Transpordi infrastruktuuri arendamiseks toetuse andmise tingimused perioodil 2021–2027

17.08.2022 Majandus- ja taristuministri määruse „Transpordi infrastruktuuri arendamiseks toetuse andmise tingimused perioodil 2021–2027“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 alusel. Määrusega reguleeritakse transpordi tulemusvaldkonna tegevuspõhise riigieelarve „Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programmi“ meetme „Transpordi konkurentsivõime“ programmitegevuste „Raudteetaristu arendamine ja korrashoid“, „Veetransporditaristu arendamine ja korrashoid“ ja „Maanteetransporditaristu arendamine ja korrashoid“ eesmärkide saavutamiseks toetuse andmise tingimusi kooskõlas ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavaga perioodiks 2021−2027“ (edaspidi rakenduskava). Määrus on seotud rakenduskava poliitika eesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ prioriteedi 3 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 4 „kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ meetme nr 21.2.3.4 „veetransporditaristu arendamine ja korrashoid“ sekkumisega „sadamate akvatooriumi kaitse“ (edaspidi sadamate tegevused) ja meetme nr 21.2.3.6 „maanteetransporditaristu arendamine ja korrashoid“ sekkumisega „teeilmajaamade seiresüsteemi uuendamine“ (edaspidi teeilmajaamade tegevused, mõlemad koos kliimamuutustega kohanemise prioriteet) ning poliitika eesmärgi nr 3 „Ühendatum Eesti“ prioriteedi 5 „Ühendatum Eesti“ erieesmärgi nr 1 „kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise, intelligentse, turvalise, kestliku ja mitmeliigilise üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T1) arendamine“ meetme nr 21.3.1.1 „transpordi konkurentsivõime (maanteetranspordi taristu)“ sekkumisega „TEN-T maanteede ehitus ja rekonstrueerimine“ (edaspidi maanteede tegevused) ja meetme nr 21.3.1.2 „transpordi konkurentsivõime (raudteetranspordi taristu)“ sekkumisega „raudteede arendamine ja rekonstrueerimine (sh Rail Balticu liini Tallinn−Ikla kohalikud peatused, Pärnu rahvusvaheline reisiterminal ja eritasandilised liitumised); raudtee elektrifitseerimine“ (edaspidi raudteede tegevused, mõlemad koos ühenduste prioriteet). Transpordi tulemusvaldkond käesoleva määruse mõistes aitab saavutada arengustrateegia Eesti 20352 sihi „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ ning selle tegevuskava teemakimbus „Ruum ja liikuvus“ kirjeldatud transpordiga seotud eesmärke ja mõõdikuid „vähendada transpordi kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning kasvatada ühissõiduki, jalgrattaga või jala tööl käivate inimeste osakaalu“ ning arvestab Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes 1 https://ec.europa.eu/transport/infrastructure/tentec/tentec-portal/map/maps.html 2 https://www.valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/vajalikud-muutused/ruum-ja-liikuvus  17.08.2022 kohaldatavad finantsreeglid (ET L 231/159, 30.06.2021, lk 159–706, edaspidi ühissätete määrus), artiklis 9 toodud horisontaalseid põhimõtteid. Toetatavad tegevused panustavad muuhulgas ka ligipääsetavuse näitajasse3 ning arvestavad asjakohaste projektide puhul kvaliteetse ruumi4 aluspõhimõtetega ja üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ punktiga 4.1 „Peamised eesmärgid transpordi arengu kujundamisel“ (1. Teenuste, haridusasutuste ja töökohtade kättesaadavuse tagab toimepiirkondade sisene ja omavaheline sidustamine kestlike transpordiliikide abil. 2. Tagatud on kiire, piisava sagedusega ja mugav ühendus välismaailmaga. 3. Erinevaid transpordiliike kasutatakse tasakaalustatult, arvestades piirkondlike eripäradega.). Määrusega kavandatud meetmete panus Eesti 2035 sihtidesse ning kooskõla ühissätete määruse artikliga 9 on toodud seletuskirja lisas 1. Täpsem põhiõiguste harta5 ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga6 arvestamise kontroll on toodud seletuskirja lisas 2. Määrus on suunatud: 1) Kliimamuutustega kohanemisele. Sadamate akvatooriumide kaitsmine kliimamuutuste mõjude eest (tormide sagenemine, tugevate rannikutuulesuundade muutumine ja pikemad tormiperioodid jäävabade talvede tõttu, millega kaasnevad kiired muutused merevee tasemes ja üleujutused) näeb ette lainemurdjate ehitamise sadamatesse, mis tagavad regionaalse liikuvuse ja regulaarse ühistranspordi Eesti saartele. Selleks, et vältida häireid avalikus parvlaevaliikluses, tuleb rekonstrueerida olemasolevad veeteed ja ehitada alternatiivsed läbipääsud avaliku liiniveo tagamiseks. Seoses äärmuslike tuulte ja üleujutuste sagenemisega on oluline ajakohastada avalikke sadamaid ja veeteid, et need oleksid kliimamuutustele vastupanuvõimelised. Kõige enam kliimamuutusest mõjutatud piirkond on Eesti läänerannik ja saarestik. Investeeringute tulemusena tõstetakse liinivedusid teenindavate sadamate pikaajaline toimekindlus senise 25 aasta pealt 50 aasta peale. Investeeringutega hõlmatakse Rohuküla, Heltermaa, Ruhnu ja Kihnu sadamad. Ekstreemsed ilmaolud nagu nt äärmuslikud temperatuuri kõikumised, suurenenud sademe hulk, sagenevad tormid jne on väljakutseks liiklusohutuse tagamisel ja teehooldusel. Teeilmajaama seiresüsteemi uuendamine võimaldab teehoolde teostajatel kiiremini reageerida ekstreemsetele ilmastikunähtustele. Teehoole on seetõttu senisest proaktiivsem, kvaliteetsem ja väiksema keskkonnamõjuga. Uuendatud teeilmajaamade võrk on aluseks kohaliku maanteeilmamudeli usaldusväärsuse (täpsuse) pidevaks parandamiseks. 2) Paremale ühenduvusele ja kliimaeesmärkide saavutamisele. Raudteetaristu arendamine, rongide sõidukiiruste tõstmine ja reisirongiliikluse tihendamine on oluline raudteetaristu kasutuse kasvatamiseks ning reisi- ja kaubaliikluse suunamiseks maanteelt raudteele. Investeeringud raudteesse aitavad vähendada vajadust investeerida tulevikus maanteedesse, suunates nõudlust säästvale ja ohutumale liikumisviisile. 2029. aasta lõpuks laiendatakse raudtee elektrivõrku Tartusse ja Narva ning võimalusel Koidulasse ja Valka. Eesmärk on viia raudteetransport uuele kvaliteeditasemele ja oluliselt vähendada transpordisektori keskkonnamõju, kasutades raudteetranspordis taastuvenergiat (see aitab saavutada Euroopa Liidu seatud kliimaeesmärke CO2-heite vähendamisel). Et pikemas perspektiivis suurendada rongireisijate arvu, raudtee-reisijateveo ohutust ja ligipääsetavust ning liikuda piirkiiruste 3 Rajatav ning rekonstrueeritav maantee- ja raudteetaristu parandab muuhulgas ligipääsetavust erivajadustega inimestele. „Eesti 2035“ tegevuskavas ligipääsetavuse näitaja, lk 9: https://valitsus.ee/media/3956/download 4 https://www.kul.ee/media/60/download 5 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:12012P/TXT&from=ET 6 https://www.riigiteataja.ee/akt/204042012006 2  17.08.2022 tõstmise suunas raudteel lõiguti 160 km/h-ni, õgvendatakse raudteed Tallinna−Tartu ja Tapa−Narva lõikudel, rekonstrueeritakse Tallinna−Tartu, Tapa−Narva, Tartu−Koidula, Tartu−Valga ja Rapla-Lelle lõigud ning ehitatakse raudtee möödasõidukohad Tallinna-Lelle lõigul suurendamaks läbilaskevõimet sagedasema rongiliikluse pakkumiseks. Prioriteetsed projektid raudteetaristu arendamiseks on nimetatud Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatavas avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist suunavas tegevuskavas7. Rail Balticu (edaspidi RB) tõhususe maksimeerimiseks ning Euroopa ühendamise rahastu ja Ühtekuuluvusfondi vahelise koostoime tagamiseks ehitatakse kohalikud peatused RB Tallinna ja Ikla vahelisele raudteelõigule ning Pärnu reisiterminal. Toetusmeetmete rakendamisel pööratakse tähelepanu terviklikele taristulahendustele piirkondade elujõulisuse tagamiseks (nt Rail Balticu kohalikes peatustes hästi läbimõeldud „Pargi- ja reisi“ parklad, transpordiliikide vaheline ühenduvus), et võimendada positiivset mõju regionaalarengule ja soodustades auto asemel rongiga liiklemist. Investeering aitab kaasa piirkondlikule arengule ja vähendab CO2- heidet, võimaldades igapäevast pendelrännet elektrikiirrongiga. Uued lineaarsed ruumiobjektid nagu kiirraudtee toovad endaga kaasa vajaduse kujundada ümber ja uuesti ehitada olemasolevad ühendused (teed ja rohekoridorid), mis tuleks raudteetammi tõttu ära lõigata. Selleks tuleb Kangrusse (Harju maakond) ja Kohilasse (Rapla maakond) ehitada uued liikluslahendused. Lisaks ehitatakse struktuurivahenditest kuni 10 uut eritasandilist liitumist (sh maantee-raudtee ristumised, jalakäijate ülepääsud ja ristumised maanteede vahel) koos juurdepääsuteede ja rampidega, millega paraneb ligipääsetavus. Raudteeinvesteeringud koosmõjus Rail Balticu kohalike peatuste projekti valmimisega kasvatavad rongireisijate arvu seniselt 5,98 miljonilt (2020. a, COVID-mõju) 11,4 miljonini aastaks 2029. Parem ühenduvus Et pakkuda inimestele häid elamis- ja töötingimusi, on vaja teha investeeringuid ka maanteedesse, mis tagaksid parema ühenduvuse. 2020. aasta seisuga on 19% kõigist riigiteedest halvas või väga halvas seisukorras. TEN-T maanteed läbivad hajaasustusalasid ning panustavad keskkonnakaitsesse (nt müra vähendamine, rohekoridoride loomine ja looduspõhiste lahenduste kasutamine: tarastamine, tunnelid, viaduktid; fooride likvideerimine maanteel, rajatav haljastus), teeohutusse ja tööjõu liikuvusse. Seetõttu on hädavajalik investeerida TEN- T põhivõrgu terviklikkuse tagamisse, kus Eesti on nii raudtee- kui ka teedevõrkude taseme poolest üks kehvemaid ELis. TEN-T teedesse investeeritakse, et vastata üleeuroopalise transpordivõrgustiku määruse (EL) nr 1315/2013 artikli 39 lõike 2 punktis c toodud nõuetele, aidata kaasa põhivõrgu ja sellele juurdepääsude valmimisele, ehitades 2+1 ja 2+2 teelõike ning täita liiklusohutus- ja keskkonnanõudeid. Liiklusohutuse8 tagamiseks ehitatakse ohtlikud ühetasandilised ristmikud eritasandiliseks, paigaldatakse nõuetekohane valgustus ning rajatakse ohutud parkimisalad. Olemasolevad maanteed läbivad mitmeid asulaid ning tänu rajatavatele ümbersõiduteedele, tõuseb liiklusohutus, paraneb asulate elu- ja liikluskeskkond ning paranevad ka jalakäijate ja jalgratturite tingimused ohutuks liiklemiseks. Keskkonnanõuete tagamiseks paigaldatakse müratõkked ning loomadele rajatakse piirdeaiad ning ökoduktid ja -tunnelid (ja muud alternatiivsed nutikad lahendused). Projektidega kaasneb liikluse sujuvuse paranemine ning teepikkuse vähenemine kompenseerib autode suurema kiiruse poolt põhjustatava CO2 mõningase tõusu – kokkuvõttes on tee rekonstrueerimise mõju looduskeskkonnale neutraalne. Teelõikude projekteerimisel ja ehitamisel arvestatakse 7 Avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist suunav tegevuskava aastateks 2021–2028: https://www.mkm.ee/media/6948/download (lingilt laetakse dokument *.pdf-formaadis arvutisse) 8 Liiklusohutusprogramm: https://www.transpordiamet.ee/ohutus-ja-jarelevalve/liiklusohutus/liiklusohutusprogramm 3  17.08.2022 kliimamuutuste mõjuga, kuna tulenevalt ühissätete määrusest on vaja üle viie aastase kestvusega taristuprojektidel tagada kliimakindlus, mis hõlmab nii kliimamuutuste leevendamist kui ka kliimamuutustega kohanemist. Prioriteetsed projektid maanteetaristu arendamiseks on nimetatud Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud Teehoiukavas aastateks 2021– 20309. Maanteeinvesteeringute tulemusena väheneb hukkunute arv uutel ja rekonstrueeritud maanteelõikudel 1,2-lt (2017–2019. a keskmine) 0,84-le aastaks 2029.10 Rakenduskava eesmärkide täitmist rahastatakse meetmete eelarvest investeeringute kavade rahastamisskeemiga Ühtekuuluvusfondi (ÜF) ja Euroopa Regionaalarengufondi (ERF) toel kokku ca 512,578 miljoni euro ulatuses, millest ÜF-ist Vabariigi Valitsuse 2020. a korraldusega nr 439 „Riigimaanteede teehoiukava aastateks 2021–2030“ (edaspidi Teehoiukava) kooskõlas maanteelõikude ehitust ja rekonstrueerimist 159,1 miljoni euro ulatuses, Vabariigi Valitsuse 27. jaanuari 2022. a korraldusega nr 18 „Avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist suunav tegevuskava 2022–2028“ kooskõlas raudteelõikude elektrifitseerimist, rekonstrueerimist ja uuendamist ning RB kohalike peatuste rajamist ca 342,1 miljoni euro ulatuses, kliimamuutustega kohanemise ja valmisoleku tõstmist sadamates 9,5 miljoni euro ulatuses ning ERF-ist teeilmajaamade uuendamist 1,878 miljoni euro ulatuses. Meetmete (poliitikaeesmärkide erieesmärkide teemadekohased) eelarved on detailsemalt sätestatud 2021–2027 Ühtekuuluvuspoliitika Fondide rakenduskava meetmete nimekirjas, mille on heaks kiitnud Vabariigi Valitsus. Võttes arvesse toetuse eelarve mahtu MKMi transpordi meetmetele, eesmärke ja toetatavaid tegevusi, kaasnevad kliimamuutustega kohanemise ja ühenduste prioriteetide rakendamisega prognoositavad muutused, millised on täpsemalt kirjeldatud seletuskirja lisas 3. Seega sisuliselt on rahastamisel tegemist eeldefineeritud investeeringuobjektidega, mis sisalduvad juba erinevates strateegilistes dokumentides: on ära mainitud valdkondlikus arengukavas, kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt valdkonna arengukavas (allikaneutraalselt) või kokku lepitud rakenduskava koostamisel (kogu väljund- ja tulemusnäitajate temaatika on planeeritud juba konkreetseid infrastruktuuri arendamise projekte silmas pidades). Eeldefineeritud projektid/ investeeringuobjektid on:  vastavuses rakenduskavaga ja panustavad selle eesmärkidesse;  kooskõlas rakenduskava eeltingimustega;  sotsiaalmajanduslikult tasuvad ja riigi seisukohast olulised;  varustatud keskkonnamõjude hindamisega/eelhinnanguga, kui seda nõuab seadus ning toetavad „ei kahjusta oluliselt“ keskkonnaeesmärkide saavutamist;  kliimakindlad. Toetuse saajateks on riigi äriühingud, riigiasutus või avalikku reisijateveo infrastruktuuri omav raudtee-ettevõte, kelle rahaline võimekus projekti ellu viia tagatakse vajadusel riigieelarvega. 9 Viimane kinnitatud riigiteede teehoiukava on leitav Transpordiameti lehelt: https://www.transpordiamet.ee/teehoiukava 10 Eeldatakse, et ehitatavate 2+2 teede ohutustase (hukkunute arv läbisõidu kohta) on sarnane kõige ohutumate 2+2 tänase ohutustasemega. Ümberehitatavate 1+1 teede ohutustasemeks loeti kõigi ümber ehitada plaanitavate teede hukkunute arvu summat nende teede kogu läbisõidu kohta. Ümberehitusest tulenevaks muutuseks loeti nende ohutustasemete erinevust. Hukkunute arvu muutus leiti lähtudes 1+1 teede keskmisest näitajast teepikkuse kohta ning ohutustaseme erinevusest tulenevast eeldatavast muutusest. Arvutustes tugineti võrdlevale analüüsile mujal eksisteeriva olukorraga. Et vähendada juhuslikkuse mõju hinnangule (esineda võivate anomaaliate vältimiseks), lähtuti hukkunute arvu puhul perioodi 2015–2019 keskmistest. Sarnane lähenemine on ka sihttaseme väärtuse arvutamisel, st sihttaseme väärtus arvutatakse pärast teelõigu valmimist kolme järgneva aasta keskmise tulemuse põhjal. Sihttaseme saavutamine selgub hiljemalt 2029, kuna kõik sobilikud projektid saavad valmis hiljemalt 2026 aasta (N+2 reegli täitmisel on viimasest projekti valmimisest möödas 3 aastat). Allikas: Transpordiamet 4  17.08.2022 Määrusega sätestatakse rakenduskava poliitikaeesmärkide 2 ja 3 elluviimiseks vajalik õiguslik raamistik transpordi valdkonnas, mis puudutab riigi- ja avalikku transporditaristut, sealhulgas ülesannete jaotus, investeeringute kavade koostamise kord, toetuse andmise tingimused ja meetmespetsiifilised toetuse andmise menetlusnormid ning toetuse taotleja ja toetuse saaja kohustused ning rakendusüksuse ja -asutuse ülesanded, õigused ja kohustused. Määrus ei ole oma sisult uudne ja põhineb suures osas perioodi 2014–2020 transpordi meetme määrusel ning kehtival rakendussüsteemil, välja arvatud projektivaliku osa, mida käesolev määrus ei puuduta eeldefineeritud projektide tõttu. Määruse töötas välja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM). Määruse koostamisel lähtuti Rahandusministeeriumi ja Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK), Sotsiaalministeeriumi (SoM), Keskkonnaministeeriumi ja osalt ka Kultuuriministeeriumi märkustest ja kommentaaridest. Sekkumiste väljatöötamise protsessi nii transpordi ja liikuvuse arengukava kui ka rakenduskava koostamisel kaasati laiapõhjaliselt asjaomaseid huvirühmi (arengukava väljatöötamisel nt ministeeriumid, Riigikantselei, riigiasutused, asjaomased riigi äriühingud, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Harjumaa Omavalitsuste Liit, Eesti Puuetega Inimeste Koda jt) erinevates kaasamisvormides11. Määrus jõustub üldises korras, kuid määruse § 8 lg 3 rakendatakse tagasiulatuvalt 9. märtsist 2022, mil Transpordiametile saadeti välja määruse kohane kutse investeeringu kirjelduse esitamiseks. Määruse alusel hakatakse projekte rakendama 1. jaanuarist 2021. a ning rakendusasutuse, aga osalt ka toetuse saaja partnerina ülesandeid täitma alates MKM ja AS-i Eesti Raudtee vastavasisulise lepingu allkirjastamisest. Määruse ja seletuskirja koostas MKMi transpordi arengu ja investeeringute osakonna ekspert Ursula Sarnet (e-post: [email protected], telefon: 715 3404). Määrusele tegi õiguslikke ettepanekuid MKMi strateegilise planeerimise osakonna välisvahendite õiguse nõunik Anneli Schmiedeberg (e-post: [email protected], telefon: 6397 618). Normitehniliselt vaatas Määruse üle MKMi õigusosakonna õigusnõunik Kaia Läänemets (e-post: [email protected]). 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb neljateistkümnest peatükist ja 29-st paragrahvist. Peatükid jagunevad järgmiselt: 1) üldsätted; 2) toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr; 3) investeeringute kava koostamine; 4) nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele; 5) taotluse menetlemine; 6) riigihangete kontroll; 7) taotluse rahuldamise otsuse muutmine; 8) toetuse saaja ning partneri õigused ja kohustused; 11 Partnerlusleppe ja rakenduskava koostamisel ning edaspidisel rakendamisel on seatud oluliseks eri tasandite partnerite osalus, tagamaks, et olukorra analüüs, seatavad eesmärgid ja kavandavad lahendused oleksid maksimaalselt asjakohased ja mõjusad. Partnerlus toimib mitmetasandilise valitsemise põhimõttega alt üles lähenemisviisiga, seda koordineerivad Rahandusministeerium ja Riigikantselei koostöös ministeeriumidega. Kaasamine oli kolmes etapis:  „Eesti 2035“ strateegia ühisloome 2018–2020,  valdkondlikud konsultatsioonid ning arutelud partnerlusleppe ja rakenduskava koostamisel 2020– 2021,  rakenduskava elluviimisega seotud koostöö alates 2022. 5  17.08.2022 9) rakendusüksuse ülesanded; 10) aruannete esitamine; 11) toetuse maksmise tingimused ja kord; 12) ettemaksed; 13) finantskorrektsioonide tegemine ja toetuse tagastamine ning vaide menetlemine; 14) rakendussätted. Määruse 1. peatükis sätestatakse määruse kohaldamisala, toetuse andmise eesmärgid ja tulemused ning nimetatakse rakendusüksus ja -asutus. Määruse § 1 lõigete 1–6 kohaselt kehtestatakse käesoleva määrusega kliimamuutustega kohanemise ja ühenduste prioriteetide elluviimiseks toetuse andmise tingimused raudtee-, sadamate ja veeteede- ning maantee sektorites. Määrusega hõlmatud meetmed panustavad transpordi tulemusvaldkonna tegevuspõhise riigieelarve „Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programmi“ meetme „Transpordi konkurentsivõime“ programmitegevuste „Raudteetaristu arendamine ja korrashoid“, „Veetransporditaristu arendamine ja korrashoid“ ja „Maanteetransporditaristu arendamine ja korrashoid“ eesmärkide saavutamisse. Määrus toetab rakenduskava eelkirjeldatud prioriteetide elluviimist ja riikliku arengustrateegia „Eesti 2035“ sihi „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ saavutamist kooskõlas ühissätete määruse artiklis 9 toodud horisontaalsete põhimõtetega (vt käesoleva seletuskirja lisa nr 1). Määruse alusel antakse ja kasutatakse toetust kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusega nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus). Nimetatud lõige määruse reguleerimisala paragrahvis aitab õigusaktis edaspidi vähendada viitamisi ühendmäärusele, kuna kogu toetuse andmise ja kasutamisega seotud tegevus peab nii ehk teisiti olema ühendmäärusega kooskõlas. Määruse § 2 lõigetega 1–6 sätestatakse toetuse andmise eesmärk ja oodatavad tulemused vastavalt rakenduskavale (vt käesoleva seletuskirja lisa nr 3). Määruse raames loodud avalikku liinivedu tagavate regionaalsete sadamate kliimakindlaks rekonstrueerimise tulemusena rajatud/ rekonstrueeritud ehitiste hilisemad ülalpidamiskulud kaetakse sadamatasudest ja riigieelarvest. Uusi investeeringuid sadamatasudest rahastada ei ole võimalik. Kui riigieelarvest või ELi vahenditest sellisteks investeeringuteks pärast 2027. aastat vahendeid ei leita, siis jäävad need tõenäoliselt tegemata ja mõju eelarvepositsioonile ei ole. Elektrifitseeritud, rekonstrueeritud ja uuendatud raudteelõikude ülalpidamiskulud kaetakse edaspidi kogutava infrastruktuuri kasutustasuga. Rail Baltica raudteepeatused on kavas anda pärast nende valmimist üle kohalikele omavalitsustele (KOVidele). Ehitatud kohalike Rail Baltica raudteepeatuste ülalpidamiskulud saavad olema KOVide kanda (vastavalt kohalike omavalitsuse korralduse seaduses ette nähtud KOVi ülesandele „kohaliku ühistranspordi korraldamine“). Omandi täpne üleandmine lepitakse KOVidega kokku enne ehitusloa väljastamist. 6  17.08.2022 Uusi investeeringuid, mis on vajalikud pärast 2027. aastat, kasutustasu arvel tõenäoliselt rahastada ei suudeta. Uusi investeeringuid ka kohalike omavalitsuste eelarvetest tõenäoliselt rahastada ei õnnestu. Kui riigieelarvest või ELi vahenditest sellisteks investeeringuteks pärast 2027. aastat vahendeid ei leita, siis jäävad need tõenäoliselt tegemata. Investeeringute tegemisel oleks mõju autokasutuse vähenemisele (kasutatakse rohkem ühistransporti), seega väheneks vajadus investeerida uute teede rajamisse, samas praeguse rahastamismudeli juures väheneks ka riigi tulu läbi kütuseaktsiisi laekumise vähenemise. Maanteede sektoris ehitatud ja rekonstrueeritud/uuendatud maanteede (sh teeilmajaamade) ülalpidamiskulud kaetakse edaspidi riigieelarvest, kuna rahastuse maht on fikseeritud sõltumata struktuurifondide vahendite kasutamisest. Maanteede rekonstrueerimise ja ehituse ELi vahenditest finantseerimise lõpetamisel on vältimatu negatiivne mõju eelarvepositsioonile, kuna teehoiu rahastamine on praeguse rahastamismudeli puhul fikseeritud ning ELi vahenditega asendatakse osa kütuseaktsiisi vahenditest. Et eelarvepositsioon ei halveneks, tuleb kas suurendada riigieelarve tulusid või vähendada muid kulusid, kuna pärast ELi vahendite lõppemist ei ole kütuseaktsiisist laekuvaid vahendeid endises mahus muude kulutuste finantseerimiseks võimalik kasutada. Määruse §-s 3 nimetatakse meetme rakendusasutus ja rakendusüksus. Perioodil 2021–2027 on rakendusasutuseks transpordi tulemusvaldkonnas jätkuvalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Rakendusüksuse ülesandeid täidab Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK). Määruse 2. peatükis sätestatakse projekti raames toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr. Määruse §-s 4 kehtestatakse projekti raames toetatavad tegevused, millised on kooskõlas rakenduskavas sätestatud eesmärkidega. Lõike 1 kohaselt antakse toetust investeeringuprojektile, mille elluviimine panustab vähemalt ühte määruse §-s 2 nimetatud toetuse andmise eesmärki ja sellega seotud väljundnäitaja saavutamisse. Sama investeeringuprojekt peab olema eelnevalt investeeringute kavasse arvatud ning sellel peab olema ka kehtiv taotluse rahuldamise otsus. Lõike 2 kohaselt nimetab majandus- ja taristuminister investeeringu kava objektid toetuse saajate lõikes investeeringute kava käskkirjadega. Kokku tuleb viis investeeringute kava käskkirja järgmistele toetuse saajatele: AS Eesti Raudtee, AS Saarte Liinid, Edelaraudtee AS, Rail Baltic Estonia OÜ ja Transpordiamet. Lõike 3 punktis 1 sätestatakse, et kliimamuutustega kohanemise prioriteedi tegevuse raames toetatakse avalikku liinivedu tagavate regionaalsete sadamate rekonstrueerimist, tagamaks akvatooriumi kaitse negatiivsete kliimamõjude eest. Selle tegevuse ÜF toetuse planeeritud maht on 9,5 miljonit eurot ning toetuse saajaks ja tegevuste elluviijaks on Aktsiaselts Saarte Liinid. Akvatooriumide kaitsmise puhul on abikõlblikud ainult sadamate rekonstrueerimisega tehtavad tööd ja püsiv süvendamine ei ole toetatav. Samas toetatakse sadamate akvatooriumi kaitsmisega seotud rajatiste (kaide) ehitamisel vajalikke süvendustööde teostamist – see on osa ehitusprotsessist. 7  17.08.2022 Toetatavate tegevuste vahetu tulemusena on rakendatud kliimamuutuste mõjude suhtes kaitsemeetmeid neljas lainemurdjatega sadamas. Sadamate rekonstrueerimisel on abikõlblikud kõik tegevused, mis võimaldavad saavutada rajatiste kliimakindluse 50 aastaks. Lõike 3 punktis 2 sätestatud tegevuse „teeilmajaamade uuendamine, sh amortiseerunud teeilmajaamade käitlemine, uute seadmete ost ja paigaldus“ ERF toetuse planeeritud maht on 1,88 miljonit eurot ning toetuse saajaks ja tegevuste elluviijaks on Transpordiamet. Toetatavate tegevuste vahetu tulemusena on rekonstrueeritud või uuendatud 60 teeilmajaama. Lõike 4 punktis 1 sätestatud ühenduste prioriteedi raudteedega seotud tegevuste „TEN-T raudteelõikude rekonstrueerimine ja ehitamine, sealhulgas raudteelõikude õgvendamine, möödasõitude rajamine, tegevused raudteeülesõitude ohutuse parandamiseks ning raudteealal keskkonna- ja liiklusohutuse tagamiseks Tallinna−Tartu−Koidula, Tapa−Narva, Tartu−Valga ja Tallinn−Lelle raudteeliinidel“ ÜF toetuse maht indikatiivne maht on 86,07 miljonit eurot, mis jaguneb hetkel indikatiivselt kahe toetuse saaja vahel, kelleks on Edelaraudtee AS (Tallinna−Lelle liin) ja Aktsiaselts Eesti Raudtee (Tallinna−Tartu−Koidula ja Tapa−Narva liinid), kelle partneriks raudteeõgvenduste tarvis maade soetamisel on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Raudteelõikude rekonstrueerimisel ja ehitamisel on toetatavateks tegevusteks jaamavahedes raudtee peateede ja jaamades jaamateede ehitus ja kapitaalremont, sh koos rööbaste ja liiprite vahetusega, ballastipuhastusega ja pöörmete vahetusega, muldkeha laiendamisega jmt seotud tööd, aga ka ohutust suurendavad tegevused nagu nt raudteeviaduktide või ülesõidukohtade rekonstrueerimine, tunnelite ehitus jmt tööd, mis on vajalikud rakenduskava eesmärkide täitmiseks. Keskkonnaprobleeme võib leevendada näiteks müra- või vibratsioonitõketega jmt. Toetatavate tegevuste vahetu tulemusena on rekonstrueeritud või uuendatud 105 km ulatuses TEN-T raudteelõikusid. Lõike 4 punktis 2 sätestatud tegevuse „Rail Balticu Tallinna−Ikla raudteeliinil kohalike peatuste (sh reisiterminali) ehitus ning projekti raames asjakohaste liikluslahenduste (nt maantee- ja raudteeviaduktide, nende peale- ja mahasõitude, juurdepääsu- ja ühendusteede) ehitamine“ ÜF toetuse indikatiivne maht on 55,28 miljonit eurot ning toetuse saajaks ja tegevuste elluviijaks on Rail Baltic Estonia OÜ, projekti partneriks asjakohaste maanteeviaduktide ning peale- ja mahasõitude, juurdepääsu- ja ühendusteede ehitamisel on Transpordiamet. Tegevusega kavandatakse kohalike peatuste ja neid teenindava infrastruktuuri (ühendused lähima teetaristuga, parklad, bussipeatus jmt) ning maantee- ja raudteeviaduktide ehitamist. Toetatavate tegevuste vahetu tulemusena on ehitatud 13 uut Rail Balticu kohalikku peatust. Lõike 4 punktis 3 sätestatud tegevuse „TEN-T raudtee elektrifitseerimine Tallinna−Tartu, Tapa−Narva ja Tallinna−Lagedi−Muuga suunal“ ÜF toetuse indikatiivne maht on 200,75 miljonit eurot ning toetuse saajaks ja tegevuste elluviijaks on Aktsiaselts Eesti Raudtee. Siin on toetatavateks tegevusteks seadmete ja materjalide (veovoolu kanaliseerimiseks, jmt) soetus ja paigaldus ehituse käigus, kaablikanalisatsiooni ehitamine (seoses rööbasahelate adapteerimisega elektriveo tingimustega). 8  17.08.2022 Raudtee elektrifitseeritakse etapiviisiliselt. Elektrifitseerimise eelduseks on eelnevalt õgvenduste rajamine ja kapitaalremondi teostamine. Esmajärjekorras alustatakse Tallinna−Tartu liini õgvendamisest ja raudteelõikude rekonstrueerimisest ning elektrifitseerimisest eesmärgiga lõpetada tööd 2024. aasta lõpus, et alates 2025. aastast saaks kuus uut elektrirongi liinile tulla. Toetatavate tegevuste vahetu tulemusena on elektrifitseeritud 450 km ulatuses TEN-T raudteelõikusid. Kokku on raudteede arendamisel (§ 4 lg 1 p 1–3) planeeritud ÜF investeeringute maht 342,1 miljonit eurot. Lõike 4 punktis 4 sätestatud tegevuse „TEN-T maantee üld- ja põhivõrgu rekonstrueerimine või ehitamine maanteeklassi muutmiseks või säilitamiseks, sealhulgas seotud maanteede, sildade ja viaduktide ehitus või rekonstrueerimine, jalg- ja jalgrattateede rajamine ning meetmed otseselt kaasnevate negatiivsete keskkonnamõjude leevendamiseks“ ÜF toetuse planeeritud maht on 159 miljonit eurot ning toetuse saajaks ja tegevuste elluviijaks on Transpordiamet. Siin toetatakse maanteede rekonstrueerimist ja ehitust vastavalt Teehoiukavale. Maanteede arendamisel on abikõlblikud kõik tegevused, mis toetavad teeklassi muutmist või säilitamist, sealhulgas on ohutuse ja ligipääsetavuse tagamise seisukohast tihedama asustuse korral oluline maanteede kõrvale rajada ka jalg- ja jalgrattateid, -tunneleid jmt. Keskkonna meetmetena rajatakse näiteks ka ökodukte, müratõkkeid jmt. Toetatav tegevus on muuhulgas ka projekti raames tekkinud jäätme nagu freespuru taaskasutus mõnel teisel projektiga hõlmamata (kõrval- )maanteel – selline taaskasutus on keskkonnale ohutum ja projekti mõistes ka soodsam, kui freespuru niisama koguda, vedada või kõrvaldada. Projekteerimisel arvestatakse kliimakindlusega. Toetatavate tegevuste vahetu tulemusena on rekonstrueeritud või uuendatud 41 km ulatuses maanteid. Lõikes 5 sätestatakse, et toetust ei anta projektile, mille kõik tegevused on tehtud enne taotluse esitamist. Määruse alusel hakatakse projekte rakendama 1. jaanuarist 2021. a ja seega on abikõlblikud ka tegevused ning kulud tagasiulatuvalt, kuigi meetmete avamine ja taotlemise protsess toimub alles 2022. aastal. Riigiabi andmise puhul lähtutakse riigiabireeglitest. Lõikes 6 sätestatakse, et transpordi taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat, tuleb tagada kliimakindlus, mis hõlmab nii kliimamuutuste leevendamist kui ka kliimamuutustega kohanemist. Kliimakindlus tagatakse üldiselt juba projekteerimise käigus ning üldjuhul projekteerija arvestab ka tuleviku kliimatrendidega ehitusprojekti koostamisel. Kliimakindluse tagamine on protsess, mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele, tagades samas, et järgitakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ja et projektist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas 2050. aastaks saavutatava kliimaneutraalsuse eesmärgiga. Kliimakindluse tagamiseks viiakse läbi kliimakindluse hindamine ning esitatakse vastav analüüs koos 9  17.08.2022 taotlusega. Kliimakindluse hindamisel lähtutakse Euroopa Komisjoni teatisest 2021/C 373/01 „ Taristu kliimakindluse tagamise tehniliste suunised aastateks 2021–2027“12. Lõige 7 sätestab, et toetust antakse projektile, mis on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ printsiipiga13. See tähendab, et ükski investeering ei tohi kahjustada oluliselt keskkonnaeesmärkide saavutamist. Rakenduskava meetmete kontekstis on läbi viidud „ei kahjusta oluliselt“ hindamine14, mille tulemusena järeldati, et transpordi infrastruktuuri arendamise meede on tervikuna kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ printsiibiga. Sadamate akvatooriumiala kaitsmisel kliimamuutuste mõjude eest tuleb arvestada, et mõneti võib erosiooni pärssimine häirida tavapäraseid looduslikke rannikuprotsesse (nt mineraal- ja toitainete eraldumist vette). Seetõttu tuleb lainemurdjate jms rajamisel arvestada nende võimaliku keskkonnamõjuga (viia läbi keskkonnamõju hindamine) ja valida võimalikult keskkonnasõbralik lahendus. Muus osas meede toetab kliimaeesmärgi saavutamist ning on neutraalse mõjuga muude eesmärkide osas. Teeilmajaamade seiresüsteemide uuendamisel puudub oluline negatiivne keskkonnamõju ning meede pigem panustab kliimaeesmärgi saavutamisse. Seiresüsteemide uuendamisel tuleb tagada, et asendatavad seadmed käideldakse vastavalt elektroonikaseadmete jäätmekäitlusnõuetele ning et uued seadmed vastavad ohtlike ainete kasutamist piirava Euroopa Liidu direktiivi nõuetele15. Maanteetransporditaristu arendamisel on oluline lähtuda rakenduskava DNSH analüüsis toodud leevendusmeetmetest. Näiteks kliimamuutuste mõju leevendamiseks on oluline vähendada üleujutusi ning kasutada selleks haljastust ja looduspõhiseid lahendusi. Kliimamuutuste leevendamiseks tuleb projektides arvestada erinevate liikumisvahendite ühenduvusega, soodustades kergliikluse ja parema ühistranspordi toimimist, samuti alternatiivkütustega transpordivahendite (nt elektriautode) kasutust. Nimetatud meetmed aitavad kaasa ka õhusaaste ja vee- ning pinnasesaaste vähendamisele. Maanteede rekonstrueerimise juures on oluliseks toetada ka sekundaarsete materjalide ehk ringlussevõetud ehitusmaterjalide kasutust (nt freespuru taaskasutus maanteedel, aheraine või põlevkivituha taaskasutus maanteede tarindite ehitusel). Keskkonnale on ohutum ning ka vähem kulukam jäätmeid taaskasutada, kui neid kõrvaldada ning kaudselt suurendada esmaste materjalide kasutust. Tuleb arvestada siiski, et sekundaarsete materjalide kasutamisel peab olema tagatud TEN-T-le sobiliku teeklassi kvaliteet. Kuna transporditaristu ehitamine vajab olulises mahus maad kui ressurssi, võib see ebasoodsalt mõjuda piirkonna ökosüsteemidele (nt elupaikade kadu ja killustumine, vee-, õhu-, mürasaaste, teedel hukkumine). Meede toetab müratõkete ning loomapiirdeaedade ning ökoduktide ja -tunnelite (ja muude alternatiivsete nutikate lahenduste) paigaldamist keskkonnanõuete tagamiseks. Kõigi selliste uute taristuobjektide rajamisega (ja olemasoleva taristu olulise laiendamisega) kaasnevaid mõjusid (sh bioloogilisele mitmekesisusele ja elupaikade sidususele) tuleb hinnata eriplaneeringute/projektide käigus lahenduste välja töötamisel. 12 Kliimakindluse tagamise tehnilised suunised: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=CELEX:52021XC0916(03) 13 „Ei kahjusta oluliselt“ printsiip sisaldab kuut kriteeriumit, mille kajastamisel tervikuna tuleb lähtuda kestlike investeeringute soodustamise määruse artiklist 17. 14 Rakenduskava „ei kahjusta oluliselt“ analüüs: https://www.rtk.ee/hindamine#keskkonnamoju-2021-2027 15 RoHS- direktiiv 2011/65/EL ehk teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramine elektri- ja elektroonikaseadmetes on reguleeritud jäätmeseadusega: https://www.riigiteataja.ee/akt/127052022008 10  17.08.2022 Seejuures on kindlasti oluline tähelepanu pöörata koosmõjule ja kumulatiivsele mõjule teiste olemasolevate ja teadaolevalt kavandatavate taristuobjektidega ning arvestada tee kui terviku mõju (mitte analüüsida vaid üksikuid projekteeritavaid lõike eraldi). Toetatavate taristuinvesteeringute korral tuleb välistada ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele. Kuivõrd rakenduskava tasandil ei olnud võimalik keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) raames detailselt hinnata Natura 2000 aladele võimalikke mõjusid, siis peab projekte ellu viies olema keskkonnamõju vähemalt eelhinnatud, välistades ebasoodsa mõju Natura-aladele. Raudteetransporditaristu elektrifitseerimine ja raudteetranspordi suurendamine aitavad kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele, vähendades kasvuhoonegaaside koguseid. Raudteetransport on läinud üle taastuvelektri kasutusele ja raudtee täiendaval elektrifitseerimisel eeldatakse, et suurenev elektrivajadus kaetakse samuti taastuvatest allikatest. Raudteede uuendamine aitab vähendada kuumalainetest põhjustatavaid raudteede deformeerumisi, üleujutatud teede läbimatuse või talvise libedusohu korral on olemas alternatiivsed liikumisvõimalused. Sarnaselt maanteetranspordi keskkonnamõjudele tuleb arvestada uue taristu rajamisel elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse tagamise eesmärkidega. Asjakohasel juhul viiakse läbi ka keskkonnamõjude hindamine (sh eelhindamine) ning välditakse ebasoodsat mõju Natura- aladele. Lõige 8 sätestab, et TEN-T raudtee- ja maanteevõrgustike rajamisel lähtutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu suunistest üleeuroopalise transpordivõrgu arendamise kohta ja selles sätestatud ligipääsetavuse nõuetest (määruse ettepanek COM(2021) 812 final artiklid 49, 19 ja 31). Maantee- ja raudteetransporditaristu arendamisel arvestatakse ligipääsetavuse kui horisontaalse põhimõttega ja läbivalt pööratakse tähelepanu erivajadustega inimeste ligipääsetavuse ja ohutuse tagamisele. Raudtee- ja maanteeületuskohtade kõnni- ja jalgrattateede puhul tagatakse ohutus ja ligipääsetavus erivajadusega inimestele. Taristu planeerimisel arvestatakse liiklusohutuse tagamiseks vähem kaitstud liiklejate, eelkõige piiratud liikumisvõimega inimeste vajadustega. Valminud objektid vastavad muuhulgas ka ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel kehtestatud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29. mai 2018. a määruse „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“ nr 28 nõuetele. Lõikega 9 sätestatakse, et raudteede elektrifitseerimise puhul on tegu rakenduskava liite 3 „Kavandatud strateegiliselt oluliste tegevuste loetelu ja ajakava“ alusel strateegiliselt olulise tegevusega, millega seonduva teavitamistegevuse osas lähtub MKM Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ (edaspidi teavitusmäärus) § 2 lõikes 5 sätestatust. Määruse §-s 5 määratletakse käesoleva määruse alusel toetatavate tegevuste abikõlblikud ja abikõlbmatud kulud. Lõike 1 kohaselt rahastatakse projekti raames kõiki projektiga seotud sobivaid, vajalikke ja tõhusaid kulusid, kui need on kooskõlas ühendmääruse §-ga 15, määruses sätestatud tingimustega ja taotluse rahuldamise otsusega. Lõikes 2 sätestatakse lisaks ühendmäärusele abikõlblike kulude loetelu, millised on vajalikud §-s 4 nimetatud tegevuste elluviimisele ja on abiks rakendusüksusele kulude abikõlblikkuse hindamisel. Järgnevalt selgitatakse rakendusasutuse seisukohalt lahti lõike 2 punktid 2–9. 11  17.08.2022 Lõike 2 punkti 2 kohaselt on abikõlblikud hoonestamata ja hoonestatud maa ostu või omandamisega seotud kulud, mis moodustavad kuni 10% projekti abikõlblikest kuludest. Siia alla käivad muuhulgas ka notarikulud ning riigilõivud. Aktsiaseltsi Eesti Raudtee õgvenduste projekti(de) raames soetab vajalikud maad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium projekti partnerina. Lõike 2 punktis 3 tuuakse maa omandamisega seotud maakorralduse ja metsahindamisetöödega seotud kulud abikõlblikena. Nimetatud tööd ei sisaldu maa omandamise kuludes (milleks on nt: maa eest makstav summa, notaritasud, hindamised jt otsesed kulud16). Nende tööde kulusid peetakse abikõlblikeks, kuna tegu on ettevalmistavate töödega maade omandamiseks. Lõike 2 punktis 4 nimetatakse projekteerimis- ja ehitustöövõtulepingu projektide läbiviimisega seotud kulud, mis on sarnased ISPA/ÜF algaastatel (2000–2006 ja 2007–2013) kasutusel olnud kollasele FIDIC lepingutüübile, mis on rahvusvaheliste standarditega kehtestatud mudelleping olukorraks, kus töövõtja teostab nii projekteerimise kui ka ehitamise samaaegselt ühe lepingu raames. Oluline on märkida, et projekteerimine eraldi ei ole abikõlblik kulu, vaid ainult koos ehitusega. Asjaolu, miks eraldi projekteerimine ei ole abikõlblik kulu, seisneb selles, et kuna projekteerimine on aja- ja ressursimahukas (maanteede valdkonnas 2–4 aastat), siis võib esineda risk infrastruktuuri rekonstrueerimise ja ehitustöödega õigeaegselt mitte valmis jõuda ning tulemusi mitte saavutada. Ainuüksi ehituse projekteerimise kulu ei ole abikõlblik, kuna ÜFist Tehnilise Abi andmine ilma võimalikku ehitushankesse minemiseta ei ole abikõlblik. Seetõttu on projekteerimine lubatud vaid ehituse-projekteerimise hankena. Samas, kõik asjakohased transpordi taristu projektid valmistatakse ette puudega inimeste vajadusi arvestades ja kooskõlas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29. mai 2018. a määruse nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“ nõuetega. Lõike 2 punktide 5 ja 6 kohaselt on abikõlblikud mh kliimakindluse analüüsisiga, mis hõlmab nii kliimamuutuste leevendamise kui ka kohanemise meetmeid, ja „ei kahjusta oluliselt“ printsiibiga arvestamise analüüsi koostamisega seotud kulud. Tänaseks on võimalik eeldada, et nimetatud uute ja rahastamise seisukohalt oluliste analüüside ja hinnangute kohustuslik teostamine nõuab toetuse saajalt lisaressursse, millega ei ole projekti ettevalmistamisel eelnevalt arvestatud. Kuigi üldjuhul keskkonnamõju hindamiste ja projekteerimiste kulud tuleb toetuse saajal enesel katta, siis nimetatud kulude abikõlblikuks nimetamist on taotlenud mh ka määruse eelnõustamise käigus Keskkonnaministeerium. Lõike 2 punkti 7 kohaselt loetakse abikõlblikeks projekti tegevuste läbiviimise tulemusena tekkivate jäätmete taaskasutamisega seotud kulud. Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda jäätmeseaduse § 221 sätestatud jäätmehierarhia põhimõtetest. Jäätmeseaduse § 15 lõike 1 kohaselt on jäätmete taaskasutamine jäätmekäitlustoiming, mille peamine tulemus on jäätmete kasutamine kasulikul otstarbel selliselt, et nad asendavad teisi materjale, mida muidu oleks sellel otstarbel kasutatud, või jäätmete ettevalmistamine nende 16 Soetusmaksumus on vara omandamise või ehitamise ajal vara eest makstud raha või üleantud mitterahalise tasu õiglane väärtus. Kinnisvarainvesteering võetakse bilansis algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis sisaldab ka soetamisega otseselt seotud kulutusi. (SME IFRS 16.5). Kinnisvaraobjekti soetamisega otseselt seotud kulutusteks võivad olla näiteks notaritasud, riigilõivud, nõustajatele makstud tasud ja muud kulutused, ilma milleta ei oleks ostutehing saanud aset leida. (SME IFRS 16.5) 12  17.08.2022 eelnimetatud otstarbel ja viisil kasutamiseks kas tootmises või majanduses laiemalt. Projekti rakendamise tulemusena tekkivate jäätmete taaskasutamisega seotud kulud on näiteks freespuru taaskasutamine maanteede rajamisel või rekonstrueerimisel, raudteeliiprite taaskasutamine energiatootmises jmt. Lõike 2 punkti 8 kohaselt on abikõlblikud projektiga seotud teavituskulud (tavapäraselt kleeps, plakat, tahvel jmt). Ehk siis investeeringuobjekt tuleb märgistada tänutahvliga igal juhul, sõltumata sellest kas see on üle või alla kümme miljonit eurot maksev, kas on strateegilise tähtsusega või mitte. Üle kümne miljoni euroste projektide puhul on teavitusürituse korraldamine kohustuslik. Sellest tulenevalt on ka vastavad kulud abikõlblikud. Kui projekt on kogumaksumusega üle kümne miljoni euro, peab toetuse saaja korraldama teavitusürituse, mis vastab teavitusmääruse § 2 lõigetele 3 ja 4. Teavitusürituse eesmärk on informeerida avalikkust toetuse saamisest, kaasates ürituse läbiviimisse korraldusasutuse, kes kaasab Euroopa Komisjoni (edaspidi EK). Korraldatav teavitamisüritus peab toimuma pressikonverentsi, seminari, konverentsi, avamisürituse või näitusena ning selle kohta avaldatakse pressiteade või artikkel üleriigilises online- või trükimeedias ja sellest valmib vähemalt 20 trükikvaliteediga fotot ja kokkuvõttev kuni kolmeminutiline video. Strateegiliselt oluliste tegevuste puhul (transpordi projektide puhul: raudtee elektrifitseerimine) kehtib lisaks tavapärasele abikõlblikule teavitustegevusele teavitusmääruse § 2 lg 5, mille kohaselt koostab rakendusasutus koostöös korraldusasutusega teavitamistegevuste kava projektide kogumile, mis on strateegiliselt oluline ning korraldab lõikes 4 nimetatud nõuetele vastava teavitamisürituse ja kaasab lõike 3 kohaselt EK. Strateegiliselt oluliste tegevuste alla kuuluva projektide kogumi teavitamistegevusi ja -üritusi rahastatakse struktuuritoetuste elluviimiseks rakendusasutusele mõeldud tehnilisest abist. Lõike 2 punktiga 9 sätestatakse, et abikõlblikud on raudtee elektrifitseerimisel elektriliitumistega seotud kulud, millised on 100% võrguteenus (ilma lisateenusteta, ainult elektri liitumispunktide (alajaamade) väljaehitamine). Nimetatud tegevused on seotud ainult raudtee elektrifitseerimise projektiga ning tuleb ära teha enne elektrifitseerimistöödega alustamist. Lõike 2 punktiga 10 on mõeldud kulusid, mis on vajalikud ja mõistlikud projekti elluviimiseks. Tõhusad kulud on kulud, mille tegemine annab otsest majanduslikku efekti. Siinkohal on mõeldud muude sobivate ja vajalike kulude all muuhulgas ehituse järelevalve, seadmete ostu ja seadistamise jm kulusid. Nimetatud punkt on määruses seetõttu, et lõikes 2 sätestatud kulude nimekiri ei ole lõplik. Lisaks on oluline ära märkida kulu abikõlblikkuse osas, kui esineb küsitavusi näiteks vajaliku või mõistliku kulu hüvitamisel rakendusüksuse poolt või projekti auditeerides, on igati õiguspärane, et viimase hinnangu kulu abikõlblikkuse osas annab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kui transpordi valdkonnaspetsiifika ekspert ja käesoleva määruse andja. Lõike 3 punktides 1–3 nimetatakse mitteabikõlblikud kulud. Kuna projekti raames toetatakse peamiselt infrastruktuuri arendus-, parendus- ja ehitustegevusi, siis projekti üld- ja personalikulud, sh esinduskulud, jmt on abikõlbmatud. 13  17.08.2022 Ka on abikõlbmatud projekti ettevalmistustööde ja -tegevustega seonduvad kulud ning toetuse saaja on kohustatud ise kandma kõik uuringute, ekspertiiside, analüüside, detail- ja teemaplaneeringute läbiviimisega seotud kulud ning eelprojekti koostamise ning projekteerimisega (eraldi ehitusest) seotud kulud, erandiks on määruse § 5 lõike 2 punktides 2– 5 nimetatud kulud, mis on oma olemuselt projekti ettevalmistamisega seotud kulud. Määruse §-s 6 sätestatakse projekti abikõlblikkuse periood. Sisuliselt on projekti abikõlblikkuse periood rahastamisotsuses sätestatud ajaperiood, mis jääb ajavahemikku 1. jaanuar 2021. a kuni 31. oktoober 2029. a. Rakenduskava abikõlblikkuse periood lõpeb 2029. aasta detsembris, kuid kuna tegemist on mahukate projektidega, võib juhtuda, et projekt ei lõppe tähtaegselt (s.o detsembriks) ning taoliste riskide maandamiseks sätestatakse abikõlblikkuse perioodi lõpptähtajaks 31. oktoober 31. detsembri asemel. Paragrahv sätestab muuhulgas ära abikõlblikkuse perioodi alguse (s.o esimese hankelepingu sõlmimine või projekti taotluse esitamine olenevalt sellest kumb tähtaeg on varasem). Oluline on, et projekti osas, millele antakse riigiabi, võib taotleja alustada projekti tegevustega peale taotluse esitamist rakendusüksusele, mis tähendab, et sellest ajahetkest alates võib taotleja teha kulutusi omal riisikol. Seejuures tuleb rõhutada, et taotluse toetuse saamiseks saab esitada investeeringute kavasse arvatud projekti osas, mistõttu taotluse esitamise hetkeks ei loeta investeeringute kavasse ettepaneku esitamist. Toetuse väljamaksmise aluseks on EK poolt väljastatud riigiabi andmise luba, v.a kui toetust antakse EK üldise grupierandi määruse (määruse (EL) nr 651/2014) alusel. Riigiabi andmisega seotud tähtajad on toodud §-s 12. Määruse § 7 lõigetes 1–5 määratletakse maksimaalse toetuse osakaal ja piirsumma. Toetuse osakaal teeilmajaamade uuendamisel on 73,07% abikõlblikest kuludest ja toetuse saaja omaosalus (riiklik kaasfinantseering) on 26,93%. Avalikku liinivedu tagavate regionaalsete sadamate rekonstrueerimisel on toetuse maksimaalseks osakaaluks 70% abikõlblikest kuludest, kus toetuse saaja omaosalus (AS Saarte Liinid eelarve) on seega 30%. Ühenduste prioriteedis on toetuse maksimaalne osakaal kuni 85% abikõlblike kulude maksumusest projekti kohta ja toetuse saaja omaosalus (enamasti riiklik kaasfinantseering) seega 15%. Projekti toetuse osakaalu ja piirsumma kinnitatakse investeeringute kavas. Toetuse saaja peab igal juhul katma projekti kogumaksumuse ja toetuse vahe (nt hangete kallinemisel). Kuna toetuse piirsumma fikseeritakse investeeringute kavas, võib toetuse saaja omafinantseering projekti raames osutuda suuremaks kui 15%, 26,93% või 30%. Põhjendatud juhul (näiteks mõne teise investeeringute kava projekti odavnemisel, investeeringute kava projekti rakendamata jätmisel, perioodi 2021–2027 rakenduskava ja meetmete nimekirja muutmisel täiendavate SF eelarvevahendite tekkimisel transpordi valdkonnas vmt) võib investeeringute kavaga kinnitatud projektile antavat toetuse summat suurendada. Määruse 3. peatükis sätestatakse investeeringute kava koostamisega seotud menetlus ja tingimused: investeeringu kirjelduse esitamine kavasse, projekti kvalifitseerimistingimused, investeeringute kava koostamine ja muutmine, investeeringute kavasse mittearvamisest teavitamise kord ning riigiabi. 14  17.08.2022 Määruse §-is 8 sätestatakse, kuidas investeeringute kirjeldus esitatakse. Investeeringute kirjeldust saavad esitada ainult need taotlejad, kellele on saadetud kutse investeeringu kirjelduse esitamiseks eelnevalt eeldefineeritud projekti kohta. Lõigetes 1 ja 2 sätestatakse toetuse taotlejate/ toetuse saajate ring on üldisemalt piiritletud juba rakenduskavas nii läbi toetatavate tegevuste kirjelduse, eeldefineeritud investeeringute/projektide, kui ka näidiskirjeldusega potentsiaalsest taotlejate ringist: kliimamuutustega kohanemise prioriteedi raames: avaliku liiniveo tarbeks transpordiinfrastruktuuri omav riigi äriühing (AS Saarte Liinid) ning maanteede ehitust ja korrashoidu korraldav riigiasutus (Transpordiamet) ning ühenduste prioriteedi raames riigi raudteeinfrastruktuuri omav (Aktsiaselts Eesti Raudtee) või selle ehitust korraldav (Rail Baltic Estonia OÜ) riigi äriühing, avaliku raudteeinfrastruktuuri omanik (Edelaraudtee AS) ning maanteede ehitust ja korrashoidu korraldav riigiasutus (Transpordiamet). Määrusega kitsendatakse toetuse taotlejate ringi vastavalt transpordi arengukavas toodud eesmärkidele. Lõike 3 kohaselt saadab MKM lõigetes 1 ja 2 loetletud taotlejatele kutsed investeeringute kirjelduste koostamiseks ja esitamiseks. Kutsele lisatakse investeeringute kirjelduse vorm, mis hõlbustab toetuse saajal vajaliku info esitamist (vorm on mitteametlik). Lõikes 4 tuuakse välja, milline on see minimaalne info, mille rakendusasutus investeeringu kirjelduse kutses kirjeldab. Lõike 4 punktis 3 tuuakse küll välja, et taotleja esitab rakendusasutusele kirjelduse teavitusega orienteeruvaks tähtajaks (mis on pigem indikatiivne aeg), kuid olulisi sanktsioone siiski ei rakendata, kui investeeringu kirjeldus põhjendatud juhtudel hilineb. Haldusmenetlusseaduse kohaselt võib rakendusasutus küsida taotlejalt selgitusi ja lisadokumente. Määruse §-is 9 määratletakse projekti kvalifitseerimistingimused. Kvalifitseerimistingimustele vastavust hindab rakendusasutus. Kvalifitseerimistingimustele vastav projekt lisatakse investeeringute kavasse. Lõike 1 punkti 2 kohaselt peab projekt panustama määruse §-s 2 kirjeldatud vähemalt ühe eesmärgi ja tulemuse saavutamisse, väljaarvatud lõikes 2 nimetatud tegevustega (s.o määruse § 4 lõike 3 punkti 2 kohaselt teeilmajaamade uuendamine) kaetud projekti puhul, mil puudub rakenduskava kohane tulemusnäitaja. Määruse lõike 1 punkti 7 kohaselt peab projekt olema kooskõlas rakenduskava seirekomisjoni kinnitatud üldiste vastavus- ja valikukriteeriumidega17. Rakendusasutus hindab seirekomisjoni kinnitatud üldiste vastavuskriteeriumidega vastavust investeeringute kava koostamise ajal teadaoleva üldise info põhjal, tuginedes investeeringu kirjelduses toodule ning keskkonnaga seotud küsimustes muuhulgas rakenduskava koostamise raames teostatud keskkonnamõjude strateegilisele hindamisele ning rakenduskava juurde koostatud „ei kahjusta oluliselt“ analüüsile. Rakendusasutus koostab iga investeeringute kava juurde lisana Exceli vormis projektide vastavus- ja valikukriteeriumide tabeli, kus toob selgitustes ära, kuidas projekt kriteeriumidele vastab. 17 Seirekomisjoni materjalid, sh 31.05.2022 kinnitatud vastavus- ja valikukriteeriumid, on kättesaadavad siin: https://www.rtk.ee/seire-ja-seirekomisjonid 15  17.08.2022 Määruse §-s 10 sätestatakse, kuidas koostatakse investeeringute kava. Investeeringute kavas esitatakse andmed iga projekti kohta vastavalt ühendmääruse § 42 lõikes 3 sätestatule. Investeeringute kava kinnitab majandus- ja taristuminister. Lõike 2 kohaselt kinnitatakse viis toetuse saaja põhist (AS Saarte Liinid, Transpordiamet, AS Eesti Raudtee, Edelaraudtee AS ja Rail Baltic Estonia OÜ) investeeringute kava. Investeeringute kava eelarve lähtub rakenduskava rahastamiskavast. Toetuse saaja põhise, sh investeeringu objektide põhise, eelarve üle peab investeeringute kava koostamisel arvet rakendusasutus, projektide elluviimisel rakendusüksus. Vajadusel muudetakse investeeringute kava vastavalt §-le 11. Määruse §-s 11 kirjeldatakse, kuidas muudetakse investeeringute kava. Üldiselt ei ole ette näha, et eeldefineeritud projekti otsustatakse mitte rakendada ning see tuleks näiteks asendada teise projektiga. See on samas teoreetiliselt võimalik. Sellisel juhul leitakse sobiv projekt investeeringute kavasse juba kehtivatest Vabariigi Valitsuse kavadest, suunistest jmt arvestades määruse §-s 2 nimetatud toetuse andmise eesmärgi ja tulemustega, riigi transpordipoliitikat, rakenduskava eesmärke ja riigieelarve strateegiat. Et kava muuta, küsib rakendusasutus taotlejalt uue objekti kohta investeeringu kirjelduse veendumaks selle kooskõlas ÜSS 2021_2027-i ja ühissätete määrusega. Kui investeeringu kirjeldus vastab kvalifitseerimistingimustele, lisatakse kirjeldatud projekt investeeringute kavasse. Lõike 2 puhul olukorras, kus ühe toetuse saaja investeeringute kava raames on hangete tulemusel projektid kallinenud ja näiteks teise toetuse saaja puhul odavnenud, on võimalik rakendusasutuse, rakendusüksuse või toetuse saaja ettepanekul ja muudatust puudutavate toetuse saajate nõusolekul investeeringute kavasid muuta selliselt, et ühe toetuse saaja projektidele määratud piirsumma väheneb ja teisel suureneb meetmete nimekirjaga kinnitatud eelarve piires. Määruse § 12 lõikes 1 sätestatakse, et juhul kui antav toetus on riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 ja konkurentsiseaduse § 30 lg 1 tähenduses, tuleb toetust anda kooskõlas EK riigiabi reguleerivate õigusaktidega. Riigiabil peab vastavalt Komisjoni määrusele (EL) nr 651/201418 olema ergutav mõju ning see on asjakohane ja proportsionaalne, seda antakse täiesti läbipaistvalt ja selle suhtes kohaldatakse kontrollimehhanismi ja regulaarset hindamist ning abi ei mõjuta kaubandustingimusi ebasoodsalt sellisel määral, mis on vastuolus ühiste huvidega. Rakendusasutus vaatab esialgu läbi investeeringute kavasse planeeritavad projektid taotleja põhiselt lähtuvalt riigiabi andmise põhimõtetest ja vajadusel esitab EK-le riigiabi projektide kohta riigiabi teatise koos vajalike lisadega riigiabi andmise loa saamiseks. Perioodil 2021–2027 võib eelnevate programmperioodide praktika pealt eeldada, et lubatud riigiabi antakse AS Saarte Liinid projekti(de)le. Määruse koostamise hetkel ei ole olemas veel investeeringu kirjeldusi, et hinnata, millist laadi riigiabi liigi alla projektid lähevad (grupierand, riigiabiteatis vmt). Investeeringutega hõlmatakse Rohuküla, Heltermaa, Ruhnu ja Kihnu sadamad (sadamaehitiste kliimakindluse tagamiseks), kus toimub avalik reisijatevedu, kuid mis oma reisijateveo ja võimalike kaubaveomahtude juures ei moonuta rahvusvahelist konkurentsi. 18 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32014R0651&from=ET 16  17.08.2022 Riigiabi andmisel algab abikõlblikkuse periood taotluse esitamisega rakendusüksusele ning projekti ettevalmistavate tegevustega võib alustada enne EK-lt riigiabi loa saamist omal vastutusel peale taotluse rakendusüksusele esitamist. Raudteede arendamise (AS Eesti Raudtee, Rail Baltic Estonia OÜ ja Edelaraudtee AS) puhul ei ole tegemist riigiabi andmisega, kuna see ei mõjuta liikmesriikide vahelist kaubandust ega moonuta konkurentsi. AS Eesti Raudtee ja Edelaraudtee AS on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad (edaspidi ka raudtee- ettevõtjad), millise põhitegevuseks on raudteeinfrastruktuuri majandamine ja käitamine, ning nad ei tegele raudteeveoga. Rail Baltic Estonia OÜ korraldab raudteeinfrastruktuuri ehitust. Kõigi eelnimetatud raudteeinfrastruktuuri omavate või selle ehitust korraldavate ettevõtjate puhul on tegemist avaliku raudteeinfrastruktuuriga, mille kasutamist võimaldatakse diskrimineerimata. Raudtee taristut loetakse tüüpiliseks loomulikuks monopoliks. Raudteetaristu elektrifitseerimine, ehitus, rekonstrueerimine ja kohalike peatuskohtade ehitus ei mõjuta liikmeriidevahelist kaubandust ega moonuta konkurentsi, kuna AS Eesti Raudtee, Rail Baltic Estonia OÜ ega Edelaraudtee AS-i taristule ei ole otsest konkurentsi, ning taristu ei ole mõeldud konkreetselt eelnimetatud raudtee-ettevõtjate või raudteesektorile eelise andmiseks, vaid toob kasu kogu ühiskonnale. Raudtee infrastruktuuri direktiivi 2012/34/EL tähenduses, raudtee mida kasutab raudtee(veo)ettevõtja, kui selle kasutamine on avatud kõigile potentsiaalsetele kasutajatele võrdsetel ja mitte-diskrimineerivatel tingimustel ja sellele infrastruktuurile juurdepääsu eest võetakse tasu vastavalt EL õigusaktide kohasele tariifile, loetakse tavaliselt, et sellise infrastruktuuri ehituse rahastamine ei kujuta endast riigiabi raudtee-ettevõtjatele. Raudteeseaduse § 4 lõike 2 alusel peavad raudtee-ettevõtjad, kes majandavad avalikku raudteed, oma raamatupidamises pidama eraldi juurdepääsu tagavate põhiteenuste, juurdepääsu tagavate lisateenuste ning juurdepääsu abiteenuste tulude ja kulude arvestust. Kui avalikku raudteed majandav raudtee-ettevõtja tegutseb ka muus tegevusvaldkonnas, peab raudtee- ettevõtja oma raamatupidamises pidama eraldi tulude ja kulude arvestust raudteeinfrastruktuuri majandamise ning muu tegevusvaldkonna kohta. Nimetatud tulude ja kulude arvestused tuleb esitada Konkurentsiametile kontrollimiseks. Majandus- ka Kommunikatsiooniministeeriumile teadaolevalt on raudtee-ettevõtjad pidanud eelnimetatud tulude ja kulude arvestust seni nõuetekohaselt. Kuna toetust antakse Eesti Raudteele kui omanikule infrastruktuuri ehitamiseks ning raamatupidamine on raudtee infrastruktuuri ehitamise ja käitamise osas eraldatud, siis ei kandu infrastruktuuri ehitamiseks antud toetus edasi Eesti Raudteele kui käitajale. Raudteeseaduse §-is 98 sätestatakse, et raudteeinfrastruktuuri majandamise kulude katmises peavad osalema raudteeveo-ettevõtjad (ehk lõppkasutaja), kes peavad tasuma selle eest kasutustasu. Kasutustasu peab määrama vedajast sõltumatu organ, kelleks on määratud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Peale projektide elluviimist määrab majandus- ja taristuminister raudteeseaduse § 4 lõike 1 alusel raudtee infrastruktuuri avalikuks kasutamiseks. Seega ei ole lõppkasutaja (kasutab raudteeinfrastruktuuri lõppkasusaajatele teenuse osutamiseks) riigiabi saaja. 17  17.08.2022 Raudtee valdkonna projektide rahastamine jääb samuti riigiabi reeglite kohaldamisalast välja, kuna toetust taristu ehitamiseks (rekonstrueerimiseks) ei kasutata muu majandustegevuse, sh taristu käitamise ristsubsideerimise või kaudsete kulude rahastamiseks. Projektide raames antakse toetust üksnes käesolevas määruses sätestatud abikõlblikke kulude katteks ning nende nõuete täitmine on tagatud ÜSS2021_2027 sätestatud auditi ja kontrollinõuetega. Maanteede arendamise puhul (toetuse saajaks Transpordiamet) on tegemist avalikult kasutatavate teedega, mis on üldine infrastruktuur ja nende riiklik rahastamine ei kuulu riigiabi eeskirjade alla, välja arvatud juhul, kui need on juurdepääsuteed või muud teed ehitatakse ühe või mitme konkreetse kasutaja kasuks ning neid reaalselt ei kasutagi keegi teine (nt tupiktänav). Riigiabi olemasolu saab seega hinnata rakendusüksus ehitusprojektide ja - eskiiside põhjal rahastustaotluse laekumisel. Üldine maanteede infrastruktuur on tüüpiline monopoli juhtum, mis tehakse potentsiaalsetele kasutajatele kättesaadavaks võrdsetel ja mittediskrimineerivatel tingimustel sektoris, kus erasektori rahastamine infrastruktuuride ehitamiseks on ebaoluline või puudub täielikult. Sellisel juhul ei mõjuta maanteede infrastruktuuri ehitamise rahastamine tavaliselt liikmesriikide vahelist kaubandust ega moonuta konkurentsi. Lõike 3 sätestatakse, et riigiabi reeglitega kooskõla hindab rakendusüksus projektitaotluste menetlemisel, hinnates näiteks ehitusprojekte ja -eskiise, et nendega ei antaks kõrvalistele isikutele eeliseid näiteks juurdepääsuteede jmt rajamisega, mis sellisel juhul kvalifitseeruks riigiabi andmiseks kasusaajale. Määruse 4. peatükis sätestatakse nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele. Määruse §-is 13 sätestatakse nõuded taotlejale ja partnerile. Lõike 1 kohaselt peab taotlejal ning partneril olema omafinantseeringu ja abikõlbmatute kulude tasumise suutlikkus vastavalt ühendmääruse § 3 lõikele 1. Kui tegemist on riigiabi andmisega, siis järgitakse riigiabi maksimaalseid osakaale, mis tähendab, et toetuse saaja omafinantseering ei tohi sisaldada riigi vahendeid. Lõike 1 kohaselt ei kehti lõikes 1 sätestatud nõue aga riigiasutusele. Määruse §-is 14 sätestatakse nõuded taotlusele. Lõike 1 kohaselt koostatakse taotlus vastavalt ühendmääruse § 4 lõigetele 1 ja 2. Lõike 1 punkti 1 kohaselt peab taotlus sisaldama investeeringute kava nimekirjas nimetatud projekti või ehitus- ja rekonstrueerimisobjekti või -objekte. Lõike 1 punkti 2 kohaselt peab taotlus toetama rakenduskava eesmärkide saavutamist. Lõike 1 punktide 3 ja 4 kohaselt saab toetust taotleda määruse §-s 4 nimetatud toetatavatele tegevustele ning taotletava toetuse summa ja selle osakaal abikõlblikest kuludest peab vastama investeeringute kavale. 18  17.08.2022 Lõike 2 kohaselt lisatakse taotlusele: lihtsustatud tasuvusanalüüs koos lühikokkuvõttega, keskkonnamõju hindamise või eelhindamise tulemus (kui selle koostamine on vajalik tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest), kliimakindluse analüüs (mis hõlmab nii kliimamuutuste leevendamise kui nendega kohanemise meetmeid), „ei kahjusta oluliselt“ printsiibiga arvestamise analüüs, toetuse taotleja või partneri (välja arvatud riigiasutused) kirjalik kinnitus omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude katmise suutlikkuse kohta, lepingulise esindamise korral esindusõigust tõendav dokument või riigiasutuse puhul vajadusel volitus, taotleja kinnitus (nt maanteede, RB peatuskohtade puhul), et projekti tegevuste elluviimisel järgitakse ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel kehtestatud puudega inimeste erivajadustest tulenevaid nõudeid ehitisele, taotleja kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta, ilma milleta taotlus ei ole täielik. Taristu kliimakindluse tagamise hindamisel tuleb lähtuda Euroopa Komisjoni teatisest nr 2021/C 373/01 „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–202719“ (ELT C 373, 16.9.2021, lk. 1–92) ning Riigi Tugiteenuste Keskuse veebilehel avaldatavast juhendist, mis selgitab ning sisaldab Eesti kontekstis vajalikku teavet kliimakindluse hindamiseks. Samuti on tehnilistes suunistes rõhutatud, et alates kuupäevast (s.o. 16.09.2021), mil Euroopa Komisjon käesolevad suunised avaldab, tuleks neid aastate 2021–2027 taristuprojektide ettevalmistamisel ja kliimakindluse tagamisel arvesse võtta. Selliste taristuprojektide puhul, mille keskkonnamõju hindamine (KMH) on lõpule viidud ja teostusluba on saadud hiljemalt 2021. aasta lõpuks ning mille jaoks vajalikud rahastamislepingud (sealhulgas ELi poolt rahastamiseks) on sõlmitud ja millega seotud ehitustöid alustatakse hiljemalt 2022. aastal, soovitatakse tungivalt viia läbi kliimakindluse tagamise protsess vastavalt Euroopa Komisjoni tehnilistele suunistele. Toetatava projekti „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtte vastavuse hindamiseks tuleb lähtuda Riigi Tugiteenuste Keskuse veebilehel avaldatud juhendist, mille lisas olev vorm tuleb täita ja esitada koos taotlusega. Juhend lähtub Euroopa Komisjoni teatisest nr 2021/C 58/01 „Tehnilised suunised põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta taaste- ja vastupidavusrahastu puhul20“ (ELT C 58, 18.2.2021, lk. 1–30). EK üldine soovitus on muuhulgas ka, et kus võimalik, peaks kasutama keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriume. Kriteeriumid sisaldavad tehnilisi lahendusi, mida saab referentsina kasutada kas projekteerimisel, ehitustööde läbiviimisel või hoolduse korraldamisel. Nendele saab viidata, kui „ei kahjusta oluliselt“ hindamist läbi viiakse. Transpordi valdkonnaga seoses on kehtestatud mitmeid valdkondlikke kriteeriume, mis on kõik leitavad EK vastavasisuliselt lehelt21. Täpsemalt puudutab see: 1) teede projekteerimist, ehitamist ja hooldust; 2) teevalgustust ja foore; 3) maanteetransporti. Kuna riigiabil peab olema ergutav mõju ja vastavalt komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikkel 6 lõikele 2 on grupierandiga hõlmatud riigiabil ergutav mõju, peab toetuse saaja (juhul kui ta saab riigiabi grupierandi alusel) rakendusüksuse nõudmisel esitama abi andjale koos taotlusega info, milles on kirjas artikkel 6 lõikes 2 olev teave. 19 Tehnilised suunised kliimakindluse hindamiseks: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=CELEX:52021XC0916(03) 20 Tehnilised suunised „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtte hindamiseks: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=CELEX:52021XC0218(01) 21 https://ec.europa.eu/environment/gpp/eu_gpp_criteria_en.htm 19  17.08.2022 Lõike 3 kohaselt võib taotleja soovi korral esitada tasuvusanalüüsi mitme projekti/ objekti peale kokku, kui see on põhjendatud (nt Rail Baltica kohalike peatuste või raudtee elektrifitseerimise, rekonstrueerimise ja õgvendamise puhul jne). Lõike 4 kohaselt võib taotleja, kelle projekti tegevuse elluviimise ajakava perioodi 2021–2027 alguses eeldab kohest alustamist, § 14 lõike 2 punktides 3 ja 4 nimetatud info esitada hiljem rakendusüksuse poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Lõikes 5 sätestatakse, et kui taotleja on projektile või projekti osadele tegevustele taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab ta rakendusüksusele esitama sellekohase teabe. See teave on oluline vältimaks olukorda, kus erinevaid vahendeid kasutatakse samade tegevuste rahastamiseks. Lihtsustatud tasuvusanalüüsi puhul piisab investeeringuobjekti juures ka arvutustabelist, milles on toodud minimaalselt suuremate/olulisemate mõjude kajastamine, mille põhjal on selge, et projekti on mõtet rakendada. Metoodika puhul peaks põhialustes lähtuma siiski nö tavapärastest tulu-kulu analüüsi põhimõtetest (tuginedes perioodi 2014–2020 tuluteenivate projektide juhendile22, mis asub RTK kodulehel). Taotleja võib soovi korral kasutada ka CEF tasuvusanalüüsi arvutustabeli vormi23. Arvutustabeli juurde tuleb lisada lühike kirjalik kokkuvõte. Niisamuti võib taotleja soovikorral koostada täiemahulise tasuvusanalüüsi sarnaselt perioodile 2014–2020 (vastavalt EK kinnitatud tasuvusanalüüsi koostamise juhendile) või kasutada erinevaid tasuvusanalüüsi koostamise metoodikaid (nt HDM4 jmt). Tasuvusanalüüsi vaatab läbi rakendusüksus. Vajadusel võib rakendusüksus konsulteerida rakendusasutusega. Projekti toetuse määra kehtestamisel lähtub rakendusüksus projekti (lihtsustatud) tasuvusanalüüsist, investeeringute kavas kinnitatust ja vajadusel riigiabi suunistest. Lõigetega 6 ja 7 sätestatakse, millistele alustele tuginedes tuleb läbi viia kliimakindluse hindamine ja analüüs ning „ei kahjusta oluliselt“ printsiibi vastavuse hindamine, ning seda, et vastavad juhendid on avaldatud rakendusüksuse veebilehel. Kliimakindluse analüüs (hõlmab nii kliimamuutuste leevendamise kui nendega kohanemise meetmeid) koostatakse ka juhul, kui keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kohaselt on vaja läbi viia keskkonnamõjude hindamine (KMH). Kliimamuutuste leevendamist hinnatakse KMH raames soovitavalt EK poolt koostatud kliimakindluse hindamise juhendi24 metoodikat kasutades. Projektide puhul, kus KMH on juba läbi viidud, on kliimamuutuste leevendamise analüüs osaliselt tehtud vastavalt KMH metoodikale, kuid seda tuleks täiendada. Ühissätete määruse kohaselt tuleb tagada kliimakindlus ning selleks on EK poolt koostatud kliimakindluse hindamise juhend. Juhendis on välja toodud soovitused juhtudeks, kus KMH on juba läbi viidud või kui KMH-d pole vaja läbi viia. 22 https://www.rtk.ee/toetuste-taotlemine-ja-korraldamine/taotlusvoorud/abiks-taotlejale#uldised-juhendid 23 https://ec.europa.eu/info/funding-tenders/opportunities/docs/2021-2027/cef/temp-form/af/simplified-cba-calculator_cef- t_en.xlsm 24 Komisjoni teatis „Taristu kliimakindluse tagamise tehniliste suunised aastateks 2021–2027“ (2021/C 373/01) https://eur- lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52021XC0916(03)&from=EN 20  17.08.2022 Protsess ise hõlmab kaht sammast (ehk nii kliimamuutuste leevendamist kui kliimamuutustega kohanemist) ja kaht etappi (hindamine ja üksikasjalik analüüs). Ehk hindamise tulemustest sõltub, kas üksikasjalik analüüsimine on vajalik. Oluline on ka see, et kliimakindluse tagamise protsess ja sellega seotud otsused peavad olema dokumenteeritud. „Ei kahjusta oluliselt“ analüüs sisaldab kuut kriteeriumit. Kõigi kuue kriteeriumi kajastamisel tervikuna tuleb lähtuda kestlike investeeringute soodustamise määruse25 artiklist 17 ja kasutada saab ka selle alusel vastu võetud delegeeritud akti, mis konkreetse majandustegevusala puhul sõnastab kliimavaldkonna kriteeriumid ning tulevikus ka ringmajanduse, saastuse, vee ja mere ja elurikkuse kriteeriumid. Määruse 5. peatükis sätestatakse taotluse esitamise ja menetlemise, taotluse, taotleja ning partneri nõuetele vastavaks tunnistamise protsess, taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine ning taotluse kõrvaltingimusega rahuldamine. Taotluse menetlemine koosneb taotluse, taotleja ning partneri nõuetele vastavuse kontrollist, tasuvusanalüüsi kontrollist ja riigiabi reeglite rakendamise vajaduse kohta hinnangu andmisest ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta otsuse tegemisest. Määruse §-is 15 kirjeldatakse taotluse menetlemise etappe ning sätestatakse taotluse menetlemise tähtajaks 30 tööpäeva alates taotluse registreerimisest. Kui taotluses avastatakse puudusi, teatatakse sellest viivitamatult taotlejale ja antakse puuduste kõrvaldamiseks mõistlik tähtaeg, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg. Määruse §-is 16 sätestatakse taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavuse kontrolli tingimused. Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise korral teeb rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuse. Määruse §-s 17 sätestatakse taotluse rahuldamise tingimused ja kord. Määruse § 17 lõike 3 punkti 4 kohaselt tuleb taotluse rahuldamise otsuses sätestada vajadusel nõuded horisontaalsete põhimõtetega arvestamise väljundnäitajate esitamise kohta. Siin peab RTK eelnevalt koostöös Sotsiaalministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumiga välja töötama läbivalt ühese lähenemise toetuse saajate jaoks horisontaalsete põhimõtetega arvestamise väljundnäitajate korjamisel (olukorras kui vastavasisulised näitajad rakenduskava ja määruse tasandil puuduvad). Näiteks, millise metoodika kohaselt peaks toetuse saaja korjama ja kajastama järgmisi näitajaid projekti tasandil: - ligipääsetavaks muudetud maanteede ületuskohtade, kõnni- ja jalgteede arv; - ligipääsetavate peatuskohtade arv jne. Määruse § 18 sätestatakse taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord. 25 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/852, 18. juuni 2020, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (EMPs kohaldatav tekst) https://eur- lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex:32020R0852 21  17.08.2022 Lõike 2 kohaselt kooskõlastatakse taotluse rahuldamata jätmise otsuse eelnõu rakendusasutusega, kuna eeldefineeritud projektide rakendamise ja oodatavate eesmärkide saavutamise puhul oleks taotluse mitte rahuldamine äärmiselt harukordne. Määruse §-is 19 sätestatakse taotluse kõrvaltingimusega rahuldamine vastavalt ühendmääruse §-le 9. Projekti võib osadeks jaotada juba investeeringute kava koostamise ajal. Juhul kui seda siis ei tehtud, võib projekti osadeks jaotada ka hiljem, taotlemise faasis, ning rahastada vaid osa või mitut osa projektist. Taotluse võib seega osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse või rakendusasutuse ettepanekuga taotletud toetuse summa vähendamiseks või projektis kavandatud tegevuste muutmiseks. Kui taotleja ei ole nõus ettepanekuga, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Taotluse osalise rahuldamise näeb ette ühendmäärus. Kõrvaltingimuseks võib olla näiteks mõne taotluses sisalduva lisadokumendi saabumise tähtaja (näiteks kliimamuutuste leevendamise analüüs) määramine või mingid täiendavad tegevused (näiteks dokumentide esitamine riigihangete eelanalüüsiks), mida ei ole loetletud taotluses, kuid mis tuleb toetuse saajal (konkreetseks tähtajaks) täita, et toetust saada. Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele. Õigus toetusega seotud maksetele, sh ettemaksetele tekib toetuse saajal üldjuhul alles pärast otsuses sätestatud tingimuse täitmist. Määruse 6. peatükis määratletakse riigihangete kontrolli teostamise põhimõtted. Määruse §-i 20 lõikes 1 sätestatakse, et toetuse saaja26 lähtub toetuse kasutamisel ja riigihangete läbiviimisel riigihangete seaduses sätestatust. Lõige 2 sätestab, et rakendusüksus kontrollib projekti, mis on seotud lepinguga ning mis esitatakse maksetaotluses toetuse maksmise alusena, riigihanke menetluse vastavust riigihangete seadusele, taotluse rahuldamise otsusele ja muudele õigusaktidele. Ühtlasi kontrollib rakendusüksus ka hankelepingu täitmise perioodil tehtud kõiki lepingu muudatusi. Kontrolle teostatakse korraldusasutuse koostatud riigihangete kontroll-lehtede alusel. Toetuse saaja ja partner korraldavad riigihankeid vastavalt riigihangete seadusele ja kooskõlas ühendmääruse § 11 lõikega 2 ning käesoleva määrusega. Lõike 3 kohaselt teostab rakendusüksus riigihangete eelkontrolli riskihindamise alusel ning kooskõlastab hangete riskihindamise tulemused rakendusasutusega võimalusel veel enne 26 Käesoleva määruse puhul on kõik toetuse saajad hankijad riigihangete seaduse § 5 mõistes: - Rail Baltic Estonia OÜ käsitleb ennast avaliku sektori hankijana RHS § 5 lg 2 p 1 alusel. - AS Eesti Raudtee on võrgustikusektori hankijaks RHS § 5 lg 3 p-de 2 ja 3 alusel. - AS Edelaraudtee hankekorra punkti 1.2 kohaselt: Edelaraudtee AS on võrgustikusektori hankija transporditeenusega seotud valdkonnas, kui hangitavad asjad, teenused või ehitustööd puudutavad võrgustiku käitamist (RHS § 5 lg 3 p 2, § 149 lg 1). - AS Saarte Liinid hankekorra punkti 3 kohaselt: Aktsiaselts Saarte Liinid on RHS § 5 lg 3 p 3 mõistes sadamatega seotud valdkonnas tegutsev hankija, kui asjade ostmine, teenuste tellimine, ideekonkursside korraldamine, ehitustööde tellimine või ehitustööde ning teenuste kontsessioonide andmine on seotud geograafilise ala ekspluateerimisega sadamateenuste osutamiseks veetranspordiettevõtjatele. - Transpordiamet liigitub RHS § 5 lg 2 p 1 alla. 22  17.08.2022 projekti rakendamise algust. Viimast ei saa rakendada täna olukorras, kus näiteks Transpordiameti esimese projekti Pärnu–Uulu 2+2 tee ehituse töövõtuleping on sõlmitud 16. juunil 2022. a ja ehitus on käimas. Projekti puhul, mis eeldab 2022. aastal hanke välja kuulutamist ning paralleelselt käesoleva määruse väljatöötamisel koostatakse projekti riigihanke alusdokumente, lepivad rakendusüksus ja -asutus riigihangete eelkontrolli vajaduse kokku riskihindamist läbi viimata ning teavitavad sellest taotlejat (nt Edelaraudtee AS-ile ja RTK-le läks vastav MKM teavitus e-kirjaga 3. mail 2022. a). Senisest praktikast on erinev, et perioodil 2021–2027 teostab rakendusüksus riigihangete eelkontrolli riskihindamise alusel. Varasematel programmperioodidel nägi praktika ette 100% riigihangete kontrollimist (v.a Transpordiameti puhul). Selleks lepivad rakendusüksus ja rakendusasutus kokku riskihindamise protseduuri ja tähtajad ning selle, et riskihindamise tulemuste juures peaksid olema ka ettepanekud, millisel juhul ja mis ulatuses eelkontroll peaks toimuma. Riskihindamisel tuleb arvesse võtta ka rakendusüksuse eelkäija (Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti) eelnevat kogemust toetuse saajatega (mõne toetuse saaja puhul võib risk riigihankeid läbi viies eksida olla kõrgem, nt äriühingute puhul, kes üldjuhul eelnevalt eelkontrollitud või RTK poolt juhendatud riigihankeid läbi ei vii [teevad seda võrgustikuettevõttena iseseisvalt] ning SF teemade väliselt esineb eksimusi RHS vastu). Ühtlasi tuleb eelkõige riigihanke alusdokumentide eelkontrolli teostamisel arvestada riskikohana ka projekti maksumust ja riigihanke eeldatavat maksumust. Rakendusasutus hindab, et projekti maksumus 50 miljonit eurot on see piirmäär, millest alates peaks projektides riigihangetele teostama eelkontrolli. Määruse ettevalmistamise ajal (projektide varasema alustamise tingimustes) saab hinnata, et nii kõverate õgvendamine ja raudtee kapitaalremondi (Tallinna- Tartu liinil) kui ka raudtee elektrifitseerimise projektide puhul tuleks juba enne määruse kinnitamist, investeeringute kava koostamist ja toetuse taotluse rahuldamise otsuse saamist teostada riigihangete alusdokumentide eelkontrolli. Toetuse saaja kohustus esitada riigihanke alusdokumendid eelkontrolliks sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses kõrvaltingimusena vastavalt määruse §-le 20. Lõigetes 4–7 sätestatakse toetuse saaja tegevused riigihanke alusdokumentide kontrolliks esitamisel ja rakendusüksuse tegevused riigihanke alusdokumentide kontrollimisel. Toetuse saaja kohustub hankelepingu muutmisel järgima riigihangete seaduse §-is 123 sätestatut. Rakendusüksus teostab eelkontrolli dokumentide eelnõude alusel, vajaduse korral küsib hankijalt teavet juurde. Hankija saab lisada rakendusüksuse kontrollija hanke juurde vaatlejaks riigihangete registris ja sellega on kontrollijal ligipääs kõikidele materjalidele olemas. Kui toetuse saajal tekib jooksvalt töö käigus küsimusi, on võimalik pöörduda nõu saamiseks rakendusüksuse poole. Hankelepingu muutmisel peab toetuse saaja rakendusüksusele esitama koos lepingumuudatuse eelnõuga ka hankelepingus sätestatud tellija reservi27 kasutamisega seotud dokumentatsiooni, juhul kui tellija reserv on hankelepingus määratletud. 27 Riigihangete seadus ei reguleeri otsesõnu tellija reservi kasutamist hankelepingutes, seega tuleb lähtuda Euroopa Kohtu lahendites väljendatud seisukohtadest ja riigihangete üldpõhimõtetest. Kui hankija soovib hankelepingus määratleda tellija reservi, tuleb selle olemasolu ja kasutamiseks näidata selged kriteeriumid (tellija reservi konkreetne maht ja 23  17.08.2022 Rakendusüksus peaks rakendusasutuse kaasama juhul, kui hankelepingu muudatus põhjustab projekti kallinemise, hankelepingu muudatuse tõttu satub ohtu projekti või meetme näitajate täitmine või põhjustab hankelepingu muudatus projekti tähtaja olulise pikenemise (näiteks väljapoole 2021–2027 abikõlblikkuse perioodi). Määruse 7. peatükis kirjeldatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmist. Määruse §-is 21 sätestatakse, et taotluse rahuldamise otsust võib muuta rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase avalduse alusel. See tähendab, et rakendusüksus jälgib pidevalt projekti edenemist, sh tähtaegasid, näitajate saavutusi. Toetuse saaja on kohustatud esitama avalduse rahastamisotsuse muutmiseks, kui ta ei ole võimeline projekti enam senistel tingimustel ellu viima. Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud ning see pole vastuolus riigiabi reeglitega. Määruse 8. peatükis sätestatakse toetuse saaja ning partneri õigused ja kohustused. Määruse §-is 22 sätestatakse toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused vastavalt ühendmääruse §-s 10 sätestatule. Määruse 9. peatükis sätestatakse rakendusüksuse ülesanded. Määruse §-i 23 kohaselt täidab rakendusüksus rakendusasutuse nõudmisel täiendavaid ülesandeid lisaks ÜSS2021_2027 §-s 8 loetletule. Nimetatud peatükk on loodud selleks, et rakendusasutusel oleks rakendusüksusega sarnane koostöömudel, nagu tänase rakendusüksuse eelkäijaga. Rakendusasutus ootab väga head kolmepoolset ennetavat koostööd rakendusasutuse, rakendusüksuse ja toetuse saaja vahel. Eraldi vajab rõhutamist § 23 punkt 8, mille kohaselt nõustab rakendusüksus aegsasti toetuse saajat teavitusürituse korraldamisel vastavalt teavitusmääruse §-le 2. Siin on oluline et, rakendusüksus jälgib projekti kulgu ning annab toetuse saajale aegsasti märku, millal oleks tarvis teavitusüritus korraldada ning täpselt millistele teavitusmääruse § 2 lõikes 4 toodud minimaalsetele nõuetele peaks see üritus vastama. Määruse 10. peatükis sätestatakse toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise kord. Määruse §-i 24 lõike 1 kohaselt esitab toetuse saaja rakendusüksusele projekti elluviimise kohta aruande igal aastal 31. detsembri seisuga hiljemalt 15. jaanuaril. Rakendusüksus võib nõuda toetuse saajalt vahearuande esitamist ka poolaasta seisuga, kui projektis on sel ajaperioodil olnud määruse §-s 2 loetletud näitajate vaates edenemist. reservi rakendumise tingimused) juba hankedokumentides, et oleks tagatud kõikide võimalike pakkujate võrdne kohtlemine. Näiteks kajastatakse tellija reservis ja tasutakse järgmiste tööde eest: juurde tulevad tööd, mis on hankelepingu eesmärgi täitmiseks vajalikud; täiendavatest mahtudest (üle mõõtmise tulemusena) tulenevad tööd; asendamised; lepingus fikseeritud hinnamuutused jmt. Tellija reservi kasutamise puhul on tegemist igal juhul hankelepingu muutmisega, sh ka juhul, kui tellija reserv on detailselt määratletud. 24  17.08.2022 Lõikes 2 sätestatakse teave, mida tuleb kajastada projekti vahe- ja lõpparuandes. Lõike 2 punkti 4 kohaselt peab aruanne kindlasti sisaldama teavet ka väljund- ja tulemusnäitajate saavutamise kohta, kuna nende alusel raporteeritakse kaks korda aastas Euroopa Komisjonile rakenduskava progressi. Lisaks peab aruanne sisaldama ka teavet rahastamisotsusega määratud projektispetsiifilisi näitajaid (nt ligipääsuteede km, elektrilaadijate arv RB peatustes jmt). Lõike 2 punktide 5 ja 6 kohaselt tuleb projekti aruandluses jälgida, kuidas panustas projekt „Eesti 2035“ sihtidesse (kus asjakohane) ja kuidas panustas projekt horisontaalsetesse põhimõtetesse, sh ligipääsetavuse parandamisse (kus asjakohane). Nimetatud nõuded tulevad ühissätete määrusest. Lõike 3 kohaselt koostab rakendusüksus rakendusasutusele koondvaatena projektide kvartaalsed ülevaated rakendusasutuse vormil (esitatav info lepitakse rakendusasutuse ja - üksuse vahel kokku), mis sisaldab orienteeruvalt järgmist infot (sarnaselt perioodile 2014– 2020): 1) projekti number; 2) projekti nimi; 3) erieesmärk; 4) fond; 5) toetuse saaja; 6) taotluse rahuldamise ja muutmise otsused koos kuupäeva ja numbriga; 7) projekti abikõlblikkuse algus- ja lõppkuupäev; 8) projekti eelarve investeeringute kavas; 9) toetuse piirsumma; 10) maksimaalne toetuse summa toetuse saaja kohta; 11) toetuse määr; 12) projekti eelarve taotluse rahuldamise otsuses; 13) projekti omafinantseeringu/riikliku kaasfinantseeringu summa taotluse rahuldamise otsuses; 14) aruandlusperioodil projektile tehtud maksed ja tagasinõuded; 15) projekti toetuse jääk (veel välja maksta); 16) toetuse saaja kõigi projektide toetuse jääk; 17) projekti jooksva seisu kirjeldus, sh lühikokkuvõte tagasinõuetest; 18) projekti näitajate saavutus; 19) näitajate saavutuse protsent vahe- ja sihttasemest. Määruse 11. peatükis sätestatakse toetuse maksmise tingimused ja kord. Määruse §-is 25 sätestatakse, et toetuse väljamaksed tehakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse §-dele 24–27. Meetmete raames on toetuse saajate puhul esindatud enamus juriidilise isiku vormid: riiklikud äriühingud, riigiasutus ja mitteriiklik äriühing. Seetõttu saab rakendusüksus iga toetuse saaja vajadusest lähtuvalt rakendada sobivat toetuse väljamaksmise viisi. 25  17.08.2022 Määruse 12. peatükis esitatakse ettemakse tegemise võimalus. Ettemakseid teostatakse ühendmääruse §-s 30–32 sätestatud tingimustel. Määruse §-i 26 kohaselt võib toetuse saajale põhjendatud vajaduse korral teha ettemakse kuni 25 protsenti projektile määratud toetuse summast. Tavapraktika on, et kõikide suurte hankelepingute puhul nõuab toetuse saaja ettemaksu vastu tööde teostajalt pangagarantiid või midagi samaväärset nagu näiteks deposiit tehingu täitmise tagamise vahendina. Üldjuhul on hankelepingu raames ettemakse suurus 10–15% ja see tasutakse töövõtjale kohe lepingu alguses peale rakendusüksuse teostatud ettemakset toetuse saajale. Kõigi hankelepingute ettemaksete summa saab sellisel juhul olla kuni 25% projektile määratud toetuse summast. Määruse 13. peatükis sätestatakse finantskorrektsioonide tegemise ja toetuse tagastamise ning vaide menetlemise kord. Määruse §-i 27 kohaselt tehakse finantskorrektsiooni otsus ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 28–30 ja ühendmääruse §-des 34–38 sätestatule. Ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi puhul tehakse toetuse tagastamise otsus ja toetus tagastatakse vastavalt konkurentsiseaduse §-le 42. Määruse §-i 28 lõike 1 kohaselt tuleb käesoleva määruse alusel antud otsuse või tehtud toimingu vaidlustamisel enne halduskohtule kaebuse esitamist läbida vaidemenetlus vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 31. Lõikes 2 sätestatakse, et vaide lahendab rakendusüksus, välja arvatud toetuse taotlemisega seotud otsuse peale esitatud vaide korral, mille lahendab rakendusasutus. See tähendab, et rakendusüksuse otsuse peale esitatud vaide lahendab rakendusasutus. Samas, rakendusüksuse erinevate toimingutega seotud vaided lahendab rakendusüksus ise. Määruse 14. peatükis esitatakse määruse rakendussätted. Määruse §-s 29 sätestatakse, et määruse § 8 lõiget 3 (investeeringute kava koostamise teavituse saatmine taotleja põhiselt Transpordiametile28) rakendatakse alates 9. märtsist 2022. a, s.o enne määruse jõustumist. Tegemist on ehtsa tagasiulatuva jõuga. Kuna kõik protsessid võtavad aega, siis tuleb osade tegevustega juba alustada, et näiteks määruse kinnitamisel saaks kinnitada ka juba kõige varem alustavate projektidega investeeringute kavad. 3. Määruse terminoloogia Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika vahendite andmise ja kasutamisega seonduvat on Eesti õigusaktidega reguleeritud vastavalt programmperioodidele, s.o perioodide 2004–2006, 2007– 2013 ja 2014–2020 struktuuritoetuse seadustega (STS). Terminid on nendes seadustes ja käesoleva määruses põhimõtteliselt samasisulised, mistõttu määruses kasutatud terminid ei ole enam võõrad. Määruses on seniseid termineid siiski mõnevõrra muudetud. Peamine muudatus võrreldes varasemate perioodide rakendamisega seisneb „struktuuritoetuse“ kasutamise 28 Majandus- ja taristuministri 9. märtsi 2022 kiri nr 24.8-4/1816-1 26  17.08.2022 loobumises, selle asemel kasutatakse sõna „toetus“, mis katab ära ka muud Euroopa Liidu eelarve eesmärkide vahendid, mille kasutamist reguleerib ühissätete määrus. Tulenevalt hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 18 lõikest 2 ei tule Euroopa Liidu õiguses nimetatud termineid siseriiklikult uuesti määratleda. Määruses on viidatud ühissätete määrusele, kui termin tuleneb sellest määrusest. 4. Määruse vastavus EL õigusele Käesoleva määruse aluseks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on kooskõlas vastavate ELi õigusaktidega. Käesolev määrus on muuhulgas kooskõlas järgmiste (EL) määrustega:  Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ühissätete määrus);  Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi. Euroopa Liidu määrused on Eestile otsekohalduvad, mistõttu määruses nimetatud ülesannete täitjal tuleb juhinduda neist, arvestades määruses ja selle alusel antavatest Vabariigi Valitsuse määrustes sätestatut. Määruses on ühissätete määruse sättele viidatud, kui ülesande sisu on ühissätete määrusega reguleeritud, mis teeb hõlpsamaks asjakohase regulatsiooni leidmise. 5. Määruse mõjud Määrus on vajalik rakenduskava elluviimisel, reguleerides toetuse andmise ja kasutamise korralduslikku poolt kliimamuutustega kohanemise ja ühenduste prioriteetides. Läbi rakenduskava tulemuste saavutamise aitab määrus kaasa eelkõige Eesti keskkonnaseisundi, majandusarengu ja regionaalarengu edendamisele. Määrus ei mõjuta riigi julgeolekut ja välissuhtlemist. Määruses kehtestatakse meetmete rakendamisega seotud osapooled, nende kohustused ja vastutus, rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesanded. Lisaks reguleeritakse toetuse andmist ja kasutamist, kirjeldatakse riigihangete teostamise, aruandluse esitamise, toetuse maksmise, tagasinõuete ja vaidemenetluse korda. Rakendamisega seotud asutuste (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja RTK) ülesannete täitmisega seotud kulude katmiseks (nt toetuse andmise tingimuste ettevalmistamiseks, investeeringute kava koostamiseks, teavitamiseks, kontrollide läbiviimiseks, seireks, hindamiseks, väljamaksete tegemiseks jmt) on ette nähtud tehnilise abi eelarve. Tegemist on mitmendat perioodi sarnaste põhimõtete ja rakendussüsteemi alusel antava toetusega, mistõttu on rakendamisega seotud asutustel toimivad ja auditeeritud juhtimis- ja kontrollisüsteemid paigas (tööprotseduuride asjakohasust kontrollib korraldusasutus) ning valdavalt ka vajalik personal olemas, kahe perioodi kattumisest tingitult võib esineda ajutist lisakoormust. Lihtsustub investeeringute kavade koostamine eeldefineeritud projektide tõttu. Kuna tegemist on Transpordi ja liikuvuse arengukava eesmärkide täitmiseks (mis on omakorda kooskõlas „Eesti 2035“ sihtidega ja rakenduskava koostamisel aluseks) vajalike projektide elluviimisega 27  17.08.2022 (kaardistatud juba arengukava koostamise ajal), siis puudub vajadus luua eraldi projektivaliku komisjon, sätestada projektivaliku kriteeriume jmt. 6. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Perioodil 2021–2027 on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi elluviidavatesse transpordi valdkonna rakenduskava prioriteetsete eesmärkide 2 ja 3 raames võimalik saada ÜKP-fondidest ligikaudu 608,578 miljonit eurot, millest käesoleva määruse kliimamuutustega kohanemise ja ühenduste prioriteetide rakendamiseks kulub 512,578 miljonit eurot, millest omakorda ÜF 510,70 miljonit eurot ja ERF 1,878 miljonit eurot. Suuremate linnapiirkondade meetme jaoks on planeeritud ERFist 96 miljonit eurot ning selle jaoks planeeritakse teised sekkumised. Perioodil 2014–2020 oli transpordisektorisse rakenduskava transpordi jätkusuutliku prioriteedi raames võimalik saada ÜKP-fondidest ligikaudu 490 miljonit eurot (koos lubatud ülebroneeringu summaga 10,6 miljonit eurot), millest investeeringute kava määruse rakendamiseks kulus ca 477 miljonit eurot ning peatuskohtade meetme rakendamiseks 12,75 miljonit eurot. Kulud, mida toetusest ei kaeta, tuleb toetuse saajal endal katta (riigiasutuste ja ka riigiäriühingute puhul tuleb lisavahendid taotleda riigieelarvest, kuid mis ei taga veel lisavahendite saamist). Toetuse andmise administreerimisega, st määruse rakendamisega, seotud kulutusi on võimalik jätkuvalt katta tehnilise abi vahenditest. Toetuste kasutuselevõtu administreerimisega seotud kulutused kaetakse tehnilise abi vahenditest, mis on ca 3,4% Eestile eraldatud rakenduskava sisutegevuste mahust (ca 3,37 miljardit eurot). Uudsena makstakse tehnilise abi vahendid Eestile rakenduskava raames deklareeritud abikõlblike kulude alusel fondipõhise määra ulatuses. 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras (eeldatav jõustumisaeg on 2022. aasta august). 8. Määruse eelnõu kooskõlastamine Määruse eelnõu kooskõlastati eelnõude infosüsteemis (EIS) Rahandusministeeriumi (kooskõlastus märkustega EISis 19. juulil 2022), Sotsiaalministeeriumi (kooskõlastus märkustega EISis 5. juulil 2022), Riigi Tugiteenuste Keskuse (kooskõlastus märkustega 28. juuni 2022 e-kirjaga) ja Keskkonnaministeeriumiga (kooskõlastus märkustega 7. juuli 2022 e- mailiga). Märkustega arvestamise tabel on toodud seletuskirja lisas 4. 28  Seletuskirja lisa 1 „Eesti 2035“ näitajad, mis iseloomustavad horisontaalsete põhimõtete edenemist Ühissätete määruse artikkel 9 „Eesti 2035“ siht Võrdsed võimalused (sh diskrimineerimise vältimine) ja Ligipääsetavus sooline võrdõiguslikkus Avalik transporditaristu (määruse mõistes avalikuks kasutamiseks Transporditaristu kavandamisel pööratakse taristu rajamisel läbivalt tähelepanu ka mõeldud raudtee- ja maanteetaristu, avalikku liinivedu kvaliteetse ruumi loomisele, et avalik ruum ja teenused oleksid kõikidele inimestele teenindavad regionaalsed sadamad) on läbivalt kättesaadav kõigile olenemata vanusest ja füüsilistest eripäradest ligipääsetavad (sh teed ja tänavad, olenemata nende soo, vanuse (8–80 printsiip), keele, usulise või ühistranspordipeatused ja sõlmpunktid, [ühistranspordi] sõiduvahendid, teekonnad muu veendumuse, etnilise või rahvusliku päritolu, tervise, puude, peatuseni). Räägime taristust, mis oleks ligipääsetav 8–80 aastastele (8–80 seksuaalse sättumuse või muu seotud põhjuse tõttu. Iga inimene linnaplaneerimise printsiip kooskõlas ligipääsetavuse direktiiviga 2019/882). on väärtuslik. Tähtsaimad investeeringud on paljuski seotud liiklemisega linnade vahel. Taristu planeeritakse ja ehitatakse selliselt, et see oleks ühiskonna liikmetele „Kõigi vajadusi kättesaadav eneseteostuseks terve elukaare ulatuses. arvestav, Transporditaristu kavandamisel pööratakse taristu rajamisel läbivalt tähelepanu ka turvaline ja kvaliteetse ruumi loomisele, et avalik ruum (teed ja tänavad, ühistranspordipeatused ja kvaliteetne sõlmpunktid) oleksid kõikidele inimestele olenemata vanusest ja füüsilistest jt elukeskkond“ eripäradest ligipääsetavad. Ehk siis räägime taristust, mis on ligipääsetav ja lihtsasti kasutatav 8–80 aastastele inimesele olenemata tema unikaalsetest eripäradest. Tegevuste elluviimisel tagatakse muuhulgas maantee- ja raudteetaristute ohutus ja ligipääsetavus erivajadustega inimestele. Maanteeületuskohad, jalg- ja jalgrattateed ning raudteepeatused- ja terminalid, raudteeületuskohad, juurdepääsuteed, parklad jm analoogsed objektid vastavad ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel kehtestatud määruse „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“ nõuetele. Andmeid projektide panuse kohta ligipääsetavuse parandamisse kogutakse RTK poolt ja Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel näitajaga „uute, rekonstrueeritud või ajakohastatud ehitus- ja taristuobjektide arv“, mis vastab ligipääsetavuse nõuetele.  17.08.2022 Ühenduste prioriteedi raames toetatavad tegevused panustavad Eesti 2035 mõõdikusse „Ligipääsetavuse näitaja“. Regionaalne tasakaalustatus (piirkondlike lõhede vähenemine ja teenuste ühtlasem kättesaadavus) ja KOVide haldus- ja arendusvõimekus ning autonoomia Aegruumiliste vahemaade vähendamine eri piirkondade vahel on transpordi võimalus soodustada tasakaalustatud regionaalarengut. Hästi korraldatud transport võimaldab tõhusat ligipääsu tööturule ja avalikele teenustele, toetab turismi ning aitab kiirendada kaubaliiklust. Määrus ei panusta KOVide haldus- ja arendusvõimekuse suurendamisse. Kogu Eestil on probleeme ühissõiduki, jalgratta ja jala tööl käivate inimeste osakaalu suurendamisega ning seetõttu ei saa välja tuua ühtegi konkreetset piirkonda, kus probleem oleks eriliselt suur või siis vastupidi, eriliselt väike. Autostumisest tingitud ummikud on muidugi suurem probleem linnades, kuid antud määruse raames linnalise keskkonnaga ei tegeleta ning seetõttu ei ole see ka fookuses. Määruse meetmed soodustavad eriti läbi raudteede arendamise ja kiiremate ühenduste võimaldamise inimeste liikumist autodest rongi (ühistransporti). Teisalt, kuna TEN-T raudteed ja maanteed läbivad hõreasustatud piirkondi, siis on nende parendusse või ehitamisse investeerimisel oluline roll maapiirkondade paremaks ühendamiseks ülejäänud Eestiga, tagamaks head elamis- ja töötamistingimused linnakeskkonna alternatiivina. Raudtee elektrifitseerimise puhul on eesmärgiks elektrifitseerida raudteetaristu vähemalt suundadel Tallinn–Tartu, Tapa–Narva ja Tallinn–Lagedi- Muuga ning võimalusel Tartu–Valga ja Tartu–Koidula, kus toimub reisijate ( ja kauba-) vedu. Raudtee remontimine ja kõverate õgvendamine tagavad ohutuma ning kvaliteetsema taristu, mis aitab kaasa regionaalsele arengule, kuna tõmbekeskustesse on võimalik jõuda kiiremini, ohutumalt ja keskkonnasäästlikumalt. Raudteelõikude remonti teostatakse üle Eesti. Seega on sekkumine üle-eestiline. TEN-T maanteede arendamine panustab riigi regionaalpoliitika elluviimisesse. Ohutute ja kvaliteetsete maanteede väljaehitamine aitab vähendada aeg- ruumilisi vahemaid keskuste vahel ja leevendab ääremaastumise probleemi. TEN-T maanteelõikude valik toimub Teehoiukava 29 alusel, pidades silmas EL-i määruse nr 1315/2013 suuniseid (TEN-T teedevõrgul liiklejatele võimalikult ühetaoliste kvaliteedi- ja ohutustingimuste loomine). Vastavate maanteelõikude kohta on koostatud nõuetekohased keskkonnamõju ja sotsiaalmajandusliku tasuvuse analüüsid. Projektid on valmis realiseerimiseks (st, et muud alternatiivi ei ole etteantud ajagraafikus võimalik arendada), maanteelõik on amortiseerunud või on tegemist juba valmis ehitatud teelõigu järgmise etapiga. Sekkumisega on kaetud 3 objekti Pärnumaal, üks Põltsamaal ja üks Harjumaal. Kuna Ühtekuuluvusfondi vahendeid on võimalik investeerida üksnes TEN-T võrgustiku maanteedesse, ei ole antud määruse fookuses muud riigimaanteed ega ka kohalikud teed. See ei tähenda, et ülejäänud Eesti teed jääksid arendamata. Sekkumine on tasakaalustatud Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programmiga30, mille raames KOVidele valemipõhist toetust teede korrashoiuks ning juhtumipõhist toetust teede hoiuks, ühtlasi jätkatakse riigi kruusateedele mustkatte ehitamist. Teedevõrgu arendamise ressursside jaotus lähtub Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2019–2023 teehoiuvaldkonna eesmärkidest, teedevõrgu nõuetekohase hooldamise ja ülalpidamise vajadusest, liiklusohutusprogrammist aastateks 2016–2025. Teedevõrgu arendamise kavandamisel lähtutakse eelkõige kestliku arendamise põhimõtetest, et saavutada suurem keskkonnasääst, parandada liiklusohutust, maapiirkondade elanike elukvaliteeti ning ettevõtlustingimusi. 29 https://www.transpordiamet.ee/maanteed-veeteed-ohuruum/tee-ehitus/teehoiukava 30 https://www.mkm.ee/media/620/download 30  17.08.2022 TEN-T võrgustiku maanteed on jagatud kahte kategooriasse. Põhivõrgus asuvad maanteed peavad olema määruse nõuetele vastavalt välja ehitatud aastaks 2030. TEN-T põhivõrku kuuluvad järgnevad riigimaanteed: Tallinn–Pärnu–Ikla, Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa. TEN-T üldvõrgustik tuleb nõuetekohaselt välja ehitada aastaks 2050. Üldvõrgustikku kuuluvad järgnevad riigimaanteed: Tallinna ringtee, Tallinn–Narva, Tallinn–Paldiski, Jõhvi–Tartu–Valga; Rakvere–Paide–Pärnu, Tallinn–Haapsalu–Rohuküla, Risti–Virtsu, Riia–Luhamaa (E77) Eesti sisene lõik. Tähtaegadest tulenevalt on kuni aastani 2030 eriline rõhk põhivõrgustikus olevate maanteede arendusel. Selleks kasutatakse nii Ühtekuuluvusfondi, Euroopa ühendamise rahastu (CEF) ning riigieelarvelisi vahendeid. Transpordiameti teeilmajaamade võrk paikneb hajutatult üle kogu Eesti, et saada ülevaade riigiteede võrgu ilmatikutingimustest, mille põhjal teha õigeaegselt vajalikke teehoolde tegevusi ja teavitada liiklejaid ohtudest. Teeilmajaamade võrgu hajutatud paiknemine tagab projekti regionaalse mõju, paraneb ruumiline ligipääsetavus, teabe kättesaadavus ja ohutus kogu Eesti avalike teede võrgul. Teeilmajaamade andmeid jagab Transpordiamet tasuta arvandmetena läbi avaliku veebiportaali Tarktee, mis on ka rahvuslik transpordiandmete juurdepääsupunkt vastavalt ITS direktiivile 2010/40/EU. Kliimamuutustega kohanemiseks ning selleks, et tõsta ühenduskindlust avalikus parvlaevaliikluses, ehitatakse Rohuküla, Heltermaa, Ruhnu ja Kihnu sadamatesse (kus puudub täna kaitstus) lainemurdjad, mis tagavad regionaalse liikuvuse ja regulaarse ühistranspordi tõrgeteta toimimise. Panus EE 2035 mõõdikusse: ühissõiduki, jalgrattaga või jala tööl käivate inimeste osakaal. Ühistranspordi osakaalu vähenemist viimastel aastatel on mõjutanud töökohtade kehv teenindatus heal tasemel ühistranspordiga, ühistranspordi arendamise alarahastatus nii linnades kui maakonnaliinidel, autokasutust soodustavad taristu ja kinnisvaraarendused ning ostujõu kasv keskmisest väiksema sissetulekuga töötajate hulgas, kelle töökohad on siirdunud ühistranspordiga kättesaadavatest kohtadest kehva juurdepääsuga asukohtadesse. Käesoleva sekkumisega püütakse just ühissõidukiga tööl käivate inimeste osakaalu tõsta. Seda eelkõige raudteede areaalis, kus investeeringutega raudteetaristusse (rongide kiiruste suurenemine ja seega ühendusaja vähenemine, väljumiste arvu tõus) loodetakse saada inimesi autodest rongidesse. Siin mängib suurt rolli ka Pärnu suunal Rail Baltica (RB) kohapealsete peatuskohtade ehitus, mis võimaldab RB trassi ääres elavatel inimestel auto asemel rongiga kiiremini, ohutumalt ja soodsamalt liikuda tööle eelkõige just pealinna või Pärnusse, kus paraku on rohkem töökohti. RB peatuskohtadele tagatakse juurdepääs ühistranspordiga, jalgrattaga jmt ning raudteepeatuskohad on varustatud parklate, rattaparklate ning elektrilaadimisvõimalustega. Tagatakse ligipääsetavus 8–80 printsiibist lähtudes, sh erivajadusega inimestele. Ühtlasi saab jooksvalt jälgida Transpordiameti poolt korjatavaid liikuvusandmeid 31 ja hinnata meetmete tõhusust. Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine Keskkonnahoid Kliimamuutustega arvestatakse läbivalt kõigi taristuprojektide Taristu arendamise planeerimisel on arvestatud seda, kui palju vähendavad puhul (olenevalt piirkonnast, pinnasest jmt). Selleks, et plaanitavad investeeringud keskkonnakoormust, suurendavad ühistranspordi leevendada kliimamuutuste negatiivset mõju taristule, on loodud kasutajate arvu, toetavad rohelist logistikat (raudteede elektrifitseerimine, kliimamuutustega kohamise meede, mis keskendub avalikku õgvendamine, rekonstrueerimine), millised võimalused loob investeering liinivedu tagavate regionaalsete sadamate rekonstrueerimisele, liikumisviiside ülesteks muutusteks (eri transpordiviiside kombineerimise 31 https://public.tableau.com/app/profile/ylle.valgma/viz/LiikuvusAasta_16342783762160/Liikuvuseindikaatorid 31  17.08.2022 tagamaks akvatooriumi kaitse negatiivsete kliimamõjude eest ning soodustamine – nt inimesed ja kaubad maanteelt raudteele). Taristuehituses (eriti teleilmajaamade seiresüsteemi uuendamisele. tugevalt maanteede ehituses) pööratakse läbivalt tähelepanu pinna- ja põhjavett ning elurikkust säästvate taristuehitus- ja -hooldustavade rakendamisele (sh pestitsiidide Määrus viib ellu Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035 kasutamise mõjule ja võimalusel alternatiivide eelistamisele). Taristuehituses üldeesmärki (mõõdik: CO2 vähendamine transpordis) ja kasutatakse võimalusel ka sekundaarmaterjale, nagu aheraine ning ehitus- ja tegevussuundi (mõõdikud: energiasääst ning säästvate lammutusjäätmed, kui see on konkreetse projekti raames sobilik (tagab nõutud liikumisviiside osakaal), mis panustavad keskkonnahoidliku kvaliteedi ja ohutuse) ja konkurentsivõimeline. transpordi edendamisele, mis omakorda panustab Eesti 2035 sihtidesse. Investeeringud on vajalikud maanteedesse just seetõttu, sest suur osa TEN-T Transpordisektoris on oluline roll kasvuhoonegaaside heidet maanteevõrgustikust ei vasta veel ohutus- ja keskkonnanõuetele (eritasandilised vähendavatel ristmikud, eralduspiirded, loomatunnelid, ökoduktid, müratõkked jne). Investeeringud tegevustel. Määruse meetmete toel elektrifitseeritakse vähendavad õhusaaste ja müraga seotud negatiivset mõju tervisele ja keskkonnale. raudteetaristu Tallinn-Tartu ja Tapa-Narva suunal, arendatakse rahvusvahelisi ja riigisiseseid ühendusi (Rail Baltic peatuskohad, Taristuinvesteeringutele teostatakse keskkonnamõjude hindamine kui seda nõuab raudteeõgvendus, TEN-T maanteede ehitus), parandatakse seadus. Taristulahenduste projekteerimisel ja ehitamisel arvestatakse kõigi keskkonna avalikku liinivedu teenindavate regionaalsete sadamate leevendusmeetmetega ning võimalusel parandatakse keskkonna olukorda. kliimakindlust, et tõsta kiirusi ja sellega vähendada ajakulu vahemaade läbimisel ning suurendada kliimakindlust, Määrusega toetatavate tegevuste puhul arvestatakse „ei kahjusta oluliselt“ printsiibiga. liiklusohutust ja ligipääsetavust. Meetmed on hinnatud rakenduskava tasandil „ei kahjusta oluliselt“ printsiibiga kooskõlas olevateks. Panus EE 2035 mõõdikusse: kasvuhoonegaaside heitkogus transpordisektoris 32  17.08.2022 Seletuskirja lisa 2 Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht Puuetega inimeste õiguste Põhiõiguste harta konventsioon (PIK) Põhiseadus (PS) Kontroll/ https://eur-lex.europa.eu/legal- kinnitus, vajadusel content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:12012P/ https://www.riigiteataja.ee/akt/20 https://www.riigiteataja.ee/akt/115052015002?le täiendav analüüs ja TXT&from=ET 4042012006 iaKehtiv täiendavad nõuded Põhiõigus Harta PIK Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste TATis te harta artikk artikke konventsiooni artiklid on kaetud muu hulgas jaotis Põhiküsimused el l Põhiküsimused põhiseaduse ja all loetletud seadustega Sotsiaalministeerium nõustab naiste ja meeste võrdõiguslikkuse, mittediskrimineerimise ja erivajadustega inimeste ligipääsetavuse osas programmide ja projektide kavandamis-, rakendamis-, seire- ja hindamisprotsessis (ELi harta artiklid 21, 23 ja 26 ja puuetega inimeste konventsiooni artikkel 9), Keskkonnaministeerium keskkonnakaitse teemades (EL harta artikkel 37) ning kooskõlastavad toetuse andmise tingimusi. Iga ministeerium vastutab põhiõiguste kaitsmise ja edendamise eest oma haldusalas. Kaitse ekspluateerimise, vägivalla ja PS §-s 10 nimetatud inimväärikuse põhimõtete I jaotis - Inimväärikus 1 16 väärkohtlemise eest on üks EV Põhiseaduse alusprintsiipidest "Väärikus Õigus elule 2 10 Õigus elule PS § 17. Igaühel on õigus elule. Kontroll/ " Vabadus- ja PS § 20. Igaühel on õigus vabadusele ja kinnitus, et nõuet (artiklid Õigus isikupuutumatusele 3 14 isikupuutumatus isikupuutumatusele. ei rikuta 1-5) Kaitse piinamise ja Piinamise ning julma, ebainimliku või ebainimliku või alandava inimväärikust alandava kohtlemise või kohtlemise ja karistamise PS § 18. Kedagi ei tohi piinata, julmalt või karistamise keeld 4 15 eest väärikust alandavalt kohelda. 33  17.08.2022 PS § 20. Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. PS § 29. Kedagi ei tohi sundida tema vaba tahte vastaselt tööle ega teenistusse, välja arvatud kaitseväeteenistus või selle asendusteenistus, tööd nakkushaiguse leviku tõkestamisel, Kaitse ekspluateerimise, loodusõnnetuse ja katastroofi korral ning töö, Orjapidamise ja vägivalla ja mida seaduse alusel ja korras peab tegema sunniviisilise töö keeld 5 16 väärkohtlemise eest süüdimõistetu. Artikkel 16 – Kaitse ekspluateerimise, vägivalla ja väärkohtlemise eest Õigus vabadusele ja Artikkel 17 – PS § 20. Igaühel on õigus vabadusele ja turvalisusele 6 16, 17 Isikupuutumatuse kaitse isikupuutumatusele. Era- ja perekonnaelu PS § 26. Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu austamine 7 22 Eraelu puutumatus puutumatusele. II jaotis 1. PS § 20. Igaühel on õigus vabadusele ja „Vabadus isikupuutumatusele. Kontroll/ ed” 2. Isikuandmete kaitse seadus - kinnitus (artiklid Isikuandmete kaitse 8 22 Eraelu puutumatus https://www.riigiteataja.ee/akt/104012019011 6–19) PS § 26. Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Õigus abielluda ja luua Kodu ja perekonna PS § 27. Perekond rahva püsimise ja kasvamise perekond 9 23 austamine ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. PS § 40. Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus. Mõtte-, PS § 41. Igaühel on õigus jääda truuks oma südametunnistuse- ja arvamustele ja veendumustele. Kedagi ei tohi usuvabadus 10 sundida neid muutma. 34  17.08.2022 PS § 44. Igaühel on õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni. Sõna ja arvamusvabadus PS § 45. Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, ning juurdepääs arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni Sõna- ja teabevabadus 11 21 informatsioonile sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Kogunemis- ja PS § 47. Kõigil on õigus ilma eelneva loata ühinemisvabadus 12 rahumeelselt koguneda ja koosolekuid pidada. PS § 38. Teadus ja kunst ning nende õpetused on vabad. Kunsti ja Ülikoolid ja teadusasutused on seaduses teaduse vabadus 13 ettenähtud piires autonoomsed. Õigus haridusele 14 24 Haridus PS § 37. Igaühel on õigus haridusele Kutsevabadus ja õigus PS § 29. Eesti kodanikul on õigus vabalt valida teha tööd 15 27 Töö ja tööhõive tegevusala, elukutset ja töökohta. PS § 31. Eesti kodanikel on õigus tegeleda Ettevõtlusvabadus 16 ettevõtlusega PS § 32. Igaühe omand on puutumatu ja võrdselt Õigus omandile 17 kaitstud Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise Õigus varjupaigale 18 seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/VRKS Õigus kaitsele tagasisaatmise, väljasaatmise või Liikumisvabadus ja PS § 36. Ühtki Eesti kodanikku ei tohi Eestist väljaandmise korral; 19 18 kodakondsus välja saata ega takistada Eestisse asumast. 35  17.08.2022 PS § 12. Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja Kontroll/ sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. kinnitus Võrdse kohtlemise seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/122102021011?le Võrdne tunnustamine III jaotis iaKehtiv - Võrdsus seaduse ees 20 12 seaduse ees „Võrdsus ei tohi kedagi diskrimineerida rahvuse, rassi, ” nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, (artiklid vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel. Analüüs esitatud 20–26) Võrdse seletuskirja Lisa 1 Võrdsus ja kohtlemise põhimõte tähendab, et tabelis: „Eesti Diskrimineerimiskeeld 21 5 mittediskrimineerimine diskrimineerimist ei toimu. 2035“ näitajad, Kultuuriline, usuline ja mis keeleline mitmekesisus 22 Sotsiaalministeerium nõustab naiste ja meeste iseloomustavad Naiste ja meeste võrdõiguslikkuse, mittediskrimineerimise ja horisontaalsete võrdõiguslikkus 23 6 Puuetega naised erivajadustega inimeste ligipääsetavuse osas põhimõtete Lapse õigused 24 7 Puuetega lapsed programmide ja projektide kavandamis-, edenemist Eakate õigused 25 rakendamis-, seire- ja hindamisprotsessis. 36  17.08.2022 Artikkel 3 - Üldpõhimõtted Artikkel 3 - Konventsiooni põhimõtted on järgmised: Üldpõhimõtted (a) austus inimeste loomupärase väärikuse, Artikkel 4 - individuaalse autonoomia, sealhulgas vabaduse Üldkohustused ise oma valikuid langetada, ja iseseisvuse vastu; Artikkel 8 – Teadlikkuse (b) mittediskrimineerimine; suurendamine (c) täielik ja tõhus osalemine ja kaasatus Artikkel 9 – ühiskonnas; Juurdepääsetavus (d) austus erinevuste vastu ning puuetega Artikkel 19 – Iseseisev inimeste tunnustamine inimeste mitmekesisuse elu ja kogukonda ja inimkonna osana; kaasamine (e) võrdsed võimalused; Artikkel 20 – Isiklik (f) juurdepääsetavus; liikumisvõime (g) meeste ja naiste võrdsus; Artikkel 30 – Osalemine (h) austus puuetega laste arenevate võimete kultuurielus, vaba aja-, vastu ning austus puuetega laste õiguse vastu Puuetega inimeste puhke- ja säilitada oma identiteet. integreerimine 26 30 sporditegevustes Eestis on kehtestatud töötajate usaldusisiku seadus (https://www.riigiteataja.ee/akt/12771390?leiaK Kontroll/ Töötajate õigus olla ehtiv), mis reguleerib töötajate usaldusisiku kinnitus IV jaotis ettevõttes informeeritud ja tegevust teda volitanud töötajate ja ametnike „Solidaar ära kuulatud 27 esindamisel suhetes tööandjaga ja töötajatega. sus” PS § 29. Töötajate ja tööandjate ühingutesse ja (artiklid liitudesse kuulumine on vaba. Töötajate ja 27–38) tööandjate ühingud ja liidud võivad oma õiguste Kontroll/ Kollektiivläbirääkimiste ja seaduslike huvide eest seista vahenditega, kinnitus ja kollektiivse tegutsemise mida seadus ei keela. Streigiõiguse kasutamise õigus 28 tingimused ja korra sätestab seadus. 37  17.08.2022 Õigus kasutada PS § 29. Eesti kodanikul on õigus vabalt valida Kontroll/ tööhõiveteenuseid 29 tegevusala, elukutset ja töökohta. kinnitus Kaitse põhjendamatu PS § 29. Töötingimused on riigi kontrolli all. Kontroll/ vallandamise korral 30 Töövaidluste lahendamise korra sätestab seadus. kinnitus Head ja õiglased PS § 29. Töötingimused on riigi kontrolli all. Kontroll/ töötingimused 31 Töövaidluste lahendamise korra sätestab seadus. kinnitus PS § 29 lg 2 keelab sunnitöö nii lapse kui ka täiskasvanu puhul. Last ei tohi töö tegemiseks ära kasutada. Laps ei tohi teha tööd, mis on talle ohtlik, segab koolis käimist või on kahjulik tema tervisele ja arengule. Laste töötamist reguleerib töölepingu seadus. Kontroll/ Seal on kirjas laste töölkäimist puudutavad kinnitus vanusepiirid ja eritingimused. Alaealisel on töötamiseks vaja olenevalt vanusest kas vanema Keeld või tööinspektori luba. kasutada laste tööjõudu ja (https://www.oiguskantsler.ee/et/laste-ja-noorte- noorte töötajate kaitse tööl 32 %C3%B5igused-ja-kohustused) PS § 27. Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. PS § 29. Eesti kodanikul on õigus vabalt valida Kontroll/ tegevusala, elukutset ja töökohta. Kui seadus ei kinnitus sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi Perekonna- ja tööelu 33 kodanikul ja kodakondsuseta isikul. PS § 28. Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Kontroll/ Riik soodustab vabatahtlikku ja omavalitsuse kinnitus hoolekannet. Sotsiaalkindlustus ja Küllaldane elatustase ja Lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi sotsiaalabi 34 28 sotsiaalne kaitse ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all. 38  17.08.2022 Kontroll/ Tervishoid 35 25 Tervishoid PS § 28. Igaühel on õigus tervise kaitsele. kinnitus Võimalus kasutada üldist Ohuolukorrad ja Kontroll/ majandushuvi pakkuvaid humanitaarsed Majandustegevuse seadustiku üldosa seadus - kinnitus teenuseid 36 11 eriolukorrad https://www.riigiteataja.ee/akt/106042021005 DNSH ja kliimakindluse ning „Eesti 2035“ raames Keskkonnaministe eriumi ja RTK konsultatsioon on läbitud. Nõuded toetuse PS § 53. Igaüks on kohustatud säästma elu- ja taotlejale/ saajale looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on on kirjeldatud keskkonnale tekitanud. määruses ja analüüs esitatud seletuskirja Lisa 1 tabelis: „Eesti 2035“ näitajad, mis iseloomustavad horisontaalsete põhimõtete Keskkonnakaitse 37 edenemist Tarbijakaitseseadus - Kontroll/ Tarbijakaitse 38 https://www.riigiteataja.ee/akt/TKS kinnitus V jaotis „Kodanik Õigus hääletada ja Kontroll/ e kandideerida Euroopa Osalemine poliitilises ja Euroopa Parlamendi valmise seadus - kinnitus õigused” Parlamendi valimistel 39 29 avalikus elus https://www.riigiteataja.ee/akt/EPVS 39  17.08.2022 (artiklid 39–46) PS § 56. Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu: Kontroll/ Õigus hääletada ja 1) Riigikogu valimisega; kinnitus kandideerida kohalikel 2) rahvahääletusega. valimistel kohalikel Osalemine poliitilises ja PS § 57. Hääleõiguslik on Eesti kodanik, kes on valimistel 40 29 avalikus elus saanud kaheksateist aastat vanaks. HMS § 5 lõike 2 kohaselt tuleb haldusmenetlus läbi viia eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid Kontroll/ kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. ÜSS § 1 lg 5 kinnitus Osalemine poliitilises ja kohaselt kohaldatakse viidatud seaduses ette Õigus heale haldusele 41 29 avalikus elus nähtud menetlusele haldusmenetluse seadust. PS § 44. Eesti kodanikul ja Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul on õigus seaduses sätestatud korras tutvuda tema kohta riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes Kontroll/ ning riigi ja kohalike omavalitsuste arhiivides kinnitus hoitavate andmetega. HMS § 37 lg 1 igaühel on Sõna ja arvamusvabadus õigus igas menetlusstaadiumis tutvuda Õigus ning juurdepääs haldusorganis säilitatavate asjas tähtsust omavate tutvuda dokumentidega 42 21 informatsioonile dokumentide ja toimikuga, kui see on olemas. Õigus pöörduda Euroopa Juurdepääs Kontroll/ ombudsmani poole 43 12 õigusemõistmisele Rahvusvaheliste lepingute alusel otsekohalduv kinnitus PS § 46. Igaühel on õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste, Kontroll/ Juurdepääs kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute kinnitus Õigus esitada petitsioone 44 12 õigusemõistmisele poole. Vastamise korra sätestab seadus Liikumis- ja elukoha PS § 34. Igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis, Kontroll/ valiku vabadus 45 20 Isiklik liikumisvõime on õigus vabalt liikuda ja elukohta valida. kinnitus 40  17.08.2022 Kontroll/ kinnitus PS § 13. Igaühel on õigus riigi ja seaduse Diplomaatilisele ja Juurdepääs kaitsele. Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka konsulaarkaitsele 46 13 õigusemõistmisele välisriikides. PS § 15. Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või VI jaotis toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist. Kontroll/ „Õigusem PS § 20. Igaühel on õigus vabadusele ja kinnitus õistmine” Õigus tõhusale isikupuutumatusele. (artiklid õiguskaitsevahendile ja PS § 22. Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi 47–50) õiglasele kohtulikule Juurdepääs olevana enne, kui tema kohta on jõustunud arutamisele 47 13 õigusemõistmisele süüdimõistev kohtuotsus. § 22. Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi Kontroll/ Süütuse presumptsioon ja Juurdepääs olevana enne, kui tema kohta on jõustunud kinnitus kaitseõigus 48 13 õigusemõistmisele süüdimõistev kohtuotsus. 41  17.08.2022 PS § 3. Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. PS § 11 Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas Kontroll/ põhiseadusega. Need piirangud peavad olema kinnitus demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi Kuritegude ja karistuste moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste seaduslikkuse ja olemust. PS § 22 kedagi ei tohi käsitada kuriteos proportsionaalsuse Juurdepääs süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud põhimõte 49 13 õigusemõistmisele süüdimõistev kohtuotsus. Mitmekordse PS § 23. Kedagi ei tohi teist korda kohtu alla kohtumõistmise ja anda ega karistada teo eest, milles teda vastavalt Kontroll/ karistamise Juurdepääs seadusele on mõistetud lõplikult süüdi või kinnitus keeld 50 13 õigusemõistmisele õigeks. 42  17.08.2022 Seletuskirja lisa 3 Eesmärgid ja oodatavad tulemused Näitaja/ näitaja Algtase Vahetase Sihtase Põhjendus tüüp (2024) (2029) Meede kliimamuutustega kohanemise prioriteet Sadamate tegevused Väljundnäitaja: 0 sadamat 2 sadamat 4 sadamat Nimetatud eesmärk on toodud rakenduskavas väljundnäitajate tabelis nr 44, Sadamate arv, kus tähisega SO4 PSO14. on rakendatud kliimamuutuste Sadamate akvatooriumide kaitsmine kliimamuutuste mõjude eest – tormide sagenemine, mõjude suhtes tugevate rannikutuulesuundade muutumine ja pikemad tormiperioodid jäävabade talvede tõttu, millega kaasnevad kiired muutused merevee tasemes ja üleujutused – näeb ette kaitsemeetmeid lainemurdjate ehitamise sadamatesse, mis tagavad regionaalse liikuvuse ja regulaarse (meetme SFOS nr ühistranspordi Eesti saartele. Kliimamuutuste mõjud on halvendanud navigatsioonitingimusi 21.2.3.4) madalates ranniku-meredes. Selleks, et vältida häireid avalikus parvlaevaliikluses, tuleb rekonstrueerida olemasolevad veeteed ja ehitada alternatiivsed läbipääsud avaliku liiniveo tagamiseks. Seoses äärmuslike tuulte ja üleujutuste sagenemisega on oluline ajakohastada avalikke sadamaid ja veeteid, et need oleksid kliimamuutustele vastupanuvõimelised. Kõige enam kliimamuutusest mõjutatud piirkond on Eesti läänerannik ja saarestik. Rohuküla ja Heltermaa sadamates on vahetu vajadus lainemurdjate järele, et kindlustada avalik tõrgeteta parvlaevaliiklus Eesti suuruselt teisele saarele Hiiumaale. Nende sadamate vahelised veeteed tuleb rekonstrueerida, et need vastaksid meresõiduohutuse tingimustele (Rukki kanal, Heltermaa kanal, Kuivarahu läbipääs). Näitaja täitmist raporteeritakse SFOSis projekti vahe- või lõpparuandega pärast kõigi toetatavate tööde lõpetamist. Tulemusnäitaja: kasulik – kasulik Nimetatud eesmärk on toodud rakenduskavas tulemusnäitajate tabelis nr 45, Liinivedusid eluiga 25 eluiga 50 tähisega SO4 PSR12. Tulemust raporteeritakse SFOSis projekti teenindavate aastat aastat lõpparuandes. Eeldus on, et tegevuste tulemusel on iga toetatud sadama sadamate kasulik eluiga vähemalt 50 aastat. pikaajaline Näitaja täitmist raporteeritakse SFOSis projekti lõpparuandega pärast kõigi toetatavate tööde toimekindlus lõpetamist (pärast väljundi saavutamist). (meetme SFOS nr 21.2.3.4) 43  17.08.2022 Teeilmajaamade tegevused Väljundnäitaja: 0 tk 30 tk 60 tk Nimetatud eesmärk on toodud rakenduskavas väljundnäitajate tabelis nr 45, Rekonstrueeritud tähisega VVV03. või uuendatud Nimetatud eesmärk tuleneb rakenduskava poliitika eesmärgi nr 2 „Rohelisem teeilmajaamu Eesti“ prioriteetse suuna nr 3 erieesmärgi nr 4 „kliimamuutustega (meetme SFOS nr kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, 21.2.3.6) võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ alapunktist 7, mis hõlmab muuhulgas ka investeeringuid keskkonnaseiresüsteemidesse, sh teeilmajaamadesse. Nimetatud eesmärgi kohta ei ole rakenduskavas väljund- ega tulemusnäitajat määratud, väljundnäitaja tuleneb Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud meetmete nimekirjast, rakenduskava tasandil konkreetsele tegevusele väljund- ja tulemusnäitajat ei ole seatud. Näitaja täitmist raporteeritakse SFOSis projekti vahe- või lõpparuandega, kui konkreetne teeilmajaam on valminud ja saab kasutusele võtta. Tegevus panustab kaudselt liiklusohutusse ehk liiklussurmade arvu vähenemisse maanteedel üldiselt. Näitaja/ näitaja Algtase Vahe-tase Sihttase Põhjendus tüüp Meede ühenduste prioriteet Maanteede tegevused Väljundnäitaja: 0 km 19 km 41 km Nimetatud eesmärk on toodud rakenduskavas väljundnäitajate tabelis nr 62, Rekonstrueeritud tähisega SO1 RCO45. või ajakohastatud teede pikkus – Sekkumise laiem eesmärk on suurendada TEN-T teede nõuetele vastavate teelõikude TEN-T osakaalu Eestis, millega panustatakse kogu üleeuroopalise TEN-T võrgustiku valmisehitamiseks seatud eesmärkidesse. Sekkumise tulemusel suureneb liiklusohutus TEN- (meetme tegevuse T maanteedel, mida mõõdetakse tulemusnäitajaga PSR01 "Hukkunute arvu vähenemine SFOS nr 21.3.1.1) uutel ja rekonstrueeritud maanteedel". Konkreetne väljundnäitaja kajastab rekonstrueeritud või uuendatud TEN-T maanteede pikkust kilomeetrites. Näitaja täitmist raporteeritakse SFOSis projekti vahe- või lõpparuandega. Raporteerida saab vaid kasutusse võetud teelõikude pikkust. 44  17.08.2022 Tulemusnäitaja: 0 68 574 17 534 Nimetatud eesmärk on toodud rakenduskavas tulemusnäitajate tabelis nr 45, inimpäeva / inimpäeva / tähisega RCR56. Täiustatud aastas aastas Mõõdetakse ÜF toetuse abil rajatud uutel ja rekonstrueeritud maanteedel säästetud maanteetaristust inipäevade arvu aastas. Näitab teetaristul säästetud aega inimpäevades (2021 vs 2029 tasemete vahena ehk 68 574 – 51 040 = 17 534 säästetud inimpäeva/aastas) kõikide reisijate tulenev ajasääst kohta ühe aasta jooksul pärast investeeringu füüsilist lõpetamist. Arvestab kõiki reisijaid (sh inimpäeva / aastas juhti) teel liikuvates sõidukites. Tulemusnäitaja: 1,2 – 0,84 Nimetatud eesmärk on toodud rakenduskavas tulemusnäitajate tabelis nr 45, hukkunut hukkunut tähisega PSR15. Hukkunute arv aastas aastas Liiklusohutuse tagamisele lähenetakse terviklikult ning selle eesmärk on liiklussurmade ja uutel ja raskesti vigastatute arvu vähendamine selliselt, et aastate 2023–2025 keskmisena ei hukuks liikluses mitte üle 40 inimese ja raskesti vigastatute arv ei ületaks 2023–2025 aastate rekonstrueeritud keskmise väärtusena 330 inimest aastas. maanteelõikudel Saavutatud väärtus arvutatakse pärast teelõigu valmimist kolme järgneva aasta keskmise (meetme SFOS nr tulemuse põhjal. Sihttaseme saavutamine selgub hiljemalt 2029, kuna sekkumisega kaetud 21.3.1.1) objektid valmivad hiljemalt 2026. aastal. Hukkunute arv registreeritakse igal aastal pärast projekti lõppu ning saavutustase arvutatakse iga kolme aasta järel ja raporteeritakse SFOSis järelaruannetega. Raudteede tegevused Väljundnäitaja: 0 km 20 km 105 km Nimetatud eesmärk on toodud rakenduskavas väljundnäitajate tabelis nr 62, Rekonstrueeritud tähisega RCO49. või ajakohastatud rööbaste pikkus – Sekkumise väljundiks on: TEN-T 1) Raudtee õgvendamine Tallinn-Tartu ja Tapa-Narva lõikudel (28 kohas); 2) Raudtee rekonstrueerimine Tallinn-Tartu, Tapa-Narva, Tartu-Koidula ja Tartu-Valga (meetme SFOS nr lõikudel; 21.3.1.2) 3) Tallinn-Lelle raudteelõigu läbilaskevõime suurendamine ja rekonstrueerimine. Näitaja täitmist raporteeritakse SFOSis projekti vahe- või lõpparuandega. Raporteerida saab vaid kasutusse võetud raudtee lõikude pikkuseid. Väljundnäitaja: 0 tk 0 tk 13 tk Nimetatud eesmärk on toodud rakenduskavas väljundnäitajate tabelis nr 62, Uued või tähisega RCO53. ajakohastatud 45  17.08.2022 raudteejaamad ja Rail Balticu tõhususe maksimeerimiseks ning Euroopa ühendamise rahastu ja peatused Ühtekuuluvusfondi vahelise sünergia tagamiseks rajatakse Tallinna ja Ikla vahelisele RB raudteeliinile 12 kohalikku peatust. Lisaks ehitatakse välja RB Pärnu rahvusvahelise (meetme tegevuse reisiterminali hoone ning seda ümbritsev taristu (bussipeatused, parklad, juurdepääsuteed). SFOS nr 21.3.1.2) Ka ehitatakse Kangrusse (Harju maakond) ja Kohilasse (Rapla maakond) uued liikluslahendused. Kohalikud peatused ühendavad sisemaa keskustega, mis aitavad vähendada sõiduautode põhjustatud rasket liiklust. Näitaja täitmist raporteeritakse SFOSis projekti vahe- või lõpparuandega pärast konkreetse raudteejaama/peatuse valmimist ja kasutusele võtmist. Väljundnäitaja: 0 km 50 km 450 km Nimetatud eesmärk on toodud rakenduskavas väljundnäitajate tabelis nr 62, Elektrifitseeritud tähisega PSO16. raudteede pikkus – TEN-T 2026. aasta lõpuks laiendatakse õhuliinivõrku esialgu Tartuni ja Narvani. Elektrifitseerimise (meetme SFOS nr käigus ehitatakse Tallinnast idasse ja kagusse uus 25 kV õhuliin ja uued veoalajaamad. Tallinnast läänes jääb kasutusele olemasolev 3 kV elektrisüsteem. Sekkumise eesmärk on 21.3.1.2) viia raudteetransport uuele kvaliteeditasemele ja vähendada oluliselt transpordisektori keskkonnamõju taastuvenergia kasutamise kaudu raudteetranspordis ning luua infrastruktuur, mis võimaldab saavutada kiirusi kuni 160 km/h (aidates kaasa Euroopa Liidu seatud kliimaeesmärkide saavutamisele). Näitaja täitmist raporteeritakse SFOSis projekti vahe- või lõpparuandega pärast elektrifitseerimise lõpetamist konkreetsel lõigul. Tulemusnäitaja: 6,08 mln – 11,4 mln Nimetatud eesmärk on toodud rakenduskavas tulemusnäitajate tabelis nr 63, Raudteede reisijat reisijat tähisega PSR-16. kasutajate arv aastas aastas aastas (2021) Kuna nii SF-sekkumised (RCO49, RCO53, PSO01) kui ka Eesti riigi enda plaanitavad (meetme SFOS nr meetmed raudteetaristusse on transpordi ja liikuvuse arengukava põhised, siis peamine eesmärk on raudteedel tõsta kiiruseid, et suurendada reisijate arvu, tuues inimesi 21.3.1.2) maanteedelt rohkem raudteele. Eesti omalt poolt soetab juurde ronge, suurendades erinevates suundades rongide väljumisi - selle kõige koosmõjus luuakse eeldused kiiruste ja sageduste tõusuks raudteel, mis peaks tooma juurde ca 4 mln rongireisijat aastas, ehk siis aastaks 2029 võiks saavutada 11,4 mln rongireisijat aastas. Näitaja saavutustase selgub kord aastas Statistikaameti andmete alusel. * Iga näitaja täpsem definitsioon ja raporteerimise reeglid on toodud perioodi 2021–2027 näitajate metoodikas. 46  17.08.2022 Seletuskirja lisa 4 Märkustega arvestamine Nr Märkuse esitaja Märkuse Märkuse sisu/ kommentaar Märkusega arvestamine/ asukoht mitte arvestamine 1. Riigi Tugiteenuste EN § 1 lg 3 ja § Palume üle vaadata viited: § 1 lõikes 3 viitama §-ile 12 Arvestatud. Keskus (RTK), 28.06.22 12 lg 5 ning § 12 lõikes 5 viitama lõikele 4. e-kirjaga 2. -"- EN § 1 lg 5 Täiendada § 1 lg 5 järgmiselt (kaaluda kas oleks pigem Arvestatud. lähtuvalt sisust lisada § 4 nõudeks, kus tavaliselt on DNSH nõue toodud): Toetatakse tegevust, mis vastab asjakohastele EL-i ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele ning millega ei tekitata olulist kahju Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17 tähenduses (edaspidi „ei kahjusta oluliselt“ printsiip). 3. -"- EN § 4 lg 3 p 2 Asendada § 4 lg 3 p 2 termin "utiliseerima" terminiga Arvestatud. "käitlema". 4. -"- EN § 13 Seletuskirja kohaselt peavad taotleja ja partner vastama Arvestatud osaliselt. ühendmääruse § 3 lõikes 2 toodud nõuetele. Eelnõu § 13 Kustutasime seletuskirjast viite tekstis viidet ühendmääruse §-le 3 ei ole, palume lisada. ühendmääruse §-le 3 kuna ühendmääruse nõuded kehtivad taotlejale ja partnerile igal juhul. See on kaetud § 1 lõikega 7. 5. -"- EN § 14 lg 2 p 3 Täiendada § 14 lg 2 p 3 "kliimamuutustega kohanemise Arvestatud. meetmeid". 47  17.08.2022 6. -"- EN § 14 Täiendada § 14 lõigetega "ei kahjusta oluliselt" põhimõtte Arvestatud. vastavuse hindamise ning kliimakindluse tagamise analüüsi läbiviimise metoodikaid, vastavalt üldistes valikukriteeriumides nimetatule. Selgituseks, et nii "ei kahjusta oluliselt" hindamise kui ka kliimakindluse hindamiseks on RTK koos KEM-iga koostanud taotlejale juhise. Üldiselt on see TAT-ides lahendatud selliselt, et on viidatud ka nende juhendite kasutamisele ning need avaldatakse vahendusasutuse või rakendusüksuse veebilehel. Kui ka praegusel juhul on see võimalik, siis võiks vastavad juhendid avaldada ka RTK veebilehel. Sõnastusettepanekud: (X) Lõikes 2 punktis 4 toodud „ei kahjusta oluliselt“ printsiibi vastavuse hindamisel tuleb lähtuda rakendusüksuse veebilehel avaldatud juhendist, mis põhineb Euroopa Komisjoni teatisel 2021/C 58/01 „Tehnilised suunised põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta taaste- ja vastupidavusrahastu puhul“ (ELT C 58, 18.2.2021, lk. 1–30). Lõikes 2 punktis 3 toodud kliimakindluse hindamine ja analüüs tuleb läbi viia lähtuvalt rakendusüksuse veebilehel avaldatud juhendist ning Euroopa Komisjoni teatises 2021/C 373/01 „Taristu kliimakindluse tagamise tehniliste suunised aastateks 2021–2027“ (ELT C 373, 16.9.2021, lk. 1–92). 48  17.08.2022 7. -"- EN § 20 lg 5 Palume täpsustada eelnõu § 20 lg-s 4, millised Arvestatud. dokumendid tuleb enne otsuste allkirjastamist esitada, sest alusdokumentide eelnõud selles hankemenetluse etapis enam pole (st riigihanke alusdokumendid on avaldatud ja neid enam muuta pole võimalik). Sõnastusettepanek § 20 lg 4 on järgmine: "Toetuse saaja esitab rakendusüksusele hinnangu andmiseks riigihangete alusdokumentide eelnõu enne riigihanke eelteate ja hanketeate avaldamist ning alusdokumentide muudatuse eelnõu enne muudatuse avaldamist." Siis läheb see säte kokku ka § 23 p 7, mis kordab sama mõtet. 8. -"- EN § 20 lg 5 Eelnõu § 20 lg-s 5 sätestatud tähtaeg mahukate Arvestatud. infrahangete dokumentide läbitöötamiseks ja kvaliteetse tagasiside vormistamiseks on ebamõistlikult lühike. Teeme ettepaneku sätestada tagasiside andmise tähtajaks 10 tööpäeva. Üldjuhul läheb küll toetuse saajale vastuse andmiseks vähem aega, kuid mõnikord on RÜ-l vaja küsida näiteks ehituseksperdi või Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna arvamust. 9. -"- EN § 20 lõikd 4 Teeme ettepaneku ühtlustada eelnõu §-is 20 Arvestatud. ja 6 terminoloogiat ja kasutada lõigetes 4 ja 6 mõiste "hange" asemel mõistet "riigihange", mis on defineeritud riigihangete seaduses. 10. -"- EN § 24 lg 2 p 7 § 24 lg 2 p 7 andmed projektile tehtud maksete ja Arvestatud. tagasinõuete kohta - ettepanek antud punkt välja jätta, kuna maksete ja tagasinõuete info on SFOSist jooksvalt jälgitav. 11. -"- EN § 24 lg 2 p-d § 24 lg 2 p 4 ja 9 - ettepanek näitajate kajastamine tuua Arvestatud. 4 ja 9 välja ühes punktis. 49  17.08.2022 12. -"- Täiendada EN-i järgmise nõudega: toetatakse Arvestatud. taristuinvesteeringuid, mille puhul on tagatud ühissätete määruse artikkel 73 punkti 2 (j) alusel kliimakindlus. SK- Määruse § 4 lõikega 6 on sse lisada selgitud kestvusnõude kohta ehk kliimakindlus kliimakindluse nõue kaetud: peab olema tagatud investeeringutel, mis on kestvusega Seletuskirjas on kliimakindluse vähemalt 5 aastat. tagamise kohustuse nõude kirjeldus sees. 13. -"- EN seletuskiri Palume seletuskirja § 13 käsitlev esineme lause üle Arvestatud. vaadata ja sõnastust korrigeerida. Sinna on pisivead sisse sattunud. 14. Sotsiaalministeerium EN § 5 lg 2 Palume täiendada eelnõu § 5. „Kulude abikõlblikkus“ Mittearvestatud. 05.07.2022 EIS-s lõiget 2 (Abikõlblikud on järgmised §-s 4 nimetatud tegevuste kulud vastavalt §-s 9 sätestatud piirmääradele ja Kuna ligipääsetavuse analüüsi taotluse rahuldamise otsusele) uue punktiga 11 järgmises läbiviimine ei ole kohustuslik sõnastuses: „11) ligipääsetavuse analüüsi läbiviimisega (EK nõue), siis seda käsitletakse seotud kulud.“. kui "ettevalmistav töö" ning toetusest seda katta ei saa. Põhjendus: Ligipääsetavuse analüüsi läbiviimise Antud määrusega toetatakse vajalikkust teede ja taristute projekteerimisel ja ehitamisel printsiibis ÜF toetusega vaid on rõhutatud ligipääsetavuse rakkerühma lõpparuandes taristu rajamist, mitte ei anta antud soovitustes. Analüüsi läbiviimisel võib olla vajadus erinevate analüüside tegemiseks väliste ligipääsetavuse ekspertide kaasamiseks ja nende tehnilise abi tunnustega toetust. töö tasustamiseks. Sellise analüüsi jaoks peavad toetuse saajal olema enda vahendid, ka Sotsiaalministeerium saab toetuse saajat nõustada ja võimalusel toetada vastavate analüüside koostamisel. 50  17.08.2022 15. -"- SK lisa 1 Palume täiendada eelnõu seletuskirja lisas 1 lahtris Arvestatud osaliselt. „Ligipääsetavus“ esitatud teksti ja lisada suunised projektides horisontaalsete põhimõtetega arvestamise Uus tekst: "Andmeid projektide kohta andmete kogumiseks järgmises sõnastuses: panuse kohta ligipääsetavuse „Andmeid projektide panuse kohta ligipääsetavuse parandamisse kogutakse RTK parandamisse kogutakse näitajaga „uute, poolt ja Sotsiaalministeeriumi rekonstrueeritud või ajakohastatud ehitus- ja eestvedamisel näitajaga „uute, taristuobjektide arv“, mis vastab ligipääsetavuse rekonstrueeritud või nõuetele.“. ajakohastatud ehitus- ja taristuobjektide arv“, mis vastab ligipääsetavuse nõuetele." Põhjendus: MKM ega toetuse saaja ei korja käesoleva määruse raames täiendavaid andmeid ligipääsetavuse kohta. MKMil on SoMiga varasemast koosolekust kokkulepe, et SoM koostöös RTK-ga töötab välja horisontaalsete andmete kogumise metoodika ning teostab andmekorje läbivalt ühetaoliselt. Kogu rajatav transpordi taristu peab vastama ligipääsetavuse nõuetele juba eos. Seega saab SoM soovikorral kasutada transpordi valdkonnas EK-ga kokkulepitud näitajaid (PO2, PO3 väljud- ja tulemusnäitajad). Muul juhul tuleb SoMil luua 51  17.08.2022 sellise spetsiifilise näitaja ning metoodika ning läbi RTK juhendada toetuse saajaid vastavaid andmeid esitama. Ühel või teisel juhul nii spetsiifiliselt andmeid korjata/esitada ei ole see käesoleva määruse teema, vaid horisontaalsete teemade/ andmete kogumine läbivalt rakendusüksuse poolt (SFOS eeldefineeritud väljad jmt) asjaomaste horisontaalseid teemasid haldavate ministeeriumide eestvedamisel. 16. Rahandusministeerium EN § 1 lg 3 Eelnõu § 1 lg 3: viidatud on §-le 13, kuid õige viide oleks Arvestatud. 07.07.2022 e-kirjaga §-le 12. 17. -"- EN § 2 lg 5 p 1 Eelnõu § 2 lg 5 p 1 on nimetatud näitaja „rekonstrueeritud Arvestatud. või ajakohastatud rööbastee pikkus – üleeuroopaline transpordivõrk (edaspidi TEN-T)“. Rööbastee asemel Märkus peaks olema „rööbaste“. Palun korrigeerida nii eelnõus Rahandusministeeriumile: kui seletuskirjas. rakenduskavas viidatud "rail" asjakohase tõlkena on "raudtee". Rööbaste rekonstrueerimine on põhimõtteliselt vale mõiste, sest rekonstrueeritakse ikka kogu raudteetaristut (uuendatakse raudteemullet, raudtee alust jmt), mis rööbaste alla ja kõrvale jäävad, ning asuvad 52  17.08.2022 raudteemaal. Rööpaid ei saa rekonstrueerida, need vahetatakse raudtee rekonstrueerimise ajal välja. 18. -"- EN § 4 lg 3 p 1 Juhime tähelepanu, et §-s 4 välja toodud Arvestatud. kliimamuutustega kohanemise meetmes on akvatooriumide kaitsmise puhul abikõlblikud ainult Oleme teadlikud, täiendame sadamate rekonstrueerimisega tehtavad tööd ja püsiv seletuskirja: süvendused, mis süvendamine ei ole toetatav. projektide raames teostatakse, on seotud ainult konkreetsete ehitustöödega (ei süvendata laevatatavaid veeteid). Määruse sõnastus jääb muutmata kuna §- s 4 on välja toodud üldised tegevused. 19. -"- EN § 6 lg 2 Eelnõu § 6 lg 2: soovitame selguse huvides lisada teksti Arvestatud. „kumb kuupäev on varasem“ järel tekstilõigu „välja arvatud § 12 lõikes 6 sätestatud juhul“. § 12 lõikes 6 on kirjas, et riigiabi andmisel algab projekti abikõlblikkuse periood taotluse esitamisega rakendusüksusele. 20. -"- EN § 12 lg 4 Eelnõu § 12 lg 4: juhime tähelepanu, et vastavalt Mitte arvestatud. konkurentsiseaduse § 34² lõikele 22 tuleb grupierandiga hõlmatud riigiabi andmisel viidata abikavas ka vastavalt Määrust ei ole tarvis muuta. grupierandi määruse artiklile, mille alusel riigiabi Riigiabireeglid on plaanitakse anda ning sätestada abikavas ka abi andmise otsekohalduvad. Vastavalt 53  17.08.2022 üldpõhimõtted (sh abikõlblikud kulud, abi osakaal jms). konkurentsiseaduse § 30 lõikele Seletuskirja kohaselt (selgitus eelnõu § 12 kohta) ei ole 3 ei kohaldata seda määruse koostamise hetkel olemas veel investeeringu transpordisektoris antavale abile kirjeldusi, et hinnata, millist laadi riigiabi liigi alla (v.a § 30 lg 3 p 1 loetud projektid lähevad. Palume selgitada, kas pärast seda, kui paragrahvid). rakendusüksus on vastavalt eelnõu § 12 lõikele 2 vaadanud investeeringute kavasse planeeritavad projektid läbi ja selgub, et tegemist on nt grupierandiga hõlmatud riigiabiga, tehakse määruse muudatus ning lisatakse vastav info ka määrusesse. Lisaks teeme ettepanekud lisada lõikesse 4 lühiviide komisjoni määrusele (EL) nr 651/2014 (nt „edaspidi üldine grupierandi määrus), vt ka kommentaar § 14 lg 2 kohta. 21. -"- EN § 13 lg 1 Eelnõu § 13 lg 1: kirjas on, et taotlejal ja partneril peab Arvestatud. olema omafinantseeringu suutlikkus. Seletuskirja (osa 6) kohaselt võib aga riigi äriühingute puhul katta selle kulu Oleme sellest teadlikud ja riigieelarvest. Juhime tähelepanu, et kui tegemist on rakendame riigiabi reeglistikku. riigiabiga, siis tuleb järgida riigiabi maksimaalseid osakaale, mis tähendab, et omafinantseering ei tohi sisaldada riigi vahendeid. 22. -"- EN § 14 lg 2 Eelnõu § 14 lg 2: teeme ettepaneku lisada lõikesse 2 uus Arvestatud osaliselt. punkt 10 nt järgmises sõnastuses „10) riigiabi puhul üldise grupierandi määruse artikkel 6 lõikes 2 nimetatud teave“. Ei kohaldu kõigile toetuse See on vajalik, sest riigiabil peab olema ergutav mõju ja saajatele ning seetõttu ei lisa vastavalt üldise grupierandi määruse artikkel 6 lõikele 2 määrusesse seda punkti, vaid on grupierandiga hõlmatud riigiabil ergutav mõju, kui täiendame seletuskirja taotleja esitab abi andjale taotluse, milles on kirjas artikkel sõnastust. 6 lõikes 2 olev teave. 54  17.08.2022 23. -"- EN § 20 10. Palume eelnõu § 20 muuta ja sõnastada järgnevalt: Ei arvesta. „§ 20. Projekti riigihangete ja toetuse saaja ostude kontroll (1) Toetuse saaja lähtub toetuse kasutamisel ja Käesoleva määruse puhul on riigihangete läbiviimisel riigihangete seaduses sätestatust kõik toetuse saajad hankijad kui ta on hankija riigihangete seaduse § 5 mõttes. Kui riigihangete seaduse § 5 toetuse saaja pole hankija riigihangete seaduse § 5 mõttes, mõistes: lähtub ta toetuse kasutamisel ja toetuse saaja ostude - Rail Baltic Estonia OÜ läbiviimisel riigihangete seaduse § 3 sätestatud käsitleb ennast avaliku sektori riigihangete korraldamise üldpõhimõtetest. hankijana RHS § 5 lg 2 p 1 (2) Rakendusüksus kontrollib projekti, mis on seotud alusel. lepinguga ning mis esitatakse maksetaotluses toetuse - AS Eesti Raudtee on maksmise alusena, riigihanke menetluse või toetuse saaja võrgustikusektori hankijaks ostu vastavust riigihangete seadusele ja taotluse RHS § 5 lg 3 p-de 2 ja 3 alusel rahuldamise otsusele. ning kõik ettevõtte hanked on (3) Riigihangete ja toetuse saaja ostude eelkontrolli seni olnud üksnes RHS §-s 149 teostab rakendusüksus riigihangete riskihindamise alusel. nimetatud valdkonnas. Rakendusüksus kooskõlastab vajadusel riigihangete - AS Edelaraudtee hankekorra riskihindamise tulemused rakendusasutusega enne projekti punkti 1.2 kohaselt: rakendamise algust. Põhjendatud juhul lepivad Edelaraudtee AS on rakendusüksus ja -asutus riigihangete eelkontrolli võrgustikusektori hankija läbiviimise vajaduse kokku riigihangete riskihindamist transporditeenusega seotud läbi viimata ning teavitavad tulemustest taotlejat. valdkonnas, kui hangitavad (4) Toetuse saaja esitab riigihangete eelkontrolli käigus asjad, teenused või ehitustööd rakendusüksusele hinnangu andmiseks riigihanke puudutavad võrgustiku alusdokumentide või toetuse saaja ostu dokumentide käitamist (RHS § 5 lg 3 p 2, § eelnõu enne eelteate ja hanketeate avaldamist või otsuse 149 lg 1). allkirjastamist. - AS Saarte Liinid hankekorra (5) Rakendusüksus annab kahe tööpäeva jooksul alates punkti 3 kohaselt: Aktsiaselts hetkest, mil talle esitati lõikes 4 nimetatud dokumendid, Saarte Liinid on RHS § 5 lg 3 p vajaduse korral igas etapis oma hinnangu koos 3 mõistes sadamatega seotud soovitustega riigihanke või toetuse saaja ostu kohta. valdkonnas tegutsev hankija, Rakendusüksuse määratud esindaja võib olla lisatud kui asjade ostmine, teenuste 55  17.08.2022 riigihangete registris riigihanke või toetuse saaja ostu tellimine, ideekonkursside juurde vaatlejana. korraldamine, ehitustööde (6) Toetuse saaja on kohustatud juhinduma tellimine või ehitustööde ning rakendusüksuse antud hinnangust. Vajadusel muudetakse teenuste kontsessioonide riigihanke alusdokumente või toetuse saaja ostu andmine on seotud geograafilise dokumente pärast rakendusüksuse hinnangu saamist ala ekspluateerimisega rakendusüksuse juhiste kohaselt ja riigihanke või toetuse sadamateenuste osutamiseks saaja ostu võib muudetud sõnastuses välja kuulutada. veetranspordiettevõtjatele. (7) Toetuse saaja, kes on hankija, kohustub hankelepingu - Transpordiamet liigitub RHS § muutmisel järgima riigihangete seaduse §-is 123 5 lg 2 p 1 alla. sätestatut. Toetuse saaja, kes pole hankija kohustub lepingu muutmisel järgima riigihangete seaduse §-is 3 Seega puudub olukord, kus sätestatut. Rakendusüksus teostab lepingu täitmise ajal toetuse saaja ei ole hankija RHS kontrolli lepingu muutmise ja tellija reservi kasutamise § 5 lõikes ning seetõttu ei ole üle. Toetuse saaja esitab lepingu muudatusega ja tellija tarvis erisusi määrusesse sisse reservi kasutamisega seotud dokumendid enne lepingu viia. muutmist rakendusüksusele kooskõlastamiseks.“ 56  17.08.2022 24. -"- EN § 21 lg 1 ja 2 Eelnõu § 21 lg 1 ja 2: juhime tähelepanu, et kui tegemist Võtame teadmiseks. on riigiabiga, siis üldjuhul ei saa taotluse rahuldamise otsust muuta, kuna sellisel juhul puuduks abil ergutav mõju. Seega tuleb arvestada, et taotluse rahuldamise otsuse muutmine oleks kooskõlas riigiabi reeglitega. 25. -"- EN § 24 lg 2 p 4 Eelnõu § 24 lg 2 p 4 ja 9 dubleerivad üksteist. Palun üle Arvestatud. ja 9 vaadata, kas punktist 9 võib loobuda. 26. -"- SK § 9 p 7 Palume määruse seletuskirjas, nt § 9 Projekti Arvestatud osaliselt. kvalifitseerimistingimused punkti 7 juures, kirjeldada projektivaliku kriteeriume ja valikumetoodikat. Mõistame, Lõigu uus sõnastus: "Määruse et tegu on eelvalitud projektidega, kuid ka nende valikul lõike 1 punkti 7 kohaselt peab lähtuti kriteeriumitest ja valikumetoodikast. projekt olema kooskõlas rakenduskava seirekomisjoni kinnitatud üldiste vastavus- ja valikukriteeriumidega . Rakendusasutus hindab seirekomisjoni kinnitatud üldiste vastavuskriteeriumidega vastavust investeeringute kava koostamise ajal teadaoleva üldise info põhjal, tuginedes investeeringu kirjelduses toodule ning keskkonnaga seotud küsimustes muuhulgas rakenduskava koostamise raames teostatud keskkonnamõjude strateegilisele hindamisele ning rakenduskava juurde koostatud „ei kahjusta oluliselt“ analüüsile. Rakendusasutus koostab iga investeeringute kava juurde 57  17.08.2022 lisana Exceli vormis projektide vastavus- ja valikukriteeriumide tabeli, kus toob selgitustes ära, kuidas projekt kriteeriumidele vastab.". 27. -"- SK punkt 6 Teeme ettepaneku seletuskirja peatükis 6 välja jätta Arvestatud osaliselt. sulgudes olev selgitus: „(riigiasutuste ja ka riigiäriühingute puhul enamjaolt riigieelarvest, kus Sulgudes oleva selgituse ministeerium esitab vajadusel Rahandusministeeriumile muudatus: "riigiasutuste ja ka iga-aastaselt vajalikud lisataotlused)“, kuna lisataotluse riigiäriühingute puhul tuleb esitamine ei taga veel toetuse saaja poolset lisavahendid taotleda omafinantseeringut ning seetõttu võib olla eksitav. riigieelarvest, kuid mis ei taga veel lisavahendite saamist". 28. -"- SK Lisa 3 Palun viia seletuskirja lisas 3 esitatud näitajate koodid Arvestatud. vastavusse rakenduskavaga ning ajakohastada need järgmiselt: o Näitaja „Sadamate arv, kus on rakendatud kliimamuutuste mõjude suhtes kaitsemeetmeid“ korrektne lõplik kood on PSO14 (mitte PSO04); o Näitaja „Liinivedusid teenindavate sadamate pikaajaline toimekindlus“ korrektne lõplik kood on PSR12 (mitte PSR05); o Näitaja „Rekonstrueeritud või uuendatud teeilmajaamade arv“ korrektne lõplik kood on VVV03; o Näitaja „Hukkunute arv uutel ja rekonstrueeritud maanteelõikudel“ korrektne lõplik kood on PSR15; o Näitaja „Elektrifitseeritud raudteede pikkus – TEN-T“ korrektne lõplik kood on PSO16; o Näitaja „Raudteede kasutajate arv aastas“ korrektne lõplik kood on PSR16. 58  17.08.2022 29. -"- SK Lisa 3 Palun lisada seletuskirja lisas 3 lk 41 maanteede tegevuse Arvestatud. tulemusnäitajale nimetus „Täiustatud maanteetaristust tulenev ajasääst“. Näitaja algtase peab olema 0 (hetkel märgitud 68 574 inimpäeva / aastas). Näitaja kood on RCR56. 30. -"- SK Lisa 3 Palun viia seletuskirja lisas 3 märgitud tulemusnäitaja Arvestatud. „Raudteede kasutajate arv aastas“ algtase rakenduskavaga vastavusse. Näitaja algtase 2021. a andmetele tuginedes on 6,08 mln reisijat /aastas. Vastav parandus on vajalik teha ka meetmete nimekirjas enne selle kinnitamist Vabariigi Valitsuse poolt. 31. -"- SK Juhime tähelepanu, et kui toetust saavad ka sellised isikud, Teadmiseks võetud. kes pole hankijad riigihangete seaduse tähenduses (seletuskirja tekst sellele viitab), siis ei vii need isikud Käesoleva määruse puhul on RHS mõttes läbi riigihankeid, ei koosta riigihanke kõik toetuse saajad hankijad alusdokumente ega sõlmi hankelepinguid. Tegemist on riigihangete seaduse toetuse saajatega, kes viivad läbi toetuse saaja oste ja tähenduses. Täiendasime koostavad vastavalt siis toetuse saaja ostu dokumendid seletuskirja teksti: "mõne ning sõlmivad toetuse saaja ostu lepingu. Antud asjaolu toetuse saaja puhul võib risk peaks olema määruse tekstis ja seletuskirjas kajastatud. hangetes eksida olla kõrgem, nt äriühingute puhul, kes üldjuhul eelnevalt kontrollitud ja RTK poolt juhendatud riigihankeid läbi ei vii ning SF teemade väliselt esineb eksimusi RHS vastu". 59  17.08.2022 32. -"- EN ja SK Juhime tähelepanu, et riigihangete ja toetuse saaja ostude Arvestatud osaliselt. läbiviimise osas puudub viide ühendmääruse §-dele 10 ja 11. Kui see on taotluslik, siis peaks eelnõus ja Ühendmäärus kehtib ka siis, kui seletuskirjas olema kajastatud täiendavad menetlusreeglid, täiendavat viidet määrusesse mis sätestavad piirmäärad ja kohustused toetuse saajatele. sisse ei vii. Transpordi Hankijatel tuleb riigihangete seaduses sätestatust lähtuda, valdkonna SF puhul on kõik kuid soovitakse seada täiendavaid kohustusi, peaks ka toetuse saajad hankijad. need eelnõus kajastuma. Kui eelnõu koostajate sooviks on Täiendasime seletuskirja. olnud, et toetuse saajad lähtuksid ühendmääruse §-dest 10 ja 11, siis palume eelnõud ja seletuskirja muuta ning lisada viide ühendmääruse vastavatele sätetele. 33. -"- SK Palume eelnõu seletuskirja ülaltoodud muudatustest Arvestatud osaliselt. lähtuvalt muuta ja täpsustada. Muuhulgas palume jälgida, et eelnõus ja seletuskirjas oleks ühtlustatud mõistekasutus Sõnastasime seletuskirja ümber sõnade „riigihange“ ja „hange“ osas. Hankijad viivad läbi vastavalt määruse andja riigihankeid, samas kui sõna „hange“ on kõnekeelne vajadustele. lühend, mida RHS ei tunne. 34. -"- SK Lisaks eeltoodule palume jälgida, et seletuskirjas Arvestatud osaliselt. viidatakse hankijate poolt toetuse kasutamiseks läbiviidavatele riigihangetele kui riigihankele ja toetuse Vt p 31 kommentaari vastust. saaja poolt läbiviidavatele toetuse saaja ostudele toetuse saaja ostudena (vt nt seletuskirja § 20 lg 2 ja 3, 4 lõik: „Riskihindamisel tuleb arvesse võtta ka rakendusüksuse eelkäija (Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti) eelnevat kogemust toetuse saajatega (mõne toetuse saaja puhul võib risk hangetes eksida olla kõrgem, nt äriühingute puhul, kes üldjuhul riigihankeid läbi ei vii).“ Antud juhul on tegemist toetuse saajaga, kes [eeldatavasti, läbi tuleb viia analüüs] ei ole hankija RHS § 5 tähenduses ja viib läbi toetuse saaja ostu, mitte hanget ega riigihanget.) 60  17.08.2022 35. -"- SK Palume seletuskirja teksti muutmisel jälgida, et hankijate Arvestatud osaliselt (ulatuses, poolt läbi viidavate riigihangete puhul kasutatakse mõistet mis puudutab hankijaid kuna „riigihanke alusdokumendid“, mitte „hankedokumendid“. "toetuse saaja ost" ei ole Toetuse saaja ostude puhul võib kasutada toetuse saaja käesoleva määruse puhul ostu dokumendid või toetuse saaja ostu alusdokumendid, asjakohane). kuid kuna toetuse saajad ei vii läbi riigihankeid, siis pole korrektne kasutada „riigihanke alusdokumendid“ ega ka „hankedokumendid“. 36. -"- SK Palume seletuskirjas selgitada, et hankijad sõlmivad Arvestatud osaliselt (ulatuses, hankelepinguid ning toetuse saaja sõlmib lepingu. mis puudutab hankijaid kuna Käesoleval hetkel oleme teinud ettepaneku sõnastada § 20 "toetuse saaja ost" ei ole lõige 7 sarnaselt sellele, nagu see on sõnastatud paljudes käesoleva määruse puhul teistes toetuse andmise aluseks olevatele õigusaktide asjakohane). Kuna käesoleva eelnõudes ja panna toetuse saajatele kohustus lähtuda määruse puhul on kõik toetuse lepingute muutmisel RHS § 3 sätestatud põhimõtetest. Kui saajad hankijad RHS mõistes, see on eelnõu koostajate soovidega kooskõlas, siis võib siis kohaldub RHS neile otse toetuse andmise aluseks olevas õigusaktis näha ka toetuse ning viidet määrusesse / saajatele (kes pole hankijad) kohustuse järgida lepingu seletuskirja ei ole tarvis tuua. muutmisel RHS § 123. Hankijatel tuleb hankelepingute muutmisel RHS § 123 nagunii lähtuda. 37. -"- SK Lisaks palume seletuskirjas selgitada, et tellija reservi Arvestatud. Seletuskirja kasutamist tuleb samuti käsitleda lepingu muutmisena. täiendatud. 38. Keskkonnaministeerium EN § 1 lg 5 ja § 4 Kaalumiseks – kas §1 lg 5 ei sobiks paremini § 4 alla Arvestatud. 07.07.2022 e-kirjaga 39. -"- EN § 5 ja § 14 § 5. Kulude abikõlblikkus ja § 14. Nõuded taotlusele Arvestatud. täiendada lauset: Olemasolev: kliimakindluse analüüsi, mis hõlmab nii kliimamuutuste leevendamise kui ka kohanemise meetmeid, koostamisega seotud kulud Ettepanek: kliimakindluse analüüsi, mis hõlmab kliimamuutuste leevendamist ja kliimamuutuste mõjuga kohanemist, koostamisega seotud kulud 61  17.08.2022 40. -"- SK § 9 lg 1 p 7 SK tekst §9 lg 1 punkti 7 kohta ütleb, et Rakendusasutus Arvestatud. Seletuskirja saab seirekomisjoni kinnitatud üldiste täiendatud. vastavuskriteeriumidega vastavust hinnata investeeringute kava koostamise ajal teadaoleva üldise info põhjal, tuginedes investeeringu kirjelduses toodule ning keskkonnaga seotud küsimustes muuhulgas rakenduskava koostamise raames teostatud keskkonnamõjude strateegilisele hindamise raames tehtud „ei kahjusta oluliselt“ analüüsile. Juhime tähelepanu, et KSH ja DNSH analüüs oli kaks eraldi protsessi. Selles osas oleks vaja teksti täpsustada. Oleme nõus, et ka KSH protsessile viitamine on oluline ja vajalik, kuna selles toodi välja hulk ettepanekuid keskkonnamõjude ennetamiseks ja leevendamiseks. 41. -"- SK § 14 lg 4 §14 Lõike 4 kohaselt võib taotleja kliimakindluse analüüsi Võtame teadmiseks. Analüüside ja DNSH analüüsi esitada hiljem rakendusüksuse poolt mõte on tõesti selles, et need antud mõistliku tähtaja jooksul. Kas sel juhul oleks tehakse üldjuhul enne kõrvaltingimusega rahuldamine? DNSH ja kliimakindluse rahastamisotsust ära, aga analüüside mõte on võimaldada otsustajal teha teadlikke ja koheselt alustavate projektide põhjendatud investeerimisotsuseid projektide kohta, mis puhul (sh kui ehitusprojektid on rahastamiskõlblikud (ehk kliimakindlad ning ei valminud 2021. a ning hanked kahjusta oluliselt). Seega need analüüsid peaksid meie juba 2022. a alguses tehtud) ei hinnangul siiski olema tehtud enne taotluste rahuldamist. saa pidurdada projektide rakendamist. Kõrvaltingimusega rahuldamine ongi õige. 42. -"- SK allviited nr 16 SK allviited nr 16 ja 17 viitavad ühele ja samale Aitäh, parandasime seletuskirjas ja 17 dokumendile erinevas keeles. Iseenesest piisab kui ära. Määruse tekst jääb viidatakse vaid eestikeelsele versioonile. Kui TAT muutmata, jagame toetuse formaat seda võimaldab, siis võiks kliimakindluse saajatega ka määruse tagamise tehniliste suunistele viidata ka määruses endas. seletuskirja koos lisadega. 62  MÄÄRUS 17.08.2022 nr 64 Transpordi infrastruktuuri arendamiseks toetuse andmise tingimused perioodil 2021–2027 Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala (1) Määrusega reguleeritakse transpordi tulemusvaldkonna tegevuspõhise riigieelarve „Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programmi“ meetme „Transpordi konkurentsivõime“ programmitegevuste „Raudteetaristu arendamine ja korrashoid“, „Veetransporditaristu arendamine ja korrashoid“ ja „Maanteetransporditaristu arendamine ja korrashoid“ eesmärkide saavutamiseks toetuse andmise tingimusi kooskõlas ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavaga perioodiks 2021−2027“ (edaspidi rakenduskava). (2) Määruse alusel rahastatakse järgmisi rakenduskava kohaste eesmärkide elluviimist: 1) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ prioriteedi nr 3 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 4 „Kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ meetme nr 21.2.3.4 „Veetransporditaristu arendamine ja korrashoid“ sekkumisega „Sadamate akvatooriumi kaitse“ (edaspidi sadamate tegevused) ja meetme nr 21.2.3.6 „Maanteetransporditaristu arendamine ja korrashoid“ sekkumisega „Teeilmajaamade seiresüsteemi uuendamine“ (edaspidi teeilmajaamade tegevused) (edaspidi mõlemad koos kliimamuutustega kohanemise prioriteet) seotud eesmärgid; 2) poliitikaeesmärgi nr 3 „Ühendatum Eesti“ prioriteedi nr 5 „Ühendatum Eesti“ erieesmärgi nr 1 „kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise, intelligentse, turvalise, kestliku ja mitmeliigilise üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) arendamine“ meetme nr 21.3.1.1 „transpordi konkurentsivõime (maanteetranspordi taristu)“ sekkumisega „TEN-T maanteede ehitus ja rekonstrueerimine“ (edaspidi maanteede tegevused) ja meetme nr 21.3.1.2 „transpordi konkurentsivõime (raudteetranspordi taristu)“ sekkumisega „raudteede arendamine ja rekonstrueerimine (sealhulgas Rail Balticu liini Tallinn−Ikla kohalikud peatused, Pärnu rahvusvaheline reisiterminal ja eritasandilised liitumised); raudtee elektrifitseerimine“ (edaspidi raudteede tegevused) (edaspidi mõlemad koos ühenduste prioriteet) seotud eesmärgid.  2 (3) Kui määruse alusel antav abi on riigiabi, lähtutakse toetuse andmise puhul §-s 12 sätestatust. (4) Transpordi tulemusvaldkond käesoleva määruse mõistes aitab saavutada arengustrateegia „Eesti 2035“ sihi „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ ning selle tegevuskava teemakimbus „Ruum ja liikuvus“ kirjeldatud transpordiga seotud eesmärke ja mõõdikuid „ligipääsetavuse näitaja“, „vähendada transpordi kasvuhoonegaaside heitkoguseid“ ning „kasvatada ühissõiduki, jalgrattaga või jala tööl käivate inimeste osakaalu“, ja arvestab Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ET L 231/159, 30.06.2021, lk 159–706) (edaspidi ühissätete määrus), artiklis 9 toodud horisontaalseid põhimõtteid ning üleriigilist planeeringut „Eesti 2030+“. (5) Toetust taotletakse ning toetuse kasutamisega seotud teavet, kuludokumente ja aruandeid esitatakse Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruses nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus“ nimetatud struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkonnas (edaspidi e-toetuse keskkond). (6) Toetust antakse ja kasutatakse kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusega nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus). § 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus (1) Kliimamuutustega kohanemise prioriteedi sadamate tegevuste raames on toetuse andmise eesmärk vähendada kliimamuutustest tingitud keskkonnariske sadamates, kus tegeletakse avaliku liiniveo ja regionaalse liikuvuse tagamisega. Sama prioriteedi teeilmajaamade tegevuste raames on toetuse andmise eesmärk vähendada negatiivset mõju tervisele ja elukvaliteedile arendades transpordikoridoride ilmastikuseiresüsteeme, et tagada paranenud ohutuse ja muutuva ilmastikuga kohanev liikluskorraldus. (2) Kliimamuutustega kohanemise prioriteedis panustab toetuse andmine järgmiste väljundnäitajate saavutamisse: 1) sadamate arv, kus on rakendatud kliimamuutuste mõjude suhtes kaitsemeetmeid; 2) rekonstrueeritud või uuendatud teeilmajaamade arv. (3) Kliimamuutustega kohanemise prioriteedis panustab sadamate tegevustes toetuse andmine liinivedusid teenindavate sadamate pikaajalise toimekindluse suurendamise tulemusnäitaja saavutamisse. (4) Ühenduste prioriteedi toetuse andmise eesmärk on parandada transpordi ühendusi ja inimeste ning kaupade liikumisvõimalusi, mis samaaegselt toetavad nii reisimist rongi või bussiga, kui ka kaupade transporti hõlmavate sektorite arengut, panustades kaubaliikluse suunamist maanteelt raudteele ning muutes liikluse taristul ohutumaks, ligipääsetavamaks ja leevendades transpordist tulenevaid keskkonnamõjusid. (5) Ühenduste prioriteedis panustab toetuse andmine järgmiste väljundnäitajate saavutamisse: 1) rekonstrueeritud või ajakohastatud rööbaste pikkus – üleeuroopaline transpordivõrk (edaspidi TEN-T); 2) uued või ajakohastatud raudteejaamad ja peatused;  3 3) elektrifitseeritud raudteede pikkus – TEN-T; 4) rekonstrueeritud või ajakohastatud teede pikkus – TEN-T. (6) Ühenduste prioriteedis panustab toetuse andmine maanteede tegevustes hukkunute arvu vähendamise ning uute ja rekonstrueeritud maanteelõikude ajasäästu tulemusnäitajate saavutamisse ning raudteede tegevustes aastase raudteede kasutajate arvu suurendamise tulemusnäitajate saavutamisse. § 3. Rakendusüksus ja rakendusasutus (1) Rakendusüksus on vastavalt ÜSS2021_2027 § 8 lõike 1 alusel antud Vabariigi Valitsuse korraldusele Riigi Tugiteenuste Keskus. (2) Rakendusasutus on vastavalt ÜSS2021_2027 § 7 lõike 1 alusel antud Vabariigi Valitsuse korraldusele Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. 2. peatükk TOETATAVAD TEGEVUSED, KULUDE ABIKÕLBLIKKUS JA TOETUSE MÄÄR § 4. Toetatavad tegevused (1) Toetust antakse investeeringuprojektile, mille elluviimine panustab vähemalt ühte §-s 2 nimetatud toetuse andmise eesmärki ja sellega seotud väljundnäitaja saavutamisse, mis on investeeringute kavasse arvatud ning mille kohta on tehtud taotluse rahuldamise otsus. (2) Majandus- ja taristuminister nimetab investeeringu kava objektid toetuse saajate lõikes investeeringute kava käskkirjaga. (3) Kliimamuutustega kohanemise prioriteedi raames toetatakse järgmisi tegevusi: 1) avalikku liinivedu tagavate regionaalsete sadamate rekonstrueerimine, tagamaks akvatooriumi kaitse negatiivsete kliimamõjude eest; 2) teeilmajaamade uuendamine, amortiseerunud teeilmajaamade käitlemine ning uute seadmete ost ja paigaldus. (4) Ühenduste prioriteedi raames toetatakse järgmisi tegevusi: 1) TEN-T raudteelõikude rekonstrueerimine ja ehitamine, raudteelõikude õgvendamine, möödasõitude rajamine, tegevused raudteeülesõitude ohutuse parandamiseks ning raudteealal keskkonna- ja liiklusohutuse tagamiseks Tallinna–Tartu–Koidula, Tapa–Narva, Tartu–Valga ja Tallinna-Lelle raudteeliinidel; 2) Rail Balticu Tallinna-Ikla raudteeliinil kohalike peatuste ja rahvusvahelise reisiterminali ehitus ning projekti raames asjakohaste liikluslahenduste ning maantee- ja raudteeviaduktide, nende peale- ja mahasõitude, juurdepääsu- ja ühendusteede ehitamine; 3) TEN-T raudtee elektrifitseerimine Tallinna–Tartu, Tartu–Koidula, Tartu–Valga, Tapa–Narva ja Tallinna–Lagedi–Muuga suundadel; 4) TEN-T maantee üld- ja põhivõrgu rekonstrueerimine või ehitamine maanteeklassi muutmiseks või säilitamiseks, maanteede, sildade ja viaduktide ehitus või rekonstrueerimine, jalg- ja jalgrattateede rajamine ning meetmed otseselt kaasnevate negatiivsete keskkonnamõjude leevendamiseks. (5) Toetust ei anta projektile, mille kõik tegevused on lõpetatud enne taotluse esitamist.  4 (6) Tulenevalt ühissätete määruse artikli 73 punktist 2j tagatakse transpordi taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat, kliimakindlus. (7) Toetatakse tegevust, mis vastab asjakohastele Euroopa Liidu ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele ning millega ei tekitata olulist kahju Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (OJ L 198, 22.6.2020, lk 13–43) artikli 17 tähenduses (edaspidi „ei kahjusta oluliselt“ printsiip). (8) TEN-T raudtee- ja maanteevõrgustike ehitamisel ja rekonstrueerimisel lähtutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu suunistest üleeuroopalise transpordivõrgu arendamise kohta ja selles sätestatud ligipääsetavuse nõuetest. (9) Lõike 4 punktis 3 sätestatud toetatavad tegevused on rakenduskava liite 3 „Kavandatud strateegiliselt oluliste tegevuste loetelu ja ajakava“ alusel strateegiliselt olulised tegevused, millega seonduvate teavitamistegevuste osas lähtub § 3 lõikes 2 nimetatud rakendusasutus Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ (edaspidi teavitusmäärus) § 2 lõikes 5 sätestatust. § 5. Kulude abikõlblikkus (1) Kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas ühendmääruse §-ga 15, käesoleva määruse tingimustega ja taotluse rahuldamise otsusega. (2) Abikõlblikud on järgmised §-s 4 nimetatud tegevuste kulud vastavalt §-s 9 sätestatud piirmääradele ja taotluse rahuldamise otsusele: 1) ehitus- ja rekonstrueerimiskulud; 2) hoonestamata ja hoonestatud maa ostu või omandamisega seotud kulud, mis moodustavad kuni kümme protsenti projekti abikõlblikest kuludest; 3) maa omandamisega seotud maakorralduse ja metsahindamisetöödega seotud kulud; 4) projekteerimise kulud juhul, kui projekteerimine ja ehitamine teostatakse ühe lepingu raames samaaegselt; 5) kliimakindluse analüüsi, mis hõlmab kliimamuutuste leevendamist ja kliimamuutuste mõjuga kohanemist, koostamisega seotud kulud; 6) „ei kahjusta oluliselt“ printsiibiga arvestamise analüüsi koostamisega seotud kulud; 7) projekti tegevuste tulemusena tekkivate jäätmete taaskasutamisega seotud kulud; 8) kohustusliku teavitamistegevusega seotud kulud vastavalt teavitusmääruse §-le 2; 9) raudtee elektrifitseerimisel elektriliitumistega seotud kulud; 10) muud sobivad, vajalikud ja tõhusad kulud. (3) Abikõlbmatud on lisaks ühendmääruse §-s 17 loetletud kuludele: 1) projektijuhtimis- ja personalikulud; 2) projekti ettevalmistustööde ja -tegevustega seonduvate uuringute, ekspertiiside, analüüside, detail- ja teemaplaneeringute või keskkonnamõju hindamise läbiviimisega seotud kulud, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2, 3 ja 5 nimetatud kulud; 3) projekti eelprojekti koostamise ja projekteerimisega seotud kulud, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 nimetatud kulud. § 6. Projekti abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad, ning mis peab jääma ajavahemikku 1. jaanuar 2021. a kuni  5 31. oktoober 2029. a. (2) Projekti abikõlblikkuse periood algab projekti esimese hankelepingu sõlmimisega või taotluse esitamise kuupäevaga olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem, välja arvatud § 12 lõikes 6 sätestatud juhul, ja see sätestatakse projekti abikõlblikkuse alguskuupäevana taotluse rahuldamise otsuses. § 7. Toetuse osakaal ja piirsumma (1) Kliimamuutustega kohanemise prioriteedis on § 2 lõike 2: 1) punkti 1 väljundnäitaja saavutamise osas toetuse maksimaalne osakaal kuni 70 protsenti abikõlblike kulude maksumusest projekti kohta; 2) punkti 2 väljundnäitaja saavutamise osas toetuse maksimaalne osakaal kuni 73,07 protsenti abikõlblike kulude maksumusest projekti kohta. (2) Ühenduste prioriteedis on toetuse maksimaalne osakaal kuni 85 protsenti abikõlblike kulude maksumusest projekti kohta. (3) Toetuse osakaal ja piirsumma kinnitatakse investeeringute kavas. (4) Juhul kui projekti maksumus suureneb, katab projekti kallinemise osa toetuse saaja. (5) Põhjendatud juhul võib investeeringute kavaga kinnitatud projektile antavat toetuse summat suurendada, kui see ei ole vastuolus riigiabi reeglitega. 3. peatükk INVESTEERINGUTE KAVA KOOSTAMINE § 8. Investeeringute kavasse investeeringu kirjelduse esitamine (1) Kliimamuutustega kohanemise prioriteedi tegevuste elluviimiseks esitab investeeringute kavasse investeeringu kirjelduse avaliku liiniveo tarbeks transpordiinfrastruktuuri omav riigi äriühing ning maanteede ehitust ja korrashoidu korraldav riigiasutus, kelle projekti on eelnevalt riigieelarve koostamise protsessi raames otsustatud rahastada. (2) Ühenduste prioriteedi tegevuste elluviimiseks esitab investeeringute kavasse investeeringu kirjelduse riigi raudteeinfrastruktuuri omav või selle ehitust korraldav riigi äriühing, avaliku raudteeinfrastruktuuri omanik ning maanteede ehitust ja korrashoidu korraldav riigiasutus, kelle projekti on eelnevalt riigieelarve koostamise protsessi raames otsustatud rahastada. (3) Rakendusasutus esitab lõigetes 1 ja 2 loetletud taotlejatele kutsed investeeringute kirjelduste koostamiseks ja esitamiseks, lisades teavitusele investeeringute kirjelduse vormi. (4) Rakendusasutuse kutses esitatakse vähemalt järgnev teave: 1) maksimaalne eelarve potentsiaalse taotleja kohta; 2) potentsiaalse taotleja eeldefineeritud investeeringuobjektide nimekiri, mille kohta projekti kirjeldust oodatakse; 3) investeeringute kavasse investeeringu kirjelduse esitamise orienteeruv tähtaeg. (5) Investeeringu kirjeldus esitatakse rakendusasutusele elektronposti teel digitaalselt allkirjastatuna.  6 § 9. Projekti kvalifitseerimistingimused (1) Investeeringu kavasse arvatakse projekt, mis vastab järgmistele kvalifitseerimistingimustele: 1) projektis kirjeldatud investeeringuobjekt on nimetatud investeeringu kirjelduse esitamise kutses; 2) projekt panustab vähemalt ühe §-s 2 sätestatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevustega kaetud projekti puhul; 3) projekt on kooskõlas § 4 lõikes 7 sätestatud tingimusega; 4) projekti planeeritavad tegevused on kooskõlas §-s 4 sätestatud toetatavate tegevustega; 5) projekt on kavandatud ellu viia abikõlblikkuse perioodil; 6) projekt on vajalik transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035 eesmärkide elluviimiseks; 7) projekt on kooskõlas rakenduskava seirekomisjoni kinnitatud üldiste vastavus- ja valikukriteeriumidega. (2) Paragrahv 4 lõike 3 punktis 2 nimetatud tegevuste puhul peab projekt panustama vähemalt ühe §-s 2 kirjeldatud eesmärgi ja väljundnäitaja saavutamisse. (3) Kvalifitseerimistingimustele mittevastavat projekti investeeringute kavasse ei lisata ja taotlejat teavitatakse sellest viivitamatult peale investeeringute kava kinnitamist. § 10. Investeeringute kava koostamine (1) Investeeringute kavasse arvatakse § 9 alusel kvalifitseerunud projektid. (2) Toetuse andmiseks koostab rakendusasutus taotlejate põhised investeeringute kavad, mis koosnevad toetatavate projektide nimekirjast ning vajadusel lisatingimustest. § 11. Investeeringute kava muutmine (1) Projekti investeeringute kavast välja arvamisel, rakendamata jätmisel, katkestamisel või vabade vahendite tekkimisel võib rakendusasutus teavitada kirjalikult transpordivaldkonna taotlejaid investeeringute kava muutmisest ja täiendava investeeringu kirjelduse esitamise tähtajast, arvestades riigi transpordipoliitikat, rakenduskava eesmärke ja riigieelarve strateegiat. (2) Põhjendatud juhul võib toetuse saaja põhise investeeringute kava kogueelarve piires investeeringute kavaga kinnitatud projektile antavat toetuse summat suurendada. Toetuse saajate nõusolekul muudetakse investeeringute kavade vahel projektidele antava toetuse summasid. § 12. Riigiabi (1) Kui antav toetus on riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 ja konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 tähenduses, antakse toetust kooskõlas Euroopa Komisjoni riigiabi reguleerivate õigusaktidega. (2) Rakendusasutus vaatab läbi investeeringute kavasse planeeritavad projektid lähtuvalt riigiabi andmise põhimõtetest ja vajadusel esitab Euroopa Komisjonile riigiabi projekti kohta riigiabi teatise koos vajalike lisadega riigiabi andmist lubava otsuse saamiseks. (3) Rakendusüksus hindab vastavalt §-le 15 esitatud projekte lähtuvalt riigiabi andmise põhimõtetest.  7 (4) Kui toetus on grupierandiga hõlmatud riigiabi, järgitakse riigiabi andmisel Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut. (5) Lõike 4 alusel antava abi korral ei tohi taotleja alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste elluviimiseks enne taotluse esitamist rakendusüksusele. (6) Riigiabi andmisel algab projekti abikõlblikkuse periood taotluse esitamisega rakendusüksusele. Kui projekti kohta on Euroopa Komisjonile esitatud riigiabi teatis, võib projekti ettevalmistavate tegevustega alustada enne Euroopa Komisjonilt riigiabi andmist lubava otsuse saamist omal vastutusel pärast taotluse rakendusüksusele esitamist. (7) Taotluse rahuldamise otsust ei tehta enne riigiabi andmisega seotud küsimuste lahendamist. 4. peatükk NÕUDED TAOTLEJALE, PARTNERILE JA TAOTLUSELE § 13. Nõuded taotlejale ja partnerile (1) Taotlejal ning partneril peab olema omafinantseeringu ja abikõlbmatute kulude tasumise suutlikkus, mille kohta esitatakse taotlemisel kirjalik kinnitus. (2) Lõikes 1 sätestatud nõuet ei kohaldata riigiasutusele. § 14. Nõuded taotlusele (1) Taotlus peab lisaks ühendmääruse § 4 lõikes 1 sätestatule vastama järgmistele nõuetele: 1) taotlus esitatakse investeeringute kavas nimetatud projekti või ehitus- ja rekonstrueerimisobjekti või -objektide elluviimiseks; 2) projekt peab toetama rakenduskava eesmärkide saavutamist; 3) toetust taotletakse §-s 4 nimetatud toetatavatele tegevustele; 4) taotletava toetuse summa ja selle osakaal abikõlblikest kuludest vastab investeeringute kavaga kinnitatule. (2) Taotlus peab sisaldama lisaks ühendmääruse § 4 lõikes 2 sätestatule järgmisi andmeid ja dokumente: 1) lihtsustatud tasuvusanalüüs koos lühikokkuvõttega; 2) keskkonnamõju hindamise tulemus, kui selle koostamine on vajalik tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest, või keskkonnamõjude eelhinnang; 3) kliimakindluse analüüs, mis hõlmab kliimamuutuste leevandamist ja kliimamuutuste mõjuga kohanemist; 4) „ei kahjusta oluliselt“ printsiibiga arvestamise analüüs; 5) taotleja või partneri, välja arvatud juhul, kui selleks on riigiasutus, kirjalik kinnitus omafinantseeringu, abikõlbmatute kulude ja projekti võimaliku kallinemise katmise suutlikkuse kohta; 6) lepingulise esindamise korral esindusõigust tõendav dokument või riigiasutuse puhul vajadusel volikiri; 7) taotleja kinnitus, et projekti tegevuste elluviimisel järgitakse ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel kehtestatud puudega inimeste erivajadustest tulenevaid nõudeid ehitisele, kui see on asjakohane; 8) kinnituskiri omafinantseeringu ja abikõlbmatute kulude tasumise suutlikkuse kohta, välja arvatud riigiasutuse puhul; 9) taotleja kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta. (3) Taotleja võib soovi korral esitada tasuvusanalüüsi mitme projekti peale kokku, kui see on  8 põhjendatud. (4) Taotleja, kelle projekti tegevused eeldavad kohest alustamist, võib lõike 2 punktides 3 ja 4 nimetatud andmed esitada rakendusüksuse määratud tähtaja jooksul. (5) Kui taotleja on projektile või projekti osadele tegevustele taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotleja sellest rakendusüksust teavitama toetuse taotluse esitamisel. (6) Lõike 2 punktis 3 nimetatud kliimakindluse hindamine ja analüüs tuleb läbi viia lähtuvalt rakendusüksuse veebilehel avaldatud juhendist ning Euroopa Komisjoni teatisest 2021/C 373/01 Taristu kliimakindluse tagamise tehniliste suunised aastateks 2021–2027 (ELT C 373, 16.09.2021, lk 1–92). (7) Lõike 2 punktis 4 nimetatud „ei kahjusta oluliselt“ printsiibi vastavuse hindamisel tuleb lähtuda rakendusüksuse veebilehel avaldatud juhendist, mis põhineb Euroopa Komisjoni teatisel 2021/C 58/01 Tehnilised suunised põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta taaste- ja vastupidavusrahastu puhul (ELT C 58, 18.02.2021, lk 1–30). 5. peatükk TAOTLUSE MENETLEMINE § 15. Taotluse esitamine ja menetlemine (1) Taotlus toetuse saamiseks esitatakse rakendusüksusele määruses sätestatud tingimuste kohaselt. (2) Taotluse võib esitada investeeringute kavas nimetatud taotleja. (3) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 30 tööpäeva taotluse esitamisest rakendusüksusele. § 16. Taotleja, partneri, taotluse ja projekti nõuetele vastavaks tunnistamine Rakendusüksus tunnistab taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks, kui taotleja, partner ja taotlus vastavad käesolevas määruses ja ühendmääruses sätestatud nõuetele. § 17. Taotluse rahuldamise tingimused ja kord (1) Rahuldamisele kuuluvad järgmised nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused, mis: 1) vastavad §-s 9 nimetatud kvalifitseerimistingimustele; 2) vastavad investeeringute kavale; 3) annavad alust eeldada, et projekti eesmärgid saavutatakse §-s 6 toodud abikõlblikkuse perioodi jooksul. (2) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning toetuse kasutamise tingimusi. (3) Otsuses sätestatakse lisaks ühendmääruse § 8 lõikes 4 sätestatule: 1) projekti elluviimise tingimused; 2) toetuse maksmise tingimused; 3) ühissätete määruse artiklites 65 ja 66 nimetatud tegevuste kestvuse nõude periood ja sellega seotud kohustused; 4) vajadusel nõuded horisontaalsete põhimõtetega arvestamise väljundnäitajate esitamise kohta; 5) muud vajalikud kõrvaltingimused taotlusele, taotlejale või partnerile.  9 (4) Taotlus ja selle kohta täiendavalt esitatud teave on taotluse kohta tehtud otsuse lahutamatu osa. (5) Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus viivitamata e-toetuse keskkonna vahendusel. § 18. Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord (1) Taotlus jäetakse rahuldamata kui taotlus või taotleja ei vasta käesoleva määruse nõuetele. (2) Taotluse rahuldamata jätmise otsuse eelnõu kooskõlastatakse rakendusasutusega. § 19. Taotluse kõrvaltingimusega rahuldamine (1) Taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise korral ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele. (2) Õigus toetusega seotud maksetele tekib toetuse saajal pärast rakendusüksuse poolt tingimuse saabumise või täitmise tuvastamist toetuse saaja esitatud teabe põhjal, välja arvatud kui teavet on võimalik rakendusüksusel tuvastada infosüsteemist, muust registrist või andmeallikast. 6. peatükk RIIGIHANGETE KONTROLL § 20. Projekti riigihangete kontroll (1) Toetuse saaja lähtub toetuse kasutamisel ja riigihangete läbiviimisel riigihangete seaduses sätestatust. (2) Rakendusüksus kontrollib projekti, mis on seotud lepinguga ning mis esitatakse maksetaotluses toetuse maksmise alusena, riigihanke menetluse vastavust riigihangete seadusele ja taotluse rahuldamise otsusele. (3) Riigihangete eelkontrolli teostab rakendusüksus riigihangete riskihindamise alusel. Rakendusüksus kooskõlastab vajadusel riigihangete riskihindamise tulemused rakendusasutusega enne projekti rakendamise algust. Põhjendatud juhul lepivad rakendusüksus ja -asutus riigihangete eelkontrolli läbiviimise vajaduse kokku riigihangete riskihindamist läbi viimata ning teavitavad tulemustest taotlejat. (4) Toetuse saaja esitab riigihangete eelkontrolli käigus rakendusüksusele hinnangu andmiseks riigihangete alusdokumentide eelnõu enne riigihanke eelteate ja hanketeate avaldamist ning alusdokumentide muudatuse eelnõu enne muudatuse avaldamist. (5) Rakendusüksus annab kümne tööpäeva jooksul alates hetkest, mil talle esitati lõikes 4 nimetatud dokumendid, oma hinnangu koos soovitustega vajaduse korral hankemenetluse igas etapis. Rakendusüksuse määratud esindaja võib osaleda riigihangete registri vahendusel hankekomisjonides vaatlejana. (6) Toetuse saaja on kohustatud juhinduma rakendusüksuse antud hinnangust. Vajadusel muudetakse riigihanke alusdokumente pärast rakendusüksuse hinnangu saamist rakendusüksuse juhiste kohaselt ja riigihanke võib muudetud sõnastuses välja kuulutada. (7) Toetuse saaja kohustub hankelepingu muutmisel järgima riigihangete seaduse §-s 123 sätestatut. Rakendusüksus teostab lepingu täitmise ajal kontrolli lepingu muutmise ja tellija reservi  10 kasutamise üle. Toetuse saaja esitab lepingu muudatusega ja tellija reservi kasutamisega seotud dokumendid enne lepingu muutmist rakendusüksusele kooskõlastamiseks. 7. peatükk TAOTLUSE RAHULDAMISE OTSUSE MUUTMINE § 21. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja kirjaliku avalduse alusel ühendmääruse §-des 12 ja 13 ja käesolevas määruses sätestatud tingimustel ja korras. (2) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele, muudatus on põhjendatud ja kooskõlas käesoleva määrusega. (3) Taotluse rahuldamise otsuse muudatuse võib teha kõrvaltingimusega vastavalt §-le 20 ja enne § 11 lõikes 3 nimetatud otsuse tegemist. 8. peatükk TOETUSE SAAJA NING PARTNERI ÕIGUSED JA KOHUSTUSED § 22. Toetuse saaja ning partneri õigused ja kohustused (1) Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja selgitusi, mis on seotud määruses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. (2) Toetuse saaja on kohustatud: 1) tagama projekti elluviimiseks vajalike õigusaktides ette nähtud lubade ja kooskõlastuste olemasolu; 2) tagama ühissätete määruse artiklites 65 ja 66 nimetatud kestvuse nõude täitmise viis aastat. (3) Partner peab täitma ühendmääruse § 10 lõigetes 2 ja 3 sätestatud kohustusi. 9. peatükk RAKENDUSÜKSUSE ÜLESANDED § 23. Rakendusüksuse ülesanded Rakendusüksus täidab järgmisi ülesandeid: 1) teeb koostööd kõigi osapooltega selle nimel, et §-s 2 loetletud eesmärgid ja tulemused saaksid saavutatud abikõlblikkuse perioodil vähima võimaliku finantsmõjuga riigieelarvele; 2) viib vajadusel asutuse juhtimis- ja kontrollisüsteemidesse sisse muudatusi, et tagada käesoleva määruse nõuetekohane täitmine; 3) teostab seiret projektide tulemuste üle ning sisestab projekti seire- ja muud andmed struktuuritoetuse registrisse; 4) seirab meetmete rahalisi jääke ja vajadusel esitab rakendusasutusele ülevaateid meetme rahaliste jääkide ja tegevuste elluviimise kohta; 5) menetleb toetuse kasutamise aruandlust, vaatab läbi toetuse saaja koostatud projekti vahe- ja lõpparuande, vajadusel täiendab neid ja kooskõlastab toetuse saajaga ning edastab kinnitatud aruande rakendusasutusele;  11 6) eelnõustab ja nõustab toetuse saajat riigihangete läbiviimisel ja toetuse kasutamisega seotud küsimustes vastavalt § 21 lõike 2 kohase riskihindamise tulemusele; 7) esitab toetuse saajale arvamuse riigihanke alusdokumentide eelnõu, selle muudatuste ja hankelepingu muudatuse eelnõu nõuetele vastavuse ja kulude abikõlblikkuse kohta; 8) nõustab aegsasti toetuse saajat teavitusmääruse §-s 2 sätestatud teavitusürituse korraldamisel; 9) koostab ja avalikustab oma veebilehel toetuse andmise ja kasutamise ülevaated; 10) teavitab rakendusasutust projekti elluviimise takistustest; 11) kontrollib toetuse väljamaksmise aluseks olevaid arveid valimi alusel vastavalt projekti riskiastmele; 12) teostab järelkontrolli projektidele hiljemalt viie aasta jooksul pärast projekti abikõlblikkuse tähtaja lõppu, veendumaks, et projekti elluviimise tulemusena soetatud vara ning rajatud või rekonstrueeritud infrastruktuuriobjekti säilitatakse ja kasutatakse sihtotstarbeliselt; 13) teostab kontrolle toetuse saaja juures vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 26; 14) säilitab riigiabi andmist käsitlevaid andmeid kümme aastat alates päevast, mil selle kava kohaselt viimast korda üksikabi anti; 15) nõustab toetuse saajat § 15 lõike 2 punktides 2–4 ja 7 nimetatud andmete esitamisel; 16) täidab muid ÜSS2021_2027-s ja selle alusel antud õigusaktides ning käesolevas määruses sätestatud toiminguid. 10. peatükk ARUANNETE ESITAMINE § 24. Toetuse kasutamisega seotud aruannete ja järelaruannete esitamine (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta aruande iga aasta 31. detsembri seisuga hiljemalt 15. jaanuaril, rakendusüksuse nõudmisel või taotluse rahuldamise otsuses sätestatu korral tihedamini e-toetuse keskkonna kaudu. (2) Projekti vahe- ja lõpparuandes kajastatakse järgmine teave: 1) taotluse rahuldamise otsuses sätestatud üldandmed projekti kohta; 2) projekti aruandlusperiood (kumulatiivne); 3) andmed projekti progressi kohta ja projekti seisu kirjeldus aruandeperioodi kohta; 4) teave §-s 2 nimetatud väljund- ja tulemusnäitajate ning taotluse rahuldamise otsuses nimetatud projektispetsiifiliste näitajate saavutamise kohta; 5) kui asjakohane, siis teave selle kohta, kuidas projekt on panustanud „Eesti 2035“ sihtidesse; 6) teave selle kohta, kuidas projekt on panustanud horisontaalsetesse põhimõtetesse ja ligipääsetavuse parandamisse, kui see on asjakohane; 7) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele; 8) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta ja aruande esitamise kuupäev. (3) Rakendusüksus koostab rakendusasutusele projektide kvartaalsed ülevaated rakendusasutuse vormil. (4) Rakendusüksusel on õigus nõuda toetuse saajalt järelaruande esitamist kuni kolme aasta jooksul pärast projekti lõppu. 11. peatükk TOETUSE MAKSMISE TINGIMUSED JA KORD § 25. Toetuse maksmise tingimused ja kord  12 (1) Toetust makstakse tegelike kulude alusel. (2) Toetuse maksete tegemisel lähtutakse ühendmääruse §-des 24–27 nimetatud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast. (3) Toetuse saaja esitab makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid rakendusüksusele mitte tihedamini kui üks kord kvartalis. 12. peatükk ETTEMAKSED § 26. Ettemaksed (1) Toetuse saajale, kes ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi saaja ega riigiasutus, tehakse ettemakseid ühendmääruse §-s 30 kehtestatud tingimustel. (2) Riigiabi ja vähese tähtsusega abi saavale toetuse saajale võib põhjendatud juhtudel teha ettemakseid ühendmääruse §-s 31 ja §-s 32 kehtestatud tingimustel. (3) Ettemakse võib toetuse saajale teha põhjendatud vajaduse korral kuni 25 protsenti projektile määratud toetuse summast. 13. peatükk FINANTSKORREKTSIOONIDE TEGEMINE JA TOETUSE TAGASTAMINE NING VAIDE MENETLEMINE § 27. Finantskorrektsioonide tegemine ja toetuse tagastamine Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 28–30 ja ühendmääruse §-des 34–38 sätestatule. § 28. Vaide menetlemine (1) Käesoleva määruse alusel antud otsuse või tehtud toimingu vaidlustamisel tuleb enne halduskohtule kaebuse esitamist läbida vaidemenetlus vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 31. (2) Vaide lahendab rakendusüksus, välja arvatud toetuse taotlemisega seotud otsuse peale esitatud vaide korral, mille lahendab rakendusasutus. (3) Vaidemenetlusega seotud teave, dokumendid ja vaideotsus toimetatakse vaide esitajale kätte elektrooniliselt. 14. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 29. Määruse rakendamine Paragrahvi 8 lõiget 3 rakendatakse 9. märtsist 2022. (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas transpordi asekantsler kantsleri ülesannetes  13 (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut majandus- ja taristuminister -864235 -144145 0 0 Määrus delta_regDateTime \* MERGEFORMAT 17.08.2022 nr delta_regNumber \* MERGEFORMAT 64 delta_docName \* MERGEFORMAT Transpordi infrastruktuuri arendamiseks toetuse andmise tingimused perioodil 2021–2027 Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027 ) § 10 lõike 2 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleeri misala (1) Määrusega reguleeritakse transpordi tulemusvaldkonna tegevuspõhise riigieelarve „Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programmi“ meetme „Transpordi konkurentsivõime“ programmitegevuste „Raudteetaristu arendamine ja korrashoid“, „Veetransporditaristu arendamine ja korrashoid“ ja „Maanteetransporditaristu arendamine ja korrashoid“ eesmärkide saavutamiseks toetuse andmise tingimusi kooskõlas ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavaga perioodiks 2021−2027“ (edaspidi rakenduskava ) . (2) Määruse alusel rahastatakse järgmisi rakenduskava kohaste eesmärkide elluviimist : 1) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ prioriteedi nr 3 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 4 „ K liimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ meetme nr 21.2.3.4 „ V eetransporditaristu arendamine ja korrashoid“ sekkumisega „ S adamate akvatooriumi kaitse“ (edaspidi sadamate tegevused ) ja meetme nr 21.2.3.6 „ M aanteetransporditaristu arendamine ja korrashoid“ sekkumisega „ T eeilmajaamade seiresüsteemi uuendamine“ (edaspidi teeilmajaamade tegevused ) (edaspidi mõlemad koos kliimamuutustega kohanemise prioriteet ) seotud eesmärgid ; 2) poliitikaeesmärgi nr 3 „Ühendatum Eesti“ prioriteedi nr 5 „Ühendatum Eesti“ erieesmärgi nr 1 „kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise, intelligentse, turvalise, kestliku ja mitmeliigilise üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) arendamine“ meetme nr 21.3.1.1 „transpordi konkurentsivõime (maanteetranspordi taristu)“ sekkumisega „TEN-T maanteede ehitus ja rekonstrueerimine“ (edaspidi maanteede tegevused ) ja meetme nr 21.3.1.2 „transpordi konkurentsivõime (raudteetranspordi taristu)“ sekkumisega „raudteede arendamine ja rekonstrueerimine (s ealhulgas Rail Balticu liini Tallinn − Ikla kohalikud peatused, Pärnu rahvusvaheline reisiterminal ja eritasandilised liitumised); raudtee elektrifitseerimine“ (edaspidi raudteede tegevused ) (edaspidi mõlemad koos ühenduste prioriteet ) seotud eesmärgid . (3) Kui määruse alusel antav abi on riigiabi, lähtutakse toetuse andmise puhul §-s 1 2 sätestatust. (4) Transpordi tulemusvaldkond käesoleva määruse mõistes aitab saavutada arengustrateegia „Eesti 2035“ sihi „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ ning selle tegevuskava teemakimbus „Ruum ja liikuvus“ kirjeldatud transpordiga seotud eesmärke ja mõõdikuid „ligipääsetavuse näitaja“, „vähendada transpordi kasvuhoonegaaside heitkoguseid“ ning „kasvatada ühissõiduki, jalgrattaga või jala tööl käivate inimeste osakaalu“, ja arvestab Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ET L 231/159, 30.06.2021, lk 159–706) (edaspidi ühissätete määrus ), artiklis 9 toodud horisontaalseid põhimõtteid ning üleriigilist planeeringut „Eesti 2030+“. (5) Toetust taotletakse ning toetuse kasutamisega seotud teavet, kuludokumente ja aruandeid esitatakse Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruses nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus“ nimetatud struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkonnas (edaspidi e-toetuse keskkond ). (6) Toetust antakse ja kasutatakse kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusega nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus ). § 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus (1) Kliimamuutustega kohanemise prioriteedi sadamate tegevuste raames on toetuse andmise eesmärk vähendada kliimamuutustest tingitud keskkonnariske sadamates, kus tegele takse avaliku liiniveo ja regionaalse liikuvuse tagamisega . Sama prioriteedi teeilmajaamade tegevuste raames on toetuse andmise eesmärk vähendada negatiivset mõju tervisele ja elukvaliteedile arendades transpordikoridoride ilmastikuseiresüsteeme , et taga da paranenud ohutuse ja muutuva ilmastikuga kohanev liikluskorraldus. (2) K liimamuutustega kohanemise prioriteedis panustab t oetuse andmine järgmiste väljundnäitajate saavutamisse: 1) sadamate arv, kus on rakendatud kliimamuutuste mõjude suhtes kaitsemeetmeid; 2) r ekonstrueeritud või uuendatud teeilmajaamade arv. (3) K liimamuutustega kohanemise prioriteedis panusta b sadamate tegevustes t oetuse andmine liinivedusid teenindavate sadamate pikaajalise toimekindluse suurendami s e tulemusnäitaja saavutamisse. (4) Ühenduste prioriteedi toet use andmise eesmärk on par a ndada transpordi ühendusi ja inimeste ning kaupade liikumisvõimalusi, mis samaaegselt toetavad nii reisimist rongi või bussiga, kui ka kaupade transporti hõlmavate sektorite arengut , panustades kaubaliikluse suunamist maanteelt raudteele ning muutes liikluse taristul ohutumaks, ligipääsetavamaks ja leevendades transpordi st tulenevaid keskkonnamõjusid. (5) Ü henduste prioriteedis panustab t oetuse andmine järgmiste väljundnäitajate saavutamisse: 1) rekonstrueeritud või ajakohastatud rööbaste pikkus – üleeuroopaline transpordivõrk (edaspidi TEN-T ); 2) uued või ajakohastatud raudteejaamad ja peatused ; 3) elektrifitseeritud raudteede pikkus – TEN-T; 4) rekonstrueeritud või ajakohastatud teede pikkus – TEN-T. (6) Ühenduste prioriteedis panustab toetuse andmine maanteede tegevustes hukkunute arvu vähendamise ning uute ja rekonstrueeritud maanteelõikude ajasäästu tulemusnäitajate saavutamisse ning raudteede tegevustes aastase raudteede kasutajate arvu suurendamise tulemusnäitajate saavutamisse. § 3. Rakendusüksus ja rakendusasutus (1) Rakendusüksus on vastavalt ÜSS2021_2027 § 8 lõike 1 alusel antud Vabariigi Valitsuse korraldusele Riigi Tugiteenuste Keskus. (2) Rakendusasutus on vastavalt ÜSS2021_2027 § 7 lõike 1 alusel antud Vabariigi Valitsuse korraldusele Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. 2. peatükk TOETATAVAD TEGEVUSED, KULUDE ABIKÕLBLIKKUS JA TOETUSE MÄÄR § 4. Toetatavad tegevused (1) Toetust antakse investeeringuprojektile, mille elluviimine panustab vähemalt ühte § -s 2 nimetatud toetuse andmise eesmärki ja sellega seotud väljundnäitaja saavutamisse , mis on investeeringute kavasse arvatud ning mille kohta on tehtud taotluse rahuldamise otsus. (2) Majandus- ja taristu minister nimetab investeeringu kava objektid toetuse saajate lõikes investeeringute kava käskkirjaga. (3) Kliimamuutustega kohanemise prioriteedi raames toetatakse järgmisi tegevusi: 1) avalikku liinivedu tagavate regionaalsete sadamate rekonstrueerimine, tagamaks akvatooriumi kaitse negatiivsete kliimamõjude eest; 2) teeilmajaamade uuendami ne, amortiseerunud teeilmajaamade käitlemine ning uute seadmete ost ja paigaldus. (4) Ühenduste prioriteedi raames toetatakse järgmisi tegevusi: 1) TEN-T raudteelõikude rekonstrueerimi n e ja ehitamin e, raudteelõikude õgvendamine, möödasõitude rajamine, tegevused raudteeülesõitude ohutuse parandamiseks ning raudteealal keskkonna- ja liiklusohutuse tagamiseks Tallinna – Tartu – Koidula, Tapa – Narva, Tartu – Valga ja Tallinna-Lelle raudteeliinidel; 2) Rail Balticu Tallinna-Ikla raudteeliinil kohalike peatuste ja rahvusvahelise reisiterminali ehitus ning projekti raames asjakohaste liikluslahenduste ning maantee- ja raudteeviaduktide, nende peale- ja mahasõitude, juurdepääsu- ja ühendusteede ehitamine; 3) TEN-T raudtee elektrifitseerimine Tallinna – Tartu , Tartu – Koidula , Tartu – Valga, Tapa – Narva ja Tallinna – Lagedi – Muuga suundadel; 4) TEN-T maantee üld- ja põhivõrgu rekonstrueerimine või ehitamine maan teeklassi muutmiseks või säilitamiseks, maanteede, sildade ja viaduktide ehitus või rekonstrueerimine, jalg- ja jalgrattateede rajamine ning meetmed otseselt kaasnevate negatiivsete keskkonnamõjude leevendamiseks. (5) Toetust ei anta projektile, mille kõik tegevused on lõpetatud enne taotluse esitamist. (6) Tulenevalt ühissätete määruse artikli 73 punktist 2j tagatakse transpordi taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat, kliimakindlus. (7) Toetata kse tegevust , mis vastab asjakohastele Euroopa Liidu ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele ning millega ei tekitata olulist kahju Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (OJ L 198, 22.6.2020, lk 13–43) artikli 17 t ähenduses (edaspidi „ei kahjusta oluliselt“ printsiip ) . ( 8 ) TEN-T raudtee- ja maanteevõrgustike ehitamisel ja rekonstrueerimisel lähtutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu suunistest üleeuroopalise transpordivõrgu arendamise kohta ja selles sätestatud ligipääsetavuse nõuetest. (9) Lõike 4 punktis 3 sätestatud toetatavad tegevused on rakenduskava liite 3 „Kavandatud strateegiliselt oluliste tegevuste loetelu ja ajakava“ alusel strateegiliselt olulised tegevused, millega seonduvate teavitamistegevuste osas lähtub § 3 lõikes 2 nimetatud rakendusasutus Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ (edaspidi teavitusmäärus ) § 2 lõikes 5 sätestatust. § 5. Kulude abikõlblikkus (1) Kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas ühendmääruse §-ga 15 , käesoleva määruse tingimustega ja taotluse rahuldamise otsusega. (2) Abikõlblikud on järgmised § -s 4 nimetatud tegevus t e kulud vastavalt §-s 9 sätestatud piirmääradele ja taotluse rahuldamise otsusele : 1) ehitus- ja rekonstrueerimiskulud; 2) hoonestamata ja hoonestatud maa ostu või omandamisega seotud kulud, mis moodustavad kuni kümme protsenti projekti abikõlblikest kuludest; 3) maa omandamisega seotud maakorralduse ja metsahindamisetöödega seotud kulud; 4) projekteerimise kulud juhul, kui projekteerimine ja ehitamine teostatakse ühe lepingu raames samaaegselt; 5) kliimakindluse analüüsi, mis hõlmab kliimamuutuste leevendamist ja kliimamuutuste mõjuga kohanemist, koostamisega seotud kulud; 6) „ei kahjusta oluliselt“ printsiibiga arvestamise analüüsi koostamisega seotud kulud; 7 ) projekti tegevuste tulemusena tekkivate jäätmete taaskasutamisega seotud kulud; 8 ) kohustusliku teavit amistegevusega seotud kulud vastavalt teavitusmääruse §-le 2 ; 9) raudtee elektrifitseerimisel elektriliitumistega seotud kulud; 10) muud sobivad, vajalikud ja tõhusad kulud. (3) Abikõlbmatud on l isaks ühendmääruse §-s 17 loetletud kuludele: 1) projektijuhtimis- ja personalikulud; 2) projekti ettevalmistustööde ja -tegevustega seonduva te uuringute, ekspertiiside, analüüside, detail- ja teemaplaneeringute või keskkonnamõju hindamise läbiviimisega seotud kulud , välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2 , 3 ja 5 nimetatud kulud ; 3) projekti eelprojekti koostamise ja projekteerimisega seotud kulud, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 nimetatud kulud. § 6. Projekti abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused alga vad ja lõppe vad , ning mis peab jääma ajavahemikku 1. jaanuar 2021. a kuni 31. oktoober 2029. a. (2) Projekti abikõlblikkuse periood algab projekti esimese hankelepingu sõlmimisega või taotluse esitamise kuupäevaga olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem, välja arvatud § 12 lõikes 6 sätestatud juhul, ja see sätestatakse projekti abikõlblikkuse alguskuupäevana taotluse rahuldamise otsuses . § 7. Toetuse osakaal ja piirsumma (1) Kliimamuutustega kohanemise prioriteedis on § 2 lõike 2 : 1) punkti 1 väljundnäitaja saavutamise osas t oetuse maksimaalne osakaal kuni 70 protsenti abikõlblike kulude maksumusest projekti kohta; 2) punkti 2 väljundnäitaja saavutamise osas t oetuse maksimaalne osakaal kuni 73,07 protsenti abikõlblike kulude maksumusest projekti kohta. (2) Ühenduste prioriteedis on toetuse maksimaalne osakaal kuni 85 protsenti abikõlblike kulude maksumusest projekti kohta. ( 3 ) Toetuse osakaal ja piirsumma kinnitatakse investeeringute kavas. ( 4 ) Juhul kui projekti maksumus suureneb, katab projekti kallinemise osa toetuse saaja. ( 5 ) Põhjendatud juh ul võib investeeringute kavaga kinnitatud projektile antavat toetuse summat suurendada , kui see ei ole vastuolus riigiabi reeglitega. 3. peatükk INVESTEERINGUTE KAVA KOOSTAMINE § 8 . Investeeringute kavasse investeeringu kirjelduse esitamine (1) K liimamuutustega kohanemise prioriteedi tegevuste elluviimiseks esitab i nvesteeringute kavasse investeeringu kirjelduse avaliku liiniveo tarbeks transpordiinfrastruktuuri omav riigi äriühing ning maanteede ehitust ja korrashoidu korraldav riigiasutus, kelle projekt i on eelnevalt riigieelarve koostamise protsessi raames otsustatud rahastada . (2) Ü henduste prioriteedi tegevuste elluviimiseks esitab i nvesteeringute kavasse investeeringu kirjelduse riigi raudteeinfrastruktuuri omav või selle ehitust korraldav riigi äriühing, avaliku raudteeinfrastruktuuri omanik ning maanteede ehitust ja korrashoidu korraldav riigiasutus, kelle projekt i on eelnevalt riigieelarve koostamise protsessi raames otsustatud rahastada . (3) Rakendusasutus esitab lõigetes 1 ja 2 loetletud taotlejatele kutsed investeeringute kirjelduste koostamiseks ja esitamiseks, lisades teavitusele investeeringute kirjelduse vormi. (4) Rakendusasutuse kutses esitatakse vähemalt järgnev teave : 1) maksimaalne eelarve potentsiaalse taotleja kohta; 2) potentsiaalse taotleja eeldefineeritud investeeringuobjektide nimekiri, mille kohta projekti kirjeldust oodatakse; 3) investeeringute kavasse investeeringu kirjelduse esitamise orienteeruv tähtaeg. (5) I nvesteeringu kirjeldus esitatakse rakendusasutusele elektronposti teel digitaalselt allkirjastatuna. § 9. Projekti kvalifitseerimistingimused (1) Investeeringu kavasse arvatakse projekt , mis vasta b järgmistele kvalifitseerimistingimustele: 1) projektis kirjeldatud investeeringuobjekt on nimetatud investeeringu kirjelduse esitamise kutses; 2) projekt panustab vähemalt ühe §-s 2 sätestatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevustega kaetud projekti puhul; 3) projekt on kooskõlas § 4 lõikes 7 sätestatud tingimusega; 4) projekti planeeritavad tegevused on kooskõlas §-s 4 sätestatud toetatavate tegevustega; 5) projekt on kavandatud ellu viia abikõlblikkuse perioodil; 6) projekt on vajalik t ranspordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035 eesmärkide elluviimiseks; 7) projekt on kooskõlas rakenduskava seirekomisjoni kinnitatud üldiste vastavus - ja valiku kriteeriumidega . ( 2) Paragrahv 4 lõike 3 punktis 2 nimetatud tegevuste puhul peab projekt panustama vähemalt ühe §-s 2 kirjeldatud eesmärgi ja väljundnäitaja saavutamisse. ( 3 ) Kvalifitseerimistingimustele mittevastavat projekti investeeringute kavasse ei lisata ja taotlejat teavitatakse sellest viivitamatult peale investeeringute kava kinnitamist . § 10. Investeeringute kava koostamine (1) Investeeringute kavasse arvatakse § 9 alusel kvalifitseerunud projektid. ( 2 ) Toetuse andmiseks koostab rakendusasutus taotlejate põhised investeeringute kavad, mis koosnevad toetatavate projektide nimekirjast ning vajadusel lisatingimustest. § 11. Investeeringute kava muutmine (1) Projekti investeeringute kavast välja arvamisel, rakendamata jätmisel, katkestamisel või vabade vahendite tekkimisel võib rakendusasutus teavitada kirjalikult transpordivaldkonna taotlejaid investeeringute kava muutmisest ja täiendava investeeringu kirjelduse esitamise tähtajast, arvestades riigi transpordipoliitikat, rakenduskava eesmärke ja riigieelarve strateegiat. ( 2 ) Põhjendatud juhul võib toetuse saaja põhise investeeringute kava kogueelarve piires investeeringute kavaga kinnitatud projektile antava t toetuse summat suurendada . Toetuse saajate nõusolekul muudetakse investeeringute kavade vahel projektidele antava toetuse summa sid . § 12. Riigiabi (1) K ui antav toetus on riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 ja konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 tähenduses, antakse toetust kooskõlas Euroopa Komisjoni riigiabi reguleerivate õigusaktidega. (2) Rakendusasutus vaatab läbi investeeringute kavasse planeeritavad projektid lähtuvalt riigiabi andmise põhimõtetest ja vajadusel esitab Euroopa Komisjonile riigiabi projekti kohta riigiabi teatise koos vajalike lisadega riigiabi andmist lubava otsuse saamiseks. (3) Rakendusüksus hindab vastavalt §-le 15 esitatud projekte lähtuvalt riigiabi andmise põhimõtetest. (4) Kui toetus on grupierandiga hõlmatud riigiabi, järgitakse riigiabi andmisel Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1 – 78) ja konkurentsiseaduse §-s 34 2 sätestatut. (5) L õike 4 alusel antava abi korral ei tohi taotleja alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste elluviimiseks enne taotluse esitamist rakendusüksusele. (6) Riigiabi andmisel algab projekti abikõlblikkuse periood taotluse esitamisega rakendusüksusele. Kui projekti kohta on Euroopa Komisjonile esitatud riigiabi teatis, võib projekti ettevalmistavate tegevustega alustada enne Euroopa Komisjonilt riigiabi andmist lubava otsuse saamist omal vastutusel pärast taotluse rakendusüksusele esitamist. (7) Taotluse rahuldamise otsust ei tehta enne riigiabi andmisega seotud küsimus te lahendamist . 4. peatükk NÕUDED TAOTLEJALE, PARTNERILE JA TAOTLUSELE § 1 3 . Nõuded taotlejale ja partnerile ( 1 ) Taotlejal ning partneril peab olema omafinantseeringu ja abikõlb matute kulude tasumise suutlikkus , mille kohta esitatakse taotlemisel kirjalik kinnitus . ( 2 ) L õikes 1 sätestatud nõue t ei kohald ata riigiasutusele. § 1 4 . Nõuded taotlusele (1) Taotlus peab lisaks ühendmääruse § 4 lõikes 1 sätestatule vastama järgmistele nõuetele: 1) taotlus esitatakse investeeringute kavas nimetatud projekti või ehitus- ja rekonstrueerimisobjekti või -objektide elluviimiseks ; 2) projekt peab toetama rakenduskava eesmärkide saavutamist; 3 ) toetust taotletakse §-s 4 nimetatud toetatavatele tegevustele; 4 ) taotletava toetuse summa ja selle osakaal abikõlblikest kuludest vasta b investeeringute kavaga kinnitatule. (2) Taotlus peab sisaldama lisaks ühendmääruse § 4 lõikes 2 sätestatule järgmisi andmeid ja dokumente: 1) lihtsustatud tasuvusanalüüs koos lühikokkuvõttega; 2) keskkonnamõju hindamise tulemus, kui selle koostamine on vajalik tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest , või keskkonnamõjude eelhinnang; 3) kliimakindluse analüüs, mis hõlmab kliimamuutuste leevandamist ja kliimamuutuste mõjuga kohanemist; 4) „ei kahjusta oluliselt“ printsiibiga arvestamise analüüs; 5) taotleja või partneri, välja arvatud juhul, kui selleks on riigiasutus, kirjalik kinnitus omafinantseeringu, abikõlb matute kulude ja projekti võimaliku kallinemise katmise suutlikkuse kohta; 6) lepingulise esindamise korral esindusõigust tõendav dokument või riigiasutuse puhul vajadusel voli kiri ; 7) taotleja kinnitus, et projekti tegevuste elluviimisel järgitakse ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel kehtestatud puudega inimeste erivajadustest tulenevaid nõudeid ehitisele, kui see on asjakohane; 8) kinnituskiri omafinantseeringu ja abikõlb matute kulude tasumise suutlikkus e kohta, välja arvatud riigiasutuse puhul; 9) taotleja kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta. (3) Taotleja võib soovi korral esitada tasuvusanalüüsi mitme projekti peale kokku, kui see on põhjendatud. (4) Taotleja, kelle projekti tegevuse d eelda vad kohest alustamist, võib lõike 2 punktides 3 ja 4 nimetatud andmed esitada rakendusüksuse määratud tähtaja jooksul. (5) Kui taotleja on projektile või projekti osadele tegevustele taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotleja sellest rakendusüksust teavitama toetuse taotluse esitamisel. (6) Lõike 2 punktis 3 nimetatud kliimakindluse hindamine ja analüüs tuleb läbi viia lähtuvalt rakendusüksuse veebilehel avaldatud juhendist ning Euroopa Komisjoni teatises t 2021/C 373/01 Taristu kliimakindluse tagamise tehniliste suunised aastateks 2021–2027 (ELT C 373, 16. 0 9.2021, lk 1–92). (7) Lõike 2 punktis 4 nimetatud „ei kahjusta oluliselt“ printsiibi vastavuse hindamisel tuleb lähtuda rakendusüksuse veebilehel avaldatud juhendist, mis põhineb Euroopa Komisjoni teatisel 2021/C 58/01 Tehnilised suunised põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta taaste- ja vastupidavusrahastu puhul (ELT C 58, 18. 0 2.2021, lk 1–30). 5. peatükk TAOTLUSE MENETLEMINE § 1 5 . Taotluse esitamine ja menetlemine (1) Taotlus toetuse saamiseks esitatakse rakendusüksusele määruses sätestatud tingimuste kohaselt . (2) Taotluse võib esitada investeeringute kavas nimetatud taotleja. ( 3 ) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 30 tööpäeva taotluse esitamisest rakendusüksusele. § 1 6 . Taotleja, partneri, taotluse ja projekti nõuetele vastavaks tunnistamine Rakendusüksus tunnistab taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks, kui taotleja, partner ja taotlus vastavad käesoleva s määruse s ja ühendmääruses sätestatud nõuetele. § 1 7 . Taotluse rahuldamise tingimused ja kord (1) Rahuldamisele kuuluvad järgmised nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused, mis: 1) vastavad §-s 9 nimetatud kvalifitseerimistingimustele; 2) vastavad investeeringute kavale; 3) annavad alust eeldada, et projekti eesmärgid saavutatakse §-s 6 toodud abikõlblikkuse perioodi jooksul. (2) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning toetuse kasutamise tingimusi. (3) Otsuses sätestatakse lisaks ühendmääruse § 8 lõikes 4 sätestatule: 1) projekti elluviimise tingimused; 2) toetuse maksmise tingimused; 3) ühissätete määruse artiklites 65 ja 66 nimetatud tegevuste kestvuse nõude periood ja sellega seotud kohustused; 4) vajadusel nõuded horisontaalsete põhimõtetega arvestamise väljundnäitajate esitamise kohta; 5) muud vajalikud kõrvaltingimused taotlusele, taotlejale või partnerile. ( 4 ) Taotlus ja selle kohta täiendavalt esitatud teave on taotluse kohta tehtud otsuse lahutamatu osa . ( 5 ) Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus viivitamata e-toetuse keskkonna vahendusel. § 18 . Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord (1) Taotlus jäetakse rahuldamata kui taotlus või taotleja ei vasta käesoleva määruse nõuetele . (2) Taotluse rahuldamata jätmise otsuse eelnõu kooskõlastatakse rakendusasutusega. § 19 . Taotluse kõrvaltingimusega rahuldamine ( 1 ) Taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise korral ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele. ( 2 ) Õigus toetusega seotud maksetele tekib toetuse saajal pärast rakendusüksuse poolt tingimuse saabumise või täitmise tuvastamist toetuse saaja esitatud teabe põhjal, välja arvatud kui teavet on võimalik rakendusüksusel tuvastada infosüsteemist , muust registrist või andmeallikast. 6. peatükk RIIGIHANGETE KONTROLL § 20. Projekti riigihangete kontroll (1) Toetuse saaja lähtub toetuse kasutamisel ja riigihangete läbiviimisel riigihangete seaduses sätestatust. (2) Rakendusüksus kontrollib projekti, mis on seotud lepinguga ning mis esitatakse maksetaotluses toetuse maksmise alusena , riigihanke menetluse vastavust riigihangete seadusele ja taotluse rahuldamise otsusele. ( 3 ) Riigihangete eelkontrolli teostab rakendusüksus riigihangete riskihindamise alusel. Rakendusüksus kooskõlastab vajadusel riigi hangete riskihindamise tulemused rakendusasutusega enne projekti rakendamise algust . Põhjendatud juhul lepivad rakendusüksus ja -asutus riigihangete eelkontrolli läbiviimise vajaduse kokku riigihangete riskihindamist läbi viimata ning teavitavad tulemustest taotlejat. ( 4 ) Toetuse saaja esitab riigihangete eelkontrolli käigus rakendusüksusele hinnangu andmiseks riigihangete alusdokumentide eelnõu enne riigihanke eelteate ja hanketeate avaldamist ning alusdokumentide muudatuse eelnõu enne muudatuse avaldamist . ( 5 ) Rakendusüksus annab kümne tööpäeva jooksul alates hetkest, mil talle esitati lõikes 4 nimetatud dokumendid, oma hinnangu koos soovitustega vajaduse korral hankemenetluse igas etapis. Rakendusüksuse määratud esindaja võib osaleda riigihangete registri vahendusel hankekomisjonides vaatlejana. (6) Toetuse saaja on kohustatud juhinduma rakendusüksuse antud hinnangust. Vajadusel muudetakse riigi h anke alus dokument e p ärast rakendusüksuse hinnangu saamist rakendusüksuse juhiste kohaselt ja riigi hanke võib muudetud sõnastuses välja kuulutada. ( 7 ) Toetuse saaja kohustub hankelepingu muutmisel järgima riigihangete seaduse §-s 123 sätestatut. Rakendusüksus teostab lepingu täitmise ajal kontrolli lepingu muutmise ja tellija reservi kasutamise üle. Toetuse saaja esitab lepingu muudatusega ja tellija reservi kasutamisega seotud dokumendid enne lepingu muutmist rakendusüksusele kooskõlastamiseks. 7. peatükk TAOTLUSE RAHULDAMISE OTSUSE MUUTMINE § 2 1 . Taotluse rahuldamise otsuse muutmine (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja kirjaliku avalduse alusel ühendmääruse §-des 12 ja 13 ja käesolevas määruses sätestatud tingimustel ja korras. (2) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele , muudatus on põhjendatud ja kooskõlas käesoleva määrusega . (3) Taotluse rahuldamise otsuse muudatuse võib teha kõrvaltingimusega vastavalt §-le 20 ja enne § 11 lõikes 3 nimetatud otsuse tegemist. 8. peatükk TOETUSE SAAJA NING PARTNERI ÕIGUSED JA KOHUSTUSED § 2 2 . Toetuse saaja ning partneri õigused ja kohustused (1) Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja selgitusi, mis on seotud määruses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. (2) Toetuse saaja on kohustatud: 1) tagama projekti elluviimiseks vajalike õigusaktides ette nähtud lubade ja kooskõlastuste olemasolu; 2) tagama ühissätete määruse artiklites 65 ja 66 nimetatud kestvuse nõude täitmise viis aastat. (3) Partner peab täitma ühendmääruse § 10 lõigetes 2 ja 3 sätestatud kohustusi. 9. peatükk RAKENDUSÜKSUSE ÜLESANDED § 2 3 . Rakendusüksuse ülesanded Rakendusüksus täidab järgmisi ülesandeid: 1) teeb koostööd kõigi osapooltega selle nimel, et §-s 2 loetletud eesmärgid ja tulemused saaksid saavutatud abikõlblikkuse perioodil vähima võimaliku finantsmõjuga riigieelarvele; 2) viib vajadusel asutuse juhtimis- ja kontrollisüsteemidesse sisse muudatusi, et tagada käesoleva määruse nõuetekohane täitmine; 3) teostab seiret projektide tulemuste üle ning sisestab projekti seire- ja muud andmed struktuuritoetuse registrisse; 4) seirab meetmete rahalisi jääke ja vajadusel esitab rakendusasutusele ülevaateid meetme rahaliste jääkide ja tegevuste elluviimise kohta; 5) menetleb toetuse kasutamise aruandlust, vaatab läbi toetuse saaja koostatud projekti vahe- ja lõpparuande, vajadusel täiendab neid ja kooskõlastab toetuse saajaga ning edastab kinnitatud aruande rakendusasutusele; 6) eelnõustab ja nõustab toetuse saajat riigihangete läbiviimisel ja toetuse kasutamisega seotud küsimustes vastavalt § 21 lõike 2 kohase riskihindamise tulemusele; 7) esitab toetuse saajale arvamuse riigihanke alusdokumentide eelnõu, selle muudatuste ja hankelepingu muudatuse eelnõu nõuetele vastavuse ja kulude abikõlblikkuse kohta; 8) nõustab aegsasti toetuse saajat teavitusmääruse §-s 2 sätestatud teavitusürituse korraldamisel; 9) koostab ja avalikustab oma veebilehel toetuse andmise ja kasutamise ülevaated; 10) teavitab rakendusasutust projekti elluviimise takistustest; 11) kontrollib toetuse väljamaksmise aluseks olevaid arveid valimi alusel vastavalt projekti riskiastmele; 12) teostab järelkontrolli projektidele hiljemalt viie aasta jooksul pärast projekti abikõlblikkuse tähtaja lõppu, veendumaks, et projekti elluviimise tulemusena soetatud vara ning rajatud või rekonstrueeritud infrastruktuuriobjekti säilitatakse ja kasutatakse sihtotstarbeliselt; 13) teostab kontrolle toetuse saaja juures vastavalt ÜSS 2021_2027 §-le 26; 14) säilitab riigiabi andmist käsitlevaid andmeid kümme aastat alates päevast, mil selle kava kohaselt viimast korda üksikabi anti; 15) nõustab toetuse saajat § 15 lõike 2 punktides 2–4 ja 7 nimetatud andmete esitamisel; 16) täidab muid ÜSS 2021_2027-s ja selle alusel antud õigusaktides ning käesolevas määruses sätestatud toiminguid. 10. peatükk ARUANNETE ESITAMINE § 2 4 . Toetuse kasutamisega seotud aruannete ja järelaruannete esitamine (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta aruande iga aasta 31. detsembri seisuga hiljemalt 15. jaanuaril, rakendusüksuse nõudmisel või taotluse rahuldamise otsuses sätestatu korral tihedamini e-toetuse keskkonna kaudu . (2) Projekti vahe- ja lõpparuandes kajastat akse järgmine teave: 1) taotluse rahuldamise otsuses sätestatud üldandmed projekti kohta; 2) projekti aruandlusperiood (kumulatiivne); 3) andmed projekti progressi kohta ja projekti seisu kirjeldus aruandeperioodi kohta; 4) teave §-s 2 nimetatud väljund- ja tulemusnäitajate ning taotluse rahuldamise otsuses nimetatud projektispetsiifiliste näitajate saavutamise kohta; 5 ) kui asjakohane, siis teave selle kohta, kuidas projekt on panustanud „ Eesti 2035 “ sihtidesse; 6 ) teave selle kohta, kuidas projekt on panustanud horisontaalsetesse põhimõtetesse ja ligipääsetavuse parandamisse, kui see on asjakohane; 7 ) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele; 8 ) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta ja aruande esitamise kuupäev. (3) Rakendusüksus koostab rakendusasutusele projektide kvartaalsed ülevaated rakendusasutuse vormil. (4) Rakendusüksusel on õigus nõuda toetuse saajalt järelaruande esitamist kuni kolme aasta jooksul pärast projekti lõppu. 11. peatükk TOETUSE MAKSMISE TINGIMUSED JA KORD § 2 5 . Toetuse maksmi s e tingimused ja kord (1) Toetust makstakse tegelike kulude alusel. (2) Toetuse maksete tegemisel lähtutakse ühendmääruse §-des 24–2 7 nimetatud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast. (3) Toetuse saaja esitab makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid rakendusüksusele mitte tihedamini kui üks kord kvartalis . 12. peatükk ETTEMAKSED § 2 6 . Ettemaksed (1) Toetuse saajale, kes ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi saaja ega riigiasutus , tehakse ettemakseid ühendmääruse §-s 30 kehtestatud tingimustel. (2) Riigiabi ja vähese tähtsusega abi saavale toetuse saajale võib põhjendatud juhtudel teha ettemakseid ühendmääruse §-s 31 ja §-s 32 kehtestatud tingimustel. (3) Ettemakse võib toetuse saajale teha põhjendatud vajaduse korral kuni 25 protsenti projektile määratud toetuse summast. 13. peatükk FINANTSKORREKTSIOONIDE TEGEMINE JA TOETUSE TAGASTAMINE NING VAIDE MENETLEMINE § 2 7 . Finantskorrektsioonide tegemine ja toetuse tagastamine Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS 2021_2027 §-des 28–30 ja ühendmääruse §-des 34–38 sätestatule. § 28 . Vaide menetlemine (1) Käesoleva määruse alusel antud otsuse või tehtud toimingu vaidlustamisel tuleb enne halduskohtule kaebuse esitamist läbida vaidemenetlus vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 31 . (2) Vaide lahendab rakendusüksus, välja arvatud toetuse taotlemisega seotud otsuse peale esitatud vaide korral, mille lahendab rakendusasutus. (3) Vaidemenetlusega seotud teave, dokumendid ja vaideotsus toimetatakse vaide esitajale kätte elektrooniliselt. 14. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 29 . Määruse rakendamine Paragrahv i 8 l õiget 3 rakendatakse 9. märtsist 2022 . (allkirjastatud digitaalselt) delta_signerName \* MERGEFORMAT Ahti Kuningas delta_signerJobTitle \* MERGEFORMAT transpordi asekantsler kantsleri ülesannetes (allkirjastatud digitaalselt) delta_secondsignerName \* MERGEFORMAT Riina Sikkut delta_secondsignerJobTitle \* MERGEFORMAT majandus- ja taristuminister