Leping

KÄSKKIRI 30.09.2020 nr 200 Reaalajamajanduse visioon 2020–2027 Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a määruse nr 323 „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“ § 23 punktide 1 ja 3 alusel ning lähtuvalt Vabariigi Valitsuse majandusarengu komisjoni 19. augusti 2020. a otsusest nr 7-9.3/5, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2019–2023 punktidest 12.5, 12.15 ja 13.11, Vabariigi Valitsuse riigireformi kava 2020–2023 Lisa 1 kategooria 3 punktidest 1 ja 5 kinnitan „Reaalajamajanduse visiooni 2020–2027“ (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas Raul Siem majandus- ja taristuminister väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister  KINNITANUD majandus- ja taristuminister ning väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister 30.09.2020 käskkirjaga nr 200 Lisa Reaalajamajanduse visioon 2020-2027 2 SISUKORD Lühikokkuvõte ........................................................................................................................... 4 1. MIS ON REAALAJAMAJANDUS? ................................................................................. 7 1.1. Tänane olukord ................................................................................................................ 7 1.2. Reaalajamajanduse mõiste ja sisu ................................................................................. 12 1.3. Reaalajamajanduse mõju ............................................................................................... 14 2. REAALAJAMAJANDUSE EESMÄRGID JA ELLUVIIMINE ..................................... 20 2.1. Põhieesmärk ja tegevussuunad koos strateegiliste alameesmärkidega ......................... 20 2.2. Reaalajamajanduse visiooni ellu viimine ...................................................................... 26 LISA 1. REAALAJAMAJANDUSE TÖÖPLAAN 2020-2027 .............................................. 27 Lisa 1.1. Reaalajamajanduse tehniliste võimaluste loomine ................................................ 27 Lisa 1.2. Reaalajamajanduse kasutusele võtmise reguleerimine ja toetamine era- ja avaliku sektori koostöös .................................................................................................................... 32 Lisa 1.3. Piiriülene koostöö Läänemere piirkonnas ja Euroopa Liidu tasemel .................... 37 LISA 2. Tuvastatud riskide hindamise tabel ............................................................................ 39 LISA 3. Reaalajamajanduse visiooni koostamine ja seotud muud dokumendid ..................... 42 LISA 4. Näited reaalajamajanduse projektidest Eestis ja mujal Euroopas .............................. 44 Mõisted ja selgitused ................................................................................................................ 53 3 Lühikokkuvõte Ajamahukate tugitegevuste tõttu kaotab Eesti ettevõtlus ning majandus iga päev raha ja tehakse märkimisväärses mahus „tühitööd“1, mis omakorda mõjub negatiivselt tootlikkusele ja majanduskasvule. Reaalajamajanduse majandusliku mõju analüüsi2 kohaselt säästavad reaalajas andmevahetuse lahendused (e-arved, e-kviitungid, andmepõhine aruandlus riigile, e- veoselehed jne) ettevõtlussektoris üle 200 miljoni euro aastas. Võimalik on aastas kokku hoida ca 14,10 miljonit töötundi, mis on võrdne 7000 inimese täistööajaga. Ettevõtjal tekib võimalus suunata kokkuhoitud kulu põhitegevuse mahu suurendamisele, mis omakorda mõjuks positiivselt SKP kasvule. Reaalajamajandus (real-time economy ehk RTE) on digitaalne ökosüsteem, kus tehingud eri osapoolte vahel toimuvad reaalajas või minimaalse viitega. See tähendab paberipõhiste majandustehingute ja haldustoimingute asendamist automaatse andmevahetusega digitaalsel, struktureeritud, masintöödeldaval ja standardiseeritud kujul. 3 Tulemuseks on kiirem ning automatiseeritud andmevahetus, teabe parem juurdepääsetavus ja laialdane RTE lahenduste kasutusele võtmine, mis peaks vähendama protsesside viiteaegu, säästma ressursse ja vähendama tehingukulusid, suurendama organisatsioonide kulutõhusust ja ettevõtete konkurentsivõimet, vähendama bürokraatiat ettevõtjaks olemisel, kiirendama ja täpsustama otsustusprotsesse, parandama läbipaistvust, kaupade liikumist ning stimuleerima majanduslikke ja sotsiaalseid uuendusi. Lisaks loob tugev partnerlussuhe, piiriülene koostöö ja koosvõimelisuse saavutamine ettevõtetele lihtsama asjaajamise regioonis laiemalt ning aitab tõsta ekspordivõimekust. RTE kasutusele võtmiseks on vaja suures plaanis lahendada kolm järgmist probleemi:  Esiteks ajakohasus – andmed laekuvad täna pika viitajaga, mistõttu võib otsuse tegemise hetkel olla info aegunud.  Teiseks andmete üheselt mõistetavus - andmed ei lähtu samast semantilisest mudelist ehk puudub ühtne lähenemine andmete standardiseerimisele (st samad andmed erinevates süsteemides ei pruugi olla üheselt mõistetavad).  Kolmandaks andmevahetuse võimaldamine – andmed ei ole alati masinloetaval kujul vahetatavad ja avaandmetena jagatavad nii enda kui ka teiste potentsiaalsete kasutajate jaoks. Vältimaks killustunud digitaalse ühiskonna süvenemist ja liigset halduskoormuse kasvu on vaja määrata peamised alused ja reeglid, kuidas hakkab toimuma edaspidine ettevõtlusandmete vahetus – millistel alustel, standarditel ja struktuuris, et saavutada kiirem digiüleminek ja reaalajamajanduse toimimine. Need on juhiseks riigiasutuste infosüsteemide arendamisele ja õigusloome kujundamisele. Avaliku sektori roll on tagada innovatsiooni mittepidurdav 1 „Tühitöö“ hulka kuuluvad näiteks riigile esitatavate aruannete koostamine ja edastamine (sh dubleeriv aruandlus); saatelehtede täitmine; andmete topelt ja käsitsi sisestamine ning sellest tekkivate vigade parandamine; e-maili teel arve saatmine, teenuse või toote ostmisega kaasnev liigne paberimajandus, kulunud tekstiga paberkviitung vajamineva garantii tõestamiseks jne. 2 Reaalajamajanduse majandusliku mõju uuring (2020). Leitav: https://www.mkm.ee/sites/default/files/reaalajamajanduse_majandusliku_moju_uuringu_lopparuanne.pdf 3 Robert Krimmer, Tarmo Kadak, Art Alishani, Maarja Toots, Ralf-Martin Soe, Carsten Schmidt (2019) “Reaalajamajanduse aluste ja rakendusvõimaluste uuring“. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool. Leitav: https://www.mkm.ee/sites/default/files/taltech_rte_final_report_en1.0.pdf 4 regulatsioon ning pakkuda vajalik digitaalne taristu, mis kiirendaks reaalajamajanduse rakendamist. Reaalajamajanduse visiooni eesmärgiks on aastaks 2027 luua tehnilised ja regulatiivsed võimalused, et tõsta ettevõtlusandmete kvaliteeti ja kättesaadavust ning võimaldada nende digitaalset ja automaatset vahetamist erinevate osapoolte vahelises suhtluses läbi andmete semantilise analüüsi, struktureerimise ja standardiseerimise ning sobivate andmevahetuskanalite kasutamise. Visiooni elluviimine aitab saavutada Vabariigi Valitsuse eesmärki vähendada ettevõtjate halduskoormust ja bürokraatiat ning rakendada andmete kogumisel ühekordse küsimise ja masinloetava ristkasutatavuse põhimõtet. Visioon toetab Eesti teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021-2035. RTE rakendamise põhieesmärgiks on viia ettevõtluskeskkonnas ja suhtluses riigiga ellu struktuurne muudatus, et ettevõtete haldamise ja majandamise tegevused muutuks taustal toimivateks tegevusteks vähendades märkimisväärselt ettevõtjate halduskoormust ja tõstaks seeläbi kaude tootlikkust. RTE põhieesmärgi saavutamiseks on seatud kolm järgmist valdkondade ülest tegevussuunda: 1. RTE tehniliste võimaluste loomine Tegevussuuna eesmärgiks on tõsta ettevõtlusandmete kvaliteeti ja kättesaadavust ning võimaldada nende reaalajas vahetamist erinevate osapoolte vahelises suhtluses läbi andmete semantilise analüüsi, struktureerimise ja standardiseerimise ning sobivate andmevahetuskanalite kasutamise. 2. RTE kasutusele võtmise reguleerimine ja toetamine era- ja avaliku sektori koostöös Tegevussuuna eesmärgiks on reguleerida ja toetada era- ja avalikku sektorit RTE lahenduste kasutusele võtmist läbi seda võimaldava regulatiivse raamistiku. 3. Piiriülene koostöö Läänemere piirkonnas ja Euroopa Liidu tasemel Tegevussuuna eesmärgiks on jätkata aktiivset piiriülest koostööd Läänemere piirkonnas, Põhjamaadega ja üldisemalt Euroopa Liidu tasemel, et liikuda ühiselt RTE-le ülemineku suunas. Nimetatud tegevussuunad baseeruvad valdkondade üleselt ühistele strateegilistele alameesmärkidele, mis on kooskõlas Põhjamaade RTE projekti tulemusel loodud tegevuskavaga4. Strateegilisteks alameesmärkideks koos eeldatavate tähtaegadega on:  E-arvete laialdane kasutuselevõtt ettevõtete vahelistes tehingutes (2023)  E-kviitungite laialdane kasutuselevõtt (2025)  Andmepõhisele aruandlusele üleminek (sh eelistatult XBRL GL standardi kasutamine) (2025)  E-veoselehtede laialdane kasutuselevõtt (2025) 4 Nordic Smart Government 3.0. Leitav: www.nordicsmartgovernment.org 5   Standardiseeritud digitaalsete toote ja teenuse koodide, informatsiooni ja kataloogide kasutuselevõtt (2027)  Reaalajas ja nõusoleku alusel ettevõtte ajakohaste andmete jagamine kolmandatele osapooltele (2027)  RTE kontseptsiooni piloteerimine ja rakendamine uute lahenduste kasutusele võtmiseks (2027)  Aktiivne rahvusvaheline koostöö liikmesriikidega, eelkõige Läänemere riikide ja Põhjamaadega (2027) Reaalajamajanduse visiooni elluviimiseks on välja töötatud üldisem suunav tööplaan aastateks 2020-2027, mille juurde luuakse iga-aastaselt lühiajalisem, detailsem ning regulaarselt MKM- i eestvedamisel koostöös ministeeriumite, nende haldusalasse kuuluvate asutustega, erialaliitude ja erasektoriga uuendatav tööplaan. Tööplaani regulaarne läbivaatus ja täiendamine ajas loob võimaluse olla järgmiste planeeritavate tegevuste osas ja majandusolukorrale vastavalt paindlik ning võtta vastu ajakohaseid otsuseid parimate tulemusteni jõudmiseks. 6  1. MIS ON REAALAJAMAJANDUS? 1.1. Tänane olukord Käesoleva reaalajamajanduse (RTE) visiooni eesmärgiks on kokku leppida RTE kontseptsioon, eesmärgid ja tegevussuunad RTE-le üleminekuks. Visiooni lisas toodud tööplaani 2020-2027 elluviimine tagab meie ettevõtjatele riigiga suhtluse ja kohustuste täitmise osas ajavõidu läbi automaatse kohustuste täitmise võimaluse tekkimise. Lisaks toetavad tööplaani tegevused ettevõtete vaheliste majandustehingute automatiseerimist ja andmekvaliteedi parendamist. RTE sisuliseks eesmärgiks on viia ettevõtluskeskkonnas ja suhtluses riigiga ellu struktuurne muudatus, et ettevõtete haldamise ja majandamise tegevused muutuks taustal toimivateks tegevusteks vähendades märkimisväärselt ettevõtjate halduskoormust. Eesmärgi rakendamisel tuleb arvestada teema valdkondade ülese ja laiapõhjalise kontseptsiooniga, millega võib tähistada mitmesuguseid automatiseeritud ja reaalajas toimivaid tegevusi, sh  ettevõtete vahelised tehingud,  avaliku sektori ja erasektori suhtlus,  organisatsioonisisene plaanimine ja otsustamine,  teenuste osutamine klientidele.5 Ajamahukate tugitegevuste tõttu kaotab Eesti ettevõtlus ning majandus iga päev raha ja tehakse märkimisväärses mahus „tühitööd“, mis omakorda mõjub negatiivselt tootlikkusele ja majanduskasvule. 2020 aastal läbi viidud RTE mõjuanalüüsist6 nähtub, et kasutades RTE kontseptsioonil põhinevaid lahendusi (e-arved, e-kviitungid, e-veoselehed, põllumajandusmasinate andmetöötlus, reaalajas majandusprognoosid ja andmepõhine aruandlus XBRL GL formaadis) hoitaks Eestis aastas kokku üle 14 miljoni töötunni ja 200 miljoni euro. Ainuüksi e-arvetele üleminekul säästaksid Eesti maksumaksjad üle 100 miljoni euro aastas. Tootlikkuse kasvu ühe allikana peab ettevõtjal tekkima võimalus suunata kokkuhoitud kulu põhitegevuse mahu suurendamisele, mis omakorda mõjuks positiivselt SKP kasvule. Avalikus sektoris kokku hoitud kulu saab suunata näiteks kvaliteetsemate teenuste pakkumisele kodanikele ja ettevõtjatele või motiveerivamatele töötasudele muret tekitavates sektorites, sh haridusvaldkonnas. Reaalajas toimivas majanduses on põhirõhk andmetel, nende kvaliteedil ja reaalajas kättesaadavusel ning korduvkasutamisel, kus eelkõige keskendutakse ettevõtluse ja majandustehinguid kajastavatele andmetele ja nende vahetamisele. Täna ei kasutata andmeid maksimaalselt väärtuslikult, sest need ei ole lihtsasti kättesaadavad, üheselt mõistetavad ja nendest arusaamine on aeganõudev manuaalne tegevus. Täna juba toimib masinloetavalt Maksu- ja Tolliametile (MTA) käibemaksudeklaratsiooni edastamine, kuid info kehtib möödunud kuu kohta ning ei oma väärtust ettevõttele käesoleval ajahetkel ja tekitab pigem igakuist lisa aja- ja rahakulu. Edaspidi ei peaks ka majandusaastaaruanded peegeldama pelgalt eelmise aasta seisu, vaid reaalajas andmete 5 Robert Krimmer, Tarmo Kadak, Art Alishani, Maarja Toots, Ralf-Martin Soe, Carsten Schmidt (2019) “Reaalajamajanduse aluste ja rakendusvõimaluste uuring“. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool 6 Reaalajamajanduse majandusliku mõju uuring (2020). Leitav: https://www.mkm.ee/sites/default/files/reaalajamajanduse_majandusliku_moju_uuringu_lopparuanne.pdf 7 edastamisel on võimalik luua lisandväärtust nii riigile kui ettevõtjale peegeldamaks pidevalt ajakohast ettevõtte finantsseisu. Seega, täna justkui toimib juba paljude teenuste puhul edukas andmevahetus, kuid enamasti ei saa seda kuidagi nimetada RTE aluseks peetavaks andmevahetuseks. Miks?  Esiteks ajakohasus – andmed laekuvad täna pika viitajaga, mistõttu võib otsuse tegemise hetkel olla info aegunud.  Teiseks andmete üheselt mõistetavus - andmed ei lähtu samast semantilisest mudelist ehk puudub ühtne lähenemine andmete standardiseerimisele (st samad andmed erinevates süsteemides ei pruugi olla üheselt mõistetavad).  Kolmandaks andmevahetuse võimaldamine – andmed ei ole alati masinloetaval kujul vahetatavad ja avaandmetena jagatavad nii enda kui ka teiste potentsiaalsete kasutajate jaoks. Siinkohal on oluline üle rõhutada, et näiteks ühes süsteemis loodud masinloetav e-arve ei pruugi olla kõigi sisuliste andmeväljade osas üheselt tõlgendatav teises masinloetavas süsteemis, rääkimata piiriülesest aspektist. E-arve valdkonnas on meil täna selle jaoks Euroopa e-arve standard7, mis on e-arved erinevate süsteemide vahel üheselt mõistetavaks muutnud. E-arved on RTE üks edukamaid näiteid, kuid paraku on e-arved tegelikku RTE potentsiaali arvestades vaid nö „piisk meres“. Arvel olevad andmed on vaid üks väike osa ettevõtluskeskkonna andmevajadusest ja riigiga vahetatavast kogu infost. Vajalik on kogu ettevõtlusinfo üheselt mõistetavalt jagamist ühtses RTE ökosüsteemis8 (vt Joonis 1) ja veel enam, see peab toimuma reaalajas ja kajastama hetkeolukorda. 7 Euroopa e-arve standardi formaat. Leitav: EN 16931-1:2017 8 Robert Krimmer, Tarmo Kadak, Art Alishani, Maarja Toots, Ralf-Martin Soe, Carsten Schmidt (2019) “Reaalajamajanduse aluste ja rakendusvõimaluste uuring“. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool Leitav: https://www.mkm.ee/sites/default/files/taltech_rte_final_report_en1.0.pdf 8 Joonis 1. RTE ökosüsteem RTE ökosüsteemis muutub traditsiooniline ettevõtlusandmete vahetus riigiga andme- ja vajaduspõhiseks ning reaalajas andmete vahetamine annab ettevõttele võimaluse teha olulisi strateegilisi otsuseid kvaliteetsemalt. Näiteks võib ettevõtte edukuse hindamiseks pärida riik tulevikus eelmise majandusaastaandmeid juba jaanuaris või investor pärida ettevõtlusandmeid soovitud ajahetkel viimase 12 kuu kohta. Mitmel pool erasektoris on juba näha uuendusmeelseid ettevõtteid, kes märkavad ühtse andmete reaalajas edastamise visiooni kasu – standardiseeritud andmete masinloetaval kujul reaalajas edastamine ning võimekus samu andmeid nende ühekordsel edastamisel erinevates infosüsteemides kasutada. RTE kasu ja ühise visiooni omamine tõstab esile Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) Visioon 20309 dokument, kus nähakse suurimat väärtust järsul digitaliseerimisel ja automatiseerimisel muutes andmemajandusega liitumise sama lihtsaks ja kohustuslikuks kui tänane tulude deklareerimine ning võimaldades selle jaoks erinevaid soodustusi. Kokkulepitud alustel toetab sama kiire digiülemineku suunda ka Euroopa Liidu poolt loodav andmestrateegia10 ja uus Euroopa VKE strateegia11, kus tuuakse välja vajadus jõulisemalt toetada ettevõtete digiüleminekut ning andme kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamist nende korduvkasutamiseks ühtsetes andmeruumides ja standarditel. ITL võrgustikust saab näitena tuua Internet of Business projekti12, kus omavahel 9 ITL Visioon 2030. Leitav: https://wp.itl.ee/files/Visioon%202030.pdf 10 Euroopa andmestrateegia dokument. Leitav: https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/communication-european-strategy-data-19feb2020_en.pdf 11 Euroopa VKE strateegia. Leitav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52020DC0103&from=EN 12 Internet of Business projekti tutvustus. Leitav: https://www.itl.ee/internet-of-business-majandustehningud/ 9 konkureerivad ettevõtted on ühinenud ning mille tulemusel on 2018. aastal võetud kasutusele Euroopa e-arve standard ja 2020. aasta jooksul võetakse kasutusele ühtne standard finantsandmete kajastamiseks, vahetamiseks, kulude kokku hoidmiseks ja kliendile parema/mugavama kasutajakogemuse loomiseks. Sarnaseid näiteid tekib erasektoris valdkonniti aina juurde, kuid paraku ei pruugi nad alati lähtuda samadest põhimõtetest ja standarditest, mis omakorda võib hoogu anda killustunud digitaalse ühiskonna süvenemisele. Eelnimetatut kajastab hästi Euroopa digitaalmajanduse ja ühiskonna indeks13, mille järgi Eesti on 2020 aasta raporti järgi üldise digitaliseeritud ühiskonna osas Euroopas 7.ndal kohal, kuid jääb oluliselt maha digitaalsete tehnoloogiate ja teenuste kasutusele võtmisel erasektori poolt olles 14.ndal kohal jäädes oma skooriga (41,1) veidi alla Euroopa keskmise (41,4). See takistab Eesti üldise tootlikkuse kasvu ning koostatava „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse strateegia 2021-2035“ tootlikkuse eesmärkide täitmist. Digitaliseerimise ja tootlikkuse seose toob selgelt välja Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (The Organisation for Economic Co-operation and Development – OECD) analüüs14, mis näitab kasvavat tootlikkuse erinevust maailmas esirinnas olevate ettevõtete (parima 5% hulka kuuluvad ettevõtted) ja ülejäänud ettevõtete vahel. Maailmas esirinnas olevad ettevõtted on tavaliselt suuremad, innovaatilisemad ja vastuvõtlikumad uutele digitaalsetele tehnoloogiatele. Väikesed tootmisettevõtted ja pikalt tegutsenud väikesed teenusettevõtted, kes moodustavad turu enamuse, on digitaliseerimise suhtes suurema tõenäosusega passiivsed ega rakenda ühtegi tipptasemel digitaaltehnoloogiat ega plaani digitaliseerimisse investeerida. Suur digitaliseerituse erinevus ettevõtete vahel viib 2018. aastal Euroopa Investeerimispanga (European Investment Bank – EIB) poolt tehtud uuringu15 andmetel suurema digilõhe poole ning majandFuses, kus on rohkem väikeettevõtteid, on ka suurem digilõhe oht. Poliitika kujundamisel on siinkohal oluline roll eemaldada tõkked, mis takistavad neid ettevõtteid olemast digitaalselt aktiivsed. Juurdepääsu puudumist rahastamisele peetakse sama uuringu järgi üheks suurimaks takistuseks. Seega, kui parandada nende juurdepääsu rahastamisele (sh toetada digitaliseerimist), võib see aidata digilõhet vähendada. Sellega on kooskõlas ka ITL Visioon 2030 dokument, mis soovitab riigil soodustada digitaliseerimist, automatiseerimist ja robootikat, mitte kohaldada järgmist maksusüsteemi uutele tehnoloogiatele.16 Eelkõige andmete sisestamisel tekkivad kvaliteediprobleemid, andmeanalüüsi laiemat kasutust piirav andmete kesine kvaliteet (s.t kogutavad andmed ei ole ajakohased, terviklikud, struktureeritud selgetel alustel ja järjepideva arvutusmetoodikaga) nii enda kui ka teiste potentsiaalsete kasutajate jaoks17 ning madal digitaalsete tehnoloogiate kasutuselevõtt väljendub ka riigi poolt ettevõtetele seatud suures halduskoormuses. Ainuüksi aruandluse ja tehniliste kohustuste koorma mõistmiseks on valitsuse reguleerimise koormuse indeksi18 järgi 2017 aastal riigi poolt seatud nõuete (nt load, eeskirjad, aruandlus) täitmine Eesti ettevõtetele koormavam kui näiteks Soomes, Rootsis ja Hollandis. Koormuse indeksi järgi Eesti siiski 13 Euroopa digitaalmajanduse ja ühiskonna indeks, Eesti raport. Leitav: https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/scoreboard/estonia 14 OECD analüüs. Leitav: https://www.oecd-ilibrary.org/docserver/63629cc9- en.pdf?expires=1597663696&id=id&accname=guest&checksum=75A13F76650759D9195C57BAF8D52101 15 EIB uuring. Leitav: https://bruegel.org/wp-content/uploads/2019/12/PC-17_2019-101219_-1.pdf 16 ITL Visioon 2030. Leitav: https://wp.itl.ee/files/Visioon%202030.pdf 17 „Andmete kättesaadavus ja kasutamine riigi targaks juhtimiseks“ Riigikontrolli audit (2020) 18 Burden of government regulation. Leitav: https://tcdata360.worldbank.org/indicators/govt.regu?country=EST&indicator=689&countries=AUT,FIN,HKG,NLD,SGP&v iz=line_chart&years=2007,2017&indicators=944 10 edestab regiooni keskmist ja sama regiooni riikide hulgast näiteks Taanit, Lätit ja Leedut. Sama probleemi rõhutab ka ITL Visioon 2030, kus tuuakse probleemina välja, et seadusloome protsess on kaldu halduskoormuse suurendamisele ja riigistruktuur on tööjõumahukas19. IKT sektor väljendab visiooni dokumendis selgelt ka seisukohta, et avaliku sektori halduskoormus peab vähenema, et keskenduda väärtusloovatele tegevustele. Vältimaks killustunud digitaalse ühiskonna süvenemist ja liigset halduskoormuse kasvu peab riik võtma selge positsiooni ja määrama ära peamised alused ja reeglid, kuidas hakkab toimuma edaspidine ettevõtlusandmete vahetus - millistel alustel, standarditel ja struktuuris, et jõuda saavutada kiirem digiüleminek ja RTE toimimine. RTE senine piiritlematus ja teema valdkondade ülesus on tinginud olukorra, kus ei ole riigi tasandil keskset kokkulepet sõlmitud. Kesksete kokkulepete, eesmärkide ja otsuste sündimiseks on Vabariigi Valitsus näitamas initsiatiivi lisades RTE edendamise tegevused Vabariigi Valitsuse riigireformi kavva 2020-2023 ja tegevusprogrammi 2019-202320. RTE edendamiseks ja lahenduste laialdasemaks kasutusele võtmiseks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil vajalik luua RTE eestvedajana koostöös teiste seotud ministeeriumide, nende allasutuste ja erasektoriga kokkulepitud alused ja eesmärgid ning teha nende põhjal kesksed otsused. Sellest tulenevalt saab iga riigiasutus oma infosüsteeme arendades ja seadusemuudatusi planeerides juhinduda ühiselt kokkulepitud alustest, eesmärkidest ja otsustest, et tagada kiirem RTE-le üleminek. Avaliku sektori roll peab olema piiratud reguleerimisega ja vajaliku digitaalse taristu pakkumisega, sh kiirendama innovaatiliste RTE lahenduste kasutusele võtmist läbi pilootprojektide.21 19 ITL Visioon 2030. Leitav: https://wp.itl.ee/files/Visioon%202030.pdf 20 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2019-2023. Leitav: https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content- editors/valitsus/RataseIIvalitsus/vabariigi_valitsuse_tegevusprogramm_2019-2023.pdf 21 Robert Krimmer, Tarmo Kadak, Art Alishani, Maarja Toots, Ralf-Martin Soe, Carsten Schmidt (2019) “Reaalajamajanduse aluste ja rakendusvõimaluste uuring“. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool. Leitav: https://www.mkm.ee/sites/default/files/taltech_rte_final_report_en1.0.pdf 11 1.2. Reaalajamajanduse mõiste ja sisu Reaalajamajandus (real-time economy ehk RTE) on digitaalne ökosüsteem, kus tehingud eri osapoolte vahel toimuvad reaalajas või minimaalse viitega. See tähendab paberipõhiste majandustehingute ja haldustoimingute asendamist automaatse andmevahetusega digitaalsel, struktureeritud, masintöödeldaval ja standardiseeritud kujul.22 Tänu ettevõtlusandmete üheselt mõistetavaks ja nõusoleku alusel kättesaadavaks muutmisele loome võimalused riigi poolt seatud nõuete automaatseks täitmiseks hõlbustades äritegevust ja vähendades halduskoormust nii ettevõttele kui ka riigile. Tulemuseks on kiirem teabevahetus ja teabe parem juurdepääsetavus, mis peaks vähendama protsesside viiteaegu, säästma ressursse ja vähendama tehingukulusid, suurendama organisatsioonide kulutõhusust ja ettevõtete konkurentsivõimet, kiirendama ja täpsustama otsustusprotsesse, parandama läbipaistvust ning stimuleerima majanduslikke ja sotsiaalseid uuendusi. Ettevõtjate vaates aitab RTE läbi liigse „tühitöö“ automatiseerimise ja andmepõhisuse suunata kokkuhoitud ressursid tootlikkuse tõstmisele ja ekspordivõimekuse suurendamisele, riigi vaates vähendab varimajandust ja rahapesu riske tänu läbipaistvuse suurenemisele. Lisaks, seoses avaliku sektori halduskoormuse vähenemisega vähenevad ka avaliku sektori kulud, mis loob võimaluse väiksematele maksudele ja/või parematele teenustele. Tulevikus peab nii ettevõtete omavaheline kui ka ettevõtte ja riigi vaheline info ning andmete vahetamine toimuma reaalajas, ilma inimese liigse sekkumiseta, täiendava aruandluseta ja dokumentide vormistamise koormata. Aruteluringides ettevõtjate ja avaliku sektori esindajatega on esile kerkinud järgmised näited, mis iseloomustavad hästi reaalajas toimivat majandust.  Riigiasutus pääseb automaatselt ettevõtte nendele reaalajas kuvatud andmetele ligi, mis on vastavale toimingule vajalikud. Sellest tulenevalt muutub võimalikuks mitte koostada ja esitada traditsioonilisel kujul majandusaastaaruannet ja igakuiseid maksudeklaratsioone.  Tänu reaalajas andmete vahetusele võivad muutuda maksuarvestuse põhimõtted, kus näiteks käibemaksu arveldamine saab toimuda muude ettevõtlusprotsesside taustategevusena reaalajas.  Ettevõtete vahelise tehingu puhul saab tuua näiteks usaldusväärsuse kasvu, kus tekib võimalus jagada ettevõtte hetkeolukorda kajastavat infot koostööpartneriga, et olla läbipaistev ning jõuda väiksemate riskide ja vähema ajakuluga eduka tehinguni.  Andmete ühtsel struktureerimisel ja standardiseerimisel edendab RTE ka ringmajandust, näiteks saab ettevõte jagada reaalajas infot oma tootmisest tulenevate jäätmete kohta, et võimaldada selle korduvkasutamist teise ettevõtte poolt või jälgida reaalajas utiliseeritud jäätmete infot. 22 Robert Krimmer, Tarmo Kadak, Art Alishani, Maarja Toots, Ralf-Martin Soe, Carsten Schmidt (2019) “Reaalajamajanduse aluste ja rakendusvõimaluste uuring“. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool. Leitav: https://www.mkm.ee/sites/default/files/taltech_rte_final_report_en1.0.pdf 12  Tänastest raamatupidajatest saavad ettevõtte finantsnõustajad või finantsjuhid, kes saavad väärtuslikku nõu andes baseeruda adekvaatsele finantsinfole tänu kvaliteetsetele andmetele ja innovaatilistele tehnoloogiatele (nt tehisintellekt), mis suudavad koostöös teha väga täpseid majandusprognoose.  Ettevõtjal on võimalus tegeleda üle 90% oma ajast põhitegevusega ja investeerida uute innovaatiliste toodete ja teenuste välja arendamisse, kuna riigiga suhtlemine on lihtne, toimib reaalajas andmete vahetus ning nõuab minimaalset ettevõtjasekkumist.  Tänu vähenenud käsitööle, nt andmete kontrollimine ja töötlemine raamatupidaja/avaliku sektori töötaja poolt, väheneb märkimisväärselt avaliku sektori halduskoormus ning vabanenud ressurss on suunatud efektiivsema taristu loomisele ja kvaliteetsete teenuste pakkumisele, mis ei sega ega koorma ettevõtjat.  Kvaliteetsed andmed koostöös innovaatiliste tehnoloogiatega annavad võimaluse avalikus sektoris prognoosida adekvaatselt ressursside kasutust ning vajadusel optimeerida riigi tööd.  E-kaubanduses on tolli- ja maksutoiminguteks vajalik aruanne ettevalmistatud piiriülese tehingu hetkel, kuna standardiseeritud tehinguinfo alusel saab vajalikke aruandeid automaatselt luua. Aruanne saadetakse tollile varakult enne kauba saabumist, et vältida piiripunktis korduvandmete sisestamist ja aeganõudvaid kontrolliprotsesse.  Maanteetranspordis on tänu reaalajas kättesaadavale ja reaalset olukorda peegeldavale e-veoselehele võimalik jagada asjakohast infot päringu alusel näiteks politseile, ilma mahukaid paberkaustasid kaasa vedamata ja manuaalset kontrolli maantee ääres läbi viimata. Tänu sellele väheneb saadetiste kohale toimetamise aeg ning kogu logistikaahel muutub sujuvamaks ja kohale toimetamise aeg paremini ette prognoositavaks.  Panganduses aitab RTE kaasa rahapesu tõkestamisele ilma isikuid liigselt koormamata, sest info isiku kohta on nõuoleku ja päringu alusel reaalajas vastavast allikast kättesaadav, ilma liigsete paberite täitmise ja mahukate kontrollmeetmete läbiviimiseta.  RTE tehnoloogiad koos plokiahela tehnoloogia ja automaatsete andmesalvestustehnoloogiatega nagu QR ja RFID võimaldavad toote teekonna kliendini digitaalselt kaardistada, et kliendid saaksid jälgida toote kogu tarneahelat. Sellest tulenevalt väheneb märkimisväärselt toodete päritolu võltsimise probleem nt toiduainetööstuses (sh veini- ja meetööstuses) ja tõstab tarbijate teadlikkust tarbimisvalikute kliimamõju jälgimise valdkonnas. Reaalajamajandus = „nähtamatud“ haldustegevused = rohkem aega ettevõtlusele 13 RTE-le ülemineku edukuse hindamiseks peab mõistma selle eelduseid ja ehituskive ehk lahendusi. RTE peamised eeldused ja lahendused võib jagada kolmeks kihiks - tehnoloogiline tuumiktaristu (RTE baaslahendused), tehnoloogilistel lahendustel põhinevad e-teenused ning organisatsioonide andmepõhised äriprotsessid ja juhtimisotsused.23 Tehnoloogiliseks tuumiktaristuks ehk RTE baaslahendusteks on näiteks:  Ühised andmevahetusstandardid  Organisatsioonide ja süsteemide lõimumist võimaldavad platvormid  Aruandluseks vajalik ühtne taksonoomia24 Võimalikud e-teenused ehk RTE lahendused:  Automaatne majandusarvestus, kvaliteedi tagamine ja auditeerimine  Pidev aruandlus, riskijälgimine ja -hindamine  Andmepõhised masinloetavad rakendused, nt e-arved ja e-kviitungid  E-aadress, e-ID, e-allkiri  E-maksed, e-hanked ja reaalajas prognoosid  Reaalajas tulu deklareerimine, maksustamine ja vara deklareerimine25 Organisatsioonide andmepõhised äriprotsessid ja juhtimisotsused:  Automaatsed äriprotsessid  Äriprotsesside ümberkujundamine  Inimeste otsustusraamistikud  Osapoolte vaheline usaldus26 Eestis on e-autentimine, digiallkirjastamine, e-arved, e-kviitungid, välkmaksed ning lisaks töös olevad projektid (rahvusvahelised e-veoselehed, Aruandlus 3.0, Tunne-Oma-Klienti teenus (sh panganduses), e-kaubanduse arendused, ringmajanduse initsiatiivid jne) loomas RTE lahendusi ja initsiatiive. Projektide teadmusi ühendades saab riik muuta ettevõtlusega seotud toimingud paberi- ja PDF- ning aruandlusvabaks reaalajas toimivateks tegevusteks, muutes ajalooks paljud tänased ajakulukad, iseenesest mõistetavad ja hetkel vajalikena tunduvad toimingud. RTE ühendab olemasolevad e-teenused, e-riigi kuvandi, RTE lahendused ja pilootprojektid järgmiste edulugude loomiseks ja Eesti tootlikkuse ning ekspordi kasvu panustamiseks. Tänu ühtsetel alustel piiriülesele andmevahetusele ja once-only printsiibi täitmisele on Eesti ettevõtja jaoks lihtsustatud toodete ja teenuste piiriülene müük riikides, mis astuvad Eestiga samade RTE eesmärkide suunas. Ettevõtja jaoks „kaovad“ samadel standarditel ja andmeruumides toimivas regioonis tunnetuslikud riigipiirid, mis seni tekitasid ettevõtetele liigseid takistusi. 1.3. Reaalajamajanduse mõju RTE põhikasu on ettevõtja, kodaniku ja riigi „tühitöö“ kaotamine läbi kvaliteetsete andmete reaalajas vahetamise. RTE andmete lähtekohaks loetakse ettevõtte peamiste äriandmete, näiteks 23 Robert Krimmer, Tarmo Kadak, Art Alishani, Maarja Toots, Ralf-Martin Soe, Carsten Schmidt (2019) “Reaalajamajanduse aluste ja rakendusvõimaluste uuring“. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool. Leitav: https://www.mkm.ee/sites/default/files/taltech_rte_final_report_en1.0.pdf 24 Ibid. 25 Ibid. 26 Ibid. 14 müügi- ja ostutehingute, põhivarade ja palgaandmete juurdepääsetavust standarditud digitaalsel kujul, mis antakse masinloetavalt ringlusesse nii ettevõtete omavahelisel kui ka ettevõtja ja riigi vahelisel suhtlusel. Täpsemalt on RTE kasutusele võtmisega kaasnevaid kasusid uuritud 2019 aastal läbi viidud Tallinna Tehnikaülikooli uuringus27, mille käigus tuvastati erinevate ühiskonna osapoolte lõikes kasud alljärgnevalt. Kasud ettevõtjale:  Ettevõtted, kes vahetavad ja töötlevad tellimuste, arvete ja kviitungite andmeid reaalajas, omavad operatiivset ülevaadet oma ettevõttest, mis võimaldab kasutada ressursse tõhusamalt ning täiustada plaanimis- ja riskijuhtimise protsesse.  Reaalajas masinloetav andmevahetus tarneahela osalejate vahel ja automaatsed maksed kiirendavad rahavooge, võimaldades ettevõtetel tegutseda efektiivsemalt ning suurendada käivet ja kasumit.  Täisdigitaalsetele tehingutele üleminek peaks suurendama äripartnerite vahelist usaldust ja läbipaistvust, mis võib vähendada finantsasutuste krediidiriski ning parandada ettevõtete jaoks laenude kättesaadavust ja rahastamist tarneahelas.  E-arvete automaatne töötlemine võib säästa võrreldes paberarvete töötlemisega kuludelt 60–80%28 ning vabanevat ressurssi saab kasutada investeerimiseks uute toodete ja teenuste arendamisse.  Euroopa Komisjoni e-arvete ekspertrühma hinnangul võib e-arvete kasutuselevõtt säästa täiendavalt 5-15 eurot arve kohta. E-arved kiirendavad makseid ja vähendavad inimlike vigade ja pettuste võimalust.29 E-arvete laialdasel kasutamisel Euroopa Liidus võib eeldatav majanduslik kokkuhoid ulatuda 2,3 miljardit eurot.30  Üleminek e-kviitungitele võib säästa näiteks ainuüksi Soome ettevõtetele 900 miljonit eurot aastas31.  Üleminek reaalaja-tarneahelatele vähendab ettevõtete tegevuskulusid 30% ja kaotatud käivet 75%.32  Peale kulude minimeerimise loob e-arveldamine uusi turunišše tarneahela finantseerimiseks (supply chain finance, SCF), peamiselt nõuete ja kohustuste pealt tulu teenimise teel. SCF-lahenduste maailmaturu maht on nõuete haldamise osas hinnanguliselt 1,3 triljonit dollarit, dünaamiliste diskonteerimislahenduste osas 100 miljardit dollarit ning krediidiga tagatud laenuandmise osas 340 miljardit dollarit.33 Kasud riigile: 27 Robert Krimmer, Tarmo Kadak, Art Alishani, Maarja Toots, Ralf-Martin Soe, Carsten Schmidt (2019) “Reaalajamajanduse aluste ja rakendusvõimaluste uuring“. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool. Leitav: https://www.mkm.ee/sites/default/files/taltech_rte_final_report_en1.0.pdf 28 Koch, B. (2017) Business Case E-invoicing/ E-billing. Billentis. Leitav: https://www.billentis.com/einvoicing-businesscase.pdf. 29 Business-to-business transactions: a comparative analysis of legal measures vs. soft-law instruments for improving payment behaviour (2018). Leitav: https://publications.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/c8b7391b-9b80-11e8-a408-01aa75ed71a1/language- en/format-PDF/source-search 30 Turning Europe digital, preparing for future growth. Leitav: http://europa.eu/rapid/press-release_SPEECH-15-4770_en.htm 31 Technology Industries Finland (2018). eReceipt guidelines. Leitav: https://teknologiateollisuus.fi/sites/default/files/file_attachments/2018_ekuitti_eng_sisus_vedos_6 .pdf 32 Alicke, K. jt (2016), October 2016. Leitav: https://www.mckinsey.com/business-functions/operations/ourinsights/supply- chain-40--the-next-generation-digital-supply-chain 33 Robert Krimmer, Tarmo Kadak, Art Alishani, Maarja Toots, Ralf-Martin Soe, Carsten Schmidt (2019) “Reaalajamajanduse aluste ja rakendusvõimaluste uuring“. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool. Leitav: https://www.mkm.ee/sites/default/files/taltech_rte_final_report_en1.0.pdf 15   Samu äriandmeid võivad kasutada avaliku sektori asutused automaatseks äriaruandluseks, reaalajas maksustamiseks või riikliku statistika tegemiseks, ilma et sellega kaasneks ettevõtete jaoks aruandluskoormust.  Reaalajas infot saab kasutada kvaliteetsemaks poliitikakujundamiseks ja avaliku sektori töö optimeerimiseks.  Uued andmeanalüüsi ja masinõppe vahendid võivad tulevikus võimaldada riikidel kasutada reaalaja-andmeid väga erinevatest allikatest, näiteks riiklikest või teistest andmebaasidest või asjade interneti anduritest, luua lahendused riigi majandusolukorra pidevaks jälgimiseks ja hindamiseks ning arendada mudelid majandussündmuste (nt ettevõtete maksejõuetuse või maksulaekumise muutumise) prognoosimiseks reaalaja-andmete põhjal.  Ühtlasi saaksid valitsused anda ettevõtetele tagasisidet (näiteks saaksid ettevõtted võrrelda oma tulemusi konkurentide omadega või kasutada neid riskihindamises) ning töötada välja varajase hoiatamise süsteemid nii ettevõtetele kui ka avalik sektori asutustele.  Andmete korduvkasutamine nii avalikus kui erasektoris toetab andmete ühekordse esitamise (once-only) printsiipi.  RTE lahenduste rakendamine aitab kaasa Euroopa Liidu ühtse turu reaalajastamisel ja andmete vaba liikumise saavutamisel.34 Kodanike hüvanguks on tänu eelnevalt kirjeldatud kasude realiseerumisele garanteeritud kvaliteetsemad teenused soodsama hinna eest.35 Näiteks jõuavad tänu e-veoselehtedele kaubad tarbijani kiiremini kohale, sh on tänu kvaliteetsele tooteinfole tarbija teadlik oma toote päritolust ja mõjust kliimale. Lisaks võib näiteks e-kviitungite kasutusele võtmise puhul tuua välja kestvamad ja mugavamad võimalused garantii dokumentide ja juhendite hoiustamiseks. Mõlemad dokumendid tulevad e-kviitungiga kaasa elektroonselt e-mailile või mobiilirakendusse ning liigne paberimajanduse arhiveerimine kodustes tingimustes hoiaks kokku nii aega kui ruumi. Pikemas perspektiivis peitub RTE tõelise majandusliku kasu (käibe kasv ja innovaatilised ärimudelid) võti aga ettevõtete vahelistes tehingutes ja reaalajalises tarneahelate juhtimises. Neis valdkondades peavad innovatsiooni vedama ettevõtted ja eelkõige suured ettevõtted, kes omavad pikkade tarneahelate tõttu tugevat mõju väiksematele turuosapooltele. Avaliku sektori roll peaks olema piiratud reguleerimisega ja vajaliku digitaalse taristu pakkumisega.36 RTE mõjude hindamiseks Eesti kontekstis on 2020 aastal läbi viidud RTE majanduslik mõjuanalüüs, millest selgus, et:  E-arved säästavad Eesti maksumaksja raha üle 100 miljoni euro aastas, mis on 0,86% 2020 aasta riigieelarvest (11,6 miljardit eurot). 34 Ibid. 35 Ibid. 36 Robert Krimmer, Tarmo Kadak, Art Alishani, Maarja Toots, Ralf-Martin Soe, Carsten Schmidt (2019) “Reaalajamajanduse aluste ja rakendusvõimaluste uuring“. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool. Leitav: https://www.mkm.ee/sites/default/files/taltech_rte_final_report_en1.0.pdf 16   Kasutades RTE lahendusi37 hoitakse Eestis aastas kokku ca 14,10 miljonit töötundi, mis on võrdne 7000 inimese täistööajaga, kelle suunamisel lisandväärtust loovatele töökohtadele tõstaks Eesti tootlikkust.  Reaalaja- ja täppispõllumajanduse lahendused võimaldavad Eesti põllumajandustootjatel teenida lisatulu üle 200 miljoni euro aastas. Täpsemalt on võimalik täppismeetodeid kasutades saada suurema saagi väiksemate kuludega, kui tootja kasutab masina juhtimisel ja hilisemal tööde info analüüsimisel ning uute planeerimisel reaalsusele vastavat infot väetamissoovituste osas.  Kasvuhoonegaaside emissioon Eestis väheneb tänu analüüsitud RTE lahendustele vähemalt 27 000 tonni aastas, mis on 2018 aasta andmete järgi küll veidi üle 0,1% Eesti aastasest kasvuhoonegaaside heitkogusest (ligikaudu 20 miljonit tonni), kuid annab siiski oma panuse Eesti kliimaeesmärgi saavutamiseks aastaks 2050.38 RTE-d takistavaid tegureid ja võimalikke riske on analüüsitud Eesti puhul kõige põhjalikumalt MKM-i poolt tellitud ja Tallinna Tehnikaülikooli poolt 2019 aastal läbi viidud uuringus39. Uuringus on üldiselt RTE kasutusele võtmise ja elluviimise takistusena väljatoodud varasematele allikatele ja uuringus läbiviidud küsitlusele tuginedes rahalised ja majanduslikud, tehnoloogilised, organisatsioonilised ja tunnetuslikud takistused (vt Tabel 1).40 37 Uuringus hinnati RTE lahendustena e-arvete, e-kviitungite, põllumajandusmasinate andmetöötluse, e-veoselehtede, reaalajas majandusprognooside ja andmepõhise aruandluse XBRL GL standardil mõju Eesti majandusele. 38 Reaalajamajanduse majandusliku mõju uuring (2020). Leitav: https://www.mkm.ee/sites/default/files/reaalajamajanduse_majandusliku_moju_uuringu_lopparuanne.pdf 39 Robert Krimmer, Tarmo Kadak, Art Alishani, Maarja Toots, Ralf-Martin Soe, Carsten Schmidt (2019) “Reaalajamajanduse aluste ja rakendusvõimaluste uuring“. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool. Leitav: https://www.mkm.ee/sites/default/files/taltech_rte_final_report_en1.0.pdf 40 Ibid. 17 Tabel 1. RTE takistused41 Tehnilised Organisatsioonilised  Andmete konteksti, süntaksi ja semantika  Organisatsioonide vastuseis andmete jagamisele erinevused  Ettevõtete soovimatus järgida RTE põhimõtteid  Probleemid andmete kvaliteediga  Organisatsioonide inerts  Tehniliste rakenduste ühildumatus  Digitaliseerimata ja aegunud protsessid  Tehnilised raskused RTE-lahenduste väljatöötamisel  Tehnilised raskused kõigi RTE sidusrühmade ühendamisel  Erinevad digitaliseerituse tasemed  Ühiste üldlevinud andmevahetusstandardite puudumine Tunnetuslikud Piiratud ressursid  RTE kontseptuaalne keerulisus  RTE-lahenduste arendamise, juurutamise ja hooldamise kulukus  Avaliku sektori ja erasektori organisatsioonide väärtuste põrkumine  Äriprotsesside ümberkujundamise kulukus  Ühise arusaama puudumine RTE osistest  VKE-de ressursinappus  RTE-d puudutavate kogemuste ja teadmiste vähesus Lisaks võib takistusena välja tuua ka liigselt olemasolevatesse harjumustesse kinnistunud mõttemaailma, mis väljendub tihti tugevas avalikus arvamuses ning mistõttu võib ette tulla lühiajalisi probleeme ja viiteid laiemalt ühiskonnas RTE-le üleminekul. See omakorda pikendab ülemineku perioodi, kus kasutusel on varasemad ja uudsemad lahendused korraga ning sellest tulenevalt võib lühiajaline kulu olla täielikult RTE lahendustele üleminekuks suurem. Kuna RTE tulevik sõltub olulisel määral avalikust arvamusest, on tähtis tõsta teadlikkust uute RTE lahendustega seotud võimalikest riskidest, mis nõuavad iga RTE arenduse puhul nendele tähelepanu pööramiseks keskseid otsuseid. Nimetatud kesksed otsused ja kokkulepped on loomisel nii Euroopa kui ka Eesti andmestrateegia ja digiriigi arengukava dokumentides (vt lisaks Lisa 2). Tallinna Tehnikaülikooli (2019) uuringust42 selgus neli peamist RTE lahendusega seotud võimalikku riski:  „Suure venna” loomine. Suurim esile toodud potentsiaalne risk on RTE lahenduste laialdase ja sügava levikuga kaasnev riiklikku totaalkontrolli ehk nn „suure venna” süsteemi kehtestamine. Selle jaoks on vaja keskselt kokku leppida täpsed andmete jagamise, juurdepääsetavuse ja privaatsuse reeglid ning andmeomanikule luua keskne võimalus soovi korral vaadata kes, milliseid andmeid ja mille jaoks saab kasutada nõusoleku alusel ja ilma. 41Robert Krimmer, Tarmo Kadak, Art Alishani, Maarja Toots, Ralf-Martin Soe, Carsten Schmidt (2019) “Reaalajamajanduse aluste ja rakendusvõimaluste uuring“. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool. Leitav: https://www.mkm.ee/sites/default/files/taltech_rte_final_report_en1.0.pdf 42 Ibid. 18   Andmete turvalisus. Teiseks Eesti sidusrühmade esindajate nimetatud riskiks on küberturvalisus ning RTE-ökosüsteemides hoitavate andmete kaitse.  Liigne standardimine. Ehkki standardeid peetakse RTE oluliseks ehituskiviks, tuleb siiski leida optimaalne standardimistase. Liigne standardiseerimine tekib tihti liiga hilise sekkumise tõttu, kui erinevad riiklikud ja erasektori poolt kasutatavad standardid on juba loodud ning laialdaselt kasutusel. EL andmestrateegia43 alusel loodavate ühtsete piiriüleste standardite kokkuleppimine Euroopas vähendab tulevikus liigset standardimist.  Digitaalne isoleerumine. Ohukohana toodi välja, et RTE algatuste raames töötatakse välja erilahendusi, mis töötavad üksnes Eestis või veel kitsamalt ettevõtete või asutuste siseselt. Digitaalne isoleerumine on juba tänases ühiskonnas aina suurenev probleem, mistõttu on taaskord EL andmestrateegia44 dokument ka sellele probleemi lahendamisele tähelepanu juhtinud ning vajalikud tegevused selle edasiseks ära hoidmiseks ja lahendamiseks planeerinud. Täpsemalt on potentsiaalsed riskid ja nendega seonduvad hinnangud koos maandamismeetmetega välja toodud visiooni Lisas 2. Eelnevalt välja toodud positiivsed ja potentsiaalsed negatiivsed mõjud esinevad kõikides Euroopa riikides, kuna ettevõtlusandmete kvaliteedi, kättesaadavuse ja nende masinloetava vahetuse probleemidega seisavad kõik riigid silmitsi45. Näiteks Euroopa Poliitikauuringute keskuse poolt läbi viidud uuringus täheldati 31% eksportimiskogemusega VKEdest ja 21% sellise kogemuseta VKEdest raskusi teise liikmesriigi äripartnerite tuvastamisel, mis takistab kogu siseturul äritegevust.46 Lisaks on Hollandi uuringu aruandes 18% füüsilisest isikust ettevõtjaid toonud takistusena esile erinevad tehnilised standardid.47 Sellest tulenevalt peame järjepidevalt tegelema aktiivse rahvusvahelise koostöö ja piiriüleselt mõtteviisi muutmisega. RTE murrab nii mõneski valdkonnas täna traditsiooniliseks kujunenud protsesse, et jõuda maksimaalse kasuni. Maksimaalse kasu saavutame vaid piiriülest koostööd tehes. Näiteks peame olema kooskõlas Põhjamaades algatatud RTE projekti tegevustega48, algatama ühiseid projekte Läänemere regioonis ning näitama üles üldist proaktiivsust Euroopa Liidu ühtse turu reaalajastamisel ja andmete vaba liikumise saavutamisel. 43 Euroopa Liidu andmestrateegia. Leitav: https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/communication-european-strategy-data- 19feb2020_en.pdf 44 Robert Krimmer, Tarmo Kadak, Art Alishani, Maarja Toots, Ralf-Martin Soe, Carsten Schmidt (2019) “Reaalajamajanduse aluste ja rakendusvõimaluste uuring“. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool. Leitav: https://www.mkm.ee/sites/default/files/taltech_rte_final_report_en1.0.pdf 45 Ibid. 46 Centre for European Policy Studies ‘Hidden Treasures: Mapping Europe’s sources of competitive advantage in doing business’, 2019 (Hidden Treasures report) 47 Dutch Ministry of Economy, Dutch export agency, ‘Doing Business in Europe’, 2018 48 Põhjamaade RTE projekt Nordic Smart Government 3.0. Leitav: https://nordicsmartgovernment.org/ 19  2. REAALAJAMAJANDUSE EESMÄRGID JA ELLUVIIMINE 2.1. Põhieesmärk ja tegevussuunad koos strateegiliste alameesmärkidega RTE rakendamise põhieesmärk on viia ettevõtluskeskkonnas ja suhtluses riigiga ellu struktuurne muudatus, et ettevõtete haldamise ja majandamise tegevused muutuks taustal toimivateks tegevusteks vähendades märkimisväärselt ettevõtjate halduskoormust. Eesmärgi rakendamisel tuleb arvestada teema valdkondade ülese ja laiapõhjalise kontseptsiooniga, millega võib tähistada mitmesuguseid automatiseeritud ja reaalajas toimivaid tegevusi, sh:  ettevõtete vahelised tehingud,  organisatsioonisisene plaanimine ja otsustamine,  avaliku sektori ja erasektori suhtlus,  teenuste osutamine klientidele.49 RTE põhieesmärgi saavutamiseks on vaja kokku leppida peamised tegevussuunad ja nendega seotud strateegilised alameesmärgid. Alameesmärkideni jõudmiseks luuakse koostöös ekspertidega ajas täienev tööplaan 2020-2027 (vt Lisa 1), kus detailsemad tegevused on esialgu eraldi välja toodud 2021. aastaks. Tööplaani regulaarne läbivaatus ja täiendamine ajas loob võimaluse olla järgmiste planeeritavate tegevuste osas ja majandusolukorrale vastavalt paindlik ning võtta vastu ajakohaseid otsuseid kiiremaks ja efektiivsemaks RTE-le üleminekuks. RTE lahendustele ülemineku perioodil võib mõningatel juhtudel olla eeldatav investeeringute maht suurem, kuna asutused ja ettevõtted peavad hoidma mitmeid erinevaid süsteeme toimimas. Sellest tulenevalt peab üleminek RTE lahendustele olema võimalikult kiire ja ladus, et vähendada liigseid kulusid era- ja avalikus sektoris ning jõuda kiiremini tasuvuspunktini ja tulude kasvuni. 2019. aastal läbi viidud uuringust50 on selgunud kolm võtmevaldkonda, millele tuleb erilist tähelepanu pöörata - reaalajas majandusarvestus ja aruandlus, reaalajas majandusprognoosid ning reaalaja-tarneahelad (sh RTE stimuleerimine ettevõtluses ja tööstuses). Uuringus detailsemalt välja toodud ka kuus erinevat soovitust järgmiste tegevuste planeerimisel, mis on täies ulatuses arvesse võetud käesoleva visiooni dokumendi lisas oleva tööplaani tegevuste planeerimisel. Lisaks võtmevaldkondadele ja soovitustele selgus uuringust, et Eesti sidusrühmade esindajate arvamuste ning olemasolevate RTE pilootprojektide põhjal oleks Eestile kasulik lähtuda võimalikult laiast RTE definitsioonist, mis hõlmaks eri valdkondadest algatusi reaalajas andmete kasutamiseks majanduse ja ühiskonna hüvanguks. Tuginedes eelnimetatud võtmevaldkondadele, soovitustele, ekspertide arvamustele ja pilootprojektide tulemustele on käesolevas visiooni dokumendis valitud kolm järgmist valdkondade ülest tegevussuunda: 1. RTE tehniliste võimaluste loomine 49 Robert Krimmer, Tarmo Kadak, Art Alishani, Maarja Toots, Ralf-Martin Soe, Carsten Schmidt (2019) “Reaalajamajanduse aluste ja rakendusvõimaluste uuring“. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool. Leitav: https://www.mkm.ee/sites/default/files/taltech_rte_final_report_en1.0.pdf 50 Ibid. 20 Tegevussuuna eesmärgiks on tõsta ettevõtlusandmete kvaliteeti ja kättesaadavust ning võimaldada nende reaalajas vahetamist erinevate osapoolte (ettevõtted, riik, kodanik) vahelises suhtluses läbi andmete semantilise analüüsi, struktureerimise ja standardiseerimise. Äriprotsesside lihtsustamiseks ja tõhustamiseks on vaja andmed viia masinloetavale kujule valdkonniti kokku lepitud standardite alusel (nt e-CMR, XBRL GL jt), luua andmevahetuseks vajalik andmekiht ning viia läbi olulised infosüsteemide ühendamised nii, et tekiks erinevaid äriprotsesse ühendav võrgustik. Lihtsustatult võib öelda, et kui andmed on algusest peale kvaliteetsed ja vajaliku detailsusega, siis saaks ettevõtja käsitsi info või aruannete koostamise asemel vajalikele andmekogumitele juurdepääse lubades või andmekogumeid infot vajavale osapoolele edastades oma kohustusi automaatselt täita. Andmete kvaliteet ja kättesaadavus on RTE ökosüsteemi ning automatiseeritud andmevahetuse põhialuseks, mille toimimiseks on valdkonna, asutuse, tarkvara ja süsteemide üleselt muuhulgas vajalikud järgmised tegevused:  analüüsida Aruandlus 3.0 projekti tulemusi ning hinnata samaste tegevuste mõju ja kasu teistes riigiasutustes;  analüüsida andmete kvaliteediprobleemide tekkepõhjuseid, mis riigikontrolli auditi järgi tekivad puudulikust andmete sisestamisest või sisestamata jätmisest;  analüüsida andmete mitte kättesaadavuse tehnilisi põhjuseid ja kvaliteedikontrolli meetmeid andmete kogumisel, mistõttu vajalikud andmed jäävad tihti andmeanalüüsist välja;  analüüsida andmete kogumise reaalset vajadust (seadusest tulenevad nõuded vs iganenud harjumusest andmete kogumine), et mitte koormata ettevõtjaid ebavajaliku info kogumise ja edastamisega;  viia läbi andmeväljade ja andmekoosseisude semantiline analüüs (eelkõige suhtluses riigiga), et andmete kogumisel ühes asutuses arvestataks erinevate kasutajarühmade vajadustega andmevahetuse tarbeks (s.t kogutud andmed peavad sobima ka teiste asutuste otstarbeks, olema ajakohased ja kogutud samade klassifikaatorite alusel);  luua taksonoomia ühtselt kasutusel oleva standardi (nt XBRL GL) vastu ning kokkulepitud ärireeglistik nii era- kui avalikus sektoris standardiseeritud ja automatiseeritud andmevahetuseks;  analüüsida Euroopa Liidus (EL) ja mujal maailmas andmevahetuseks enim kasutatud standardeid;  liigse standardimise vältimiseks tuleb kasutada Euroopas ja maailmas juba olemasolevaid ning laialdaselt kasutusel olevaid standardeid (sh võtta üle neid toetavaid regulatsioone), nagu e-arvete vahetamiseks loodud EU Norm, e-dokumentide vahetamiseks loodud PEPPOL võrgustik (liikmete arv pea 30 erinevast riigist), pankade PSD2, XBRL GL raamatupidamise ja aruandlusinfo edastamiseks, jne;  viia andmete esitamine ja vahetamine üle võimalikult automaatseks ja masinloetavale kujule (s.t kogutavad andmed peavad olema ajakohased, terviklikud, struktureeritud selgetel alustel ja järjepideva arvutusmetoodikaga), et tagada kvaliteetne andmeanalüüs nii enda kui ka teiste potentsiaalsete kasutajate jaoks;  luua laialdaselt juurdepääsetav tehniline taristu ning rakendused, mis võimaldaksid masinloetavate andmete turvalist salvestamist algupärasesse andmebaasi ja nende korduvkasutamist erinevate süsteemide vahel (s.t parandada andmete kättesaadavust era- ja avaliku sektori vahelistes toimingutes). 21  2. RTE kasutusele võtmise reguleerimine ja toetamine era- ja avaliku sektori koostöös Tegevussuuna eesmärgiks on reguleerida ja toetada era- ja avalikku sektorit RTE lahenduste kasutusele võtmist läbi seda võimaldava regulatiivse raamistiku. Ettevõtete tooklikkuse kasvu üheks osaks on ettevõtluskeskkond, milles ettevõttesiseste ja ettevõttevaheliste finantstehingute ning administratiivsete toimingute ja riigile esitatava aruandluse osas on manuaalse töö maht viidud minimaalsele tasemele. Keskkond, mis ei koorma ettevõtet tühitööga aitab tõsta eeskätt efektiivust ja kahandada omahinda. Tootlikkuse kasv tekib juhul, kui ettevõte suunab kokku hoitud kulu tulu toovatele tegevustele. Laialdasema RTE lahenduste kasutusele võtmise ja juurutamise jaoks on muuhulgas vajalik:  lahendada andmevahetust takistavad õiguslikud probleemid, et parandada andmete kättesaadavust. Riigikontrolli auditis on välja toodud näiteks andmete kasutamist takistanud erinevate andmekaitsereeglite (sh isikuandmekaitse ja ärisaladus) ebaselgus ja seni reguleerimata uued mõisted nagu näiteks „andmekaeve“ ja „andmeladu“;  teha keskne otsus liikuda andmepõhise aruandluse ja majanduse suunas, mis omakorda võimaldab elektroonilist arhiveerimist, automatiseeritud raamatupidamist ning sujuvamat aruandlust, sh on andmepõhine majandus ka EL-i andmestrateegia dokumendis esile toodud peamise tulevikusuunana;  tõsta Eesti ettevõtete teadlikkust ja valmisolekut RTE lahenduste kasutusele võtmiseks;  analüüsida järjepidevalt ettevõtjate murekohti/valupunkte ja soove erinevate RTE lahendustega seoses;  analüüsida ja läbi viia vajalikke normatiivseid ja regulatiivseid muudatusi seoses RTE- lahenduste paremaks ja kiiremaks kasutusele võtmiseks;  analüüsida koostöös teiste seotud ministeeriumide ja allasutustega e-arvete (B2B), e- kviitungite jt RTE lahenduste eelistuse seadmise vajadusi ja võimalusi regulatiivsel tasemel;  luua eeldused ja stiimulid Eesti ettevõtete ettevalmistamiseks RTE-ökosüsteemis osalemiseks;  piloteerida andmete reaalajas kasutamist koostöös erasektoriga;  prototüüpida uudseid RTE lahendusi, mis aitavad ettevõtja elu lihtsamaks muuta ja halduskoormust vähendada;  soodustada ettevõtetele (eelkõige tarkavara pakkujatele) RTE lahenduste efektiivsemat juurutamist, et VKE-de jt ettevõtete poolt kasutatava tarkvara oleks kohandatud RTE lahendustele vastavalt toimivaks;  viia läbi uuringuid ja analüüse (sh koostöös erasektoriga) RTE lahenduste kasutusele võtmise soodustamiseks, muuhulgas reaalaja-lahenduste majandusmõjude hindamine, spetsiifiliste RTE-lahenduste (näiteks reaalajas maksuarvestuse või reaalajas tarneahelate jälgimise) kulu-tulu analüüs, väärtusahelate digitaliseerimise ja reaalajas tarneahelate haldamise kogemuste uurimine, ning andmete reaalajas vahetamise eetikaküsimuste ja turvalisuse uurimine, (eriti piiriülesel tasandil);  RTE kasutuselevõtmise kiirendamiseks arendada avalikus sektoris ja toetada erasektoris selliste teenuste ja rakenduste arendust: 1) mis äratavad piisavalt huvi, et panna ettevõtjaid tehnoloogiasse investeerima, 2) mis on piisavalt kasulikud ning 3) mida kodanikud ja ettevõtjad kasutavad sageli; viimane on iseäranis oluline; 22   jätkata ettevõtjate kaasamisega töörühmadesse, mis tegelevad reaalajas andmevahetuse standardite, tehnilise taristu ja valitsemismudelite arendamisega sarnaselt juba loodud EVS/TK 7651 - Eesti Vabariigi Standardikeskuse alla kuuluvale reaalajamajanduse tehnilisele komiteele. 3. Piiriülene koostöö Läänemere piirkonnas ja Euroopa Liidu tasemel Tegevussuuna eesmärgiks on jätkata aktiivset piiriülest koostööd Läänemere piirkonnas, koostöös Põhjamaadega ja üldisemalt Euroopa Liidu tasemel, et liikuda ühiselt RTE-le ülemineku suunas. Põhjamaades on võetud jõuline suund RTE suunas ning 2021 alustatakse aktiivselt planeeritud tegevuste rakendamisega. Eestis planeeritud tegevused on kooskõlas Põhjamaade RTE projektis välja töötatud tegevuste ja suundadega. Euroopa Liidu tasandil on tõstatunud andmete vaba liikumise vajadus ühelt poolt ühekordse andmete esitamise (once-only – OOP) printsiibi rakendamiseks52 ja teisalt andmete kasutamisega tekkivate ärivõimaluste loomiseks, et tõsta Euroopa Liidu ettevõtete konkurentsivõimet53. Euroopa Liidu digipakett ja täpsemalt andmestrateegia54 ning lisaks uus VKE-de strateegia55 on olnud aluseks käesoleva RTE visiooni loomisel ja tööplaani tegevuste planeerimisel. Seega tuleb Eestil RTE rahvusvaheliseks edendamiseks teha aktiivset koostööd naaberriikide, Läänemere riikide, Põhjamaade ja Euroopa riikidega laiemalt, sh:  teha aktiivset koostööd Läänemere regioonis, mille üheks oluliseks osaks on algatada lipuprojekt56, luua ühine tegevuskava, viia läbi vajalikke juriidilisi ja tehnilisi analüüse ühtlustatud õigusruumi, sobivate standardite, andmeruumide ja tehnilise infrastruktuuri välja töötamiseks;  teha aktiivset koostööd Põhjamaade-ülese ning Põhjamaade peaministrite tasandil heakskiidetud RTE projektiga Nordic Smart Government 3.057;  olla proaktiivne partner Euroopa Liidu ühtse turu reaalajastamisel ja andmete vaba liikumise saavutamisel, sh algatada kõrgetasemelisi arutelusid reaalamajanduse arendamiseks;  toetada piiriüleste uuringute ja pilootprojektide läbiviimist nii valdkonnaülese kui valdkondade spetsiifilise mõju hindamiseks RTE-s  analüüsida ja investeerida uutesse piiriülestesse tehnoloogilistesse lahendustesse, mis kasutavad reaalajas andmeid ja annavad neile lisandväärtust; 51 Eesti Vabariigi Standardikeskuse alla kuuluv tehniline komitee number 76, mis osaleb reaalajamajanduse valdkonna standardiseerimises ja esindab Eesti seisukohti rahvusvahelistes töögruppides. Tehnilise komitee liikmete hulka kuuluvad osapooled nii avalikust kui erasektorist. 52 EU-wide digital Once-Only Principle for citizens and businesses: Policy options and their impacts, 2017. Leitav: https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/news/eu-wide-digital-once-only-principle-citizens-and-businesses-policy- options-and-their-impacts 53 Euroopa Liidu VKE strateegia. Leitav: https://ec.europa.eu/growth/content/making-europes-businesses-future-ready-new- industrial-strategy-globally-competitive-green-0_en 54 Euroopa Liidu andmestrateegia. Leitav: https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/communication-european-strategy-data- 19feb2020_en.pdf 55 Euroopa Liidu VKE strateegia. Leitav: https://ec.europa.eu/growth/content/making-europes-businesses-future-ready-new- industrial-strategy-globally-competitive-green-0_en 56 Euroopa Liidu Läänemere Strateegia alla kuuluv ühine riikidevaheline projekt / protsess, mis aitab kaasa ELi Läänemere piirkonna strateegia edenemisele ning käsitletakse nn katusevaatena erinevate riikidevaheliste alamprojektide koondamiseks. Lipuprojekti tegevusteks võivad olla muuhulgas võtmelahenduste väljatöötamine, uute tehnoloogiate või metoodikate katsetamine, piiriüleste kokkulepete initsieerimine, võrgustike loomine, mis otsib uusi koostöövorme. 57 Nordic Smart Government 3.0 on Põhjamaade ühine projekt, mille eesmärgiks on standardiseerida kogu majandustehingute info kasutades XBRL GL standardit. Leitav: https://nordicsmartgovernment.org/ 23   soodustada piiriüleselt kriitilise massi loomist reaalaja-lahenduste kasutajatest, eelisarendades niisuguseid reaalaja-andmetel põhinevaid teenuseid, mida kodanikud ja ettevõtted sageli kasutavad ja mis loovad kasutajate jaoks selget väärtust;  viia aktiivselt läbi piiriüleseid kommunikatsiooni- ja teavitustegevusi koostöös Läänemere riikide ja Põhjamaadega ning suunata sealjuures fookust ka Euroopale ja ülejäänud maailmale laiemalt, sh edendada riikidevahelist koostööd. Teiste riikide kogemused näitavad, et riiklikult juhitud RTE algatused kipuvad kalduma B2G- andmevahetuse poole kaldu. B2G e-arveldamine ja e-aruandlus võib olla RTE oluliseks stiimuliks, kuid tõeliselt mitmetahulise ja innovaatilisi ärimudeleid soosiva RTE keskkonna loomiseks tuleb keskenduda piiriülesele aspektile ja eelkõige B2B-suhtlusele ning pöörata samaväärset tähelepanu finantsaruandluselt tootmisele, logistikale ja müügile. Kõigis kolmes tegevussuunas välja toodud tegevused teenivad valdkondade ja tegevussuundade üleselt ühiseid strateegilisi alameesmärke, mis on kooskõlas Põhjamaade RTE projekti tulemusel loodud tegevuskavaga. Alameesmärkidele on seatud eeldatavad täitmise tähtajad, mille suhtes ollakse paindlikud ning lähtutakse tööplaanis esitatud või esitatavate detailsemate tegevuste planeerimisest ja teostamisest. 24 Strateegilisteks alameesmärkideks koos eeldatavate tähtaegadega on:  E-arvete laialdane kasutuselevõtt ettevõtete vahelistes tehingutes (2023)  E-kviitungite laialdane kasutuselevõtt (2025)  Andmepõhisele aruandlusele üleminek (sh eelistatult XBRL GL standardi kasutamine) (2025)  E-veoselehtede laialdane kasutuselevõtt (2025)  Standardiseeritud digitaalsete toote ja teenuse koodide, informatsiooni ja kataloogide kasutuselevõtt (2027)  Reaalajas ja nõusoleku alusel ettevõtte ajakohaste andmete jagamine kolmandatele osapooltele (2027)  RTE kontseptsiooni piloteerimine ja rakendamine uute lahenduste kasutusele võtmiseks (2027)  Aktiivne rahvusvaheline koostöö liikmesriikidega, eelkõige Läänemere riikide ja Põhjamaadega (2027) Arvestades RTE laiapõhjalisust, valdkonnaülesust ja uudsust tuleb arvestada ka vajadusega lisada tööplaani uusi alameesmärke perioodi 2020-2027 jooksul. RTE põhieesmärgi ja selle täitmiseks planeeritud tegevuste elluviimisel on võimalik saavutada järgmised, eelkõige tunnetuslikult ja subjektiivselt hinnatavad seisundid:  Märgatavalt on kasvanud RTE ökosüsteemi lahenduste kasutusele võtmine ning mikroettevõtetele on loodud RTE võimalused ettevõtte haldamiseks ja majandamiseks.  Eestil on tugevad partnerlussuhted RTE piiriüleseks toimimiseks Läänemere riikide, Põhjamaade ja Euroopa Liiduga ning Eesti riigina oleme valmis piiriüleseks automatiseeritud andmevahetuseks reaalajas. Eesti paistab RTE osas võrdselt Soome, Norra jt Põhjamaadega Euroopas ja maailmas silma.  Kodanikud ja ettevõtjad kasutavad erinevaid RTE lahendusi igapäevaselt, nagu näiteks e-kviitungid ja automatiseeritud andmepõhine aruandlus avaliku sektoriga.  Avaliku sektori võimekus operatiivselt reageerida majanduses toimuvale on märgatavalt paranenud ning andmete paremast kvaliteedist tulenevalt on objektiivsem sisend seadusloomele, et edendada RTE-d.  On loodud paremad võimalused riigi tulude planeerimiseks, sh täpsemate majandusprognooside alusel.  RTE on muutnud äriajamise läbipaistvamaks, kiirendanud kaupade liikumist ja digitaalne andmevahetus võimaldab oluliselt paremat tegevuste planeerimist ja ressursside kasutust tarneahela osapooltel. Kui Eesti suudab andmete kvaliteeti tõsta, juurutada RTE lahendused massides ja läbi selle RTE ökosüsteemi siseriiklikult (ja võimalusel ka piiriüleselt) toimima järgmise kümnendi jooksul, siis on meil riigina olemas suurepärased võimalused saamaks meile juba tuttavalt järgmiste aastakümnete e-innovatsiooni lipulaevaks nii Euroopas kui kogu maailmas. 25 2.2. Reaalajamajanduse visiooni ellu viimine Visiooni lisas on toodud eesmärkide ja tegevussuundade alusel kokku pandud tööplaan aastateks 2020-2027 esialgsete tegevuste, nende eeldatavate tähtaegade, tulemuste ja vastutajatega. Detailsemalt kirjeldatakse tegevusi aastaks 2021. Iga järgneva aasta tööplaan vaadatakse üle ja täiendatakse vastavalt majanduse ja ühiskonna olukorrale RTE-le ülemineku suhtes. Tööplaani regulaarne läbivaatus ja täiendamine ajas loob võimaluse olla järgmiste planeeritavate tegevuste osas ja majandusolukorrale vastavalt paindlik ning võtta vastu ajakohaseid otsuseid parimate tulemusteni jõudmiseks. Tööplaani elluviimine tagab meie ettevõtjatele riigiga suhtluse ja kohustuste täitmise osas ajavõidu läbi automaatse kohustuste täitmise võimaluse tekkimise. Tööplaani tegevused toetavad ettevõtete-vaheliste majandustehingute automatiseerimist, andmekvaliteedi parendamist ja piiriülest koostööd. Tööplaani uuendatakse ja viiakse ellu koostöös ministeeriumite, nende allasutuste, erialaliitude ja ettevõtetega. Eesmärkide saavutamiseks moodustatakse töörühmad, kuhu kaasatakse eksperte nii era- kui ka avalikust sektorist ning kes aitavad regulaarselt hinnata tööplaanis olevate tegevuste asjakohasust, tähtaegsust ja täiendusvajadusi, sh uudsete pilootide läbiviimist, seadusandlus muudatusi ja äriprotsesside põhimõtteliste muudatuste ellu viimist. Töörühmad teevad ettepanekud järgmise tegevusaasta tööplaanile, mis on kooskõlas turuolukorraga ja soosivad hetkeolukorrale vastavalt efektiivseimat RTE lahendustele üleminekut. Ettepanekuid tutvustatakse RTE kogukonnale. RTE kogukonda kuuluvad eksperdid nii avalikust ja erasektorist kui ka ülikoolidest. Tänu RTE kogukonna mitmekesisele liikmeskonnale on koostöös võimalik ka mitmesuguseid tegevusi paralleelselt ellu viia. Näiteks saavad avaliku sektori osapooled olla abiks oma asutuste siseste protsesside suunamisel RTE lahenduste kasutusele võtmise soodustamisele või viia ellu vajalikke seadusmuudatusi. Erasektori osapooled saavad vastavalt oma valdkonnale soodustada RTE lahenduste juurutamist tarkvarades, süsteemides või organisatsioonilistes juhtimisstrateegiates. RTE kogukond saab aidata tõsta ühiskonna teadlikkust RTE võimalustest ja kasudest ning aidata kaasa poliitikakujundamisele. Tegevuste elluviimisel kaasatakse erasektorit, sh teenusepakkujaid logistikast, raamatupidamisest ja finantsteenustest, ning avalikku sektorit, sh Statistikaamet, MTA, Rahandusministeerium, Riigi Infosüsteemide Amet, Keskkonnaministeerium koos haldusala asutustega, jm. Piiriüleste tegevuste elluviimiseks kaasatakse esmalt lipuprojektis58 kaasatud välispartnerid ning läbi nende kontaktpunktide ka Läänemere riikide era- ja avaliku sektori osapooli, kes on olulised ühiste tegevuste ellu viimiseks. 58 Euroopa Liidu Läänemere Strateegia alla kuuluv ühine riikidevaheline projekt / protsess, mis aitab kaasa ELi Läänemere piirkonna strateegia edenemisele ning käsitletakse nn katusevaatena erinevate riikidevaheliste alamprojektide koondamiseks. Lipuprojekti tegevusteks võivad olla muuhulgas väljatöötamine, uute tehnoloogiate või metoodikate katsetamine, piiriüleste kokkulepete initsieerimine, võrgustike loomine, mis otsib uusi koostöövorme. 26 LISA 1. REAALAJAMAJANDUSE TÖÖPLAAN 2020-2027 Lisa 1.1. Reaalajamajanduse tehniliste võimaluste loomine Tabel 3. RTE tehniliste võimaluste loomiseks eesmärgistatud esialgsed tegevused Alameesmärk 1: E-arvete laialdane kasutuselevõtt ettevõtete vahelistes tehingutes (2023) Eeldatav tulemus: Ettevõtluskeskkonnas kasutatavad ärisüsteemid eelistavad/soodustavad vastu võtma ja edastama e-arveid. Tegevused Vastutaja äritarkvarade ja Viia ärisüsteemid vastavusse Euroopa e-arve standardi (eelistatult) või Eesti arve standardiga (2022) operaatorteenuste pakkujad operaatorteenuse Säilitada ja võtta laiemalt kasutusse PEPPOL võrgustiku ühendused turul (2022) pakkujad Alameesmärk 2: E-kviitungite laialdane kasutuselevõtt (2025) Eeldatav tulemus: Ettevõtluskeskkonnas kasutatavad ärisüsteemid on võimelised vastu võtma e-kviitungeid ja kassasüsteemid on võimelised väljastama e-kviitungeid. Tegevused Vastutaja EVS/TK 7659: RTE Luua koostöös Euroopa Liiduga piiriülene e-kviitungi standard (2021) tehniline komitee E-kviitungi potentsiaalsete teenusepakkujate aktiivne kaasamine standardi loomise protsessi (2021) MKM Luua turule võimekus vahetada e-kviitungeid piiriüleseks tehinguks üle PEPPOL võrgustiku, kui PEPPOL võrgustik operaatorteenuse selleks valmis on (2023) pakkujad Luua äritarkvaradesse e-kviitungite vastuvõtuvõimekus (2023) äritarkvarade pakkujad 59 Eesti Vabariigi Standardikeskuse alla kuuluv tehniline komitee number 76, mis osaleb reaalajamajanduse valdkonna standardiseerimises ja esindab Eesti seisukohti rahvusvahelistes töögruppides. Tehnilise komitee liikmete hulka kuuluvad osapooled nii avalikust kui erasektorist. 27 Luua maksetoiminguid teostava teenusepakkuja süsteemidesse e-kviitungi vastuvõtuvõimekus (2023) makseteenuse pakkujad kviitungeid loovad Luua kassasüsteemidele, mobiilirakendustele jm e-kviitungite väljasaatmise võimekus (2025) ettevõtted Alameesmärk 3: Andmepõhisele aruandlusele üleminek (sh eelistatult XBRL GL standardi kasutamine) (2025) Eeldatav tulemus: Üle 80% ettevõtetest esitavad riigile XBRL GL standardis aruandeid, mis moodustuvad standardiseeritud tehinguinfo pealt automaatselt. Tegevused Vastutaja Analüüsida pakendi- ja kütusearuandluse teekonda, küsitavaid andmeid ja nende vajalikkust erinevates asutustes, MKM koostöös KeM, ühildada andmeväljad, viia läbi semantiline analüüs ja luua loodud andmekoosseisudele taksonoomia (2021) SA, EMTA MKM koostöös Kaardistada kõikidele ministeeriumitele ja nende allasutustele ettevõtjate poolt esitatavad aruanded (enamasti vastavate andmete eest majandustarkvarast tuleneval infol baseeruvad) (2021) vastutav riigiasutusega MKM koostöös Analüüsida Aruandlus 3.0 tulemuste kasutusvõimalusi, mõju ja kasu aspekte kõikides riigiasutustes, kes on seadnud vastavate andmete eest ettevõtjatele aruandluskohustuse (2021) vastutav riigiasutusega äritarkvarade ja Luua turule võimekus edastada XBRL GL formaadis infot riigisektorile (2021) operaatorteenuse pakkujad vastavate andmete eest Luua (turu vajadusel) riigi poolne andmete kättesaadavus (2023) vastutav riigiasutus MKM koostöös Kaardistatud aruannete ja nende aluseks olevate tehinguandmete semantiline analüüs - analüüsida ja ühtlustada vastavate andmete eest andmekoosseisud kasutades eelnevalt Aruandlus 3.0 projekti raames tehtud tööd (2025) vastutav riigiasutusega vastavate andmete eest Hinnata andmeväljade vajalikkust ning uute võimalike lisamist (EL ja siseriikliku seaduse alusel) (2025) vastutav riigiasutus 28  vastavate andmete eest Täiendada Aruandlus 3.0 raames loodud asutuste ülest taksonoomiat uute analüüsitavate andmeväljadega XBRL GL vastutav riigiasutus, andmevahetusstandardi vastu (2025) SA vastavate andmete eest Luua ühtne ja kokkulepitud ärireeglistik analüüsitud semantikale juurde (2025) vastutav riigiasutus, SA Luua äritarkvaradesse võimekus jagada aruandlusinfot XBRL GL standardil (2025) äritarkvarade pakkujad äritarkvarade ja Luua vajalikud ühendused/liidestused süsteemide vahel masin-masin loetavate andmete liigutamiseks (2025) operaatorteenuse pakkujad MKM koostöös Tagada tehinguinfo muutumatus kogu tehingu vältel, st üks tehinguinfo võib kajastada infot nii tellimuse, saatelehe vastavate andmete eest kui ka arve kohta (2025) vastutav riigiasutusega Alameesmärk 4: E-veoselehtede laialdane kasutuselevõtt (2025) Eeldatav tulemus: Maanteeveod saavad toimuda e-veoselehtede kaudu ning on teiste veoliikidega masinloetavalt ühendatud, toimivad automatiseeritud kontrolltoimingud. Tegevused Vastutaja Seotud osapoolte vajaduste kaardistamine (2020) MKM e-veoselehtede Liidestuste kirjelduste loomine (2021) teenusepakkujad ja MKM e-veoselehtede Riigi ja erasektoriga koostöös e-veoselehe lahenduse välja töötamine (2022) teenusepakkujad ja MKM e-veoselehtede EL-i poolt loodava standardi juurutamine (2023) teenusepakkujad ja MKM 29  e-veoselehtede teenusepakkujad ja Liidestuste loomine era- ja avaliku sektori asutuste vahel (2025) avaliku sektori pädevad asutused Alameesmärk 5: Standardiseeritud digitaalsete toote ja teenuse koodide, informatsiooni ja kataloogide kasutuselevõtt (2027) Eeldatav tulemus: Standardiseeritud digitaalsed teenuse ja tootekoodid koos vajaliku informatsiooni ja kataloogidega on laialdaselt kasutusel (eelkõige e-poodides ja üldisemalt e-kaubandused). Tegevused Vastutaja Võtta kasutusele Põhjamaade algatusel piiriülene e-tellimuse ja e-kataloogi ühtne standard (2022) MKM Luua äritarkvaradesse võimekus luua, vahetada ja kasutada ühtsel standardil e-tellimusi, e-tellimuse kinnitusi ja e- äritarkvarade pakkujad kataloogi infot (2024) Luua turule võimekus vahetada e-tellimusi, e-tellimuse kinnitusi ja e-kataloogi infot piiriüleses tehingus üle operaatorteenuse PEPPOL võrgustiku (2025) pakkujad Luua äritarkvaradesse digitaalselt ja standardiseeritud kujul kättesaadav toote ja teenuseinfo koodide alusel (nt GS1 äritarkvarade pakkujad baasil) (2025) 30 Alameesmärk 6: Reaalajas ja nõusoleku alusel ettevõtte ajakohaste andmete jagamine kolmandatele osapooltele (2027) Eeldatav tulemus: Ettevõtted saavad jagada nõusoleku alusel andmeid standardsel kujul vastavalt päringule kas riigi või tehingupartneri, panga jm kolmanda osapoolega. Tegevused Vastutaja erasektori Luua standardsed profiilid kokkulepitud andmete jagamiseks kolmandate osapooltega (2021) teenusepakkujad ja RM Luua turule võimekus, mille kaudu saab ettevõte jagada kogu ettevõtlusandmeid, sh riiklikest registritest tulevaid erasektori andmeid (2022) teenusepakkujad MKM koostöös Kaardistada ja luua ühendused riigi tasandil, kus täna andmed veel üle X-tee ei liigu ning tekitavad sellega vastavate andmete eest ettevõtetele lisakohustusi (2023) vastutavate riigiasutustega MKM koostöös Kaardistada ja uuendada registreid, kus täna puudub masinloetavate andmete väljastamiseks vastav võimekus ning vastavate andmete eest ühendused/arendused (2023) vastutavate riigiasutustega Statistikaamet, Luua ettevõtjatele varase hoiatamise teenus (2023) ülikoolid Luua riigile oluliste nähtuste näidikute muutuse varajase hoiatamise võimekus (mis baseerub omakorda reaalaja Statistikaamet, andmetel) (2023) ülikoolid Luua äritarkvaradesse võimekus jagada vajaduspõhiselt oma ettevõtlusandmeid erinevate osapooltega (2025) äritarkvarade pakkujad 31 Lisa 1.2. Reaalajamajanduse kasutusele võtmise reguleerimine ja toetamine era- ja avaliku sektori koostöös Tabel 4. RTE kasutusele võtmist soodustavad eesmärgistatud tegevused, et ajakohastada seaduseid, tõsta ühiskonna teadlikkust ning toetada RTE lahenduste kasutusele võtmist. Alameesmärk 1: E-arvete laialdane kasutuselevõtt ettevõtete vahelistes tehingutes (2023) Eeldatav tulemus: Ettevõtluskeskkonnas kasutatavad ärisüsteemid eelistavad/soodustavad vastu võtma ja edastama e-arveid. Tegevused Vastutaja Luua e-arvetega seotud osapooltest (e-arve operaatorid, äritarkvara pakkujad, kassasüsteemide pakkujad, MKM, RM raamatupidamisteenuse pakkujad, e-kviitungi operaatorid, pangad) töögrupp (2020) Teha aktiivselt teavitustööd raamatupidamisettevõtete ja äritarkvara pakkujate suunal (2023) MKM, RM raamatupidamis- Teha aktiivselt teavitustööd raamatupidamisettevõtete, äritarkvara- ja operaatorteenuse pakkujate klientide suunal ettevõtted, äritarkvara- (2023) ja operaatorteenuse pakkujad Viia läbi regulaarseid koolitusi erinevatele sihtgruppidele (raamatupidajad, arendajad, tarkvarapakkujad, ettevõtjad, MKM, RM jne) (2023) Analüüsida võimalusi ja vajadusel soodustada nii suurtel ettevõtetel kui ka nende tarneahelatesse kuuluvatel MKM, RM ettevõtetel, suurusest olenemata, e-arvete kasutusele võtmist (2022) MKM koostöös Analüüsida võimalusi ja vajadusel soodustada äritarkvara kasutajatel e-arvete kasutamist (Näide: Tarkvarapakkuja äritarkvarade mistahes teenuse hinnas sisaldub alati e-arvete saatmine ja vastuvõtmine) (2022) pakkujatega 32  Alameesmärk 2: E-kviitungite laialdane kasutuselevõtt (2025) Eeldatav tulemus: Ettevõtluskeskkonnas kasutatavad ärisüsteemid on võimelised vastu võtma e-kviitungeid ja kassasüsteemid on võimelised väljastama e-kviitungeid. Tegevused Vastutaja MKM koostöös e- Luua konkreetne teenusemudel, kuidas e-kviitung toimib, millised on tema kasutussektorid ja piirangud (2021) kviitungi ekspertidega Analüüsida ja vajadusel soodustada äritarkvarade arendajatel ja kasutajatel e-kviitungite kasutusele võtmist MKM (vastuvõtuvõimekus) (2022) Luua seaduslik alus vahetada e-kviitungeid (eelistatult Euroopa e-kviitungi formaadis) ja luua eelistus MKM paberkviitungite üle (2022) Alameesmärk 3: Andmepõhisele aruandlusele üleminek (sh eelistatult XBRL GL standardi kasutamine) (2025) Eeldatav tulemus: Üle 80% ettevõtetest esitavad riigile XBRL GL standardis aruandeid, mis moodustuvad standardiseeritud tehinguinfo pealt automaatselt. Tegevused Vastutaja vastavate andmete eest Testida ja piloteerida uue taksonoomia kasutamist koostöös erasektoriga (nt erasektori poolt loodava vastutav riigiasutus MyCompanyData60 teenusega) (2021) koostöös erasektoriga Analüüsida erinevaid maksusüsteemi muudatusi, mida andmepõhine aruandlus võimaldab (2023) RM Analüüsida ja vajadusel rakendada eelistusmeetmeid ettevõtetele, kes pakuvad oma ärisüsteemides RTE MKM kriteeriumitele vastavaid lahendusi (2024) Soodustada ja vajadusel toetada standardite juurutamist ettevõtete aruandlusinfo edastamiseks riigile (2025) MKM Tagada tehinguinfo muutumatus kogu tehingu vältel, st üks tehinguinfo võib kajastada infot nii tellimuse, saatelehe MKM, RM kui ka arve kohta (2025) 60 MyCompanyData teenus on Internet of Business projekti käigus loodav unikaalne e-arve operaatorite ja majandustarkvarade läbi ettevõtetele pakutud teenus automatiseeritud äritehingute ning andmepõhise aruandluse jaoks. 33 Alameesmärk 4: E-veoselehtede laialdane kasutuselevõtt (2025) Eeldatav tulemus: Maanteeveod saavad toimuda e-veoselehtede kaudu ning on teiste veoliikidega masinloetavalt ühendatud, toimivad automatiseeritud kontrolltoimingud. Tegevused Vastutaja Seadusandlike takistuste kaardistamine ning seadusemuudatus(t)e vajaduse analüüs (2020) MKM Seadusemuudatus(t)e sisseviimine õigusaktidesse vastavalt eFTI (electronic freight transport information) MKM regulatsioonile (2022) Alameesmärk 5: Standardiseeritud digitaalsete toote ja teenuse koodide, informatsiooni ja kataloogide kasutuselevõtt (2027) Eeldatav tulemus: Standardiseeritud digitaalsed teenuse ja tootekoodid koos vajaliku informatsiooni ja kataloogidega on laialdaselt kasutusel (eelkõige e-poodides ja üldisemalt e-kaubandused) Tegevused Vastutaja Analüüsida ja luua teenusemudel ühe sektori näitel, et mõista toodete ja teenuste klassifitseerimise ja MKM standardiseerimise mõju ning nende sidumist tellimus- ja kataloogisüsteemidega (2022) Teha aktiivselt teavitustööd e-kaubanduse ja e-poodide suunal ning nende poolt kasutatavate tarkvarapakkujate MKM suunal (2022-2027) Luua seaduslik alus vahetada e-tellimusi, e-tellimuse kinnitusi ja e-kataloogi teateid ainult kokkulepitud standardi MKM alusel ja luua eelistus paberdokumentide üle (2024) Muuta digitaliseeritud ja standardiseeritud toote ja teenusekoodide kasutamine kohustuslikuks (2025) MKM 34 Alameesmärk 6: Reaalajas ja nõusoleku alusel ettevõtte ajakohaste andmete jagamine kolmandatele osapooltele (2027) Eeldatav tulemus: Ettevõtted saavad jagada nõusoleku alusel andmeid standardsel kujul vastavalt päringule kas riigi või tehingupartneri, panga jm kolmanda osapoolega. Tegevused Vastutaja MKM koostöös Suurem avaliku ja erasektori vastastikune kaasamine ja mõlema osapoole ühine koostöö läbi RTE vastavate andmete eest koostöövõrgustiku/kogukonna (2022-2027) vastutava riigiasutusega Alameesmärk 7: RTE kontseptsiooni piloteerimine ja rakendamine uute lahenduste kasutusele võtmiseks (2027) Eeldatav tulemus: Läbi piloteerimise ja soodustava seadusandluse on turule tekkinud uued RTE lahendused Tegevused Vastutaja Luua laiemapõhjalisem ja detailsem RTE teekaart riigiasutustele (2021) MKM Töötada välja RTE initsiatiivide valideerimismudel (2021) MKM Viia läbi vajalikud juriidilised analüüsid leidmaks võimalikud takistused RTE lahenduste kasutusele võtmiseks MKM (2021-2025) Tegeleda aktiivselt teavitustöö, koolituste ja seminaride korraldamisega, et teavitada sidusrühmi RTE kasust (2021- MKM 2027) Viima läbi laiapõhjalisi uuringuid hindamaks RTE teadlikkuse kasvu ühiskonnas (2021-2027) MKM Teostada jätkuvalt RTE-d toetavat seadusloomet, poliitikakujundamist, strateegiatesse panustamist (2021-2027) MKM Luua valdkonnaspetsiifilisi prototüüpe ja pilootprojekte (2021-2027) MKM vastavate andmete eest Piloteerima andmete reaalajas kasutamist koostöös erasektoriga (2021-2027) vastutav riigiasutus MKM, vastavate Analüüsida RTE lahenduste kohustuslikuks seadmise vajadusi ja võimalusi (2022-2027) andmete eest vastutav riigiasutus 35 RTE kasutuselevõtmise kiirendamiseks tuleb keskenduda teenustele ja rakendustele, 1) mis äratavad piisavalt huvi, MKM et panna soodustada investeeringuid, 2) mis on piisavalt kasulikud ning 3) mida kasutatakse sageli (2022-2027) Jätkata aktiivselt erasektori kaasamisega RTE ellu viimiseks planeeritud tegevustesse (2021-2027) MKM 36 Lisa 1.3. Piiriülene koostöö Läänemere piirkonnas ja Euroopa Liidu tasemel Tabel 5. Piiriülese RTE ühtset lähenemist ja kasutusele võtmist soodustavad eesmärgistatud tegevused Alameesmärk 4: E-veoselehtede laialdane kasutuselevõtt (2025) Eeldatav tulemus: Maanteeveod saavad toimuda e-veoselehtede kaudu ning on teiste veoliikidega masinloetavalt ühendatud, toimivad automatiseeritud kontrolltoimingud. Tegevused Vastutaja Rahvusvaheline prototüüp DIGINNO-Proto (2020) MKM Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine piiriülese eCMR-i kasutuselevõtuks (2021) MKM Teavitus ja kaasamistegevused DINNOCAP projekti raames (2021) MKM Alameesmärk 8: Aktiivne rahvusvaheline koostöö liikmesriikidega, eelkõige Läänemere riikide ja Põhjamaadega (2027) Eeldatav tulemus: Põhjamaad ja Läänemere riigid on tänu RTE tegevustele (sh lipuprojekti ellu viimisele) valmis kasutusele võtma piiriülesed RTE lahendused Tegevused Vastutaja Kasutada NSG3 projekti dokumentatsiooni Läänemere riikide ülese RTE lipuprojekti tegevuste kokku leppimisel ja MKM ellu viimisel (2020-2027) Leida partnerid ja luua Läänemereriikide ülene RTE lipuprojekt (2021) MKM Luua Läänemere riikide ülene RTE visioon ja tegevuskava (2021) MKM MKM, vastavate Viia läbi regiooni üleseid uuringuid ja analüüse (sh juriidilised analüüsid, mõjuanalüüsid, valdkonnaspetsiifilised andmete eest vastutav teostatavuse analüüsid, jne) (2022-2027) riigiasutus Panustada ühiste standardite loomisesse või kokkulepitult olemasolevate kasutusele võtmisesse (2025) MKM Jätkata aktiivset rahvusvahelist koostööd Läänemere riikidega, sh Põhjamaade projekti NSG3-ga ja Läänemere MKM projekti DIGINNO-ga (k.a DINNOCAP) (2021-2027) 37 Kaasata RTE piiriüleste e-teenuste loomiseks vajalik teadmus kõikidest Läänemere riikidest (2022-2027) MKM Järgida eIDAS regulatsiooni nõudeid Läänemere riikide regioonis, et võimaldada RTE lahenduste paremat ja MKM turvalisemat toimimist (2022-2027) Viia ellu rahvusvaheliselt harmoniseerivat seadusloomet, poliitikakujundamist ja strateegiatesse panustamist, et MKM panustada ühiselt RTE lahenduste soodustamiseks (2022-2027) Viia aktiivselt läbi üldiseid kommunikatsiooni ja teavitus tegevusi (seminarid, töötoad, infopäevad, koolitused) (2021- MKM 2027) MKM, vastavate Analüüsida ja investeerida uutesse tehnoloogilistesse piiriülestesse lahendustesse, mis kasutavad reaalaja-andmeid ja andmete eest vastutav annavad neile lisandväärtust (2022-2027) riigiasutus Soodustada piiriüleselt nn „kriitilise massi“ loomist reaalaja-lahenduste kasutajatest, eelisarendades niisuguseid MKM, vastavate reaalaja-andmetel põhinevaid teenuseid, mida kodanikud ja ettevõtted sageli kasutavad ja mis loovad kasutajate jaoks andmete eest vastutav selget väärtust (2022-2027) riigiasutus Olla proaktiivne partner Euroopa Liidu ühtse turu reaalajastamisel ja andmete vaba liikumise saavutamisel (2020- MKM 2027) 38 LISA 2. Tuvastatud riskide hindamise tabel Realiseerimise mõju Realiseerumise Riskijuht/ Risk reaalajamajanduse Riski maandamise tegevused tõenäosus vastutaja eesmärgi täitmisele MKM Jätkata riigis seni kasutusel olevate parimate koostöös praktikate, turvanõuete, turvastandardite Küberturvalisus Madal Suur temaatiliste kõrgemate tasemete jms kasutamist projektide andmevahetuseks (x-tee, ISKE standardid, jt) vedajatega Jätkata kehtivate andmekaitse reeglite järgimist kõikides riigiasutustes, kes seavad MKM ettevõtjale aruandluskohustust või koguvad koostöös Andmelekked Madal Suur muul viisil ettevõtja kohta käivaid andmeid, ja temaatiliste ettevõtja ärisaladust sisaldavate andmete projektide analüüsil või statistiliste koondandmete vedajatega avaldamisel Jätkata ettevõtjatelt aruandluse aluseks olevate MKM andmete kogumist vastavalt seaduses koostöös kehtestatud nõuetele. Võimalusel võtta Riigi liigne kontroll Madal Keskmine temaatiliste jõulisemalt kasutusele lahendused projektide võimaldamaks ettevõtjal näha ettevõtte vedajatega andmete kohta päringuid teinud osapooled Analüüsida olemasolevaid rahvusvahelisi MKM standardeid ning võtta kasutusele enim koostöös levinumad ja soovitatud standardid nii Üle-standardiseerimine Keskmine Suur temaatiliste piiriüleseks kui ka siseriiklikuks projektide andmevahetuseks, et tagada ühtne andmete vedajatega kvaliteet ja üheselt mõistetavus. 39  Viia läbi aruandluskohustust seadvates MKM riigiasutustest aruandluse aluseks olevate koostöös Asutuste vaheline andmekoosseisude semantiline analüüs, Keskmine Suur temaatiliste digitaalne isolatsioon standardiseermine ning võtta kasutusele projektide asutuste ja andmebaaside ülene ühtne vedajatega taksonoomia. Siseriiklikult ja piiriüleselt võtta kasutusele MKM samad semantilised standardid ning leppida koostöös Riikide vaheline Keskmine Suur kokku reeglid turvaliseks andmevahetuseks temaatiliste digitaalne isolatsioon (turvatasemed, sobivad kanalid) – näiteks EL projektide e-arve standard üle PEPPOL võrgustiku vedajatega Viia läbi regulaarselt teavitustegevusi MKM erinevatele sihtgruppidele, et selgitada koostöös Ühiskonna hirm uute reaalajamajanduse olemust ning tõsta Keskmine Keskmine temaatiliste lahenduste ees usaldusväärsust reaalajamajanduse projektide lahendustesse (nt e-arved, e-kviitungid, e- vedajatega veoselehed, andmepõhine aruandlus, jne) Viia läbi regulaarselt teavitustegevusi erinevatele sihtgruppidele (era- ja avalik sektor), et selgitada reaalajamajanduse olemust, kaasnevat kasu ja võimalusi ning tõsta usaldusväärsust reaalajamajanduse MKM Ettevõtted/asutused/riigi lahendustesse (nt e-arved, e-kviitungid, e- koostöös d ei tule uuendustega Keskmine Keskmine veoselehed, andmepõhine aruandlus, jne), sh temaatiliste kaasa rõhutada piiriülese komponendi olulisust ja projektide võimalusi. Oluline on rõhutada, et vedajatega reaalajamajanduse lahendusi kasutades ei lõigata ettevõtjat, riiki, asutusi ära varasemalt kasutusel olnud lahendustest, st masinloetavaid dokumente on lihtne muuta 40 vajadusel paber- või PDF dokumendiks ja vastupidi. 41 LISA 3. Reaalajamajanduse visiooni koostamine ja seotud muud dokumendid RTE visiooni ja tööplaani koostamise idee sündis ministeeriumide ja ettevõtete koostöös ning mille koostamisega alustati 2019 lõpus. Koostamise protsessi on aktiivselt panustanud erinevad ministeeriumid, allasutused, erialaliidud ja ettevõtted, kellega tehti aktiivselt koostööd, et koguda infot ja ettepanekuid visiooni kvaliteedi tõstmiseks ning seatud eesmärkide ja tulemuste valideerimiseks. RTE visioon on seotud strateegia-, arengukava ja muude oluliste dokumentidega:  Vabariigi Valitsuse riigireformi kava 2020-2023 Lisa 1, 3. kategooria punktid 1 ja 5 RTE edendamise ja Aruandlus 3.0 projekti kohta.  Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2019–2023: o punkt 12.5. „Seisame rahvusvaheliselt tunnustatud hea ja konkurentsivõimelise ettevõtluskeskkonna eest.“ ülesanne „Analüüs ja ettepanekud reaalajamajanduse rakendamiseks Eestis“; o punkt 12.15. „Vähendame ka edaspidi ettevõtjate halduskoormust ning bürokraatiat. Rakendame andmete kogumisel ühekordse küsimise põhimõtet“ ülesanded „Analüüs ja ettepanekud reaalajamajanduse rakendamiseks Eestis“, „Aruandlus 3.0 projekti elluviimine“; o punkt 13.11. „Toetame majanduse digitaliseerimist. Näeme tööviljakuse ja efektiivsuse tõstmise ühe olulise vahendina infotehnoloogiliste lahenduste laiemat kasutuselevõttu kogu majanduses ja sellekohase koolituse ja teabe pakkumist haridussüsteemis, samuti on vajalik toetada valdkondlike kompetentsikeskusi, klastreid jms.“ ülesanne „Analüüs ja ettepanekud reaalajamajanduse rakendamiseks Eestis“.  RTE panustab Eesti teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukavas (TAIE) ettevõtluskeskkonna rahvusvahelise konkurentsivõime arengu kiirendamiseks välja toodud punkti, kus riik peab tagama ettevõtluskeskkonna teenuste digitaliseerituse ja automatiseerituse, sh kasutama uudseid lahendusi (tehisintellekt, sündmuspõhised, proaktiivsed, reaalajas teenused).  RTE täidab Eesti Infoühiskonna Arengukava 2020 üldist eesmärki luua hästi toimiv ning turvaline keskkond nutikate IKT-lahenduste laialdaseks kasutamiseks ja loomiseks.  RTE toetab uue e-Eesti arengukava 2025 eesmärkide saavutamist.  RTE toetab uue Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021+ eesmärkide saavutamist.  RTE toetab Eesti 2035 strateegilist eesmärki „Paindlikku, uuendusmeelset ja vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat konkurentsi soodustav majanduskeskkond“ ning loob eeldused targaks ettevõtluseks.  RTE olulisus on esile toodud Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteetide hulgas 2020–2021 (heakskiidetud 21.11.2019 Vabariigi Valitsuse istungil).  RTE olulisus on rõhutatud Peaministrite Nõukogu ühisavalduses Balti Ministrite Nõukogus.  43  RTE parandab märkimisväärselt ettevõtluskeskkonda ning loob eeldused tootlikkuse ja efektiivsuse kasvuks, millega aitab tugevalt kaasa EU Country Report Estonia 2019 välja toodud puuduste eemaldamisele konkurentsivõime reformi ja investeeringute osas.  RTE on toodud strateegiliselt olulise võimaldajana välja ITL Visioon 2030 dokumendi esimeses sambas „Nutikas ja julge majandus“ ning toetab „Nutikas ja visiooniga riik“ samba eesmärkide täitmist.  RTE toetab Euroopa Komisjoni uues tööplaanis seatud eesmärke ja tegevusi: o luua tegevuskava maksudest kõrvale hoidumise tõkestamiseks ja maksustamise lihtsustamiseks; o loodava Roheleppe eesmärke, sh seisukohta, et tuleb arendada kestlikku tootepoliitikat ning digitaalseid lahendusi kliimaneutraalse ringmajanduse saavutamiseks (nt võttes kasutusele ühtsel standardiseeritud kujul elektroonilise tootepassi); o teha seadusandlik ettepanek luua tollis nn ühe akna (Single Window) teenus lihtsustamaks administratiivseid tegevusi ettevõtetele; o järgida seadusloomes nn „one-in, one-out“ põhimõtet, sh jälgida, et uued administratiivsed kohustused ei tekitaks kodanikele ja ettevõtetele lisakohustusi ning järjepidevalt kohaldada nn „digital-by-default“ põhimõtet; o luua nn „Fit-for-future“ platvorm, mis kaalub ühiskonna erinevate osapoolte kaasamisel võimalusi, kuidas lihtsustada, vähendada koormust, digitaliseerida ja kontrollida, kas seadusandlus on sobiv tulevikuks. 43  44 LISA 4. Näited reaalajamajanduse projektidest Eestis ja mujal Euroopas RTE on piiri- ja valdkondade ülene lähenemine ning keskendub eelkõige majandustehingu andmete kvaliteedile ja reaalajas vahetusele. Arvestades, et majandustehinguid teevad kõikidest valdkondadest ettevõtted, võib RTE aidata väga erinevate ettevõtete efektiivsust ja ärimudelite kasumlikkust parandada. Kõikide alljärgnevalt toodud näidete töö automatiseerimise aluseks on osaliselt või täielikult kvaliteetsete ettevõtlusest tulenevate andmete reaalajas andmevahetus. RTE projektid Eestis Aruandlus 3.0 Maksu- ja Tolliameti, Statistikaameti ja Eesti Panga ühisprojekt „Aruandlus 3.0“ loob võimaluse andmete ettevõtetelt riigile automaatseks ja ühekordselt edastamiseks. Alates 01.01.2018 saab Maksu- ja Tolliametile esitada tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni (TSD) üle x-tee täisautomaatselt (st ei vaja eraldi e-maksuametis „üle kinnitamist“) ja Statistikaamet on valmis andmeid vastu võtma masin-masin liidesega. Eesti Pank ei kogu palga ja tööjõuga seotud andmeid, sest saab need Statistikaametilt. Suurem kasutegur ja motivatsioon maksumaksjatele peaks tulema siis, kui kõik olulised maksudeklaratsioonid ja statistikaaruanded on uuele formaadile üle viidud. Hetkel on töös täieliku masin-masin liidestuse aluseks oleva ontoloogia teine osa: tulude ja kulude taksonoomia. Kogu taksonoomia on planeeritud valmis saada 2021. aastal. Projekti eesmärk on suures plaanis vähendada ettevõtja halduskoormust, kuid tänu millele on võimalus vähendada ka riigi halduskoormust ning suunata kokkuhoitud ressursid muud lisaväärtust loovatele tegevustele. Internet of Business – standardiseerides äritehingute info Eesti IKT klaster algatas neli aastat tagasi RTE projekti Internet of Business61 visiooniga arendada välja reaalajas toimuvate automatiseeritud äritehingute jaoks turvaline ja mugav keskkond. 2017. aastal viidi läbi projekti62 esimene arendusi sisaldav projekt, mille käigus kõik suurimad Eesti e-arve operaatorid võtsid kasutusele Euroopa e-arve standardi ja liidestasid oma süsteemid Euroopas laialt levinud PEPPOL andmevahetusvõrgustikuga. Lisaks loodi liidestused X-teega, et Eesti avalik sektor oleks kätte saadav läbi e-arve operaatorite piiriüleste e-arvete vahetamiseks PEPPOLi kaudu. Projekt oli kaasrahastatud Connecting Europe Facility (CEF) Telecom 2016: eInvoicing programmist. 2020. aasta alguses käivitati projekti järgmine etapp63 üheksa Eesti erasektoris tegutseva osapoole poolt. Partnerite hulka kuuluvad kaks erialaliitu, üks arenduspartner, üks e-arve operaator ja viis majandustarkvara pakkujat. Projekti eesmärk on liikuda samm lähemale reaalajas äritehingu info vahetusele, mille jaoks võetakse kasutusele XBRL GL standard olemasolevatesse süsteemidesse eesmärgiga standardiseerida äritehingu info ning luua alus 61 https://www.itl.ee/reaalaja-majandus/ 62 https://www.itl.ee/eesti-ikt-klaster/projektid/internet-of-business/ 63 https://www.itl.ee/internet-of-business-majandustehningud/ 44  45 aruandluse automatiseerimiseks lähitulevikus. Nimetatud standard on aruandlusinfo vastuvõtmiseks plaanis kasutusele võtta Statistikaameti ning Maksu- ja Tolliameti poolt Aruandlus 3.0 projekti raames. Lisaks XBRL GL standardi kasutusele võtmisele viiakse Internet of Business projekti käigus see vastavusse olemasoleva Euroopa e-arve standardiga ning töötatakse esmakordselt välja rakendus MyCompanyData, mis esimeste teenuste hulgas pakub tarkvaradele ühendust X-teega ning võimekust esitada XBRL GL-is aruandeid riigile. Projektipartnerite koostöö tulemusena valmib 2021. aasta alguses projektis läbiviidavate tegevuste tehnilise kirjelduse dokument koos juhendmaterjaliga, mida saab kasutada nii Eestis kui ka piiriüleselt teistes Euroopa Liidu riikides, et soodustada MyCompanyData teenusemudeli levitamist ja XBRL GL-standardi kasutuselevõttu. Projekt on taaskord kaasrahastatud CEF Telecom 2019: eInvoicing progammist. Projekt loob ettevõtjatele võimaluse vahetada riigiga andmeid kiiremini ja lihtsamalt, pidades sealjuures silmas ja toetades avaliku sektori tuleviku suunda andmepõhise aruandluse suunal. E-arved Eestis on alates 01.07.2019 ettevõtete ja riigi vahelistes tehingutes kohustuslik kasutada e-arvet. Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK), kes pakub teenust 160-le riigiasutusele 2500-st, statistika kohaselt on e-arvete menetluskeskkonna tasu vähenenud ca 50% võrra pärast e-arvete kohustuse seadmist. Lisaks hindab RTK, et tänu arve info kontrollimise ja topelt arvetega tegelemise ära jäämisele on vähenenud ka tööajakulu, siinkohal on tegemist hinnanguga ning täpseid arvestusi ei ole peetud. Maksetähtaegades pole seni muudatusi seoses e-arvete kohustusega märgatud. Küll aga hinnatakse Euroopas, et e-arvete täieliku kasutuselevõtuga on võimalik leevendada muuhulgas maksete pikast tähtajast ja hilinemisest tekkivaid probleeme. Maksete tasumise keskmine tähtaeg Euroopas on 30 päeva64. Pikemaid maksetingimusi aktsepteerivad ettevõtted selgitavad tavaliselt, et see on nende sektoris tavaks (55%) ja et nad ei taha ärisuhteid kahjustada (46%). Maksete hilinemise üks peamisi põhjusi on käibekapitali juhtimine ja ebapiisavad rahavood, mis tuleneb tasumata arvetest või halduse ebatõhususest. Hilinenud maksmine tekitab omakorda täiendavaid intresse või halduskulusid või põhjustab rahavoogude probleeme. Rahavoogude küsimus pole mitte ainult hilinenud makse põhjus, vaid ka selle tulemus. See võib viia likviidsusprobleemideni ja tekitada väljakutseid ettevõtetele, kes soovivad täita lepingulisi kohustusi tarnijate või töötajate suhtes ning mis äärmuslikel juhtudel toovad kaasa koondamisi. Pikaajalises perspektiivis võib probleemid rahavoogude juhtimisega ähvardada ettevõtte ellujäämist ja pankrotti. RTE rakendamise puhul kaoksid sellised probleemid ja vähem ettevõtteid läheks pankrotti, ettevõtted oleksid tõhusamad. E-kviitung E-kviitung on struktureeritud, standardiseeritud masinloetav dokument, mis lisaks e-arve infole sisaldab ka makseinfot. Seega paberkviitungid ning elektroonilised pildid ja PDF-id ei ole e- 64 Business-to-business transactions: a comparative analysis of legal measures vs. soft-law instruments for improving payment behaviour (2018): https://publications.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/c8b7391b-9b80-11e8-a408- 01aa75ed71a1/language-en/format-PDF/source-search 45  46 kviitungid. Näiteks liigub e-kviitung automaatselt ja reaalajas müüja kassasüsteemist läbi e- kviitungi operaatorite juriidilise isiku raamatupidamissüsteemi või eraisiku mobiilirakendusse. Teenus saab nimetatud nelinurk mudelit kasutades toimida nii Eesti siseselt kui ka piiriüleselt. Teenuse toimimiseks on tehtud rahvusvaheliste osapoolte poolt ettepanek alustata Euroopa e- kviitungi standardi loomist. Standard peaks eeldatavasti valmima 2020. aasta lõpuks. E-kviitung on juba täna Eestis reaalsus. 2014. aastal algatati Omniva ja Telia eestvedamisel e- kviitungi projekt65, millest on väljakasvanud täna paljudele tuttav Telia mTasku66 mobiilirakendus. Alexela Oil AS oli esimene ettevõte, kes hakkas Eestis 2017. aasta septembris väljastama universaalseid masinloetavaid e-kviitungeid. Lisaks kliendimugavusele, muudab e- kviitung ostuprotsessi keskkonnasäästlikumaks. Eestis väljastatakse aastas ligi 400 miljonit paberkviitungit, mille trükkimiseks kulub 20 tonni paberit – selle valmistamiseks omakorda keskmiselt 300 puud, üle 180 barreli nafta ja 1440 tonni vett, ning trükkimisest tekib lisaks ligi 20 tonni jäätmeid67. E-kaubandus Eesti võiks olla automatiseeritud kaupade deklareerimise värav tervele Euroopale, samaaegselt võimaldades suurendada füüsilisi kaubavooge nii lennutransiidi kui ka raudteetransiidi suundadel EL’i. Sellisel juhul vahetatakse igapäevaseks raamatupidamiseks või piiriüleste kaupade deklareerimiseks vajalikku teavet automaatselt ja reaalajas (vt Joonis 1). Ettevõtetevaheliste tehingute (B2B) korral võib kõiki asjakohaseid raamatupidamiskohustusi täita reaalajas lahendustega, mis suudavad suhelda ühises äriaruandluse keeles. Piiriülese tehingu hetkel oleks võimalik koguda asjakohast teavet ja saata see ette nõutavatele tolliprotseduuridele ja maksukohustuste täitmiseks (nii B2G kui C2G). Tänu eeltäidetud vormidele on kaupade käitlemine piiril kiirem, mis omakorda säästab palju aega ettevõtja jaoks, mida saab investeerida oma ettevõtte kasvatamisse ja mitte paberite täitmiseks, aga ka tarbija jaoks, kellele muutub kauba vabastamine lihtsamaks. 65 https://kviitung.ee/ 66 https://www.mtasku.ee/ 67 Omniva: https://www.omniva.ee/index.php?article_id=653&page=580&action=article& 46  47 Joonis 2. Kaubanduse RTE näide (koostatud MKM-i siseturuosakonna poolt) Kasu majandusele avaldub läbi täiendava maksutulu, pakkudes tolli ja deklareerimise teenuseid teistele riikidele, kuna nii digitaalne kauba info kui ka füüsiline kaup liigub Eesti kaudu. Samuti täiendavad töökohad ning võimalikud välisinvesteeringud vaheladude näol. KYC Know your customer (KYC) ehk tunne oma klienti68 teenuse eesmärgiks automatiseerida ja kiirendada KYC protseduuride läbiviimiseks andmete kogumist ning võimaldada kohustatud isikutel võimalikult palju kasutada riigi poolt juba kogutud ja olemasolevaid andmeid. Andmeid edastatakse masinloetavalt, mis vähendab võrreldes praegusega ressurssi andmete kogumisele, sisestamisele ja analüüsimisele. Näiteks on KYC teenuse rakendumisel võimalik füüsilisel või juriidilisel isikul pangast laenu võttes jagada tehinguks vajalikke andmeid nõusoleku alusel reaalajas muutes sellega protsessi oluliselt kiiremaks ja usaldusväärsemaks ning vähendades rahapesu riske. 2020 aastal koostatakse lahenduse arhitektuurne nägemus ning vajalik õigusaktide muudatuste pakett, samuti valmistatakse teenuse esialgne prototüüp. e-CMR CMR on maanteetranspordis kasutatav veoseleht, mis sisaldab dokumentatsiooni veose, logistika, veolubade, jm vajalikku informatsiooni ning muutub ajas pidevalt. Täna on nimetatud veoselehes olev info kõik paberkujul vedajal kaasas. e-CMR projekti eesmärgiks on digitaliseerida ning muuta vajalikele osapooltele reaalajas kättesaadavaks kogu maanteetranspordis kasutatava veoselehe info. 2020 aasta lõpuks on testitud e-CMR piiriülene 68 https://accelerateestonia.ee/kyc/ 47  48 G2G andmeid vahetav prototüüplahendus69. Prototüübi testimise eesmärgiks on katsetada Eesti, Läti, Leedu ja Poola vaheliste piiriüleste andmete päringu süsteemi avalike registrite vahel. Näiteks saab selle tulemusel Eesti politsei või toll maanteel kontrollida välisriigi registrinumbriga veose infot läbi süsteemi reaalajas ilma veoautot kinni pidamata, säästes sellega aja- ja rahakulu kõikidele osapooltele. Lisaks piiriülesele projektile on 2020 aasta lõpuks loodud ning testitud Eestis tegutsevate ettevõtete vahelise e-CMR päringute tegemise süsteemi prototüüp70, mis on andmete struktuuri osas kooskõlas piiriülese prototüüplahendusega. Ringmajanduse projekt – jääkmaterjalide reaalajas ja automatiseeritult info jagamine Projekti71 eesmärgiks on edendada Eestis ringmajandust läbi tootmises tekkivate jääkide kaardistamise ja selle info jagamise automaatsesse inforinglusesse. Peamine väljakutse ringmajanduslike lahenduste rakendamisel on õige info kättesaadavus vajalikul hetkel. Reaalajas andmetele põhineva jääkmaterjalide info vahetamine aitab selle turutõrke ületada ja luua pinnase uute ettevõtete ja teenuste tekkeks ehk oluline on andmete ühtlustamine tooteinfo jagamisel. Samal ajal on riiklikult selline lahendus väga oluline, sest läbi sellise kaardistamise tekib riiklikult ülevaade sellest, kui palju materjali (mis veel ei ole jääde) tegelikult uuesti ringlusesse üldse jõuab. Keskkonnamõju mõõdikute reaalajas jälgimine - Rohetiiger RTE võimaldab tõhusamalt saavutada kliimaeesmärke. RTE printsiipe kasutades on võimalik arvutada asjakohane info toote ja teenuse keskkonnamõju kohta, tulemuste esitamine aitab tarbijal iga ostu puhul langetada informeeritud otsuse, loob riigile poliitikate kujundamise tööriista ning võimaluse hinnata hangetel toodete keskkonnamõju. Lisaks tööstusele tuleks luua võimalus konkreetse toote ja teenuse keskkonnamõju kuvamiseks ka miljarditele tarbijatele, kelle ostukäitumise muutmise kaudu on võimalik tõhusamalt avaldada mõju tööstusele. Selle eelduseks on aga adekvaatse keskkonnamõju info kättesaadavaks tegemine või info puudumisel maksimaalsete teaduslikult kalkuleeritud tootegrupi keskkonnamõju komponentide info avaldamine. Keskkonnamõju mõõdik koosneb 5 komponendist:  Kliimamõju (Climate Change Potential), kgCO2ekv  Elurikkus (Biodiversity), skaalal 0...100  Veejalajälg (Water Footprint), skaalal 0...100  Ringmajanduse potentsiaal (Contribution to Circular Economy), skaalal 0...100  Elukvaliteet (Life Quality), skaalal 0...100 69 https://www.diginnobsr.eu/e-cmr 70 https://accelerateestonia.ee/digitaalne-reaalaja-okosusteem-logistika-jaoks/ 71 https://accelerateestonia.ee/jaakmaterjalide-voog/ 48  49 Täna on probleemiks sellise mõõdiku puudumine. Nii on Rohetiigri72 projekti eesmärgiks luua riigi poolt valideeritud keskkonnamõju mõõdiku arvutamise lahendus, mis ühe väljundina annaks kodanikule infot toodete ja teenuste keskkonnamõju kohta. Ideeks on pärida asjakohaseid andmeid nii riigi- kui eraandmebaasidest ja neist ühiselt kokku lepitud metoodika alusel arvutada toote keskkonnamõju, väljundina on era- ja riigisektoril võimalik luua rakendusi, mis pärivad arvutuskihilt keskkonnamõju näitaja ja selle mõõdikud. Kodaniku jaoks tähendab dünaamiline keskkonnamõjude info juurdepääs paremat valikut keskkonda säästvate toodete ja teenuste tarbimisel, sest poes on võimalik automaatselt jälgida, mis on ühe või teise kauba keskkonnamõju. Kaugemas tulevikus on võimalik seada toote ja teenuse hind vastavusse keskkonnamõjuga, kus odavam hind tähendab väiksemat keskkonnamõju. RTE projektid mujal Euroopas Holland Hollandis on käimas jõupingutused ühtlustatud äriaruandluse (Standard Business Reporting, SBR) valdkonnas, mis aitab Hollandi ettevõtetel automatiseerida aruandlust. Eesmärgiks on halduskoormuse vähendamine, usaldusväärsete ja võrreldavate finantsandmete hankimine, seaduslike nõuete täitmise tehnoloogiline hõlbustamine ning teabe tarbetu korduva esitamise vältimine. SBR-i põhimõte on lihtsustada andmedefinitsioone, protsesse ja tehnoloogiat, rakendades XBRL-taksonoomiat ja struktureerides aruanded XBRL-i järgi. SBR-i kasutuselevõtmine edenes algul visalt, kuid on viimastel aastatel oluliselt kiirenenud – SBR-i kasutades esitatakse Kaubanduskojale 99,6% aastaaruannetest, 40% käibedeklaratsioonidest ja 100% ettevõtete tulumaksudeklaratsioonidest. SBR-i kasutuselevõtmine algas 2004. aastal Riiklikust Taksonoomiaprojektist, mis oli parlamendi algatus XBRL-il põhineva ühtse riikliku aruandlustaksonoomia väljatöötamiseks. Otsus võtta riigis kasutusele ühtne taksonoomia (lubades siiski standardi laiendusi) aitas vältida eri asutuste ning algandmeid sisaldavate süsteemide taksonoomiate semantilisi erinevusi.73 Soome Soomes asub maailma esimene RTE-le pühendunud akadeemiline kompetentsikeskus. Aalto ülikooli ärikolledži ja Tieto OY asutatud RTE kompetentsikeskuse (RTECC) tegevuses osaleb hulk erapartnereid. Keskus juhindub tõekspidamisest, et RTE võib tuua ühiskonnale tohutut kasu alates suuremast tootlikkusest kuni keskkonna säästmiseni. Aastate jooksul on RTECC koos teiste sidusrühmadega käivitanud hulga projekte RTE edendamiseks Soomes: 72 Projekti info leitav: https://www.rohetiiger.ee/ 73 Robert Krimmer, Tarmo Kadak, Art Alishani, Maarja Toots, Ralf-Martin Soe, Carsten Schmidt (2019) “Reaalajamajanduse aluste ja rakendusvõimaluste uuring“. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool Leitav: https://www.mkm.ee/sites/default/files/taltech_rte_final_report_en1.0.pdf 49  50  Soome XBRL-i konsortsium on 2012. aastal loodud Soome ettevõtete ja riigiasutuste koostööplatvorm, mis juhib Soome XBRL-taksonoomia arendamist, tõstab teadlikkust XBRL-aruandluskeelest ning edendab selle kasutamist finants- ja maksuaruandluses.  SME50 uuris võimalusi vähendada finantsväärtusahela automatiseerimise teel VKE-de halduskoormust 50% võrra. Uuriti struktureeritud tehinguandmete kasutamist majandusarvestuse ja rahavooprognooside automatiseerimiseks, universaalse aruandlusliidese kasutamist (XBRL-)struktureeritud andmete edastamiseks riigiasutustele, võimalusi finantsteabe täiendamiseks keskkonnamõjude teabega ning ettevõtete riskijuhtimismudelite loomist.  TARU (2014–2015) oli teaduslik-tehniline koostööprogramm eesmärgiga digitaliseerida ja automatiseerida finantsjuhtimisprotsessid täielikult. TARU eesmärk oli võimaldada reaalajas B2B- ja B2G-andmevahetust ning aruandlusandmete automaatset kogumist ettevõtete majandusarvestussüsteemidest sõnumisisu, liideste ja andmete standardimise teel.  TALTIO (2016–2017) aitas kaasa ettevõtete digiüleminekule, luues esiteks struktureeritud andmete standardmudeli, milles defineeriti arvete, kviitungite ja kontoväljavõtete teabe vormingud, mis võimaldaks neid majandusarvestussüsteemidesse sisestada täisautomaatselt.  RTECO on Soome tehnoloogiaettevõtete võrgustiku (Teknologiateollisuus) 2017. aastal alanud projekt, mille raames ettevõtted ja riigiasutused teevad koostööd RTE- ökosüsteemide arendamiseks. Projektil on kaks alamprojekti: üks on pühendatud e- kviitungite kasutuselevõtmisele ja teine ettevõtete digiüleminekule. Lähitulevikus kavatsetakse Soomes kasutusele võtta e-kviitungid. Selleks on projekti RTECO e- kviitungite töörühm välja töötanud suunised ning korraldanud uue lahenduse alaseid infotunde ja arutelusid. Soome maksuamet peab e-kviitungeid automaatsele andmepõhisele käibearuandlusele üleminemise oluliseks eelduseks.  KATRE (tuluregistri projekt) on Soome rahandusministeeriumi ja Soome maksuameti ühisprojekt. Esmane eesmärk oli vähendada VKE-de finantsaruandlusega seotud halduskoormust, kuid sellest on saanud üleriigiline algatus mitmesuguste aruandluskohustuste lihtsustamiseks, et tööandjad, kodanikud ja riigiasutused saaksid jälgida endale juurdepääsetavaid palkade, toetuste ja pensionimaksete andmeid reaalajas. Selle algatuse tuumaks oli keskse riikliku andmebaasi ehk tuluregistri loomine 2018. aastal. Praegu (2019) sisaldab register teavet palgatulu kohta ning 2021. aastaks peaks lisanduma lisakspensionide ja sotsiaaltoetuste andmed. Tööandjad saadavad töötajate palgaandmed tuluregistrisse kohe makse sooritamisel ning riigiasutused, näiteks maksuamet, sotsiaalkindlustusamet, töökassa ja statistikaamet, saavad neid kasutada oma ülesannete täitmiseks. Seega ei pea ettevõtted edastama sama teavet korduvalt eri asutustele.  Soome on juba teinud RTE toetuseks seadusandlikke algatusi. 2010. aastal muutis Soome valitsus e-arved G2G- ja B2G-tehingute puhul vaikimisi kasutatavateks. 2019. aasta aprillis võeti Soomes vastu uus e-hangete ja elektroonilise arveldamise seaduse, millega võetakse üle e-arveldamise Euroopa direktiiv. Sellega kehtestati Soomes e- arvete Euroopa standard, suurendati kohustuslike andmeväljade arvu ning lubatakse nii riigiasutustel kui ka ettevõtetel soovi korral nõuda tarnijatelt e-arvete esitamist.74 74 Robert Krimmer, Tarmo Kadak, Art Alishani, Maarja Toots, Ralf-Martin Soe, Carsten Schmidt (2019) “Reaalajamajanduse aluste ja rakendusvõimaluste uuring“. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool Leitav: https://www.mkm.ee/sites/default/files/taltech_rte_final_report_en1.0.pdf 50  51 Taani Taani kehtestas 2005. aastal ühena esimestest Euroopa riikidest B2G-tehingute e-arveldamise kohustuse. Alates 2019. aasta maist on riigiasutused täielikult ühendatud PEPPOL- võrgustikuga ning kohalikud omavalitsused ja muud avaliku sektori organisatsioonid peavad liituma 2020. aastaks, misjärel piiriülene koostalitlusvõime teiste ELi riikidega peaks oluliselt paranema. Soomega võrreldes kehtestas Taani e-arvete sisule ja vormile palju rangemad reeglid. Tulemuseks on andmete kõrgem kvaliteet, kuid e-arvete vähesem kasutamine kui Soomes. 2020. aastaks kavatseb Taani muuta e-arveldamise kui RTE olulise eelduse kohustuslikuks B2B-tehingutes. Taani ettevõtlusamet toetab e-arveldamisele üleminekut, pakkudes IT-lahenduste arendajatele suuniseid, valideerimistööriistu, avatud lähtekoodiga komponente ja teavikuid. 2011. aastal kehtestas Taani teatud tüüpi ettevõtete jaoks kohustuse esitada majandusaasta aruanded XBRL-vormingus. See kohustus laiendatakse lähiaastatel järk-järgult kõigile ettevõtetele. Majandusaasta aruannete kättesaadavus XBRL-vormingus on võimaldanud avaldada neid masinloetavate avatud andmetena. Viimasel ajal katsetatakse masinõppealgoritme, mis võimaldaksid XBRL-aruannete põhjal ettevõtete maksejõuetust prognoosida. Selleks kasutab Taani ettevõtlusamet varem pankrotistunud ettevõtete andmeid, näiteks maksevõime suhtarve ning viivitusi majandusaasta aruannete esitamisel. Masinõppealgoritm võrdleb praeguste ettevõtete tulemusi varasematega ja hindab nende lõpetamise või pankrotistumise riski. Muutustele on oluliselt kaasa aidanud riigi jõupingutused standardimise vallas ning otsus kehtestada uued nõuded seaduse jõuga.75 Nordic Smart Government 3.0 (NSG3) NSG on Põhjamaade (Taani, Soome, Island, Norra ja Rootsi) ühine RTE-algatus.27 Projekti alustati 2016. aastal ning praegune faas 3.0 algas 2018. aastal. Projekti eesmärk on toetada Põhjamaades kasvu ja innovatsiooni ning vähendada VKE-de halduskoormust, tehes tehinguandmed reaalajas piiriüleselt juurdepääsetavaks. NSG lõppeesmärgiks on koostalitlevate digilahenduste ökosüsteemi loomine 2027. aastaks, mis võimaldaks tehinguandmete reaalajas liikumist Põhjamaade era- ja avaliku sektori organisatsioonide vahel. Võimalikuks saaks andmete automaatne jagamine äripartneritega ning reaalajas aruandlus avaliku sektori asutustele. Projekti raames ei looda uut andmebaasi, vaid aidatakse kaasa olemasolevate ERP-de ja muude digitaalsüsteemide koostalitlevaks muutmisele standardimise ja API-de abil. Täiendava eesmärgina rõhutab NSG demokraatlikku andmekasutust ja õiglast juurdepääsu andmetele. Finantsandmete Põhjamaade VKE-dele kättesaadavaks tegemine peaks alates 2027. aastast tooma 27 miljardit eurot lisandväärtust aastas. Projekti eesmärk ei ole luua uusi standardeid, vaid võtta kasutusele juba olemasolevad laialt levinud dokumenditaksonoomiad ja PEPPOL-taristu.76 75 Robert Krimmer, Tarmo Kadak, Art Alishani, Maarja Toots, Ralf-Martin Soe, Carsten Schmidt (2019) “Reaalajamajanduse aluste ja rakendusvõimaluste uuring“. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool Leitav: https://www.mkm.ee/sites/default/files/taltech_rte_final_report_en1.0.pdf 76 Ibid. 51  52 Euroopa Komisjon 2004. aastal algatas Euroopa Komisjon programmi IDABC (Interoperable Delivery of European eGovernment Services to public Administrations, Business and Citizens), tagamaks täiendavalt teenuste koostalitlusvõimet. Sellele programmile järgnesid programmid ISA ja ISA². Aastate jooksul on nende programmide raames ellu viidud hulk koostalitlusvõime tõstmise projekte. Kõige olulisemaks võib ehk pidada suuri pilootprojekte õiguslike meetmete rakendamise toetamiseks ja IKT kasutamise edendamiseks konkreetsetes sektorites. Esimesteks suurteks pilootprojektideks olid valdkonnaspetsiifilised projektid e-ID (STORK), e- arveldamise (PEPPOL), teenuste direktiivi (SPOCS), õiguskeskkonna (e-CODEX) ja e- tervise (epSOS) edendamiseks.77 Peale sektorispetsiifiliste projektide on tehtud sektoriüleseid algatusi eesmärgiga laiendada suurtes pilootprojektides valminud tehnilisi ehituskive teistesse valdkondadesse. 2013. aastal alanud suurprojekti e-SENS eesmärk oli arendada koostalitlusvõimelised põhiteenused (nt eID, e-tarned), mida saaks kasutada tervishoius, riigihangetes, ettevõtete piiriüleses liikuvuses või õiguskeskkonna lahendustes. Nende tehniliste ehituskivide põhjal on võimalik ELi tasandil juurutada ühiseid teenuseid, millega avaliku sektori asutused ja teised andmekasutajad saavad säästa kodanike ja ettevõtete ressursse, piirdudes andmete ühekordse kogumisega. EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega luuakse ühtne digivärav teabe ja menetluste ning abi- ja probleemi lahendamisteenuste pakkumiseks ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012 on õiguslikuks aluseks ühekordsuse põhimõtet (OOP) rakendavale taristule ning võimaldab ettevõtetel ja avaliku sektori asutustel arendada uusi piiriüleseid veebipõhiseid teenuseid, sh ettevõtjatele olulisi teenuseid nagu deklaratsioonide esitamine maksuametile ja äriregistrile.78 77 Ibid. 78 Robert Krimmer, Tarmo Kadak, Art Alishani, Maarja Toots, Ralf-Martin Soe, Carsten Schmidt (2019) “Reaalajamajanduse aluste ja rakendusvõimaluste uuring“. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool Leitav: https://www.mkm.ee/sites/default/files/taltech_rte_final_report_en1.0.pdf 52  53 Mõisted ja selgitused B2B – business-to-business ehk ettevõtete vaheline toiming B2G – business-to-government ehk ettevõtte ja riigi vaheline toiming C2G – consumer-to-government ehk kodaniku ja riigi vaheline toiming e-arve – masinloetav arve, mis sisestatakse süsteemi üks kord ja milles olevad andmed on arvutite vahel masinloetavad. e-CMR – maanteetranspordiks vajalikku infot sisaldavad digitaalsed veoselehed, mis on aluseks elektroonilise kaubaveoteabe vahetamisele ja koosnevad rahvusvahelisel tasemel kauba transportimiseks kokkulepitud reeglitest. eFTI – electronic Freight Transport Information ehk elektrooniline kaubaveoteave, mille kohta on Euroopa Parlamendi ja Nõukogule tehtud ettepanek koostada määrus, mille alusel muutub liikmesriikidele kohustuslikuks võtta vastu elektroonilist kaubaveoteavet, sh Euroopa Komisjoni poolt etteantud elektroonilises formaadis, andmekoosseisus ja andmete töötlemise alustes. EIB - European Investment Bank ehk Euroopa Investeerimispank eIDAS – EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 910/2014, 23. juuli 2014, e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul, millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ e-kviitung – struktureeritud, standardiseeritud ja masinloetavas vormingus loodud kviitung. EVS/TK 76: Reaalajamajandus - Eesti Vabariigi Standardikeskuse alla kuuluv tehniline komitee number 76, mis osaleb reaalajamajanduse valdkonna standardiseerimises ja esindab Eesti seisukohti rahvusvahelistes töögruppides. Tehnilise komitee liikmete hulka kuuluvad osapooled nii avalikust kui erasektorist. G2G – government-to-government ehk riikidevaheline toiming GS1 – Global Standards 1 ehk globaalne standardi organisatsioon, mis loob ja haldab ettevõtluses vajalikke globaalseid standardeid Internet of Business – reaalajamajanduse kontseptsioonil baseeruv ja erasektori poolt algatatud projekt, mille eesmärk on arendada välja reaalajas toimuvate automatiseeritud äritehingute jaoks turvaline ja mugav keskkond. ITL – Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit KYC – Know Your Customer – Tunne oma klienti on lahendus, kus üks osapool jagab oma hetkeolukorda kajastavaid andmeid kõikide teiste huvitatud osapooltega automaatselt ja reaalajas. Näiteks on füüsilisel või juriidilisel isikul pangast laenu võttes võimalik jagada tehinguks vajalikke andmeid nõusoleku alusel reaalajas muutes sellega protsessi oluliselt kiiremaks ja usaldusväärsemaks ning vähendades rahapesu riske. Lipuprojekt – Euroopa Liidu Läänemere Strateegia alla kuuluv ühine riikidevaheline projekt / protsess, mis aitab kaasa ELi Läänemere piirkonna strateegia edenemisele ning käsitletakse 53  54 nn katusevaatena erinevate riikidevaheliste alamprojektide koondamiseks. Lipuprojekti tegevusteks võivad olla muuhulgas võtmelahenduste väljatöötamine, uute tehnoloogiate või metoodikate katsetamine, piiriüleste kokkulepete initsieerimine, võrgustike loomine, mis otsib uusi koostöövorme. NSG3 – Nordic Smart Government 3.0 projekt, mille eesmärk on toetada Põhjamaades kasvu ja innovatsiooni ning vähendada VKE-de halduskoormust, tehes tehinguandmed reaalajas piiriüleselt juurdepääsetavaks. NSG lõppeesmärgiks on koostalitlevate digilahenduste ökosüsteemi loomine 2027. aastaks, mis võimaldaks tehinguandmete reaalajas liikumist Põhjamaade era- ja avaliku sektori organisatsioonide vahel. Võimalikuks saaks andmete automaatne jagamine äripartneritega ning reaalajas aruandlus avaliku sektori asutustele. OECD – The Organisation for Economic Co-operation and Development ehk Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon Once-only printsiip (OOP) – ühekordne andmete esitamine kodanikult või ettevõtjalt riigile ning esitatud andmete korduvkasutamine riigis ja riikide vahel. PEPPOL – The Pan-European Public Procurement On-Line ehk rahvusvaheline andmevahetusvõrgustik, mis pakub tehniliste kirjelduste komplekti ja võimaldab kaubanduspartneritel vahetada standardipõhiseid elektroonilisi dokumente (sh e-tellimusi, e- saatelehti, e-arveid, e-katalooge, vastuseid sõnumi taseme kohta jne) PEPPOL võrgu kaudu muutes olemasolevad lahendused koostalitlusvõimelisteks kogu Euroopas asuvate süsteemide vahel. RTE – real-time economy ehk reaalajamajandus on digitaalne ökosüsteem, kus tehingud eri osapoolte vahel toimuvad reaalajas või minimaalse viitega. See tähendab paberipõhiste majandustehingute ja haldustoimingute asendamist automaatse andmevahetusega digitaalsel, struktureeritud, masintöödeldaval ja standardiseeritud kujul. SCF – supply chain finance ehk tarneahela finantseerimine Single Digital Gateway Regulation (SDGR) - EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega luuakse ühtne digivärav teabe ja menetluste ning abi- ja probleemi lahendamisteenuste pakkumiseks ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012 VKE – väikese ja keskmise suurusega ettevõte XBRL GL – eXtensible Business Reporting Language Global Ledger ehk standard tehingupõhiseks/andmepõhiseks aruandluseks 54  Project Acronym: SusTool Submission Date : 26/04/2022 08:34:56 Project Number: Project Version Number: 1 1. Identification Call Date of submission C1 26/04/2022 1.1. Full name of the project Sustainability Reporting Tool 30 / 250 characters 1.2. Short name of the project SusTool 7 / 20 characters 1.3. Programme priority 1. Innovative societies 1.4. Programme objective 1.2 Responsive public services 1.6. Project duration Contracting start 22/09/2022 Contracting end 31/12/2022 Implementation start 01/01/2023 Implementation end 31/12/2025 Duration of implementation phase 36 (months) Closure start 01/01/2026 Closure end 31/03/2026 1.7. Project summary EU law requires certain companies to disclose information on the way they operate and manage social and environmental challenges. In April 2021, the EC adopted a proposal for a Corporate Sustainability Reporting Directive (CSRD), which would amend the existing reporting requirements. The proposal extends the scope to all large companies and all companies listed on regulated markets, including listed SMEs. For several reasons, sustainability reporting is expected to increase also among the companies that are not obliged by the law. A reporting company is expected to report certain data also on its suppliers´ sustainability parameters (eg scope 3 GHG emissions) and will in the near future request that data from a large number of SMEs that are part of its value chain. Currently, the sustainability information reported by companies differs from one company to another. The lack of precision in the current requirements and the complexity of the directives and regulations has resulted in many private reporting standards and frameworks. The project develops and pilots the solution for the target groups - Sustainability Reporting Tool consisting of: - a digital reporting environment with the guidance of what data to submit that allows the service and ICT sector companies to see and evaluate their performance in the required sustainability areas; - recommendations for companies on how to efficiently align their operations with the required sustainability parameters. 1,487 / 1,500 characters 1/51  Project Acronym: SusTool Submission Date : 26/04/2022 08:34:56 Project Number: Project Version Number: 1 1.8. Summary of the partnership The partnership consists of: - three national ministries as partners and two national-level institutions as associated organizations. National institutions are responsible for implementing the EC directive into national legislation and seek to assist companies in this new layer of reporting; - four ICT associations from four countries to represent the companies that will be using the project output. ICT associations select the piloting companies among their membership, and disseminate and transfer the project output among their networks. - one NGO that has implemented the Sustaxo initiative to discover the possibility to boost environmentally sustainable business models by helping SMEs to assess their impact based on ESG and sustainable finance taxonomy frameworks. Partner countries Finland, Estonia, Latvia, and Lithuania have joined to address the challenge that companies face. Partner countries have a long cooperation history, they are all small countries, and have quite comparable business, social and environmental contexts among 27 EU countries. That makes the transnational cooperation in sustainability reporting issues realistic and the project output - Sustainability Reporting Tool - is expected to comply with the needs of the companies operating in the Baltic countries and Finland. 1,318 / 3,000 characters 2/51  Project Acronym: SusTool Submission Date : 26/04/2022 08:34:56 Project Number: Project Version Number: 1 1.11. Project Budget Summary Financial resources [in EUR] Preparation costs Planned project budget ERDF co-financing 0.00 2,781,859.20 ERDF Own contribution ERDF 0.00 695,464.80 ERDF budget 0.00 3,477,324.00 NO co-financing 0.00 0.00 NO Own contribution NO 0.00 0.00 NO budget 0.00 0.00 NDICI co-financing 0.00 0.00 NDICI Own contribution NDICI 0.00 0.00 NDICI budget 0.00 0.00 RU co-financing 0.00 0.00 RU Own contribution RU 0.00 0.00 RU budget 0.00 0.00 Total Programme co-financing 0.00 2,781,859.20 TOTAL Total own contribution 0.00 695,464.80 Total budget 0.00 3,477,324.00 3/51  Project Acronym: SusTool Submission Date : 26/04/2022 08:34:56 Project Number: Project Version Number: 1 2. Partnership 2.1. Overview: Project Partnership 2.1.1 Project Partners Partner Active/inactive Type of Legal No. LP/PP Organisation (English) Organisation (Original) Country partner status budget in the project Status from National Estonian Ministry of Economic Affairs and Majandus- ja 1 LP EE public a) 688,184.00 € Active 22/09/2022 Communications Kommunikatsiooniministeerium authority Business Estonian Association of Information Eesti Infotehnoloogia ja 2 PP EE support b) 324,000.00 € Active 22/09/2022 Technology and Telecommunications Telekommunikatsiooni Liit organisation 3 PP Let´s Do It Foundation Teeme Ära SA EE NGO b) 389,044.00 € Active 22/09/2022 Ministry of Environmental Protection and Latvijas Republikas Vides National 4 PP Regional Development of the Republic of aizsardzības un reģionālās LV public a) 442,984.00 € Active 22/09/2022 Latvia attīstības ministrija authority Latvijas Informacijas un Business Latvian Information and Communications 5 PP komunikacijas tehnologijas LV support b) 408,984.00 € Active 22/09/2022 Technology Association (LIKTA) asociacija (LIKTA) organisation Small and 6 PP DIMECC Ltd. DIMECC Oy FI medium b) 400,450.00 € Active 22/09/2022 enterprise Business 7 PP Association INFOBALT Asociacija INFOBALT LT support b) 443,802.00 € Active 22/09/2022 organisation National Eesti Vabariigi 8 PP Ministry of Finance of Estonia EE public a) 379,876.00 € Active 22/09/2022 Rahandusministeerium authority 2.1.2 Associated Organisations No. Organisation (English) Organisation (Original) Country Type of Partner AO 1 Estonian Ministry of the Environment Keskkonnaministeerium EE National public authority AO 2 Environmental Investment Centre Keskkonnainvesteeringute Keskus EE Sectoral agency 2.2 Project Partner Details - Partner 1 LP/PP Lead Partner Partner Status Active Active from 22/09/2022 Inactive from Partner name: Organisation in original Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium language 41 / 250 characters Organisation in English Estonian Ministry of Economic Affairs and Communications 56 / 250 characters Department in original Ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakond language 40 / 250 characters Department in English Business and Consumer Environment Department 44 / 250 characters 4/51  Project Acronym: SusTool Submission Date : 26/04/2022 08:34:56 Project Number: Project Version Number: 1 Partner location and website: Address Suur-Ameerika 1 Country Estonia 15 / 250 characters Postal Code 10122 NUTS1 code Eesti 5 / 250 characters Town Tallinn NUTS2 code Eesti 7 / 250 characters Website mkm.ee NUTS3 code Põhja-Eesti 6 / 100 characters Partner ID: Organisation ID type Registration code (Registrikood) Organisation ID 70003158 VAT Number Format EE + 9 digits VAT Number N/A EE100113619 11 / 50 characters PIC n/a 3 / 9 characters Partner type: Legal status a) Public Type of partner National public authority Ministry, etc. Sector (NACE) 84.11 - General public administration activities Partner financial data: Is your organisation entitled to recover VAT related to the EU funded project activities? Yes Financial data Reference period 01/01/2021 _ 31/12/2021 Staff headcount [in annual work units (AWU)] 250.0 Employees [in AWU] 250.0 Persons working for the organisation being subordinated to it 0.0 and considered to be employees under national law [in AWU] Owner-managers [in AWU] 0.0 Partners engaged in a regular activity in the organisation and 0.0 benefiting from financial advantages from the organisation [in AWU] Annual turnover [in EUR] 223,876,042.09 Annual balance sheet total [in EUR] 2,135,802,785.75 Operating profit [in EUR] -262,771,496.24 Role of the partner organisation in this project: Partner is a lead partner and contributes to all GoAs. 55 / 1,000 characters Has this organisation ever been a partner in the project(s) implemented in the Interreg Baltic Sea Region Programme? 5/51  Project Acronym: SusTool Submission Date : 26/04/2022 08:34:56 Project Number: Project Version Number: 1 Yes No 2.2 Project Partner Details - Partner 2 LP/PP Project Partner Partner Status Active Active from 22/09/2022 Inactive from Partner name: Organisation in original Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit language 51 / 250 characters Organisation in English Estonian Association of Information Technology and Telecommunications 70 / 250 characters Department in original NA language 2 / 250 characters Department in English NA 2 / 250 characters Partner location and website: Address Lõõtsa 2b Country Estonia 10 / 250 characters Postal Code 11415 NUTS1 code Eesti 5 / 250 characters Town Tallinn NUTS2 code Eesti 7 / 250 characters Website itl.ee NUTS3 code Põhja-Eesti 6 / 100 characters Partner ID: Organisation ID type Registration code (Registrikood) Organisation ID 80000876 VAT Number Format EE + 9 digits VAT Number N/A EE100556467 11 / 50 characters PIC n/a 3 / 9 characters Partner type: Legal status b) Private Type of partner Business support organisation Chamber of commerce, chamber of trade and crafts, business incubator or innovation centre, business clusters, etc. Sector (NACE) 94.12 - Activities of professional membership organisations Partner financial data: 6/51  Project Acronym: SusTool Submission Date : 26/04/2022 08:34:56 Project Number: Project Version Number: 1 Is your organisation entitled to recover VAT related to the EU funded project activities? No Financial data Reference period 01/01/2021 _ 31/12/2021 Staff headcount [in annual work units (AWU)] 9.0 Employees [in AWU] 9.0 Persons working for the organisation being subordinated to it 0.0 and considered to be employees under national law [in AWU] Owner-managers [in AWU] 0.0 Partners engaged in a regular activity in the organisation and 0.0 benefiting from financial advantages from the organisation [in AWU] Annual turnover [in EUR] 1,193,459.00 Annual balance sheet total [in EUR] 900,960.00 Operating profit [in EUR] 128,699.00 Role of the partner organisation in this project: ITL is representing and involving the project target group - ICT companies. Partner is active in GoAs 1.2, 1.3, 2.1, 3.1 and 3.2. Partner is responsible coordinator of WP3. 174 / 1,000 characters Has this organisation ever been a partner in the project(s) implemented in the Interreg Baltic Sea Region Programme? Yes No 2.2 Project Partner Details - Partner 3 LP/PP Project Partner Partner Status Active Active from 22/09/2022 Inactive from Partner name: Organisation in original Teeme Ära SA language 12 / 250 characters Organisation in English Let´s Do It Foundation 22 / 250 characters Department in original NA language 2 / 250 characters Department in English NA 2 / 250 characters Partner location and website: Address Telliskivi 60a Country Estonia 14 / 250 characters Postal Code 10412 NUTS1 code Eesti 5 / 250 characters Town Tallinn NUTS2 code Eesti 7 / 250 characters Website https://letsdoitfoundation.org/ NUTS3 code Põhja-Eesti 31 / 100 characters 7/51  Project Acronym: SusTool Submission Date : 26/04/2022 08:34:56 Project Number: Project Version Number: 1 Partner ID: Organisation ID type Registration code (Registrikood) Organisation ID 90010442 VAT Number Format EE + 9 digits VAT Number N/A ✔ 0 / 50 characters PIC 921438309 9 / 9 characters Partner type: Legal status b) Private Type of partner NGO Non-governmental organisations, such as Greenpeace, WWF, etc. Sector (NACE) 94.99 - Activities of other membership organisations n.e.c. Partner financial data: Is your organisation entitled to recover VAT related to the EU funded project activities? No Financial data Reference period 01/01/2021 _ 31/12/2021 Staff headcount [in annual work units (AWU)] 9.0 Employees [in AWU] 9.0 Persons working for the organisation being subordinated to it 0.0 and considered to be employees under national law [in AWU] Owner-managers [in AWU] 0.0 Partners engaged in a regular activity in the organisation and 0.0 benefiting from financial advantages from the organisation [in AWU] Annual turnover [in EUR] 301,711.00 Annual balance sheet total [in EUR] 600,604.00 Operating profit [in EUR] -79,302.00 Role of the partner organisation in this project: Let's do it foundation runs accelerator programs where we kick-start systematic change, scaling good solutions and boosting innovation. Our network opens doors to capital, mentorship, marketing, business development, customer acquisition, and talent recruitment. Sustaxo is in our program to discover the possibility to boost environmentally sustainable business models by helping SMEs to assess their impact based on ESG and sustainable finance taxonomy frameworks. Sustaxo project manager Kristiina Kerge is also Tech Innovation Lead in the Let's do it foundation and has been coordinating several IT developments since 2016 in the organization and helped to scale projects in our accelerator program. Partner is involved in all WPs, especially in GoA1.1, 1.2, 3.1 and 3.2. 775 / 1,000 characters Has this organisation ever been a partner in the project(s) implemented in the Interreg Baltic Sea Region Programme? Yes No 2.2 Project Partner Details - Partner 4 LP/PP Project Partner Partner Status Active Active from 22/09/2022 Inactive from Partner name: 8/51  Project Acronym: SusTool Submission Date : 26/04/2022 08:34:56 Project Number: Project Version Number: 1 Organisation in original Latvijas Republikas Vides aizsardzības un reģionālās attīstības ministrija language 74 / 250 characters Organisation in English Ministry of Environmental Protection and Regional Development of the Republic of Latvia 87 / 250 characters Department in original Informācijas sabiedrības attīstības departaments language 48 / 250 characters Department in English Information Society Development Department 42 / 250 characters Partner location and website: Address Peldu iela 25 Country Latvia 13 / 250 characters Postal Code LV-1494 NUTS1 code Latvija 7 / 250 characters Town Riga NUTS2 code Latvija 4 / 250 characters Website www.varam.gov.lv NUTS3 code Rīga 16 / 100 characters Partner ID: Organisation ID type Unified registration number (Vienotais reģistrācijas numurs) Organisation ID 90000028508 VAT Number Format LV + 11 digits VAT Number N/A LV90000028508 13 / 50 characters PIC n/a 3 / 9 characters Partner type: Legal status a) Public Type of partner National public authority Ministry, etc. Sector (NACE) 84.11 - General public administration activities Partner financial data: Is your organisation entitled to recover VAT related to the EU funded project activities? No Role of the partner organisation in this project: WP1-3: project management (incl. Reporting)/VARAM, co-ordination, connection with ministries and social partners WP1: collecting best practices & support for tool creation WP2: pilot co-ordination/Finland WP3: training co-ordination/Latvia WP3: communication, dissemination, events 281 / 1,000 characters 9/51  Project Acronym: SusTool Submission Date : 26/04/2022 08:34:56 Project Number: Project Version Number: 1 Has this organisation ever been a partner in the project(s) implemented in the Interreg Baltic Sea Region Programme? Yes No 2.2 Project Partner Details - Partner 5 LP/PP Project Partner Partner Status Active Active from 22/09/2022 Inactive from Partner name: Organisation in original Latvijas Informacijas un komunikacijas tehnologijas asociacija (LIKTA) language 70 / 250 characters Organisation in English Latvian Information and Communications Technology Association (LIKTA) 69 / 250 characters Department in original NA language 2 / 250 characters Department in English NA 2 / 250 characters Partner location and website: Address Stabu 47-1 Country Latvia 10 / 250 characters Postal Code LV-1011 NUTS1 code Latvija 7 / 250 characters Town Riga NUTS2 code Latvija 4 / 250 characters Website likta.lv NUTS3 code Rīga 8 / 100 characters Partner ID: Organisation ID type Unified registration number (Vienotais reģistrācijas numurs) Organisation ID 40008038242 VAT Number Format LV + 11 digits VAT Number N/A LV40008038242 13 / 50 characters PIC n/a 3 / 9 characters Partner type: Legal status b) Private Type of partner Business support organisation Chamber of commerce, chamber of trade and crafts, business incubator or innovation centre, business clusters, etc. Sector (NACE) 94.11 - Activities of business and employers membership organisations Partner financial data: 10/51  Project Acronym: SusTool Submission Date : 26/04/2022 08:34:56 Project Number: Project Version Number: 1 Is your organisation entitled to recover VAT related to the EU funded project activities? No Financial data Reference period 01/01/2021 _ 31/12/2021 Staff headcount [in annual work units (AWU)] 11.0 Employees [in AWU] 11.0 Persons working for the organisation being subordinated to it 0.0 and considered to be employees under national law [in AWU] Owner-managers [in AWU] 0.0 Partners engaged in a regular activity in the organisation and 0.0 benefiting from financial advantages from the organisation [in AWU] Annual turnover [in EUR] 1,090,415.00 Annual balance sheet total [in EUR] 816,236.00 Operating profit [in EUR] 123,824.00 Role of the partner organisation in this project: Partner is representing the project target group - ICT companies in Latvia. Partner organises the joint procurement for the IT solution. Partner contributes to all WPs, especially regarding the piloting and trainings the companies. 232 / 1,000 characters Has this organisation ever been a partner in the project(s) implemented in the Interreg Baltic Sea Region Programme? Yes No 2.2 Project Partner Details - Partner 6 LP/PP Project Partner Partner Status Active Active from 22/09/2022 Inactive from Partner name: Organisation in original DIMECC Oy language 9 / 250 characters Organisation in English DIMECC Ltd. 11 / 250 characters Department in original NA language 2 / 250 characters Department in English NA 2 / 250 characters Partner location and website: Address Åkerlundinkatu 8 Country Finland 16 / 250 characters 11/51  Project Acronym: SusTool Submission Date : 26/04/2022 08:34:56 Project Number: Project Version Number: 1 Postal Code 33100 NUTS1 code Manner-Suomi 5 / 250 characters Town Tampere NUTS2 code Länsi-Suomi 7 / 250 characters Website www.dimecc.com NUTS3 code Pirkanmaa 14 / 100 characters Partner ID: Organisation ID type Business Identity Code (Y-tunnus) Organisation ID 2179030-4 VAT Number Format FI + 8 digits VAT Number N/A FI21790304 10 / 50 characters PIC 935332783 9 / 9 characters Partner type: Legal status b) Private Type of partner Small and medium enterprise Micro, small, medium enterprises < 250 employees, ≤ EUR 50 million turnover or ≤ EUR 43 million balance sheet total Sector (NACE) 94.12 - Activities of professional membership organisations Partner financial data: Is your organisation entitled to recover VAT related to the EU funded project activities? Yes Financial data Reference period 01/01/2021 _ 31/12/2021 Staff headcount [in annual work units (AWU)] 12.0 Employees [in AWU] 12.0 Persons working for the organisation being subordinated to it 0.0 and considered to be employees under national law [in AWU] Owner-managers [in AWU] 0.0 Partners engaged in a regular activity in the organisation and 0.0 benefiting from financial advantages from the organisation [in AWU] Annual turnover [in EUR] 1,900,354.00 Annual balance sheet total [in EUR] 3,392,691.00 Operating profit [in EUR] 114,387.00 Role of the partner organisation in this project: WP1-3: project management (incl. Reporting)/DIMECC, co-ordination, connection with ministries WP1: collecting best practices & support for tool creation WP2: pilot co-ordination/Finland WP3: training co-ordination/Finland WP3: communication, dissemination, events 263 / 1,000 characters Has this organisation ever been a partner in the project(s) implemented in the Interreg Baltic Sea Region Programme? Yes No 12/51  Project Acronym: SusTool Submission Date : 26/04/2022 08:34:56 Project Number: Project Version Number: 1 2.2 Project Partner Details - Partner 7 LP/PP Project Partner Partner Status Active Active from 22/09/2022 Inactive from Partner name: Organisation in original Asociacija INFOBALT language 19 / 250 characters Organisation in English Association INFOBALT 20 / 250 characters Department in original NA language 2 / 250 characters Department in English NA 2 / 250 characters Partner location and website: Address Goštauto str. 8-313 Country Lithuania 19 / 250 characters Postal Code LT-01108 NUTS1 code Lietuva 8 / 250 characters Town Vilnius NUTS2 code Sostinės regionas 7 / 250 characters Website www.infobalt.lt NUTS3 code Vilniaus apskritis 15 / 100 characters Partner ID: Organisation ID type Legal person's code (Juridinio asmens kodas) Organisation ID 122361495 VAT Number Format LT + 9 digits VAT Number N/A LT223614917 11 / 50 characters PIC n/a 3 / 9 characters Partner type: Legal status b) Private Type of partner Business support organisation Chamber of commerce, chamber of trade and crafts, business incubator or innovation centre, business clusters, etc. Sector (NACE) 94.11 - Activities of business and employers membership organisations Partner financial data: Is your organisation entitled to recover VAT related to the EU funded project activities? No 13/51  Project Acronym: SusTool Submission Date : 26/04/2022 08:34:56 Project Number: Project Version Number: 1 Financial data Reference period 01/01/2021 _ 31/12/2021 Staff headcount [in annual work units (AWU)] 7.0 Employees [in AWU] 7.0 Persons working for the organisation being subordinated to it 0.0 and considered to be employees under national law [in AWU] Owner-managers [in AWU] 0.0 Partners engaged in a regular activity in the organisation and 0.0 benefiting from financial advantages from the organisation [in AWU] Annual turnover [in EUR] 266,463.00 Annual balance sheet total [in EUR] 222,028.00 Operating profit [in EUR] 0.00 Role of the partner organisation in this project: Partner implements activities in Lithuania. Main responsibilities include giving input to all GoAs from the Lithuanian point of view. Partner is lead coordinator of the piloting activities of the project. 205 / 1,000 characters Has this organisation ever been a partner in the project(s) implemented in the Interreg Baltic Sea Region Programme? Yes No 2.2 Project Partner Details - Partner 8 LP/PP Project Partner Partner Status Active Active from 22/09/2022 Inactive from Partner name: Organisation in original Eesti Vabariigi Rahandusministeerium language 36 / 250 characters Organisation in English Ministry of Finance of Estonia 30 / 250 characters Department in original Rahandusteabe poliitika osakond language 31 / 250 characters Department in English Rahandusteabe poliitika osakond 31 / 250 characters Partner location and website: Address Suur-Ameerika 1 Country Estonia 15 / 250 characters Postal Code 10122 NUTS1 code Eesti 5 / 250 characters Town Tallinn NUTS2 code Eesti 7 / 250 characters Website www.fin.ee NUTS3 code Põhja-Eesti 10 / 100 characters 14/51  Project Acronym: SusTool Submission Date : 26/04/2022 08:34:56 Project Number: Project Version Number: 1 Partner ID: Organisation ID type Registration code (Registrikood) Organisation ID 70000272 VAT Number Format EE + 9 digits VAT Number N/A EE100201699 11 / 50 characters PIC n/a 3 / 9 characters Partner type: Legal status a) Public Type of partner National public authority Ministry, etc. Sector (NACE) 84.11 - General public administration activities Partner financial data: Is your organisation entitled to recover VAT related to the EU funded project activities? No Role of the partner organisation in this project: Partner has a crucial role in GoA1.1. Partner is responsible for implementing the sustainability reporting directive into Estonian legislation. 144 / 1,000 characters Has this organisation ever been a partner in the project(s) implemented in the Interreg Baltic Sea Region Programme? Yes No 15/51  Project Acronym: SusTool Submission Date : 26/04/2022 08:34:56 Project Number: Project Version Number: 1 2.3 Associated Organisation Details - AO 1 Associated organisation name and type: Organisation in original Keskkonnaministeerium language 21 / 250 characters Organisation in English Estonian Ministry of the Environment 36 / 250 characters Department in original Keskkonnakorralduse ja välissuhete põhiüksus language 44 / 250 characters Department in English Department of environmental management and foreign affairs 58 / 250 characters Legal status a) Public Type of associated National public authority Ministry, etc. organisation Associated organisation location and website: Address Paldiski mnt 96, Country Estonia 18 / 250 characters Postal Code 13522 6 / 250 characters Town Tallinn 7 / 250 characters Website https://envir.ee/ 17 / 100 characters Role of the associated organisation in this project: Partner has a crucial role in GoA1.1 Methodology development. Partner represents TSI project and connect the two projects. 123 / 1,000 characters 16/51  Project Acronym: SusTool Submission Date : 26/04/2022 08:34:56 Project Number: Project Version Number: 1 2.3 Associated Organisation Details - AO 2 Associated organisation name and type: Organisation in original Keskkonnainvesteeringute Keskus language 31 / 250 characters Organisation in English Environmental Investment Centre 31 / 250 characters Department in original Arengu- ja koostöökoda language 22 / 250 characters Department in English Chamber of Development and Partnership 38 / 250 characters Legal status a) Public Type of associated Sectoral agency Local or regional development agency, environmental agency, energy agency, employment organisation agency, etc. Associated organisation location and website: Address Narva mnt 7A Country Estonia 12 / 250 characters Postal Code 15172 5 / 250 characters Town Tallinn 7 / 250 characters Website www.kik.ee 10 / 100 characters Role of the associated organisation in this project: Partner has a crucial role in GoA1.1 37 / 1,000 characters 17/51  Project Acronym: SusTool Submission Date : 26/04/2022 08:34:56 Project Number: Project Version Number: 1 3. Relevance 3.1 Context and challenge EU law requires certain companies to disclose information on the way they operate and manage social and environmental challenges. Currently, this so-called non-financial reporting requirement applies to certain large companies, but in April 2021, the EC adopted a proposal for a Corporate Sustainability Reporting Directive (CSRD), which would amend the existing reporting requirements. The proposal extends the scope to all large companies and all companies listed on regulated markets, including listed SMEs. For several reasons, sustainability reporting is expected to increase also among the companies that are not obliged by the law. A reporting company is expected to report certain data also on its suppliers´ sustainability parameters (eg scope 3 GHG emissions) and will in the near future request that data from a large number of SMEs that are part of its value chain. Also, the individual customers are more aware than ever of their power and even obligation to choose products or services from a company that has a higher environmental and social responsibility. Financial institutions are already implementing green loans and sustainability-linked lending, incentivizing the borrower’s achievements on sustainability performance objectives. Currently, the sustainability information reported by companies differs from one company to another. The lack of precision in the current requirements and the complexity of the directives and regulations has resulted in many private reporting standards and frameworks, often they are payable and need additional consultant advice. It means that in many cases a company should hire a consulting service to be able to collect required information about its own operations and processes. That causes additional costs to the company and might lead to greenwashing, as outsourcing the reporting service leaves the company owner less committed and reporting is seen as another bureaucratic requirement without understanding its content and aim. 1,995 / 2,000 characters 3.2 Transnational value of the project The Corporate Sustainability Reporting Directive will have to be incorporated into national legislation in all EU member states. All participating countries are facing and tackling similar problems regarding sustainability assessment and reporting. The Commission indicates in its Explanatory Memorandum (COM(2021) 189 final): "The current situation is also problematic for companies that have to report. The lack of precision in the current requirements, and the large number of private standards and frameworks in existence, make it difficult for companies to know exactly what information they should report. They often experience difficulties in getting the information they themselves need from suppliers, clients and investee companies. Many companies receive requests for sustainability information from stakeholders in addition to the information they report to comply with current legal requirements. All of this generates unnecessary business costs." Partner countries Finland, Estonia, Latvia, and Lithuania have joined to address this challenge. Partner countries have a long cooperation history, they are all small countries, and have quite comparable business, social and environmental contexts among 27 EU countries. That makes the transnational cooperation in sustainability reporting issues realistic and the project output - Sustainability Reporting Tool - is expected to comply with the needs of the companies operating in the Baltic countries and Finland. 1,479 / 2,000 characters 3.3 Target groups Target group Sector and geographical coverage Its role and needs Although the project output can be used also by other sectors in its sector-agnostic reporting part, the project is focused to address the sustainability reporting challenges of the service (including the ICT) sector. Taking into account the limitations of the project in time, it was decided to focus on the service sector and pilot the reporting toolbox on ICT companies. At the moment companies do not have a publicly accessible tool to evaluate the Economic sector: service sector SMEs; piloting group: ICT sustainability of their business operations and awareness companies. of the issue needs to be increased among them. Small and medium enterprise Representatives of the target group are involved in the ICT companies are among the companies that have to project in Estonia, Finland, Latvia and Lithuania. submit sustainability reporting. They provide complex services and often have the image in the business society 179 / 500 characters as frontrunners and trendsetters. For that reason, ICT companies are selected as a pilot group. Their role is to test the Sustainability Reporting Tool on their business environment and give feedback to adjust the Tool. 943 / 1,000 characters 18/51  Project Acronym: SusTool Submission Date : 26/04/2022 08:34:56 Project Number: Project Version Number: 1 Target group Sector and geographical coverage Its role and needs National public authorities are responsible for integrating the Corporate Sustainability Reporting Directive into national legislation. They are also responsible for providing responsive public services in their countries. Economic sector: national ministries. At the national level, it is important to get adequate, National public authority Representatives of the target group are involved to the comparable, and real data from the companies´ project in Estonia (partners and AOs) and Latvia (partner). sustainability reporting, to be able to make sectoral and economical decisions in the respective country. Adjusting 157 / 500 characters and creating a common methodology for sustainability reporting ensures comparable and transparent data and impacts policymaking in a positive way. 591 / 1,000 characters Although the project output can be used also by other sectors in its sector-agnostic reporting part, the project is focused to address the sustainability reporting challenges of the service (including the ICT) sector. Taking into account the limitations of the project in time, it was decided to focus on the service sector and pilot the reporting toolbox on ICT companies. At the moment companies do not have a publicly accessible tool to evaluate the sustainability of their business operations and awareness of the issue needs to be increased among them. ICT companies are among the companies that have to submit sustainability reporting. They provide complex services and often have the image in the business society as frontrunners and trendsetters. For that reason, ICT Economic sector: service sector big and listed companies; companies are selected as a pilot group. Their role is to piloting group: ICT companies. test the Sustainability Reporting Tool on their business Large enterprise environment and give feedback to adjust the Tool. Representatives of the target group are involved in the project in Estonia, Finland, Latvia, and Lithuania. 943 / 1,000 characters 200 / 500 characters 19/51  Project Acronym: SusTool Submission Date : 26/04/2022 08:34:56 Project Number: Project Version Number: 1 3.4 Project objective Your project objective should contribute to: Responsive public services The project develops and pilots the solution for the target groups - Sustainability Reporting Tool. The Sustainability Reporting Tool consists of: - a digital reporting environment with the guidance of what data to submit that allows the service and ICT sector companies to see and evaluate their performance in the required sustainability areas; - recommendations for companies on how to efficiently align their operations with the required sustainability parameters. The Reporting Tool aims to support the target group of SMEs by: - providing free of charge environment for compiling the sustainability report as well as self-assess company´s performance in sustainability, - empowering the business owners to make executive decisions in transforming their businesses to align with the sustainability parameters presented in the EU Taxonomy, which is currently aimed at environmental and climate impacts only, but is to be extended also to social and governance aspects; - increasing the awareness of the companies on the sustainability reporting and reasons for such reporting, including the recommendations and best cases on how to improve company´s performance in the sustainability matters and what are the benefits of that, - reducing unnecessary costs for the companies due to its standardised approach, clear requirements and guidelines for the users, - reducing the administrative burden that the additional layer of reporting would otherwise cause to the companies. The Reporting Tool aims to support the target group of national ministries by: - increasing the number of companies that will be reporting voluntarily, - decreasing administrative burden and costs of data collection for companies with mandatory sustainability reporting obligation, - increasing the quality of the reported data, - assuring that the reported information is relevant, comparable, reliable, and easy to access and use at the national level. 1,945 / 2,000 characters 3.5 Project’s contribution to the EU Strategy for the Baltic Sea Region Please indicate whether your project contributes to the implementation of the Action Plan of the EU Strategy for the Baltic Sea Region (EUSBSR). Yes No Please select which Policy Area of the EUSBSR your project contributes to most. PA Innovation Please list the action of this Policy Area that your project contributes to and explain how. Project contributes to the Policy Area Innovation of the EU Strategy for the Baltic Sea Region (EUSBSR PA INNO), which promotes a globally competitive position within innovation for sustainable economic growth in the Baltic Sea region, and provides a strong platform for an enhanced macroregional collaborative ecosystem for innovation, research, SMEs and digitalization. The project contributes to the whole EUSBSR. There are no specific PA any more to deal with environmental and sustainability issues, but these topics are cross-cutting through all PAs. As is written in EU Strategy for the Baltic Sea Region: ACTION PLAN [COM(2009) 248 final]: Alignment with the European Green Deal and the objective of making the EU climateneutral by 2050 requires that actions to address climate change and promote sustainable development are integrated into the strategy as a whole. Therefore, all policy areas must take into account EU climate and environmental policy objectives. Strengthening the efforts to do not harm the environment, on climate-proofing, resilience building, prevention and preparedness is crucial, and the work on climate adaptation and environmental sustainability should continue to influence public and private investments. 1,243 / 1,500 characters If applicable, please describe which other Policy Areas of the EUSBSR your project contributes to and how. The project contributes to the whole EUSBSR. 44 / 1,500 characters 20/51  Project Acronym: SusTool Submission Date : 26/04/2022 08:34:56 Project Number: Project Version Number: 1 3.6 Other political and strategic background of the project Strategic documents EU Green Deal and EU Sustainable Finance Taxonomy: the Taxonomy provides a list of sustainability benchmarks for both investors and companies. Implementation of this tool is expected to orient investments toward a low-carbon and climate-resilient economy. Currently, the taxonomy covers climate change issues only but will be expanded to social and governance issues as well. The project directly contributes to the Green Deal by increasing sustainability reporting and awareness among companies. 499 / 500 characters At the national level in Estonia, the project contributes to the Real-Time Economy Flagship initiative (rewarded by the EUSBSR) strategy and vision (2020-2027) by two cross-sectoral lines: 1. enabling technical facilities for reducing bureaucracy, structuring and standardising data, and automating reporting processes; 2. supporting the cross-border cooperation in Baltic Sea Region and EU level. 398 / 500 characters LT: Sustainable Finance Strategy and Action Plan: financing sustainable projects and build sustainable financial ecosystem. LV: Sustainable Development Strategy until 2030: Innovative and Eco-efficient Economy; National Development plan 2027 objective minimizing anthropogenic pollution; Digital Transformation guidelines 2021-2027 sustainable development of economy and green transition; Environmental Protection guidelines 2021-2027 efficient use of resources and implementation circular economy 499 / 500 characters 3.7 Seed money support Please indicate whether your project is based on a seed money project implemented in the Interreg Baltic Sea Region Programme 2014-2020. Yes No 3.8 Other projects: use of results and planned cooperation Full name of the project Funding Source Use of the project outcomes and/or planned cooperation The Estonian Ministry of the Environment is a partner in the TSI project and will be involved in the SusTool project as an associated organisation. They are an integral part of the GoA1.1 Methodology workgroup. Among other TSI project outputs, the SusTool project will EU Taxonomy Implementation and The Project is funded by the EU via the Technical Support use the result identified by the TSI project as follows: Sustainable Finance Roadmap for Instrument (TSI) and in cooperation with the DG Structural Estonia and Latvia Reform Support. "Practical approaches to compliance with the reporting requirements and what steps should be taken by 81 / 200 characters 132 / 200 characters companies to align their practices and procedures with the reporting requirements (e.g., EU Taxonomy)" As the TSI project started in April 2022, other potential results that can be used in the SusTool project will appear. 654 / 1,000 characters 3.10 Horizontal principles Horizontal principles Projects's direct impact Sustainable development positive Non-discrimination including accessibility positive Equality between men and women positive 21/51  Project Acronym: SusTool Submission Date : 26/04/2022 08:34:56 Project Number: Project Version Number: 1 4. Management Allocated budget 15% 4.1 Project management ✔ Please confirm that the lead partner and all project partners will comply with the rules for the project management as described in the Programme Manual. If relevant, please indicate any other important aspects of the project management, e.g. external entity supporting the lead partner in the management of the project, advisory board, steering committee, any other relevant working groups, etc. Management consists of the LP project manager responsible for daily overall project coordination and financial management; and the WP and GoA leaders. The Management is responsible for the overall implementation of the project and coordinating the activities across WPs. A detailed work plan (regular meetings, tasks, objectives for the project period, internal reporting, etc) will be agreed upon during the project inception phase. Daily communication takes place via emails and regular meetings. 498 / 500 characters 4.2 Project financial management ✔ Please confirm that the lead partner and all project partners will comply with the rules for the financial management and control as described in the Programme Manual. If relevant, please indicate any other important aspects of the financial management, e.g. external entity supporting the lead partner, positions planned for financial management, involvement of special financial experts (e.g. for public procurement), etc. Due to the planned big IT solution procurement, partners decided to organise a joint procurement. To ensure that all the legal obligations are followed, the responsible partner LIKTA outsources a legal procurement expert service. 230 / 500 characters 4.3 Input to Programme communication ✔ Please confirm that you are aware of the obligatory inputs to Programme communication that must be submitted along the pre-defined progress reports, as described in the Programme Manual. If relevant, please describe other important aspects of project communication that you plan to introduce, e.g. a communication plan, opening and closing events, social media channel(s) etc. In addition to the obligatory inputs to Programme communication, the project will create a Facebook account. Different dissemination and transfer events will take place under WP3. 181 / 500 characters 4.4 Cooperation criteria Please select the cooperation criteria that apply to your project. In your project you need to apply at least three cooperation criteria. Joint development and joint implementation are the obligatory ones you need to fulfill in your project. Cooperation criteria Joint Development ✔ Joint ✔ Implementation Joint Staffing ✔ Joint Financing ✔ 22/51  Project Acronym: SusTool Submission Date : 26/04/2022 08:34:56 Project Number: Project Version Number: 1 5. Work Plan Number Work Package Name 1 Preparing solutions Number Group of Activity Name 1.1 Methodology development for the Sustainability Reporting Tool 1.2 Collection and compilation of the recommendations to increase awareness on sustainability 1.3 Sustainability Reporting Tool IT solution development 2 Piloting and evaluating solutions Number Group of Activity Name 2.1 Piloting the Sustainability Reporting Tool in ICT sector 3 WP3 Transferring solutions Number Group of Activity Name 3.1 Dissemination of the Sustainability Reporting topic 3.2 Transfer of Sustainability Reporting Tool to target groups Work plan overview Period: 1 2 3 4 5 6 Leader WP.1: Preparing solutions PP1 A.1.1: Methodology development for the Sustainability Reporting Tool PP1 D.1.1: Methodology of the Sustainability Reporting Tool D A.1.2: Collection and compilation of the recommendations to increase awareness on sustainability PP3 D.1.2: Recommendations for Managing Environmental, Social and Governance Challenges D A.1.3: Sustainability Reporting Tool IT solution development PP5 D.1.3: Sustainability Reporting Tool IT solution D WP.2: Piloting and evaluating solutions PP7 A.2.1: Piloting the Sustainability Reporting Tool in ICT sector PP7 O.2.1: Sustainability Reporting Tool O WP.3: WP3 Transferring solutions PP6 A.3.1: Dissemination of the Sustainability Reporting topic PP6 D.3.1: Video materials: Best Practices on Sustainable Businesses D A.3.2: Transfer of Sustainability Reporting Tool to target groups PP2 D.3.2: Presentation materials for transfer seminars D Outputs and deliverables overview 23/51  Project Acronym: SusTool Submission Date : 26/04/2022 08:34:56 Project Number: Project Version Number: 1 Contribution to the Output/ deliverable Code Title Description output contains an investment Methodology of the Sustainability Reporting Tool includes guidelines and principles for reporting; Excel data models (eg GHG emission monitoring model developed in Estonia and other initiatives developed in partner countries), links to data sets. The purpose of Methodology of the the deliverable is to provide a solid base for the Sustainability Reporting Tool. O2.1 Sustainability D 1.1 Sustainability Reporting Transnational cooperation is required here due to complex EU-level directives, Reporting Tool Tool international (EU, UN) standards, and national initiatives that exist and are interconnected. EFRAG reporting standards are an important part of the Methodology. They form the structure of the sustainability reporting. The purpose of the Recommendations is to give the Sustainability Reporting Tool additional value. The Reporting Tool has two aims: to provide the company (or any user) with the digital environment to compile the sustainability report of a particular company, and secondly to raise awareness of the management level of the company on the impact that the company makes. For companies to contribute to sustainable development, they need to understand and manage their positive and negative impacts. Recommendations for Whereas one function of the Reporting Tool is to insert data into the reporting fields, Managing Environmental, this data should also give grounds to make executive decisions on business operations, O2.1 Sustainability D 1.2 Social and Governance procedures, internal processes, etc. Recommendations serve that function and are Reporting Tool Challenges designed to give the company manager knowledge and inspiration what could be the improvement measures that might be implemented in the respective company. The scope of the recommendations will be defined by the workgroup. The three pillars and their elements are described in the Description of the Group of Activities. The transnational workgroup for this GoA ensures that the recommendations are collected from all partner countries. Recommendations are part of the Sustainability Reporting Tool. - Sustainability Reporting Tool first version - Technical specification of the Sustainability Sustainability Reporting O2.1 Sustainability D 1.3 Reporting Tool - Procurement of the Sustainability Reporting Tool - Durability plan for Tool IT solution Reporting Tool the Sustainability Reporting Tool The Sustainability Reporting Tool aims to: - increase the companies´ awareness and capacity for the sustainability reporting, including the measures on how to improve the company´s performance in the sustainability matters and what are the benefits of that; - empower the business owners to make executive decisions in transforming their businesses to align with the sustainability parameters; - increase the number of companies that will be reporting either mandatorily or voluntarily, - increase the quality of the reported data, - assure that the reported information is relevant, comparable, reliable, and easy to access and use at the national level, - reduce unnecessary costs for the companies due to its standardized approach, clear requirements and guidelines for the users, - reduce the administrative burden that the additional layer of reporting Sustainability Reporting would otherwise cause to the companies, - collect the best practices and compile O 2.1 Tool guidelines for service companies on how to increase their alignment with the sustainability parameters presented in EU Taxonomy. The Sustainability Reporting Tool consists of: - a digital reporting environment that allows the user to see and evaluate its performance in the required sustainability areas; - recommendations for companies on how to efficiently align their operations with the required sustainability parameters. The Sustainability Reporting Tool works in five languages: ENG, FI, EE, LV and LT. The Sustainability Reporting Tool will be developed based on the sustainability reporting standards that will be adopted by the Commission by Q4 2022 or Q1 2023. The development and testing of the Sustainability Reporting Tool were implemented in a transnational way, piloting the Tool in partner countries, collecting and integrating the feedback into the Tool. Best Practice videos are promotional videos on businesses and their sustainable Video materials: Best practices that comply with the Sustainability Reporting requirements. The best practices O2.1 Sustainability D 3.1 Practices on Sustainable are collected from the four partner countries and further BSR regions, wherever the Reporting Tool Businesses good case appears. Target group: general public, wider stakeholders´ circle. Presentation materials for Sustainability Reporting D 3.2 Presentation materials for transfer seminars transfer seminars Tool 24/51  Project Acronym: SusTool Submission Date : 26/04/2022 08:34:56 Project Number: Project Version Number: 1 Work package 1 5.1 Preparing solutions 5.2 Aim of the work package The aim of this work package is to prepare solutions to help address the identified challenge. You can either develop entirely new solutions or adapt existing solutions to the needs of your target groups. Prepare your solutions in a way that you can pilot them in Work Package 2. Consider how you involve your target groups in preparation of the solutions. Organise your activities in up to five groups of activities to present the actions you plan to implement. Describe the deliverables and outputs as well as present the timeline. 5.3 Work package leader Work package leader 1 PP 1 - Estonian Ministry of Economic Affairs and Communications Work package leader 2 PP 4 - Ministry of Environmental Protection and Regional Development of the Republic of Latvia 5.4 Work package budget Work package budget 30% 5.5 Target groups Target group How do you plan to reach out to and engage the target group? SMEs will be part of gathering input for the Tool preparation. The aim is to organise up to three roundtables in every partner country (under WP3), where SMEs, the larger circle of stakeholders including different sector companies, business associations, chambers of commerce, environmental Small and medium enterprise agencies, universities, etc, could meet and discuss the topics of environmental, social and governance sustainability in the country and in the BSR. The roundtables will give input to the Economic sector: service sector SMEs; piloting group: ICT project partners to: companies. - identify major challenges in partner countries in regard to sustainability reporting; 1 - identify good examples of sustainable behavior and trends for collecting the recommendations for Representatives of the target group are involved in the project the Reporting Tool (GoA1.2). in Estonia, Finland, Latvia and Lithuania. ICT associations are also involved in preparing the technical specification for the IT solution of the 179 / 500 characters Reporting Tool (GoA1.3). SMEs will take part and give input on the service design workshop (GoA1.3). 925 / 1,000 characters National public authority National ministries From Estonia and Latvia will be the main actors in developing the methodology Economic sector: national ministries. for the Sustainability Reporting Tool in GoA1.1. The workgroup consistsing of ministries´ experts and outsourced experts will be holding frequent meetings during the preparation phase. The input 2 Representatives of the target group are involved to the project includes national initiatives that are or will be developed in national level, and keeping the track on in Estonia (partners and AOs) and Latvia (partner). EFRAG reporting standard development and including them to the methodology. 473 / 1,000 characters 157 / 500 characters Big and listed companies will be part of gathering input for the Tool preparation. The target group will be invited to participate in the roundtables in every partner country (under WP3), where the larger circle of stakeholders including different sector companies, business associations, chambers Large enterprise of commerce, environmental agencies, universities, etc, could meet and discuss the topics of environmental, social and governance sustainability in the country and in the BSR. The roundtables Economic sector: service sector big and listed companies; will give input to the project partners to: piloting group: ICT companies. - identify major challenges in partner countries in regard to sustainability reporting; 3 - identify good examples of sustainable behavior and trends for collecting the recommendations for Representatives of the target group are involved in the project the Reporting Tool (GoA1.2). in Estonia, Finland, Latvia, and Lithuania. ICT associations are also involved in preparing the technical specification for the IT solution of the 200 / 500 characters Reporting Tool (GoA1.3). companies will take part and give input on the service design workshop (GoA1.3). 964 / 1,000 characters 25/51  Project Acronym: SusTool Submission Date : 26/04/2022 08:34:56 Project Number: Project Version Number: 1 5.6 Activities, deliverables, outputs and timeline No. Name 1.1 Methodology development for the Sustainability Reporting Tool 1.2 Collection and compilation of the recommendations to increase awareness on sustainability 1.3 Sustainability Reporting Tool IT solution development WP 1 Group of activities 1.1 5.6.1 Group of activities leader Group of activities leader PP 1 - Estonian Ministry of Economic Affairs and Communications A 1.1 5.6.2 Title of the group of activities Methodology development for the Sustainability Reporting Tool 61 / 100 characters 5.6.3 Description of the group of activities GoA1.1 aims at developing the methodology for the Sustainability Reporting Tool. A Methodology Workgroup will be compiled consisting of experts from the following organisations: a. Estonia: Ministry of Economic Affairs and Communications, Ministry of Finance, Ministry of the Environment, Environmental Investment Centre, Let’s Do It Foundation NGO (Sustaxo initiative) b. Latvia: Ministry of Environmental Protection and Regional Development Other sectoral experts and ministries outside the partnership will be invited to the workgroup on a need basis to ensure expert coverage of the topics. As there are no ministerial level partners from FI and LT, the expertise will be sought to outsource the knowledge on the national initiatives from these countries. The Methodology Workgroup prepares a detailed work plan and compiles the list of relevant frameworks and directives from the EU as well as national levels. The EC proposal for a Corporate Sustainability Reporting Directive (CSRD) envisages the adoption of EU sustainability reporting standards. The draft standards are currently under development by the European Financial Reporting Advisory Group (EFRAG), the first set of the standards is to be expected to be adopted in Q1 2023 (the working drafts of the standards are being published runningly). These standards will be used as a basis for the Sustainable Reporting Tool methodology. Interconnection between different frameworks and directives in addition to the EFRAG standards will be identified and described. National strategies and regulations that are under development in partner countries, will be taken into account to ensure the compliance of the Reporting Tool with EU and national level initiatives. The Workgroup prepares, based on previously mentioned materials, a Methodology of the Sustainability Reporting Tool that specifically takes into account the circumstances in partner countries and their companies. The Methodology includes detailed guidance on what, when, and why needs to be reported. Currently, the ease of usability of EFRAG’s sustainability reporting standards in development is unknown. Performance measurements and calculation rules under each topic will be developed and presented. The draft Methodology will be discussed among the whole partnership and relevant outside stakeholders. Initial analysis will be executed for possible future developments, which would envision the data movement into the Tool (input data) and out for relevant reporting forms (eg annual report, bank’s report etc). Legal analysis will be executed to define whether there are hindering regulations in partner countries that would limit the collection and use of the data; and who can initiate the amendment of these limiting regulations. Technical analysis will be executed to ensure that the data movement between different parties – ministries, companies, partner countries - is possible and smooth. 2,943 / 3,000 characters 26/51  Project Acronym: SusTool Submission Date : 26/04/2022 08:34:56 Project Number: Project Version Number: 1 5.6.4 This group of activities leads to the development of a deliverable ✔ D 1.1 Title of the deliverable Methodology of the Sustainability Reporting Tool 48 / 100 characters Description of the deliverable Methodology of the Sustainability Reporting Tool includes guidelines and principles for reporting; Excel data models (eg GHG emission monitoring model developed in Estonia and other initiatives developed in partner countries), links to data sets. The purpose of the deliverable is to provide a solid base for the Sustainability Reporting Tool. Transnational cooperation is required here due to complex EU-level directives, international (EU, UN) standards, and national initiatives that exist and are interconnected. EFRAG reporting standards are an important part of the Methodology. They form the structure of the sustainability reporting. 644 / 2,000 characters Which output does this deliverable contribute to? O2.1 Sustainability Reporting Tool 34 / 100 characters 5.6.6 Timeline Period: 1 2 3 4 5 6 WP.1: Preparing solutions A.1.1: Methodology development for the Sustainability Reporting Tool D.1.1: Methodology of the Sustainability Reporting Tool 5.6.7 This deliverable/output contains productive or infrastructure investment 27/51  Project Acronym: SusTool Submission Date : 26/04/2022 08:34:56 Project Number: Project Version Number: 1 WP 1 Group of activities 1.2 5.6.1 Group of activities leader Group of activities leader PP 3 - Let´s Do It Foundation A 1.2 5.6.2 Title of the group of activities Collection and compilation of the recommendations to increase awareness on sustainability 89 / 100 characters 5.6.3 Description of the group of activities GoA1.2 aims at collecting and compiling recommendations to provide added value to the Sustainability Reporting Tool user. In addition to the pure reporting function, the Sustainability Reporting Tool provides support to the companies in form of recommendations, trends, and measures on how to improve the sustainability of the company´s operations and processes, adjust the business strategy and model, and other relevant elements. Recommendations provide the company with inspiration and knowledge and increase the business owner's capacity to make decisions on the company´s performance improvement. A Recommendations Workgroup will be compiled with the involvement of all partners. Associated Organisations will be involved on a need basis. External support from a research organisation or university will be sought. There are number of topics that are to be handled under each of the three pillars - environment, social and governance: 1. Environment - Climate (mitigation and adaptation) - Pollution - Water and marine resources - Biodiversity and ecosystems - Circular economy 2. Social - Own workforce: general - Own workforce: working conditions - Own workforce: equal opportunities - Own workforce: other work-related rights - Workers in the value chain - Affected communities - Consumers/ End-users 3. Governance - Governance, risk management, internal control - Products and services, management and quality of relationships with business partners - Responsible business practices The Workgroup sets up a detailed work plan and defines the areas in which the support material and recommendations are needed in the framework of the sustainability reporting, and how to collect them. If it is considered not realistic to cover all the beforementioned elements of environmental, social, and governance-related sustainability issues, the most urgent and relevant will be identified and addressed. 1,947 / 3,000 characters 28/51  Project Acronym: SusTool Submission Date : 26/04/2022 08:34:56 Project Number: Project Version Number: 1 5.6.4 This group of activities leads to the development of a deliverable ✔ D 1.2 Title of the deliverable Recommendations for Managing Environmental, Social and Governance Challenges 76 / 100 characters Description of the deliverable The purpose of the Recommendations is to give the Sustainability Reporting Tool additional value. The Reporting Tool has two aims: to provide the company (or any user) with the digital environment to compile the sustainability report of a particular company, and secondly to raise awareness of the management level of the company on the impact that the company makes. For companies to contribute to sustainable development, they need to understand and manage their positive and negative impacts. Whereas one function of the Reporting Tool is to insert data into the reporting fields, this data should also give grounds to make executive decisions on business operations, procedures, internal processes, etc. Recommendations serve that function and are designed to give the company manager knowledge and inspiration what could be the improvement measures that might be implemented in the respective company. The scope of the recommendations will be defined by the workgroup. The three pillars and their elements are described in the Description of the Group of Activities. The transnational workgroup for this GoA ensures that the recommendations are collected from all partner countries. Recommendations are part of the Sustainability Reporting Tool. 1,255 / 2,000 characters Which output does this deliverable contribute to? O2.1 Sustainability Reporting Tool 35 / 100 characters 5.6.6 Timeline Period: 1 2 3 4 5 6 WP.1: Preparing solutions A.1.2: Collection and compilation of the recommendations to increase awareness on sustainability D.1.2: Recommendations for Managing Environmental, Social and Governance Challenges 5.6.7 This deliverable/output contains productive or infrastructure investment 29/51  Project Acronym: SusTool Submission Date : 26/04/2022 08:34:56 Project Number: Project Version Number: 1 WP 1 Group of activities 1.3 5.6.1 Group of activities leader Group of activities leader PP 5 - Latvian Information and Communications Technology Association (LIKTA) A 1.3 5.6.2 Title of the group of activities Sustainability Reporting Tool IT solution development 53 / 100 characters 5.6.3 Description of the group of activities GoA1.3 aims at programming the IT solution for the Reporting Tool. A workgroup will be compiled for IT solution development, led by an IT association from LV and other partners' involvement. 1. the workgroup will organise a service design workshop in each partner country to map the customer journey. The workshop will involve the target group companies with the aim to identify the functions and create a user-friendly design for the Reporting Tool. 2. the workgroup develops technical specifications for the Reporting Tool. As joint procurement takes time, it will be launched as soon as the following input has been received: - GoA1.1 Methodology workgroup on general needs that affect the technical setup of the IT solution (eg number of data fields, separate calculations in the back-end for national peculiarities, etc) - GoA1.3 input from the service design workshops on the design and functions of the Reporting Tool Partners explore the possibility to develop machine-readable business data documentation. 3. PP5 will hire a legal/procurement expert and organises a joint public procurement for IT solution coding/programming service. Correct procedure will be set up for that, taking into account relevant national and EU procurement rules. An external legal expert is used to compile correct procurement documentation. 4. GoA1.3 workgroup discusses and agrees on the durability of the Reporting Tool after the project has ended: its financial sustainability; ownership issues; update and adjustment requirements and responsibilities, data protection. After the Methodology (GoA1.1) and recommendations (GoA1.2) will be ready, the written material will be translated from English into Finnish, Estonian, Latvian and Lithuanian, and will be integrated into the technical IT solution. The first version of the Sustainability Reporting Tool is developed and ready for piloting by the end of period 4. 1,927 / 3,000 characters 5.6.4 This group of activities leads to the development of a deliverable ✔ D 1.3 Title of the deliverable Sustainability Reporting Tool IT solution 41 / 100 characters Description of the deliverable - Sustainability Reporting Tool first version - Technical specification of the Sustainability Reporting Tool - Procurement of the Sustainability Reporting Tool - Durability plan for the Sustainability Reporting Tool 223 / 2,000 characters Which output does this deliverable contribute to? O2.1 Sustainability Reporting Tool 35 / 100 characters 5.6.6 Timeline Period: 1 2 3 4 5 6 WP.1: Preparing solutions A.1.3: Sustainability Reporting Tool IT solution development D.1.3: Sustainability Reporting Tool IT solution 5.6.7 This deliverable/output contains productive or infrastructure investment 30/51  Project Acronym: SusTool Submission Date : 26/04/2022 08:34:56 Project Number: Project Version Number: 1 Work package 2 5.1 Piloting and evaluating solutions 5.2 Aim of the work package The aim of this work package is to pilot, evaluate and adjust solutions. Plan one or several pilots to validate the usefulness of the solutions prepared in Work Package 1. Start Work Package 2 early enough to have time to pilot, evaluate and adjust solutions, together with your target groups. By the end of this work package implementation the solutions should be ready to be transferred to your target groups in Work Package 3. The piloted and adjusted solution should be presented in one project output. Organise your activities in up to five groups of activities. Describe the deliverables and outputs as well as present the timeline. 5.3 Work package leader Work package leader 1 PP 7 - Association INFOBALT Work package leader 2 PP 5 - Latvian Information and Communications Technology Association (LIKTA) 5.4 Work package budget Work package budget 30% 5.4.1 Number of pilots Number of pilots 1 5.5 Target groups Target group How do you plan to reach out to and engage the target group? ICT associations in each partner country arrange seminars for their member companies (under GoA3.2). During the seminars, piloting possibilities will be provided to 5-10 ICT companies per country. The piloting companies will be selected based on previously agreed criteria between the partners so that different sectors and size companies, providing a wide range and complex services to their clients, would be present. The Tool will be piloted in ICT companies that are members of Estonian, Finnish, Latvian and Lithuanian Associations of Information Technology and Telecommunications. Piloting will focus on two aspects of the Reporting Tool: - technical side: testing the IT solution functions and user-friendliness, finding and mapping the bugs; Small and medium enterprise - content side: testing the reporting environment: are the data fields understandable, is the Economic sector: service sector SMEs; piloting group: ICT guidance enough and understandable, are the recommendations relevant and understandable. companies. 1 In total, up to 40 companies will take part on the pilot. Representatives of the target group are involved in the project in Estonia, Finland, Latvia and Lithuania. 1,000 / 1,000 characters 179 / 500 characters 31/51  Project Acronym: SusTool Submission Date : 26/04/2022 08:34:56 Project Number: Project Version Number: 1 Target group How do you plan to reach out to and engage the target group? National public authority National partners will, if appropriate, attend the seminars organized for the pilot companies, and discuss the topic. Economic sector: national ministries. 2 Also, national partners will receive feedback from the piloting. If feedback requires changes in the Representatives of the target group are involved to the project content of the Tool, it has to be discussed and agreed upon by the workgroup of GoA1.1 (which is in Estonia (partners and AOs) and Latvia (partner). mainly consisting of the national level partners). 157 / 500 characters 368 / 1,000 characters ICT associations in each partner country arrange seminars for their member companies (under GoA3.2). During the seminars, piloting possibilities will be provided to 5-10 ICT companies per country. The piloting companies will be selected based on previously agreed criteria between the partners so that different sectors and size companies, providing a wide range and complex services to their clients, would be present. Large enterprise The Tool will be piloted in ICT companies that are members of Estonian, Finnish, Latvian and Economic sector: service sector big and listed companies; Lithuanian Associations of Information Technology and Telecommunications. piloting group: ICT companies. 3 Piloting will focus on two aspects of the Reporting Tool: Representatives of the target group are involved in the project in Estonia, Finland, Latvia, and Lithuania. - technical side: testing the IT solution functions and user-friendliness, finding and mapping the bugs; 200 / 500 characters - content side: testing the reporting environment: are the data fields understandable, is the guidance enough and understandable, are the recommendations relevant and understandable. In total, up to 40 companies will take part on the pilot. 1,000 / 1,000 characters 5.6 Activities, deliverables, outputs and timeline No. Name 2.1 Piloting the Sustainability Reporting Tool in ICT sector 32/51  Project Acronym: SusTool Submission Date : 26/04/2022 08:34:56 Project Number: Project Version Number: 1 WP 2 Group of activities 2.1 5.6.1 Group of activities leader Group of activities leader PP 7 - Association INFOBALT A 2.1 5.6.2 Title of the group of activities Piloting the Sustainability Reporting Tool in ICT sector 57 / 100 characters 5.6.3 Description of the group of activities 1. The Sustainability Reporting Tool will be piloted in ICT companies that are members of Estonian, Finnish, Latvian and Lithuanian Associations of Information Technology and Telecommunications. Piloting will focus on three aspects of the Reporting Tool: - the technical side: testing the IT solution functions and user-friendliness, finding and mapping the bugs; - the content side: testing the reporting environment: are the data fields understandable, is the guidance enough and understandable, are the recommendations relevant and understandable - feedback: clearly structured and prepared feedback templates and interviews with the piloting companies. ICT associations in each partner country arrange seminars for their member companies (under GoA3.2). During the seminars, piloting possibilities will be provided to 5-10 ICT companies per country. The piloting companies will be selected based on previously agreed criteria between the partners so that different sectors and size companies, providing a wide range and complex services to their clients, would be present. The preparatory list will be compiled for the piloting companies that indicate what data and documentation should be available to be able to fill the data fields in the report. These data and documents can be: - different utility and other bills from the accountancy, - clients information, - internal processes descriptions, - etc. The list of needed data and documents will be later added to the Sustainability Reporting Tool as the first layer of the Reporting Tool to help the user to get ready for the reporting. It is preferable that the piloting will be done using the real data of the piloting company. Nevertheless, in case a company considers this data as sensitive, it is possible to make the piloting also as a simulation, going through all the reporting steps, but providing sample data that is not real (but realistic). In any case, the protection of the data of the piloting company will be assured. ICT associations are offering mentoring support to the piloting process in case a company requests that. To increase companies´ motivation to be part of the piloting, the following incentives will be communicated to them: - as a result of using the Tool, a company gets the results of its performance on ESG sustainability matters and recommendations on what areas could be improved and what are measures for that; - in case the result indicates good performance in any of the sustainability parameters, a company can use it as a promotional material to communicate its sustainable performance. 2. Evaluation and adjustment of the Tool based on feedback gathered in piloting. A detailed feedback questionnaire (or other validation method) will be compiled for the piloting companies. Deeper interviews will be held with a selected number of pilotees to validate the results. Feedback will be discussed among partners. Adjustments will be implemented to the Tool. 2,991 / 3,000 characters 5.6.4 This group of activities leads to the development of a deliverable O 2.1 Title of the output Sustainability Reporting Tool 29 / 100 characters Description of the output 33/51  Project Acronym: SusTool Submission Date : 26/04/2022 08:34:56 Project Number: Project Version Number: 1 The Sustainability Reporting Tool aims to: - increase the companies´ awareness and capacity for the sustainability reporting, including the measures on how to improve the company´s performance in the sustainability matters and what are the benefits of that; - empower the business owners to make executive decisions in transforming their businesses to align with the sustainability parameters; - increase the number of companies that will be reporting either mandatorily or voluntarily, - increase the quality of the reported data, - assure that the reported information is relevant, comparable, reliable, and easy to access and use at the national level, - reduce unnecessary costs for the companies due to its standardized approach, clear requirements and guidelines for the users, - reduce the administrative burden that the additional layer of reporting would otherwise cause to the companies, - collect the best practices and compile guidelines for service companies on how to increase their alignment with the sustainability parameters presented in EU Taxonomy. The Sustainability Reporting Tool consists of: - a digital reporting environment that allows the user to see and evaluate its performance in the required sustainability areas; - recommendations for companies on how to efficiently align their operations with the required sustainability parameters. The Sustainability Reporting Tool works in five languages: ENG, FI, EE, LV and LT. The Sustainability Reporting Tool will be developed based on the sustainability reporting standards that will be adopted by the Commission by Q4 2022 or Q1 2023. The development and testing of the Sustainability Reporting Tool were implemented in a transnational way, piloting the Tool in partner countries, collecting and integrating the feedback into the Tool. 1,826 / 3,000 characters Target groups and uptake of the solution presented in this output Target groups How will this target group apply the output in its daily work? Due to increased pressure, more and more companies, including SMEs, will need to start to disclose the sustainability information of their operations and processes. Currently, they do not have any support from Target group 1 the public sector and they face a variety of directives, regulations, and different reporting frameworks. Small and medium enterprise The Sustainability Reporting Tool will be used by SMEs to: Economic sector: service sector SMEs; piloting - insert the data of the requested sections and extract the sustainability report out of the system; group: ICT companies. - make executive decisions based on recommendations on how to increase the company´s sustainable behavior. Representatives of the target group are involved in the project in Estonia, Finland, Latvia and Lithuania. The Sustainability Reporting Tool is available for free and displayed on the websites of the relevant ministries (at minimum, partner ministries, but it is expected also to reach other ministries and the public sector to promote the Sustainability Reporting Tool). 855 / 1,000 characters National ministries have obligations according to the law to incorporate EU directives into national legislation and avoid increasing the bureaucratic and administrative burden for the public and companies by implying another layer of reporting without further support on its actual implementation. Target group 2 LP will organise dissemination events for partner countries´ public sector representatives in WP3 to National public authority promote the Sustainability Reporting Tool among other ministries and national bodies, who are encouraged Economic sector: national ministries. to use their channels to disseminate the Tool among their networks. Representatives of the target group are involved to At the national level, the Sustainability Reporting Tool should enable to extract country level aggregated the project in Estonia (partners and AOs) and Latvia statistics on certain sectors, allowing more exact sectoral policies, or identifying major challenges in these (partner). areas. The Sustainability Reporting Tool is available for free and displayed on the websites of the relevant ministries (at minimum, partner ministries). 953 / 1,000 characters Durability of the output Partners have planned a separate discussion under GoA1.3 to identify and agree the following durability aspects: - ownership of the Tool (shared among partners) - financial durability - institutional durability (each PP presenting the Tool on its web, one partner in country responsible for the update if needed) - data protection - potential further integration of the Reporting Tool to the national tax authorities systems - other important aspects. By default, the LP will ensure the upholding of the Sustainability Reporting Tool. 543 / 1,000 characters 34/51  Project Acronym: SusTool Submission Date : 26/04/2022 08:34:56 Project Number: Project Version Number: 1 5.6.6 Timeline Period: 1 2 3 4 5 6 WP.2: Piloting and evaluating solutions A.2.1: Piloting the Sustainability Reporting Tool in ICT sector O.2.1: Sustainability Reporting Tool 5.6.7 This deliverable/output contains productive or infrastructure investment Work package 3 5.1 WP3 Transferring solutions 5.2 Aim of the work package In Work Package 3, communicate and transfer the ready solutions to your target groups. Plan at least one year for this work package to transfer your solutions to the target groups, considering their respective needs. Select suitable activities to encourage your target groups to use the solutions in their daily work. Organise your activities in up to five groups of activities. Describe the deliverables and outputs as well as present the timeline. 5.3 Work package leader Work package leader 1 PP 6 - DIMECC Ltd. Work package leader 2 PP 2 - Estonian Association of Information Technology and Telecommunications 5.4 Work package budget Work package budget 25% 5.5 Target groups Target group How do you plan to reach out to and engage the target group? The service sector and ICT companies are involved in WP3 as follows: - main target group in events: roundtables, seminars, final conference. The participating companies will be introduced to the concept of sustainability in the business. It is a complex and often fear-raising topic for the business sector. Partners need to change this Small and medium enterprise attitude and fear. The current tragedy in Ukraine gives another push to the countries and its businesses to consider and acknowledge the urgent need to ensure the resilience of the economic Economic sector: service sector SMEs; piloting group: ICT environment and individual business operations from the eg fossil fuel, restrictions set by old companies. business models and supply chains, etc. It is needed to discuss and plan the real transformation. This message will be delivered to the businesses via partners´ own networks (partner association Representatives of the target group are involved in the project members) and from the public sector via its own communication channels. 1 in Estonia, Finland, Latvia and Lithuania. It is planned to include ca 400 companies from partner countries in the transfer seminars. 179 / 500 characters 986 / 1,000 characters 35/51  Project Acronym: SusTool Submission Date : 26/04/2022 08:34:56 Project Number: Project Version Number: 1 Target group How do you plan to reach out to and engage the target group? Public sector dissemination activities are planned in seminar form to facilitate the discussions on the sustainability matters. The goal is to raise awareness of the green transition and sustainability National public authority reporting obligations and opportunities among public sector organizations, also and how the public sector in their activities can support sustainability (sustainable procurements etc.). Economic sector: national ministries. 2 It is expected to include key actors in participating countries and also beyond and outside BSR if Representatives of the target group are involved to the project possible for joint discussions for transferring the knowledge. Events take place nationally and in Estonia (partners and AOs) and Latvia (partner). transnationally or be part of thematic conferences. 157 / 500 characters Partner ministries use their channels to reach their EU counterparts as well as relevant institutions at the EU level (DGs). 763 / 1,000 characters The service sector and ICT companies are involved in WP3 as follows: - main target group in events: roundtables, seminars, final conference. Large enterprise The participating companies will be introduced to the concept of sustainability in the business. It is Economic sector: service sector big and listed companies; a complex and often fear-raising topic for the business sector. Partners need to change this piloting group: ICT companies. attitude and fear. The current tragedy in Ukraine gives another push to the countries and its 3 businesses to consider and acknowledge the urgent need to ensure the resilience of the economic Representatives of the target group are involved in the project environment and individual business operations from the eg fossil fuel, restrictions set by old in Estonia, Finland, Latvia, and Lithuania. business models and supply chains, etc. It is needed to discuss and plan the real transformation. This message will be delivered to the businesses via partners´ own networks (partner association members) and from the public sector via its own communication channels. 200 / 500 characters It is planned to include ca 400 companies from partner countries in the transfer seminars. 986 / 1,000 characters 5.6 Activities, deliverables, outputs and timeline No. Name 3.1 Dissemination of the Sustainability Reporting topic 3.2 Transfer of Sustainability Reporting Tool to target groups 36/51  Project Acronym: SusTool Submission Date : 26/04/2022 08:34:56 Project Number: Project Version Number: 1 WP 3 Group of activities 3.1 5.6.1 Group of activities leader Group of activities leader PP 6 - DIMECC Ltd. A 3.1 5.6.2 Title of the group of activities Dissemination of the Sustainability Reporting topic 51 / 100 characters 5.6.3 Description of the group of activities GoA3.1 is focused to disseminate the information about the Sustainability Reporting Tool, the sustainability reporting meaning, importance, and benefits/challenges. GoA is divided into several actions: 1. Compilation of promotional video materials: Best Practices on Sustainable Businesses; The aim is to find and collect best practices that are already implemented and used in partner countries and in the whole BSR region in the area of sustainable businesses, their operations, processes, business models etc. The best practices will be presented in a format of videos and they serve as inspiration and awareness-raising tools to be presented to a larger audience. The exact number of best practices will be decided during the project, but all ESG areas should be covered. 2. Roundtables for a larger circle of stakeholders: Partners organize up to three roundtables in every partner country, where participants from project target groups and a larger circle of stakeholders (including different sector companies, business associations, chambers of commerce, environmental agencies, universities, etc) would meet and discuss the topics of environmental, social and governance sustainability in the country and its businesses. The first roundtable will be organized in the first period and it aims to collect input for the WP1. The wider circle would discuss and identify major challenges in partner countries in regard to the sustainability reporting, particularities in the country´s economy in relation to the EFRAG standards, and other sustainability-related issues. The second and third roundtables take place in the second half of the project with the aim to disseminate and transfer the project output Sustainability Reporting Tool to its target groups and beyond. 3. Dissemination of the Sustainability Reporting Tool and sustainability matters at the partner networks and transnational events. A joint message and presentation materials will be compiled and partners use different possibilities to disseminate the information on the project and its output. At least one project partner will attend EU Green Week and EUSBSR Annual Forum to present the project and participate on panels, if invited to do so. 3. Final conference will be organized to introduce the topic and Sustainability Reporting Tool to the BSR participants. The event will be organized in a hybrid manner to involve more participants from the BSR and beyond. 2,450 / 3,000 characters 5.6.4 This group of activities leads to the development of a deliverable ✔ D 3.1 Title of the deliverable Video materials: Best Practices on Sustainable Businesses 57 / 100 characters Description of the deliverable Best Practice videos are promotional videos on businesses and their sustainable practices that comply with the Sustainability Reporting requirements. The best practices are collected from the four partner countries and further BSR regions, wherever the good case appears. Target group: general public, wider stakeholders´ circle. 330 / 2,000 characters Which output does this deliverable contribute to? O2.1 Sustainability Reporting Tool 34 / 100 characters 5.6.6 Timeline Period: 1 2 3 4 5 6 WP.3: WP3 Transferring solutions A.3.1: Dissemination of the Sustainability Reporting topic D.3.1: Video materials: Best Practices on Sustainable Businesses 5.6.7 This deliverable/output contains productive or infrastructure investment 37/51  Project Acronym: SusTool Submission Date : 26/04/2022 08:34:56 Project Number: Project Version Number: 1 WP 3 Group of activities 3.2 5.6.1 Group of activities leader Group of activities leader PP 2 - Estonian Association of Information Technology and Telecommunications A 3.2 5.6.2 Title of the group of activities Transfer of Sustainability Reporting Tool to target groups 58 / 100 characters 5.6.3 Description of the group of activities This GoA aims at transferring the project output - Sustainability Reporting Tool - to the target groups: the service sector and ICT companies and public authorities. 1. For the companies: partners jointly prepare the transfer seminar program for all service and ICT sector companies. The program includes well-structured and visualized presentations and written materials for participants' use. The aim of the seminars is: - make the participating companies aware of the sustainability reporting, its content, reasons, and potential benefit for the company to start its transformation towards climate- resilient and carbon-neutral operations and also sustainability targets in social and governance matters; - introduce the companies to the Sustainability Reporting Tool and its use; - inspire participating companies to improve their performance on environmental sustainability matters and become a good example for other companies in the country. Seminars are organized for all service and ICT sector companies. As a pilot group, ICT companies are specifically targeted. Partner decides whether to hold 2 or 3 seminars, altogether minimum 200 companies (50 from each country) participate on the seminar and gets to know the Sustainability Reporting Tool. Ministry of Finance will run a series (total of 24) seminars for the companies in Estonia to train them on sustainability reporting and transfer to tool to the active use of the companies. Altogether 300-350 companies are expected to take part of the seminars. Seminar will be recorded and is available also after the project. Announcements about the seminars will be spread to all service sectors and ICT companies via national and international business networks. ICT associations as partners involve their own members to take part of the seminars. 2. For the public sector: LP will organize public sector dissemination activities in a form of 2-3 seminars to facilitate the discussions on sustainability matters, its impact on the economy and businesses, real-time economy importance, and dissemination of the Sustainability Reporting Tool. The goal is to raise awareness of the green transition and Sustainability reporting obligations and opportunities among public sector organizations and how the public sector in their activities can support sustainability (eg sustainable procurements.). It is expected to include key actors in participating countries and also beyond and outside BSR if possible for joint discussions for transferring the knowledge. Seminars take place nationally in Estonia (1x), and transnationally including all partner countries (2x), or can be part of thematic conferences (EUSBSR Annual Forum, other relevant EU level event). 2,730 / 3,000 characters 5.6.4 This group of activities leads to the development of a deliverable ✔ D 3.2 Title of the deliverable Presentation materials for transfer seminars 44 / 100 characters Description of the deliverable Presentation materials for transfer seminars 44 / 2,000 characters Which output does this deliverable contribute to? Sustainability Reporting Tool 30 / 100 characters 5.6.6 Timeline Period: 1 2 3 4 5 6 WP.3: WP3 Transferring solutions A.3.2: Transfer of Sustainability Reporting Tool to target groups D.3.2: Presentation materials for transfer seminars 38/51  Project Acronym: SusTool Submission Date : 26/04/2022 08:34:56 Project Number: Project Version Number: 1 5.6.7 This deliverable/output contains productive or infrastructure investment 39/51  Project Acronym: SusTool Submission Date : 26/04/2022 08:34:56 Project Number: Project Version Number: 1 6. Indicators Indicators Output indicators Result indicators Output Total Project Please explain how the solution Result Total Please explain how organisations in the target indicators target outputs presented in this output serves the indicator target groups within or outside the partnership will take value in target group(s). value in up or upscale each solution. number number RCO 84 – Partners use their existing collaboration networks in Pilot actions transferring the output beyond the partnership. developed 1 N/A N/A jointly and RCR 104 - Participation in international conferences is foreseen implemented Solutions by the LP to introduce the output in a presentation or in projects taken up or 1 panel or expo. up-scaled by Due to increased pressure, more and organisations By dissemination and transfer activities in WP3, the more companies, including SMEs, will Tool is expected to raise interest among other BSR need to start to disclose the countries. sustainability information of their operations and processes. Currently, 347 / 2,000 characters they do not have any support from the public sector and they face a variety of directives, regulations, and different reporting frameworks. The Sustainability Reporting Tool will RCO 116 – O.2.1: help companies to: Jointly Sustainability - insert the data of the requested 1 developed Reporting sections and extract the sustainability solutions Tool report out of the system; - make executive decisions based on recommendations on how to increase the company´s sustainable behavior. The Sustainability Reporting Tool is available for free on a dedicated website and promoted by project partners by dissemination and transfer activities (WP3). 749 / 1,000 characters Output indicators Result indicators Total Total target Please describe what types of organisations are planned to actively participate in the project. Output target Result indicator value in Explain how this participation will increase their institutional capacity. These types of indicator value number organisations should be in line with the target groups you have defined for your project. in number 5 national level partners and 1 NGO increase their capacity to assist businesses with the increasing demand to be aligned with the sustainability RCO 87 - requirements stated in the EU taxonomy. Organisations Project partners and cooperating 10 PSR 1 - associated 4 ICT associations will increase their and their member companies´ capacity across Organisations with organisations to disclose their sustainability information and implement the changes in their borders increased business operations and processes to be aligned with the sustainability institutional capacity requirements. due to their 30 participation in 431 / 1,500 characters cooperation Minimum 20 ICT companies participating in the piloting of the Sustainability activities across Reporting Tool will get knowledge on sustainability issues and reporting. They borders will get access to the recommendations on sustainability issues and can Other organisations therefore make executive decisions on their business operations and processes. 307 / 1,500 characters 40/51  Project Acronym: SusTool Submission Date : 26/04/2022 08:34:56 Project Number: Project Version Number: 1 7. Budget 7.0 Preparation costs Preparation Costs Would you like to apply for reimbursement of the preparation costs? Yes Other EU support of preparatory cost Did you receive any other EU funds specifically designated to the development of No this project application? 41/51  Project Acronym: SusTool Submission Date : 26/04/2022 08:34:56 Project Number: Project Version Number: 1 7.1 Breakdown of planned project expenditure per cost category & per partner CAT0 CAT1 CAT2 No. & role Partner name Partner status - - - Preparation costs Staff Office & administration 1 - LP Estonian Ministry of Econ Active 24,000.00 299,280.00 44,892.00 omic Affairs and Commu 22/09/2022 nications 2 - PP Estonian Association of I Active 0.00 185,000.00 27,750.00 nformation Technology a 22/09/2022 nd Telecommunications 3 - PP Let´s Do It Foundation Active 0.00 247,680.00 37,152.00 22/09/2022 4 - PP Ministry of Environmental Active 0.00 247,680.00 37,152.00 Protection and Regional 22/09/2022 Development of the Repu blic of Latvia 5 - PP Latvian Information and C Active 0.00 247,680.00 37,152.00 ommunications Technolo 22/09/2022 gy Association (LIKTA) 6 - PP DIMECC Ltd. Active 0.00 205,000.00 30,750.00 22/09/2022 7 - PP Association INFOBALT Active 0.00 227,040.00 34,056.00 22/09/2022 8 - PP Ministry of Finance of Est Active 0.00 199,520.00 29,928.00 onia 22/09/2022 Total 24,000.00 1,858,880.00 278,832.00 CAT3 CAT4 CAT5 No. & role Partner name - - - Total partner budget Travel & accommodation External expertise & Equipment services 1 - LP Estonian Ministry of Econ 44,892.00 275,120.00 0.00 688,184.00 omic Affairs and Commu 2 - PP nications Association of I Estonian 27,750.00 80,500.00 3,000.00 324,000.00 nformation Technology a 3 - PP Let´s Do It Foundation nd Telecommunications 37,152.00 64,360.00 2,700.00 389,044.00 4 - PP Ministry of Environmental 37,152.00 116,000.00 5,000.00 442,984.00 Protection and Regional 5 - PP Development of the and Latvian Information RepuC 37,152.00 85,000.00 2,000.00 408,984.00 blic of Latvia Technolo ommunications 6 - PP DIMECC Ltd. (LIKTA) gy Association 30,750.00 131,450.00 2,500.00 400,450.00 7 - PP Association INFOBALT 34,056.00 144,150.00 4,500.00 443,802.00 8 - PP Ministry of Finance of Est 29,928.00 118,000.00 2,500.00 379,876.00 onia Total 278,832.00 1,014,580.00 22,200.00 3,477,324.00 42/51  Project Acronym: SusTool Submission Date : 26/04/2022 08:34:56 Project Number: Project Version Number: 1 7.1.1 External expertise and services Contracting partner Group of Item no. Specification Investment item? Group of activities Planned contract expenditure no. value 1. Estonian Ministry Specialist support CAT4-PP1-E-0 Specialist support for No 1.1 30,000.00 of Economic Affair 1 methodology workgroup s and Communicati ons 44 / 100 characters 1. Estonian Ministry Specialist support CAT4-PP1-E-0 Specialist support for No 1.2 25,000.00 of Economic Affair 2 recommendations s and Communicati workgroup ons 48 / 100 characters 1. Estonian Ministry Communication CAT4-PP1-C-0 Video producing about No 3.1 12,000.00 of Economic Affair 3 Sustainability Reporting Tool 3.2 s and Communicati ons 52 / 100 characters 1. Estonian Ministry Specialist support CAT4-PP1-E-0 Communication expert No 3.1 24,000.00 of Economic Affair 4 3.2 s and Communicati 21 / 100 characters ons 1. Estonian Ministry Events/meetings CAT4-PP1-A-0 Public sector involvement No 2.1 29,000.00 of Economic Affair 5 and awareness raising 3.1 s and Communicati events in EE and 3.2 ons transnational 78 / 100 characters 1. Estonian Ministry Events/meetings CAT4-PP1-A-0 Participation in international No 2.1 4,000.00 of Economic Affair 6 conferences on 3.1 s and Communicati Sustainability reporting and 3.2 ons Real-time economy 93 / 100 characters 1. Estonian Ministry Events/meetings CAT4-PP1-A-0 Project kickoff meeting No 1.1 4,000.00 of Economic Affair 7 hosting in Estonia 1.2 s and Communicati (premises, catering, one 1.3 ons dinner) 2.1 3.1 75 / 100 characters 3.2 1. Estonian Ministry Events/meetings CAT4-PP1-A-0 Engagement of larger circle No 1.1 15,000.00 of Economic Affair 8 of stakeholders in EE - 1.2 s and Communicati roundtables 3x 1.3 ons 2.1 66 / 100 characters 3.1 3.2 1. Estonian Ministry Specialist support CAT4-PP1-E-0 Sustainability reporting No 1.3 10,000.00 of Economic Affair 9 service design workshop, s and Communicati customer journey map ons development (3 days workshop) 100 / 100 characters Total 1,014,580.00 43/51  Project Acronym: SusTool Submission Date : 26/04/2022 08:34:56 Project Number: Project Version Number: 1 Contracting partner Group of Item no. Specification Investment item? Group of activities Planned contract expenditure no. value 1. Estonian Ministry Specialist support CAT4-PP1-E-1 Translation Tool content No 1.1 10,000.00 of Economic Affair 0 materials to estonian 1.2 s and Communicati 3.1 ons 47 / 100 characters 3.2 1. Estonian Ministry Communication CAT4-PP1-C-1 Sustainability Reporting Tool No 3.1 6,000.00 of Economic Affair 1 guideline visual design 3.2 s and Communicati ons 53 / 100 characters 1. Estonian Ministry IT CAT4-PP1-B-1 IT solution for the Reporting No 1.3 96,120.00 of Economic Affair 2 Tool: partial cost s and Communicati ons 49 / 100 characters 6. DIMECC Ltd. Specialist support CAT4-PP6-E-1 Transfer seminars for FIN No 3.2 10,000.00 3 companies 36 / 100 characters 6. DIMECC Ltd. Events/meetings CAT4-PP6-A-1 Hosting partner meeting in No 1.1 5,000.00 4 FIN 1.2 1.3 30 / 100 characters 2.1 3.1 3.2 6. DIMECC Ltd. Communication CAT4-PP6-C-1 Engagement of larger circle No 3.1 15,000.00 5 of stakeholders in FIN - roundtables 3x 67 / 100 characters 6. DIMECC Ltd. Specialist support CAT4-PP6-E-1 Transfer seminars for FIN No 3.2 20,000.00 6 min 50 companies 43 / 100 characters 6. DIMECC Ltd. Specialist support CAT4-PP6-E-1 Best practice collecting, No 3.1 30,000.00 7 documenting and sharing (events, stories, materials, etc.) 84 / 100 characters 6. DIMECC Ltd. Specialist support CAT4-PP6-E-1 Translating the Tool content No 1.3 15,000.00 8 to finnish 39 / 100 characters 6. DIMECC Ltd. IT CAT4-PP6-B-1 IT solution for the Reporting No 1.3 36,450.00 9 Tool: partial cost 49 / 100 characters 4. Ministry of Enviro Events/meetings CAT4-PP4-A-2 Public sector involvement No 3.1 5,000.00 nmental Protection 0 and awareness raising event 3.2 and Regional Devel in LV opment of the Repu blic of Latvia 59 / 100 characters Total 1,014,580.00 44/51  Project Acronym: SusTool Submission Date : 26/04/2022 08:34:56 Project Number: Project Version Number: 1 Contracting partner Group of Item no. Specification Investment item? Group of activities Planned contract expenditure no. value 4. Ministry of Enviro Events/meetings CAT4-PP4-A-2 Partner meeting hosting in No 1.1 5,000.00 nmental Protection 1 LV 1x 1.2 and Regional Devel 1.3 opment of the Repu 32 / 100 characters 2.1 blic of Latvia 3.1 3.2 4. Ministry of Enviro Events/meetings CAT4-PP4-A-2 Engagement of larger circle No 3.1 15,000.00 nmental Protection 2 of stakeholders in LV - and Regional Devel roundtables 3x opment of the Repu blic of Latvia 66 / 100 characters 4. Ministry of Enviro Specialist support CAT4-PP4-E-2 Transfer seminars for LV No 3.2 14,000.00 nmental Protection 3 companies and Regional Devel opment of the Repu 35 / 100 characters blic of Latvia 4. Ministry of Enviro Communication CAT4-PP4-C-2 Best practice collecting, No 1.3 15,000.00 nmental Protection 4 documenting and sharing 3.1 and Regional Devel (events, stories, materials, opment of the Repu etc.) blic of Latvia 84 / 100 characters 4. Ministry of Enviro Specialist support CAT4-PP4-E-2 Translating the Tool content No 1.3 12,000.00 nmental Protection 5 to latvian and Regional Devel opment of the Repu 39 / 100 characters blic of Latvia 4. Ministry of Enviro Communication CAT4-PP4-C-2 Project final conference, No 3.1 50,000.00 nmental Protection 6 hybrid event for high level 3.2 and Regional Devel dissemination for large circle opment of the Repu of stakeholders blic of Latvia 100 / 100 characters 7. Association INF Specialist support CAT4-PP7-E-2 Transfer seminars for LT No 3.2 10,000.00 OBALT 7 companies 35 / 100 characters 7. Association INF Project management CAT4-PP7-D-2 Partner meeting hosting in No 1.1 5,000.00 OBALT 8 LT 1.2 1.3 29 / 100 characters 2.1 3.1 3.2 7. Association INF Communication CAT4-PP7-C-2 Engagement of larger circle No 3.1 9,000.00 OBALT 9 of stakeholders in LT - roundtables 3x 66 / 100 characters 7. Association INF Events/meetings CAT4-PP7-A-3 Public sector involvement No 3.1 4,000.00 OBALT 0 and awareness raising event 3.2 in LT 59 / 100 characters 7. Association INF Specialist support CAT4-PP7-E-3 Translating the Tool content No 1.3 12,000.00 OBALT 1 to lithuanian 42 / 100 characters Total 1,014,580.00 45/51  Project Acronym: SusTool Submission Date : 26/04/2022 08:34:56 Project Number: Project Version Number: 1 Contracting partner Group of Item no. Specification Investment item? Group of activities Planned contract expenditure no. value 7. Association INF Specialist support CAT4-PP7-E-3 Legal support No 1.3 5,000.00 OBALT 2 14 / 100 characters 7. Association INF Communication CAT4-PP7-C-3 Best practice collecting, No 3.1 16,000.00 OBALT 3 documenting and sharing (events, stories, materials, etc.) 84 / 100 characters 7. Association INF Specialist support CAT4-PP7-E-3 Tool piloting support No 2.1 10,000.00 OBALT 4 22 / 100 characters 7. Association INF Project management CAT4-PP7-D-3 Financial administration No 1.1 15,000.00 OBALT 5 1.2 24 / 100 characters 1.3 2.1 3.1 3.2 7. Association INF National control CAT4-PP7-F-3 Controller costs ca 4x No N/A 10,000.00 OBALT 6 22 / 100 characters 7. Association INF IT CAT4-PP7-B-3 IT solution for the Reporting No 1.3 39,150.00 OBALT 7 Tool: partial cost 49 / 100 characters 7. Association INF Communication CAT4-PP7-C-3 Visual design of No 1.2 9,000.00 OBALT 8 recommendations 3.1 (visualisations, infographics, 3.2 printings, etc.) 80 / 100 characters 2. Estonian Associa Events/meetings CAT4-PP2-A-3 Awareness raising events No 3.1 7,500.00 tion of Information 9 among target group 3.2 Technology and Tel companies ecommunications 54 / 100 characters 2. Estonian Associa Specialist support CAT4-PP2-E-4 Transfer seminars for EE No 3.2 15,000.00 tion of Information 0 companies Technology and Tel ecommunications 35 / 100 characters 2. Estonian Associa Communication CAT4-PP2-C-4 Best practice collecting No 3.1 30,000.00 tion of Information 1 Technology and Tel 24 / 100 characters ecommunications 2. Estonian Associa IT CAT4-PP2-B-4 IT solution for the Reporting No 1.3 28,000.00 tion of Information 2 Tool: partial cost Technology and Tel ecommunications 49 / 100 characters 3. Let´s Do It Foun Specialist support CAT4-PP3-E-4 Visual design of No 1.2 11,900.00 dation 3 recommendations 3.1 (visualisations, infographics, 3.2 printings, etc.) 80 / 100 characters Total 1,014,580.00 46/51  Project Acronym: SusTool Submission Date : 26/04/2022 08:34:56 Project Number: Project Version Number: 1 Contracting partner Group of Item no. Specification Investment item? Group of activities Planned contract expenditure no. value 3. Let´s Do It Foun Events/meetings CAT4-PP3-A-4 No 3.1 7,500.00 dation 4 Awareness raising events 3.2 among target group companies 55 / 100 characters 3. Let´s Do It Foun Events/meetings CAT4-PP3-A-4 Collection of the No 1.2 4,600.00 dation 5 recommendations (meetings, roundtables, etc) 62 / 100 characters 3. Let´s Do It Foun IT CAT4-PP3-B-4 IT solution for the Reporting No 1.3 35,360.00 dation 6 Tool: partial cost 49 / 100 characters 3. Let´s Do It Foun Specialist support CAT4-PP3-E-4 Translation No 1.2 5,000.00 dation 7 recommendations for Tool 36 / 100 characters 5. Latvian Informati Events/meetings CAT4-PP5-A-4 Engagement of larger circle No 1.2 15,000.00 on and Communicat 8 of stakeholders in LV - 3.1 ions Technology As roundtables 3x sociation (LIKTA) 66 / 100 characters 5. Latvian Informati Events/meetings CAT4-PP5-A-4 Awareness raising events No 3.1 10,000.00 on and Communicat 9 among target group 3.2 ions Technology As companies sociation (LIKTA) 54 / 100 characters 5. Latvian Informati Specialist support CAT4-PP5-E-5 Legal adviser for organising No 1.3 20,000.00 on and Communicat 0 joint procurement for the IT ions Technology As solution sociation (LIKTA) 67 / 100 characters 5. Latvian Informati Specialist support CAT4-PP5-E-5 Translation Tool content to No 1.1 15,000.00 on and Communicat 1 latvian 1.2 ions Technology As sociation (LIKTA) 35 / 100 characters 5. Latvian Informati IT CAT4-PP5-B-5 IT solution for the Reporting No 1.3 15,000.00 on and Communicat 2 Tool: partial cost ions Technology As sociation (LIKTA) 49 / 100 characters 5. Latvian Informati Specialist support CAT4-PP5-E-5 Best practice collecting No 1.3 10,000.00 on and Communicat 3 3.1 ions Technology As 24 / 100 characters sociation (LIKTA) 8. Ministry of Finan Specialist support CAT4-PP8-E-5 Translation costs for No 3.1 3,000.00 ce of Estonia 4 dissemination and transfer 3.2 materials 59 / 100 characters 8. Ministry of Finan Specialist support CAT4-PP8-E-5 Legal analysis (for all No 1.1 50,000.00 ce of Estonia 5 partners if needed) 43 / 100 characters Total 1,014,580.00 47/51  Project Acronym: SusTool Submission Date : 26/04/2022 08:34:56 Project Number: Project Version Number: 1 Contracting partner Group of Item no. Specification Investment item? Group of activities Planned contract expenditure no. value 8. Ministry of Finan Events/meetings CAT4-PP8-A-5 24 seminars incl 1 live No 3.2 15,000.00 ce of Estonia 6 streaming online, with later access for the companies 79 / 100 characters 8. Ministry of Finan Specialist support CAT4-PP8-E-5 Consultancy on sustainability No 1.1 50,000.00 ce of Estonia 7 requirements, or training on this issue for project staff 87 / 100 characters 1. Estonian Ministry IT CAT4-PP1-B-5 Sustainability Reporting Tool No 1.3 10,000.00 of Economic Affair 8 web platform and CVI s and Communicati ons 50 / 100 characters Total 1,014,580.00 7.1.2 Equipment Contracting partner Group of Item no. Specification Investment item? Group of activities Planned contract expenditure no. value Total 22,200.00 48/51  Project Acronym: SusTool Submission Date : 26/04/2022 08:34:56 Project Number: Project Version Number: 1 Contracting partner Group of Item no. Specification Investment item? Group of activities Planned contract expenditure no. value 6. DIMECC Ltd. Office equipment CAT5-PP6-A-0 Computer for the project No 1.1 2,500.00 1 management 1.2 1.3 35 / 100 characters 2.1 3.1 3.2 4. Ministry of Enviro Office equipment CAT5-PP4-A-0 Computer and mobile for the No 1.1 5,000.00 nmental Protection 2 project management 1.2 and Regional Devel 1.3 opment of the Repu 46 / 100 characters 2.1 blic of Latvia 3.1 3.2 7. Association INF Office equipment CAT5-PP7-A-0 Computer and mobile for the No 1.1 4,500.00 OBALT 3 project management 1.2 1.3 46 / 100 characters 2.1 3.1 3.2 2. Estonian Associa Office equipment CAT5-PP2-A-0 Computer for the project No 1.1 3,000.00 tion of Information 4 management 1.2 Technology and Tel 1.3 ecommunications 35 / 100 characters 2.1 3.1 3.2 3. Let´s Do It Foun Office equipment CAT5-PP3-A-0 Computer for the project No 1.1 2,700.00 dation 5 management 1.2 1.3 35 / 100 characters 2.1 3.1 3.2 5. Latvian Informati Office equipment CAT5-PP5-A-0 Computer for the project No 1.1 2,000.00 on and Communicat 6 management 1.2 ions Technology As 1.3 sociation (LIKTA) 35 / 100 characters 2.1 3.1 3.2 8. Ministry of Finan Office equipment CAT5-PP8-A-0 Computer for the project No 1.1 2,500.00 ce of Estonia 7 management 1.2 1.3 35 / 100 characters 2.1 3.1 3.2 Total 22,200.00 49/51  Project Acronym: SusTool Submission Date : 26/04/2022 08:34:56 Project Number: Project Version Number: 1 7.1.3 Infrastructure and works Contracting partner Group of Item no. Specification Investment item? Group of activities Planned contract expenditure no. value Please select Please select CAT6-PP--01 Please select 0.00 0 / 100 characters Total 0.00 7.2 Planned project budget per funding source & per partner No. Partner Funding Co-financing rate Total Programme co- Own contribution State aid & role Partner name status Country source [in %] [in EUR] financing [in EUR] instrument [in EUR] 1-LP Estonian Ministry of Active EE ERDF 80.00 % 688,184.00 550,547.20 137,636.80 For each Economic Affairs 22/09/2022 partner, the and State aid Communications relevance and applied aid 2-PP Estonian Active EE ERDF 80.00 % 324,000.00 259,200.00 64,800.00 measure are Association of 22/09/2022 defined in the Information State aid Technology and section Telecommunications 3-PP Let´s Do It Active EE ERDF 80.00 % 389,044.00 311,235.20 77,808.80 Foundation 22/09/2022 4-PP Ministry of Active LV ERDF 80.00 % 442,984.00 354,387.20 88,596.80 Environmental 22/09/2022 Protection and Regional Development of the Republic of Latvia 5-PP Latvian Information Active LV ERDF 80.00 % 408,984.00 327,187.20 81,796.80 and 22/09/2022 Communications Technology Association (LIKTA) 6-PP DIMECC Ltd. Active FI ERDF 80.00 % 400,450.00 320,360.00 80,090.00 22/09/2022 7-PP Association Active LT ERDF 80.00 % 443,802.00 355,041.60 88,760.40 INFOBALT 22/09/2022 8-PP Ministry of Finance Active EE ERDF 80.00 % 379,876.00 303,900.80 75,975.20 of Estonia 22/09/2022 Total ERDF 3,477,324.00 2,781,859.20 695,464.80 Total 3,477,324.00 2,781,859.20 695,464.80 50/51  Project Acronym: SusTool Submission Date : 26/04/2022 08:34:56 Project Number: Project Version Number: 1 7.3 Spending plan per reporting period EU partners (ERDF) Total Total Programme co-financing Total Programme co-financing Preparation costs 24,000.00 19,200.00 24,000.00 19,200.00 Period 1 347,732.00 278,185.60 347,732.00 278,185.60 Period 2 695,464.00 556,371.20 695,464.00 556,371.20 Period 3 695,464.00 556,371.20 695,464.00 556,371.20 Period 4 683,466.00 546,772.80 683,466.00 546,772.80 Period 5 683,466.00 546,772.80 683,466.00 546,772.80 Period 6 347,732.00 278,185.60 347,732.00 278,185.60 Total 3,477,324.00 2,781,859.20 3,477,324.00 2,781,859.20 51/51  KOOSTÖÖKOKKULEPE NR 1.1-7/22-462 24.08.2022 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM), registrikood 70003158, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, mida esindab põhimääruse alusel ettevõtlus- ja tehnoloogiaminister Kristjan Järvan ja Rahandusministeerium, registrikood 70000272, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, mida esindab põhimääruse alusel rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus (edaspidi asutus), edaspidi koos nimetatud pooled ja eraldi pool, LÄHTUDES poolte ühisest huvist rakendada Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiivi 2014/95, seoses mitmekesisust käsitleva teabe ja muu kui finantsteabe avalikustamisega teatavate suurettevõtjate ja kontsernide poolt ning töötada ühisprojekti raames välja jätkusuutlikkuse aruandluse metoodika, milleks taotleti rahastust INTERREG Baltic Sea Region fondist projektile SusTool (edaspidi projekt, Lisa 3), sõlmisid käesoleva koostöökokkuleppe (edaspidi koostöölepe) alljärgnevas: 1. Koostööleppe eesmärk ja objekt 1.1. Koostööleppe eesmärgiks on toetada reaalajamajanduse visiooni ja tööplaani alameesmärgi „andmepõhine aruandlus“ ja „rahvusvahelise koostöö edendamine“ saavutamist (lisa 1). 1.2. Koostööleppe tegevuse elluviimisel lähtutakse muuhulgas teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse §-des 2 ja 19 sätestatust. 1.3. Koostööleppe objektiks on 2023–2025 aastateks planeeritud projekti elluviimisega seotud asutuse tegevustega kaasneva omafinantseeringu katmine MKM teadus- ja arendustegevuseks ette nähtud riigieelarveliste vahendite sihtotstarbelisel kasutamisel summas kokku 75 976 eurot käibemaksuta (lisa 2). Summa eraldatakse aastate lõikes järgnevalt: 1.3.1 2023. aastal 47 038 EUR; 1.3.2 2024. aastal 12 969 EUR; 1.3.3 2025. aasal 15 969 EUR. 1.4. Juhul kui projekt saab negatiivse rahastusotsuse INTERREG Baltic Sea Region poolt, kuulub asutusele eraldatud summa tagastamisele MKM arveldusarvele, mis lähtub valitsemisalade vahelistest riigieelarve ülekandmise alustest. 1.5. Juhul kui projekti elluviimise jooksul toimuvad muudatused lisa 3 toodud projektis, lepivad pooled selles koostöölepingust eraldi kokku. 2. MKMi õigused ja kohustused  2 2.1. MKMil on õigus küsida asutuselt teavet ja dokumente tehtud kulutuste ning elluviidud tegevuste tõendamiseks. 2.2. MKM kohustub: 2.2.1. jagama koostööleppe täitmiseks asutusele vajalikku informatsiooni; 2.2.2. korraldama riigieelarve muudatusettepaneku väljatöötamise vastavate muudatuste sätestamiseks 2023. a riigieelarve seadusesse asutusele teadus- arendustegevus tööks ette nähtud riigieelarveliste vahendite ülekandmiseks sihtotstarbeliste tegevuste elluviimiseks. 3. Asutuse õigused ja kohustused: 3.1. Asutusel on õigus saada teavet punktis 2.2.2 ette nähtud kohustuse täitmise kohta. 3.2. Asutus kohustub: 3.2.1 viima ellu tähtajaliselt koostööleppega MKMi ees ja projektis võetud kohustused; 3.2.2 lähtuma oma tegevuses ja koostööleppe täitmisel parimast oskusteabest, sh Euroopa Komisjoni poolt tulevatest juhistest jätkusuutlikkuse aruandluse metoodika kohta, teadus– ja arendustegevuse juhendmaterjalidest, Frascati meetodist1 ja dokumendist „Tehnoloogilise valmiduse tasemed, TVT (Technology Readiness Levels, TRL)2 ja koostööleppe lisades märgitud dokumentidest; 3.2.3 esitama projekti kohustusliku aruandluse käigus enda tegevuste kohta sisu- ja finantsaruande vastavalt INTERREG Baltic Sea Region määratud tähtaegadele. MKMi järelepärimisel andma lisainformatsiooni MKMi poolt nõutavas vormis; 3.2.4 esitama vajalikku teavet ja dokumente tehtud kulutuste tõendamiseks; 3.2.5 mitte edasi delegeerima MKMi eelneva kirjaliku nõusolekuta koostööleppega sätestatud õigusi ja kohustusi; 3.2.6 viima koostööleppe alusel tegevused ellu projektis määratud tähtaja jooksul; 3.2.7 juhul kui asutus ei kasuta talle eraldatud vahendeid sihtotstarbeliselt antud koostööleppe kohaselt või ei kasuta neid ära punktis 3.2.6 viidatud tähtajaks, kohustub asutus tagastama riigieelarvesse selle osa, mida asutus ei ole õigeaegselt ja sihtotstarbeliselt ära kasutanud; 3.2.8 kaasama projektis osaleva MKMi esindaja hankemenetluste läbiviimiseks hankekomisjoni juhul kui teenuseid või asju tellitakse hankemenetluse raames alates lihthanke piirmäärast. 4. Koostööleppe tegevuste rahastamine 4.1. Asutus viib ellu lisades 2 ja 3 toodud tegevused punkti 2.2.2 alusel tehtud riigieelarve muudatuste tulemusena eraldatud teadus- ja arendustegevuste vahenditest. 4.2. Koostööleppe alusel ellu viidavate tegevuste rahalise kulu kogumaksumus ei ole suurem kui 75 976 eurot ilma käibemaksuta. 5. Koostööleppe kehtivus 5.1. Koostöölepe jõustub selle sõlmimisest ja kehtib kuni punktis 3.2.6 sätestatud kohustuste nõuetekohase täitmiseni. Koostöölepet võib muuta või lõpetada üksnes poolte kirjaliku kokkuleppe alusel. 5.2. Pool võib koostööleppe ennetähtaegselt lõpetada teatades sellest teisele poolele ette vähemalt 60 päeva. 5.3. Koostööleppe tingimuste täitmata jätmisel või mittenõuetekohasel täitmisel on mõlemal poolel õigus koostöölepe lõpetada. 6. Volitatud esindajad ja teadete edastamine ning isikuandmete kaitse 6.1. MKMi volitatud esindajaks koostööleppe täitmisega seotud küsimustes on Sirli Heinsoo, tel 639 7604, e-post [email protected], või teda asendav isik. 1 https://read.oecd-ilibrary.org/science-and-technology/frascati-manual-2015_9789264239012-en#page1, FrascatiManual2015_2ptk.pdf (etag.ee) 2 Technology-readiness-levels.pdf (etag.ee) , Tehnoloogilise-valmiduse-tasemed.pdf (etag.ee)  3 6.2. Asutuse volitatud esindajaks koostööleppe täitmisega seotud küsimustes on Marika Taal, tel 6113765, e-post [email protected], või teda asendav isik. 6.3. Poole volitatud esindajal on õigus esindada poolt kõikides koostööleppe täitmisega seotud küsimustes, v.a koostööleppe muutmine, koostööleppe erakorraline ühepoolne lõpetamine ning kahjude hüvitamise nõude esitamine. 6.4. Informatiivsete teadete edastamine toimub üldjuhul telefoni või e-posti teel. Juhul kui teate edastamisel on õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm. 6.5. Koostööleppe pool kohustub teist poolt informeerima kõikidest olulistest asjaoludest, mis võivad mõjutada või takistada kokkuleppes sätestatud kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist. 7. Koostööleppe lisad Koostööleppe juurde kuuluvad allkirjastamise hetkel lisadena alljärgnevad dokumendid: 7.1. Lisa 1 – Reaalajamajanduse visioon ja tööplaan; 7.2. Lisa 2 – Asutuse tegevused ja eelarve jaotus; 7.3. Lisa 3 – Projekti taotlus. 8. Lõppsätted 8.1. Koostööleppe täitmisel tõusetuvad vaidlused püüavad pooled lahendada läbirääkimiste teel, kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse erimeelsused Eesti Vabariigi seadusega ettenähtud korras (mh Vabariigi Valitsuse seadus § 101). 8.2. Koostöölepe on allkirjastatud digitaalselt. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)  Lisa 2 2023 2024 2025 Personali- ja majandamiskulud Personalikulu 19952 9976 9976 Kontori jm üldkulud 2993 1497 1497 Reisikulud 2993 1496 1496 Tõlked 600 Õiguslik analüüs 10000 Jätkusuutlikkuse hindamise konsultatsiooniteenus 10000 Seminaride korraldamine 3000 Töövahendid (arvuti) 500 KOKKU 47038 12969 15969