Kihelkonna vallas Rootsikülas Kalatööstuse maaüksuse detailplaneeringu kooskõlastamine. Papisaare sadam

Osaühing E-KONSULT Äriregistri kood 10225846 Värvi 5/Laki 12, 10621 Tallinn Tel. 664 6730 E-post: [email protected] Tellija: AS Saarte Liinid Töö nr. E1316 Kihelkonna valla Rootsiküla küla Kalatööstuse maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju eelhindamine Aruanne Tallinn 2014  Kihelkonna valla Rootsiküla küla Kalatööstuse maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju eelhindamine OÜ E-Konsult töö nr. E1316 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 3 2. METOODIKA ................................................................................................................................................... 5 3. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE EELHINDAMINE ...................................................................................... 7 4. STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI LÜHIKIRJELDUS .......................................................................... 8 5. MÕJURID ........................................................................................................................................................ 9 6. VASTAVUS ÕIGUSAKTIDELE ......................................................................................................................... 12 7. SEOTUS TEISTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA .............................................................. 13 8. MÕJUTATAV KESKKOND .............................................................................................................................. 14 9. ASJAOMASTE ISIKUTE JA ASUTUSTE SEISUKOHAD ...................................................................................... 18 10. HINDAMISTULEMUSTE KOKKUVÕTE ............................................................................................................ 19 11. KASUTATUD MATERJALID .......................................................................................................................... 21 Lk 2 / 21  Kihelkonna valla Rootsiküla küla Kalatööstuse maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju eelhindamine OÜ E-Konsult töö nr. E1316 1. SISSEJUHATUS Vastavalt „Püsiasustusega väikesaarte seadusele“ on riigi ja kohalike omavalitsuste eesmärk püsiasustusega väikesaarte haldamisel püsiasustuse taastamine, säilitamine ja arengusuutlikkuse toetamine. Transpordiühenduse tagamine on seaduse kohaselt esmatähtis avalik teenus. Vilsandi on üks püsiasustusega väikesaartest, millele peab niisugune esmatähtis avalik teenus mandri või lähima suursaarega tagatud olema. Vilsandile lähim suursaar on Saaremaa. 2012. aasta kevadel alustas Saaremaa Papissaare sadama ja Vilsandi saare Vikati sadama vahel regulaarreise reisilaev Vilsandi. Laev Vilsandi mahutab kuni 12 reisijat. Papissaare ja Vikati vahelise meretee pikkus on ca 8 km. Osaliselt kulgeb laevatee 10 meetri laiuses süvendatud kanalis, milles püsimine ebasoodsate ilmastikuoludega on raske ka kogenud kaptenil. Laevatee on loogeline ja meremärkidega tähistamata. Laevatee ümbruses madalikel on suuri kive. On juhtunud, et jää lükkab kive süvendatud kanalisse. Laevatee süvendamisel on süvendatud materjal tõstetud vallidesse laevatee kõrvale. Papissaare sadama kaid on osaliselt lagunenud, sadama akvatoorium ei ole määratud ja sügavuste mõõdistus puudub. Sadam ei ole kantud sadamaregistrisse. Vikati sadama akvatoorium on määramata, sadam ei ole kantud sadamaregistrisse. Sadama ramp on kasutuskõlbmatu, kai suvisel ajal kasutatav vaid osaliselt. Kaikonstruktsioonide lagunemise tõttu ei ole avariioht välistatud. Laevaliikluse efektiivseks ja ohutuks toimimiseks on vaja Vilsandi rahvuspargis välja arendada vajalik infrastruktuur, mis tagaks laeva ohutu liikluse, reisijate nõuetekohase laevale mineku ja laevalt tuleku korraldamise teeninduse. Selleks tellis AS Saarte Liinid 2012. aastal laevaliikluse toimimise tagamiseks sobivate sadamakohtade ja navigatsioonivõimaluste uuringu (5). Uuringu eesmärk oli välja selgitada ja hinnata Vilsandi saare ja Saaremaa vahelise laevaliiklus korraldamiseks sobivaid sadamakohad, nende rekonstrueerimise võimalused koos maksumuse hinnaga. Selleks võrreldi Papissaare ja Atla sadamat ning Jaagurahu ja Kuusnõmme sadamakohta Saaremaal ning Vikati sadamat, Tuletorni ja Pitkanina sadamakohta Vilsandi saarel. Uuringu aruanne saadeti ametkondadele kooskõlastamiseks (vt täpsemalt ptk 9). Lk 3 / 21  Kihelkonna valla Rootsiküla küla Kalatööstuse maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju eelhindamine OÜ E-Konsult töö nr. E1316 Uuringu tulemusena selgus, et laevaliikluse toimimiseks on otstarbekas kasutada olemasolevaid Vikati sadamat Vilsandi saarel ning Papissaare sadamat Saaremaal. Vikati sadama ja Papissaare sadama vahelisel laevateel on vaja olemasolevad kanalid laiendada, süvendada ja laevatee navigatsioonimärgistusega tähistada. Vikati ja Papissaare sadamad on vaja rekonstrueerida. Peale sadamate rekonstrueerimist on neid võimalik kasutada väikelaevade külalissadamatena. Projekti Papissaare ja Vikati sadamate rekonstrueerimistöödeks ega sadamate akvatooriumite ning nendevahelise laevatee süvendamiseks koostatud ei ole. Peale detailplaneeringuga kavandatud tegevuste realiseerumist (vt ptk 4) ja detailplaneeringu kehtestamist alustab AS Saarte Liinid laevaliikluse paremaks ja ohutumaks korraldamiseks vajaliku infrastruktuuri rekonstrueerimisega. Papissaare sadamas on kavas peale vastava projekti koostamist sadamakai korrastamine, slipi ehitamine, akvatooriumi loomine ja süvendamine, navigatsioonisüsteemi loomine ja paigaldamine, lammutatakse maapealsete amortiseerunud hoonete lammutamine ja parkla, teede, välisvalgustuse ja paviljoni väljaehitamine. Nendeks tegevusteks taotleb AS Saarte Liinid nõutavad ehitus- ja lammutusload ning vee erikasutusloa. Lk 4 / 21  Kihelkonna valla Rootsiküla küla Kalatööstuse maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju eelhindamine OÜ E-Konsult töö nr. E1316 2. METOODIKA Keskkonnamõju eelhindamine on analüüs, mille tulemusena selgub keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamise vajalikkus. Käesolev keskkonnamõju eelhindamine on koostatud Kihelkonna valla Rootsiküla küla Kalatööstuse maaüksuse detailplaneeringule. KSH eesmärk on vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 2 lg 2 arvestada keskkonnakaalutlusi detailplaneeringu koostamisel ning kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja edendada säästvat arengut. KSH on kohustuslik üleriigilise, maakonna- ja üldplaneeringu korral või, kui KeHJS § 33 lg 1 p 1 ja 3 nimetatud dokument on aluseks § 6 lg 1 tegevusele. Selles alapunktis on loetletud olulise keskkonnamõjuga tegevused. Kui mitte, tuleb analüüsida (eelhinnata), kas planeerimisdokumendi elluviimisega võib kaasneda oluline keskkonnamõju ning kas KSH on vajalik sisuliselt. Eelhindamise tulemused on aluseks Kihelkonna Vallavalitsusele KSH algatamise või algatamata jätmise otsuse tegemisel. Niisuguse otsuse tegemine on detailplaneeringu koostamisel kohustuslik vastavalt KeHJS § 32 lg 1. Eelhinnangu koostamisel on aluseks võetud AS Saarte Liinid tellimusel koostatud Saaremaa ja Vilsandi saare vahelise laevaliikluse uuringu (5) tulemused. Eelhindamise läbiviimisel on lähtutud Keskkonnaameti tellimusel koostatud ja Keskkonnaministeeriumi veebilehel1 avaldatud juhendmaterjalist „Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhindamise metoodika täpsustamine“(2). Juhendmaterjali kohaselt on eelhindamise põhimõte, et mõju olulisus ei ole mõõdetav üksiseisvalt ükskõik milliste parameetritega, kuna selle juures peab alati arvestama mõju vastu võtva keskkonna seisundit. Põhimõttest lähtudes on eelhindamisel võetud arvesse, et Papissaare sadam on piirkondliku tähtsusega olemasolev reisi- ja külastussadam püsiühenduse tagamiseks Vilsandi saarega. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 15.07.2003 määrusele nr 198 „Olulise ruumilise mõjuga objektide nimekiri“ on reisisadam mererannal olulise ruumilise mõjuga objekt ka ilma detailplaneeringuga kavandatud tegevuste läbiviimist. Olulise ruumilise mõjuga objekt on objekt, mille mõju ulatub suurele territooriumile (planeerimisseaduse § 292 lg 1). 1 Leitav http://www.envir.ee/92040 (15.04.2014) Lk 5 / 21  Kihelkonna valla Rootsiküla küla Kalatööstuse maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju eelhindamine OÜ E-Konsult töö nr. E1316 Teine juhendmaterjali oluline põhimõte on, et eelhindamisel esitatav informatsioon ei saa olla detailsem kui dokument. See tähendab, et üldsusastmed ja ebatäpsused, mis on lubatud planeerimisdokumendis, peavad olema lubatud ka KSH eelhindamise tulemustes. Eelhindamise metoodika kohaselt leitakse kavandatava tegevuse mõjurid ning nende põhjal hinnatakse keskkonnale avalduva mõju esinemist ja olulisust. Mõjur ehk aspekt on keemiline, füüsikaline või bioloogiline tegur, mis võib sihtobjektis esile kutsuda negatiivse mõju. Sellest lähtuvalt on võimalik keskkonnale avalduvat mõju määrata alade suhtes, mille kasutamine on detailplaneeringuga määratud. Tähelepanu tuleb pöörata ka nendele mõjuritele, mis jäävad muutumatuks või mille kasutamine lõpetatakse. Mõjutatava keskkonna peatükis antakse keskkonnamõju kirjeldus ja hinnang keskkonnale avalduva mõju olulisuse kohta. Eesmärk on selgitada mil määral dokument erinevate valdkondades keskkonda mõjutab ja kas mõju on oluline. Mõju olulisuse hindamisel tuleb arvesse võtta olemasolevat seisundit. Olemasoleva seisundit eraldi ei kirjeldata vaid see käib jooksvalt koos avalduva mõju hindamisega. See tähendab, et mõju olulisuse hindamisel vaadeldakse olemasolevat olukorda. Selle kaudu selgub keskkonna täiendav vastuvõtuvõime. Lk 6 / 21  Kihelkonna valla Rootsiküla küla Kalatööstuse maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju eelhindamine OÜ E-Konsult töö nr. E1316 3. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE EELHINDAMINE Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja: Kihelkonna Vallavalitsus Strateegilise planeerimisdokumendi nimi: Kihelkonna valla Rootsiküla küla Kalatööstuse maaüksuse detailplaneering Strateegilise planeerimisdokumendi koostaja: nimi: Ei ole teada aadress: vastutav isik: telefon e-post: Keskkonnamõju strateegilise eelhindamise läbiviija: nimi: OÜ E-Konsult aadress: Värvi 6/Laki 12, 10621Tallinn vastutav isik: keskkonnaekspert Aide Kaar, KMH litsents KMH0123 telefon 664 6774 e-post: [email protected] kuupäev: 17.04.2014 Lk 7 / 21  Kihelkonna valla Rootsiküla küla Kalatööstuse maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju eelhindamine OÜ E-Konsult töö nr. E1316 4. STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI LÜHIKIRJELDUS Eesmärk: AS Saarte Liinid saatis 22.01.2014 Kihelkonna Vallavalitsusele kirja nr 1/1-12/22 detailplaneeringu algatamiseks. Papissaare sadam asub Kihelkonna valla Rootsiküla küla kalatööstuse maaüksusel (katastritunnus 30101:003:0040). Detailplaneeringu eesmärgiks on selgitada välja sadama vajadusteks sobiva maa-ala suurus ja jagada Kalatööstuse kinnistu selle põhjal kaheks. AS-il Saarte Liinid on kavas omandada Papissaare sadama see osa, mis on vajalik väikelaevaliikluse korraldamiseks. Maa sihtotstarbe ega praeguste tegevuste mahu ja laadi muutust ei kavandata. Käsitletav tasand (detailplaneering, teemaplaneering, arengukava jne) Detailplaneering Käsitletav valdkond Olemasoleva sadama rekonstrueerimine Kaetav (käsitletav) periood määratlemata Lk 8 / 21  Kihelkonna valla Rootsiküla küla Kalatööstuse maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju eelhindamine OÜ E-Konsult töö nr. E1316 5. MÕJURID Kas strateegiline planeerimisdokument puudutab: (lahtrisse märkida X): OBJEKT JAH EI Ressursid maakasutus X Kavandatav tegevus ei too kaasa maakasutuse muutusi Kalatööstuse maaüksusel. vee kasutus X Kavandatud on sadama akvatooriumi süvendamine ja hüdrotehnilised tööd kaide rekonstrueerimiseks ning slipi ehitamiseks. Süvendustööde maht ja hüdrotehniliste tööde tehnoloogia, kasutatavad materjalid ja nende mahud selguvad vastava projekti koostamisel. muude loodusressursside kasutus X Muude loodusressursside kasutamist ette nähtud ei ole. muude ressursside kasutus X Kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral toormaterjalide, energia, ehitusmaterjalide ega kütuse vajadust. Ruumi ja otstarbe muutused maastik X Olemasoleva sadama rajatiste rekonstrueerimise, lagunenud ebavajalike hoonete lammutamisel ja territooriumi korrastamisel on positiivne mõju maastikupildile. hajumistingimused X Papissaare sadamas ei toimu tegevusi, mille läbiviimiseks oleks nõutav keskkonnaluba või mis põhjustaksid heiteid keskkonda. Lk 9 / 21  Kihelkonna valla Rootsiküla küla Kalatööstuse maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju eelhindamine OÜ E-Konsult töö nr. E1316 hüdroloogilised tingimused X Kavandatava tegevusega ei tehta maaparandustöid. liiklus X Papissaare sadama korrastamine on üks eeldus Vilsandi saare, kui Vilsandi rahvuspargi olulise külastusobjekti, kaitseväärtuste tutvustamiseks (vt ptk 9). Laevaühenduse parandamine toob eeldatavalt kaasa külastajate arvu kasvu. Hädaolukordade esinemine õnnetuste tõenäosus X Laevatee ja sadama navigatsioonitingimuste parandamine vähendab mereõnnetuste tõenäosust. tõrgete tõenäosus X Kavandatav tegevus ei muuda elektrivarustuse, veevarustuse, sidevarustuse, vedelkütusega varustatuse, sadama, põhi- ja tugimaanteede, telefonivõrgu, päästetööde toimekindlust. Heited müra ja vibratsioon X Müra ja vibratsiooni põhjustab kavandatud sadamarajatiste ehitus- ja lammutustegevus ning akvatooriumi süvendamine. Mõju on lokaalne ja ajutine. Ehitus- ja lammutus- ega süvendustööde tehnoloogia ei ole teada ning seetõttu ei ole müra ja vibratsiooni ulatust hinnata võimalik. õhusaaste X Kavandatava tegevusega ei kaasne õhusaastet. nõrgvesi Lk 10 / 21  Kihelkonna valla Rootsiküla küla Kalatööstuse maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju eelhindamine OÜ E-Konsult töö nr. E1316 Sadama akvatooriumist süvendatava pinnase maht, omadused ja selle edasine ladustamiskoht selguvad vastava projekti valmimisel. Kaadamist Läänemerel reguleerib Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon (edaspidi konventsioon). Konventsiooni kohaselt peab haldusorgan kaadamiseks lubade andmisel rakendama nn jäätmetekke vältimise põhimõtteid, mille eesmärk on leida kaadamisele alternatiivseid võimalusi maismaal. Kaadatavat ainest käsitletakse kui jäätmeid ning merre kaadamine peaks olema viimane lahendus, kui kõik muud võimalused on ammendunud või oleksid ebamõistlikult kallid. Keskkonnamõjude hindamisel tuleb kaadamise alternatiivina kaaluda süvenduspinnase ladustamise võimalusi maismaal. Sellega kaasneks muuhulgas nõrgvee teke. tahked jäätmed X Olemasolevate hoonete lammutamisel tekib ohtlike jäätmetena klassifitseeritud lammutusjäätmeid. Need tuleb koguda liigiti ja anda üle litsentseeritud jäätmekäitlejale. Mõju on ühekordne. Vt ka eelmine punkt. Muud muud mõjurid X Radioaktiivsuse tõusu, elektro-magnetilise välja muutusi, bioloogiliste mõjurite ja nakkusohtlike ainete teket, varjutusi, valgus- ja soojusreostust ei ole ette näha. Lk 11 / 21  Kihelkonna valla Rootsiküla küla Kalatööstuse maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju eelhindamine OÜ E-Konsult töö nr. E1316 6. VASTAVUS ÕIGUSAKTIDELE Vastuolud: Õigusakt: Vastuolusid õigusaktidega ei ole. Kirjeldus: - Toetavad tegevused: Õigusakt: Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskiri Kirjeldus: Vastuolusid kaitse-eeskirjaga ei ole. Lk 12 / 21  Kihelkonna valla Rootsiküla küla Kalatööstuse maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju eelhindamine OÜ E-Konsult töö nr. E1316 7. SEOTUS TEISTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA Horisontaalsed strateegilised planeerimisdokumendid, mis on seotud kavandatava strateegilise planeerimisdokumendiga DOKUMENT TOETAB VASTUOLUS Kihelkonna valla üldplaneering, kehtestatud X Kihelkonna Vallavolikogu 26. mai 2010 määrusega nr 8. Papisssaare sadam on üldplaneeringuga kavandatud väikesadamana. Lk 13 / 21  Kihelkonna valla Rootsiküla küla Kalatööstuse maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju eelhindamine OÜ E-Konsult töö nr. E1316 8. MÕJUTATAV KESKKOND Kas kavandatav tegevus põhjustab olulist mõju (lahtrisse märkida X): OBJEKT JAH EI Elutu keskkond pinnasele X Kavandatav tegevus ei põhjusta eeldatavalt pinnase reostumist ei sadamarajatiste ehitamise ega ekspluateerimise käigus. maavarade kasutusele X Planeeringualal ei ole aktiivseid ega passiivseid maavara maardlaid ega leiukohti. põhjaveele X Kavandatav tegevus ei mõjuta põhjavett. pinnaveele X Mere süvendustööde mõju sõltub kasutatavast tehnoloogiast ja tehnikast, vajalikust süvendustööde mahust ja süvendatava pinnase omadustest. Mõju on ajutine ja mööduv. Veevõttu veekogudest kavandatud ei ole. õhule X Kavandatav tegevus ei avalda mõju välisõhu kvaliteedile. kliimale X Kavandatav tegevus ei mõjuta koha- ega mikrokliimat. Lk 14 / 21  Kihelkonna valla Rootsiküla küla Kalatööstuse maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju eelhindamine OÜ E-Konsult töö nr. E1316 Kaitstavad objektid ja eluskeskkond liikidele X Kalatööstuse maaüksus asub Vilsandi rahvuspargis ning kuulub Natura 2000 võrgustikku Vilsandi loodus- ja linnualana. Vilsandi rahvuspark (registrikood KLO1000250) võeti kaitse alla vabariigi Valitsuse 20.10.1937. aasta otsusega maa-ala looduskaitse alla võtmise kohta. Vilsandi rahvuspargi kaitse põhieesmärk on Lääne-Eesti rannamaastiku ja-mere ning linnurikaste väikesaarte kaitse. Rahvuspargi pindala on kokku 23882,1 ha, sellest maismaa pindala 7361,3 ha ja veeosa pindala 16520,8 ha. Kaitseala valitseja on Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regioon. Vilsandi loodusala (registrikood RAH0000570) on kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 5.08.2004. aasta korraldusega nr 615-k Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpide ja II lisa liikide elupaikade kaitseks. Loodusala pindala on kokku 18328,1 ha, sellest maismaa pindala 5908,1 ha ja veeosa pindala 12420 ha. I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on veealused liivamadalad (1110), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), soolakulised muda- ja liivarannad (1310), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), kadastikud (5130), lood (alvarid – *6280), puisniidud (*6530), allikad ja allikasood (7160), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), liigirikkad madalsood (7230), plaatlood (*8240), vanad loodusmetsad (*9010) ja vanad laialehised metsad (*9020); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on hallhüljes (Halichoerus grypus), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), soohiilakas (Liparis loeselii), saaremaa robirohi (Rhinanthus osiliensis), madal unilook (Sisymbrium supinum) ja jõesilm (Lampetra fluviatilis). Kalatööstuse kinnistul keskkonnaregistri andmete põhjal2 kaitsealuseid liike ega elupaigatüüpe ei ole. Vilsandi linnuala (registrikood RAH0000091) on kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 5.08.2004. aasta korraldusega nr 615-k Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 2 16.04.2014 seisuga Lk 15 / 21  Kihelkonna valla Rootsiküla küla Kalatööstuse maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju eelhindamine OÜ E-Konsult töö nr. E1316 võrgustiku alade nimekiri linnudirektiivi I lisa linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaikade kaitseks. Linnuala pindala on kokku 18328,1 ha, sellest maismaa pindala 5908,1 ha ja veeosa pindala 12420 ha. Liigid, kelle elupaiku kaitstakse: piilpart (Anas crecca), sinikael-part (Anas platyrhynchos), hallhani e roohani (Anser anser), merivart (Aythya marila), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula), liivatüll (Charadrius hiaticula), kühmnokk-luik (Cygnus olor), sookurg (Grus grus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), kirjuhahk (Polysticta stelleri), hahk (Somateria mollissima). Kalatööstuse kinnistule lähim kaitsealuste linnuliikide leiukoht asub Keskkonnaregistri andmete põhjal3 ca 250 m kaugusel loodes Mustarahu laiul. Seal on registreeritud valgepõsk –lagle, punajalg-tildri, randtiiru, jõgitiiru, väiketiiru liivatülli ja ristvardi kohalolu. Kavandatavad ehitus-, lammutustööd ja akvatooriumi süvendamine võivad kaitsealustele linnuliikidele mõju avaldada. Mõju ulatus, olulisus, kestvus ja vajalikud leevendusmeetmed tuleb hinnata keskkonnamõju hindamise käigus. elupaikadele X Detailplaneeringu alal ei ole kaitstavaid elupaigatüüpe (vt eelmine punkt). Inimese elukeskkond Inimeste heaolule ja varale X Papissaare sadamarajatiste rekonstrueerimine ja meresõiduohutuse tagamine avaldavad inimeste heaolule positiivset mõju. Paraneb laevaühendus Vilsandi saare, kui olulise külastusobjektiga (vt täpsemalt ptk 9). Ilmes, ruumilises struktuuris, esteetilisuses X lagunenud sadamarajatiste rekonstrueerimine, lagunenud ebavaralike ehitiste lammutamine ja sadama-ala korrastamine parandavad Papissaare sadama välisilmet. 3 16.04.2014 seisuga Lk 16 / 21  Kihelkonna valla Rootsiküla küla Kalatööstuse maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju eelhindamine OÜ E-Konsult töö nr. E1316 teenustes X Kavandatav tegevus on vajalik esmatähtsa avaliku teenuse tagamiseks (vt täpsemalt ptk 4). Lk 17 / 21  Kihelkonna valla Rootsiküla küla Kalatööstuse maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju eelhindamine OÜ E-Konsult töö nr. E1316 9. ASJAOMASTE ISIKUTE JA ASUTUSTE SEISUKOHAD Saaremaa ja Vilsandi saare vahelise laevaliikluse uuringu tulemused saadeti kooskõlastamiseks Keskkonnaametile, Kihelkonna Vallavalitsusele, Lümanda Vallavalitsusele, Riigimetsa Majandamise Keskusele, OÜ-le Papissaar, Veeteede Ametile ja Saare Maavalitsusele. Uuringu tulemuste tutvustamiseks ja läbiarutamiseks korraldati avalik arutelu Saare Maavalitsuses. Oma kirjaliku seisukoha esitas 10.10.2012 kirjaga nr. HLS 14- 4/12/24211-2 Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regioon. Keskkonnaamet leidis, et võimalike sadamakohtadena tuleks kaaluda olemasolevaid sadamaid ning välistas uue sadamakoha rajamise Kuusenõmme poolsaare tippu. Olemasolevate sadamate rekonstrueerimist Vilsandi rahvuspargi kaitse –eeskiri ei keela. Keskkonnaameti teatel ei asu Papissaare sadama läheduses kaitsealuseid elupaigatüüpe ega liike, mis võiksid sadama rekonstrueerimist või kasutamist takistada. Keskkonnaamet peab oluliseks laevaühenduse parandamist Vilsandi saarega, mis on osa Vilsandi rahvuspargist. Saar on oluliseks külastusobjektiks, mistõttu aitab ühenduse parandamine kaasa Vilsandi rahvuspargi kaitseväärtuste tutvustamisele. Keskkonnaameti 10.10.2012 kirjas nr. HLS 14-4/12/24211-2 toodud seisukohad võeti uuringu lõppjärelduste tegemisel täiel määral arvesse. Kihelkonna Vallavalitsus saatis 05.02.2014 Keskkonnaametile kirja nr 9-1.3/109, et küsida seisukohta Kihelkonna valla Rootsiküla küla kalatööstuse maaüksuse detailplaneeringu algatamise ja KSH vajalikkuse kohta. Oma 07.02.2014 vastuskirjas nr. HLS 6-8/14/2718-2 teatas Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regioon, et peab vajalikuks keskkonnamõju eelhinnangu koostamist ja Keskkonnaametile esitamist. Lk 18 / 21  Kihelkonna valla Rootsiküla küla Kalatööstuse maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju eelhindamine OÜ E-Konsult töö nr. E1316 10. HINDAMISTULEMUSTE KOKKUVÕTE Kalatööstuse maaüksuse detailplaneering on maakasutuse korraldamise aluseks Papissaare sadama territooriumil. Detailplaneering loob eeldused sadama-ala arenguks, kuid ei määra kavandatava tegevuse konkreetset mahtu ega laadi kinnistul. Detailplaneeringuga moodustatud kinnistule rajatavate ehitiste ja rajatiste täpne maht ning tehnilised näitajad selguvad peale detailplaneeringu kehtestamist koostatava ehitusprojekti/projektide tulemusena. Hetkel on teada üldine eesmärk korrastada Papissaare sadam ja akvatoorium. Eraldiseisvate tegevustena korrastatakse ka Vikati sadam ja akvatoorium ning sadamaid ühendav laevatee, kuid need tegevused Kalatööstuse kinnistu detailplaneeringuga otseselt seotud ei ole. Olemasoleva sadama rajatiste rekonstrueerimisel, lagunenud ebavajalike hoonete lammutamisel ja territooriumi korrastamisel on positiivne mõju maastikupildile. Detailplaneeringu kehtestamine ei avalda olulist mõju maa- ega loodusressursside kasutustingimustele, välisõhu kvaliteedile ega piirkonna veerežiimile. Laevaliikluse parema teenuse ja meresõiduohutuse tagamisel on positiivne mõju esmatähtsa avaliku teenuse osutamisel ja Vilsandi rahvuspargi kaitseväärtuste tutvustamisel. Detailplaneeringu kehtestamine loob eeldused nende positiivsete mõjude tekkimisele. Eelhindamise tulemusena selgus, et kavandatava tegevuse mõjurid on sadama akvatooriumi süvendamine ja hüdrotehnilised tööd kaide rekonstrueerimiseks ja slipi ehitamiseks ning külastajate arvu kasv. Ette on näha süvenduspinnase teke, kuid teadmata selle kogus, omadused ja edasine käitlemine. Mere süvendamisel tekkinud pinnast käsitletakse Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon kohaselt jäätmetena. Ohtlike jäätmeid tekib ka olemasolevate hoonete lammutamisel. Võimalik on prognoosida ka müra- ja vibratsiooni teket ehitus-, lammutus- ja süvendustööde käigus. Kuna vajalik on hüdrotehniliste ja süvendustööde tegemine ka Vikati sadamas ning sadamaid ühendaval laevateel, siis ei saa välistada nende mõjude omavahelist kumuleeruvust. Nimetatud mõjud võivad kas eraldi või koosmõjuna häirida Natura 200 võrgustikku kuuluva Vilsandi linnualal kaitstavate linnuliikide elutingimusi või Vilsandi loodusalal kaitstavate elupaigatüüpide ja liikide seisundit. Piiriülese keskkonnamõju tekkimine tõenäoline ei ole. Lk 19 / 21  Kihelkonna valla Rootsiküla küla Kalatööstuse maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju eelhindamine OÜ E-Konsult töö nr. E1316 Detailplaneeringu staadiumis ei saa hinnata nende mõjude tekkimist, suurust, olulisust ega ulatust, sest koostatud ei ole ehitusprojekte ei Papissaare ega Vikati sadama ning neid ühendava laevatee kohta. Sellises täpsuses keskkonnamõjude hindamine on võimalik projekti staadiumis läbi KMH menetluse (või detailplaneeringu KSH tegemine KMH täpsusastmega, juhul kui arendaja suudab eksperdi varustada piisavalt detailsete alusandmetega). Ainuüksi Kalatööstuse maaüksuse detailplaneeringuga ette nähtud maakasutuse ulatuse määramine ja kinnistu osadeks jaotamine ei too endaga kaasa keskkonnamõju, mis eeldatavalt ületaks tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustaks keskkonnas pöördumatuid muutusi või seaks ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Seetõttu oleks KSH algatamine vastavalt KeHJS § 33 lg 1 punktile 3 ja 4 ebaotstarbekas, sest see ei annaks otsustajale piisavas ulatuses teavet kavandatava tegevuse koosmõjude kohta, kuna tegevuse keskkonnamõjud ei tulene detailplaneeringu eesmärkide (vt ptk 4) realiseerumisest vaid sellele järgnevatest tegevustest. Nende hindamiseks puudub enne detailplaneeringu kehtestamist piisavalt detailne alusmaterjal. Vilsandi saare ja Saaremaa vahelise laevaliikluse korraldamiseks vajaliku infrastruktuuri korrastamine toob tegevuse järgmistes etappides kaasa keskkonnamõjusid, mis võivad kas eraldi või koosmõjuna olla olulised. Eelkõige põhjustavad sellised keskkonnamõjusid hüdrotehnilised tööd sadamate rekonstrueerimisel ja eeldatavalt mahukad süvendustööd. Neile lisandub tööde tegemisel tekkiv müra ja vibratsioon. Teada ei ole süvendatava pinnase ladestamise võimalused ega maht. Veeseaduse § 8 2 p 6 kohaselt peab sellisteks tegevuseks olema vee erikasutusluba. Vee erikasutusloa taotluse koostamiseks peab arendajal olema selge kõigi tööde täpne maht ja tehnoloogia. Vee erikasutusloa taotluse menetlemise käigus on otsustajal vaja hinnata selle tegevuse mõju keskkonnale. Vastavalt KeHJS § 6 lg 1 punktile 17 on mere süvendamine alates pinnase mahust 10 000 m3 ja/või merepõhja tahkete ainete uputamine alates pinnase mahust 10 000 m3 olulise keskkonnamõjuga tegevus ja otsustaja peab tegevusloa taotluse alusel algatama keskkonnamõju hindamise (KMH) projekti tasandi täpsusastmes. Sellises täpsusastmes võib keskkonnamõju hinnata ekspert, kellele keskkonnaminister on väljastanud vastava litsentsi (KeHJS § 14 lg 1). Lk 20 / 21  Kihelkonna valla Rootsiküla küla Kalatööstuse maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju eelhindamine OÜ E-Konsult töö nr. E1316 11. KASUTATUD MATERJALID 1. Elektrooniline Riigi Teataja https://www.riigiteataja.ee; 2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhindamise metoodika täpsustamine. AS Maves töö nr 10047; 3. Keskkonnaregister http://register.keskkonnainfo.ee; 4. Kihelkonna valla üldplaneeringu seletuskiri. OÜ Hendrikson & Ko töö nr 1001/07; 5. Saaremaa ja Vilsandi saare vahelise laevaliikluse uuring- eelhinnang. OÜ EstKONSULT töö nr B241, Tallinn 2012. Lk 21 / 21 DP Projektbüroo OÜ Reg.kood 11217547 EEP000710 (26.04.2006) Algataja: Kihelkonna Vallavalitsus Kihelkonna alevi, Pargi 2 93401 Koostaja: DP Projektbüroo OÜ Rohu 5, Kuressaare linn, Saare maakond 93819 Saare maakond, Kihelkonna vald, Rootsiküla küla, Kalatööstuse mü. Kat. tunnus 30101:003:0040 KALATÖÖSTUSE MÜ. DETAILPLANEERING TÖÖ NR 10-14-DP Projekteerija: Alar Oll Esitatud: veebruar 2015 KURESSAARE 2015 DP Projektbüroo OÜ e-mail: [email protected] Rohu 5, Kuressaare 93819 tel: 4545491 DP Pro jektbüroo OÜ 10-14-DP KÖITE KOOSSEIS 1. Menetlusdokumendid 1. Kihelkonna Vallavalitsuse korraldus 08.mai 2014 nr 74 ja lisa detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad. 2. Seletuskiri 1.DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED, LÄHTEDOKUMENDID JA TEOSTATUD UURINGUD............................................................................................... 3 1.1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED................................................ 3 1.2. DETAILPLANEERINGU LÄHTEDOKUMENDID. ................................................ 3 1.3. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISEKS TEHTUD UURINGUD: ................... 3 2.DETAILPLANEERINGU EESMÄRK ........................................................................... 3 3.OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS .............................................................. 4 3.1.DETAILPLANEERINGU ALA ASUKOHT JA SUURUS: ....................................... 4 3.2.OLEMASOLEVA RUUMI KIRJELDUS (HOONED, TEED, HALJASTUS, MAASTIK, TRASSID), MAAÜKSUSTE STRUKTUURI JA KEHTIVATE KITSENDUSTE KIRJELDUS: .......................................................................................... 4 3.3.ÜLDPLANEERINGUST TULENEVATE TINGIMUSTE KIRJELDUS:.................. 5 3.4.KEHTIVATE DETAILPLANEERINGUTE NÕUDED JA NENDEGA ARVESTAMISE VAJADUS ............................................................................................. 5 4.PLANEERINGUGA KAVANDATU ............................................................................. 6 4.1.PLANEERITAVAL ALAL KRUNDI MOODUSTAMINE: ...................................... 6 4.2.KRUNTIDE EHITUSÕIGUS ...................................................................................... 7 4.3.TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS ............................................................................... 8 4.4.TULEOHUTUSNÕUDED ........................................................................................... 9 4.5.ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED. .. 9 4.6.KESKKONNAKAITSE. ............................................................................................ 10 4.7.PIIRKONNA LIIKUMISE JA LIIKLUSE VÕIMALUSED. TEEDE HOOLDUS. . 11 4.8.PIIRKONNA TURVALISUS..................................................................................... 11 4.9.KEHTIVAD KITSENDUSED ................................................................................... 12 3. Joonised Asukohaplaan 1/3 Põhijoon is tehnovõrkudega 2/3 Maakasutuse plaan 3/3 4. Lisad Väljavõte Kihelkonna valla üldplaneeringust. Kalatööstuse maaüksuse detailplaneering 2 DP Pro jektbüroo OÜ 10-14-DP 1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED, LÄHTEDOKUMENDID JA TEOSTATUD UURINGUD 1.1. Detailplaneeringu koostamise alused.  Planeerimisseadus.  Looduskaitseseadus  Veeseadus  Maakatastriseadus  Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus.  Kihelkonna Vallavalitsuse korraldus 08.mai 2014 nr 74. 1.2. Detailplaneeringu lähtedokumendid.  Kihelkonna valla üldplaneering, kehtestatud Kihelkonna Vallavolikogu määrusega 26.05.2010, nr 8.  Kihelkonna valla ehitusmäärus, vastu võetud Kihelkonna Vallavolikogu 04. märts 2003 a, määrus nr 3.  Vabariigi Valitsuse 27. okt. 2004. a määrus nr. 315 „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded“. 1.3. Detailplaneeringu koostamiseks teostatud uuringud: Geodeetiline alusplaan: OÜ Hadwest töö nr T-14-021 OÜ EstKonsult poolt koostatud Saarema ja Vilsandi saare vahelise laevaliikluse uuring- eelhinnang, töö nr B241 2. DETAILPLANEERINGU EESMÄRK Planeeringu eesmärgiks on selgitada välja sadama vajaduseks sobiva maa-ala suurus ja jagada Kalatööstuse kinnistu selle põhjal kaheks. AS Saarte Liinid omandab maa-ala selle osa, mis on vajalik laevaliikluse korraldamiseks. AS Kaamos Kinnisvara omandisse jääb ülejäänud osa puhkemajandusele ja turismindusele orienteeritud tegevuste osutamiseks. Detailplaneeringuga lahendatakse sadama taristu planeerimine, sadamateenuste osutamine alla 24- meetrise kogupikkusega veesõidukitele, maakorraldustoimingute teostamine planeeringualal, katastriüksuse sihtotstarvete muutmine, ehitusõiguse ja hoonestusalade määramine, amortiseerunud ehitiste ja rajatiste lammutamine, liiklus- ja parkimiskorralduse põhimõtete määramine, jäätmekäitluse lahendamine, servituutide ja kitsenduste määramine, külakogukonnale võimaluse loomine rannarahva traditsioonilise eluviisi elamiseks ja sadama kasutamiseks. Kalatööstuse maaüksuse detailplaneering 3 DP Pro jektbüroo OÜ 10-14-DP 3. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS 3.1. Detailplaneeringu ala asukoht ja suurus: Planeeritav ala asub Kihelkonna valla Rootsiküla külas Kalatööstuse maaüksusel (katastritunnus 30101:003:0040), planeeritava ala suurus a` 2,7 ha. 3.2. Olemasoleva ruumi kirjeldus (hooned, teed, haljastus, maastik, trassid), maaüksuste struktuuri ja kehtivate kitsenduste kirjeldus: Planeeritav maa-ala asub Vilsandi Rahvuspargis Kiirassaare piiranguvööndis NATURA 2000 võrgustiku Vilsandi linnu- ning loodusalal. Maa-ala asub ranna ja kalda piiranguvööndis 200 m Läänemere veepiirist ja ehituskeeluvööndis 200 m Läänemere veepiirist. Kalatööstuse katastriüksuse sihtotstarve on 95% tootmismaa ja 5% elamumaa. Planeeringualale pääseb munitsipaalomandis olevalt Kihelkonna-Papissaare teelt (ehitismälestis, Kultuurimälestiste Riikliku registri reg nr 27285). Kalatööstuse maaüksusel paiknevad järgmised ehitusregistrisse kantud ehitised ja rajatised: majandushoone-väravamaja 106020881, konservitsehh 106001678, kontor-külmhoone-ladu 106001677, elamu 106020882, ujuvkai 220643808, kai 20379520. Kõlvikuliselt koosseisult on Kalatööstuse katastriüksus 100% õuemaa. Vaade planeeritavale alale lõuna poolt Kalatööstuse maaüksuse detailplaneering 4 DP Pro jektbüroo OÜ 10-14-DP Vaade planeeritavale alale ida poolt 3.3. Üldplaneeringust tulenevate tingimuste kirjeldus: Üldplaneeringu kaardimaterjalil on Kalatööstuse maaüksusele märgitud sadama maa ärimaa kõrvalfunktsiooniga ja miljööväärtuslik ala. Vastavalt üldplaneeringu seletuskirjale: - turistide paremaks teenindamiseks ja kohapeal viibimise soodustamiseks antakse üldplaneeringuga Papissaare sadama maale ärimaa kõrvalfunktsioon ning lubatakse rajada ehitisi äriliseks tegevuseks (toitlustus- ja majutushooned). - ärimaal planeeritavate hoonete maksimaalne korruselisus- 2; - sadama funktsioon on väikelaevasadam, kuni 24 m laevadele; - Papissaare sadam asub miljööväärtuslikul alal, mis eeldab mereajaloo ja merearhitektuuri säilitamise. Papissaare sadamas paiknevad vesilennukite angaarid ja nende lõunaküljes asuvad võrgukuurid jäävad planeeringualast väljapoole, Papissaare töökoja katastriüksusele. 3.4. Kehtivate detailplaneeringute nõuded ja nendega arvestamise vajadus Teadaolevalt ei ole planeeritaval maa-ala osas kehtivaid detailplaneeringuid. Kalatööstuse maaüksuse detailplaneering 5 DP Pro jektbüroo OÜ 10-14-DP 4. PLANEERINGUGA KAVANDATU 4.1. Planeeritaval alal kruntide moodustamine: Kalatööstuse katastriüksusest moodustatakse maakorraldustoimingute tulemusel kaks eraldi katastriüksust ja korrigeeritakse rekonstrueeritava kai ja rajatava paadislipi osas merepiiri. Piiride täpne kulgemine ja katastriüksuste pindalad täpsustatakse peale sadamarajatiste väljaehitamist ja katastritoimingute teostamist. Peale detailplaneeringu kehtestamist jääb põhjapoolne moodustatav katastriüksus Kaamos Kinnisvara AS-le ja lõunapoolne Saarte Liinid AS-le. Planeeringu järgne krunt: Krundi Planeeringu Maa kasutamise Katastriüksuse adressi nime- järgne pindala sihtotstarve detail- planeeritav ettepanek ha planeeringu liikides sihtotstarve Pos 1 10604 Majutushoone maa-ÄM Ärimaa-Ä 100% (Kaamos 50%, väikeettevõtluse Kinnisvara hoone ja –tootmise hoone AS) maa- ÄV 50% Pos 2 6935 Sadama maa- LS 100%; Tootmismaa-T (Saarte Liinid 100%; AS) Kalatööstuse maaüksuse detailplaneering 6 DP Pro jektbüroo OÜ 10-14-DP 4.2. Kruntide ehitusõigus Vastavalt Looduskaitseseaduse §38 lg4 ehituskeeld ei laiene: - hajaasustuses olemasoleva elamu õuemaale ehitatavale uuele ehitisele, mis ei jää veekaitsevööndisse; - olemasoleva ehitise esmakordsele juurdeehitisele juhul, kui juurdeehitise maht on väiksem kui üks kolmandik olemasoleva ehitise kubatuurist. Vastavalt Looduskaitseseaduse §38 lg5 ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud: - sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele; - ranna kindlustusrajatisele; - tehnovõrgule ja –rajatisele; - sillale. Sadama alal puudub kehtiv ranna ja kalda ehituskeeluvöönd. Sadama alal kui veeliikluse objektil ei ole keelatud majandustegevus ka veekaitsevööndis, mille laius mererannal on 20 m tavaveepiirist. Planeeringualal on maapealsete ehitiste püstitamine lubatud detailplaneeringu põhijoonisel näidatud hoonestusalal. Ülejäänud aladel võib rajada maa-aluseid kommunikatsioone, teid, kaisid, platse ja teisi sadama funktsioneerimiseks ning teenindamiseks vajalikke rajatisi. Hoonestusalad on määratud lähtuvalt Tellija soovist ja olemasolevatest tingimustest. 4.2.1 POS 1 Krundi kasutamise sihtotstarve: Majutushoone maa- 50%, väikeettevõtluse hoone ja –tootmise hoone maa- 50% Krundi pindala: 10604 m2 Määratud ehitusõigus: - majutushooned, väikeettevõtluse ja väiketootmise hooned, kokku max 6 tk, maksimaalse ehitisaluse pinnaga kokku 2500 m2 , max kõrgusega 12 m maapinnast (arvestades pärandkultuuriobjekti- vesilennukite angaaride kõrgust); - hoonete teenindamiseks vajalike tehnovõrkude rajamine; - juurdepääsutee ja parkimisala. 4 .2.2 POS 2 Krundi kasutamise sihtotstarve: Sadama maa-100% Krundi pindala: 6935 m2 Määratud ehitusõigus: - sadamahoone, maksimaalse ehitusaluse pinnaga 100 m² ja maksimaalse kõrgusega 12 m maapinnast (arvestades pärandkultuuriobjekti- Kalatööstuse maaüksuse detailplaneering 7 DP Pro jektbüroo OÜ 10-14-DP vesilennukite angaaride kõrgust); - hoone ja sadamarajatiste teenindamiseks vajalike tehnovõrkude rajamine; - sadamakaile pilsiveemahuti (3 m3 ) ja kütusehoidla (max 3 m3) koos tankimisseadmega. - juurdepääsutee ja parkimisala; - olemasoleva kai pikendusena uus kaiosa ehitusaluse pinnaga 391 m2 . 4.3. Tehnovõrkude lahendus Elektrivarustus Planeeringuala varustamine elektrienergiaga on lahendatud olemasoleva alajaama, õhuliinide ja planeeritavate maakaabelliinide baasil arvestades olemasolevaid liitumislepinguid. Uute katastriüksuste moodustamisel sõlmitakse valdajatega eraldi liitumislepingud. Vajalikud liitumiskilbid on paigaldatakse kinnistu piiridele, kust toimub ühendus planeeritava hoonestuseni ja rajatisteni. Planeeritavale sadamakaile rajatakse elektrikapid väikelaevade teenindamiseks. Planeeringualale jäävad õhuliinid võib lähtuvalt ehituste vajadusest ümber tõsta või rekonstrueerida kooskõlastatult tehnovõrgu valdajaga. Elektrienergia pinge suurus täpsustub hoonete ja rajatiste projekteerimisel. Suurema vajaduse puhul kasutada olemasolevate liitumiste peakaitsmete suurendamist. Planeeritavale 0,4 kV maakaabelliinile seatakse liinikaitsevöönd vastavalt 1 m mõlemale poole trassi telge (Majandus- ja kommunikatsiooniministri 19.05.2008 määrus nr 19 “Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord”). Veevarustus ja kanalisatsioon Maa-ala joogiveevarustus tagatakse olemasoleva puurkaev-pumbamaja baasil. Puurkaevu, kat. nr 12771, veehaarde 50 m sanitaarkaitsevööndi vähendamiseks 10 m-le esitatakse Keskkonnaametile vastav taotlus. Planeritav veevajadus puurkaevust on max 5 m3 /h ja puurkaevu kasutatakse kuni 50 inimese vajaduseks. Planeeringualal asuv teine puurkaev, kat. nr 12417, on vastavalt OÜ Hadwest poolt koostatud geodeetilistele uurimistöödel šahtkaev ja sodi visuaalsel vaatlusel sodi täis. Nimetatud kaevu veehaarde 50 m sanitaarkaitsevööndi vähendamiseks 10 m-le esitatakse taotlus Keskkonnaametile ja selle likvideerimiseks taotlus kohalikule omavalitsusele. Planeeritavate hoonete ja sadamakai püstikkraanide veega varustamiseks rajatakse uued trassid. Krundil pos 1 lahendatatkse kanalisatsioon positsioonile 2 planeeritava biopuhasti baasil. Krundil pos 2 suunatakse reoveed olemasolevate kogumismahutite asukohta planeeritud biopuhastisse, biopuhasti kuja min 10 m. Puhastatud heitveed juhitakse merre. Biopuhastist heitvee merre juhtimiseks taotleda vee erikasutusluba (VeeS § 8 lg 2 p 4). Sidevarustus Olemasolevalt on sidevarustus lahendatud AS Eesti Telekom liitumisega. Uued liitumised teostada vastavalt tehnilistele tingimustele. Kalatööstuse maaüksuse detailplaneering 8 DP Pro jektbüroo OÜ 10-14-DP 4.4. Tuleohutusnõuded Tuleohutusnõuete juures tuleb planeeritava maa-ala uute hoonete projekteerimise käigus lähtuda Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004. a määrusest nr 315 “Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded”. Osa 6: Tuletõrje veevarustus EVS 812-6:2012. Hoonete tuleohutusklassid määratakse ehitusprojektide koostamise käigus, sadamahoone kasutusviis on VI. Slipi lähedusse on planeeritud tuletõrjeveevõtukaev, mis peab päästetöödeks võimaldama aastaringselt vajaliku veekoguse kättesaadavuse. Veevõtukaevule peab olema tagatud aastaringne juurdepääs ja plats päästetehnikaga manööverdamiseks. Tuletõrje kustutusvee maht 20 l/s. Olemasoleva tee laius on sõltuvalt asukohast 3,5-5,0 m, mis tagab päästetehnikaga juurdepääsu. Uute teede rajamisel hoonestuseni ei tohi teekatte laius olla väiksem kui 3,5 m. 4.5. Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused. Saare maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” kohaselt moodustab Saare maakonnas rohelise võrgustiku: • Natura 2000 võrgustik, mis koosneb kaitsealadest, hoiualadest ja püsielupaikadest. Koos rahvusvahelise ja rahvusliku tähtsusega tuumaladega moodustavad need võrgustiku tugialad (kõige olulisemad ja tõhusamalt toimivad elemendid). • Mere rand piiranguvööndi ulatuses – üldjuhul 200 meetrit, millele korduva üleujutusega randadel lisandub üleujutatava ala laius. • Jõgede ja ojade kaldad piiranguvööndi ulatuses. • Tugialasid ühendav nn mikrovõrgustik, mis koosneb valdavalt metsaaladest ning pool-looduslikest kooslustest. Kihelkonna vallas ei ole konfliktalasid, kus rohelise võrgustiku sidusus on ohus ning vajab tugevdamist. Rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks kehtestab üldplaneering järgmised maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus toodud tingimused ja soovitused: • vältida olulise ruumilise mõjuga objektide rajamist; • et vältida rohelise võrgustiku „hiilivat” killustamist, on ebasoovitav katastriüksuste jagamine elamuehituse eesmärgil va Maakatastriseaduse paragrahv 18 lõikele 7 ja 8-le vastaval juhul; • planeeringutega maakasutuse kavandamisel ja ehitustingimuste määramisel säilitada looduslike alade sidusus; • teede ja liinirajatiste asukohavalikul eelistada olemasolevaid trasse/ koridore – teid, pinnasteid, elektriliine; õhuliinidele eelistada maakaableid; • puhkealade kasutamine korraldada nii, et looduskeskkond ei saaks kahjustatud - piirata/suunata autode liikumist, korraldada parkimine ja prügimajandus, rajada telkimis- /puhke-/lõkkekohad, käimlad, õppe- ja matkarajad; • mere ranna ja jõgede ning ojade kallaste kui koridoride sidususe tagamiseks tuleb võimalikult säilitada seal asuvad looduskooslused ning piirata inimtegevusest lähtuvat kahjulikku mõju – olulisim argument ehituskeeluvööndit vähendada on olemasolev või Kalatööstuse maaüksuse detailplaneering 9 DP Pro jektbüroo OÜ 10-14-DP ajalooline asustus, kusjuures arvestada tuleb piirangu- ja ehituskeeluvööndi laiuse määramisel korduva üleujutusega aladega; • maakasutuse muutuste mõju Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkusele selgitatakse vajadusel keskkonnamõju (strateegilise) hindamisega ja/või Natura hindamisega; • rohelise võrgustiku aladel, kus eesmärgiks on koosluste ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, tuleb eelistada ajalooliste asustusalade taaskasutust või mõningast laiendamist; Käesolev detailplaneering täidab eelpool nimetatud tingimused ja soovitused rohevõrgustiku toimimiseks. Olulise ruumilise mõjuga objekti ei rajata ja säilitatakse looduslike alade sidusus – maaalale piirdeid ei rajata. Alal on olemasolev juurdepääs, toimiv elektriühendus ja olemasolev puurkaev. Vastavalt Saare maakonna teemaplaneeringule Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused on kajastatud punktis 5.1 Avalik huvi ranna-alasid järgnevalt: Ranna-alad on kõige suurema avaliku huvi objektiks maakonnas. Avalike ehk üldiste huvide tagamiseks tuleb teisi huve piirata, arvestades sealhulgas kohalikke vajadusi. Peamised avalikud huvid ranna-alal on tagatud, kui: • inimtegevus ei avalda rannikule olulist ega pöördumatut negatiivset mõju ja ranniku väärtus ajas säilib või tõuseb; • juurdepääs rannale sh. kallasrajale on tagatud; • avalikud supelrannad, supluskohad ja puhkealad on määratletud ja tagatud nende kasutusele võtmine. Merevaadete säilitamine ja parimatele vaatekohtadele juurdepääsu tagamine on samuti ranna-alade avaliku kasutuse huvides. 4.6 Keskkonnakaitse. OÜ EstKonsult on koostanud Saarema ja Vilsandi saare vahelise laevaliikluse uuringu- eelhinnangu, töö nr B241. Nimetatud töös on uuritud Saaremaa ja Vilsandi saare vahelise laevaliikluse toimimise tagamiseks sobivaid sadamakohti ja navigatsioonivõimalusi. Uuring-eelhinnang ei ole keskkonnamõju eelhinnang. Kihelkonna Vallavalitsuse korraldusega 08.mai 2014 nr 74 on kaalutud KSH algatamist või mittealgatamist. Vallavalitsus on andnud korralduse mitte algatada keskkonnamõju strateegilist hindamist, kuna lähtudes OÜ E-Konsult poolt koostatud Kihelkonna valla Rootsiküla küla Kalatööstuse maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju eelhindamisest ei avalda täiendavat negatiivset mõju keskkonnatingimustele piirkonnas. Antud maaüksus oma ehitiste, tehnovõrkude ja – rajatistega olulist mõju keskkonnale eeldatavalt ei avalda. Keskkonnakaitselised abinõud planeeritaval alal on : - juurdepääsuks kasutatakse olemasolevat munitsipaalteed ja uusi teid ei planeerita; - ehitamise (rajatiste rajamise) ajal ja hilisemal hoonete kasutamisel tuleb säilitada lähiala looduslik tasakaal- olemasolev kõrg- ja madalhaljastus, veerežiim; Kalatööstuse maaüksuse detailplaneering 10 DP Pro jektbüroo OÜ 10-14-DP Planeeringus kavandatud tegevus veepiirist mere pool nõuab enne ehitusloa väljastamist vee erikasutusluba. Loa saab väljastada koostatud ehitusprojekti alusel. Rajatavate hoonete ümbrus ja parkimisalad on planeeritud hoonestuse ja parklate ehitusprojektide koosseisus. Täpsemad kõrgusmärgid antakse nende projektide vertikaalplaneerimise joonistega. Ehitusprojektides näha ette teedelt ja platsidelt sadevete valgumine haljasaladele. Sadevete kanalisatsiooni ei planeerita. Väikesadamas tuleb luua kaasaegne jäätmekäitlemise süsteem. See peab tagama perioodiliselt kõikuvate mahtudega olmejäätmete ja väikelaevade jäätmete kogumise Jäätmekäitlust teostatakse vastavalt Kihelkonna valla jäätmekäitluseeskirjale. Pilsiveed kogutakse sadamakaile paigaldatavasse mahutisse, mille tühjendamiseks ja käitlemiseks sõlmitakse leping vastavat teenust pakkuva ettevõtega. Kütusehoidla ja tankimisseadme rajamisel tuleb arvestada keskkonnaministri 31. jaanuari 2005 määruse nr 4 „Bensiini veo ja bensiini terminaalides ning tanklates hoidmise nõuded lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste piiramise eesmärgil“ ja 2. augusti 2004 määruse nr 101 „Saasteainete heitkogused ja kasutatavate seadmete võimsused, millest alates on nõutav välisõhu saasteluba ja erisaasteluba“ nõuetega. Suure laadimiskäibe korral (üle 2000 m³/aastas) reguleeritakse tankla tegevust välisõhu saasteloaga. Keskkonnale negatiivsete mõjude ilmnemise korral tuleks kasutada mõjusid leevendavaid meetmeid. Planeeringu ellurakendamine olulisi ja vältimatuid negatiivseid keskkonnamõjusid kaasa ei too, kui ehitiste ja rajatiste ehitamise ning kasutamise käigus arvestatakse kehtivate keskkonnaalaste nõuetega ja peetakse kinni headest tavadest. 4.7 Piirkonna liikumise ja liikluse võimalused. Planeeringualale pääseb 21102 Mustjala-Kihelkonna-Tehumardi riigimaanteelt avalikult kasutatava Kihelkonna-Papissaare tee (ehitismälestis, Kultuurimälestiste Riikliku registri reg nr 27285) kaudu. Ehitustegevus nimetatud teega seonduvas osas peab toimuma koostöös tee omanikuga (Kihelkonna vald) ja kaitsetingimuste seadja, Muinsuskaitseametiga. Eeldades, et ehitustegevuse käigus kasutatakse raskeveoseid, tuleb eelnevalt tellida tee kandevõime uuringu. Selle tulemusel kehtestada vajadusel massipiirang ning suuremate veoste korraldamine kooskõlastada Muinsuskaitseametiga eraldi. Suuremate koormuste rakendamine teele on soovitatav teha talvisel perioodil, kui teekonstruktsioon on külmunud ning selle kandevõime sellest tingituna suurem. Krundile pos. 1 on kavandatud parkimisala 50-le autole, krundile pos. 2 85-le autole. Teehooldustööd korraldatakse vastavalt kokkuleppele Kihelkonna vallaga. 4.8 Piirkonna turvalisus Korrashoid on üks tähtsamaid tegureid. Korrastatud keskkonnas on meeldiv viibida ja selles tekib turvatunne. Seega tuleb ehitustegevuse lõppedes alad Kalatööstuse maaüksuse detailplaneering 11 DP Pro jektbüroo OÜ 10-14-DP koheselt korrastada ja lõplikult viimistleda, nii on ala kahjustamise tõenäosus palju väiksem. Prügiladustamisel kasutada süttimatust materjalist suletavaid prügikonteinereid. Võimalikest väiksematest prügikastidest süttiv prügi kiirelt eemaldada. Juurdepääs, selle nähtavus ja vaateväli. Korrektselt väljaehitatud ja selgelt eristatud juurdepääs vähendavad kuritegevuse riske. 4.9 Kehtivad kitsendused Looduskaitseseaduse §37 „Ranna ja kalda piiranguvöönd“ -200 m Läänemerest – maa-ala paikneb ranna ja kalda piiranguvööndis. Looduskaitseseaduse §38 „Ranna ja kalda ehituskeeluvöönd “- 200 m Läänemerest – maa-ala paikneb ranna ja kalda ehituskeeluvööndis. Ehituskeeld ei laiene: 1) hajaasustuses olemasoleva elamu õuemaale ehitatavale uuele ehitisele, mis ei jää veekaitsevööndisse; 11) tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamisele; 2) kalda kindlustusrajatisele; 3) supelranna teenindamiseks vajalikule rajatisele; 4) maaparandussüsteemile, välja arvatud poldrile; 5) olemasoleva ehitise esmakordsele juurdeehitisele juhul, kui juurdeehitise maht on väiksem kui üks kolmandik olemasoleva ehitise kubatuurist; 6) piirdeaedadele; 7) piirivalve rajatisele. Ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud: 1) pinnavee veehaarde ehitisele; 2) sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele; 3) ranna kindlustusrajatisele; 4) hüdrograafiateenistuse ja seirejaama ehitisele; 5) kalakasvatusehitisele; 6) riigikaitse, piirivalve ja päästeasutuse ehitisele; 8) tehnovõrgule ja -rajatisele; 9) sillale; 10) avalikult kasutatavale teele; 11) raudteele. Lautrit ja paadisilda tohib rannale või kaldale rajada, kui see ei ole vastuolus ranna ja kalda kaitse eesmärkidega ja Veeseaduse § 8 lõikega 2. Looduskaitseseaduse §39 „Ranna ja kalda veekaitsevöönd “- Veeseaduse § 29. Veekaitsevööndi laiuseks Läänemerel on 20 meetrit tavalisest veepiirist Vee kaitsmiseks hajureostuse eest ja veekogu kallaste uhtumise vältimiseks moodustatakse veekogu kaldaalal veekaitsevöönd. Veekaitsevööndis on keelatud: 1) maavarade ja maa-ainese kaevandamine ning geoloogilise uuringu teostamine; Kalatööstuse maaüksuse detailplaneering 12 DP Pro jektbüroo OÜ 10-14-DP 2) puu- ja põõsarinde raie ilma Keskkonnaameti nõusolekuta, välja arvatud raie maaparandussüsteemi eesvoolul maaparandushoiutööde tegemisel; 3) majandustegevus, välja arvatud veest väljauhutud taimestiku eemaldamine, heina niitmine ja roo lõikamine; 4) väetise, keemilise taimekaitsevahendi ja reoveesette kasutamine ning sõnnikuhoidla või -auna paigaldamine. Lubatud on taimekaitsevahendi kasutamine taimehaiguste korral ja kahjurite puhanguliste kollete likvideerimisel Keskkonnaameti igakordsel loal. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 1–3 sätestatud piirangud ei laiene maavara või maa-ainese kaevandamise tulemusena tekkinud tehisveekogule, mis asub maardlal, mäeeraldisel või selle mäeeraldise teenindusmaal, kuni kaevandamisega rikutud maa korrastatuks tunnistamiseni kaevandamisloa andja poolt maapõueseaduse §-des 48 ja 50 sätestatud korras. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus¹ § 38. Kallasrada - laevatatavatel veekogudel kümme meetrit. Kallasraja laiust arvestatakse lamekaldal põhikaardile kantud veekogu piirist ja kõrgkaldal kaldanõlva ülemisest servast, arvates viimasel juhul kallasrajaks ka vee piirjoone ja kaldanõlva ülemise serva vahelise maariba. Kallasrada on kaldariba avalikult kasutatava veekogu ääres veekogu avalikuks kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sealhulgas selle kaldal liikumiseks. Kui kallasrada on üle ujutatud, on kallasrajaks kahe meetri laiune kaldariba veeseisu piirjoonest (edaspidi ajutine kallasrada). Kaldaomanik peab igaühel lubama kallasrada kasutada. Kalda omanik või valdaja võib kallasrada tõkestada kohaliku omavalitsuse üksuse või Põllumajandusameti kirjalikul nõusolekul ja põhjendatud vajaduse korral, nagu seda on loomade karjatamine või maa kuivendamine, kuid ta peab tagama tõkkest üle- või läbipääsu kallasrada mööda liikumiseks. Kui ajutisel kallasrajal liikumine on takistatud, peab kaldaomanik tagama läbipääsu mujalt oma kinnisasjal, kui see ei ole talle ülemäära koormav. Kohaliku omavalitsuse üksus peab planeeringutega tagama avaliku juurdepääsu kallasrajale. Purre, sild või muu veekogus või selle kohal asuv ehitis ei ole kallasraja osa ning sellist ehitist võib kasutada üksnes omaniku loal. Kasutamise luba eeldatakse olevat, kui omanik ei ole ehitist piiranud või tähistanud viisil, millest ilmneb tahe piirata ehitise kasutamist võõraste poolt, või kui tahe piirata kasutamist ei ilmne muudest asjaoludest. Omanik peab lubama ehitise kasutamist, kui see on vajalik kallasrada mööda liikumiseks. Tehnovõrgud ja -rajatised Alus: Asjaõigusseadus (RT I 1993, 39, 590). Kinnisasja omanik on kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, Kalatööstuse maaüksuse detailplaneering 13 DP Pro jektbüroo OÜ 10-14-DP nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Elektripaigaldiste kaitsevöönd Alus: Elektriohutusseadus (RT I 2007, 22, 64); Majandus- ja kommunikatsiooniministri 26. märtsi 2007. a. määrus nr. 19 Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord (RTL 2007, 27, 482). Elektripaigaldise kaitsevöönd on elektripaigaldist, kui see on iseseisev ehitis, ümbritsev maa-ala, õhuruum või veekogu, kus ohutuse tagamise vajadusest lähtudes kehtivad kasutuspiirangud. Elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud tõkestada juurdepääsu elektripaigaldisele, põhjustada oma tegevusega elektripaigaldise saastamist ja korrosiooni ning tekitada muul viisil olukorda, mis võib ohustada inimest, vara või keskkonda, samuti korraldada kõrgepingepaigaldise õhuliini kaitsevööndis massiüritusi. Maakaabelliini maa-ala kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. Elektripaigaldise omaniku loata on keelatud:  elektripaigaldise kaitsevööndis ehitada, sealhulgas ehitada tanklat, ladustada jäätmeid, materjale ja aineid, teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis- ja maaparandustöid, teha tuld, istutada ning langetada puid;  maakaabelliinide kaitsevööndis töötada löökmehhanismidega, tasandada pinnast, teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit, küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit ning ladustada ja teisaldada raskusi. Kalatööstuse maaüksuse detailplaneering 14 Kihelkonna Vallavalitsus [email protected] 28 .08.2015 nr 5.1-1/ 2176 Muinsuskaitseameti kooskõlastus Muinsuskaitseamet on kooskõl astanud 25.08 .2015 kalatööstuse maaüksuse detailplaneeringu . Kooskõlastamise number on 25604 . Kooskõlastamise üksikasju näete allpool . Number: 25604 Kuupäev: 25.08.2015 Projekteerija / kooskõlastuse saaja: Osaühing DP Projektbüroo Liik: detailplaneering Väljastaja: Muinsuskaitseameti Saaremaa vaneminspektor, Keidi Saks Kooskõlastatud: 25.08.2015 Kirjeldus: Kalatööstuse mü . detailplaneering. Töö nr 10-14-DP. DP Projektbüroo, Alar Oll , 2015. Mälestised: 27285 Kihelkonna-Papissaare munakivitee, Saare maakond, Kihelkonna vald, Rootsiküla , Kalatööstuse Fail: Papissaare_sadama_dp_seletuskiri Kalatööstuse dp asukohaplaan (1) Kalatööstuse_dp_põhijoonis (2) Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt / Keidi Saks Saaremaa vaneminspektor Muinsuskaitseamet [email protected] 53089199 Saatja: Evelin Voksepp <[email protected]> Saatmisaeg: 1. september 2015. a. 16:49 Adressaat: TJA - Avalik Teema: Detailplaneeringu koosk�lastamine Manused: 4.6-8_566_2_04032015_180424 (1) Veeteede amet.ddoc; 4.6- 8_566_2_04032015_180424 (2) Lennuamet.ddoc; 12.2- 1_15_764_2015020224_20052015 Kaitseministeerium.ddoc; DP_koosk�lastus (1) P��steamet.ddoc; HLS 6- 5_12792_2_18082015_1556663 (1) Keskkonnaamet.bdoc; MKA_kooskolastus_detailplaneering.bdoc; E1316_aruanne (3) e- konsult.pdf; Papissaare_sadama_dp_seletuskiri.pdf; Detailplaneeringu koosk�lastus.ddoc J�reltegevuse lipp: J�reltegevus Olekulipp: Lipuga m�rgitud Tere, edastan Kihelkonna Vallavalitsuse 01.09.2015 kirja nr 9-1.3/834 koos lisadega. Lugupidamisega, Evelin Voksepp vallasekret�r Kihelkonna Vallavalitsus Tel: 45 46 531 e-mail: [email protected]