samuti arvestati ka Asula tänavaga, kus liikluskoormuse aluseks võeti 300 autot ööpäevas. Planeeritavale alale rakenduvad keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja müratasemete mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud II mürakategooria liiklusmüra piirväärtused, mis on päeval 60 dB (teepoosel küljel 65 dB) ja öösel 55 dB (teepoolsel küljel 60 dB). Olemasolevas olukorras ulatuvad müratasemed müratundlike hooneteni päeval kuni 51 dB (teepoolsel küljel kuni 53 dB), öösel kuni 49 dB (teepoolsel küljel kuni 51 dB). Perspektiivses olukorras ulatuvad müratasemed müratundlike hooneteni päeval kuni 54 dB (teepoolsel küljel kuni 56 dB), öösel kuni 52 dB (teepoolsel küljel kuni 54 dB). Tulenevalt eeltoodust, ei ületa müratundlike Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799 Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803 Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011 Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574 hooneteni leviv müra olemasolevas ja perspektiivses olukorras planeeritaval alal KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud II kategooria liiklusmüra piirväärtusi. Mürahinnangu raames hinnati ca 900 meetri kaugusel asuva Kiisa avariiserverelektrijaama ja Kiisa 330 kV alajaama võimalikku mõju. Avariireservelektrijaamad on mõeldud ainult avariiolukordadeks ja igapäevaselt ei tööta ning elektrit ei tooda. Kiisa 330 kV alajaam jääb planeeringualast enam kui 500 m kaugusele. Detailplaneeringu seletuskirjas on toodud:  „Planeeringus kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Ehituse käigus kaasnevad müra ja vibratsioon on lühiajalised ning keskkonda oluliselt mitte halvendavad.“  „Keskkonnaohtlikke objekte alale ei kavandata ja detailplaneering olulist keskkonnamõju omavaid tegevusi ette ei näe. Sellest tulenevalt puudub vajadus keskkonnalubade taotlemiseks.“  „Vastavalt keskkonnaministri 16.12.2016 määrusele nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisale 1 kuuluvad elamukrundid II kategooriasse (elamu maa-alad). Lisa 1 järgi ei tohi liiklusmüra piirväärtus ületada päeval 60 ja müratundliku hoone teepoolsel küljel 65 ning öösel 55 ja müratundliku hoone teepoolsel küljel 60.“  „Tehnoseadmete paigutamisel vältida nende suunamist teiste elamute suunas. Tehnoseadmete müratasemed ei tohi ületada määruse nr 71 lisas 1 II kategooria alale kehtestatud tööstusmüra sihtväärtust.“  „Siseruumide müratasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määrust nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ kehtestatud normtasemeid.“  „Vajadusel näha ette hoone projektis müra tõkestamiseks täiendavaid passiivsed meetmeid (hoone fassaadimaterjalide valik jne).“  „Ehitusaegsed müratasemed ei tohi läheduses asuvatel elamualadel ajavahemikul 21.00-07.00 ületada määrus nr 71 lisas 1 toodud II mürakategooria tööstusmüra normtaset.“  „Kavandatavate hoonete siseruumides heade tingimuste tagamiseks tuleb hoone rajamisel järgida standardit EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“  „Kavandatava hoone raudteepoolne külg on võimalusel soovitatav maksimaalselt jätta üldkasutatavatele ning müra suhtes vähemtundlikele pindadele (esik, koridorid, samuti köök, wc, vannituba jm abiruumid). Magamisruumid on võimalusel soovitatav paigutada hoonete hoovipoolsele küljele. Samas on rangemate heliisolatsiooninõuete järgimisel tagatud siseruumides head tingimused ka raudteepoolsel küljel, kuid tuleb ka silmas pidada, et liiklusmüra (sh raudteeliiklus) võib teatud määral mõjuda häirivalt ka juhul, kui müra piirväärtusele vastavad tingimused on tagatud (raudteemüra puhul mõjuvad häirivalt eelkõige lühiajalised ning mürarikkad kaubarongide möödumise hetked).“  „Vastavalt Osaühing Tulelaev koostatud raportile (vt DP lisad) on planeeritud alal normaalse radoonisisaldusega pinnas (10-50 kBq/m3). Soovitatav on radooni hoonesse sattumise vältimiseks ehituse käigus tagada hea ehituskvaliteet. Pinnasega kokkupuutes oleva põranda liitekohtade, pragude ja läbiviikude hermetiseerimine koos põrandaaluse tuulutusega ja/või radoonitõkkekilega tagavad normidele vastava radooni taseme hoones. Hoone peab olema varustatud nõuetele vastava ventilatsiooni süsteemiga. Siseruumides tuleb tagada radooni ohutu keskkond vastavalt Eesti standardile EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule.“ Amet on tutvunud esitatud materjalidega, mis on leitavad https://service.eomap.ee/sakuvald/#/planeeringud/planeeringud/1055, kooskõlastab detailplaneeringu ning märgib järgmist: 2(3)  Detailplaneeringu seletuskirjas (lk 4) on välja toodud: „Arvestades käesolevas planeeringus kavandatud hoonete asukohti (lähim hoone asub ca 95 m kaugusel raudteest) võib eeldada, et valdavalt ei esine reisi- ja kaubarongide möödumise korral päevase lubatud maksimaalse lühiajalise mürataseme LpA,max 85 dB ületamist kavandatud hoonete asukohas. Öise lubatud maksimaalse lühiajalise mürataseme LpA,max 75 dB ületamised raudteele lähima hoone asukohas ei ole välistatud (kuid ületamised on juhuslikku laadi ning ületamised ei esine tõenäoliselt iga rongi möödumisega, lisaks on öine liikluskoormus nii olemasolevas olukorras kui ka perspektiivis tagasihoidlik).“ Amet juhib tähelepanu, et perspektiivseks olukorraks, raudtee liikluskoormuse suurenemisel ning maksimaalsete müratasemete ületused sagenemisel, tuleks detailplaneeringuga ette näha ka leevendavate meetmete rajamine.  Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00.  Jälgida, et ehitusaegsed ja kasutusaegsed vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid.  Arvestada EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“ nõuetega Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Jaroševitš vaneminspektor Põhja regionaalosakond 55674859 kristina.jaroševitš@terviseamet.ee 3(3)
Allikas: Terviseamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel