Elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu

EELNÕU 22.08.2022 Elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seadus § 1. Elektrituruseaduse muutmine Elektrituruseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 264 järgmises sõnastuses: „264) universaalteenus – käesoleva seaduse § 765 kohane elektrienergia müük Eesti piires universaalteenuse tarbijale;“; 2) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Universaalteenuse tarbija on kodutarbija, korteriühistu, kodutarbijast liikmele elektrienergiat müüv ja edastav mittetulundusühing ja kodutarbijale elektrienergiat müüv ja edastav äriühing, kellele osutatakse § 765 alusel universaalteenust.“; 3) paragrahvi 763 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Üldteenuse osutaja arvutab kodutarbijale ja korteriühistule, mittetulundusühingule ning äriühingule, kes müüb ja edastab elektrienergiat kodutarbijale, üldteenuse korras müüdava elektrienergia kalendrikuu hinna selliselt, et lisab selles kuus kehtinud universaalteenuse raames kooskõlastatud elektrienergia hinnale üldteenuse osutamisega seotud põhjendatud kulud ning mõistliku ärikasumi.“; 4) seadust täiendatakse §-dega 765 ja 766 järgmises sõnastuses: „§ 765. Universaalteenuse osutamine (1) Elektrimüüja võib osutada universaalteenust. Universaalteenust osutatakse universaalteenuse tarbija taotluse ja temaga universaalteenuse osutamiseks sõlmitud elektrilepingu alusel. Universaalteenuse osutamisest teavitab elektrimüüja oma veebilehel. (2) Elektrimüüja, kes kuulub ühte kontserni käesoleva seaduse § 766 lõikes 1 nimetatud tootjaga või omab Eesti piires elektrimüügil vähemalt 50-protsendilist turuosa, on kohustatud universaalteenust osutama. (3) Universaalteenuse hind sisaldab lisaks käesoleva seaduse § 766 lõikes 1 nimetatud kooskõlastatud elektrienergia tootmishinnale elektrimüüja universaalteenuse osutamisega seotud põhjendatud kulusid ning mõistlikku ärikasumit. (4) Elektrimüüja, kes ostab käesoleva seaduse § 766 lõikes 1 nimetatud tootjalt elektrienergiat Konkurentsiametiga kooskõlastatud tootmishinnaga, võib seda elektrienergiat kasutada vaid universaalteenuse osutamiseks. 1 (5) Konkurentsiamet võib kontrollida universaalteenuse hinna vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud nõuetele. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud kontrollimise jaoks peab lõikes 1 või 2 nimetatud elektrimüüja Konkurentsiameti nõudel selgitama ja põhjendama universaalteenuse hinna kujunemise aluseid. Konkurentsiamet võib universaalteenuse hinna kontrollimisse kaasata sõltumatuid eksperte. (7) Konkurentsiamet teeb elektrimüüjale ettekirjutuse universaalteenuse hinna kooskõlla viimiseks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tingimustega. Elektrimüüja on kohustatud Konkurentsiameti ettekirjutuse täitma kahe tööpäeva jooksul ettekirjutuse jõustumisest arvates. (8) Kui elektrimüüja ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud tähtaja jooksul Konkurentsiameti ettekirjutust ega vii universaalteenuse hinda kooskõlla lõikes 3 sätestatud tingimustega, võib Konkurentsiamet kehtestada elektrimüüjale universaalteenuse ajutise hinna. (9) Konkurentsiameti kehtestatud ajutine hind kehtib, kuni käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud elektrimüüja on viinud oma universaalteenuse hinna vastavusse lõikes 3 sätestatud nõuetega. (10) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud ajutise hinna kehtestamisel lähtub Konkurentsiamet lõikes 3 sätestatud alustest. Konkurentsiamet võib ajutise hinna kehtestamisel kasutada ka andmeid, mis on talle kättesaadavad varem läbiviidud menetlustest tulenevalt või on avalikult kättesaadavad. § 766. Universaalteenuse osutamiseks müüdava elektrienergia tootmishinna kooskõlastamine (1) Tootja, kelle tootmisseadme netovõimsus on 150 MW või rohkem, on kohustatud võrdsetel tingimustel müüma elektrienergiat elektrimüüjale või üldteenuse raames elektrienergiat müüvale võrguettevõtjale universaalteenuse või ettenähtud tarbijatele üldteenuse osutamiseks hinnaga, mis on kooskõlastatud Konkurentsiametiga (edaspidi tootmishind). Universaalteenuse osutamiseks elektrienergia müügi kohustus tekib, kui Konkurentsiamet on kooskõlastanud tootmishinna käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel või kehtestanud tootjale ajutise tootmishinna lõike 6 alusel. (2) Tootmishind kujundatakse selliselt, et universaalteenuse osutamiseks oleks tagatud: 1) vajalike tegevuskulude katmine; 2) investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks; 3) keskkonnanõuete täitmine; 4) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine; 5) põhjendatud tulukus. (3) Tootmishind arvutatakse vähemalt kolme majanduslikult kõige kulutõhusamate keevkihttehnoloogial põhinevate tootmisseadmete alusel, arvestades käesoleva seaduse § 72 lõigetes 7–12 ja 14 sätestatud hinnakujunduse põhimõtteid. Kui tootja kasutab elektrienergia tootmisel kütuseid, mida toodab ta ise või temaga ühte kontserni kuuluv ettevõtja, on Konkurentsiametil õigus kontrollida nende kütuste tootmishindade põhjendatust sarnaselt universaalteenuse osutamiseks müüdava elektrienergia tootmishinna kujunduse põhimõtetega. 2 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tootja on kohustatud esitama Konkurentsiametile tootmishinna kooskõlastamise taotluse hiljemalt lõikes 1 nimetatud tootmisseadmega elektrienergia tootmise alustamisele järgneval päeval. Konkurentsiamet kooskõlastab tootmishinna või jätab selle põhjendatult kooskõlastamata 30 päeva jooksul taotluse saamisest arvates. Eriti keeruka või töömahuka kooskõlastamistaotluse korral võib Konkurentsiamet pikendada tähtaega 60 päeva võrra. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tootja esitab viivituseta Konkurentsiametile uue tootmishinna kooskõlastamise taotluse, kui elektrienergia tootmisega kaasnevad kulud on võrreldes eelmise kooskõlastatud tootmishinnaga muutunud. Taotluse menetlemisel lähtub Konkurentsiamet lõikes 4 sätestatud tähtaegadest. (6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatud kooskõlastamistaotluse menetlemise käigus peab lõikes 1 nimetatud tootja Konkurentsiameti nõudel selgitama ja põhjendama tootmishinna kujunemise aluseid. Konkurentsiamet võib kooskõlastamistaotluse menetlusse kaasata sõltumatuid eksperte. (7) Kui tootja on jätnud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud tähtajaks kooskõlastamistaotluse esitamata, Konkurentsiamet jätab tootja taotluses esitatud tootmishinna kooskõlastamata või kui tootmishind ei vasta lõikes 2 nimetatud tingimustele, võib Konkurentsiamet kehtestada lõikes 1 nimetatud tootjale ajutise tootmishinna. (8) Konkurentsiameti kehtestatud ajutine hind kehtib, kuni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tootja kooskõlastab elektrienergia tootmishinna Konkurentsiametiga. (9) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud ajutise hinna kehtestamisel lähtub Konkurentsiamet lõigetes 2 ja 3 sätestatud alustest. Konkurentsiamet võib ajutise hinna kehtestamisel kasutada ka andmeid, mis on talle kättesaadavad varem läbiviidud menetlustest tulenevalt või on avalikult kättesaadavad. (10) Konkurentsiamet võib teha käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tootjale ettekirjutuse universaalteenuse osutamiseks müüdava elektrienergia müügihinna kooskõlla viimiseks tootmishinnaga. (11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tootja koostab universaalteenusena müüdava elektrienergia müügilepingu tüüptingimused ja avaldab need oma veebilehel. (12) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud tüüptingimuste põhimõtted võib kehtestada valdkonna eest vastutav minister elektrituru toimimise võrgueeskirjaga.“; 5) paragrahvi 87 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Universaalteenuse lepingu sõlmimisel lõpeb elektrimüüjaga sõlmitud elektrileping. Müüja ei või nõuda esimest korda universaalteenusega liituvalt tarbijalt ega universaalteenust lõpetavalt tarbijalt elektrilepingu ennetähtaegse lõpetamisega kaasnevat leppetrahvi ega kahju hüvitamist.“; 6) seadust täiendatakse §-ga 1092 järgmises sõnastuses: „§ 1092. Paragrahvide 765 ja 766 rakendamine 3 (1) Käesoleva paragrahvi jõustumise ajal käesoleva seaduse § 765 lõikes 2 sätestatud tingimustele vastav elektrimüüja on kohustatud osutama universaalteenust alates 2022. aasta 1. oktoobrist. (2) Käesoleva paragrahvi jõustumise ajal käesoleva seaduse § 766 lõikes 1 sätestatud tingimustele vastav tootja on kohustatud esitama Konkurentsiametile tootmishinna kooskõlastamise taotluse viie päeva jooksul käesoleva seaduse § 766 jõustumisest arvates.“; 7) paragrahvi 3 punkt 264, § 12 lõige 4, § 763 lõige 11, §-d 765 ja 766, § 87 lõige 4 ning § 1092 tunnistatakse kehtetuks.“. § 2. Konkurentsiseaduse muutmine Konkurentsiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 531 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „tegevuspiirkonna“ sõnadega „või elektritootmise“; 2) paragrahvi 531 lõikest 4 jäetakse välja sõnad „või elektritootmise“; 3) paragrahvi 531 lõiget 5 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) elektrienergia tootja elektrituruseaduse tähenduses, kellel on elektrienergia tootmishinna kooskõlastamise kohustus.“; 4) paragrahvi 531 lõike 5 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks. § 3. Seaduse jõustumine (1) Käesolev seadus jõustub 2022. aasta 23. septembril; (2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 7 ning § 2 punktid 2 ja 4 jõustuvad 2026. aasta 1. mail. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, … 2022 Algatab Vabariigi Valitsus … 2022 nr .. (allkirjastatud digitaalselt) Vabariigi Valitsuse nimel 4  22.08.2022 Elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga kehtestatakse kodutarbijatele, korteriühistutele, mittetulundusühingule ja kodutarbijatele elektrienergiat vahendavatele äriühingutele ajaliselt piiratud võimalus osta elektrienergiat kooskõlastatud universaalteenusena ning sätestatakse alused universaalteenuse raames ostetava elektrienergia tootmishinna kooskõlastamiseks. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/944, elektrienergia siseturu ühiste normide kohta ja millega muudeti direktiivi 2012/27/EL (edaspidi direktiiv) näeb ette, et riiklikku sekkumist tarnitava elektri hinnakujundusse tuleks kasutada üksnes avaliku teenuse osutamise kohustuse täitmiseks ning see peaks toimuma direktiivis sätestatud eritingimusi järgides. Direktiivi artikli 5 lõike 4 kohaselt peab riiklik sekkumine tarnitava elektri hinnakujundusse vastama järgmistele tingimustele: - sekkumine taotleb üldist majanduslikku kasu ega lähe kaugemale sellest, mis on vajalik sellega taotletava üldise majandusliku kasu saamiseks; - sekkumine on selgelt määratletud, läbipaistev, mittediskrimineeriv ja kontrollitav ning see tagab kõikidele liidu elektriettevõtjatele võrdse juurdepääsu tarbijatele: - lisaks peab sekkumine olema ajaliselt piiratud ja sellest kasu saavate isikute suhtes proportsionaalne ega tohi tuua turuosalistele diskrimineerival viisil kaasa lisakulusid. Euroopa Liidu regulatsiooni alusel on riiklikult seega võimalik näha piiratud ajaks ette võimalus kodutarbijatel osta elektrienergiat reguleeritud hinnaga. Seejuures peab see aga olema üks võimalikest elektripakettidest, kuna tarbijatele peab säilima võimalus soovi korral valida teenuse saamiseks ka teisi vabaturul tegutsevaid ettevõtjad. Reguleeritud hinna kehtestajaks võib olla energiaregulaator ehk Eestis Konkurentsiamet. 2022. a märtsi seisuga reguleeritakse Euroopa Liidu (edaspidi EL) 14 liikmesriigis konkreetse ajavahemike kestel elektrihindasid kodutarbijatele.1 Kuna seoses kõrgete elektrihindadega on tekkinud vajadus nende järsu tõusu leevendamiseks, sätestatakse ka elektrituruseaduses vastavasisulised alused. Eelnõu eesmärki ei ole võimalik kiireloomuliselt teiste meetoditega lahendada. Elektriturul tekkinud olukord on põhjustatud maagaasi kõrgest hinnast ning vähesest taastuvenergia tootmisvõimsusest. Gaasi hinda ei ole võimalik regioonis kiirete meetmetega alla tuua. Samuti ei ole võimalik eesmärki täita kiirkorras uute tootmisseadmete turule toomisega. Uute tootmisseadmete rajamine on aeganõudev protsess, mille käigus tuleb korraldada nii vajalikud load ja planeeringud kui ka rajada tootmisseadmed. See kõik võtab aega aastaid, kuid hinnakriisile on vaja leida lahendus juba selleks kütteperioodiks. 1 Konkurentsiameti 2022. aasta analüüs „Euroopa elektrituru ülesehitus Eesti näitel, regulatsiooni paindlikkus ja võimalused turukorralduslikeks muudatusteks“. Kättesaadav: https://www.konkurentsiamet.ee/sites/default/files/euroopa_elektriturg_29.03.2022_.pdf 1 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Konkurentsiameti õigusosakonna juhataja Marek Piiroja (e-post: [email protected]; tel: 667 2541) ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna ekspert Marie-Ursula Vaks (e-post: [email protected]; tel: 639 7674) ja energiaturgude valdkonnajuht Rein Vaks (e-post: [email protected], tel: 625 6347). Õigusliku analüüsi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (e-post: anne- [email protected]; tel: 5813 7801). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõuga muudetakse elektrituruseaduse (edaspidi ELTS) redaktsiooni RT I, 18.05.2022, 12 ja konkurentsiseaduse (edaspidi KonkS) redaktsiooni RT I, 30.12.2021, 12. Eelnõu koostamisele ei eelnenud väljatöötamiskavatsuse koostamist Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 1 punktides 1 ja 2 toodud põhjustel - eelnõu menetlus on põhjendatult kiireloomuline. Eelnõu koostamine on nähtud ette Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis ning selle Vabariigi Valitsusele esitamise tähtaeg on august 2022. Eelnõu peab olema jõustunud seadusena hiljemalt 2022. a septembrikuu keskpaigas. Eelnõu vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust. 2. Eelnõu eesmärk Eelnõu aitab ellu viia 2022. aasta juulis Eesti Reformierakonna, Isamaa Erakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koostöölepingus aastateks 2022–2023 sätestatud eesmärke, mille järgi leevendatakse energiakandjate hinnatõusu ja tagatakse Eesti perede parem toimetulek. Eelnõuga on võimalik antud tarbijagrupil lihtsamalt, kiiremini ja efektiivsemalt toetada ning vältida olukorda, kus abivajajad peavad avaldustega ise riigi või kohaliku omavalitsuse üksuste poole pöörduma. Eelnõuga tehakse ELTS-i muudatused, millega luuakse universaalteenuse tarbijatele võimalus osta vahemikus 2022. a oktoober kuni 2026. a aprill elektrienergiat universaalteenusena. Selleks kohustatakse üle 150 MW võimsusega tootmisseadet omava isikuga ühes kontsernis olevat müüjat või Nord Pooli Eesti hinnapiirkonnas üle 50% turuosa omavat elektrimüüjat müüma toodetud elektrit universaalteenuse korras tarbijatele, kelle hulka kuulub kodutarbija (isik, kes kasutab elektrienergiat oma majapidamise eesmärgil, mis ei seondu tema majandus- ja kutsetegevusega) ning korteriühistu, ja kõigile elektri edasimüüjatele piiritletud elektrienergia hinnaga. Kõnealune regulatsioon on ajutine ning kehtib 2026. aasta 30. aprillini ning see on kookõlas Direktiivis sätestatud põhimõtetega. Muudatused ei takista elektritootjate ligipääsu tarbijatele ega Eesti üleminekut taastuvenergiale ning universaalteenuse tarbijatel säilib vastavalt kehtivale õigusele vabadus jätkata senise elektripaketi kasutamist või vahetada oma elektripakett universaalteenuse paketi vastu. Vabadus osutada lisaks universaalteenusele ka nö vabaturuteenust säilib kõikidele elektrit müüvatele ettevõtjatele. Kõnealuse meetme puhul ei ole tegemist riigiabi osutamisega. Riigiabi reeglistiku eesmärk on välistada igasugune EL siseturu kaitset kahjustav ja konkurentsi moonutav abi ettevõtjatele riigi poolt, mis on keelatud. Vastavalt ELi toimimise lepingu artikkel 107 lõikele 1 on igasugune 2 liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust. Otsustamisel, kas tegemist on riigiabiga, tuleb toetusmeedet hinnata 5 kriteeriumi alusel: 1) abi antakse ettevõtjale; 2) abi antakse riigi, linna või valla vahenditest; 3) abimeetmel on valikuline iseloom; 4) abimeede annab abi saajale majandusliku eelise; 5) abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kahjustab kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel. Üksnes juhul, kui abi vastab kõigile kriteeriumile, on tegemist riigiabiga. Eelnõuga ei anta otseselt ega kaudselt toetust ettevõtjatele. Konkurentsiametiga kooskõlastatud universaalteenuse hind kehtib vaid kodutarbijatele ja korteriühistutele, keda ei käsitata ettevõtjatena (nad ei tegele majandustegevusega) ja/või on nende tegevus kohaliku mõjuga, s.t ei mõjuta kaubandust EL liikmesriikide vahel. Äritarbijatele universaalteenuse või üldteenuse hinda ei rakendata. Lisaks ei anta eelnõu raames otseselt ega kaudselt toetust (riigi vahendeid) universaalteenuse ega üldteenuse osutajale. Seega on täitmata vähemalt esimene, teine ja viies riigiabi olemasolu tingimus, mistõttu ei ole tegemist riigiabiga. Kuivõrd universaalteenuse kasutamise ootus on alates 1.10.2022 ja kodutarbijate toetamine ei nõua riigiabi luba, ei ole universaalteenuse sihtgrupiks väikeettevõtted. Lisaks ei ole niivõrd lühikese aja jooksul võimalik luua müüjate juurde kompetentsi eristada väikeettevõtjat teistest ettevõtjatest. Sellest lähtuvalt on universaalteenuse tarbijateks valitud just kodutarbijad. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Käesoleva eelnõuga lisatakse ELTS-i ja KonkS-i järgmised peamised muudatused: 1. Sätestatakse universaalteenuse ja universaalteenuse tarbija mõiste. 2. Kehtestatakse regulatsioon, mille järgi tootja, kelle Eesti piires asuva tootmisseadme netovõimsus on suurem kui 150 MW, on kohustatud võrdsetel tingimustel müüma elektrienergiat elektrimüüjatele universaalteenuse osutamiseks hinnaga, mis on kooskõlastatud Konkurentsiametiga. Samuti, elektrimüüja, kes on nimetatud tootmisseadme omanikuga ühes kontsernis või omab Eesti piires elektrimüügil suuremat kui 50%-st turuosa, on kohustatud eelnimetatud tootjalt ostma elektrienergiat kooskõlastatud hinnaga edasimüügiks universaalteenuse tarbijatele. Ka teised müüjad võivad universaalteenust oma asjakohastele tarbijatele osutada. 3. Konkurentsiamet võib seaduses sätestatud juhtudel kehtestada universaalteenusena müüdavale elektrienergiale ajutise tootmishinna või müügihinna. 4. Muudetakse üldteenuse raames müüdava elektrienergia hinnakujunemise põhimõtet selliselt, et tunnipõhise turuhinna asemel tuleb universaalteenuse regulatsiooni kehtivuse ajal edaspidi kasutada üldteenuse baashinnana universaalteenuse hinda. 3 5. Sätestatakse erand, mille järgi kodutarbija või korteriühistu võib universaalteenuse tarbimiseks sõlmitava lepingu korral eelnevalt sõlmitud elektrienergia lepingu ilma leppetrahvi maksmata lõpetada. 6. Seoses Konkurentsiametile täiendava kohustuse lisandumisega tootja elektrienergia hinna kooskõlastamisel täiendatakse KonkS-i nii, et järelevalvetasu hakkab maksma ka elektrienergia tootja, kes on kohustatud müüma elektrienergiat Konkurentsiameti poolt kooskõlasatud hinnaga. Kõnealune ajutine regulatsioon on jätkumeede 2021/2022 kütteperioodil rakendatud toetusmeetmele. Selle raames tagati kodutarbijatele elektrienergia hind 120 €/MWh + km igakuise tarbimise kuni 650 kWh ulatuses. Meede rakendus automaatselt kõigile kodutarbijatele. Lisaks sellele meetmele rakendati ka vähekindlustatud tarbijate meedet, mille järgi said vähekindlustatud leibkonnad taotleda kohalikult omavalitsuselt toetust elektrienergia arve maksmiseks. Universaalteenuse regulatsiooni sissetoomine on sümbioos eelloetletud meetmetest, mille rakendamine on lihtsam ja ühiskonnale vähem koormust tekitav. Tarbijal puudub vajadus toetuse saamiseks taotlus esitada ning riigil puudub vajadus halduskoormusrikka toetusmeetme planeerimiseks ja elluviimiseks. Ühtlasi on tarbijal olemas kindlus elektrienergia tarbimishinna stabiilsuses, milleks eelmise kütteperioodi meetmed ei sobinud. Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist, millest § 1 käsitleb ELTS-i muutmist, § 2 käsitleb KonkS-i muutmist ning § 3 eelnõu jõustumist. Paragrahv 1 – ELTS muutmine Punkti 1 järgi täiendatakse ELTS § 3 punktiga 264, mille järgi on universaalteenuseks kodutarbijale (§ 12 lõike 11 kohaselt tarbija, kes kasutab elektrienergiat oma majapidamises eesmärgil, mis ei seondu tema majandus- ja kutsetegevusega), kodutarbijat teenindavale äriühingule, korteriühistule ning mittetulundusühingutele, kes müüvad ja edastavad elektrienergiat oma kodutarbijatest liikmetele ELTS § 765 alusel osutatav teenus. Nimetatud mittetulundusühingute alla kuuluvad näiteks aiandusühistud, mis müüvad elektrienergiat enda võrgus olevatele kodutarbijatele. Äritarbijad, mis müüvad elektrienergiat kodutarbijatele on näiteks haldusettevõtted, mis vahendavad müüja elektrienergiat oma kodutarbijatest klientidele. Sellised mittetulundusühingud ja äriühingud, mis müüvad elektrienergiat äritarbijatele või kelle liikmed ei tarbi elektrienergiat ELTS § 12 lõikes 11 sätestatud alustel, ei saa universaalteenust osta. Punktiga 2 täiendatakse ELTS §-i 12 lõikega 4, mille järgi universaalteenuse tarbija on kodutarbija, korteriühistu ning mittetulundusühing, mis müüb ja edastab elektrienergiat oma kodutarbijast liikmele või äriühing, kes edastab ja müüb elektrienergiat kodutarbijale, kellele osutatakse universaalteenust ELTS § 765 alusel. Arvestades meetme olemust, on vajalik universaalteenus ning selle adressaatide ring selgelt piiritleda vastavalt ülaltoodud sätete seadusesse lisamisega. Punktiga 3 täiendatakse ELTS §-i 763 lõikega 11. Muudatuse eesmärgiks on siduda üldteenuse raames kodutarbijatele, korteriühistutele ning asjakohastele mittetulundusühingutele müüdava elektrienergia hind universaalteenuse hinnaga. Üldteenust kasutavad kodutarbijad, kellel ei ole valitud elektrienergia müüjat. Üldteenuse hind on seaduse kehtiva redaktsiooni järgi seotud tunnipõhiste turuhindadega, muutes üldteenuse äärmiselt kalliks. Muudatuse järgi asendub 4 üldteenuse baashind tunnipõhise tunnihinna asemel Konkurentsiameti kooskõlastatud üle 150 MW võimsusega tootmisseadme tootmishinnaga. Nagu ka kehtiva seaduse järgi, lisandub muudatuse järgselt üldteenusele kulupõhine marginaal. Punktiga 4 täiendatakse ELTS-i §-dega 765 ja 766, mis sätestavad alused universaalteenusena toodetud elektrienergia hinna kooskõlastamiseks ja elektrimüügi universaalteenuse põhimõtted. Paragrahv 765 Lõike 1 järgi võib universaalteenust pakkuda iga elektrimüüja, kuid kohustus universaalteenust pakkuda on lõikes 2 nimetatud müüjal. Universaalteenuse tarbimiseks on vaja tarbijal avaldada selleks soovi ehk tarbija peab esitama müüjale avalduse või sõlmima iseteeninduskeskkonnas universaalteenuse leping (elektri müügileping ELTS § 83 mõistes). Universaalteenuse osutamisest teavitab elektrimüüja oma veebilehel. Universaalteenust võib valida iga kodutarbija, korteriühistu, kodutarbijale elektrit müüv või edastav äriühing või mittetulundusühing, mis müüb ja edastab elektrienergiat kodutarbijale. Universaalteenuse lepingu pikkus ei saa olla rohkem kui käesoleva regulatsiooni pikkus ehk 30.04.2026. Samuti võib universaalteenuse lepingu igal ajal lõpetada, kui tarbija soovib valida muud paketti. Sellisel juhul ei saa universaalteenuse osutaja nõuda universaalteenuse lõpetajalt leppetrahvi või kahju, sest teenuse osutajal ei ole tekkinud lepingu ennetähtaegse lõpetamisega kahju. ELTS § 88 lg 5 järgi peab leppetrahv olema põhjendatud. Lõike 2 järgi on elektrimüüja, kes on ühes kontsernis üle 150 MW tootmisseadet omava isikuga või omab Eesti piires elektrimüügil suuremat kui 50%-st turuosa, kohustatud osutama universaalteenust kodutarbijatele, korteriühistutele ning asjakohasele mittetulundusühingule vastavasisulise taotluse alusel. Sätte lisamisega tagatakse universaalteenuse osutamine vähemalt ühe elektriettevõtja poolt. Eelnõu koostamise ajal on selliseks ettevõtjaks Eesti Energia AS, kes omas 2020. aasta seisuga Eestis elektrimüügil ca 58.5 % suurust turuosa2. Info universaalteenuse osutamisest kohta avaldab elektrimüüja oma veebilehel. Lõige 3 sätestab, et universaalteenuse hind koosneb tootja poolt kooskõlastatud elektrienergia tootmishinnast ning kaetud peavad olema ka universaalteenuse osutamiseks kohustatud elektrimüüja kulud koos talle mõistliku ärikasumi tagamisega. Kuivõrd universaalteenust võivad pakkuda kõik elektrimüüjad, ei ole müügimarginaalile siinkohal piiri seatud. Tarbijad ostavad eelduslikult universaalteenust selle müüja käest, kellel on kõige madalam müügimarginaal. Eelnõu koostamise ajal oli müüjate keskmine marginaal ca 2,7%3. Lõike 4 järgi võivad elektrimüüjad, kes ostavad tootjalt elektrienergiat Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud tootmishinnaga, kasutada kooskõlastatud hinnaga ostetud elektrienergiat vaid universaalteenuse tarbijatele elektrienergia müügiks. Sätte lisamisega piiritletaks selgelt, et reguleeritud hinnaga soetatud elektrienergiat tohib kasutada vaid edasimüügiks kodutarbijatele, korteriühistutele ning asjakohastele mittetulundusühingutele, kes on universaalteenust taotluse alusel osta soovinud. See väldib turumoonutuse olukorda, kus reguleeritud elektrienergia tootmishinda hakatakse kasutama äritarbijatele teenuse osutamiseks. Kui selgub, et müüja ei kasuta ostetud energiat universaalteenuse osutamiseks vaid näiteks äritarbijatele edasimüügiks, 2 Konkurentsiameti aruanne „elektri- ja gaasiturust Eestis 2020, lk 37, Kättesaadav: https://www.konkurentsiamet.ee/sites/default/files/euroopa_aruanne_2021_korrigeeritud.pdf 3 Konkurentsiameti analüüs 5 on elektrienergia tootjal õigus nõuda müüjalt tagasi universaalteenuse raames müüdud elektrienergia ja müügi hetkel kehtinud turuhinna vahe. Sellele kulule võib lisanduda ka tootja saamata jäänud tulu selles osas, mida tootja oleks sama energia müügilt turutingimustel teeninud. Menetlus toimub tsiviilkorras. Kui tootjal on kahtlus, et müüja on kasutanud universaalteenuseks mõeldud elektrienergiat äritarbijatele müügiks, annab tootja sellest teada Konkurentsiametile. Amet peab sellisel juhul viima läbi järelevalvemenetluse ning konstateerima ELTS rikkumise. See otsus saab olema ka tsiviilhagi aluseks. Lõike 5 kohaselt võib Konkurentsiamet kontrollida universaalteenust osutava müüja hinna vastavust seaduses sätestatud nõuetele. Nii võib amet näiteks kontrollida, kas kooskõlastatud tootmishinnale on lisatud mõistlik ärikasum ja vajalikud tegevuskulud. Lõige 6 annab Konkurentsiametile õiguse nõuda universaalteenuse osutajalt selgitusi ja andmeid universaalteenuse hinna kujunemise kohta. Konkurentsiamet võib kaasata sõltumatuid eksperte universaalteenuse hinna kontrolli läbiviimisesse. Lõige 7 lubab Konkurentsiametil teha elektrimüüjale ettekirjutus universaalteenuse hinna kooskõlla viimiseks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tingimustega. Ettekirjutuses on ka kajastatud ameti hinnangul põhjendatud hind. Universaalteenuse osutaja on kohustatud Konkurentsiameti ettekirjutuse täitma kahe tööpäeva jooksul ettekirjutuse teatavaks tegemisest arvates. Ettekirjutus on põhjendatud seisukoht hinna kulupõhisuse analüüsiga. Kui isik ei ole ettekirjutusega nõus, on võimalik ettekirjutust vaidlustada. Vastasel juhul on kaks päeva piisavalt pikk aeg, et oma hind kulupõhis hinna vastu ära vahetada ning jätkata universaalteenuse müüki kulupõhise hinnaga. Lõige 8 reguleerib olukorda, kui universaalteenuse osutaja ei lähtu hinnakujunduses ELTS nõuetest ega täida Konkurentsiameti ettekirjutust. Sellisel juhul võib Konkurentsiamet kehtestada universaalteenuse osutamiseks kohustatud elektrimüüjale ajutise elektrienergia hinna. Võttes arvesse meetme olulisust ja aegkriitilisust, on sellise aluste ja nõuete sätestamine põhjendatud ja vajalik. Lõike 9 järgi kehtib Konkurentsiameti kehtestatud ajutine hind kuni ajani, mil universaalteenuse osutamiseks kohustatud elektriettevõtja universaalteenuse hind vastab nõuetele. Sellest hetkest alates kasutab müüja menetluse käigus põhjendatuks peetud hinda. Lõige 10 sätestab, et Konkurentsiamet lähtub universaalteenuse elektrienergia ajutise hinna kehtestamisel samas paragrahvis sätestatud alustest ning amet võib ajutise hinna määramisel kasutada ka andmeid, mis on ametile kättesaadavad eelnevalt läbiviidud menetluste käigus või avalikult kättesaadavatest andmetest. See tagab Konkurentsiametile tõhusa hinnaregulatsiooni ning võimaldab hinna määramise protsessis kasutada avalikke andmeid nagu CO2 ühikute hinnad, palgaandmed jne. Paragrahv 766 Lõikes 1 tuuakse välja, et tootja, kelle Eesti piires asuva elektrijaama netovõimsus on suurem kui 150 MW, on kohustatud võrdsetel tingimustel müüma elektrienergiat elektrimüüjatele universaalteenuse osutamiseks tootmishinnaga, mis on kooskõlastatud Konkurentsiametiga. Samuti peab selline tootja müüma elektrienergiat universaalteenusena võrguettevõtjale, kes 6 müüb elektrit üldteenusena kodutarbijale või korteriühistule. Müümine võib toimuda kas määratud tarne alusel baseerudes füüsilisel elektrienergia tootmiskogusel või virtuaalsel kaubandusel näiteks selliselt, et üle 150 MW võimsusega tootmisseadme omanik kompenseerib universaalteenuse osutajale kooskõlastatud hinna ja universaalteenuse kasutajale elektrienergia müügiks tegelikult tehtud kulutuste vahe. Eelnõu koostamise ajal on selliseks tootjaks ainult Enefit Power AS. Elektrienergia universaalteenuse osutamiseks müügi kohustus tekib alates tootmishinna kooskõlastamisest Konkurentsiameti poolt § 766 lõike 4 alusel või tootjale ajutise tootmishinna kehtestamisest sama paragrahvi lõike 6 alusel. Eesmärgi saavutamiseks on kõige optimaalsemaks, vähemkoormavaks ja kiiremaks võimaluseks kaasata meetme mõjualasse Nord Pooli Eesti hinnapiirkonnas suurimat turuosa omav elektritootja, kelleks on Eesti Energia AS-i kontserni kuuluv elektrienergia tootja Enefit Power AS. Meetme proportsionaalsuse tagamiseks ning ülereguleerimise vältimiseks sätestatakse seaduses, et elektrienergia tootmist silmas pidades rakendub kohustav regulatsioon vaid ettevõtja elektrienergia tootmisüksustele, mille netovõimsus on suurem kui 150 MW. Sellise piirvõimsuse alla kuuluvad eelnõu koostamise ajal Eesti Elektrijaam, Balti Elektrijaam ning Auvere Elektrijaam. Lõike 2 punktides 1-5 sätestatakse tootja poolt Konkurentsiametiga kooskõlastamisele kuuluva elektrienergia tootmishinna kujunemise üldised alused. Selle järgi tuleb elektrienergia hind kujundada selliselt, et oleks tagatud selle elektrienergia tootmiseks vajalike tegevuskulude katmine, investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks, keskkonnanõuete ning kvaliteedi-ja ohutusnõuete täitmine. Ettevõtjale peab teenuse osutamisel olema tagatud ka põhjendatud tulukus. Lõike 3 kohaselt peab Konkurentsiamet kooskõlastama tootmishinna vähemalt kolme majanduslikult kõige tõhusamalt toimiva keevkihttehnoloogial põhinevate tootmisseadmete näitajate alusel. Eelnõu koostamise ajal on majanduslikult kõige tõhusamad keevkihttehnoloogial põhinevad energiaplokid Auvere elektrijaam, Eesti elektrijaama 8. energiaplokk ning Balti elektrijaama 11. energiaplokk. Lõike järgi lähtub Konkurentsiamet hinna kooskõlastamisel analoogsetest põhimõtetest nagu lähtub võrgutasude kooskõlastamisel. Lisaks annab lõige Konkurentsiametile õiguse kontrollida tootmisel kasutatud kütuste hinna põhjendatust. Kuivõrd antud juhul kasutavad majanduslikult kõige tõhusamad plokid põlevkivi ja uttegaasi, võib amet seega nende kütuste hinnakujundust kontrollida, et veenduda ka selliste kütuste kulupõhisuses ja hinna põhjendatuses. Lõikes 4 tuuakse välja tähtajad, mille järgi peab energiahinna kooskõlastamiseks kohustatud tootja esitama Konkurentsiametile vajaliku taotluse. Uue toomisseadega elektrienergia tootjale on selleks ajaks 1 päev alates ajast, mil tootja alustab vähemalt 150 megavatise tootmisseadmega elektrienergia tootmist. Mis puudutab olemasoleva tootmisseadmega elektrienergia tootjat, siis ELTS-i lisatava rakendussätte (§ 1092 lõige 2) peab tootja esitama Konkurentsiametile taotluse hiljemalt 5 päeva jooksul pärast käesoleva seaduse jõustumist. Niivõrd lühikesed tähtajad on põhjendatud vajadusest ja ootusest jõustada kõnealune regulatsioon hiljemalt 1.10.2022. Konkurentsiamet teeb taotlust puudutava otsuse 30 päeva jooksul alates hinnataotluse esitamisest, mida võib eriti keeruka või töömahuka kooskõlastamistaotluse menetlemise korral pikendada kuni 60 päeva võrra. Taotluse esitamiseks nimetatud tähtaegade seadmine on menetluse kiireloomulisust ning reguleeritavate küsimuste ajakriitilisest arvestades põhjendatud ning ei ole regulatsiooni adressaadiks oleva tootja käsutuses olevat oskusteavet ning tehnilist ja inimressurssi arvestades ülemäära koormav. Taotluse menetlustähtaegasid silmas pidades ei ületa need ELTS-is ja 7 teistes eriseadustes sätestatud erinevate hinnataotluste esitamise tähtaegasid ning võttes arvesse, et Konkurentsiamet kooskõlastas tootja elektrienergia tootmishinna viimati aastal 2009, on muutunud olukorda arvestades selliste tähtaegade seadmine igati põhjendatud. Tootja, kes alustab seaduses sätestatud tingimusele vastava tootmisseadmega tootmist regulatsiooni kehtivuse ajal, saab arvestada vajadusega esitada tootmishinna kooskõlastustaotlus vahetult pärast tootmise alustamist või sellega samal ajal. Kuna elektrienergia universaalteenuse osutamiseks müügi kohustus tekib alates tootmishinna kooskõlastamisest Konkurentsiameti poolt, on tähtaja eesmärk tagada elektrienergia müük universaalteenuse osutamiseks esimesel võimalusel. Lõike 5 järgi on tootjal õigus ja kohustus esitada Konkurentsiametile uus kooskõlastustaotlus, kui tootmishinna aluseks olnud kulud on muutunud. Näiteks kui tootja kulu CO2 ühikutele on võrreldes eelmise kooskõlastusotsusega muutunud (langenud tasemelt 80 €/t tasemele 73 €/t või tõusnud tasemelt 80 €/t tasemele 90 €/t)), peab tootja esitama ametile viivitamatult uue hinnataotluse, et viia hind kooskõlla tegelike kuludega. Lõige 6 annab Konkurentsiametile õiguse nõuda universaalteenuse asjakohaselt tootjalt selgitusi ja andmeid universaalteenuse ja tootmise hinna kujunemise kohta. Konkurentsiamet võib kaasata sõltumatuid eksperte universaalteenuse hinna kontrolli läbiviimisesse. Lõige 7 reguleerib olukorda, kui universaalteenuse raames elektrienergia tootev isik ei esita nõutud ajaks tootmishinna kooskõlastamiseks Konkurentsiametile taotlust, kehtiv tootmishind ei ole enam kulupõhine või Konkurentsiamet jätab tootja poolt taotluses näidatud tootmishinna põhjendatult kooskõlastamata. Et ka sellises olukorras oleks tagatud elektrienergia müük universaalteenuse osutamiseks ELTSis sätestatud kriteeriumitele vastava tootmishinnaga, võib Konkurentsiamet kehtestada elektrienergia hinda kooskõlastavale tootjale ajutise elektrienergia tootmishinna. Võttes arvesse meetme olulisust ja aegkriitilisust, on selliste aluste ja nõuete sätestamine põhjendatud ja vajalik. Lõike 8 järgi kehtib Konkurentsiameti kehtestatud ajutine hind, kuni elektrienergia tootmishinna kooskõlastamiseks kohustatud tootja kooskõlastab uue elektrienergia hinna Konkurentsiametiga. Lõige 9 sätestab, et Konkurentsiamet lähtub universaalteenuse elektrienergia tootmise ajutise hinna kehtestamisel samas paragrahvis sätestatud alustest ning amet võib ajutise hinna määramisel kasutada ka andmeid, mis on ametile kättesaadavad eelnevalt läbiviidud menetluste käigus või avalikult kättesaadavatest andmetest. See tagab Konkurentsiametile tõhusa hinnaregulatsiooni ning võimaldab hinna määramise protsessis kasutada avalikke andmeid nagu CO2 ühikute hinnad, palgaandmed jne. Lõike 10 järgi võib Konkurentsiamet teha universaalteenuse osutamiseks kohustatud tootjale ettekirjutuse universaalteenuse osutamiseks müüdava elektrienergia müügihinna kooskõlla viimiseks tootmishinnaga. Säte puudutab olukorda, kus tootmishind on Konkurentsiametiga kooskõlastatud, kuid tootja müüb universaalteenuse osutamiseks elektrienergiat siiski muu hinnaga. Lõige 11 kohustab üle 150 MW võimsusega tootmisseadme haldajat koostama universaalteenuse raames müüdava elektrienergia müügilepingu tüüptingimused, mille peab 8 avaldama tootja veebilehel. Tüüptingimusi peab rakendama ühelaadselt ja võrdselt kõigi müüjate vahel. Lõige 12 annab majandus- ja taristuministrile võimaluse sätestada lõikes 10 nimetatud tüüptingimuste põhimõtted elektrituru toimimise võrgueeskirjaga. Kui turuosalised ei saa omavahel tüüptingimuste sisus kokkuleppele, võib minister määrusega sätestada näiteks tootja ja müüja vahelise rahalise tasaarvelduse korra, võlgnevuste viivise suuruse jne. Punkti 5 kohaselt ei tohi elektrimüüja küsida esmakordselt universaalteenusele liikuvalt tarbijalt eelmise elektrimüügilepingu ennetähtaegse lõpetamise eest leppetrahvi ega kahju hüvitamist. Sama kehtib ka universaalteenuse lepingu lõpetava tarbija kohta – kui tarbija ei soovi enam universaalteenust kasutada, peab tarbija saama selle trahvi või kahjunõudeta lõpetada. Mitmed müüjad on sõlminud fikseeritud tähtajaga elektrilepinguid, mille ennetähtaegse lõpetamise korral tekib müüjal õigus nõuda tarbijalt leppetrahvi või muu kahju hüvitamist. Kuivõrd käesoleva eelnõuga loodava regulatsiooni eesmärk on aidata tarbijatel enneolematult kõrgete elektriarvetega toime tulla, peab tarbijal olema võimalik liikuda universaalteenuse lepingusse lisakuludeta. See tähendab, et müüja ei või tähtajalise lepingu lõpetamisega seotud kulu ja leppetrahvi tarbijalt sisse nõuda. Müüjate tagasiside põhjal saab järeldada, et olulisi kulusid müüjad sellega seoses ei kanna. Võimalus kodutarbijatelt tähtajalise lepingu lõpetamise eest trahvi nõuda tekkis käesoleva aasta aprillist. Eelnõu koostamise ajal müüjate saadetud tagasisidest selgub, et selliseid lepinguid on sõlmitud minimaalselt. Teadaolevalt võib lepingute ülesütlemisega kaasneda kulu kuni 600 tuh € ulatuses. Tuleb siiski tõdeda, et sõlmitud lepingute hind on oluliselt madalam kui turuhind. See tähendab, et müüjal on lepingute ennetähtaegsel lõpetamisel võimalus teenida selle elektrienergia eest äritarbijale müügil rohkem börsihinnaga kui senise fikseeritud hinnaga. Universaalteenusele üleminek tähendab tarbija eelmise lepingu automaatset tühistamist. Eelmine müüja saab lepingu lõpetamisest teada andmevahetusplatvormi kaudu automaatselt. Kahjunõude keeld kehtib ainult juhul, kui tarbija valib esimest korda universaalteenust. Kui tarbija otsustab hiljem universaalteenusest loobuda ja valida leppetrahviga paketi, võib müüja taas universaalteenusele liikuvalt tarbijalt ennetähtaegselt lõpetatud lepingu eest leppetrahvi ja kahju siiski sisse nõuda. Info universaalteenusele liikumise kohta on olemas elektrimüüjatel. Punkt 6 täiendab seaduse rakendussätete peatükki §-ga 1092. Lõike 1 järgi on seaduse jõustumise seisuga universaalteenuse osutamiseks kohustatud elektrimüüja kohustatud pakkuma universaalteenust alates 01.10.2022. Lõike 2 järgi on seaduse jõustumise seisuga universaalteenuse osutamiseks kohustatud olemasoleva elektrienergia tootja kohustatud esitama Konkurentsiametile tootmishinna kooskõlastamiseks taotluse viie päeva jooksul käesoleva eelnõu seadusena jõustumisest arvates. Punktiga 7 muudetakse üldteenuse regulatsioon alates 01.05.2026 samaks nagu see on käesoleva eelnõu koostamise ajal. Universaalteenust puudutavad sätted muutuvad nimetatud ajast kehtetuks. Paragrahv 2 – KonkS muutmine Punktidega 1 – 3 muudetakse KonkS §-i 531 lõiget 4 ja 5. Muudatuste järgi peab elektrienergia tootja elektrituruseaduse tähenduses, kellel on elektrienergia tootmishinna kooskõlastamise kohustus, maksma KonkS-s ettenähtud alustel ja suuruses järelevalvetasu. Kuna müüja ei ole 9 otseselt regulatsiooni all ehk müüja hinda universaalteenuse raames ei kooskõlastata, ei pea müüja siinkohal ka järelevalvetasu maksma. Kuna tootja elektrienergia tootmishinna kooskõlastamise puhul on tegemist Konkurentsiametile eriseadusega reguleeritud turul täiendava tööülesande ja halduskoormuse lisandumisega, nähakse seadusega ette elektrienergia hinda kooskõlastamiseks kohustatud tootjale järelevalvetasu maksmise kohustuse. Tegemist on sarnase kohustusega, mis rakendub alates 01.01.2022 jõustunud konkurentsiseaduse ja teiste seaduste jõustumisega ka teistele turgudel tegutsevatele ettevõtjatele, kelle üle teostab Konkurentsiamet järelevalvet talle eriseadustega ettenähtud pädevust piires. Seoses sellega on kohaldatav järelevalvetasu määr samas suurusjärgus võrreldes ettevõtjatega, kelle teenuste tasud ja hinnad kooskõlastab Konkurentsiamet ning kelle järelevalvetasu määr on 0,2% vastavalt teenuste müügitulule eriseadusega reguleeritud turul. Punkti 4 järgi muudetakse KonkS § 531 lõike 5 muudetud sõnastus alates 01.05.2026 taas selliseks nagu see oli käesoleva eelnõu koostamise ajal. Kuna universaalteenuse regulatsioon kehtib kuni 30.04.2026, muudetakse pärast seda kõik käesoleva eelnõuga tehtud muudatused taas selliseks nagu need olid enne universaalteenuse regulatsiooni jõustumist. § 3. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2022. aasta 23. septembril. Kuivõrd seaduse järgi peab universaalteenuse raames elektrienergia tootja esitama Konkurentsiametile hinna kooskõlastamise taotluse hiljemalt 5 päeva jooksul ning universaalteenust peab saama tarbija kasutada hiljemalt 2022. aasta 1. oktoobril, peab eelnõu jõustuma seadusena hiljemalt 2022. aasta 23. septembril. Seaduse § 1 punkt 7 ja § 2 punktid 2 ja 4 jõustuvad 2026. aasta 1. mail. Sellega tagatakse, et universaalteenuse regulatsioon muutuks pärast nelja ja poolt aastat kehtetuks ning taastuks enne käesoleva eelnõu koostamist kehtinud regulatsioon. Ülejäänud seadus jõustub üldkorras. Tarbijad, kes on universaalteenuse regulatsiooni lõppedes veel universaalteenuse paketti kasutamas, peavad leidma omale uue elektrimüüja või jääma elektrienergia tarbimisel üldteenusele. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu terminoloogia on eestikeelne, eelnõus kasutatakse juba ELTS-is ja KonkS-is kasutusel olevaid termineid. Uue mõistena tuuakse sisse universaalteenuse ja universaalteenuse tarbija terminid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. 6. Rakendusaktid Seaduse rakendamisega on vaja muuta majandus- ja taristuministri 5. detsembri 2019. a määrust nr 10 „Elektrituru toimimise võrgueeskiri“. Määrust muudetakse selliselt, et universaalteenuse kasutamine peab olema võimalik seitsme päeva jooksul pärast tarbija vastavasisulise taotluse esitamist. Määruse kavand on lisatud seletuskirja lisana. 10 7. Seaduse mõjud Mõju majandusele Muudatused mõjutavad energiahinna kooskõlastamiseks kohustatud tootja ja universaalteenuse osutamiseks kohustatud elektrimüüja tegevust. Eelnõu koostamise ajal on selliseid tootjaid üks – Enefit Power AS. Ka müüjaid on üks – Eesti Energia AS. Siiski võivad ka ülejäänud elektrimüüjad universaalteenust osutada (seisuga 01.08.2022 on Eestis teavitanud müügitegevusest 68 elektrimüüjat4). Samuti mõjutab muudatus kodutarbijat ja korteriühistuid. 1) Mõju tootjale ja müüjale Muudatusega võib potentsiaalselt kaasneda kulu elektrimüüjatele. Müüjad on teinud oma tarbijatele elektrienergia müümiseks eellepinguid elektrienergia ostmiseks. Kui need tarbijad otsustavad liikuda universaalteenusele, peab elektri müüja etteostetud elektrienergiast kas loobuma või leidma sellele uued tarbijad. Universaalteenuse raames ostetakse elektrienergiat määratud tarnena üle 150 MW võimsusega tootmisseadme haldajalt. Kuivõrd eelnõu koostamise ajal ei ole teada, milliseks võib universaalteenuse hind kujuneda, ei ole ka võimalik potentsiaalse kahju suurust hinnata. Juulikuu seisuga on enamus fikseeritud lepinguid sõlmitud hinnatasemega alla 160 €/MWh. Kui universaalteenust hakatakse osutama hinnaga alla 160 €/MWh, hakkavad tarbijad suure tõenäosusega paketti või müüjat vahetama. See tähendab, et müüjad peavad senise etteostetud elektrienergia lepingud üles ütlema või leidma sellele energiale uued ostjad. Olenevalt universaalteenuse tarbeks müüdava elektrienergia müümise tehnilisest lahendusest (määratud tarne või kulude kompenseerimise mudel), kaasneb muudatusega ka mõju üle 150 MW võimsusega tootmisseadme omanikule. Universaalteenuse raames müüdud elektrienergial saab olema kooskõlastatud müügihind. Kui börsihind on kallim kooskõlastatud hinnast, on tootjal võimalik teenida börsile müümisega suurem tulu. Näiteks keskmise börsihinna 210 €/MWh ning universaalteenuse hinna 180 €/MWh juures oleks potentsiaalne teenimata tulu olla aastase müügimahu 0,7 TWh juures olla (210 €/MWh – 180 €/MWh) x 700 GWh = 21 miljonit eurot. Sellele kulule lisandub tähtajaline kohustus tasuda Konkurentsiametile järelvalvetasu KonkS alusel. Kõigi eelduste kohaselt võib selleks kujuneda näiteks aastase reguleeritava müügikäibe 125 M€ juures ca 250 tuh €. 2) Mõju kodutarbijale ja korteriühistule Universaalteenuse tarbijatele hakatakse müüma elektrienergiat seaduses toodud alustel piiritletud tootmishinda arvestava hinnaga. Samas ei tähenda see nimetatud isikute poolt teenuse osutamist alla teenuse omahinna ning ettevõtjatele on teenuse osutamisel tagatud põhjendatud tulukus. Lähtudes eeltoodust ning kuigi universaalteenuse raames osutatava teenuse hind võib ajutiselt erineda börsihinnast, muudatuste tulenev mõju majandusele puudub või on see marginaalne. Kui universaalteenuse hinnaks kujuneb näiteks 180 €/MWh (tegelik tase kujuneb Konkurentsiameti kooskõlastusprotsessis), säästab keskmine elektritarbija prognoositava börsihinna 250 €/MWh juures tarbimise 0,5 MWh/kuu juures ca 35 € kuus. Eestis on ca 644 tuhat kodutarbijat5. Nendest tarbijatest ca 55% on valinud fikseeritud paketi. Suurem osa nimetatud fikseeritud pakettidest on 2022. a juulikuu seisuga alla 150 €/MWh. Sõltuvalt 4 Majandustegevuse registri andmed – mtr.ttja.ee 5 Konkurentsiameti aruanne, tabel 19 - https://www.konkurentsiamet.ee/sites/default/files/euroopa_aruanne_2021_korrigeeritud.pdf 11 universaalteenuse kooskõlastatud hinnast ka selgub, kui paljud nendest tarbijatest universaalteenuse seni olemasoleva börsipaketi või fikseeritud paketi vastu vahetab. Kodumajapidamises kasutatakse Eestis elektrienergiat aastas ca 2 TWh ulatuses. Võrdluseks – riigi elektrienergia kogutarbimine on ca 8 TWh. Kuivõrd paljud kodutarbijad on sõlminud eelnevast perioodist suhteliselt soodsaid elektri fikseeritud hinnaga lepinguid, ei kuulu tõenäoliselt kõik kodutarbijad universaalteenuse tarbijateks. See konkreetne osakaal selgub alles siis, kui Konkurentsiamet on kooskõlastanud universaalteenuse hinna. Mõju riigiasutustele Muudatuse tagajärjel suureneb Konkurentsiameti töökoormus. Amet peab hakkama kooskõlastama universaalteenuse hinda ning teostama järelevalvet universaalteenuse osutamise üle. Kohustus on tähtajaline ning selle täitmiseks on vaja ametil kahte täiendavat ametikohta. Sellega kaasnev kulu kaetakse KonkS alusel kogutavast järelevalve tasust. Kuivõrd käesoleva eelnõuga tehtav muudatus on tähtajaline, et planeerita koostada mõjude järel hindamist. Mõju halduskoormusele Muudatused suurendavad reguleeritud ettevõtja halduskoormust ning võivad suurendada müüjate halduskoormust, kes otsustavad universaalteenust osutada. Tarbijate vaatest ei ole mõju halduskoormusele eelnõu koostajate hinnangul kaasnemas. 8. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamisega ei kaasne riigile või kohaliku omavalitsusele täiendavaid kulusid. Eelnõu rakendamisega võib muutuda riigieelarveline tulu. Reguleeritav ettevõtja ehk antud juhul AS Enefit Power on osa Eesti Energia AS kontsernist. Kuivõrd regulatsiooni tulemusena võib muutuda AS Eesti Energia kui elektrienergia müüja ning AS Enefit Power müügitulu, ei ole ka välistatud vähenenud dividendivõimalus Eesti Energia AS kontserni vaatest. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2022. aasta 23. septembril. Kuivõrd seaduse järgi peab universaalteenuse raames elektrienergia tootja esitama Konkurentsiametile hinna kooskõlastamise taotluse hiljemalt 5 päeva jooksul ning universaalteenust peab saama tarbija kasutada hiljemalt 2022. aasta 1. oktoobril, peab eelnõu jõustuma seadusena hiljemalt 2022. aasta 23. septembril. Seaduse § 1 punkt 7 ja § 2 punktid 2 ja 4 jõustuvad 2026. aasta 1. mail. Sellega tagatakse, et universaalteenuse regulatsioon muutuks pärast nelja ja poolt aastat kehtetuks ning taastuks enne käesoleva eelnõu koostamist kehtinud regulatsioon. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu väljatöötamisele eelnes kaasamisarutelu elektrienergia müüjate, Konkurentsiameti ning elektrienergia tootjatega (2.08.2022, 4.08.2022, 8.08.2022 ja 9.08.2022). Kõik asjakohased ettepanekud võeti eelnõu koostamisel arvesse. Arvestades eelnõu kiireloomulisust, ei esitatud eelnõu ametlikult teistele ministeerimitele või turuosalistele kooskõlastamiseks. Eelnõu kooskõlastati Rahandusministeeriumi ja Justiitsministeeriumiga. 12  Energeetika peadirektoraat Euroopa Komisjon 1049 Bruxelles/Brussel Meie 24.08.2022 nr 17-10/22-0117/5278 Belgia Elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu Austatud proua Simson Maailma energiaturud on viimase aja suurimas kriisis, selle mõju on teravalt puudutanud ka Eestit. Energiakandjate nõudluse kasv on põhjustanud enneolematult kõrged energiahinnad, gaasituru hinnatõus on jõudnud ka elektriturule. Eestis on elektrienergia börsihind olnud pikka aega stabiilselt vahemikus 31,08 €/MWh kuni 45,86 €/MWh1. 2021. aasta keskmiseks börsihinnaks kujunes aga 86,73 €/MWh, käesoleva aasta juulikuu keskmine hind oli juba 233,21 €/MWh2. See näitab, et turupõhised hinnad on tugevas tõusutrendis. Selline hinnatõus ei ole aga Eesti elektritarbijale jõukohane. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2019/944 (edaspidi elektrituru direktiiv) lähtuvalt on elektriturg turupõhine. Selliselt on ka Eesti elektriturg aastaid toiminud. Viimaste aastate hinnatõusu ja tarbijaskonna ostuvõimet arvestades peab riik leidma võimalused oma tarbijate energiavaesusesse langemise eest kaitsmiseks. Eelmise kütteperioodi jooksul kompenseeris Eesti elektritarbijate hinnatõusu 113 miljoni euro ulatuses. Eesootava kütteperioodi elektrituru hinnad on prognoositult veelgi kõrgemad kui eelmisel kütteperioodil, see nõuab omakorda riigipoolset sekkumist tarbijate toimetuleku tagamiseks. Elektrituru direktiivi artikkel 5 kohaselt on liikmesriigil võimalus põhjendatud juhul sekkuda turutingimustel toimivasse elektriturgu ning määrata teatud tarbijagrupile reguleeritud hind. Arvestades energiaturul toimivat, on Eesti otsustanud pakkuda oma kodutarbijatele võimaluse tarbida elektrienergiat lisaks turul pakutavatele pakettidele ka riiklikult reguleeritud paketi alusel (edaspidi reguleeritud hind). 1 Nordpool andmed - https://www.nordpoolgroup.com/en/Market-data1/Dayahead/Area- Prices/EE/Yearly/?view=table 2 Nordpool andmed - https://www.nordpoolgroup.com/en/Market-data1/Dayahead/Area- Prices/EE/Monthly/?view=table Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 Eestis on olemas piisav kodumaine elektrienergia tootmine, et katta kodutarbijate elektrienergia vajadus. Muudatuse järgi on kodutarbijal võimalus valida alates 2022. aasta 1. oktoobrist muude elektri müügipakettide kõrval ka riiklikult reguleeritud hinnaga pakett. Hinna reguleerimine käib riigi omanduses olevate põlevkivi kasutavate energiaplokkide tootmishinna kaudu. Paketti peab pakkuma suurimat turuosa omav müüja, kuid seda saavad pakkuda ka kõik teised elektrimüüjad3. See tagab, et tarbijatel on jätkuvalt võimalik valida endale meelepärane elektrimüüja ka reguleeritud hinna tingimustes. Selliselt on sekkumine turu toimimisse selgelt määratletud ja mittediskrimineeriv ehk tagab kõigile müüjatele võimaluse tarbijale teenust pakkuda. Muudatuse kohaselt4 määratakse reguleeritud hind riigi omanduses oleva Eesti Energia AS tütarettevõtte Enefit Power AS tõhusamate põlevkivielektrijaamade põhjendatud kulude alusel. Põhjendatud kuludele võib lisada ka mõistliku kasumi. Enefit Power AS peab muudatuste järgi müüma kõigile elektrienergia müüjatele reguleeritud hinnaga elektrit, et need müüjad saaksid osutada kodutarbijatele reguleeritud hinnaga elektrimüüki. Hinnanguliselt hakkab reguleeritud hinnaga elektrienergiat tarbima ca 300-400 tuhat kodutarbijat aastase tarbimismahuga ca 2 TWh. Sekkumine on ajaliselt piiratud. Oleme arvestanud, et reguleeritud hinnapaketti peab saama turul valida kuni 2026. aasta kütteperioodi lõpuni ehk kuni 2026. aasta 30. aprillini. Kinnitame, et sekkumine on kooskõlas elektrituru direktiivi artikliga 5. Selgitame heameelega kõnealuse sekkumise täiendavaid detaile, kui see peaks vajalikuks osutuma. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Järvan ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rein Vaks 625 6347 [email protected] 3 2022. aasta augustikuu seisuga on Eestis 68 elektirmüüjat 4 Siia tuleb viide ELTS muudatustele 2 (2)