Leping

LEPING nr 1.8-7/22-463 24.08.2022 Leping NATO DIANA kiirendiprogrammi elluviimiseks on sõlmitud: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM või Ministeerium), registrikood 70003158, asukohaga Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn, keda esindab MKMi põhimääruse alusel ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan ja SA Tallinna Teaduspark Tehnopol, (edaspidi Eraldise saaja 1), registrikood 90008258, asukohaga Teaduspargi 6/1, Tallinn, 12618, keda esindab sihtasutuse põhikirja alusel juhataja Indrek Orav ja SA Tartu Teaduspark, (edaspidi Eraldise saaja 2), registrikood 90001121, asukohaga Riia tn 181a, Tartu, 51014, keda esindab sihtasutuse põhikirja alusel Andrus Kurvits (Eraldise saaja 1 ja Eraldise saaja 2 koos nimetatud ka Eraldise saajad) edaspidi nimetatud eraldi pool või koos pooled, arvestades et Eraldise saaja 1, kaasates Eraldise saaja 2, pani kokku projekti NATO DIANA kiirendiprogramm kaksikkasutusega tehnoloogiate turuletoomiseks ja kiirendamiseks (projekt), arvestades et projekt esitati Eesti riigi poolt NATO-le ning pakkumus osutus edukaks (st NATO eraldab toetust kiirendiprogrammis osalevate iduettevõtete toetamiseks summas 7,2 mln eurot), sõlmivad pooled käesoleva lepingu (leping). 1. Lepingu objekt ja alus 1.1. Lepingu objektiks on 2 851 593 euro suuruse toetuse (edaspidi eraldis) Eraldise saajatele eraldamise tingimuste ja korra ning Eraldise saajate poolt eraldise kasutamisega seotud õiguste ja kohustuste kindlaksmääramine. Eraldis ei sisalda kiirendis osalevatele iduettevõtete meeskondadele väljamakstavat NATO toetust. Pooled on kokku leppinud, et projekti juhtpartneriks on Eraldise saaja 1. 1.2. Eraldise saajad kohustuvad punktis 1.1 nimetatud eraldist kasutama projekti elluviimiseks. Eraldise kasutamise aluseks on pakkumine, mis on toodud Lisas 1 ning NATO-le esitatud pakkumine „UK-Estonia: DIANA offers questionnaire response“. 1.3. Pooled on kokku leppinud, et Ministeerium maksab eraldise projekti juhtpartnerile ning Eraldise saaja 1 maksab Eraldise saajale 2 eraldist vastavalt Lisas 1 kokku lepitud eelarvele, arvestades Eraldise saaja 2 poolt ellu viidavaid tegevusi. 1.4. Leping on sisetehing riigihangete seaduse § 12 lõike 5 tähenduses. Vastav analüüs on toodud Lisas 2. 1.5. NATO DIANA kiirendiprogrammi raames eraldise saajate poolt start-up ettevõtetele antav toetus on vähese tähtsusega abi, mille andmisel lähtutakse Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse ELTL artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELTL 352, 24.12.2013, lk 1-8) (edaspidi „VTA määrus“) ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. 2. Ministeeriumi õigused ja kohustused  2 2.1. Ministeeriumil on õigus teha ettepanekuid Lisas 1 toodud tingimuste (sh eelarve) muutmiseks ning kontrollida Eraldise saajate tegevuse vastavust lepingus ja selle lisades toodud nõuetele ja eraldise kasutamise sihipärasust, sealhulgas: 2.1.1. saada täiendavat informatsiooni Eraldise saajatelt nende tegevuse ja projekti elluviimise kohta; 2.1.2. kontrollida kummagi Eraldise saaja juures Ministeeriumile esitatud aruandluse, informatsiooni või dokumentide õigsust ja eraldise saamisel esitatud asjaolude paikapidavust; 2.1.3. auditeerida Eraldise saajate tegevust Lepingu täitmisel. 2.2. Ministeerium toetab projekti elluviimist ja kannab eraldise Eraldise saaja 1 kontole IBAN EE681010220031892015, SWIFT EEUHEE2X, SEB Pank osamaksetena järgmiselt: 2.2.1. esimene osamakse summas 33 000 eurot 10 päeva jooksul lepingu allkirjastamist arvates; 2.2.2. järgmiste osamaksete suurus ja väljamaksmise kuupäev täpsustatakse lepingu lisaga vastavalt punktile 2.5 ja 2.6. 2.3. eraldist makstakse Eraldise saajale 2 vastavalt lepingu punktis 1.3 sätestatule. 2.4. Eraldise saajad mõistavad, et lepingus nimetatud eraldise summa ei taga selle eraldamist, kuivõrd vahendite eraldamise 2023. aastaks ja järgnevateks aastateks otsustab Riigikogu 2023. aasta ja järgnevate aastate riigieelarve seadusega. 2.5. Pooled täpsustavad vajadusel iga-aastaselt lepingu punktis 1.1 sätestatud eraldise kogusuurust, kokkulepitud tegevusi, iga-aastast eelarvet ja väljamaksmise kuupäeva lepingu lisaga lähtudes riigieelarvega eraldatud vahendite tegelikust suurusest hiljemalt eelneva aasta 1. novembriks. 2.6. Punkti 2.5 nimetatud tingimused 2023. aasta kohta täpsustatakse hiljemalt 5 kuud enne põhitegevuste algust lähtudes NATO DIANA kiirendiprogrammi tingimustest ja 2023. a riigieelarvega eraldatud vahendite tegelikust suurusest. 3. Eraldise saajate õigused ja kohustused 3.1. Eraldise saajatel on õigus kasutada eraldist vastavalt lepingule ja selle lisadele. 3.2. Eraldise saajal 1 on õigus teha Ministeeriumile ettepanekuid Lisas 1 toodud tingimuste (sh eelarve) muutmiseks ning Lisa 1 muudetakse Ministeeriumi ja Eraldise saaja 1 kokkuleppel. Eraldise saaja 2 esitab ettepanekud Lisas 1 toodud tingimuste (sh eelarve muutmiseks) Eraldise saajale 1. Pooled mõistavad, et projekti rakendamise käigus võib Lisas 1 kokku lepitud teenuse struktuuris tulla ette muudatusi, mis võivad tingida muudatusi eelarves ja ajakavas ning mille mahus lepitakse eraldi kokku. 3.2.1. Eraldise saajal 1 on õigus teha Lisas 1 toodud eelarveridade vahel muudatusi, mitte suurendades eelarve üldist mahtu. 3.2.2. Punkti 3.2.1 kohaselt tehtavad eelarve muudatused kooskõlastab Eraldise saaja 1 kontaktisik eelnevalt e-posti teel Ministeeriumi kontaktisikuga. 3.3. Eraldise saajatel on kohustus koostada Ministeeriumi nõudmisel eraldise kasutamisega seotud ülevaateid ja muul viisil anda aru eraldise kasutamisest ning projekti edenemisest. 3.4. Eraldise saaja 2 teeb lepingu täitmisel koostööd Eraldise saajaga 1 ning pooled jagavad teineteisega lepingu täitmiseks vajalikku informatsiooni ning ülevaateid. 3.5 Eraldise saajal (juhtpartneril) on seoses vähese tähtsusega abi andmisega järgmised kohustused: 3.5.1. kanda vastavalt konkurentsiseaduse § 492 lõikele 3 vähese tähtsusega abi andmed riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse; 3.5.2. säilitama vähese tähtsusega abi andmisega seotud dokumente kümme aastat alates päevast, mil käesoleva lepingu alusel anti viimast korda üksikabi; 3.5.3. arvestama, et ühele ettevõtjale antava vähese tähtsusega abi kogusumma koos muudest allikatest varem saadud vähese tähtsusega abiga ei tohi mis tahes kolme majandusaasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 200 000 eurot (VTA määrus, artikkel 3.2); 3.5.4. lähtuma abi andmisel VTA määruse artiklis 5 sätestatud vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.  3 3.6. Eraldise saajatel on kohustus informeerida Ministeeriumit olukorrast, kus lepingu täitmine osutub võimatuks. Sellisel juhul kohustuvad pooled kokku leppima järgneva 30 päeva jooksul edasise tegevuse ja muudavad vajadusel lepingut. Muudatused vormistatakse lepingu lisana. 3.7. Eraldise saajatel on kohustus tagada auditeerivatele ja kontrollivatele Ministeeriumi ametnikele juurdepääs tööks vajalikule informatsioonile ning dokumentidele, arvestades asjaolu, et ametnikud on antud ülesande täitmisel kohustatud täitma isikuandmete kaitse seadusest ja andmekaitse üldmäärusest tulenevaid nõudeid. Käesolevas punktis nimetatud rikkumisel ametnike poolt vastutab Eraldise saajatele tekkivate kahjude eest Ministeerium. 3.8. Eraldise saajatel on kohustus tagastada projekti lõppemisel, lõpetamisel või lepingu ennetähtaegsel ülesütlemisel sihipäraselt kasutamata jäänud eraldise jääk Ministeeriumile 90 päeva jooksul. 4. Eraldise saajate aruanded 4.1. Eraldise saajad esitavad Ministeeriumile nende poolt ellu viidud projekti tegevuste kohta vahearuande hiljemalt iga aasta 16. detsembriks ja lõpparuande 30 päeva jooksul Lisas 1 näidatud tegevuste lõppemisest arvates, kuid mitte hiljem kui 30.01.2028. 4.2. Vahearuandes on näidatud Lisas 1 toodud tegevuseesmärkide progress ja eraldatud vahendite kasutuse ulatus vastavalt programmitegevuste elluviimise ajakavale, hinnangud tegevuste tulemuslikkuse kohta ja parendusettepanekuid edaspidiseks. Lõpparuanne sisaldab ülevaadet projekti tulemuslikkuse ning vahendite kasutamise kohta. 4.3. Ministeerium annab Eraldise saajate aruannetele hinnangu e-posti teel 30 päeva jooksul nii vahearuannete kui ka lõpparuande saamisest arvates. Iga Eraldise saaja vastutab tema poolt esitatud aruande õigsuse ja nõuetele vastavuse eest iseseisvalt. 4.4. Kui Ministeerium ei kiida lõpparuannet heaks ja osutab selle puudustele, siis täiendavad või parandavad Eraldise saajad lõpparuannet ning esitab kahe nädala jooksul Ministeeriumi hinnangu saamisest arvates Ministeeriumile parandatud aruande. Ministeerium annab parandatud aruandele hinnangu kahe nädala jooksul selle saamisest. 4.5. Kui Ministeerium ei anna aruandele või parandatud aruandele hinnangut ühe kuu jooksul arvates aruande või parandatud aruanne saamisest, loetakse aruanne Ministeeriumi poolt heakskiidetuks. 4.6. Projekti ennetähtaegse lõpetamise või lepingu ennetähtaegse ülesütlemise korral tuleb esitada aruanne tehtud ja tegemata jäänud kulutuste ning tehtud ja tegemata jäänud tegevuste kohta 30 päeva jooksul projekti ennetähtaegsest lõpetamisest või lepingu ennetähtaegset ülesütlemisest arvates. 5. Kontaktandmed 5.1 Eraldise saaja 1 kontaktisik lepinguga seotud küsimustes on Tehnopol Startup Inkubaatori juht Kadri Tammai, [email protected], tel +372 53413794. 5.2. Eraldise saaja 2 kontaktisik lepinguga seotud küsimustes on Andrus Kurvits, [email protected]; tel. 512 6584 5.3. Ministeeriumi kontaktisik lepinguga seotud küsimustes on majandusarengu osakonna ekspert Kadri Mats, [email protected], tel + 372 53 43 6001. 5.4. Pooled teavitavad üksteist kontaktisikute muutumisest ja vajadusel täiendavatest kontaktisikutest. 5.5. Lepinguga seotud teated tuleb edastada poole lepingus märgitud kontaktisiku e-posti aadressile. 5.6. Eraldise saajate kontaktisikud lepinguga seotud küsimustes on Eraldise saajate poolt volitatud allkirjastama ja esitama Ministeeriumile Eraldise saajate nimel aruandeid ja parandatud aruandeid vastavalt lepingu punktile 6. Poolte vastutus 6.1. Pooled vastutavad lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise eest vastavalt kehtivatele õigusaktidele. 6.2. Eraldise saaja 1 ja Eraldise saaja 2 vastutavad kumbki iseseisvalt nende poolt lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise eest. 6.3. Lepingu rikkumise korral on lepingut rikkunud Eraldise saajal kohustus tagastada talle makstud eraldis 30 päeva jooksul arvates Ministeeriumilt teavituse saamisest lepingu rikkumisest. Kui eraldist tähtpäevaks ei tagastata, maksab Eraldise saaja tagasimaksmisele kuuluva eraldise summa jäägilt intressi määraga 6 kuu Euribor + 5% aastas. Intressiarvestuse baasiks on tegelik päevade arv kuus ja 360- päevane aasta.  4 7. Vaidluste lahendamine 7.1. Pooled lahendavad kõik lepinguga seotud omavahelised erimeelsused ja vaidlused kokkuleppeliselt. 7.2. Kui erimeelsusi ei ole võimalik kokkuleppeliselt lahendada, siis lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus vastavalt kehtivatele õigusaktidele. 7.3. Lepingule kohaldatakse Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte. 8. Lepingu muutmine ja lõpetamine 8.1. Kõik lepingu muudatused vormistatakse kirjaliku kokkuleppena, mis on lepingu lahutamatu osa ja need jõustuvad pärast nende allakirjutamist poolte poolt või poolte poolt kirjalikult määratud tähtajal. Lisa 1 muutmisele kohaldatakse lepingu punktis 3.2 sätestatut. 8.2. Ministeeriumil on õigus leping ennetähtaegselt üles öelda või taganeda sellest Eraldise saaja suhtes, kes jätab oma lepingulised kohustused täitmata või täidab neid mittenõuetekohaselt. Kui Ministeerium ütleb lepingu ennetähtaegselt käesoleva punkti alusel üles või taganeb lepingust ühe Eraldise saaja suhtes, jääb leping teise Eraldise saaja suhtes kehtima. 8.3. Eraldise saajatel on õigus leping ennetähtaegselt üles öelda Ministeeriumi lepinguliste kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral. 8.4. Lepingu ennetähtaegsest ülesütlemisest või lepingust taganemisest etteteatamise tähtaeg on 60 päeva. 9. Vääramatu jõud 9.1. Lepingu täitmise lõpetamine või mittenõuetekohane täitmine loetakse põhjendatuks, kui see on tingitud vääramatu jõuna kvalifitseeritavatest asjaoludest s.o asjaolu, mida pooled ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud neilt oodata, et nad lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaksid või seda väldiksid või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaksid, kusjuures pooled on kohustatud rakendama kohaseid meetmeid, et ära hoida teisele poolele kahju tekitamine ja tagama võimaluste piires oma lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmine. 10. Lepingu kehtivus 10.1. Leping jõustub selle allakirjutamise hetkest poolte poolt. Pooled on kokku leppinud, et vastavalt Lisas 1 sätestatule teevad Eraldise saajad 2022. aastal projekti ettevalmistavaid tegevusi ning projekti põhitegevuste elluviimise algus ja eelarve täpsustatakse lepingu lisaga vastavalt punktis 2.6 sätestatule. 10.2. Leping kehtib kuni poolte kõikide lepinguliste kohustuste täitmiseni või ennetähtaegse lõpetamiseni. Lepingu täitmise lõpptähtaeg on 31.12.2027.a. 11. Lõppsätted 11.1. Leping koos lisadega avalikustatakse Ministeeriumi veebilehel. 12. Lisad 12.1. Lisa 1 – Pakkumus „NATO DIANA kiirendiprogramm kaksikkasutusega tehnoloogiate turuletoomiseks ja kiirendamiseks“; 12.2. Lisa 2 – Sisetehingu erandi põhjendus NATO DIANA kiirendiprogrammi lepingu juurde. 13. Poolte andmed ja allkirjad: Ministeerium: Eraldise saaja 1: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium SA Tallinna Teaduspark Tehnopol reg nr 70003158 reg nr 90008258 Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Teaduspargi 6/1 12618 Tallinn tel. 6256 330 tel. 4 800 200  5 A/a: EE 93 2200 2210 2377 8606 Swedbank A/a: EE681010220031892015 SEB Pank (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Järvan Indrek Orav ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister juhataja Eraldise saaja 2: SA Tartu Teaduspark reg nr 90001121 Riia 181a, Tartu 50411 Tel +372 738 3005 A/a: EE322200221070201964 Swedbank (allkirjastatud digitaalselt) Andrus Kurvits juhataja  Lisa 1 NATO DIANA kiirendiprogramm kaksikkasutusega tehnoloogiate turuletoomiseks ja kiirendamiseks 1.1. Sissejuhatus ja tutvustus SA Tallinna Teaduspark Tehnopol koostöös Tartu Teaduspargi ja erakiirendiga Startup Wiseguys on pannud kokku ühise pakkumise DIANA (Defence Innovation Accelerator for the North Atlantic) kiirendiprogrammi turuletoomiseks Eestis ning kiirendiprogrammi läbiviimiseks ja uute ettevõtete turuletoomiseks. Baltimaade suurima teadus- ja ärilinnaku Tehnopol eesmärk on toetada tipptasemel tehnoloogiaettevõtete teket, kasvu ja arengut Eestis ning aidata kaasa nende laienemisele maailma. Tehnopol Startup Inkubaator on 2011. aastal idufirmade kasvu kiirendamiseks loodud inkubatsiooniprogramm. Programm keskendub varajases faasis ettevõtetele, kellel on olemas meeskond idee elluviimiseks ja esmane töötav tootenäidis ehk prototüüp. Programmi eesmärk on aidata startup ettevõtetel oma ideed, toodet või teenust potentsiaalsete klientidega valideerida ning valmistada startup ettevõte ette oma toote turule toomiseks ja investeeringu kaasamiseks. Tehnopol Startup Inkubaator on Eesti suurim varajase faasi tehnoloogiaettevõtete toetusprogramm, mis toetab igal aastal enam kui poolte Eestis loodud startup ettevõtete arengut. Startup Inkubaatori programmi on tänaseks läbinud enam kui 400 startup ettevõtet, kellest üle 60% tegutseb edukalt ka täna. Programmis osalenud ettevõtted on Tehnopoli abiga kaasanud esmase investeeringuna kokku enam kui 25 miljonit eurot erakapitali. 1.2. Programmi eesmärgid ja pikaajaline kasu 1. Kiirendiprogramm panustab strateegiliselt julgeoleku- ja kaitsepoliitika prioriteediks olevasse NATO initsiatiivi. 2. Positiivse kuvandi loomine Eesti teadmismahuka ettevõtluse arenguks laiemalt ning kaitse- ja julgeolekusektori tugevdamiseks. 3. Kaitse- ja kahese kasutusega innovaatiliste tehnoloogiate valdkonnas startup ettevõtete arvu kasv. See toob omakorda kaasa kõrgema lisandväärtuse ning palgatasemega targad töökohad, mis omakorda tähendab ka suurenenud maksutulu Eesti riigikassasse. 4. Kahese kasutusega uute tehnoloogiate tuvastamine, mida annaks rakendada ka Eesti kaitse- ja julgeolekusektoris. 5. Dealflow NATO innovatsioonifondi investeeringuteks. 6. Rahvusvahelise koostöövõrgustiku teke – DIANA raames rajatakse üle Alliansi iduettevõtete kiirendivõrgustik, testkeskuste võrgustik ning usaldusväärse kapitali andmebaas.  7. Rahvusvahelise püsiva mentorvõrgustiku loomine, mis panustab laiemalt Eesti teadmismahuka ökosüsteemi arengusse. 8. NATO kiirendi Eestis võimaldab eelkõige Eesti ja lähiregiooni iduettevõtjatel arendada oma toodet ja ärimudelit ning leida koostööpartnereid Alliansi ülesel kaitseturul, mis on tavapäraselt suletud ja kõrge sisenemisbarjääriga. 9. Eesti testkeskuste ühendamine DIANA võrgustikuga avardab Eesti ülikoolide ja teiste testkeskuste võimalusi rahvusvaheliseks koostööks liitlaste tehnoloogiaarendajate ja akadeemiaga. 1.3. Kiirendiprogrammi sihtrühmad, regioonid ja fookusvaldkonnad Eestisse loodav kiirendi katab tervet CEE regiooni (geograafiliselt asuvad lähimad teised kiirendid Taanis ja Tsehhis) ning otsib proaktiivselt kiirendi meeskondi samuti kogu regioonist. Samas on kiirendi avatud kõikidest NATO liikmesriikidest tulevatele meeskondadele. Eestil on digitaalse ühiskonna ja aktiivse startup ökosüsteemina selge eelis meelitada siia tugevaid startup meeskondi ka teistest riikidest. See loob Eestisse uusi kõrgepalgalisi töökohti, meelitab siia välistalente ning panustab otseselt maksutulu ja kaudselt tarbitavate täiendavate teenuste kaudu kaudu Eesti majandusse. Kõik kaasatava sihtrühma esindajad arendavad innovaatilisi kahese kasutusega teadmismahukaid tehnoloogiaid, mida on lisaks kaitse- ja julgeolekusektorile võimalik kasutada veel mõnes teises sektoris. Peamised sihtrühmad:  Varajase faasi startup ettevõtjad  Ülikoolide teadustiimid, mis vastavad kiirendi TRL tasemele  Olemasolevate ettevõtete spin-off ettevõtted/potentsiaalsed meeskonnad kaitsesektoris  Olemasolevate ettevõtete spin-off ettevõtted/potentsiaalsed meeskonnad, mis toimetavad mõnes teises sektoris peale kaitsesektori, kuid arendatav tehnoloogia oleks kasutatav ka kaitsesektoris. Peamised proaktiivse sihtotsingu riigid:  Eesti  Läti  Leedu  Poola  Soome  Rootsi  Suurbritannia  Kiirendisse on oodatud ka teiste NATO poolt aktsepteeritud riikide startup ettevõtted/meeskonnad. Valdkonnad Pakkumise esitamise hetkeks ei ole veel täpsustatud, kas riiklikud kiirendid saavad ka NATO poolt kindlale valdkonnale keskendumise suunise või soovituse. Pakkumine on tehtud lähtudes põhimõttest, et Eestisse loodav kiirendi on pigem tehnoloogiaagnostiline, mis tähendab, et laiemalt keskendutakse kahese kasutusega tehnoloogiatele, mis on mõõduka kohanduse korral kasutatavad ka kaitse- või julgeolekusektoris. Lisaks eelnevale on kiirendisse oodatud kandideerima ka meeskonnad, mis arendavad uusi tehnoloogiaid järgmistes valdkondades:  Tehisintellekt;  Autonoomsed sõidukid;  Suurandmed;  Küberkaitse;  Robootika;  Kosmosetehnoloogia;  Kvantarvutid;  Biotehnoloogiad;  Uudsed materjalid. 2. Kiirendiprogrammi väärtuspakkumine Loodav kiirendi on selgelt eristuva ja unikaalse väärtuspakkumisega, toetades ühelt poolt Eesti teadmismahuka ökosüsteemi arengut ning kasutades ära siinset aktiivset ökosüsteemi, kuid samas pakkudes startup ettevõtetele ka laiaulatuslikku ja tavajuhul raskesti juurdepääsetavat rahvusvahelist võrgustikku. Programmi väärtuspakkumise peamised elemendid:  50 000 euro suurune arendusgrant (equity free);  Täiendava grandi kaasamise võimalus parimatele tiimidele summas 150 000 eurot;  Tippkvaliteediga koolitusprogramm;  Lai rahvusvaheline mentorvõrgustik (sealhulgas nii äri- kui ka valdkonnaspetsiifilised mentorid) ja 120 tundi mentorite abi;  Juurdepääs tehnoloogilisele ja akadeemilisele toele läbi kaasatud ülikoolide (TalTech, Tartu Ülikool, London Imperial Collage jt);  Juurdepääs NATO testkeskuste võrgustikule kõikides NATO testimiskeskuse liikmesriikides;  NATO brändi kasutamise võimalus;  Otse juurdepääs potentsiaalsetele klientidele – sh suurkorporatsioonid, riigiasutused jt;  Idee varajane valideerimine potentsiaalsete klientidega;  Täiendava investeeringu kaasamine NATO investeerimisfondi ning võrgustikku kaasatud teiste investorite kaudu. 3. Programmi raames elluviidavad tegevused 3.1. Meeskondade valimine ja valideerimine Iga eduka kiirendiprogrammi aluseks on kvaliteetne voog programmi ehk teisisõnu peab olema võimalik valida programmi selle ajahetke parimad meeskonnad. Kuivõrd tegemist on uue kiirendiga, siis puudub potentsiaalsetel osalevatel meeskondadel kiirendi kohta varasem info ning soovitused juba osalenud tiimide poolt. Seetõttu tuleb esmalt ulatusliku turundus- ja kommunikatsioonikampaania ning seejärel täpsemini sihitud turundustegevustega viia teadmine uuest võimalusest sihtrühmani. Täpsemalt on neid tegevusi kirjeldatud pakkumise 4. peatükis. Eeldusel, et Eesti kiirendi võtab igal aastal vastu 20 startup ettevõtet, peab huvi ja kandideerijate hulk olema märkimisväärselt suurem. 200 kiirendisse kandideerimisest huvitatut ettevalmistavatel seminaridel & koolitustel 80 - 100 avaldust kiirendisse kandideerimiseks Valideerimiskõned 40 meeskonnaga 25-30 tiimi ekspertpaneeli ees 20 tiimi kiirendis Teadlikkuse tõstmise seminarid ja koolitused - 200 idee omanikku saavad osa koolitustest ja seminaridest, et jagada neile informatsiooni kiirendi väärtuspakkumise ja kiirendisse kandideerimise võimaluste kohta. Kandideerimine - igal aastal esitatakse kiirendi veebikeskkonna kaudu 80-100 taotlust kiirendiprogrammiga liitumiseks. Valideerimiskõned – kiirendi teenuse juht viib suurema potentsiaaliga läbi kiired 15- minutilised valideerimiskõned, et valideerida esitatud äriidee küpsusastet, meeskonna mentordatavust ja tiimi panustamisvalmidust. Ekspertpaneel – kiirendi riigipoolsetest tellijatest, kiirendi operaatoritest, investoritest, äri- ja tehnoloogiamentoritest koosnev ekspertpaneel, mis kuulab pitchi ning küsimus-vastus formaadis ära kõik kiirendi kandideerimistsüklis ekspertpaneelini jõudnud meeskonnad. Iga meeskond saab esitluseks 7 minutit, millele järgneb kuni 15 minutit küsimuste-vastuste voor. Inkubatsiooniprogramm – igal aastal siseneb 20 ettevõtet kiirendiprogrammi. 3.2. Programmi kvalifitseerimise tingimused  Meeskonna tehnoloogia valmiduse tase (TVT) on 4-6. Erandjuhul on valmidus võtta vastu ka madalama või kõrgema TVTga tiime, kui arendatav tehnoloogia on suure potentsiaaliga;  Äriidee, mis ei adresseeri vaid ühe kindla ettevõtte vajadusi ning on eskaleeritav ka teistele sihtturgudele;  Tehnoloogiline sobivus kaitse- ja julgeolekusektori vajadustega;  Vajalike kompetentsidega meeskond, kes suudab väljapakutud idee arendada kiirendiprogrammi jooksul piloteerimisvalmiks;  Meeskonna valmidus panustada kiirendiprogrammi jooksul ajaliselt piisavas mahus, et jõuda minimaalselt piloteerimisvalmiduseni. 3.3. Kiirendi ajaline struktuur Kiirendiprogramm kestab 6+6 kuud, millest esimesed kuus kuud on mõeldud kõikidele algselt vastuvõetud meeskondadele. Kuue kuu möödudes toimub vahehindamine, mille käigus hindab vastuvõtukomisjon vahe-eesmärkide saavutamist, tiimi arengut ja senist koostööd mentorite ning koolitajatega. Vahehindamise läbivad edukalt need meeskonnad, kes on saavutanud kokkulepitud vahe-eesmärgid või põhjendavad eluliselt usutavalt, miks nende saavutamine on olnud takistatud. Kõik meeskonnad peavad ekspertkomisjonile tutvustama ka järgmise 6 kuu tegevuste plaani.  •Ekspertkomisjon, tiimide onboarding ja lepingud, juhtmentori määramine, 6 kuu roadmapi kinnitamine. Grandi väljamakse. 1. kuu •1. koolitus - kliendile orienteeritud tootearendus •Kohtumised juhtmentoriga, tehnilise mentori määramine. CEO ümarlaud. •2. koolitus - ärimudeli disain, konkurendid, eesmärgid ja meeskond 2. kuu •Kohtumised juhtmentoriga, ekspertmentorite vajaduspõhine kaasamine. Klientide kaardistamine, valideerimine •3. koolitus - lepingud ja intellektuaalse omandi kaitsmine. 3. kuu •Kohtumised juhtmentoriga, ekspertmentorite vajaduspõhine kaasamine. CEO ümarlaud. •4. koolitus - finantsplaan ja ühiku-ökonoomika 4. kuu •Kohtumised juhtmentoriga, ekspertmentorite vajaduspõhine kaasamine. •5. koolitus - testturgudele sisenemise strateegia, turundus ja müük 5. kuu •Vahehindamine + grupimentorlus, 6-kuulise plaani paikapanemine. Kohtumised juhtmentoriga. CEO ümarlaud. •6. koolitus - esitlusoskuste treening, investormaterjalide kokkupanek. 6. kuu •Kohtumised juhtmentoriga, ekspertmentorite vajaduspõhine kaasamine. 7. kuu •Kohtumised juhtmentoriga, ekspertmentorite vajaduspõhine kaasamine. CEO ümarlaud. •7. koolitus - rahastusallkikad ja investeeringu kaasamine. Tagasiside investoritelt. 8. kuu •Kohtumised juhtmentoriga, ekspertmentorite vajaduspõhine kaasamine. •8. koolitus - ettevõtte väärtus ja due dilligence protsess 9. kuu •Kohtumised juhtmentoriga, ekspertmentorite vajaduspõhine kaasamine. CEO ümarlaud. •9. koolitus - rahvusvaheline müük, eksportturule sisenemise strateegia ja plaan 10. kuu •Kohtumised juhtmentoriga, ekspertmentorite vajaduspõhine kaasamine. 11. kuu •Investeeringu kaasamine planeerimine - investorite valik, läbirääkimised •6 kuu teekonnakaart pärast kiirendiprogrammi jätkamiseks. CEO ümarlaud. •Demopäev investoritele 12. kuu 3.4. Kiirendi koolitusprogrammi ülesehitus Esimese kuuekuulise põhiprogrammi koolitusmoodulid 1. Kliendile orienteeritud toote- ja äriarendus  potentsiaalse kliendi tuvastamine ja sihtrühmade valik  kliendi vajaduste ja probleemi olemuse väljaselgitamine  kliendi profiili/persoonade koostamine  kliendi väärtuspakkumise kujundamine  klienditeekonna kujundamine  toote/teenuse testimismeetodid  kliendi, probleemi ja lahenduse valideerimine  ärimudeli/ärikontseptsiooni valideerimine  prototüüpimine 2. Ärimudel, konkurendid ja kasvustrateegiad  eesmärkide seadmine  eskaleeritava ärimudeli disain  konkurentide ja trendiseadjate analüüs  meeskonna moodustamine ja võtmekompetentside kaasamise mudelid  meeskonna juhtimine, ülesannete jaotamine  CAP table ja osaluste ning optsiooni jaotamise loogika  tulemusmõõdikud – nende seadmine ja jälgimine  investorite ootus ja eeldused erakapitali kaasamiseks  jätkusuutlikkuse põhimõtete rakendamine ettevõtluses 3. Lepingud ja intellektuaalne omand  osanike/asutajate lepingud  müügilepingud/kliendilepingud  koostöölepingud  investorlepingud  andme- ja teabekaitse (s.h. GDPR)  intellektuaalomandi kaitse – patendid ja teised võimalused  intellektuaalomandi läbirääkimised 4. Finantsplaneerimine ja ühiku-ökonoomika  finantsplaanide koostamine  investeerimisringide prognoos  ärimudeli ja ühiku-ökonoomika seos  raamatupidamine ja finantsaruandlus  maksud ja aruandlus 5. Rahvusvahelistele turgudele sisenemine – turundus ja müük  sihtturgude analüüs ja valik  TAM-SAM-SOM mudeli tutvustamine ja kasutamine   unikaalse väärtuspakkumise lihvimine vastavalt sihtturule  turundus- ja kommunikatsiooniplaani koostamine (go-to-market strateegia)  potentsiaalsete müügikanalite analüüs ja valik  sihtrühmast lähtuv turunduskanalite valik (SEO, Google Ads, sotsiaalmeedia turundus, referrals jne)  Google Analytics’i ja teiste tööriistade tutvustamine ja analüüsivahendite õpeta- mine 6. Esitlusoskused ja investormaterjalide koostamine  esitluse struktuur ja osad – erinevad esitluse formaadid (liftikõne, 3 minuti lava esitlus, investor esitlus)  investor esitluse teksti kirjutamine  esitluse kujundamine ja disain  esinemisoskuste intensiivne treening  esinemine investoritele ja nende tagasisidest õppimine Jätkuprogrammi koolitusmoodulid  Rahastusallikad ja investeeringu kaasamine  erinevad rahastusallikad - bootstrapping, laenud, FFF ehk family, friends and fools, äriinglid, riskikapitalifondid, ühisrahastus, toetused  rahastusallikate valik ja eelised  grant rahastus  kohalikud toetusvõimalused ja Euroopa Komisjoni toetusskeemid  investeeringute kaasamise protsess  investori valik ja eelanalüüs  vajaliku investeeringu suuruse arvutamine  juriidilised ja tehnilised eeltingimused investeeringu kaasamiseks  protsess ja aeg investeeringu kaasamiseks  Ettevõtte väärtus (valuation) ja due dilligence  metoodikad erinevates faasides ettevõtte väärtuse arvutamiseks  investeeringu kaasamiseks vajalike dokumentide ettevalmistamine ja süstematiseerimine  mida ja millal jagada investoritega / juhtinvestoriga  kas ja millal nõuda NDA’d  erinevate kokkulepete ettevalmistamine enne investeeringute kaasamist  Due Dilligence protsess ja sellele kuluv aeg  praktiline kaustade süsteemi loomine  Äri esklaleerimine  Uute sihtturgude valik  Ekspordistrateegia ja turule sisenemise plaani koostamine  Sihtturu kultuurilised ja keelelised eripärad   Rahvusvaheline müük – kanalid, meeskond ja ressursid  Protsessid ja süsteemid scaleup faasiks 3.5. Mentoritugi Kiirendis osalevate meeskondade mitmekülgseks nõustamiseks ning võttes arvesse teadmismahukate ettevõtete suuremat vajadust nõustamise järele, tagatakse igale meeskonnale 6+6 kuud kestva programmi vältel kuni 10 tundi mentorabi kuus. Seega on programmis osalevatel meeskondadel võimalus saada kuni 120 tundi tippkvaliteediga mentortuge. Mentorprogrammi kaasatakse pädevaid mentoreid partnerite olemasolevast mentorvõrgustikust ning NATO kiirendivõrgustikus olevate teiste partneritega ehitatakse üles ühtne rahvusvaheline mentorvõrgustik, millele on programmis osalevatel meeskondadel ligipääs. Mentorid jagunevad omakorda järgmistesse kategooriatesse: Personaalne juhtmentor Juhtmentori näol on tegemist oma valdkonna vaieldamatu tipuga, kes on nõustanud sadu ettevõtteid ning omab laialdast kogemust ärinõustamise teenuse pakkumises. Juhtmentor on esimene, kes meeskonnaga tööd alustab ning tema hoiab läbi programmi stabiilselt kätt meeskonna pulsil. Esimesel kuul toimuvad juhtmentoriga iganädalased mentorsessioonid, et saada paika meeskonna eesmärgid, kujundada programmi teekonnakaart ning juhatada meeskond esimeste arendus- ning valideerimisülesanneteni. Ennekõike hoiab juhtmentor ka ettevõtte fookust ning ei luba kõrvalekaldeid kokkulepitud plaanidest ja eesmärkidest. Järgmistel kuudel kohtub juhtmentor oma meeskonnaga vähemalt korra kuus, kuid vajadusel võib sessioone teha ka sagedamini. Juhtmentori roll on kiirendada märkimisväärselt meeskonna ärilist edasiliikumist ning suunata neid võimalikult varakult oma ideed, tehnoloogiat või lahendust potentsiaalsete klientidega valideerima. Personaalse juhtmentori valimisel ja koostöö käivitamisel lähtutakse esimeses etapis loodud ettevõtte vajaduskaardist. Ekspertmentorid Mentorina kaasatakse ka kitsama valdkonna professionaale, et tagada meeskondadele piisav tugi järgmistes kategooriates:  meeskonna arendamine ja kasvatamine  äri- ja tulumudeli kujundamine  toote ja teenusearendus ning -disain  finantsplaneerimine  juriidika ja IO  müük ja eksport  turundus ja kommunikatsioon  investeeringute kaasamine  toetusmeetmed ja teised rahastusallikad Töö mentoritega on vajaduspõhine, mis tähendab, et igal ettevõttel on kooskõlas juhtmentori ja programmi elluviijatega võimalik saada eksperttuge, kui nende hetkeline arenduskulg seda nõuab. Mentorite sekkumine on kiire ja agiilne. Mentorid pakuvad ettevõtetele „käed küljes“ abi, mis tähendab, et teenus ei piirdu nõustamisega, vaid lahendab ettevõtte jaoks ära konkreetsed kaasused (näiteks: juriidiliste kaasuste lahendamine ja dokumentatsiooni koostamine, teenuse või toote disainiprotsessis kaasa löömine, turunduspõhimõtete väljatöötamine ja nähtavuse tagamine, müügi- korraldus jne.). Mentoritena on kaasatud ca 150 valdkonnaspetsiifilist erimentorit. Tehnoloogiamentorid Tehnoloogiamentorid tagavad meeskonna kõrgetasemelise nõustamise kõigis spetsiifilist ja valdkondlikku tootearendust puudutavates tehnilistes küsimustes. Mentoritena kaasatakse nii Eesti kui ka rahvusvahelisi tippe ülikoolidest ning valdkonna suurettevõtetest. Grupimentorlus Grupimentorluse formaati kasutatakse kuuendal kuul ning selles osaleb vähemalt 5 programmi juhtmentorit. Formaadi eesmärk on anda meeskonnale võimalikult mitmekülgset tagasisidet nii ärimudeli, turuvõimaluste kui ka kavandatavate müügistrateegiate kohta. Grupimentorluse metodoloogia on ennast tõestanud ning see loob head eeldused õppida laiema grupi mentorite sissevaatest ja tagasisidest. 3.6. Kiirendi HUB Kiirendis osalevatele meeskondadele modernse ja innovatsiooni toetava töökeskkonna loomiseks rajatakse Tehnopoli linnakus uude valmivasse hoonesse 300 ruutmeetrine „kiirendi süda.“ HUBi luuakse modernsed ja paindlikku töötamist soodustavad töökohad vähemalt 15le meeskonnale ehk ca 40le inimesele ning NATO kiirendi Eesti peakorteri töötajatele. Lisaks planeeritakse keskusesse kiirendi meeskondade käsutuses olevad nõupidamisruumid koos vajalike puhke- ning toitlustuspindadega. Kiirendi füüsiline keskus toimib ka demo- ja vastuvõtukeskusena Eestit külastavate ning NATO kiirendi tegevuste vastu huvi tundvate külaliste ning delegatsioonide jaoks. Toetava asukohana luuakse 5-7le kiirendis osalevatele meeskonnale töökohad ka Tartusse Delta keskusesse, kus meeskondadel on samuti võimalik kasutada ühiseid nõupidamisruume ning puhkeala. HUBi rendikulude katmiseks alustatakse koostöös kaitseministeeriumiga läbirääkimisi Tallinna ja Tartu linnavalitsustega. 4. Kiirendiprogrammi elluviimist toetavad turundus- ja kommunikatsioonitegevused Tervikliku kiirendiprogrammi lahutamatuks osaks ja eduka elluviimise eelduseks on eesmärgist juhitud ja sihtrühmast johtuv turunduse ja kommunikatsioonitegevus. Mõtteliselt võib jagada kiirendiprogrammi toeks loodava kolmeks: 1. Tuntus: kiirendiprogrammi tuntuse tõstmine ja õigete seoste loomine 2. Värbamine: kiirendiprogrammi ja koolitustele/seminaridele soovitud osalejate leidmine sihtriikidest  3. Kogukond: kiirendiprogrammi osalejate ja kiirendile oluliste sidusrühmade (sh näiteks rahvusvaheline ekspertkogukond) lõimimine kogukonda ja emotsionaalse seotuse loomine kiirendiga Esimese sammuna lepitakse kokku kiirendiprogrammi brändingu lahendus (vastavalt sisendile ja võimalustele NATO brändi kasutamine, vajadusel brändistrateegilised alused), vajadusel identiteedi loomine koos kiirendiprogrammi elluviimist toetavate rakendustega. Mistahes turundustegevuste eelduseks on kiirendiprogrammi kanalite loomine. Võimalusel kasutatakse partnerite endi juba olemasolevaid kanaleid (sotsiaalmeedia, koduleht, uudiskiri, meililistid jne) kuna nende aastate jooksul kasvatatud järgijaskond kattub olulisel määral sihtrühmaga. Tehnopol Startup Inkubaatori veebi startupincubator.ee juurde luuakse NATO kiirendi leht ning lisades avalehe registreerimisvormile kiirendisse kandideerimisvõimalus. 1. Tuntus: kiirendiprogrammi tuntuse tõstmine ja õigete seoste loomine Kuna NATO kiirendiprogrammi ja sellega kaasnevate võimaluste teadlikkus turul puudub, siis on vajadus investeerida selle teadlikkuse tekkesse. Selleks viiakse ellu sihtrühma kõnetav brändikampaania, mille käigus loodud lahendus on sissejuhatuseks nii värbamiskampaaniale kui sellele eelnevatele koolituste ja seminaride kommunikatsioonile. Kampaania fookuse, eesmärkide kokkuleppel ja kanalite valikul lähtutakse ennekõike sihtrühma eripärast ja kiirendi eesmärkidest. Kõigil konsortsiumi partneritel on juba praegu üldine ülevaade sihtrühmaga kattuvatest startup-ettevõtetest. Samas aitab kampaania tuua radarile uusi ja tugevaid meeskondi. 2. Värbamine: kiirendiprogrammi ja koolitustele/ seminaridele soovitud osalejate leidmine sihtriikides Enne kiirendiprogrammi algust korraldatavate koolituste ja seminaride eesmärk on tagada kiirendisse kvaliteetne voog huvilisi. Sestap on ka nende toeks loodava turunduskampaania eesmärk jõuda sihtrühmani ja tagada nende osalemine üritustel ning huvi kiirendi vastu. Kampaaniate kõrval eesmärk on testida sõnumeid ja lähenemisnurki, õppida tundma sihtrühma ja koguda kontaktibaasi. Kampaaniad viiakse peamiselt läbi koolituste ja seminaride toimumisriikides. Kiirendiprogrammi värbamiskampaania elluviimisel kasutatakse nii eelnevalt saadud kogemusi kui ka kogutud kontakte ning võimendatakse kampaaniat kõigi partnerite kanalite ja kontaktvõrgustiku kaudu. Kampaania jõuab sihtriikide ettevõteteni ja sellega tagatakse piisav ja kvaliteetne huviliste voog kiirendisse. 3. Kogukond: osalejate ja sidusrühmade lõimine kogukonda, emotsionaalse seose loomine Startup-ettevõtete ja valdkonna ökosüsteemis on kogukonnal väga oluline roll. See erineb mistahes teise valdkonna kogukonnatundest. Tahe õppida, kasvada, jagada kogemusi, nõuandeid, heatahtlikkus, toetamine, hoogusus on mõned startup-ettevõtete kogukonna märksõnadeks. Mida tugevam on emotsionaalne seos ja kuuluvustunne, seda suurem on töötahe ja panustamisvalmidus. Aktiivsete kahesuunaliste omavaheliste suhtluskanalite sisseseadmine, ühised üritused ning neilt saadud emotsioonide pikendamine järelkajastustega (makstud postitused laiema kõlapinna saavutamiseks ja NATO kiirendi atraktiivsuse tõstmiseks), tajutava arengut toetava kultuuri loomine on tegevused, mis kogukonna tekkele kaasa aitavad. Konsortsiumi partneritel on võimalik ühendada oma olemasolevate kogukondade ehitamise kogemus ja luua NATO kiirendile omane kogukond. Seda toetab ka koostöötamiskeskuse füüsiline ruum ning teadus- ja ärilinnaku Tehnopol füüsiline keskkond, erinevad üritused ja linnaku kogukond. Täiendava tegevusena on planeeritud rahvusvahelise mentorvõrgustiku ehitamine. Esmalt kaardistatakse vajadused, seejärel potentsiaalsed mentorid, luuakse nendega sillad ja tutvustatakse väärtust, mida mentorvõrgustikuga liitumine neile annab. Tegevuste toeks loodud turunduskommunikatsioon aitab jõuda õigete inimesteni ja tekitada neis soov võrgustikuga liituda. Peamise kanalina kasutatakse konsortsiumi partnerite olemasolevaid võrgustikke ja LinkedIN-i. Kogu kiirendiperioodi vältel luuakse sisu ja võimendatakse seda sotsiaalmeedia vahendusel. Sellega tagatakse nähtavus ja ülevaade, mis seisus kiirendiga liitunud meeskonnad on. Laiema kõlapinna saavutamiseks ja avalikkuse soosiva hoiaku kujundamiseks kasutatakse ka klassikalist meediasuhtlust ja sisuturundust. 4. Kiirendi meeskond Programmimeeskond moodustatakse kiirendit ellu viivate konsortsiumipartnerite ehk Tehnopoli ja Tartu Teaduspargi ekspertidest. Jätkuperioodi koolitusmoodulite läbiviimisesse kaasatakse vajadusel ka teisi partnereid ning koolitajaid. Samuti kaasatakse välist ekspertiisi, ennekõike valdkonnapõhise mentorluse korraldamiseks. Projektimeeskonnas osalevad:  Kadri Tammai (Tehnopol) konsortsiumi ja kiirendi juht, kiirendiprogrammi koordineerimine ja elluviimine, mentorite ja partnerite kaasamine;  Heleri Holm (Tehnopol) kiirendiprogrammi Tallinna projektijuht, koolitusprogrammi läbiviimine, suhtlus mentoritega, aruandlus;  Sven Lilla (Tartu Teaduspark) kiirendiprogrammi Tartu projektijuht, koolitusprogrammi läbiviimine, suhtlus mentoritega, aruandlus;  Anne Liisa Elbrecht (Tehnopol) kiirendiprogrammi Tallinna kogukonnajuht, suhtlus tiimidega ja nende onboarding, mentorite kaasamine ja haldamine;  Hanna-Liis Remmelg (Tartu Teaduspark) kiirendiprogrammi Tartu kogukonnajuht, suhtlus tiimidega ja nende onboarding;  Kristi Jõeäär (Tehnopol) turundus- ja kommunikatsioonijuht;  Lotte Parksepp (Tartu Teaduspark) turundusspetsialist;  Mari Irve (Tehnopol) programmi finantsjuht ja -aruandlus;  Lisbeth Roos (Tehnopol) sündmuste tehniline korraldamine. 5. Ajakava Kiirendiprogrammi ettevalmistavate tegevustega alustatakse juba 2022. aasta kolmandas kvartalis, et tagada sisuline tugi Eesti kaitseministeeriumile NATO kiirendivõrgustiku läbirääkimistes ning kõikides programmi ettevalmistavates juriidilistes ja sisulistes küsimustes. Ettevalmistavate tegevuste hulka kuulub muuhulgas:  Kiirendiprogrammi läbirääkimised NATO innovatsiooniüksuse ja teiste struktuuriüksustega;  Kiirendiprogrammi läbirääkimised teiste NATO kiirendivõrgustiku liikmetega;  Ühise kiirendiprogrammi disainimine koostöös UK partneritega;  Kiirendi elluviimist tagava konsortsiumi töökorralduse paika panemine Eesti siseselt;  Programmi lepingute ettevalmistamine;  Turundus- ja kommunikatsioonikampaania ettevalmistused esimese batchi startup ettevõtete vastuvõtmiseks. Kiirendi sisuliste tegevustega alustatakse 2023. aasta algusest, kus esmalt alustatakse programmi voo tekitamiseks ettevalmistavate ürituste planeerimise ning elluviimisega ning turundus- ja kommunikatsioonikampaania käimalükkamisega. Esimene batch startup ettevõtteid on valmidus vastu võtta kevadel 2023, kui see on NATO poolt kinnitatud ja grantrahastusega tagatud. Igal aastal võetakse praeguse kava alusel vastu üks batch, mis koosneb 20 startup ettevõttest. 6. Programmi eelarve Programmi eelarve katab kõiki kulusid, mida pakkuja on täna osanud ette näha ning millised tegevused on pakkumises välja toodud. Kui NATO poolt tuleb selge suunis, mis toob kaasa programmi elementide ja/või mahtude muudatuse, tähendab see muudatusi ja korrektuure ka eelarves. Tehnopol on pakkumist kokku pannes lähtunud eelteadmisest, et enamik turunduskulusid on tsentraalselt kaetud NATO tsentraalse üksuse poolt. Käesolevasse pakkumisse on sisse arvestatud baasvajadused turundus- ja kommunikatsioonitegevuste elluviimiseks. Pakkuja on programmi erinevate elementide eelarve selguse huvides ära indikeerinud ka NATO poolt tuleva grantrahastuse, kuid seda ei ole arvestatud programmi läbiviimiseks ning põhilepingus välja toodud eelarve sisse. Samuti ei ole põhilepingu eelarvesse arvestatud rendikulusid, mis on siinkohal välja toodud indikatiivsel eesmärgil. 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Tegevuskulud 268 500 281 925 293 202 301 998 308 038 Personalikulud 20 000 186 540 195 867 203 702 209 813 214 009 Turundus- ja kommunikatsioonikulud 40 000 45 000 45 000 50 000 50 000 Lähetus-, juriidilised ja administratiivkulud 13 000 25 000 25 000 25 000 25 000 25 000 TEGEVUSKULUD KOKKU 33 000 520 040 547 792 566 904 586 811 597 047 HUBi rent Tallinn 65 000 68 250 71 663 75 246 79 008 Töökohad Tartu 30 000 31 500 33 075 34 729 36 465 RENDIKULU KOKKU 95 000 99 750 104 738 109 974 115 473 Peamine grantrahastus meeskondadele 1 000 000 1 000 000 1 000 000 1 000 000 1 000 000 Täiendav grantrahastus 450 000 450 000 450 000 450 000 450 000 GRANTRAHASTUS KOKKU 1 450 000 1 450 000 1 450 000 1 450 000 1 450 000 Lisainformatsioon: Kadri Tammai SA Tallinna Teaduspark Tehnopol Tel. +372 53413794 [email protected]  Lisa 2 Sisetehingu erandi põhjendus NATO DIANA kiirendiprogrammi lepingu juurde 14.06.2022 I Asjaolude kirjeldus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) rahastab programmi elluviimist, mille eesmärgiks on luua NATO DIANA kiirendiprogramm Eestis ning tuua turule uusi teadmismahukaid ettevõtteid kaitse- ja kahese kasutusega innovaatiliste tehnoloogiate valdkonnas. Vastavalt programmi elluviimise ettepanekule on programmi peamiseks tegevuseks luua Eestisse kiirendi, mis katab tervet Kesk- ja Ida-Euroopa) regiooni (geograafiliselt asuvad lähimad teised kiirendid Taanis ja Tsehhis) ning otsib proaktiivselt meeskondi samuti kogu regioonist. Kiirendiprogrammi tegevusi viiakse ellu nii Tallinnas kui ka Tartus. Kiirendiprogrammis toetatakse kiirendis osalevaid meeskondi 50 000 euro suuruse arendusgrandiga (equity free) ning pakutakse: - tippkvaliteediga koolitusprogrammi; - laia rahvusvahelise mentorvõrgustiku (sealhulgas nii äri- kui ka valdkonnaspetsiifilised mentorid) tuge ning mentorite abi; - juurdepääsu tehnoloogilisele ja akadeemilisele toele läbi kaasatud ülikoolide (Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Ülikool, London Imperial College jt); - juurdepääsu NATO testkeskuste võrgustikule kõikides NATO testimiskeskuse liikmesriikides; - juurdepääsu potentsiaalsetele klientidele – sh suurkorporatsioonid, riigiasutused jt. Programmi elluviimiseks on MKM planeerinud 2022. aastal eraldada 33 000 eurot riigieelarvelise sihtotstarbelise eraldisena. MKM on valinud programmi rakendavateks lepingupartneriteks Sihtasutuse Tallinna Teaduspark Tehnopol (edaspidi Tehnopol) ning Sihtasutuse Tartu Teaduspark (edaspidi Tartu Teaduspark), kellega soovitakse sõlmida riigieelarvelise sihtotstarbelise eraldise kasutamise leping riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 12 lg 5 alusel (nn sisetehingu erand). MKM valis Tehnopoli programmi rakendavaks juhtivaks lepingupartneriks, kuna Tehnopoli põhitegevus kattub programmi raames ellu viidavate tegevustega ning toetab seeläbi programmi eesmärkide saavutamist. Täpsemalt on Tehnopoli eesmärgiks põhikirja p 2.2 kohaselt osutada innovatsioonisuutlikkuse ja rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamisele suunatud teenuseid teadmispõhistele ettevõtetele. Tehnopol pakub nimetatud eesmärgist lähtuvalt põhitegevusena teadmispõhistele ettevõtetele äriarendusteenuseid spetsiifilisest ettevõtluskooslusest ja teadusasutuse lähedusest tulenevate sünergeetiliste eelistega (põhikirja p 3.1), sh aitab kaasa oma klientettevõtete rahvusvahelise konkurentsivõime kasvule (põhikirja p 4.1); tugevdab Eesti innovatiivset mainet 1 rahvusvahelisel areenil (põhikirja p 4.2); loob teaduspargi ettevõtetele ning teadus- ja arendusasutustele eeskujuliku tegevuskeskkonna, mis sisaldab füüsilist infrastruktuuri, ettevõtlusinkubatsiooni ja äriarenduse teenuspakette (põhikirja p 4.4); aitab kaasa tugevate valdkonnaspetsiifiliste kompetentsikoosluste väljakujunemisele, loob soodsa keskkonna ettevõtete ja teadusasutuste koostööks (põhikirja p 4.6); kasutab tulemuslikult innovatsioonile ja tehnoloogiasiirdele suunatud avaliku sektori vahendeid, aitab kaasa vastavate tugimeetmete väljatöötamisele (põhikirja p 4.7). MKM valis programmi rakendavaks lepingupartneriks Tartus ellu viidavate tegevuste osas Tartu Teaduspargi, kuna Tartu Teaduspargi põhitegevus kattub programmis kavandatud tegevustega ning toetab programmi eesmärkide saavutamist. Täpsemalt on Tartu Teaduspargi eesmärgiks tugevdada Eesti innovatiivset mainet rahvusvahelisel areenil (põhikirja p 4.2); aidata kaasa uute kõrge lisandväärtusega töökohtade loomisele (põhikirja p 4.3); luua teaduspargis piirkonna ettevõtetele, ülikoolide spin-off firmadele ja teadus- ja arendusasutustele eeskujuliku tegevuskeskkonna, mis sisaldab füüsilist infrastruktuuri, ettevõtlusinkubatsiooni ja äriarenduse teenuspakette (põhikirja p 4.4); aidata kaasa tugevate valdkonnaspetsiifiliste kompetentsikoosluste (sh. Teadus-arenduskeskused, pooltööstuslikud laborid) väljakujunemisele, luua soodsa keskkonna ettevõtete ja teadusasutuste koostööks (põhikirja p 4.6); kasutada tulemuslikult innovatsioonile ja tehnoloogiasiirdele suunatud avaliku sektori vahendeid, aidata kaasa vastavate tugimeetmete väljatöötamisele (põhikirja p 4.7). Programmi elluviijad viivad kiirendiprogrammi läbi vastavalt programmi elluviimise ettepanekule. Programmi elluviijad esitavad MKMile aruanded eraldise kasutamise sihipärasuse kohta ja alluvad lepingu täitmise raames MKMi kontrollile. II Sisetehingu erandi kohaldamine lepingupartneri valikule RHS § 12 lg 1 kohaselt ei ole hankija kohustatud riigihangete seadust kohaldama sisetehingule. RHSi seletuskirja kohaselt on sisetehingu näol tegemist erandiga riigihanke läbiviimise kohustusest, ehk teisisõnu, kui on täidetud sisetehingu erandi rakendamise tingimused, ei pea avaliku sektori hankija korraldama riigihanget, isegi kui sõlmitav leping vastab hankelepingu tunnustele1. RHS § 12 lg 5 kohaselt on sisetehing hankeleping, mille avaliku sektori hankija (edaspidi ka kontrolliv hankija) sõlmib teise kontrolliva hankijaga ühiselt kontrollitava juriidilise isikuga (edaspidi ka kontrollitav juriidiline isik), kui on täidetud kõik järgmised kumulatiivsed tingimused: 1) kontrollitavat juriidilist isikut kontrollivad sarnaselt oma osakonnaga kontrollivad hankijad ühiselt (RHS § 12 lg 5 p 1) RHS § 12 lg 6 järgi on kriteerium täidetud, kui kõik kontrollivad hankijad on esindatud kontrollitava juriidilise isiku otsuseid langetavates organites, kusjuures esindaja võib esindada 1 RHSi seletuskiri 450 SE, lk 32. 2 mitut kontrollivat hankijat või kõiki neid, ja sellistel kontrollivatel hankijatel on ühiselt otsustav mõju selle kontrollitava juriidilise isiku strateegiliste eesmärkide ja oluliste otsuste üle ning see kontrollitav juriidiline isik ei lähtu huvidest, mis on vastuolus kontrollivate hankijate huvidega. Käesoleval juhul teostavad avaliku sektori hankijate poolt ühist kontrolli Tehnopoli üle MKM koos Haridus- ja Teadusministeeriumi (edaspidi ka HTM) haldusalasse kuuluva Tallinna Tehnikaülikooli (edaspidi ka TTÜ)2 ja Tallinna Linnavalitsusega (kontrollivad hankijad3), seega on tegemist vertikaalse sisetehinguga ülalt alla. Tartu Teaduspargi üle teostavad avaliku sektori hankijate poolt ühist kontrolli MKM koos Tartu linna, Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooliga (kontrollivad hankijad), seega on tegemist vertikaalse sisetehinguga ülalt alla. Kontrollikriteeriumi täitmiseks peab kontrollitav juriidiline isik olema allutatud sellisele kontrollile, mis võimaldab hankijal mõjutada isiku strateegilisi eesmärke ja olulisi otsuseid4. Tehnopoli põhikirja p 1.1 kohaselt on Tehnopol Eesti Vabariigi, Tallinna Tehnikaülikooli ja Tallinna linna poolt määramata ajaks asutatud eraõiguslik juriidiline isik, millel ei ole liikmeid ning mis on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks Tehnopoli põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Ühist kontrolli Tehnopoli tegevuse üle teostavad avaliku sektori hankijatest MKM, HTMi haldusalasse kuuluv Tallinna Tehnikaülikool ning Tallinna Linnavalitsus Tehnopoli nõukogu koosseisu moodustamise ja nõukogusse kuulumise kaudu. Sealjuures MKM nimetab Tehnopoli põhikirja p 6.3.3 alusel 4 nõukogu liiget, Tallinna Tehnikaülikool 2 liiget ja Tallinna Linnavalitsus 2 liiget5. Eelnevast tulenevalt moodustub Tehnopoli kõrgeim juhtorgan, nõukogu üksnes kontrollivate hankijate nimetatud liikmetest, st kõik kontrollivad hankijad on esindatud kontrollitava juriidilise isiku otsuseid langetavas kõrgeimas juhtorganis. Nõukogu kõrgeima juhtorganina on kollegiaalne organ, st otsuseid langetavad kontrollivad hankijad ühiselt. Seega esindab Tehnopoli nõukogu kontrollivate hankijate ühiseid huve. Nõukogusse kuulumine võimaldab kontrollivatel hankijatel vastavalt Tehnopoli põhikirja punktile 6.2.1 ja selle alapunktidele kavandada sihtasutuse tegevust, korraldada sihtasutuse juhtimist, teostada järelevalvet sihtasutuse tegevuse üle, kinnitada sihtasutuse arengustrateegia, iga-aastane tegevuskava ja eelarve ning selle täitmise aruanne; kinnitada sihtasutuse vara kasutamise ja käsutamise kord. Lisaks on nõukogu pädevuses põhikirja punktides 6.2.4 ja 6.2.5 ning sihtasutuste seaduse §-s 25 nimetatud ülesannete täitmine, sh nõusoleku andmine 2 HTM teostab TTÜ üle kontrolli TTÜ seadusest tulenevalt. TTÜ seaduse § 4 lg 2 p 3 kohaselt nimetab haridus- ja teadusminister TTÜ kõrgeima juhtorgani, nõukogu koosseisu 5 liiget (11 liikmest) ning TTÜ seaduse § 4 lg 3 alusel on Vabariigi Valitsusel pädevus kinnitada kogu TTÜ nõukogu koosseis haridus- ja teadusministri ettepanekul. 3 RHS § 12 lg-s 5 sätestatud sisetehingu erandit tuleb tõlgendada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.02.2014. a riigihangete direktiiviga nr 2014/24/EL (riigihangete direktiiv). Nimetatud direktiivi art 12 lg 3 koosmõjus artikliga 2 lg 1 p-ga 1 ei välista sisetehingu erandi kontekstis, et ühist kontrolli lepingupartneriks valitud juriidilise isiku üle teostavad avaliku sektori hankijad (st riik, piirkondlikud või kohalikud omavalitsused, avalik-õiguslikud isikud, ühe või mitme sellise omavalitsuse või avalik-õigusliku isiku moodustatud ühendused) ühiselt. Seega RHS § 12 lg-st 5 ega riigihangete direktiivi art 12 lg-st 3 ei tulene piirangut, et kontrollivateks hankijateks ei või olla riik, avalik-õiguslik juriidiline isik ja KOV ühiselt. 4 RHSi seletuskiri, lk 33, vaata ka EKo 13.10.2005, C-458/03, Parking Brixen, p 65, EKo 11.05.2006, C-340/04, Carbotermo, p 36, EKo 29.11.2012, liidetud asjad C-182/11 ja C-183/11, Econord, p 27. 5 Nõukogusse kuuluvad esindajad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist (2), Tallinna Tehnikaülikoolist (2), Tallinna Linnavalitsusest (2), Haridus- ja Teadusministeeriumist (1) ning Rahandusministeeriumist (1). 3 juhatusele nende tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase tegevuse raamest, ja tingimuste määramine, mille puhul on juhatusel vajalik nõukogu nõusolek ka rendi- ja üürilepingute sõlmimiseks. Tulenevalt Tehnopoli nõukogu koosseisust (kontrollivate hankijate poolt nimetatud liikmed) ja nõukogule antud ülesannetest on Tehnopol seega allutatud sellisele kontrollivate hankijate kontrollile, mis võimaldab kontrollivatel hankijatel mõjutada kõiki kontrollitava juriidilise isiku strateegilisi eesmärke ja olulisi otsuseid. Lisaks on kontrollivatel hankijatel oluline roll Tehnopoli poolt elluviidavate projektide suunamisel ning Tehnopoli poolt osutatavate teenuste hinna kujundamisel. Käesoleva lepingu elluviijad määrab MKM ning lepingu alusel osutatavate teenuste hind kujundatakse MKMi poolt ette nähtud arvestuse põhjal. Täpsemalt on MKM seadnud Tehnopolile lepingu alusel osutatavate teenuste hinnapiiri, määranud kindlaks hüvitatavate kulukomponentide nimekirja ning pannud paika alategevuste vahelised proportsioonid. MKM on teenuste hinna kujundamisel arvestanud varasemate sarnaste projektide keskmiste kuludega, st MKM on teenuste hinna kujundanud kulupõhisena. Samuti on MKMil lepingu alusel võimalus teenuste struktuuri korrigeerida. Tehnopoli tegevust silmas pidades (vt käesoleva analüüsi järgmist punkti) tegutseb kontrollitav juriidiline isik üksnes asutajate (kontrollivad hankijad) huvides ning asutajate poolt põhikirjaga sätestatud ülesannete täitmisega. Seega ei lähtu kontrollitav juriidiline isik huvidest, mis oleks vastuolus kontrollivate hankijate huvidega. Tartu Teaduspargi põhikirja p 1.1 kohaselt on Tartu Teaduspark määramata ajaks asutatud eraõiguslik juriidiline isik, millel ei ole liikmeid ning mis on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Tartu Teaduspargi asutajateks on põhikirja p 1.2 järgi Eesti Vabariik, Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool ja Tartu linn ning Eesti Vabariigi asutajaõigusi teostab MKM. Ühist kontrolli Tartu Teaduspargi tegevuse üle teostavad avaliku sektori hankijatest MKM, HTMi haldusalasse kuuluvad Eesti Maaülikool ja Tartu Ülikool ning Tartu linn Tartu Teaduspargi nõukogu koosseisu moodustamise ja nõukogusse kuulumise kaudu. Sealjuures nimetavad Tartu Teaduspargi põhikirja p 6.3.4 alusel MKM, Tartu Ülikool ja Eesti Maaülikool igaüks ühe nõukogu liikme ning Tartu linn määrab kaks nõukogu liiget, kellest üks on Tartus tegutsev ettevõtja. Eelnevast tulenevalt moodustub Tartu Teaduspargi kõrgeim juhtorgan, nõukogu üksnes kontrollivate hankijate nimetatud liikmetest, sh kõik kontrollivad hankijad on esindatud kontrollitava juriidilise isiku otsuseid langetavas kõrgeimas juhtorganis. Nõukogu kõrgeima juhtorganina on kollegiaalne organ, st otsuseid langetavad kontrollivad hankijad ühiselt. Seega esindab Tartu Teaduspargi nõukogu kontrollivate hankijate ühiseid huve. Nõukogusse kuulumine võimaldab kontrollivatel hankijatel vastavalt Tartu Teaduspargi põhikirja punktile 6.2.1 ja selle alapunktidele kavandada sihtasutuse tegevust, korraldada sihtasutuse juhtimist, teostada järelevalvet sihtasutuse tegevuse üle, kinnitada sihtasutuse arengustrateegia, iga-aastane tegevuskava ja eelarve ning selle täitmise aruanne; kinnitada sihtasutuse vara kasutamise ja käsutamise kord. Lisaks on nõukogu pädevuses põhikirja punktides 6.2.4 ja 6.2.5 ning sihtasutuste seaduse §-s 25 nimetatud ülesannete täitmine, sh nõusoleku andmine juhatusele nende tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase tegevuse 4 raamest, ja tingimuste määramine, mille puhul on juhatusel vajalik nõukogu nõusolek ka rendi- ja üürilepingute sõlmimiseks. Tulenevalt Tartu Teaduspargi nõukogu koosseisust (kontrollivate hankijate poolt nimetatud liikmed) ja nõukogule antud ülesannetest on Tartu Teaduspark seega allutatud sellisele kontrollivate hankijate kontrollile, mis võimaldab kontrollivatel hankijatel mõjutada kõiki kontrollitava juriidilise isiku strateegilisi eesmärke ja olulisi otsuseid. Lisaks on kontrollivatel hankijatel oluline roll Tartu Teaduspargi poolt elluviidavate projektide suunamisel ning Tartu Teaduspargi poolt osutatavate teenuste hinna kujundamisel. Käesoleva lepingu elluviijad määrab MKM ning lepingu alusel osutatavate teenuste hind kujundatakse MKMi poolt ette nähtud arvestuse põhjal. Täpsemalt on MKM seadnud Tehnopolile lepingu alusel osutatavate teenuste hinnapiiri, määranud kindlaks hüvitatavate kulukomponentide nimekirja ning pannud paika alategevuste vahelised proportsioonid. MKM on teenuste hinna kujundamisel arvestanud varasemate sarnaste projektide keskmiste kuludega, st MKM on teenuste hinna kujundanud kulupõhisena. Samuti on MKMil lepingu alusel võimalus teenuste struktuuri korrigeerida. Tartu Teaduspargi tegevust silmas pidades (vt käesoleva analüüsi järgmist punkti) tegutseb kontrollitav juriidiline isik üksnes asutajate (kontrollivad hankijad) huvides ning asutajate poolt põhikirjaga sätestatud ülesannete täitmisega. Seega ei lähtu kontrollitav juriidiline isik huvidest, mis oleks vastuolus kontrollivate hankijate huvidega. Eelnevast tulenevalt saab lugeda RHS § 12 lg 5 p 1 kriteeriumi mõlema programmi elluviija puhul täidetuks. 2) üle 80 protsendi kontrollitava juriidilise isiku tegevusest on nende ülesannete täitmine, mille temale on usaldanud teda kontrolliv hankija või viimase kontrollitav muu juriidiline isik (RHS § 12 lg 5 p 2) Tehnopoli põhikirja punkti 2 ja selle alapunktide kohaselt on Tehnopoli põhitegevuseks ettevõtluskeskkonna arendamisega seotud tegevused, st: (i) innovatsiooni ja teadmiste ning tehnoloogia siiret soodustava ettevõtluskeskkonna - teaduspargi - arendamine Tallinna Tehnikaülikooli vahetus läheduses, Tallinnas, Mustamäel, ning (ii) innovatsioonisuutlikkuse ja rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamisele suunatud teenuste osutamine teadmispõhistele ettevõtetele. Tulenevalt põhikirja punktist 3.1 pakub Tehnopol oma põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks teadmispõhistele ettevõtetele rendi-, üüri- ja infrastruktuuriteenust koos oluliselt väärtust lisavate ärialustus- ja äriarendusteenuste ning spetsiifilisest ettevõtluskooslusest ja teadusasutuse lähedusest tulenevate sünergeetiliste eelistega. Vastavalt Tehnopoli põhikirja punktile 4 ja selle alapunktidele aitab Tehnopol oma tegevusega kaasa klientettevõtete rahvusvahelise konkurentsivõime kasvule; tugevdab Eesti innovatiivset mainet rahvusvahelisel areenil; aitab kaasa uute kvalifitseeritud töökohtade loomisele; loob teaduspargi ettevõtetele ning teadus- ja arendusasutustele eeskujuliku tegevuskeskkonna, mis sisaldab füüsilist infrastruktuuri, ettevõtlusinkubatsiooni ja äriarenduse teenuspakette; lähtub oma tegevuses piirkonda koondunud valdkondlike koosluste (eelkõige IT ja elektroonika; keemia ja biotehnoloogia ning mehhatroonika) ja nendega seotud valdkondade edasiarendamise 5 vajadusest; aitab kaasa tugevate valdkonnaspetsiifiliste kompetentsikoosluste (sh teadusarenduskeskused, pooltööstuslikud laborid) väljakujunemisele, loob soodsa keskkonna ettevõtete ja teadusasutuste koostööks; kasutab tulemuslikult innovatsioonile ja tehnoloogiasiirdele suunatud avaliku sektori vahendeid, aitab kaasa vastavate tugimeetmete väljatöötamisele; loob senisest avaramad võimalused kaasamaks eelkõige Tallinna Tehnikaülikooli aga ka teiste ülikoolide üliõpilasi ettevõtete reaalsete probleemide lahendamisele, rikastades seeläbi nende õppeprotsessi. Oma põhitegevuseks kasutab Tehnopol talle asutamisel avaliku sektori poolt üle antud vara, sh sihtfinantseeringutest saadud tulu, teiste juriidiliste ja füüsiliste isikute eraldisi ning sihtasutuse majandustegevusest saadud tulu. Kui vaadata Tehnopoli 2021. a ja varasemaid majandusaasta aruandeid (so 2020. ja 2019. majandusaasta aruandeid), siis nende, kontrolliva hankija poolt ette nähtud ja põhikirja punktis 3 loetletud tegevustega, mida on täpsustatud põhikirja punktis 4, Tehnopol oma põhitegevusena, s.o. 100% ulatuses ka tegeleb. Tehnopoli tulu kujuneb peamiselt annetustest ja toetustest (sh asutajate poolt antud sihtfinantseeringutest) ning Tehnopolile asutajate poolt usaldatud ruumide üüriteenustest ning äriarendusteenustest6. Teisisõnu täidab Tehnopol üksnes asutajate poolt ette nähtud ülesandeid ning tema tegevus on suunatud kontrollivate hankijate poolt usaldatud ülesannete täitmisele. Tartu Teaduspargi põhikirja punkti 2 ja selle alapunktide järgi on sihtasutuse eesmärkideks innovatsiooni ja teadmiste ning tehnoloogia siiret soodustava ettevõtluskeskkonna arendamine Tartu linnas; uute tehnoloogiapõhiste ettevõtete toetamine innovaatiliste toodete ja teenuste arendamisel; Lõuna-Eesti rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamisele suunatud teenuste ja koolituste korraldamine ja osutamine; ettevõtetele atraktiivse ärikeskkonna kujundamine läbi kinnisvaraarenduse. Põhikirja punkti 3 kohaselt on Tartu Teaduspargi põhitegevuseks pakkuda ettevõtetele rendi-, üüri- ja infrastruktuuriteenuseid koos väärtust lisavate ärialustus- ja äriarendusteenuste ning spetsiifilisest ettevõtluskooslusest ja teadusasutuste lähedusest tulenevate sünergeetiliste eelistega. Vastavalt Tartu Teaduspargi põhikirja punktile 4 ja selle alapunktidele tugevdab Tartu Teaduspark Eesti innovatiivset mainet rahvusvahelisel areenil; aitab kaasa uute kõrge lisandväärtusega töökohtade loomisele; loob teaduspargis piirkonna ettevõtetele, ülikoolide spin-off firmadele ja teadus- ja arendusasutustele eeskujuliku tegevuskeskkonna, mis sisaldab füüsilist infrastruktuuri, ettevõtlusinkubatsiooni ja äriarenduse teenuspakette; lähtub oma tegevuses piirkonda koondunud valdkondlike koosluste ja nendega seotud valdkondade edasiarendamise vajadusest; aitab kaasa tugevate valdkonnaspetsiifiliste kompetentsikoosluste (sh teadus-arenduskeskused, pooltööstuslikud laborid) väljakujunemisele, loob soodsa keskkonna ettevõtete ja teadusasutuste koostööks; kasutab tulemuslikult innovatsioonile ja tehnoloogiasiirdele suunatud avaliku sektori vahendeid, aitab kaasa vastavate tugimeetmete väljatöötamisele. 6 2019. aastal kujunes Tehnopoli tulubaas 99,5% annetustest ja toetustest ning ruumide üüriteenustest ja äriarendusteenustest, st peamiste asutajate poolt ette nähtud ülesannete täitmisest; 2020. aastal ja 2021. aastal olid vastavad osakaalud 99,3% ning 99%. 6 Oma põhitegevuseks kasutab Tartu Teaduspark talle asutamisel avaliku sektori poolt üle antud vara, sh sihtfinantseeringutest saadud tulu, teiste juriidiliste ja füüsiliste isikute eraldisi ning sihtasutuse majandustegevusest saadud tulu. Kui vaadata Tartu Teaduspargi 2021. a ja varasemaid majandusaasta aruandeid (so 2020. ja 2019. majandusaasta aruandeid), siis nende, kontrolliva hankija poolt ette nähtud ja põhikirja punktis 3 loetletud tegevustega, mida on täpsustatud põhikirja punktis 4, Tartu Teaduspark oma põhitegevusena, s.o. 100% ulatuses ka tegeleb. Tartu Teaduspargi tulu kujuneb 100% Tartu Teaduspargile asutajate poolt usaldatud ruumide üüriteenustest, äriarendusteenustest, Euroopa Liidu erinevate programmide projektide tulust ja Tartu linna sihtotstarbelisest toetusest ning riigi erinevate projektide toetustest7. Teisisõnu täidab Tartu Teaduspark üksnes asutajate poolt ette nähtud ülesandeid ning tema tegevus on suunatud kontrollivate hankijate poolt usaldatud ülesannete täitmisele. Eelnevast tulenevalt saab RHS § 12 lg 5 p 2 tingimuse lugeda mõlema programmi elluviija puhul täidetuks. 3) kontrollitavas juriidilises isikus puudub otsene erakapitali osalus, välja arvatud seadusest tulenev kontrolli- ja vetoõiguseta erakapitali osalus, ja see ei avalda kontrollitavale juriidilisele isikule otsustavat mõju (RHS § 12 lg 5 p 3) RHSi seletuskirjas on tingimuse kohta selgitatud, et sisetehingu erandit ei tuleks laiendada nendele olukordadele, kus eraettevõtjal on otsene osalus kontrollitava juriidilise isiku kapitalis, kuna sellisel juhul annaks lepingu sõlmimine ilma konkurentsipõhise hankemenetluseta asjaomasele eraettevõtjale põhjendamatu eelise oma konkurentide ees8. Tehnopolis ja Tartu Teaduspargis puudub otsene erakapitali osalus, seega on RHS § 12 lg 5 p 3 tingimus täidetud. III Kokkuvõte MKMi ja Tehnopoli ning Tartu Teaduspargi vahelise lepingu puhul on täidetud kõik kolm riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 12 lg-s 5 sätestatud sisetehingu erandi tingimust. MKMi ja Tehnopoli ning Tartu Teaduspargi vaheline eraldise leping NATO DIANA kiirendiprogrammi ellu viimiseks on seega sisetehing, millele RHSis sätestatud korda kohaldama ei pea. Analüüsi koostas: Kati Jakobson-Lott, vandeadvokaat 7 2019. aastal kujunes Tartu Teaduspargi tulubaas 99,4% annetustest ja toetustest ning ruumide üüriteenustest ja äriarendusteenustest, st peamiste asutajate poolt ette nähtud ülesannete täitmisest; 2020. aastal ja 2021. aastal olid vastavad osakaalud 100%. 8 RHSi seletuskiri, op. cit., lk 33. 7