Lennundusseaduse rakendusaktide eelnõude Vabariigi Valitsuse istungile esitamine

Riigikantselei 23.08.2022 nr 2-1/2022/4832 Lennundusseaduse rakendusaktide eelnõude Vabariigi Valitsuse istungile esitamine Esitame Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda arvamiseks lennundusseaduse rakendusaktide eelnõud. Tegemist on kiireloomulisuse kehtestamise vajadusega. Seetõttu palume eelnõusid arutada võimaluse korral 25.08.2022. a Vabariigi Valitsuse istungil. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut majandus- ja taristuminister Lisad: 1) Vabariigi Valitsuse korralduse „Lennupiirangud õhusõidukitele ja geograafilised alad mehitamata õhusõiduki lendamise piiramiseks„ eelnõu ja seletuskiri; 2) Vabariigi Valitsuse määruse „Lennupiirangute alas või geograafilises alas või ajutises geograafilises alas lendamiseks loa taotlemise ja selle andmise kord ning loa andjate määramine“ eelnõu ja seletuskiri; 3) Vabariigi Valitsuse määruse „Mehitamata õhusõiduki lendamise piiramiseks ajutise geograafilise ala kehtestamise, lõpetamise ning sellest teavitamise kord“ eelnõu ja seletuskiri. Tairi Tonkson 625 6454 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  EELNÕU 22.08.2022 VABARIIGI VALITSUS KORRALDUS … 2022. a nr Lennupiirangud õhusõidukitele ja geograafilised alad mehitamata õhusõiduki lendamise piiramiseks Korraldus kehtestatakse lennundusseaduse § 41 lõike 1 alusel. 1. Reguleerimisala 1.1. Korraldusega kehtestatakse lennupiirangud õhusõidukitele ja geograafilised alad mehitamata õhusõiduki lendamise piiramiseks riigi julgeoleku ja avaliku korra tagamise ning keskkonnakaitse eesmärgil Eesti õhuruumi osades. 1.2. Lennupiiranguga hõlmatud õhuruumi osa ja geograafilised alad mehitamata õhusõiduki lendamise piiramiseks piiritletakse geograafiliste koordinaatidega WGS-84-süsteemis ning kõrgusega maa- või veepinnast. Lennupiiranguga hõlmatud õhuruumi osa ja geograafilise ala mehitamata õhusõiduki lendamise piiramise alapiiriks on maa- või veepind, kui käesolev korraldus ei kehtestata teisiti. 1.3. Mehitamata õhusõiduki lendamise piiramiseks geograafiliste koordinaatide piiritlemisel lisandub riigi julgeoleku või avaliku korra tagamise eesmärgil ohutusala kuni 50 meetri ulatuses maa-ala või ehitise (edaspidi objekt) kinnistu piirist kui see on vajalik objekti töövõime säilitamise või ohu vältimiseks. Ohutusala kehtib korralduse punktis 5.1 kehtestatud alades mehitamata õhusõiduki lendamise piiramiseks. 1.4. Korralduse punktides 2‒4 nimetatud lennupiiranguid on kohustatud järgima mehitatud õhusõiduk. 1.5. Käesolevas korralduses sätestatud lennupiirangud ei laiene õhusõiduki stardile ja maandumisele sertifitseeritud või mittesertifitseeritud käitamistingimustega lennuväljalt või kopteriväljakult või kui seda nõuab lennuohutus. 2. Lennupiirangud õhusõidukitele keskkonnakaitse eesmärgil 2.1. Lennupiirangud keskkonnakaitse eesmärgil kehtestatakse järgmistel aladel: 1) Vilsandi: 583212N 214618E – 582918N 215607E – 582201N 220146E – 581950N 220131E – 581404N 215506E – 581915N 214543E, ala ülapiiriks on 3500 jalga (1050 m) vastavalt maa- või veepinnast; 2) Matsalu: 585200N 232100E – 585200N 232300E – 584827N 233239E – 584916N 234548E – 584547N 235922E – 584347N 235822E – 583858N 232325E – 584458N 231801E, ala ülapiiriks on 3500 jalga (1050 m) vastavalt maa- või veepinnast; 3) Allirahu: 580957N 224625E – 580959N 224935E – 580846N 224933E – 580845N 224631E, ala ülapiiriks on 1500 jalga (450 m) vastavalt maa- või veepinnast; 4) Hari kurk: 590157N 230009E – 585558N 230622E – 585540N 230512E – 585733N 225930E – 590132N 225637E, ala ülapiiriks on 1000 jalga (300 m) vastavalt maa- või veepinnast; 5) Hiiumaa laiud: 585058N 225809E – 584514N 231309E – 584325N 230731E – 584520N 225959E – 585031N 225635E, ala ülapiiriks on 1500 jalga (450 m) vastavalt maa- või veepinnast; 6) Krassi: 592054N 234600E – 592055N 234651E – 592024N 234655E – 592024N 234558E, ala ülapiiriks on 1000 jalga (300 m) vastavalt maa- või veepinnast; 7) Malusi: 593753N 251809E – 593748N 251950E – 593549N 252018E – 593544N 251843E, ala ülapiiriks on 1500 jalga (450 m) vastavalt maa- või veepinnast; 8) Raudrahu: 584008N 222636E – 584008N 222746E – 583935N 222747E – 583935N 222636E, ala ülapiiriks on 1500 jalga (450 m) vastavalt maa- või veepinnast; 9) Sangelaid: 581200N 235154E – 581222N 235356E – 581222N 235439E – 581111N 235439E – 581042N 235208E – 581113N 235136E, ala ülapiiriks on 1500 jalga (450 m) vastavalt maa- või veepinnast; 10) Selgrahu: 590551N 225217E – 590432N 225405E – 590408N 225210E – 590528N 225049E, ala ülapiiriks on 1500 jalga (450 m) vastavalt maa- või veepinnast; 11) Uhtju: 594223N 262805E – 594218N 263240E – 593858N 263248E – 593858N 262903E, ala ülapiiriks on 1500 jalga (450 m) vastavalt maa- või veepinnast; 12) Klaasirahu: 584821N 222120E – 584822N 222336E – 584634N 222434E – 584624N 222117E, ala ülapiiriks on 1500 jalga (450 m) vastavalt maa- või veepinnast; 13) Käina laht: 585042N 225302E – 584948N 225341E – 584708N 224631E – 584811N 224449E – 584924N 224559E, ala ülapiiriks on 1000 jalga (300 m) vastavalt maa- või veepinnast; 14) Hellamaa laht ja laiud: 590119N 225000E – 585906N 225634E – 585640N 225925E – 585407N 230453E – 585251N 230123E – 590007N 225009E, ala ülapiiriks on 1000 jalga (300 m) vastavalt maa- või veepinnast; 15) Kõrgessaare-Mudaste: 590155N 222814E – 590217N 223047E – 590145N 223527E – 585743N 222836E – 585656N 222534E – 585836N 222217E, ala ülapiiriks on 1000 jalga (300 m) vastavalt maa- või veepinnast; 16) Küdema laht: 583444N 221737E – 583116N 221923E – 582907N 221732E – 582923N 221426E – 583251N 221236E, ala ülapiiriks on 1000 jalga (300 m) vastavalt maa- või veepinnast; 17) Lõu laht: 580751N 220734E – 580722N 221143E – 580337N 221011E – 580438N 220518E, ala ülapiiriks on 1000 jalga (300 m) vastavalt maa- või veepinnast; 18) Siiksaare-Oessaare lahed: 582034N 225047E – 581941N 225607E – 581748N 225830E – 581727N 225043E, ala ülapiiriks on 1000 jalga (300 m) vastavalt maa- või veepinnast; 19) Kahtla-Kübassaare rannik ja lahed: 582840N 230928E – 582647N 231925E – 582444N 231932E – 582433N 230958E – 582057N 230143E – 582054N 225702E, ala ülapiiriks on 1000 jalga (300 m) vastavalt maa- või veepinnast; 20) Väike väin: 583928N 230129E – 583712N 230640E – 583531N 230436E – 583201N 232247E – 583028N 232526E – 582654N 231928E – 583648N 225728E, ala ülapiiriks on 1000 jalga (300 m) vastavalt maa- või veepinnast; 21) Häädemeeste-Võiste rannik: 581247N 242801E – 580857N 242905E – 580416N 242902E – 580444N 242646E – 581238N 242648E, ala ülapiiriks on 1000 jalga (300 m) vastavalt maa- või veepinnast; 22) Audru polder: 582251N 241802E – 582400N 241813E – 582409N 241948E – 582347N 242343E – 582320N 242227E, ala ülapiiriks on 1000 jalga (300 m) vastavalt maa- või veepinnast; 23) Hullo ja Sviby lahed ja laiud: 585815N 231548E – 585847N 231827E – 585719N 231900E – 585600N 231727E – 585634N 231422E – 585856N 231226E, ala ülapiiriks on 1000 jalga (300 m) vastavalt maa- või veepinnast; 24) Haapsalu siselahed: 590521N 233149E – 585825N 234512E – 585621N 233255E – 590453N 232827E, ala ülapiiriks on 1000 jalga (300 m) vastavalt maa- või veepinnast; 25) Puhtu-Laelatu – Nehatu – Paadrema kaitsealad: 583651N 232823E – 583651N 233506E – 583037N 235037E – 582843N 234703E – 582934N 233858E – 583339N 232725E, ala ülapiiriks on 1000 jalga (300 m) vastavalt maa- või veepinnast; 26) Eru laht ja laiud: 593543N 254701E – 593408N 255051E – 593347N 254837E – 593411N 254619E, ala ülapiiriks on 1000 jalga (300 m) vastavalt maa- või veepinnast; 27) Emajõe suudmeala: 582822N 271446E – 582149N 272623E – 582018N 272508E – 581829N 271013E – 582629N 270610E, ala ülapiiriks on 3500 jalga (1050 m) vastavalt maa- või veepinnast; 28) Soitsjärv: 583415N 263924E – 583349N 264110E – 583229N 264248E – 583322N 264004E, ala ülapiiriks on 1000 jalga (300 m) vastavalt maa- või veepinnast; 29) Endla järv: 585215N 261027E – 585219N 261245E – 585112N 261305E – 585051N 261242E – 585050N 261104E, ala ülapiiriks on 1000 jalga (300 m) vastavalt maa- või veepinnast; 30) Räpina polder: 581028N 272948E – 580745N 273144E – 580624N 273141E – 580621N 272909E – 580752N 272812E – 581001N 272755E, ala ülapiiriks on 1000 jalga (300 m) vastavalt maa- või veepinnast; 31) Alam-Pedja looduskaitseala: 583615N 255242E – 583420N 261353E – 582813N 262103E – 582306N 262320E – 582328N 261156E, ala ülapiiriks on 3500 jalga (1050 m) vastavalt maa- või veepinnast. 2.2. Punkti 2.1 alapunktides 1–5, 10–12 ja alapunktis 31 nimetatud aladel võib lend toimuda vaid Keskkonnaameti loa alusel. 2.3. Punkti 2.1 alapunktides 6–9 nimetatud aladel 1. veebruarist 30. novembrini ja alapunktides 13–30 nimetatud aladel 1. aprillist 30. novembrini võib lend toimuda vaid Keskkonnaameti loa alusel. 3. Lennupiirangud õhusõidukitele riigipiiri läheduses 3.1. Riigi julgeoleku tagamise eesmärgil kehtestatakse järgmine piiranguala: punktist 573300N 271100E mööda Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi piiri punktini 573100N 272100E, edasi mööda Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelist kontrolljoont punktini 592818N 280236E, sealt edasi mööda kontrolljoont punktini 594519N 264317E, sealt edasi mööda punkte 595106N 260442E – 594847N 260108E – 594300N 263900E – 593500N 265200E – 593300N 273900E – 592500N 280000E – 592200N 280400E – 591800N 275000E – 590000N 273700E – 584800N 271600E – 583000N 272400E – 581200N 272400E – 575800N 273300E punktini 573300N 271100E. Ala ülapiiriks on 1000 jalga (300 m) vastavalt maa- või veepinnast. 3.2. Punktis 3.1 nimetatud piirangualal võib lend toimuda vaid Politsei- ja Piirivalveameti loa alusel. 3.3. Kui lend suundub mittekontrollitavas õhuruumis Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelisele kontrolljoonele või Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi maismaapiirile lähemale kui 5 km (2,7 meremiili) ja toimub allpool lennutasandit (FL) 95 ehk 2900 m, tuleb lennuplaan esitada vähemalt 60 minutit enne väljumist, tehes lennuplaani märkuste väljale märke „piir“ (RMK/border). 3.4. Kui lend suundub mittekontrollitavas õhuruumis Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelisele kontrolljoonele lähemale kui 5 km (2,7 meremiili) ja toimub allpool lennutasandit (FL) 95 ehk 2900 m, siis teavitab lennuliiklusteeninduse büroo (ATS-büroo) või vastav lennuliiklusteeninduse üksus (ATS-üksus) vähemalt 60 minutit enne lennu toimumist Politsei- ja Piirivalveametit. 4. Lennupiirangud õhusõidukitele riigi julgeoleku tagamise eesmärgil Korralduse lisa 1 punktis 1 loetletud aladel võib lend toimuda ainult objekti valdaja loa alusel, kui lennupiiranguna ei ole kehtestatud keeluala. 5. Geograafilised alad mehitamata õhusõiduki lendamise piiramiseks 5.1. Geograafilised alad mehitamata õhusõiduki lendamise piiramiseks riigi julgeoleku või avaliku korra tagamise eesmärgil on sätestatud lisades 1‒3. 5.2. Geograafilised alad mehitamata õhusõiduki lendamise piiramiseks keskkonnakaitse eesmärgil on punktis 2 sätestatud alad, erisusega, et alade ülapiiriks on 400 jalga (120 m) vastavalt maa- või veepinnast. Objekti valdajaks on Keskkonnaamet. 5.3. Geograafiline ala mehitamata õhusõiduki lendamise piiramiseks julgeoleku või avaliku korra tagamise eesmärgil riigipiiri läheduses on punktis 3.1 nimetatud ala. 5.4. Punktides 5.1–5.3 nimetatud aladel võib lend toimuda ainult objekti valdaja loa alusel, kui geograafiline ala mehitamata õhusõiduki lendamise piiramiseks ei ole kehtestatud keelualana. Korralduse põhjendused ja kaalutlused on esitatud korralduse seletuskirjas. Korraldust saab vaidlustada, esitades haldusmenetluse seaduses ette nähtud korras Vabariigi Valitsusele vaide 30 päeva jooksul arvates päevast, millal korraldusest teada saadi või oleks pidanud teada saama. Samuti saab korraldust vaidlustada, esitades halduskohtule kaebuse halduskohtumenetluse seadustikus ette nähtud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavaks tegemisest. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär Lisa 1 Kaitseministeeriumi valitsemisala objektide nimekiri, mille kohale kehtestatakse lennupiirang või geograafiline ala mehitamata õhusõiduki lendamise piiramiseks Lisa 2 Politsei poolt valvatavate ning Kaitsepolitseiameti ja Päästeameti poolt hallatavate objektide nimekiri, mille kohale kehtestatakse geograafiline ala mehitamata õhusõiduki lendamise piiramiseks Lisa 3 Justiitsministeeriumi valitsemisala objektide nimekiri, mille kohale kehtestatakse geograafiline ala mehitamata õhusõiduki lendamise piiramiseks  Vabariigi Valitsuse ….. 2022. a korralduse nr …. „Lennupiirangud õhusõidukitele ja geograafilised alad mehitamata õhusõidukite lendamise piiramiseks“ Lisa 1 Kaitseministeeriumi valitsemisala objektide nimekiri, mille kohale kehtestatakse lennupiirang või geograafiline ala mehitamata õhusõiduki lendamise piiramiseks 1. Kaitseministeeriumi valitsemisala objektide nimekiri, mille kohale kehtestatakse lennupiirang ja geograafiline ala mehitamata õhusõiduki lendamise piiramiseks riigi julgeoleku tagamise eesmärgil: Jrk Objekti valdaja ja Ala- ja ülapiir Ala Koordinaadid nr kontakt aktiveeritus Põhjalaius Idapikkus (lennupiirang) (Northing) (Easting) 1. [email protected] Ala ülapiiriks on 24H 592043N 0272651E Kaitsevägi 2200 jalga (670 592045N 0272613E Juhkentali 58, m) 592102N 0272554E 15007 Tallinn 592121N 0272622E 592122N 0272710E 592052N 0272725E 592043N 0272651E 2. [email protected] Ala ülapiiriks on 24H 592011N 0270654E Kaitsevägi 2200 jalga (670 592022N 0270638E Juhkentali 58, m) 592028N 0270636E 15007 Tallinn 592033N 0270718E 592025N 0270721E 592012N 0270700E 592011N 0270654E 3. [email protected] Ala ülapiiriks on 24H 591152N 0255526E Kaitsevägi 2200 jalga (670 591227N 0255415E Juhkentali 58, m) 591324N 0255344E 15007 Tallinn 591437N 0255530E 591507N 0255416E 591516N 0255415E 591518N 0255438E 591522N 0255611E 591506N 0255638E 591448N 0255911E 591428N 0255924E 591313N 0255841E 591222N 0255755E 591152N 0255526E 4. [email protected] Ala ülapiiriks on 24H 591152N 0255526E Kaitsevägi 2200 jalga (670 591227N 0255415E Juhkentali 58, m) 591324N 0255344E 15007 Tallinn 591437N 0255530E 591507N 0255416E  591516N 0255415E 591518N 0255438E 591522N 0255611E 591506N 0255638E 591448N 0255911E 591428N 0255924E 591313N 0255841E 591222N 0255755E 591152N 0255526E 5. [email protected] Ala ülapiiriks on 24H 592019N 0240511E Kaitsevägi 2200 jalga (670 592020N 0240453E Juhkentali 58, m) 592024N 0240442E 15007 Tallinn 592032N 0240439E 592041N 0240444E 592043N 0240510E 592039N 0240549E 592025N 0240538E 592019N 0240511E 6. [email protected] Ala ülapiiriks on 24H 590646N 0240722E Kaitsevägi 2200 jalga (670 590722N 0240543E Juhkentali 58, m) 590807N 0240540E 15007 Tallinn 590811N 0240749E 590700N 0240752E 590646N 0240722E 7. [email protected] Ala ülapiiriks on 24H 574912N 0270119E Kaitsevägi 2200 jalga (670 574931N 0270051E Juhkentali 58, m) 574938N 0270058E 15007 Tallinn 574940N 0270159E 574934N 0270159E 574912N 0270119E 8. [email protected] Ala ülapiiriks on 24H 582230N 0265354E Kaitsevägi 2200 jalga (670 582231N 0265335E Juhkentali 58, m) 582239N 0265323E 15007 Tallinn 582244N 0265323E 582251N 0265356E 582247N 0265416E 582230N 0265354E 9. [email protected] Ala ülapiiriks on 24H 574525N 0264749E Kaitsevägi 2200 jalga (670 574532N 0264637E Juhkentali 58, m) 574600N 0264640E 15007 Tallinn 574616N 0264703E 574612N 0264754E 574525N 0264749E 10. [email protected] Ala ülapiiriks on NOTAM 592350N 0244239E Kaitsevägi 660 jalga (216 592350N 0244221E Juhkentali 58, m) 592401N 0244223E 15007 Tallinn 592400N 0244243E 592357N 0244243E 592350N 0244239E 11. [email protected] Ala ülapiiriks on NOTAM 592515N 0244604E Kaitsevägi 660 jalga (216 592522N 0244553E Juhkentali 58, m) 592529N 0244608E 15007 Tallinn 592538N 0244614E 592534N 0244632E 592527N 0244640E  592522N 0244633E 592515N 0244604E 12. [email protected] Ala ülapiiriks on NOTAM 592703N 0244334E Kaitsevägi 660 jalga (216 592703N 0244314E Juhkentali 58, m) 592716N 0244254E 15007 Tallinn 592727N 0244255E 592735N 0244318E 592722N 0244357E 592707N 0244342E 592703N 0244334E 13. [email protected] Ala ülapiiriks on NOTAM 592443N 0251445E Kaitsevägi 660 jalga (216 592502N 0251347E Juhkentali 58, m) 592513N 0251419E 15007 Tallinn 592455N 0251459E 592443N 0251445E 14. [email protected] Ala ülapiiriks on NOTAM 582409N 0242810E Kaitsevägi 660 jalga (216 582413N 0242755E Juhkentali 58, m) 582426N 0242814E 15007 Tallinn 582416N 0242835E 582410N 0242828E 582409N 0242810E 15. [email protected] Ala ülapiiriks on NOTAM 582306N 0264437E Kaitsevägi 660 jalga (216 582312N 0264422E Juhkentali 58, m) 582327N 0264441E 15007 Tallinn 582327N 0264450E 582320N 0264504E 582313N 0264454E 582306N 0264437E 16. info@välisluureamet.ee Ala ülapiiriks on 24H 592350N 0244239E Välisluureamet 660 jalga (216 592350N 0244221E Rahumäe tee 4B m) 592401N 0244223E 13415 Tallinn 592400N 0244243E 592357N 0244243E 592350N 0244239E 2. Kaitseministeeriumi valitsemisala objektide nimekiri, mille kohale kehtestatakse geograafiline ala mehitamata õhusõiduki lendamise piiramiseks riigi julgeoleku tagamise eesmärgil: Jrk Objekti valdaja ja Ala- ja ülapiir Ala Koordinaadid nr kontakt aktiveeritus Põhjalaius Idapikkus (lennupiirang) (Northing) (Easting) 1. [email protected] Ala ülapiiriks 24H 592509N 0244507E Kaitsevägi on 500 jalga 592516N 0244504E Juhkentali 58, (152 m) 592518N 0244518E 15007 Tallinn 592513N 0244523E 592509N 0244507E 2. [email protected] Ala ülapiiriks 24H 592459N 0245022E Kaitsevägi on 500 jalga 592502N 0245009E Juhkentali 58, (152 m) 592505N 0245009E 15007 Tallinn 592510N 0245015E 592509N 0245026E 592508N 0245033E 592459N 0245022E 3. [email protected] Ala ülapiiriks 24H 592250N 0243923E Kaitsevägi on 500 jalga 592250N 0243903E Juhkentali 58, (152 m) 592252N 0243856E 15007 Tallinn 592258N 0243850E 592302N 0243852E 592300N 0243912E 592257N 0243919E 592250N 0243923E 4. [email protected] Ala ülapiiriks 24H 592008N 0244140E Kaitsevägi on 500 jalga 592010N 0244126E Juhkentali 58, (152 m) 592023N 0244119E 15007 Tallinn 592025N 0244132E 592012N 0244142E 592008N 0244140E 5. [email protected] Ala ülapiiriks 24H 591752N 0252153E Kaitsevägi on 500 jalga 591758N 0252141E Juhkentali 58, (152 m) 591804N 0252153E 15007 Tallinn 591800N 0252202E 591757N 0252203E 591752N 0252153E 6. [email protected] Ala ülapiiriks 24H 582218N 0264321E Kaitsevägi on 500 jalga 582219N 0264316E Juhkentali 58, (152 m) 582221N 0264312E 15007 Tallinn 582224N 0264312E 582228N 0264320E 582226N 0264325E 582222N 0264325E 582218N 0264321E 7. [email protected] Ala ülapiiriks 24H 580216N 0263402E Kaitsevägi on 500 jalga 580218N 0263347E Juhkentali 58, (152 m) 580227N 0263351E 15007 Tallinn 580230N 0263401E 580225N 0263406E 580218N 0263408E 580216N 0263402E 8. [email protected] Ala ülapiiriks 24H 590438N 0263103E Kaitsevägi on 500 jalga 590442N 0263056E Juhkentali 58, (152 m) 590448N 0263057E 15007 Tallinn 590452N 0263109E 590442N 0263121E 590438N 0263103E 9. [email protected] Ala ülapiiriks 24H 583714N 0231329E Kaitsevägi on 500 jalga 583734N 0231321E Juhkentali 58, (152 m) 583735N 0231341E 15007 Tallinn 583732N 0231402E 583722N 0231403E 583715N 0231345E 583714N 0231329E 10. [email protected] Ala ülapiiriks 24H 584614N 0262924E Kaitsevägi on 500 jalga 584620N 0262920E Juhkentali 58, (152 m) 584623N 0262933E 15007 Tallinn 584617N 0262937E 584614N 0262924E 11. [email protected] Ala ülapiiriks 24H 592555N 0244417E Kaitsevägi on 500 jalga 592601N 0244416E Juhkentali 58, (152 m) 592602N 0244425E 15007 Tallinn 592557N 0244427E 592555N 0244417E 12. [email protected] Ala ülapiiriks 24H 592143N 0272435E Kaitsevägi on 500 jalga 592148N 0272426E Juhkentali 58, (152 m) 592153N 0272439E 15007 Tallinn 592149N 0272447E 592143N 0272435E 13. [email protected] Ala ülapiiriks 24H 592210N 0244319E Kaitsevägi on 500 jalga 592214N 0244300E Juhkentali 58, (152 m) 592220N 0244300E 15007 Tallinn 592218N 0244317E 592210N 0244319E 14. [email protected] Ala ülapiiriks 24H 584439N 0262249E Kaitsevägi on 500 jalga 584445N 0262246E Juhkentali 58, (152 m) 584448N 0262253E 15007 Tallinn 584449N 0262304E 584445N 0262307E 584441N 0262306E 584439N 0262249E 15. [email protected] Ala ülapiiriks 24H 584838N 0252530E Kaitsevägi on 500 jalga 584839N 0252522E Juhkentali 58, (152 m) 584845N 0252521E 15007 Tallinn 584845N 0252533E 584838N 0252530E 16. [email protected] Ala ülapiiriks 24H 585650N 0233147E Kaitsevägi on 500 jalga 585650N 0233137E Juhkentali 58, (152 m) 585658N 0233142E 15007 Tallinn 585653N 0233150E 585650N 0233147E 17. [email protected] Ala ülapiiriks 24H 580306N 0270320E Kaitsevägi on 500 jalga 580313N 0270317E Juhkentali 58, (152 m) 580313N 0270327E 15007 Tallinn 580309N 0270327E 580306N 0270320E 18. [email protected] Ala ülapiiriks 24H 582307N 0243034E Kaitsevägi on 500 jalga 582310N 0243027E Juhkentali 58, (152 m) 582317N 0243029E 15007 Tallinn 582314N 0243036E 582307N 0243034E 19. [email protected] Ala ülapiiriks 24H 585956N 0244806E Kaitsevägi on 500 jalga 585957N 0244757E Juhkentali 58, (152 m) 590001N 0244757E 15007 Tallinn 590000N 0244807E 585956N 0244806E 20. [email protected] Ala ülapiiriks 24H 581548N 0223023E Kaitsevägi on 500 jalga 581553N 0223008E Juhkentali 58, (152 m) 581559N 0223014E 15007 Tallinn 581556N 0223024E 581550N 0223030E 581548N 0223023E 21. [email protected] Ala ülapiiriks 24H 582255N 0253539E Kaitsevägi on 500 jalga 582306N 0253544E Juhkentali 58, (152 m) 582307N 0253559E 15007 Tallinn 582258N 0253600E 582255N 0253539E 22. [email protected] Ala ülapiiriks 24H 592635N 0244751E Kaitsevägi on 500 jalga 592641N 0244747E Juhkentali 58, (152 m) 592643N 0244803E 15007 Tallinn 592636N 0244807E 592635N 0244751E 23. [email protected] Ala ülapiiriks 24H 582226N 0264159E Kaitsevägi on 500 jalga 582234N 0264149E Juhkentali 58, (152 m) 582236N 0264157E 15007 Tallinn 582229N 0264208E 582226N 0264159E 24. [email protected] Ala ülapiiriks 24H 574616N 0260236E Kaitsevägi on 500 jalga 574622N 0260229E Juhkentali 58, (152 m) 574624N 0260243E 15007 Tallinn 574619N 0260247E 574616N 0260236E 25. [email protected] Ala ülapiiriks 24H 592051N 0262117E Kaitsevägi on 500 jalga 592055N 0262114E Juhkentali 58, (152 m) 592056N 0262124E 15007 Tallinn 592052N 0262126E 592051N 0262117E 26. [email protected] Ala ülapiiriks 24H 575049N 0265924E Kaitsevägi on 500 jalga 575053N 0265915E Juhkentali 58, (152 m) 575057N 0265922E 15007 Tallinn 575053N 0265930E 575049N 0265924E 27. [email protected] Ala ülapiiriks 24H 590120N 0244545E Kaitsevägi on 500 jalga 590127N 0244547E Juhkentali 58, (152 m) 590127N 0244559E 15007 Tallinn 590122N 0244601E 590120N 0244545E 28. [email protected] Ala ülapiiriks 24H 590021N 0224508E Kaitsevägi on 500 jalga 590021N 0224459E Juhkentali 58, (152 m) 590027N 0224503E 15007 Tallinn 590026N 0224510E 590021N 0224508E 29. [email protected] Ala ülapiiriks 24H 592248N 0281128E Kaitsevägi on 500 jalga 592252N 0281127E Juhkentali 58, (152 m) 592253N 0281136E 15007 Tallinn 592248N 0281137E 592248N 0281128E 30. [email protected] Ala ülapiiriks 24H 592554N 0244500E Kaitsevägi on 500 jalga 592557N 0244454E Juhkentali 58, (152 m) 592602N 0244506E 15007 Tallinn 592556N 0244509E 592554N 0244500E 31. [email protected] Ala ülapiiriks 24H 581515N 0265638E Kaitsevägi on 500 jalga 581516N 0265630E Juhkentali 58, (152 m) 581522N 0265630E 15007 Tallinn 581532N 0265637E  581527N 0265705E 581522N 0265709E 581515N 0265638E 32. [email protected] Ala ülapiiriks 24H 575011N 0260333E Kaitsevägi on 500 jalga 575047N 0260327E Juhkentali 58, (152 m) 575046N 0260410E 15007 Tallinn 575021N 0260416E 575016N 0260410E 575011N 0260333E 33. [email protected] Ala ülapiiriks 24H 581940N 0255025E Kaitsevägi on 500 jalga 582029N 0255019E Juhkentali 58, (152 m) 582031N 0255120E 15007 Tallinn 581942N 0255130E 581940N 0255025E 34. [email protected] Ala ülapiiriks 24H 590316N 0240437E Kaitsevägi on 500 jalga 590328N 0240347E Juhkentali 58, (152 m) 590426N 0240401E 15007 Tallinn 590405N 0240532E 590316N 0240437E 35. [email protected] Ala ülapiiriks 24H 574654N 0264621E Kaitsevägi on 500 jalga 574902N 0264439E Juhkentali 58, (152 m) 574937N 0264440E 15007 Tallinn 575015N 0264608E 575011N 0265033E 574922N 0265207E 574744N 0265233E 574707N 0265041E 574654N 0264621E 36. [email protected] Ala ülapiiriks 24H 581738N 0244852E Kaitsevägi on 500 jalga 581800N 0244658E Juhkentali 58, (152 m) 581821N 0244528E 15007 Tallinn 581840N 0244513E 581921N 0244646E 581928N 0244755E 581931N 0244914E 581903N 0244958E 581738N 0244852E 37. [email protected] Ala ülapiiriks 24H 591520N 0274131E Kaitsevägi on 500 jalga 591725N 0274134E Juhkentali 58, (152 m) 591826N 0274404E 15007 Tallinn 591829N 0274603E 591726N 0274823E 591547N 0274828E 591537N 0274753E 591523N 0274605E 591520N 0274131E 38. [email protected] Ala ülapiiriks 24H 591624N 0255525E Kaitsevägi on 500 jalga 591728N 0254716E Juhkentali 58, (152 m) 591918N 0254552E 15007 Tallinn 592150N 0254709E 592344N 0254353E 592713N 0254548E 592637N 0255400E 592107N 0255419E 592122N 0255146E  591909N 0255452E 591624N 0255525E 39. [email protected] Ala ülapiiriks 24H 592120N 0253945E Kaitsevägi on 500 jalga 592125N 0253542E Juhkentali 58, (152 m) 592312N 0252750E 15007 Tallinn 592519N 0253020E 592542N 0253855E 592120N 0253945E 40. [email protected] Ala ülapiiriks 24H 591648N 0241351E Kaitsevägi on 500 jalga 591721N 0241256E Juhkentali 58, (152 m) 591731N 0241157E 15007 Tallinn 591827N 0241042E 591845N 0241101E 591910N 0241040E 591939N 0241133E 591929N 0241312E 591902N 0241300E 591843N 0241349E 591723N 0241516E 591648N 0241351E 41. [email protected] Ala ülapiiriks 24H 591843N 0244423E Kaitsevägi on 500 jalga 591843N 0244201E Juhkentali 58, (152 m) 591920N 0244159E 15007 Tallinn 591925N 0244127E 592008N 0244156E 592006N 0244238E 592132N 0244336E 592134N 0244431E 592053N 0244439E 592055N 0244557E 592004N 0244605E 591938N 0244603E 591921N 0244552E 591902N 0244522E 591843N 0244423E 42. [email protected] Ala ülapiiriks 24H 592054N 0244141E Kaitsevägi on 500 jalga 592056N 0244115E Juhkentali 58, (152 m) 592120N 0244124E 15007 Tallinn 592156N 0244226E 592153N 0244238E 592140N 0244254E 592105N 0244225E 592054N 0244141E 43. [email protected] Ala ülapiiriks 24H 574823N 0265705E Kaitsevägi on 500 jalga 574834N 0265635E Juhkentali 58, (152 m) 574842N 0265634E 15007 Tallinn 574852N 0265659E 574853N 0265717E 574838N 0265729E 574825N 0265730E 574823N 0265705E 44. [email protected] Ala ülapiiriks 24H 593123N 0261646E Kaitsevägi on 500 jalga 593129N 0261634E Juhkentali 58, (152 m) 593144N 0261706E 15007 Tallinn 593249N 0262004E  593259N 0262040E 593253N 0262048E 593230N 0262019E 593212N 0261947E 593134N 0261750E 593123N 0261646E 45. [email protected] Ala ülapiiriks 24H 585114N 0254444E Kaitsevägi on 500 jalga 585226N 0254235E Juhkentali 58, (152 m) 585231N 0254258E 15007 Tallinn 585222N 0254444E 585132N 0254503E 585122N 0254500E 585114N 0254444E 46. [email protected] Ala ülapiiriks 24H 585716N 0253022E Kaitsevägi on 500 jalga 585717N 0252948E Juhkentali 58, (152 m) 585734N 0252938E 15007 Tallinn 585754N 0252938E 585802N 0252950E 585753N 0253019E 585728N 0253030E 585716N 0253022E 47. [email protected] Ala ülapiiriks 24H 585503N 0224446E Kaitsevägi on 500 jalga 585503N 0224434E Juhkentali 58, (152 m) 585524N 0224417E 15007 Tallinn 585533N 0224436E 585505N 0224457E 585503N 0224446E 48. [email protected] Ala ülapiiriks 24H 590037N 0264829E Kaitsevägi on 500 jalga 590042N 0264916E Juhkentali 58, (152 m) 590101N 0264903E 15007 Tallinn 590050N 0264910E 590037N 0264829E 49. [email protected] Ala ülapiiriks 24H 583144N 0261215E Kaitsevägi on 500 jalga 583205N 0261225E Juhkentali 58, (152 m) 583203N 0261240E 15007 Tallinn 583151N 0261234E 583144N 0261215E 50. [email protected] Ala ülapiiriks 24H 583218N 0261402E Kaitsevägi on 500 jalga 583221N 0261352E Juhkentali 58, (152 m) 583224N 0261347E 15007 Tallinn 583232N 0261405E 583232N 0261412E 583228N 0261427E 583222N 0261424E 583218N 0261402E 51. [email protected] Ala ülapiiriks 24H 575943N 0253339E Kaitsevägi on 500 jalga 575943N 0253330E Juhkentali 58, (152 m) 580003N 0253324E 15007 Tallinn 580006N 0253332E 575943N 0253339E  Vabariigi Valitsuse ….. 2022. a korralduse nr …. „Lennupiirangud õhusõidukitele ja geograafilised alad mehitamata õhusõidukite lendamise piiramiseks“ Lisa 2 Politsei poolt valvatavate ning Kaitsepolitseiameti ja Päästeameti poolt hallatavate objektide nimekiri, mille kohale kehtestatakse geograafiline ala mehitamata õhusõiduki lendamise piiramiseks Politsei poolt valvatavate ning Kaitsepolitseiameti ja Päästeameti poolt hallatavate objektide nimekiri, mille kohale kehtestatakse geograafiline ala mehitamata õhusõiduki lendamise piiramiseks avaliku korra ja julgeoleku tagamise eesmärgil: Jrk Objekti valvaja või Ala- ja ülapiir Ala Koordinaadid nr haldaja ja kontakt aktiveeritus Põhjalaius Idapikkus (lennupiirang) (Northing) (Easting) 1. [email protected] Ala ülapiiriks 24H 592555N 0244415E Kaitsepolitseiamet on 500 jalga 592553N 0244421E Toompuiestee 3 (152 m) 592551N 0244421E 10122 Tallinn 592549N 0244416E 592549N 0244413E 592547N 0244407E 592552N 0244402E 592555N 0244415E 2. [email protected] Ala ülapiiriks 24H 582300N 0264311E Kaitsepolitseiamet on 500 jalga 582256N 0264314E Toompuiestee 3 (152 m) 582254N 0264308E 10122 Tallinn 582257N 0264304E 582300N 0264311E 3. [email protected] Ala ülapiiriks 24H 575057N 0265928E Kaitsepolitseiamet on 500 jalga 575054N 0265933E Toompuiestee 3 (152 m) 575052N 0265928E 10122 Tallinn 575055N 0265922E 575057N 0265928E 4. [email protected] Ala ülapiiriks 24H 592218N 0281202E Kaitsepolitseiamet on 500 jalga 592214N 0281201E Toompuiestee 3 (152 m) 592214N 0281153E 10122 Tallinn 592218N 0281154E 592218N 0281202E 5. [email protected] Ala ülapiiriks 24H 592607N 0244555E Päästeamet on 500 jalga 592605N 0244554E Raua 2 (152 m) 592604N 0244551E 10124 Tallinn 592604N 0244546E 592606N 0244544E 592607N 0244545E 592608N 0244546E 592609N 0244551E 592609N 0244553E 592608N 0244554E 592607N 0244555E 6. [email protected] Ala ülapiiriks 24H 591009N 0251243E Päästeamet on 500 jalga 590957N 0251257E Raua 2 (152 m) 590954N 0251245E 10124 Tallinn 591005N 0251231E 591009N 0251243E 7. [email protected] Ala ülapiiriks 24H 592700N 0244253E Päästeamet on 500 jalga 592655N 0244247E Raua 2 (152 m) 592659N 0244237E 10124 Tallinn 592703N 0244243E 592700N 0244253E 8. [email protected] Ala ülapiiriks 24H 582315N 0243035E Politsei- ja on 500 jalga 582309N 0243032E Piirivalveamet (152 m) 582310N 0243024E Pärnu mnt 139 582316N 0243024E 15060 Tallinn 582317N 0243027E 582315N 0243035E 9. [email protected] Ala ülapiiriks 24H 592630N 0244448E Politsei- ja on 500 jalga 592628N 0244457E Piirivalveamet (152 m) 592624N 0244453E Pärnu mnt 139 592627N 0244444E 15060 Tallinn 592630N 0244448E 10. [email protected] Ala ülapiiriks 24H 592435N 0244411E Politsei- ja on 500 jalga 592429N 0244423E Piirivalveamet (152 m) 592425N 0244416E Pärnu mnt 139 592429N 0244403E 15060 Tallinn 592435N 0244411E 11. [email protected] Ala ülapiiriks 24H 592351N 0244237E Politsei- ja on 500 jalga 592339N 0244232E Piirivalveamet (152 m) 592341N 0244216E Pärnu mnt 139 592350N 0244217E 15060 Tallinn 592351N 0244237E 12. [email protected] Ala ülapiiriks 24H 592705N 0244330E Politsei- ja on 500 jalga 592704N 0244336E Piirivalveamet (152 m) 592658N 0244327E Pärnu mnt 139 592701N 0244319E 15060 Tallinn 592703N 0244319E 592705N 0244330E 13. [email protected] Ala ülapiiriks 24H 592532N 0245359E Politsei- ja on 500 jalga 592525N 0245405E Piirivalveamet (152 m) 592521N 0245350E Pärnu mnt 139 592528N 0245343E 15060 Tallinn 592532N 0245359E 14. [email protected] Ala ülapiiriks 24H 592608N 0245145E Politsei- ja on 500 jalga 592603N 0245149E Piirivalveamet (152 m) 592601N 0245134E Pärnu mnt 139 592605N 0245131E 15060 Tallinn 592608N 0245145E 15. [email protected] Ala ülapiiriks 24H 592614N 0244217E Politsei- ja on 500 jalga 592609N 0244225E Piirivalveamet (152 m) 592604N 0244213E Pärnu mnt 139 592604N 0244210E 15060 Tallinn 592610N 0244204E 592614N 0244217E 16. [email protected] Ala ülapiiriks 24H 592156N 0272434E Politsei- ja on 500 jalga 592151N 0272443E Piirivalveamet (152 m) 592145N 0272431E Pärnu mnt 139 592150N 0272422E 15060 Tallinn 592156N 0272434E 17. [email protected] Ala ülapiiriks 24H 582139N 0264119E Politsei- ja on 500 jalga 582135N 0264125E Piirivalveamet (152 m) 582130N 0264113E Pärnu mnt 139 582134N 0264108E 15060 Tallinn 582139N 0264119E 18. [email protected] Ala ülapiiriks 24H 592134N 0281003E Politsei- ja on 500 jalga 592125N 0281009E Piirivalveamet (152 m) 592124N 0281007E Pärnu mnt 139 592125N 0280951E 15060 Tallinn 592131N 0280946E 592134N 0281003E 19. [email protected] Ala ülapiiriks 24H 592813N 0280235E Politsei- ja on 500 jalga 592807N 0280238E Piirivalveamet (152 m) 592806N 0280236E Pärnu mnt 139 592807N 0280226E 15060 Tallinn 592811N 0280224E 592813N 0280235E 20. [email protected] Ala ülapiiriks 24H 574952N 0273156E Politsei- ja on 500 jalga 574945N 0273156E Piirivalveamet (152 m) 574944N 0273142E Pärnu mnt 139 574950N 0273135E 15060 Tallinn 574952N 0273156E 21. [email protected] Ala ülapiiriks 24H 573839N 0272229E Politsei- ja on 500 jalga 573828N 0272236E Piirivalveamet (152 m) 573824N 0272215E Pärnu mnt 139 573835N 0272208E 15060 Tallinn 573839N 0272229E 22. [email protected] Ala ülapiiriks 24H 590014N 0274423E Politsei- ja on 500 jalga 590009N 0274426E Piirivalveamet (152 m) 590008N 0274416E Pärnu mnt 139 590013N 0274414E 15060 Tallinn 590014N 0274423E 23. [email protected] Ala ülapiiriks 24H 590829N 0274903E Politsei- ja on 500 jalga 590825N 0274913E Piirivalveamet (152 m) 590820N 0274901E Pärnu mnt 139 590823N 0274854E 15060 Tallinn 590829N 0274903E 24. [email protected] Ala ülapiiriks 24H 581406N 0272834E Politsei- ja on 500 jalga 581406N 0272838E Piirivalveamet (152 m) 581400N 0272840E Pärnu mnt 139 581357N 0272830E 15060 Tallinn 581402N 0272825E 581406N 0272834E 25. [email protected] Ala ülapiiriks 24H 575216N 0274451E Politsei- ja on 500 jalga 575211N 0274444E Piirivalveamet (152 m) 575213N 0274436E Pärnu mnt 139 575219N 0274438E 15060 Tallinn 575220N 0274441E 575216N 0274451E 26. [email protected] Ala ülapiiriks 24H 575849N 0273659E Politsei- ja on 500 jalga 575841N 0273710E Piirivalveamet (152 m) 575839N 0273708E Pärnu mnt 139 575839N 0273650E 15060 Tallinn 575847N 0273648E 575849N 0273659E 27. [email protected] Ala ülapiiriks 24H 592243N 0281151E Politsei- ja on 500 jalga 592237N 0281156E Piirivalveamet (152 m) 592238N 0281203E Pärnu mnt 139 592234N 0281204E 15060 Tallinn 592231N 0281147E 592237N 0281140E 592243N 0281140E 592243N 0281151E 28. [email protected] Ala ülapiiriks 24H 592143N 0281147E Politsei- ja on 500 jalga 592140N 0281154E Piirivalveamet (152 m) 592138N 0281150E Pärnu mnt 139 592141N 0281143E 15060 Tallinn 592143N 0281147E 29. [email protected] Ala ülapiiriks 24H 575015N 0273553E Politsei- ja on 500 jalga 575005N 0273555E Piirivalveamet (152 m) 575004N 0273539E Pärnu mnt 139 575008N 0273536E 15060 Tallinn 575015N 0273539E 575015N 0273553E 30. [email protected] Ala ülapiiriks 24H 575340N 0274858E Politsei- ja on 500 jalga 575339N 0274903E Piirivalveamet (152 m) 575333N 0274902E Pärnu mnt 139 575333N 0274858E 15060 Tallinn 575335N 0274853E 575338N 0274855E 575340N 0274858E 31. [email protected] Ala ülapiiriks 24H 585043N 0265703E Politsei- ja on 500 jalga 585037N 0265702E Piirivalveamet (152 m) 585037N 0265650E Pärnu mnt 139 585044N 0265651E 15060 Tallinn 585043N 0265703E 32. [email protected] Ala ülapiiriks 24H 582843N 0271432E Politsei- ja on 500 jalga 582843N 0271437E Piirivalveamet (152 m) 582840N 0271439E Pärnu mnt 139 582836N 0271439E 15060 Tallinn 582837N 0271428E 582838N 0271427E 582843N 0271432E 33. [email protected] Ala ülapiiriks 24H 592620N 0244744E Politsei- ja on 500 jalga 592613N 0244739E Piirivalveamet (152 m) 592615N 0244727E Pärnu mnt 139 592622N 0244732E 15060 Tallinn 592620N 0244744E 34. [email protected] Ala ülapiiriks 24H 592613N 0244419E Politsei- ja on 500 jalga 592606N 0244421E Piirivalveamet (152 m) 592605N 0244410E Pärnu mnt 139 592609N 0244409E 15060 Tallinn 592612N 0244410E  592613N 0244419E 35. [email protected] Ala ülapiiriks 24H 592621N 0244428E Politsei- ja on 500 jalga 592617N 0244431E Piirivalveamet (152 m) 592615N 0244425E Pärnu mnt 139 592615N 0244422E 15060 Tallinn 592618N 0244420E 592620N 0244421E 592621N 0244428E 36. [email protected] Ala ülapiiriks 24H 592601N 0244515E Politsei- ja on 500 jalga 592556N 0244524E Piirivalveamet (152 m) 592552N 0244514E Pärnu mnt 139 592558N 0244507E 15060 Tallinn 592601N 0244515E 37. [email protected] Ala ülapiiriks 24H 592539N 0244435E Politsei- ja on 500 jalga 592535N 0244435E Piirivalveamet (152 m) 592534N 0244427E Pärnu mnt 139 592534N 0244421E 15060 Tallinn 592534N 0244418E 592539N 0244418E 592539N 0244420E 592539N 0244435E 38. [email protected] Ala ülapiiriks 24H 592706N 0244410E Politsei- ja on 500 jalga 592703N 0244417E Piirivalveamet (152 m) 592700N 0244416E Pärnu mnt 139 592659N 0244414E 15060 Tallinn 592701N 0244402E 592702N 0244401E 592704N 0244402E 592706N 0244410E  Vabariigi Valitsuse ….. 2022. a korralduse nr …. „Lennupiirangud õhusõidukitele ja geograafilised alad mehitamata õhusõidukite lendamise piiramiseks“ Lisa 3 Justiitsministeeriumi valitsemisalas olevate objektide nimekiri, mille kohale kehtestatakse geograafiline ala mehitamata õhusõiduki lendamise piiramiseks Justiitsministeeriumi valitsemisala objektide nimekiri, mille kohale kehtestatakse geograafiline ala mehitamata õhusõiduki lendamise piiramiseks avaliku korra tagamise eesmärgil: Jrk Objekti valdaja ja Ala- ja ülapiir Ala Koordinaadid nr kontakt aktiveeritus Põhjalaius Idapikkus (lennupiirang) (Northing) (Easting) 1. Tallinna Vangla, Ala ülapiiriks on 24H 592532N 245408E [email protected] 660 jalga (200 m) 592532N 245413E Linnaaru tee 5, 592532N 245419E Soodevahe küla, Rae 592532N 245425E vald, Harjumaa 592531N 245430E 592528N 245429E 592525N 245429E 592521N 245428E 592519N 245428E 592519N 245424E 592518N 245424E 592517N 245419E 592517N 245412E 592521N 245406E 592525N 245406E 592528N 245407E 2. Tartu Vangla, Ala ülapiiriks on 24H 582043N 264430E [email protected] 660 jalga (200 m) 582043N 264446E Turu 56, Tartu 582043N 264453E 582040N 264453E 582038N 264453E 582035N 264453E 582035N 264447E 582035N 264440E 582035N 264437E 582039N 264437E 582039 N 264430E 3. Viru Vangla, Ala ülapiiriks on 24H 592128N 272705E [email protected] 660 jalga (200 m) 592128N 272717E Ülesõidu 1, Jõhvi 592129N 272730E 592132N 272730E 592132N 272741E 592125N 272740E 592120N 272735E 592119N 272723E 592119N 272706E  EELNÕU 22.08.2022 Vabariigi Valitsuse korralduse „Lennupiirangud õhusõidukitele ja geograafilised alad mehitamata õhusõidukite lendamise piiramiseks“ eelnõu seletuskiri 1. SISSEJUHATUS 1.1 Sisukokkuvõte Vabariigi Valitsuse korralduse „Lennupiirangud õhusõidukitele ja geograafilised alad mehitamata õhusõidukite lendamise piiramiseks“ eelnõu kehtestatakse lennundusseaduse (edaspidi LennS) § 41 lõike 1 alusel. Eelnõu kehtestatakse lennundusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse jõustumise tõttu 9. juulil 2022. aastal (edaspidi jõustunud LennS muudatused). LennS § 41 lõike 1 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus korraldusega lennupiirangud õhusõidukitele ning mehitamata õhusõiduki süsteemi geograafilised piirkonnad (edaspidi geograafiline ala) mehitamata õhusõiduki lendamise piiramiseks lennuohutuse, riigi julgeoleku ja avaliku korra tagamise ning keskkonnakaitse eesmärgil. Jõustunud LennS muudatuste seletuskirja kohaselt käsitletakse eelnõuga üksnes lendamiseks piirangute seadmist, mistõttu on vaja geograafilise ala puhul täpsustada, milleks see luuakse – kas lendamise piiramiseks või soodustamiseks. LennS muudatuste kohaselt tehakse seda lendamise piiramiseks, mistõttu on geograafilise ala terminit laiendatud sõnadega „lendamise piiramiseks“. Komisjoni rakendusmääruse nr 2019/9471 artikli 2 punkti 4 kohaselt on geograafiline ala (ingl geographical zone) õhuruumiosa, mille on kindlaks määranud pädev asutus, kes hõlbustab või piirab mehitamata õhusõidukite süsteemide käitamist või välistab selle, et tegeleda mehitamata õhusõidukite süsteemide käitamisest tulenevate riskidega ohutusele, eraelu puutumatusele, isikuandmete kaitsele, julgeolekule või keskkonnale. Geograafilisi alasid võimaldab liikmesriigil kehtestada2 komisjoni rakendusmääruse nr 2019/947 artikkel 15, samuti viidatakse sellele rakendusmääruse retsitaalides (põhjendustes) nr 18, 21 ja 25. Jõustunud LennS muudatuste järgselt muutub lennupiirangute kehtestamiseks antav õigusakt. Praegu on lennupiirangud kehtestatud Vabariigi Valitsuse 11. mai 2004. a määrusega nr 189 „Lennupiirangud ja piirangud riiklikule õhusõidukile lennuks ülehelikiirusel“ (edaspidi määrus nr 189), kuid jõustunud LennS muudatuste järgselt kehtestatakse need Vabariigi Valitsuse korraldusega ning määrus nr 189 tunnistatakse kehtetuks. Määruse nr 189 kehtetuks tunnistamine nähakse ette Vabariigi Valitsuse määruse „Lennupiirangute alas või geograafilises alas või ajutises geograafilises alas lendamiseks loa taotlemise ja selle andmise kord ning loa andjate määramine“ eelnõus. 1 Komisjoni 24. mai 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/947 mehitamata õhusõidukite käitamise normide ja menetluste kohta (ELT L 152, 11.6.2019, lk 1–40). 2 Nimetatud rakendusmääruse kohaselt peavad liikmesriigid geograafilised alad looma 1. juuliks 2021, mis on antud üleminekuajaks liikmesriikidele (vt artikli 23 lõige 3). Sarnaselt määruses nr 189 reguleeritule sätestatakse ka käesoleva eelnõuga lennupiirangud keskkonnakaitse eesmärgil ja riigipiiri läheduses. Jõustunud LennS muudatustest tulenevalt reguleeritakse aga eelnõuga täiendavalt ka mehitamata õhusõidukite lendamise piiramist puudutav osa (kehtestatakse geograafilised alad mehitamata õhusõidukite lendamise piiramiseks) ning lennupiirangute kehtestamist õhusõidukitele riigi julgeoleku või avaliku korra tagamise eesmärgil. Määruses nr 189 sätestatud regulatsiooni, mis puudutab piiranguid riiklikule õhusõidukile lennuks treeninglendudel ülehelikiirusel, käesolevasse eelnõusse üle ei tooda. Vastava regulatsiooni nõuded on tänaseks reguleeritud Euroopa Liidu tasandil komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 923/20123, millega kehtestatakse ühised lennureeglid ning aeronavigatsiooniteenuseid ja -protseduure käsitlevad käitamissätted ning muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 1035/2011 ning määruseid (EÜ) nr 1265/2007, (EÜ) nr 1794/2006, (EÜ) nr 730/2006, (EÜ) nr 1033/2006 ja (EL) nr 255/2010 (edaspidi SERA määrus), mistõttu puudub vajadus neid nõudeid riigisiseselt reguleerida. Kaitselennunduse õhusõidukite lendudel, sealhulgas treeninglendudel, ülehelikiirusel lendamine on reguleeritud kaitseministri 25. oktoobri 2019. a määrusega „Kaitseväe lennundusmäärustik“.4 Määruses nr 189 sätestatud regulatsiooni, mis puudutab lennupiirangute alase teabe avaldamist, käesolevasse eelnõusse üle ei tooda, kuna vastav regulatsioon on aegunud. Aeronavigatsiooniteabe edastamisel ja avaldamisel tuleb lähtuda LennS §-s 572 sätestatud regulatsioonist ning selle lõike 8 alusel kehtestatud majandus-ja kommunikatsiooniministri 01.09.2009 määrusest nr 87 „Aeronavigatsiooniteabe edastamise ja avaldamise kord ning nõuded aeronavigatsioonimõõdistustele“. LennS § 572 lõike 2 kohaselt vastutab valdkonna eest vastutava ministri nimetatud aeronavigatsiooniteenuse osutaja, kes osutab aeronavigatsiooniteabe teenust, aeronavigatsiooniteabe kogumise, töötlemise, inglise keelde tõlkimise, auditeerimise, vormindamise, avaldamise ja levitamise eest. Majandus- ja taristuministri 22.09.2019 käskkirjaga nr 1.1-1/19-151 „Lennuliiklusteeninduse ASi nimetamine Tallinna lennuinfopiirkonna määratletud osade piires lennuliiklusteenuse osutajaks“ on määratud lennuliiklusteenust osutav sertifitseeritud aeronavigatsiooniteenuse osutaja. Sama aeronavigatsiooniteenuse osutaja osutab ka aeronavigatsiooniteabe teenust5. LennS § 572 lõige 4 loetleb ka aeronavigatsiooniteenuse koostajad. 1.2 Eelnõu ettevalmistaja Korralduse eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi lennundusosakonna õigusnõunik Tairi Tonkson (tel: 625 6465, e-post [email protected]) ja sama osakonna nõunik Jaan Erik Kiissel (tel: 639 7657, e-post [email protected]). Eelnõu väljatöötamisse on olnud kaasatud Kaitseministeeriumi, Siseministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Transpordiameti ja Lennuliiklusteeninduse AS esindajad. 3 Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 923/20123, millega kehtestatakse ühised lennureeglid ning aeronavigatsiooniteenuseid ja -protseduure käsitlevad käitamissätted ning muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 1035/2011 ning määruseid (EÜ) nr 1265/2007, (EÜ) nr 1794/2006, (EÜ) nr 730/2006, (EÜ) nr 1033/2006 ja (EL) nr 255/2010 (edaspidi SERA määrus) (ELT L 281, 13.10.2012, lk 1–66) 4 Vt nt § 52. 5 Sellisele seisukohale tuleb asuda LennS § 572 lõike 2 ja § 34 lõike 5 sätete koostoimes tõlgendamisel, kuna LennS § 572 lõige 2 sisaldab terminoloogilist viga mõiste „aeronavigatsiooniteenuse osutaja“ kasutamisel. 2. EELNÕU SISU JA PÕHJENDUSED Eelnõu koosneb viiest punktist, millega sätestatakse üldised nõuded (p 1), lennupiirangud õhusõidukitele (p-d 2‒4) ja geograafilised alad mehitamata õhusõidukite lendamise piiramiseks (p 5). Eelnõu punkt 1 sätestab eelnõu reguleerimisala. Punktis 1.1 sätestatakse, et eelnõuga kehtestatakse lennupiirangud mehitatud õhusõidukitele ja geograafilised alad mehitamata õhusõiduki lendamise piiramiseks riigi julgeoleku ja avaliku korra tagamise ning keskkonnakaitse eesmärgil. Lendamine on piiratud Eesti õhuruumi osades, mis sätestatakse selle korraldusega lennupiirangute ja geograafilise alana. Vastav õigus tuleneb uuest LennS § 41 lõikest 1. Korralduse eelnõus ei kehtestata lennupiiranguid õhusõidukitele ning geograafilisi alasid mehitamata õhusõiduki lendamise piiramiseks lennuohutuse eesmärgil. Sellise võimaluse annab LennS § 41 lõike 1 volitusnorm, kuid käesoleval hetkel alaliste lennupiirangute kehtestamist lennuohutuse eesmärgil planeeritud ei ole, kuna ajutisi lennupiiranguid lennuohutuse tagamise eesmärgil saab kehtiva LennSi järgi kehtestada ka Transpordiamet. See õigus on antud Vabariigi Valitsuse 18.07.2000. a määrusega nr 240 „Eesti õhuruumi kasutamine ja lennuliikluse teenindamine Tallinna lennuinfopiirkonnas“, mille § 5 sätestab, et lennuliikluse ohutuse ja otstarbekuse tagamiseks määrab Lennuamet (praegu: Transpordiamet) Tallinna lennuinfopiirkonna kontrollitavad ja mittekontrollitavad osad, samuti purilennu-, langevarjuhüpete, vigurlennu-, harjutus- ja muud vajalikud alad ning lennuprotseduurid ja marsruudid. Nende alade hulka loetakse ohualad, piirangualad ja keelualad. Kui praktikas peaks esinema vajadus kehtestada alalisi lennupiiranguid õhusõidukitele ning geograafilisi alasid mehitamata õhusõiduki lendamise piiramiseks lennuohutuse eesmärgil, tuleb need kehtestada Vabariigi Valitsuse korraldusega. Geograafilisi alasid võimaldab liikmesriigil kehtestada komisjoni rakendusmääruse nr 2019/947 artikkel 15. Sarnaselt määruses nr 189 kehtivale regulatsioonile sätestatakse eelnõus, et lennupiiranguga hõlmatud õhuruumi osa ja geograafilised alad mehitamata õhusõidukite lendamise piiramiseks piiritletakse geograafiliste koordinaatidega WGS-84-süsteemis ja kõrgusega maa- või veepinnast (punkt 1.2). Koordinaadid esitakse WGS-84 süsteemis ehk kujul kkmmssN kkmmssE, milles „kk“ tähendab kraadi, „mm“ minutit, „ss“ sekundit“ ning tähed N ja E vastavat ilmakaart – põhi ja ida (nt 591523N 024571E), see tähendab, et nii põhjalaius kui ka idapikkus seitsmekohalise numbrina. Juurde märgitakse ka kõrguse ala- ja ülapiir. Üldjuhul on korraldusega sätestatavate lennupiirangute ja geograafiliste alade alapiir maapind või veekogu pind, kui korralduses ei ole sätestatud teisiti. Punktis 1.3 on sätestatud, et mehitamata õhusõidukite lendamise piiramiseks geograafiliste koordinaatide piiritlemisel lisandub riigi julgeoleku või avaliku korra tagamise eesmärgil ohutusala kuni 50 meetri ulatuses objekti kinnistu piirist, kui see on vajalik objekti töövõime säilitamise või ohu vältimiseks. Lisanduva ohutusala kehtestamise eesmärgiks on mehitamata õhusõidukilt lähtuva võimaliku ohu tõkestamine või vähendamine. Peamised ohuallikad, mille mõju ohutusala kehtestamisega saab miinimumini viia, on mehitamata õhusõiduki juhitavuse kadumine, kontrollimatu kukkumine, suunatud rünne, korrarikkumine või muu ebaseaduslik ja ohtu põhjustav tegevus. Ohutusala määramisel on lähtutud peamiselt asjaõigusseadusest tuleneva omaniku huvi ulatusest kinnisasja kasutamisel, mehitamata õhusõidukilt lähtuvatest ohtudest nende vahetus läheduses, valduse ja selle territooriumi kaitseks paigaldatud turvasüsteemide võimalustest ja neist lähtuvast mõjust ka mehitamata õhusõidukile endale. Näiteks ehitusseadustiku § 120 alusel rakenduvad riigikaitselise objekti naaberobjekti valdajale piirangud, millega naaberobjekti omanik ei või piirata riigikaitselise objekti töövõimet. Ehitusseadustiku § 120 lõike 4 alusel kehtestatud kaitseministri määruse nr 16 „Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta“ § 3 lõige 2 sätestab, et riigikaitselise ehitise piiranguvööndi ruumilise ulatuse määramisel lähtutakse töövõime säilitamise või ohu vältimise vajadusest. Punktis 1.4 sätestatakse, et eelnõu punktides 2‒4 nimetatud lennupiiranguid on kohustatud järgima mehitatud õhusõidukid. Nimetatud täpsustus on oluline kuna komisjoni rakendusmääruse nr 2019/947 kohaselt on mehitamata õhusõiduki kaugpiloodil kohustus järgida vaid geograafilisi alasid, see tähendab, et ta ei pea jälgima lennundusteabe kogumikus (AIP) olevat teavet. Seega on oluline eristada, et lennupiiranguid on kohustatud järgima kõik piloodid, kuid mitte kaugpiloodid6. Mehitamata õhusõidukitele kohalduvad eelnõu punktis 5 sätestatud piirangud ja need on need, mida kaugpiloodid jälgima peavad. Eelnõus sätestatud lennupiirangud ei laiene õhusõiduki stardile ja maandumisele sertifitseeritud või mittesertifitseeritud käitamistingimustega lennuväljalt või kopteriväljakult või kui seda nõuab lennuohutus (punkt 1.5). Sätte eesmärk on tagada sihipärane lennutegevus ja ka selle ohutus. Näiteks juhul kui sertifitseeritud lennuvälja lennuprotseduure on tarvis muuta ning need kattuvad kehtestatud lennupiirangutega, ei ole võimalik lennuohutust ilma lennupiirangute alas lendamiseta tagada. Samuti on välistus oluline lennutegevuse vaates, kuna lennupiirangute korral ei oleks võimalik lennutegevust läbi viia sertifitseeritud lennuväljadel või kopteriväljakutel. Eelnõu punkt 2 sätestab lennupiirangud õhusõidukitele keskkonnakaitse eesmärgil. Vastav regulatsioon tuuakse üle määrusest nr 189 ning täiendatakse sätete sõnastust kooskõlas 9. juulil 2022 jõustunud LennS põhimõtetega. Punktis 2.1 on loetletud alad ja punktides 2.2‒2.3 on nimetatud, millistel aladel ja millisel ajaperioodil on lend lubatud loa alusel. Luba taotletakse LennS § 41 lõigete 8 ja 9 alusel kehtestatava Vabariigi Valitsuse määruse „Lennupiirangute alas või geograafilises alas või ajutises geograafilises alas lendamiseks loa taotlemise ja selle andmise kord ning loa andjate määramine“ kohaselt. Eelnõu punkt 3 sätestab lennupiirangud õhusõidukitele riigipiiri läheduses. Vastav regulatsioon tuuakse osaliselt üle määrusest nr 189. Eelnõust jäetakse välja määruse nr 189 § 3 lõige 3, kuna erandi seos piirirežiimi eeskirjas varasemalt sätestatud kooskõlastusmenetlusega on mitmel põhjusel tänaseks aegunud. Alates 2021. a ei ole piirivööndi tegevuste puhul kooskõlastusmenetlust, vaid teavituskohustus ning piirivööndis tehtaval teavitusel tahab Politsei- ja Piirivalveamet samuti tutvuda lennuplaani ja muu asjaomaste dokumentidega, st erandi kaotamine ei suurenda halduskoormust. Eesmärgiks on eelistada ühetaolist lähenemist, et kõik riigipiiri läheduses lendamiseks antavaid lubasid menetletaks ühtse lähenemise ja põhimõtete alusel. Punktis 3.1 esitatakse piiranguala koordinaadid ning sätestatakse piiranguala kõrguse ülapiir. Punktis 3.2 sätestatakse, et nimetatud piirangualal võib lend toimuda vaid Politsei- ja 6 Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 2019/947 lisa A osa artikkel UAS.OPEN.060 (Kaugpiloodi kohustused) Piirivalveameti loa alusel. Luba taotletakse LennS § 41 lõigete 8 ja 9 alusel kehtestatava Vabariigi Valitsuse määruse „Lennupiirangute alas või geograafilises alas või ajutises geograafilises alas lendamiseks loa taotlemise ja selle andmise kord ning loa andjate määramine“ kohaselt. Punktides 3.3 ja 3.4 reguleeritakse lennuplaani esitamist õhusõiduki käitaja poolt ja sellest Politsei-ja Piirivalveameti teavitamist olukordades, kui lend suundub mittekontrollitavas õhuruumis Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelisele kontrolljoonele või Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi maismaapiirile lähemale kui 5 km (2,7 meremiili) ja toimub allpool lennutasandit (FL) 95 ehk 2900 m. Lennupiirangut riigipiiri läheduses on vaja ohutuse tagamiseks ja saamaks ülevaadet piirkonnas liikuvatest õhusõidukitest. Politsei- ja Piirivalveametil on vaja omada ülevaadet kõikidest üle ajutise kontrolljoone allpool FL95 toimuvatest lendudest. Vastavalt riigipiiri seaduse § 94 lõikele 3 osaleb politsei õhuruumi valvamises. Õhuruumi valvamisel jälgib politsei madallende (st allpool FL95) visuaalselt, kasutades selleks erinevaid vaatlusseadmeid. Sätetes kasutatavad mõisted „lennuliiklusteeninduse büroo (ATS-büroo)“ ja „lennuliiklusteeninduse üksus (ATS- üksus)“ tulenevad SERA määruse artikli 2 punktidest 34 ja 35. Eelnõu punktiga 4 sätestatakse lennupiirangud riigi julgeoleku tagamise eesmärgil. Need alad kehtestatakse peamiselt Kaitseväe objektide kohale, kus kehtib ka Kaitseväe korralduse seadusest (KKS) tulenevalt julgeolekuala. KKS § 52 lõike 1 kohaselt on Kaitseväe julgeolekualal viibimine keelatud, välja arvatud Kaitseväe loal. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et julgeolekualal viibimiseks loetakse ka Kaitseväe territooriumil, selle kohal või riigikaitse ülesannetega sadamas ratastel või muul veermikul maapinnaga kontaktis liikuva sõiduki, õhusõiduki või muu lendava seadme või veesõiduki või muu ujuvvahendi, sealhulgas osaliselt või täielikult automaatse või kaugjuhitava sõiduki või vahendi kasutamist. Lennupiirangutega antakse igale sellisele objektile kõrgus, kus ilma Kaitseväe loata viibida ei või. Praegu ei ole kõrgus selgelt seadusega määratud ning lähtuda tuleb asjaõigusseadusest, ent see on abstraktne7 ja sellega ei ole tagatud see, et piloodid teaks, kui kõrgelt nad võivad konkreetsest Kaitseväe objektist üle lennata. Sarnaselt riigipiiri läheduses madalalt lendamisega (vt eelmine punkt), on Kaitseväe jaoks oluline teada, kes ja mis eesmärgil lendab madalalt tema objektidest üle. Praegu ei ole kavas kehtestada ühtegi keeluala, mille tulemusena oleks lennupiiranguna lendamine keelatud, vaid piiranguna seatakse, et tuleb taotleda luba. Luba taotletakse LennS § 41 lõigete 8 ja 9 alusel kehtestatava Vabariigi Valitsuse määruse „Lennupiirangute alas või geograafilises alas või ajutises geograafilises alas lendamiseks loa taotlemise ja selle andmise kord ning loa andjate määramine“ kohaselt. Eelnõu punktiga 5 kehtestatakse geograafilised alad mehitamata õhusõidukite lendamise piiramiseks. Geograafilised alad mehitamata õhusõidukite lendamise piiramiseks julgeoleku või avaliku korra tagamise eesmärgil esitatakse eelnõu lisades 1‒3 (punkt 5.1). Geograafilisi alasid võimaldab liikmesriigil kehtestada komisjoni rakendusmääruse nr 2019/947 artikkel 15. Peamised ohuallikad, mille mõju riigikaitseobjektile või politsei ja piirivalve seaduse § 3 lõike 4 alusel sätestatud valvatavale objektile geograafilise ala kehtestamisega saab vähendada, on mehitamata õhusõiduki juhitavuse kadumine, kontrollimatu 7 Lähtub maaomaniku huvi põhimõttest, mille järgi see ulatub ka teatud kõrguseni õhku. kukkumine, suunatud rünne, korrarikkumine või muu ebaseaduslik ja ohtu põhjustav tegevus. Rünnaku või korrarikkumisena võib tähistada igasugust ebaseaduslikku viibimist piirangualal või valduses, sissetungikatset või selle imiteerimist, mehitamata õhusõiduki relvasüsteemina kasutamist, keelatud ainete või asjade vedu, elektromagnetilist ja akustilist seiret või valduse jäädvustamist ning muid tegevusi piiranguala ja valduse suhtes ning sellel viibiva isiku, objekti või asja mõjutamiseks. Taoliste juhtumite ärahoidmine või neist tulenevate mõjude vähendamine on oluline, kuid geograafiliste alade kehtestamisel korraldusega ei muudeta julgeoleku tagamiseks kasutatavaid meetmeid ega välistata mehitamata õhusõidukite käitajate ebaseaduslikku tegevust, vaid tegemist on preventiivse meetmega, mis võib mõjutada isikuid hoiduma vastavatest tegevustest ning aidata kaasa eelhoiatusmeetmete rakendamisele riigile oluliste objektide kaitsel. Eelnõu lisadega kehtestatakse nimekiri Kaitseministeeriumi valitsemisala objektidest (lisa 1), Politsei poolt valvatavate ning Kaitsepolitseiameti ja Päästeameti poolt hallatavatest objektidest (lisa 2) ning Justiitsministeeriumi valitsemisala objektidest (lisa 3), mille kohale kehtestatakse geograafiline ala mehitamata õhusõiduki lendamise piiramiseks. Üle Eesti on tänase seisuga selliseid objekte Kaitseministeeriumi valitsemisalas 67, Justiitsministeeriumi valitsemisalas 3 ning Siseministeeriumi valitsemisalas 38. Kaitseministeeriumi valitsemisala objektide puhul on peamiselt tegemist objektide ja maa- aladega, millel viiakse läbi sõjalist väljaõpet, laske- ja lennuharjutusi, taktikalisi manöövreid ning hoiustatakse Kaitseväe ja Kaitseliidu vara, samuti Kaitseväe linnakud. Lähtuvalt eeltoodust, kujutab loata mehitamata õhusõidukite lendamine antud territooriumil ohtu nii riigi julgeolekule kui ka ohustab korraldatavate harjutuste turvalisust, muu hulgas seab ohtu ka mehitamata õhusõiduki lennuohutuse. Nimetatud objektidel on viimaste aastate jooksul registreeritud mitmeid vahejuhtumeid, kus mehitamata õhusõidukite lendamine on toimunud õigusevastaselt. Enamike nende objektidel ja maa-aladel on ka julgeolekuala. Kuna enamus mehitamata õhusõidukeid lendavad üldiselt madalalt, on nende lennutajatel (kaugpilootidel) vaja teada, kui kõrgelt nad võivad üle lennata, kui seda peaks vaja minema. Põhjused on sarnased lennupiirangute kehtestamise vajadusega (vt eelnõu punkti 4 kohta antud selgitust). Justiitsministeeriumi valitsemisalasse kuuluvate vanglate puhul on lennupiirangu kehtestamist vaja vanglate julgeoleku tagamiseks, eelkõige keelatud esemete vangla territooriumile toimetamise takistamiseks. Samuti aitab lennupiirangu seadmine takistada vangla teadmata territooriumi filmimist või fotografeerimist eesmärgiga kasutada salvestisi keelatud ainete ja esemete vanglasse toimetamiseks sobivaima koha leidmiseks või ka kinnipeetavate võimaliku põgenemise kavandamiseks. Vanglad on aastate jooksul fikseerinud korduvalt juhtumeid, kus mehitamata õhusõiduk on lennanud vangla territooriumi kohal või liikunud vangla suunas selle vahetus läheduses. Neist ühel juhul kukkus droon vangla territooriumil asuva hoone katusele ning selle lennutajana tuvastati isik, kes oli varasemalt samas vanglas karistust kandnud. Mehitamata õhusõidukite lennutamise juhtumeid on varasematel aastatel fikseeritud üks kuni kaks korda aastas. 2017. aastal registreeriti mehitamata õhusõidukite liikumisi vangla kohal neljal korral. Pärast seda on samuti mõnel korral märgatud mehitamata õhusõidukit lendamas vangla territooriumi vahetus läheduses. Näiteid mehitamata õhusõidukite kasutamisest keelatud esemete ja ainete vanglasse toimetamiseks leiab ka mujalt maailmast. Nii Inglismaa8 kui USA9 vanglates on see tõsiseks probleemiks ning sellisel viisil salakaubaveo tõkestamine muutub järjest aktuaalsemaks. Siseministeeriumi valitsemisalas on nii julgeolekuasutuste kui ka siseturvalisuse tagamisega seotud objekte. Mõnedel objektidel on lennupiirangutega ala ja geograafilise ala koordinaadid identsed, sest riskide ja ohtude hindamisel on leitud, et mehitamata õhusõidukile seatav lendamise piirang üksnes kuni 500 jala (152 m) kõrguseni ei ole piisav, et tagada objekti kaitse ja julgeolek. Samuti selleks, et mehitamata õhusõiduki kaugpiloodil on komisjoni rakendusmääruse nr 2019/947 kohaselt kohustus järgida vaid geograafilisi alasid (mitte aga lennupiiranguid). Geograafilised alad mehitamata õhusõidukite lendamise piiramiseks keskkonnakaitse eesmärgil loetakse samadeks, mis on esitatud eelnõu punktis 2 (punkt 5.2), täpsustades piirangu kõrgust. Geograafiline ala mehitamata õhusõidukite lendamise piiramiseks keskkonnakaitse eesmärgil on identne oma koordinaatides eelnõu punktis 2.1 esitatuga. Alade kordamist ka geograafiliste aladena on vaja, kuna mehitamata õhusõidukite kaugpiloodil on komisjoni rakendusmääruse nr 2019/947 kohaselt kohustus järgida vaid geograafilisi alasid (mitte aga lennupiiranguid). Keskkonnakaitse eesmärgil kehtestatakse geograafilised alad, kuna madalamal lendamine häirib linde, hülgeid jm elustikku. Merealadel peatub linde arvukalt nii rände, talvitumise kui pesitsuse ajal, seega on oluline piirangute seadmine aastaringselt. Ka hülged esinevad hülgepüsielupaikades aastaringselt. Maismaal on linnud tundlikumad rände- ja pesitsusajal. Geograafiline ala mehitamata õhusõidukite lendamise piiramiseks riigipiiri läheduses loetakse samaks, mis on esitatud eelnõu punktis 3.1, täpsustades piirangu kõrgust (punkt 5.3). Geograafiline ala mehitamata õhusõidukite lendamise piiramiseks riigipiiri läheduses on identne oma koordinaatides eelnõu punktis 3.1 esitatuga. Riigipiiri läheduses oleva ala kordamist ka geograafilise alana on vaja, kuna mehitamata õhusõidukite kaugpiloodil on komisjoni rakendusmääruse nr 2019/947 kohaselt kohustus järgida vaid geograafilisi alasid (mitte aga lennupiiranguid). Punktides 5.1–5.3 nimetatud aladel võib lend toimuda ainult objekti valdaja10 loa alusel, kui geograafiline ala ei ole kehtestatud keelualana (punkt 5.4). Luba taotletakse LennS § 41 lõigete 8 ja 9 alusel kehtestatava Vabariigi Valitsuse määruse „Lennupiirangute alas või geograafilises alas või ajutises geograafilises alas lendamiseks loa taotlemise ja selle andmise kord ning loa andjate määramine“ kohaselt. 3. EELNÕU MÕJUD 8 http://www.independent.co.uk/news/uk/home-news/courts-drones-drugs-prisons-contraband-crackdown- ministry-of-justice-a7686726.html http://metro.co.uk/2016/05/17/cctv-shows-drone-delivering-stash-of-drugs-to-prison-cell-window-5888281/ 9 https://www.theverge.com/2017/6/18/15818224/drones-prisons-smuggling-contraband 10 „objekti valdaja“ on kehtestatavas korralduses isik, kes on taotlenud lennupiirangute või geograafilise ala kehtestamist või kes kehtestab ise ajutise geograafilise ala. See tähendab, et objekt ei pruugi kuuluda sellele isikule või ei ole see tema otseses valduses, küll aga ta valvab seda (nt politsei ja Kaitseliidu valvatavad objektid). Keskkonnakaitse eesmärgil on objektiks näiteks Natura 2000 ala, mis asub ühele või mitmele isikule kuuluval kinnistul, mistõttu on „objekti valdajaks“ mitte see maaomanik, vaid asutus (Keskkonnaamet), kelle huvides lennupiiranguala või geograafiline ala kehtestatakse. Eelnõu on seotud komisjoni (EL) rakendusmäärusega nr 2019/947, kuna rakendusmääruse artikkel 15 võimaldab liikmesriigil kehtestada geograafilisi alasid. Eelnõus sätestatul puudub otsene mõju sotsiaalsetele või demograafilistele näitajatele, kohaliku omavalitsuse korraldusele või regionaalarengule. Eelnõu eesmärk on vähendada võimalikku ohtu, mis võib kaasneda madalalt lendava mehitatud õhusõiduki või tuvastamata mehitamata õhusõiduki lendamisel teatud objekti kohal või selle vahetus läheduses. Samuti on eesmärk vähendada erakorraliste vahejuhtumite võimalust ja maandada riske julgeoleku ja siseturvalisusega seotud objektide ja sündmuskohtade kaitse korraldamisel. Ühtlasi tagatakse eelnõu muudatustega nii lindude kui hüljeste häirimatus paljunemise, rände ja talvitumise ajal. Sihtrühm: Sihtrühmad, keda eelnõus sätestatu mõjutab, võib jagada tinglikult kolmeks: 1) riigiasutused (nt Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsevägi, Kaitsepolitseiamet, Päästeamet, Välisluureamet, eri ministeeriumid), kes soovivad oma territooriumi kohale geograafilise ala mehitamata õhusõidukite lendamise piiramiseks kehtestamist, ja seadusega kehtestatud objektide valvet tagavad asutused (Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsevägi, Kaitseliit); 2) aeronavigatsiooniteabe teenuse osutaja (Lennuliiklusteeninduse AS); 3) füüsilised isikud ja eraõiguslikud juriidilised isikud, kes käitavad mehitamata õhusõidukeid, ning mehitatud õhusõidukite käitajad. Mõju nende asutuste tegevusele, kes soovivad oma territooriumi või objekti kohale geograafilise ala mehitamata õhusõidukite lendamise piiramiseks kehtestamist, on positiivne, sest sellega on tagatud paremini nende asutuste julgeolek ja turvalisus õhust tuleva võimaliku ohu suhtes. Geograafilise ala kehtestamine on üks meede, mida saab rakendada julgeoleku ja turvalisuse tagamiseks (mis on avaliku korra või riigi julgeoleku tagamise üks osa). Mõju suurus varieerub suurest väikseni, olenedes sellest, kui palju muid meetmeid on võimalik kohaldada selle kaitstava objekti või territooriumi kaitseks. Lennupiirangute või geograafiliste alade kehtestamine avaldab kergelt negatiivset mõju eraõiguslikele isikutele, kes lennutavad mehitamata õhusõidukeid või lendavad väikeste lennukite või kopteritega. Samas ei ole lendamise õigus põhiõigus, vaid seondub teiste põhiõigustega, ega ole ka absoluutne, mistõttu riive on väike. Lisaks LennSile on ka muu regulatsioon, mis seab piirangud sellele, et mehitamata õhusõiduki valdaja ei saa igal pool lennata, näiteks Kaitseväe korralduse seadus, julgeolekuasutuste seadus, riigipiiri seadus, isikuandmete kaitse üldmäärus ja nii edasi. Lennupiirangute ja geograafiliste alade kehtestamine loob pilootidele ja kaugpilootidele parema selguse, kus nad lennata võivad, sest üldjuhul kehtestatakse lennupiirangud ja geograafilised alad nende objektide ja maa-alade kohale, mida kaitsevad juba teised seadused või millel viibimine on keelatud või muu selline. Mõjutatavate eraõiguslike isikute ring kasvab päev päevalt, kuid ei ole võrreldes Eesti elanikkonnaga siiski suur. Mõju sagedus on pidev (suur), sest alalised geograafilised alad mehitamata õhusõidukite lendamise piiramiseks on aastaringi. Mõju eraõiguslike isikute halduskoormusele on väike, sest ka täna tuleb mehitamata õhusõidukite lennutamiseks paljudes samades piirkondades taotleda luba ning samuti puudub enamjaolt eraõiguslikul isikul põhjus, miks tal on vaja lennupiirangutega alas või geograafilises alas lennata, eriti geograafilises alas, mis enamikel juhtudel on riigikaitseobjekt ja kuulub ka riigile või valdab seda riigiasutus või Kaitseliit. Aeronavigatsiooniteabe teenuse osutaja tööd mõjutab kehtestavate piirangu alade avaldamine, kuid tegemist on ühekordse ülesandega, mida ei pea sageli tegema, sest uusi alasid ei kehtestata tihti. Eelnõu mõjusid on hinnatud 9. juulil 2022 jõustunud LennS muudatusega.  EELNÕU 22.08.2022 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS 2022. a Lennupiirangute alas või geograafilises alas või ajutises geograafilises alas lendamiseks loa taotlemise ja selle andmise kord ning loa andja määramine Määrus kehtestatakse lennundusseaduse § 4 lõigete 1 ja 7 ja § 41 lõigete 8 ja 9 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse õhusõidukite lennupiirangute alas või mehitamata õhusõidukite lendamise piiramiseks kehtestatud geograafilises alas või ajutises geograafilises alas: 1) lendamiseks loa taotlemise ja selle andmise kord; 2) loa andja; 3) loetelu valitsusasutustest, kes ei pea lennundusseaduse § 41 lõikes 4 nimetatud luba taotlema. § 2. Üldsätted (1) Õhusõidukite lennupiirangute alas või mehitamata õhusõidukite lendamise piiramiseks kehtestatud geograafilises alas või ajutises geograafilises alas lendamiseks esitatakse kirjalik taotlus, mis sisaldab alljärgnevaid andmeid: 1) taotleja nimi, isiku- või registrikood, aadress, telefoninumber ja e-posti aadress; 2) piloodi või kaugpiloodi nimi ja isikukood; 3) lennupiirangutega ala, geograafilise ala või ajutise geograafilise ala, milles tegutsemiseks luba taotletakse, aadress ja nimetus selle olemasolul; 4) lennupiirangutega ala või geograafilise ala asukoha geodeetilised koordinaadid, ala või punkt raadiusega; 5) taotletav lendamise kõrgus maa- või veepinnast; 6) lendamise kuupäev ja lendamise alguse ning lõpu kellaaeg; 7) tagavaraplaan lennuohutuse tagamiseks juhuks, kui mehitamata õhusõiduki juhitavus kaob; 8) õhusõiduki või mehitamata õhusõiduki tüüp, mark ja registreerimistähis; 9) õhusõiduki või mehitamata õhusõiduki mudel ja seerianumber; 10) lendamise eesmärk; 11) märge kahepoolse raadioside võimekuse kohta; 12) taotleja kinnitus lennundusseaduse § 41 lõigetes 5 ja 6 sätestatud loa andmist välistavatest asjaoludest teadlikkuse kohta. (2) Lõikes 1 nimetatud alas lendamiseks antav luba võib olla ühe- või mitmekordne. (3) Lõikes 1 nimetatud alade kattuvuse korral on vajalik luba igas konkreetses alas lendamiseks. § 3. Keskkonnakaitse eesmärgil kehtestatud õhusõidukite lennupiirangute alas lendamiseks loa taotlemine ja andmine (1) Lennundusseaduse § 41 lõike 1 alusel kehtestatud korralduses keskkonnakaitse eesmärgil kehtestatud lennupiirangute alas võib lend toimuda Keskkonnaameti loa alusel. (2) Loa taotlus esitatakse Keskkonnaametile, kes kontrollib taotluses esitatud andmeid ja teeb otsuse loa andmise või sellest keeldumise kohta viie tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates. (3) Keskkonnaamet edastab loa andmise otsuse teadmiseks Transpordiametile. § 4. Riigipiiri läheduses kehtestatud õhusõidukite lennupiirangute alas lendamiseks loa taotlemine ja andmine (1) Lennundusseaduse § 41 lõike 1 alusel kehtestatud korralduses riigipiiri läheduses kehtestatud lennupiirangute alas võib lend toimuda Politsei- ja Piirivalveameti loa alusel. (2) Loa taotlus esitatakse Politsei- ja Piirivalveametile, kes kontrollib taotluses esitatud andmeid ja teeb otsuse loa andmise või sellest keeldumise kohta viie tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates. (3) Politsei- ja Piirivalveamet edastab loa andmise otsuse teadmiseks Transpordiametile. § 5. Riigi julgeoleku tagamise eesmärgil kehtestatud õhusõidukite lennupiirangute alas lendamiseks loa taotlemine ja andmine (1) Lennundusseaduse § 41 lõike 1 alusel kehtestatud korralduses riigi julgeoleku tagamise eesmärgil kehtestatud lennupiirangute alas võib lend toimuda selle asutuse loa alusel, kes on korralduses märgitud objekti valdajaks. (2) Loa taotlus esitatakse lõikes 1 nimetatud asutusele, kes kontrollib taotluses esitatud andmeid ja teeb otsuse loa andmise või sellest keeldumise kohta viie tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates. (3) Juhul, kui lennupiirangute ala asub politsei või Kaitseliidu valvatava objekti kohal, kooskõlastab lennundusseaduse § 41 lõike 1 alusel kehtestatud korralduses nimetatud asutus loa taotluse objekti tegeliku valdaja või omanikuga, kes kooskõlastab taotluse või jätab selle kooskõlastamata kahe tööpäeva jooksul arvates taotluse saamisest. (4) Loa andja edastab loa andmise otsuse teadmiseks Transpordiametile. § 6. Mehitamata õhusõidukite lendamise piiramiseks kehtestatud geograafilises alas lendamiseks loa taotlemine ja andmine (1) Lennundusseaduse § 41 lõike 1 alusel kehtestatud korralduses sätestatud mehitamata õhusõidukite lendamise piiramiseks kehtestatud geograafilises alas võib lend toimuda ainult asutuse loa alusel, kes on korralduses märgitud objekti valdajaks. (2) Loa taotlus esitatakse lõikes 1 nimetatud asutusele, kes kontrollib taotluses esitatud andmeid ja teeb otsuse loa andmise või sellest keeldumise kohta viie tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates. (3) Juhul, kui mehitamata õhusõidukite lendamise piiramiseks kehtestatud geograafiline ala asub politsei või Kaitseliidu valvatava objekti kohal, kooskõlastab lennundusseaduse § 41 lõike 1 alusel kehtestatud korralduses nimetatud asutus loa taotluse objekti tegeliku valdaja või omanikuga, kes kooskõlastab taotluse või jätab selle kooskõlastamata kahe tööpäeva jooksul arvates taotluse saamisest. (4) Loa andja edastab loa andmise otsuse teadmiseks Transpordiametile. § 7. Mehitamata õhusõidukite lendamise piiramiseks kehtestatud ajutises geograafilises alas lendamiseks loa taotlemine ja andmine (1) Lennundusseaduse § 41 lõike 2 alusel mehitamata õhusõidukite lendamise piiramiseks kehtestatud ajutises geograafilises alas võib lend toimuda ainult selle asutuse loal, kes on ajutise geograafilise ala kehtestanud. (2) Loa taotlus esitatakse lõikes 1 nimetatud asutusele, kes hindab taotluse lahendamisel asjaolusid, milleks mehitamata õhusõidukite lendamise piiramiseks kehtestatud ajutine geograafiline ala kehtestati ning lennuohutuse tagamise võimalust ja teeb otsuse loa andmise või sellest keeldumise kohta esimesel võimalusel. (3) Loa andja edastab loa andmise otsuse teadmiseks Transpordiametile. § 8. Valitsusasutustele antavad erandid (1) Paragrahvi 3 lõikes 1 nimetatud taotlust lennupiirangute alas lendamiseks ei pea esitama oma seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks: 1) Keskkonnaamet; 2) Kaitsevägi; 3) Politsei- ja Piirivalveamet; 4) Kaitsepolitseiamet; 5) vangla; 6) Päästeamet. (2) Paragrahvi 4 lõikes 1 ja § 5 lõikes 1 nimetatud taotlust lennupiirangute alas lendamiseks ei pea esitama oma seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks: 1) Kaitsevägi; 2) Politsei- ja Piirivalveamet; 3) Kaitsepolitseiamet; 4) Maksu- ja Tolliamet; 5) Päästeamet; 6) Keskkonnaamet. (3) Paragrahvis 6 nimetatud taotlust mehitamata õhusõidukite lendamise piiramiseks kehtestatud geograafilises alas lendamiseks ei pea esitama oma seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks: 1) Kaitsevägi; 2) Politsei- ja Piirivalveamet; 3) Kaitsepolitseiamet; 4) Päästeamet; 5) vangla; 6) Keskkonnaamet; 7) Välisluureamet. (4) Lõigetes 1–3 nimetatud valitsusasutus teavitab lendamise kavatsusest võimalusel vähemalt 60 minutit enne lennu toimumist seda asutust, kes annab välja loa lendamiseks lennupiirangute alas või mehitamata õhusõidukite lendamise piiramiseks kehtestatud geograafilises alas. Luba väljaandev asutus võib mõjuval põhjusel keelata lendamise, millest teavitatakse viivitamatult lendu kavandavat asutust. § 9. Määruse kehtetuks tunnistamine Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 11. mai 2004. a määrus nr 189 „Lennupiirangud ja piirangud riiklikule õhusõidukile lennuks ülehelikiirusel“. Kaja Kallas Peaminister Riina Sikkut majandus- ja taristuminister Taimar Peterkop Riigisekretär  EELNÕU 22.08.2022 Vabariigi Valitsuse määruse „Lennupiirangute alas või geograafilises alas või ajutises geograafilises alas lendamiseks loa taotlemise ja selle andmise kord ning loa andja määramine“ eelnõu seletuskiri 1. SISSEJUHATUS 1.1 Sisukokkuvõte Eelnõu kehtestatakse lennundusseaduse (edaspidi LennS) § 4 lõigete 1 ja 7 ja § 41 lõigete 8 ja 9 alusel. Eelnõu kehtestatakse lennundusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse alusel ning mis jõustus 9. juulil 2022. aastal (edaspidi jõustunud LennS muudatused). LennS § 41 lõike 8 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega LennS § 41 lõikes 4 nimetatud loa konkreetsed andjad ning loa taotlemise ja andmise korra. Sama paragrahvi lõike 9 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega loetelu valitsusasutustest, kes ei pea LennS § 41 lõikes 4 nimetatud luba taotlema. Kuna need kaks sätet on omavahel tihedalt seotud, kehtestatakse need ühe määrusega. 1.2 Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi lennundusosakonna õigusnõunik Tairi Tonkson (tel: 625 6465, e-post [email protected]) ja sama osakonna nõunik Jaan Erik Kiissel (tel: 639 7657, e-post [email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Kaia Läänemets (e-post: [email protected]). Eelnõu väljatöötamisse kaasati Kaitseministeeriumi, Siseministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Transpordiameti ja Lennuliiklusteeninduse AS esindajad. 2. EELNÕU SISU Eelnõu koosneb üheksast paragrahvist. Eelnõu §-s 1 on esitatud määruse reguleerimisala. Määrusega kehtestatakse õhusõidukite lennupiirangute alas või mehitamata õhusõidukite lendamise piiramiseks kehtestatud geograafilises alas või ajutises geograafilises alas lendamiseks loa taotlemise ja selle andmise kord (punkt 1), loa andja (punkt 2) ning loetelu valitsusasutustest, kes ei pea LennS § 41 lõikes 4 nimetatud luba taotlema (punkt 3). Eeltoodu tuleneb jõustunud LennS muudatuste järgselt LennS § 41 lõigetest 8 ja 9. Eelnõu §-s 2 sätestatakse määruse üldsätted. Õhusõidukite lennupiirangute alas või mehitamata õhusõidukite lendamise piiramiseks kehtestatud geograafilises alas või ajutises geograafilises alas lendamiseks loa saamisel tuleb esitada kirjalik taotlus, mis sisaldab punktides 1‒12 loetletud andmeid (lõige 1). Loa taotlemisele ja andmisele kohaldatakse haldusmenetluse 1 seaduse sätteid. Luba ei ole tegevusluba majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse tähenduses. Kuna enamus geograafilisi alasid ja ajutisi geograafilisi alasid kehtestatakse riigikaitselisel või riigi julgeoleku või avaliku korra tagamise eesmärgil, on ka loa taotluses esitatavad andmed vastavad. Näiteks, tuleb loa taotluses peale kaugpiloodi nime ja kontaktandmete esitada see, millises geograafilises alas või ajutises geograafilises alas lennata soovitakse, ala koordinaadid, taotletav lendamise kõrgus (maa- või veepinnast), lendamise aeg (kellaajalise täpsusega), andmed õhusõiduki kohta (sh asjakohases registris registreerimise number) ja alas lendamise eesmärk. Kui üldjuhul riigikaitselise, julgeoleku ja avaliku korraga seotud aladel lendamise olulisim aspekt on isik, kes lendab ja mis on lendamise eesmärk, siis keskkonnakaitselisel eesmärgil võib olla määrava tähtsusega isiku (kaugpiloodi) asemel hoopis mehitamata õhusõiduki mudel (tekitab näiteks liigset müra, mis segab keskkonnakaitselise eesmärgi täitmist – vaikust ehk lindude ja loomade mittehäirimist). Näiteks kinnitab taotluse esitaja loa taotlemisega, et ta on teadlik LennS § 41 lõigetes 5 ja 6 sätestatud loa andmist välistavatest asjaoludest. LennS § 41 lõigetes 5 ja 6 on esitatud juhud, millal luba ei anta või see võidakse andmata jätta. Üheks neist juhtudest on näiteks loa taotluses teadlikult valeandmete esitamine, mistõttu on eesmärgipärane ka loa taotlemise regulatsioonis sätestada taotleja poolt antav kinnitus selliste loa andmist välistavate asjaoludega tutvumise kohta. Lõikes 1 nimetatud alas lendamiseks antav luba võib olla ühe- või mitmekordne (lõige 2). Üldjuhul on lennuluba ühekordne, st konkreetse lennu sooritamiseks. Mitmekordse lennuloa puhul märgitakse aga loa kestvus lähtudes näiteks lennuoperatsiooni kestvusest, iseloomust või eesmärgist. Lõikes 3 sätestatakse, et alade kattuvuse korral on vaja luba igas konkreetses alas lendamiseks. Näiteks võidakse ajutine geograafiline ala kehtestada geograafilise ala sees st piirangu alad kattuvad. Kui isikule on antud luba geograafilises alas lendamiseks ning ootamatult on vaja kehtestada selles alas aga ajutine geograafiline ala, siis geograafilises alas lendamiseks antud luba ei kehti ajutises geograafilises alas lendamiseks. Sellisel juhul tuleb taotleda luba ka ajutise geograafilise ala kehtestajalt, kui alas lendamine on vältimatult vajalik just sel ajal, kui see ajutine geograafiline ala kehtestatud on. Eelnõu §-s 3 sätestatakse keskkonnakaitse eesmärgil kehtestatud õhusõidukite lennupiirangute alas lendamiseks loa taotlemise ja andmise kord. Lõikes 1 sätestatakse, et lennupiirangute alas võib lend toimuda ainult Keskkonnaameti loa alusel. Lõikes 1 nimetatud loa andja muudatus on seotud 9. juulil 2022 jõustunud LennS muudatustega, milles nähakse ette, et loa andjaks on kaitstava objekti valdaja1. Lõikes 2 sätestatakse, kellele loa taotlus tuleb esitada ning mis aja jooksul taotluse menetlemine toimub. Pärast lendamiseks loa andmist edastab Keskkonnaamet otsuse teadmiseks Transpordiametile (lõige 3), kuna viimase pädevusse jääb õhusõiduki käitamisega seotud nõuete üle järelevalve teostamine (nt piloodi või kaugpiloodi pädevus, lennukõlblikkusega seonduv, õhusõiduki andmed registris). 1 Oluline on märkida, et „objekti valdaja“ selle määruse ja LennS § 41 lõike 1 alusel kehtestatavas korralduses on isik, kes on taotlenud lennupiirangute või geograafilise ala kehtestamist või kes kehtestab ise ajutise geograafilise ala. See tähendab, et objekt ei pruugi kuuluda sellele isikule või ei ole see tema otseses valduses, küll aga ta valvab seda (nt politsei ja Kaitseliidu valvatavad objektid). Keskkonnakaitse eesmärgil on objektiks näiteks Natura 2000 ala, mis asub ühele või mitmele isikule kuuluval kinnistul, mistõttu on „objekti valdajaks“ mitte see maaomanik, vaid asutus (Keskkonnaamet), kelle huvides lennupiiranguala või geograafiline ala kehtestatakse. 2 Eelnõu §-s 4 sätestatakse riigipiiri läheduses kehtestatud õhusõidukite lennupiirangute alas lendamiseks loa taotlemise ja andmise kord. Lõikes 1 sätestatakse, et riigipiiri läheduses kehtestatud lennupiirangute alas võib lend toimuda ainult Politsei- ja Piirivalveameti loa alusel. Lõikes 2 sätestatakse, kellele loa taotlus tuleb esitada ning mis aja jooksul taotluse menetlemine toimub. Pärast lennupiirangute alas lendamiseks loa andmist edastab Politsei- ja Piirivalveamet otsuse teadmiseks Transpordiametile (lõige 3), sarnaselt eelnõu §-s 3 esitatud põhjendusele. Eelnõu §-s 5 sätestatakse riigi julgeoleku tagamise eesmärgil kehtestatud õhusõidukite lennupiirangute alas lendamiseks loa taotlemise ja andmise kord. Lõikes 1 sätestatakse, et riigi julgeoleku tagamise eesmärgil kehtestatud lennupiirangute alas võib lend toimuda ainult selle asutuse loa alusel, kes on LennS § 41 lõike 1 alusel kehtestatud korralduses märgitud objekti valdajaks. Selleks asutuseks võib olla näiteks Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsevägi, Välisluureamet, Päästeamet, Kaitsepolitseiamet, vangla. Lõikes 2 sätestatakse, kellele loa taotlus tuleb esitada ning mis aja jooksul taotluse menetlemine toimub. Lõikes 3 sätestatakse lisatingimus, kui lennupiirang on kehtestatud mõne sellise objekti kohale, mis on tegelikult politsei või Kaitseliidu poolt valvatav objekt. Sel juhul kooskõlastab loa taotluse menetleja saabunud taotluse ka selle isikuga (näiteks mõni Eestis asuv suursaatkond), kelle kinnistut politsei või Kaitseliit valvab. Kooskõlastamata jätmise korral arvestab loa menetleja esitatud põhjendust ning LennS § 41 lõigetes 5 ja 6 sätestatud loa andmist välistavaid aluseid. Pärast lennupiirangute alas lendamiseks loa andmist edastab objekti valdaja otsuse teadmiseks Transpordiametile (lõige 4), sarnaselt eelnõu §-s 3 esitatud põhjendusele. Eelnõu §-s 6 sätestatakse mehitamata õhusõidukite lendamise piiramiseks kehtestatud geograafilises alas lendamiseks loa taotlemise ja andmise kord. Lõikes 1 sätestatakse, et sarnaselt eelnõu §-ga 5, võib korralduses sätestatud geograafilises alas lend toimuda ainult asutuse loa alusel, kes on korralduses märgitud objekti valdajaks. Lõikes 2 sätestatakse, kellele loa taotlus tuleb esitada ning mis aja jooksul taotluse menetlemine toimub. Sarnaselt eelnõu § 5 lõikega 3 sätestatakse, kellega tuleb loa taotluse menetlejal taotlus kooskõlastada, kui loa taotlust menetlev asutus ei ole objekti tegelik valdaja või omanik (lõige 3). Lõikes 4 sätestatakse, sarnaselt eelnõu §-s 3 esitatud põhjendusele, loa andmise otsuse Transpordiametile teadmiseks edastamise kohustus. Eelnõu §-s 7 sätestatakse mehitamata õhusõidukite lendamise piiramiseks kehtestatud ajutises geograafilises alas lendamiseks loa taotlemise ja andmise kord. Lõikes 1 sätestatakse, et ajutises geograafilises alas võib lend toimuda ainult selle asutuse loal, kes on ajutise geograafilise ala kehtestanud. Asutused, kes võivad ajutisi geograafilisi alasi kehtestada, on nimetatud LennS § 41 lõikes 2. Lõikes 2 sätestatakse, kellele loa taotlus tuleb esitada ning mis asjaolusid taotluse menetlemisel hinnatakse. Otsus loa andmise või sellest keeldumise kohta tehakse esimesel võimalusel, see tähendab, et võetakse arvesse sündmuse asjaolusid (sh kriitilisust), mille jaoks ajutine geograafiline ala on kehtestatud. Mehitamata õhusõidukite lendamise piiramiseks kehtestatud ajutisi geograafilisi alasi on vaja eelkõige kehtestada mõne sündmuse lahendamiseks, näiteks suur liiklusõnnetus, tulekahju või muu selline juhtum. Eesmärk on vältida olukordi, kus kõrvaliste isikute mehitamata õhusõidukid takistavad sündmuse lahendamist, sest sündmust lahendav asutus ei saa kasutada oma õhusõidukeid ilma, et lennuohutus seetõttu ei kannataks või seaks ohtu sündmust lahendavaid isikuid või juhtumis osalejaid. 3 Lõikes 3 sätestatakse sarnaselt eelnõu §-s 3 esitatud põhjendusele loa andmise otsuse Transpordiametile teadmiseks edastamise kohustus. Eelnõu §-s 8 sätestatakse valitusasutustele antavad erandid. Keskkonnakaitse eesmärgil kehtestatud lennupiirangute alas lendamiseks ei pea taotlust esitama oma seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks Keskkonnaamet, Kaitsevägi, Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, vangla ja Päästeamet (lõige 1). Riigipiiri läheduses kehtestatud lennupiirangute alas ja riigi julgeoleku tagamise eesmärgil kehtestatud lennupiirangute alas lendamiseks ei pea taotlust esitama oma seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks Kaitsevägi, Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Maksu- ja Tolliamet, Päästeamet ja Keskkonnaamet (lõige 2). Mehitamata õhusõidukite lendamise piiramiseks kehtestatud geograafilises alas ei pea lendamiseks taotlust esitama oma seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks Keskkonnaamet, Kaitsevägi, Välisluureamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Päästeamet ja vangla (lõige 3). Erandite kehtestamist loa taotlemisel on vaja selleks, et valitsusasutused saaksid täita oma seadustest tulenevaid ülesandeid, mis on peamiselt seotud järelevalvega (kuid mitte ainult). Näiteks keskkonnainspektor saaks lennata looduskaitsealal piirkonnas, kus muidu lendamine on piiratud; Politsei- ja Piirivalveameti ametnik saaks lennata riigipiiri läheduses või ajutises geograafilises alas, mille ta on ise kehtestanud; kaitseväelased saaksid lennata ajutises geograafilises alas, mille nad on kehtestanud ajutise julgeolekuala kohale või harjutusväljal tekkinud tulekahju kustutamiseks (viimane avaliku korra tagamise eesmärgil); päästeteenistuja saaks lennata päästesündmuse asukohas (tulekahju, kemikaalireostuse likvideerimine) jne. Lõikes 4 sätestatakse, et lõigetes 1–3 nimetatud valitsusasutus, kes ei pea taotlema luba lennupiirangute alas või geograafilises alas lendamiseks, teavitab lendamise kavatsusest võimalusel vähemalt 60 minutit enne lennu toimumist seda asutust, kes annab välja loa lennupiirangute alas või geograafilises alas lendamiseks. Lendamise kavatsusest teavitamine võib toimuda ka lühema aja jooksul ning olles seega sõltuv kiireloomulisest sündmusest. Eeltoodust tulenevalt on sätte sõnastuses kasutatud sõna „võimalusel“. Luba väljaandval asutusel on mõjuval põhjusel õigus keelata lendamist, millest teavitatakse viivitamatult lendu kavandavat asutust. Eelnõu §-ga 8 tunnistatakse kehtetuks Vabariigi Valitsuse 11. mai 2004. a määrus nr 189 „Lennupiirangud ja piirangud riiklikule õhusõidukile lennuks ülehelikiirusel“ (edaspidi määrus nr 189). Eeltoodust tulenevalt on eelnõu kehtestamise alust täiendatud viitega LennS § 4 lõigetele 1 ja 7. Praegu on lennupiirangud kehtestatud määrusega nr 189, kuid 9. juulil 2022.a jõustunud LennS muudatuste järgselt kehtestatakse need Vabariigi Valitsuse korraldusega ning määrus nr 189 tunnistatakse kehtetuks. 3. EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE Eelnõu on seotud komisjoni (EL) rakendusmäärusega nr 2019/947, kuna rakendusmääruse artikkel 15 võimaldab liikmesriigil kehtestada geograafilisi alasid. 4 4. EELNÕU MÕJUD Eelnõus sätestatul puudub otsene mõju sotsiaalsetele või demograafilistele näitajatele, kohaliku omavalitsuse korraldusele või regionaalarengule. Eelnõuga muudetakse põhimõtet, kes annab loa lennupiirangute alas, mehitamata õhusõidukite lendamise piiramiseks kehtestatud geograafilises alas või ajutises geograafilises alas lendamiseks – senise Transpordiameti asemel hakkab seda tegema asutus, kes on määratud eelnõu kohaselt lennupiirangute alas, geograafilises alas või ajutises geograafilises alas loa andjaks. Loa andmise järel edastatakse otsus Transpordiametile teadmiseks. Sihtrühm: Sihtrühmad, keda eelnõus sätestatu mõjutab, võib jagada tinglikult kolmeks: 1) riigiasutused (nt Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsevägi, Kaitsepolitseiamet, Päästeamet, Välisluureamet, erinevad ministeeriumid), kes soovivad oma territooriumi kohale lennupiirangu ala või geograafilise ala mehitamata õhusõidukite lendamise piiramiseks kehtestamist, ja seadusega kehtestatud objektide valvet tagavad asutused (Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsevägi, Kaitseliit); 2) valitsusasutused (nt Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Kaitsevägi, Maksu- ja Tolliamet, Kaitsepolitseiamet), kes saavad mehitamata õhusõidukite lendamise piiramiseks ajutise geograafilise ala kehtestamise õiguse avaliku korra tagamise eesmärgil riikliku järelevalve käigus või riigi julgeoleku tagamise eesmärgil (tulenevalt asutuse põhiülesannetest); 3) füüsilised isikud ja eraõiguslikud juriidilised isikud, kes käitavad mehitamata õhusõidukeid ning mehitatud õhusõidukite käitajad. Eelnõu küll suurendab vähesel määral nende asutuste, kes on määratud lennupiirangute alas või geograafilises alas loa andjaks, töökoormust, kuid ka praegu kehtiva regulatsiooni2 kohaselt on neil kohustus läbi vaadata ja avaldada arvamust taotluse kohta, mille Transpordiamet neile kooskõlastamiseks edastab. 9. juulil 2022 jõustunud LennS muudatuste järgselt aga vahetatakse Transpordiameti ja alade valdajate ülesanded. Mõju suurus varieerub suurest väikeseni, olenedes sellest, kui palju muid meetmeid on võimalik kohaldada selle kaitstava objekti või territooriumi kaitseks. Kui alad saavad kehtestatud, tekib ka õhusõidukite pilootidel ja kaugpilootidel suurem selgus kehtestatavate alade osas ning nad saavad paremini oma lende planeerida, mistõttu ei pruugi töökoormus kasvada. Kokkuvõtvalt tähendab see, et täiendavat töökohta ei ole vaja luua, kuid võib olla vajadus muuta taotlusi läbivaatava ametniku töökorraldust, mis ei suurenda asutuse töökoormust. Mõju ulatus on suurem osas, mis puudutab lennupiirangute alas või geograafilises alas lendamiseks loa andmist. Kui seni olid Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsevägi, Kaitsepolitseiamet ja vangla loa taotluse kohta arvamuse andjad ja ei pidanud ise haldusmenetlust loa andmiseks läbi viima, siis nüüd tuleb eelnõu kohaselt seda teha. Selle võrra, mille osas suureneb töökoormus nimetatud asutustel, väheneb see Transpordiametil (viimane saab loa andmise otsuse teadmiseks). Samas ei ole ette näha, et taotlusi hakkaks laekuma palju, sest üldiselt puudub enamikel õhusõidukitel põhjus ja vajadus lennupiirangute alas või geograafilises alas (eriti viimati nimetatus) lennata, seega on mõju pigem väiksemast kuni 2 Vabariigi Valitsuse 11. mai 2004. a määrus nr 189 „Lennupiirangud ja piirangud riiklikule õhusõidukile lennuks ülehelikiirusel“ 5 keskmiseni. Kuna selliste taotluste arv ei ole tõenäoliselt aastas väga suur, on mõju sagedus väiksest keskmiseni. Eraõiguslike isikute halduskoormusele omab mõju lennupiirangute alas ja geograafilises alas loa taotlemise kohustus. Mõju eraõiguslike isikute halduskoormusele on väike, sest enamjaolt puudub eraõiguslikul isikul põhjus, miks tal on vaja lennupiirangute alas või geograafilises alas lennata. Seda eriti geograafilises alas, mis enamikel juhtudel on riigikaitseobjekt ja kuulub ka riigile või valdab seda riigiasutus. Kuigi eelnõuga muudetakse loa taotlemise menetlust, ei suurene sellega loa taotleja halduskoormus, sest kehtiva regulatsiooni kohaselt peab isik esitama loa taotluse Transpordiametile, siis tulevikus peab ta selle eelnõukohase muudatuse tulemusel esitama asutusele, kes on märgitud vastavas alas loa andjaks. Eelnõu mõjusid on hinnatud 9. juulil jõustunud LennS muudatusega. 5. EELNÕU RAKENDAMISEGA SEOTUD TEGEVUSED, VAJALIKUD KULUD JA EELNÕU RAKENDAMISE EELDATAVAD TULUD Eelnõu rakendamisega ei kaasne riigile täiendavaid kulusid ega tulusid. 6. EELNÕU JÕUSTUMINE Eelnõu jõustub üldises korras. 7. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE Eelnõu kooskõlastati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Kaitseministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Siseministeeriumi ning Justiitsministeeriumiga. Eelnõu esitati arvamuse andmiseks AS Lennuliiklusteenindusele, Transpordiametile, Eesti Erapilootide Liidule ja MTÜ Eesti Mehitamata Lennunduse Liidule. Eelnõule esitasid arvamuse Lennuliiklusteeninduse AS ja Transpordiamet ning laekunud märkuste ja ettepanekute osas on seisukoht kujundatud märkuste tabelis. 6  EELNÕU 22.08.2022 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS 2022. a Mehitamata õhusõidukite lendamise piiramiseks ajutise geograafilise ala kehtestamise, lõpetamise ning sellest teavitamise kord Määrus kehtestatakse lennundusseaduse § 41 lõike 3 alusel. § 1. Mehitamata õhusõidukite lendamise piiramiseks ajutise geograafilise ala kehtestamine ja sellest teavitamine (1) Mehitamata õhusõidukite lendamise piiramiseks ajutise geograafilise ala kehtestamisel teeb lennundusseaduse § 41 lõikes 2 nimetatud asutus viivitamatult digitaalses vormis märke mehitamata õhusõiduki liikluskorraldussüsteemi, esitades ala kehtestamise põhjuse, algus- ja lõpuaja, valdaja kontaktandmed ning rõht- ja püstpiirid. (2) Lõikes 1 nimetatud kehtestatava ala algus- ja lõpuaeg ning rõht- ja püstpiirid määratakse ajutise geograafilise ala kehtestamise eesmärgi ulatuses ja viisil, mis piirab võimalikult vähe õhuruumi kasutamist. (3) Lõikes 1 nimetatud asutus teavitab viivitamatult pärast mehitamata õhusõiduki liikluskorraldussüsteemis märke tegemist ala kehtestamisest aeronavigatsiooniteenuse osutajat, kes osutab aeronavigatsiooniteabe teenust. § 2. Mehitamata õhusõidukite lendamise piiramiseks ajutise geograafilise ala lõpetamine ja sellest teavitamine (1) Mehitamata õhusõidukite lendamise piiramiseks kehtestatud ajutise geograafilise ala kehtivus lõppeb selleks märgitud lõpuaja saabumisel või enne lõpuaja saabumist tehtava lõpetamise otsuse alusel. (2) Kui mehitamata õhusõidukite lendamise piiramiseks kehtestatud ajutine geograafiline ala on lõppenud lõpuaja saabumise tõttu, kuid ala kehtestamise põhjus või sündmuse lahendamine ei ole lõppenud ning vajadus ajutise geograafilise ala kehtestamiseks püsib, tuleb ajutine geograafiline ala kehtestada uuesti ning seda vastavalt §-s 1 sätestatud korrale. (3) Kui mehitamata õhusõidukite lendamise piiramiseks kehtestatud ajutise geograafilise ala kehtestamise põhjus või sündmuse lahendamise vajadus langeb ära enne kehtestatud ala lõpuaega, teeb § 1 lõikes 1 nimetatud asutus lõpetamise otsuse viivitamatult pärast põhjuse äralangemist või sündmuse lahendamise lõppemist. (4) Lõikes 3 nimetatud juhul teeb § 1 lõikes 1 nimetatud asutus viivitamatult digitaalses vormis ala lõpetamise märke mehitamata õhusõiduki liikluskorraldussüsteemi ja teavitab viivitamatult ala lõpetamisest aeronavigatsiooniteenuse osutajat, kes osutab aeronavigatsiooniteabe teenust. § 3. Rakendussäte Mehitamata õhusõiduki liikluskorraldussüsteemi valmimiseni avaldab mehitamata õhusõidukite lendamise piiramiseks ajutise geograafilise ala kehtestamist ja lõpetamist puudutava teabe oma kodulehel aeronavigatsiooniteenuse osutaja, kes osutab aeronavigatsiooniteabe teenust. Kaja Kallas Peaminister Riina Sikkut majandus- ja taristuminister Taimar Peterkop Riigisekretär  EELNÕU 22.08.2022 Vabariigi Valitsuse määruse „Mehitamata õhusõidukite lendamise piiramiseks ajutise geograafilise ala kehtestamise, lõpetamise ning sellest teavitamise kord“ eelnõu seletuskiri 1. SISSEJUHATUS 1.1 Sisukokkuvõte Vabariigi Valitsuse määruse „Mehitamata õhusõidukite lendamise piiramiseks ajutise geograafilise ala kehtestamise, lõpetamise ning sellest teavitamise kord“ eelnõu kehtestatakse lennundusseaduse (edaspidi LennS) § 41 lõike 3 alusel. Eelnõu kehtestatakse lennundusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse alusel, mis jõustus 9. juulil 2022. aastal (edaspidi jõustunud LennS muudatused). LennS § 41 lõike 1 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus korraldusega lennupiirangud õhusõidukitele ning mehitamata õhusõiduki süsteemi geograafilised piirkonnad (edaspidi geograafiline ala) mehitamata õhusõiduki lendamise piiramiseks lennuohutuse, riigi julgeoleku ja avaliku korra tagamise ning keskkonnakaitse eesmärgil. Geograafilisi piirkondi võimaldab liikmesriigil kehtestada1 komisjoni rakendusmääruse nr 2019/9472 artikkel 15. Geograafilised piirkonnad (alad) võivad olla kas alalised või ajutised. 1.2 Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostasi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi lennundusosakonna õigusnõunik Tairi Tonkson (tel: 625 6465, e-post [email protected]) ja sama osakonna nõunik Jaan Erik Kiissel (tel: 639 7657, e-post [email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Kaia Läänemets (e-post: [email protected]). Eelnõu väljatöötamisse kaasati Kaitseministeeriumi, Siseministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Transpordiameti ja Lennuliiklusteeninduse AS esindajad. 2. EELNÕU SISU Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist. Eelnõu §-s 1 reguleeritakse mehitamata õhusõidukite lendamise piiramiseks ajutise geograafilise ala kehtestamine ja sellest teavitamine. Lõike 1 kohaselt on ajutise geograafilise ala kehtestaval asutusel kohustus teha viivitamata digitaalses vormis märge mehitamata 1 Nimetatud rakendusmääruse kohaselt peavad liikmesriigid geograafilised alad looma 1. juuliks 2021, mis on antud üleminekuajaks liikmesriikidele (vt artikli 23 lõige 3). 2 Komisjoni 24. mai 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/947 mehitamata õhusõidukite käitamise normide ja menetluste kohta (ELT L 152, 11.6.2019, lk 1–40). 1 õhusõiduki liikluskorraldussüsteemi. Märke tegemisel tuleb esitada ala kehtestamise põhjus, ala valdaja kontaktandmed, ala algus- ja lõpuaeg ning ala rõht- ja püstpiirid. Lõike 2 kohaselt tuleb kehtestatava ala algus- ja lõpuaeg ning rõht- ja püstpiirid määrata ajutise geograafilise ala kehtestamise eesmärgi ulatuses ja viisil, mis piirab võimalikult vähe õhuruumi kasutamist. Ajutiste geograafiliste alade kohta tuleb esitada üldinfo, mida kaugpiloot peab kogu lendamise ajal jälgima ja kuidas tegutsema, kui tema lendamise piirkonnas kehtestatakse järsku ajutine geograafiline ala. Ka rakendusmääruse nr 2019/947 lisa A osa artikli UAS.OPEN.060 punkti 1 alapunkti b kohaselt on kaugpiloodil kohustus hankida ajakohastatud teavet kõikide geograafiliste piirkondade kohta, mille liikmeriik avaldanud on. Mehitamata õhusõidukite lendamise piiramiseks ajutise geograafilise ala kehtestamise eesmärk on 9. juulil 2022 jõustunud LennS muudatuste kohaselt kaitsta korrakaitse, päästetööde, julgeolekualaste ja järelevalve tegemisega seotud ülesannete täitmist, menetluse korraldamist, VIP isikute kaitset, Kaitseväe struktuuriüksuste sõjaväelise väljaõppe või muude ülesannete täitmist nii, et kolmanda isiku poolt mehitamata õhusõiduki lendamine ei takistaks tööde korraldamist ega ohustaks julgeoleku või turvalisuse tagamist ülesannete täitmisel, samuti eraelu puutumatust päästesündmuse, liiklusõnnetuse või muu politseisündmuse korral, mil on oodata ajakirjanike kõrgendatud huvi sündmuse lahendamise vastu. Näiteks võib kehtestada ajutise geograafilise ala, et tõkestada mehitamata õhusõiduki käitamist tulekahju likvideerimise, õppuse või suure rahvaürituse (nt laulupidu, kontsert) ajal. Samuti olukorras, kus riigikaitseseaduse § 84 lõike 3 või 4 alusel määratakse maa-ala, ehitis või seade ajutiseks riigikaitseobjektiks ning selle turvalisuse tagamiseks on muu hulgas vaja ennetada ja tõkestada mehitamata õhusõidukite lendamist ilma selle maa-ala või ehitise valdaja nõusolekuta. Samuti näiteks kuriteo sündmuskohal, kui on vaja kiiresti kehtestada mehitamata õhusõidukite lendamise piirang, et tagada sündmuskoha ohutus ning sündmuse eesmärgipärane lahendamine määratud objektil. Geograafilisi piirkondi võimaldab liikmesriigil kehtestada3 komisjoni rakendusmääruse nr 2019/947 artikkel 15. Geograafilised piirkonnad (alad) võivad olla kas alalised või ajutised. Lõikest 3 tulenevalt on ajutise geograafilise ala kehtestaval asutusel kohustus kehtestatud alast viivitamata teavitada Lennuliiklusteeninduse AS-i. Teavitamine on vajalik, kuna nimetatud asutuse näol on tegemist aeronavigatsiooniteenuse osutajaga, kes osutab aeronavigatsiooniteabe teenust (LennS § 572). Eelnõu §-s 2 reguleeritakse mehitamata õhusõidukite lendamise piiramiseks ajutise geograafilise ala lõpetamise ja sellest teavitamise kord. Lõige 1 sätestab, et kehtestatud ajutise geograafilise ala kehtivus lõppeb selleks märgitud lõpuaja saabumisel või enne lõpuaja saabumist tehtava lõpetamise otsuse alusel. Lõikes 2 reguleeritakse olukord, kus ajutine geograafiline ala on lõppenud lõpuaja saabumise tõttu, kuid ala kehtestamise põhjus või sündmuse lahendamine ei ole lõppenud ning vajadus ajutise geograafilise ala kehtestamiseks püsib. Sellisel juhul nähakse määrusega ette, et jätkamiseks tuleb ajutine geograafiline ala uuesti kehtestada ning seda vastavalt §-s 1 sätestatud ajutise geograafilise ala kehtestamise korrale. Lõikes 3 reguleeritakse olukord, kus enne kehtestatud ala lõpuaega langeb ära ala kehtestamise põhjus või sündmuse lahendamise vajadus. Sellisel juhul tuleb ala kehtestanud asutusel teha lõpetamise otsus viivitamatult pärast põhjuse äralangemist või sündmuse lahendamise lõppemist. Lõikes 4 sätestatakse ajutise geograafilise ala lõpetamise otsusest 3 Nimetatud rakendusmääruse kohaselt peavad liikmesriigid geograafilised alad looma 1. juuliks 2021, mis on antud üleminekuajaks liikmesriikidele (vt artikli 23 lõige 3). 2 teavitamine, mis on sarnane ajutise geograafilise ala kehtestamise korrale (vt eelnõu eelmist punkti). Eelnõu § 3 sätestab rakendussätte, mille kohaselt kuni mehitamata õhusõiduki liikluskorraldussüsteemi valmimiseni avaldab mehitamata õhusõidukite lendamise piiramiseks ajutise geograafilise ala kehtestamist ja lõpetamist puudutava teabe oma kodulehel aeronavigatsiooniteenuse osutaja, kes osutab aeronavigatsiooniteabe teenust. Aeronavigatsiooniteabe edastamisel ja avaldamisel tuleb lähtuda LennS §-s 572 sätestatud regulatsioonist ning selle lõike 8 alusel kehtestatud majandus-ja kommunikatsiooniministri 01.09.2009 määrusest nr 87 „Aeronavigatsiooniteabe edastamise ja avaldamise kord ning nõuded aeronavigatsioonimõõdistustele“. LennS § 572 lõike 2 kohaselt vastutab valdkonna eest vastutava ministri nimetatud aeronavigatsiooniteenuse osutaja, kes osutab aeronavigatsiooniteabe teenust, aeronavigatsiooniteabe kogumise, töötlemise, inglise keelde tõlkimise, auditeerimise, vormindamise, avaldamise ja levitamise eest. Majandus- ja taristuministri 22.09.2019 käskkirjaga nr 1.1-1/19-151 „Lennuliiklusteeninduse ASi nimetamine Tallinna lennuinfopiirkonna määratletud osade piires lennuliiklusteenuse osutajaks“ on määratud lennuliiklusteenust osutav sertifitseeritud aeronavigatsiooniteenuse osutaja. Lennuliiklusteenust osutav aeronavigatsiooniteenuse osutaja osutab ka aeronavigatsiooniteabe teenust4, kelleks on Lennuliiklusteeninduse AS. 3. EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE Eelnõu on seotud komisjoni (EL) rakendusmäärusega nr 2019/947, kuna rakendusmääruse artikkel 15 võimaldab liikmesriigil kehtestada geograafilisi alasid. 4. EELNÕU MÕJUD Eelnõus sätestatul puudub otsene mõju sotsiaalsetele või demograafilistele näitajatele, kohaliku omavalitsuse korraldusele või regionaalarengule. Sihtrühm: Sihtrühmad, keda eelnõus sätestatu mõjutab, võib jagada tinglikult kolmeks: 1) valitsusasutused ( Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Kaitsevägi, Maksu- ja Tolliamet, Kaitsepolitseiamet), kes saavad õiguse kehtestada ajutise geograafilise ala mehitamata õhusõidukite lendamise piiramiseks avaliku korra tagamise eesmärgil riikliku järelevalve käigus või riigi julgeoleku tagamise eesmärgil (olenedes asutuse põhiülesannetest); 2) aeronavigatsiooniteenuse osutaja, kes osutab aeronavigatsiooniteabe teenust (Lennuliiklusteeninduse AS); 3) füüsilised isikud ja eraõiguslikud juriidilised isikud, kes käitavad mehitamata õhusõidukeid ning mehitatud õhusõidukite käitajad. Politsei ülesannete või päästesündmuse tõhusama lahendamise jaoks on vaja meedet, mis tagaks, et politsei ülesande täitmise või päästesündmuse juht saaks tagada lennuohutuse oma mehitamata õhusõidukitele, turvalisuse oma ametnikele või töötajatele ning vajadusel isikute (kannatanute või kuriteo ohvrite) privaatsuse ja turvalisuse. Ajutise geograafilise ala 4 Sellisele seisukohale tuleb asuda LennS § 572 lõike 2 ja § 34 lõike 5 sätete koostoimes tõlgendamisel, kuna LennS § 572 lõige 2 sisaldab terminoloogilist viga mõiste „aeronavigatsiooniteenuse osutaja“ kasutamisel. 3 kehtestamise õiguse andmine on üks selline meede ning seetõttu on selle mõju asutustele positiivne. Mõju sagedus on pigem keskmine, sest ei ole ette näha, et ajutise geograafilise ala kehtestamist on iga päev eri sündmuste ja juhtumite lahendamiseks vaja kehtestada. Ajutiste geograafiliste alade kehtestamine mõjutab Lennuliiklusteeninduse AS-i tööd, sest alasid puudutava andmete töötlemisega on kiire. Seni, kuni ei tööta täiel määral U-Space (UTM) süsteem, millega ajutise geograafilise ala kehtestaja saab ajutiste geograafiliste alade kehtestamise andmed kanda otse süsteemi, mille tulemusena ilmub ala UTM-is asuvale (lennundus)kaardile mõne minuti jooksul ilma aeronavigatsiooniteabe teenuse osutaja sekkumiseta, siis seni peab aeronavigatsiooniteabe teenuse osutaja selle teabe avaldama. Kuna teada ei ole, kui sageli on vaja ajutisi geograafilisi alasid kehtestada, on keeruline ka hinnata mõju Lennuliiklusteeninduse AS-i tegevusele. Kuid eeldada võib, et seda ei tehta algul sageli, kuid sagedus kasvab aja jooksul. Kui rakendub U-Space (UTM) süsteem5, siis see mõju Lennuliiklusteeninduse AS-i tegevusele väheneb märgatavalt ja jääb marginaalseks. Igasuguste lendamisega seotud piirangute kehtestamine avaldab kergelt negatiivset mõju eraõiguslikele isikutele, kes lennutavad mehitamata õhusõidukeid. Kuna mehitamata õhusõidukiga lendamine kui selline ei ole otseselt isiku põhiõigus, ei saa isikul tekkida ka õiguslikku ootust, et ta võib kõikjal mehitamata õhusõidukiga piiramatult lennata, mistõttu riive on väike. Mõjutatavate eraõiguslike isikute ring kasvab päev päevalt, kuid ei ole võrreldes Eesti elanikkonnaga siiski suur. Mõju sagedus on ajutiste alade puhul väike, sest aasta jooksul ei juhtu iga päev selliseid õnnetusi või muid sündmusi, mille puhul oleks vaja kehtestada ajutine geograafiline ala ühte kindlasse kohta. Peamiselt kipuvad selliste politsei- ja päästesündmuste kohale, mis vajaks ajutise geograafilise ala kehtestamist, ajakirjanikud ja vahetus läheduses viibivad muud eraõiguslikud isikud uudishimust. Eelnõu mõjusid on hinnatud 9. juulil 2022 jõustunud LennS muudatusega. 5. EELNÕU RAKENDAMISEGA SEOTUD TEGEVUSED, VAJALIKUD KULUD JA EELNÕU RAKENDAMISE EELDATAVAD TULUD Eelnõu rakendamisega ei kaasne riigile täiendavaid kulusid ega tulusid. 6. EELNÕU JÕUSTUMINE Eelnõu jõustub üldises korras. 7. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE Eelnõu kooskõlastati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Kaitseministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Siseministeeriumi ning Justiitsministeeriumiga. Eelnõu esitati arvamuse andmiseks AS Lennuliiklusteenindusele, Transpordiametile, Eesti Erapilootide Liidule ja MTÜ Eesti Mehitamata Lennunduse Liidule. Eelnõule esitasid arvamuse Lennuliiklusteeninduse AS ja Transpordiamet ning laekunud märkuste ja ettepanekute osas on seisukoht kujundatud märkuste tabelis. 5 Vastav süsteem on planeeritud valmima jaanuariks 2023. 4  Lennundusseaduse rakendusaktide eelnõude Lisa Eelnõu koostamise ajal saabunud märkuste ja ettepanekutega arvestamine Jrk Kooskõlastaja, arvamuse esitaja seisukoht Majandus- ja nr Kommunikatsiooniministeeriumi seisukoht Keskkonnaministeerium 1. Teeme ettepaneku Vabariigi Valitsuse määruse Arvestatud „Lennupiirangute alas või geograafilises alas või ajutises geograafilises alas lendamiseks loa taotlemise ja selle andmise Eelnõu § 8 lõikeid 2 ja 3 täiendatud kord ning loa andjate määramine“ eelnõu § 8 lõigetes 2 ja 3 ning loetelusse lisatud esitatud loast vabastatud asutuste loeteludesse lisada Keskkonnaamet. Vastavas osas Keskkonnaamet. Määruse eelnõu seletuskirjas on mh öeldud: täiendatud ka seletuskirja. „Erandite kehtestamist loa taotlemisel on vaja selleks, et valitsusasutused saaksid täita oma seadustest tulenevaid ülesandeid, mis on peamiselt seotud järelevalvega (kuid mitte ainult). Näiteks keskkonnainspektor saaks lennata looduskaitsealal piirkonnas, kus muidu lendamine on piiratud…“. Keskkonnajärelevalve seadusest tulenevalt on Keskkonnaameti ülesanne keskkonnaalastest õigusaktidest juhindudes ennetada, selgitada välja ja tõrjuda oht ning kõrvaldada korrarikkumine keskkonnakaitse valdkonnas ning Keskkonnaameti keskkonnakaitseinspektoril on tegutsemisõigus kogu Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni all oleval alal. Keskkonnaamet on Eesti territooriumil keskkonnaalaste väärtegude kohtuväliseks menetlejaks tulenevalt väärteomenetluse seadustikust ja arvukatest keskkonnaalastest eriseadustest ning kriminaalmenetluse seadustiku alusel täidab Keskkonnaamet uurimisasutuse ülesandeid, toimetades kohtueelset menetlust keskkonna ja loodusvarade kaitse ning kasutamise nõuete rikkumise kuritegudes. Seega ei täida Keskkonnaamet oma seadustest tulenevaid järelevalveülesandeid mitte ainult looduskaitsealadel, vaid vajab operatiivseks tegutsemiseks kogu riigi territooriumil ühetaolisi võimalusi, mida piiratakse üksnes põhjendatud juhtudel. Määruse eelnõu seletuskirjas puuduvad selgitused, mis kaalutlustel on Keskkonnaamet jäetud välja määruse eelnõu § 8 lõigete 2 ja 3 loeteludest. Keskkonnaameti lisamine on vajalik, et vältida iga võimaliku õigusrikkumise puhul eraldi vajaduspõhist eriloa taotlemise protsessi, mis takistaks nii Keskkonnaameti järelevalve- ning süütegude menetlustegevuse operatiivsust kui tõstaks seotud riigiasutuste halduskoormust. Määruse eelnõu § 8 lg 5 kohaselt võib luba väljaandev asutus alati mõjuval põhjusel lendamise keelata. 2. Palume täiendada Vabariigi Valitsuse korralduse Arvestatud „Lennupiirangud õhusõidukitele ja geograafilised alad mehitamata õhusõidukite lendamise piiramiseks“ eelnõu punkti 1/14  2.1 sõnastust analoogselt punktide 3.1, 5.2 ja 5.3 sõnastusele, Eelnõu punkti 2.1 vastavas osas kus ala ülapiiri kehtestamisel on igakordselt lisatud täiend „… täiendatud. vastavalt maa- või veepinnast“. Korralduse eelnõu seletuskirjast ei nähtu erisusi, mis tingiks sätete erineva sõnastuse. 3. Vabariigi Valitsuse korralduse „Lennupiirangud õhusõidukitele Arvestatud ja geograafilised alad mehitamata õhusõidukite lendamise piiramiseks“ eelnõu punkt 2.4 sätestab: „Punkti 2.1 Eelnõu punkti 2.4 muudetud. Kuna alapunktides 3–5, 10–12 ja alapunktis 31 nimetatud aladel on muudatusettepaneku esitaja lendamine keelatud.“. Palume muuta punkti 2.4 sõnastust eesmärgiks on nimetatud aladel lende selliselt, et lennu keeld ei laieneks Keskkonnaametile kui lubada Keskkonnaametile, siis tuleb kaitseala valitsejale, kellele võib lendamine osutuda vajalikuks sätte sõnastust muuta st lendamine on erinevate seirete või järelevalve teostamiseks. piiratud (mitte enam keelatud), mistõttu on eesmärgipärane see lahendada Keskkonnameti loa taotlemise põhimõtte lisamisega. Kuna Keskkonnaamet on ise enda alal lendamiseks loa taotlemisest vabastatud (valitsusasutustele antav erand) – saab ta nimetatud aladel ka lennata. Seega kaotada tuleb nimetatud punktide osas lendamise keeld (keeluala korral ei saa seal keegi lennata) ja asendada see lendamise piiramisega st selleks on vaja luba. . Lennuliiklusteeninduse AS 4. EANS sooviks veel kord väljendada oma muret fraasi Arvestatud „geograafiline ala“ kasutuse osas, kuivõrd EANSi hinnangul tekitavad LennS § 41 lg 1 mõiste ning fraasi kasutus § 41 lg-s 3, Eelnõu sätteid on täiendatud Vabariigi Valitsuse määruse „Mehitamata õhusõidukite tekstiosaga „mehitamata lendamise piiramiseks ajutise geograafilise ala kehtestamise, õhusõidukite lendamise piiramiseks“ lõpetamise ning sellest teavitamise kord“ eelnõus ja Vabariigi selleks sobilikus osas, mis ei Valitsuse korralduse „Lennupiirangud õhusõidukitele ja raskendaks sätte lugemist (st ei geograafilised alad mehitamata õhusõidukite lendamise muudaks lauset pikaks ja korduvaks). piiramiseks“ eelnõus segadust. LennS § 41 lg 1 sätestab, et lennupiirangud õhusõidukitele ning mehitamata õhusõiduki süsteemi geograafilised piirkonnad (edaspidi geograafiline ala) mehitamata õhusõiduki lendamise piiramiseks lennuohutuse, riigi julgeoleku ja avaliku korra tagamise ning keskkonnakaitse eesmärgil kehtestab Vabariigi Valitsus korraldusega. Geograafilise alana defineeritakse LennS § 41 lg-s 1 seega mehitamata õhusõiduki süsteemi geograafilised piirkonnad. Taoline definitsioon LennS § 4.1 lg- s 1 on eksitav, kuivõrd: a)geograafiline ala lennunduse kontekstis on oluliselt laiem kontseptsioon, sh kasutatakse mehitamata õhusõidukite kaardirakenduse loomise kontekstis mõistet „geograafiline ala“ teises tähenduses, b) olemuslikult 2/14  on kõik alad, mis Vabariigi Valitsuse korralduse „Lennupiirangud õhusõidukitele ja geograafilised alad mehitamata õhusõidukite lendamise piiramiseks“ eelnõus on kirjeldatud (keskkonnakaitselised, riigipiiri lähedal lendamine) geograafilised alad (sh lennupiirangud õhusõidukitele) c) geograafilisi saab alasid NOTAM-ga kehtestada ka teist liiki aladena kui mehitamata õhusõiduki süsteemide käitamise piirangualadena d) Komisjoni rakendusmäärus 2021/664, 22. aprill 2021, U-space’i õigusraamistiku kohta, mis toob sisse sellise kontseptsiooni nagu mehitamata õhusõiduki süsteemi geograafilised piirkonnad (sama sõnastus nagu LennS § 4.1 lg- s 1), kasutab kontseptsiooni defineerimiseks hoopis fraasi „UASi geograafilised piirkonnad“. Seega kasutatakse Komisjoni rakendusmääruses 2021/664 ja LennS § 41 lg-s 1 erinevaid fraase sama kontseptsiooni väljendamiseks. Positiivse küljena, LennS § 41 lg 2 toob sisse täpsustuse, ajutine geograafilise ala mehitamata õhusõiduki lendamise piiramiseks, samas LennS § 41 lg 3 viitab üksnes ajutisele geograafilisele alale. LennS § 41 lg 1 alusel kehtestatakse Vabariigi Valitsuse korraldus „Lennupiirangud õhusõidukitele ja geograafilised alad mehitamata õhusõidukite lendamise piiramiseks“ ning LennS § 41 lg 3 alusel Vabariigi Valitsuse määruse „Mehitamata õhusõidukite lendamise piiramiseks ajutise geograafilise ala kehtestamise, lõpetamise ning sellest teavitamise kord“. LennS § 41 lg-ga 1 loodud segaduse lahendamiseks olukorras, kus LennS § 41 lg 1 sõnastust ei muudeta, on EANS palunud nii Vabariigi Valitsuse korralduses „Lennupiirangud õhusõidukitele ja geograafilised alad mehitamata õhusõidukite lendamise piiramiseks“ kui Vabariigi Valitsuse määruses „Mehitamata õhusõidukite lendamise piiramiseks ajutise geograafilise ala kehtestamise, lõpetamise ning sellest teavitamise kord“ viidata "geograafilistele aladele mehitamata õhusõidukite lendamise piiramiseks", mitte lihtsalt „geograafilistele aladele“. Valitsuse korralduses „Lennupiirangud õhusõidukitele ja geograafilised alad mehitamata õhusõidukite lendamise piiramiseks“ on valdavalt vastavad muudatused tehtud. Vabariigi Valitsuse määruses „Mehitamata õhusõidukite lendamise piiramiseks ajutise geograafilise ala kehtestamise, lõpetamise ning sellest teavitamise kord“ on muudatus tehtud pealkirjas. Määruse tekstisiseselt viidatakse „ajutisele geograafilisele alale“, mis on sama fraas, mida kasutatakse LennS § 41 lg-s 3, mis, nagu eelnevalt välja toodud, on olemuslikult eksitav. Palume selguse huvides viia vastavad muudatused sisse ka Vabariigi Valitsuse määruses „Mehitamata õhusõidukite lendamise piiramiseks ajutise geograafilise ala kehtestamise, lõpetamise ning sellest teavitamise kord“ eelnõusse. 5. 30.05.2022 andis EANS täiendava tagasiside, et: „27.05.2022 Antud selgitus e-kirjas (vt 27.05.2022 e-kirja 2. punkt) tõime välja, et 3/14  Vabariigi Valitsuse lisas 1 sisalduva nimekirja koordinaatide Juhul kui mõeldud on lennuväljade ja kontrollimisel selgus, et lennupiirangu aladeks (nii kopterväljakute tegevust, siis õhusõidukitele kui MÕS-idele lisa 1 pealkirja ja esimese lõigu nimetatud osas on korralduses järgi) on Tallinna lennuvälja juures märgitud suhtelised kõrged ettenähtud erisus, mis sätestab, et alad, mis mõjutavad märkimisväärselt lennuvälja tööd. EANSi korralduses sätestatud lennupiirangud lennunduskaartide koostaja-kujundaja märkis Vabariigi ei laiene õhusõiduki stardile ja Valitsuse korralduse eelnõusse täiendavad tähelepanekud maandumisele sertifitseeritud või koordinaatide osas, seejuures selle kohta, et enamus aladel on mittesertifitseeritud määramata vertikaalpiir, ala aktiveerimise periood/meetod, käitamistingimustega lennuväljalt või samuti kaks ala kattuvad. kopteriväljakult või kui seda nõuab 27.07.2022 MKMi poolt edastatud Vabariigi Valitsuse lennuohutus. korralduse „Lennupiirangud õhusõidukitele ja geograafilised Maandumise all mõeldakse alad mehitamata õhusõidukite lendamise piiramiseks“ eelnõu korralduses ka lennuväljale või lisa 1 sisaldab aga uuesti lennupiiranguid nii õhusõidukitele kui kopteriväljakule lähenemist. ka geograafilisi alasid mehitamata õhusõidukite lendamise piiramiseks, seejuures on tabel jagatud kaheks – esimene osa hõlmab nii lennupiirangud õhusõidukitele ja geograafilisi alasid mehitamata õhusõidukite lendamise piiramiseks, teine osa üksnes geograafilisi alasid mehitamata õhusõidukite piiramiseks. Kas 27.07.2022 lisa 1 versioonis, kuhu on tagasi lisatud lennupiirangud õhusõidukitele, on kontrollitud, et koordinaadid ei avaldaks ebasoodsat mõju? 6. Vabariigi Valitsuse määruse „Mehitamata õhusõidukite Antud selgitus lendamise piiramiseks ajutise geograafilise ala kehtestamise, lõpetamise ning sellest teavitamise kord“ eelnõu §-s 3 on Lennupiirangualade puhul, jah, sätestatud, et mehitamata õhusõiduki liikluskorraldussüsteemi NOTAM-id saavad olla see valmimiseni avaldab ajutise geograafilise ala kehtestamist ja teavitamise viis. Seda saab teha ka lõpetamist puudutava teabe aeronavigatsiooniteenuse osutaja osade geograafiliste alade puhul, kuid oma kodulehel ja tagab teabe kandmise mitte kõikide. Kuna EANSi aeronavigatsioonikaartidele. aeronavigatsiooniteabe töötlejad Esmalt palume selgitada, kas geograafilise ala kehtestamist ja töötavad 24/7, siis EANS on ainuke, lõpetamist puudutava teabe aeronavigatsiooniteenuse osutaja kes saaks oma veebilehel sellise uue kodulehel avaldamise all peetakse silmas NOTAM-teate kaardi või siis avaldamist. Kui jah, siis see on teostatav, kuivõrd NOTAMiga juhendites/protseduurireeglites välja avaldatakse ajutise iseloomuga aeronavigatsiooniteave, töötatud tabelikujulise teabe avaldada kehtivusega kuni kolm kuud ja lennutegevuse seisukohalt seni, kuni UTM ei tööta. oluline kiiret avaldamist vajav aeronavigatsiooniteave (majandus-ja kommunikatsiooniministri 01.09.2009 määruse nr 87 „Aeronavigatsiooniteabe edastamise ja avaldamise kord Muus osas on eelnõu teksti ning nõuded aeronavigatsioonimõõdistustele“ § 3 lg 1). Kui korrigeeritud. peetakse silmas AIP kogumikus avaldamist, siis ajutiste mehitamata õhusõidukite piiramise geograafiliste alade puhul ei ole see teostatav, kuna AIP-is sisalduvad püsiva iseloomuga aeronavigatsiooniteabe muudatused (majandus-ja kommunikatsiooniministri 01.09.2009 määruse nr 87 „Aeronavigatsiooniteabe edastamise ja avaldamise kord ning nõuded aeronavigatsioonimõõdistustele“ § 4 lg 1). Samuti juhime tähelepanu, et mehitamata õhusõidukite lendamise piiramiseks mõeldud ajutiste geograafiliste alade aeronavigatsioonikaartidele kandmine ei ole hetke võimaluste juures teostatav. Eelduslikult on nende all silmas peetud EANSi lehel avaldatud visuaallennukaarti (VFR kaart). 4/14  Vastava VFR kaardi tellimuse esitab EANSile Transpordiamet EANSi ja Transpordiameti vahel sõlmitud lepingu alusel. Hetkel EANSi kodulehel avaldatud VFR kaart on kuupäevast 19.05.2022, st vahepealsel ajal ei ole seda uuendatud. EANS ei näe käesoleval hetkel võimalust selleks, et Transpordiameti tellitavasse VFR kaarti viia kiireloomuliselt jooksvalt sisse muudatusi ajutiste geograafiliste alade kohta. Juhul kui Vabariigi Valitsuse määruse „Mehitamata õhusõidukite lendamise piiramiseks ajutise geograafilise ala kehtestamise, lõpetamise ning sellest teavitamise kord“ eelnõu §-s 3 viidatud aeronavigatsioonikaardi all pole silmas peetud VFR kaarti, palume täpsustada, millist aeronavigatsioonikaarti silmas peetakse. Ühtlasi märgime, et aeronavigatsioonikaardile oli varasemalt viidatud EANSile 25.05.2022 ja 17.06.2022 saadetud Vabariigi Valitsuse korralduse „Lennupiirangud õhusõidukitele ja geograafilised alad mehitamata õhusõidukite lendamise piiramiseks“ eelnõus ning seda püsivate lennupiirangute kontekstis. 17.06.2022 saadetud Vabariigi Valitsuse korralduse „Lennupiirangud õhusõidukitele ja geograafilised alad mehitamata õhusõidukite lendamise piiramiseks“ eelnõu § 5 lg 1 sätestas, et Transpordiamet tagab lennupiirangute ja tundliku fauna alase teabe avaldamise Eesti lennundusteabe kogumikus (AIP) ning selle kandmise lennunduskaardile ja teistele aeronavigatsioonikaartidele. Kuivõrd varasemalt viidati aeronavigatsioonikaardile püsiva lennupiirangu kontekstis ning seejuures oli ee Transpordiameti kohustusena, ei toonud EANS ka varasemalt välja, et ajutiste mehitamata õhusõidukite lendamise piiramiseks mõeldud geograafiliste alade kandmine aeronavigatsioonikaardile ei ole hetkeoludes teostatav. Transpordiamet 7. VV korralduse EN/SK (punktid 7-24) Võetud teadmiseks ja antud Lennupiirang ei ole sama, mis piiranguala. Piiranguala on selgitus valdkonna termin, mille kohaselt on alas lendamine piiratud vastavalt alas kehtestatud tingimustele (Restricted area. An Eelnõus on lähtutud 9.juulil 2022 airspace of defined dimensions, above the land areas or jõustunud LennS § 41 sätetest (sh territorial waters of a State, within which the flight of aircraft terminitest). Samuti kehtivas is restricted in accordance with certain specified conditions. määruses nr 189 kasutusel olevatest An 15). Kui lennupiiranguna keelatakse alades lendamine, on terminitest. tegemist keelualaga (rakendatakse keeluala tingimusi), mida LennS § 41 kasutab: „lennupiirangud õhusõidukile“, „lennupiirangutega kohaldatakse eranditeta kõigile õhusõidukitele, olenemata ala alas“.. valdajast, ka valdajale endale (Prohibited area. An airspace of Määrus nr 189 kasutab: defined dimensions, above the land areas or territorial waters „lennupiirangud järgmistel aladel“, of a State, within which the flight of aircraft is prohibited. An „kehtestatakse piiranguala“.. 15). Kui määrusega kehtestatakse piiranguna keeld, tuleb see kehtestada nimetatud keelualana. Mõlemad õigusaktid on kehtivad, Lennupiirang ei pruugi olla ala, vaid see võib olla muu piirang mistõttu tuleb valdkonnas kasutada nagu näiteks kiirusepiirang. TRAM on korduvalt juhtinud kehtivate õigusaktidega kooskõlas tähelepanu, et eelnõus on mõisted segamini, sh ka seletuskirjas 5/14  ja eelnõus sätestatud piirangud ei vasta Chicago konventsiooni olevaid termineid, et sätete sisu ja lisale 15. eesmärk ka edasi kanduks. 8. Punkt 1.1 sätestab, et piirangud kehtestatakse muuhulgas Arvestatud lennuohutuse tagamise eesmärgil. Selles ega selle eelnõuga kaasas käivates teistes eelnõudes ei kehtestata ühtegi piirangut Eelnõu punktist 1.1 sõna ega geograafilist ala lennuohutuse tagamiseks, üksnes „lennuohutuse“ eemaldatud. sihtotstarbeliselt riigi julgeoleku, avaliku korra tagamise ja keskkonnakaitse eesmärgil, mis ei tegele lennuohutuse tagamise eesmärkidega. Palun eemaldada punktist 1.1 sõna „lennuohutuse“. 9. Punktis 1.2 sätestatakse „kõrgusega merepinnast“, mehitamata Arvestatud õhusõidukite puhul arvestatakse üldjuhul maapinnast, samas mehitatud lennunduse puhul maa- või veepinnast. Kuna säte Eelnõu punkti 1.2 sõnastust muudetud kehtib mõlemale, võiks olla „maa- või veepinnast“. 10. Punkt 1.3 - Sellise sõnastuse puhul pole aru saada, kas see 50 Arvestatud ja antud selgitus m on sisse arvutatud juba punktis 5 toodud riigi julgeoleku tagamise eesmärgil kehtestatud alade puhul või mitte. Lisaks Eelnõu punkti 1.3 sõnastust pole punktis 5 toodud alade puhul alati võimalik üheselt aru muudetud. saada, kas tegemist on julgeoleku tagamise eesmärgil või mõnel muul eesmärgil kehtestatud alaga, va lennuohutuse Kuna geograafilised alad alles eesmärgil (vt Politsei poolt valvatavate alade nimekirja). käesoleva korraldusega kehtestatakse, siis vastavalt korralduse punkti 1.3 tingimustele (st kui see on objekti töövõime säilitamise või ohu vältimiseks vajalik) esitatakse koordinaadid koos ohutusala arvestusega. 11. Punkt 1.5 - Erinevalt määrusest nr 189, ei ole siin enam erisust, Arvestatud et piirangud ei kehti, kui seda nõuab lennuohutus. Seletuskirjast ei ole võimalik välja lugeda ka, et selle sätte ära jätmise Eelnõu punkti 1.5 sõnastust mõjusid on hinnatud. Antud erisuse välja jätmisel on täiendatud. potentsiaalselt negatiivne ja väga oluline mõju lennuohutusele, kuna selles sõnastuses ei või enam ilma eelneva . kooskõlastuseta piirangualasse lennata, kui lennu ohutu jätkumine on küsitav (näiteks ilmastikuolude ootamatu ja järsk halvenemine, ohtlikku ilmastikunähtuse ilmnemine planeeritud lennutrajektooril või õhusõiduki rike). 5 uut mehitatud õhusõidukitele kehtestatavat ala (nr 11, 12, 14, 8 ja 20) (neid polnud varasemas TRAM-is käinud eelnõu versioonis) jäävad sertifitseeritud lennuväljade lähedusse - selliste alade puhul tuleb alati enne nende kehtestamist hinnata, kas alad mõjutavad kuidagi lennuvälja liiklust. Mitte kõigi lennuvälja läheduses lendavate õhusõidukite eesmärgiks ei ole start või maandumine. Seletuskirjast ei selgu, kas aladele on tehtud mingisugunegi lennundusalane ekspertiis, et hinnata nende mõju lennuliiklusele ja lennuohutusele. 6/14  Kuna sertifitseeritud lennuväljade läheduses olevate alade kõrgus on 660 jalga, siis tõenäoliselt on mõju väike, aga selline hinnang peaks tuginema ekspertiisil. Seevastu sertifitseerimata lennuvälja (aga kasutuses) läheduses (Jõhvi) on ala kõrgus juba 2200 jalga ja omab olulist mõju sealsele lennuliiklusele. Veelkord, see ei ole varasemalt kehtinud ala. Sellele lisaks, LennS muudatusega tuli § 36 juurde sertifitseerimata, aga käitamistingimustega lennuväljade ja kopteriväljakute liik, mida rakendatakse juba täna. Kõnealune eelnõus peaks ka see kajastatud olema. Palun muuta sõnastust „Käesolevas korralduses sätestatud lennupiirangud ei laiene õhusõiduki stardile ja maandumisele sertifitseeritud või mittesertifitseeritud käitamistingimustega lennuväljalt või kopteriväljakult või kui seda nõuab lennuohutus.“ 12. Punkt 2.1 – aladel peab olema märgitud alapiir, sest Arvestatud lennunduses kasutatavad alad on kolmemõõtmelised. Alapiiriks võib olla ka maa- või veepiir, aga see peab olema Korralduse punkti 1.2 vastavas osas vastavalt alale välja toodud. Lisade tabelis on märgitud „üla- ja täiendatud alapiir“, aga ühtegi alapiiri märgitud ei ole. Kui märgitakse, et ülapiiri arvestatakse maa- või veepinnast, siis see ei kehtesta vaikimisi ala alapiiri, vaid on üksnes ülapiiri kõrguse määramise alguspunkt. Kui maa- või veepind on alapiiriks, peab see olema ka nii märgitud. 13. Punkt 2.4 - Määrusega 189 võrreldes on tegemist uue Mitte arvestatud piiranguga - kehtestatakse keeld, mida enne ei olnud, seega on vajalik mõju hindamine lennuliiklusele ning piirangu Ekslik on väide, et tegemist on uue proportsionaalsuse ja vajalikkuse põhjendused. Ei saa väita, et piiranguga, kuna vastav säte ja selle piirangud võetakse üks ühele üle. Arvestama peab ka sellega, põhimõte on üle võetud kehtiva et ala valdajal endal puudub ka nendes alades lendamise määruse nr 189 §-st 2. Viidatud võimalus ükskõik missugustel eesmärkidel, sh erinevad paragrahvi lõigete 2 ja 3 sõnastus on uuringud, teaduslikud eesmärgid jne (vt seisukoha p 1). Kui alljärgnev: kehtestatakse lendudeks keeluala, peab selline ala vastama (3) Lõikes 1 nimetatud piirangualadel võib lend toimuda ainult Lennuameti õhuruumi korraldamist reguleerivatele nõuetele, käesoleval loal. Lennuamet väljastab loa ühe juhul Chicago konventsiooni (ICAO) lisadele 11 ja 15 ning uut tööpäeva jooksul taotluse esitamisest paralleelset „keeluala“ ei ole võimalik luua. Seega, p-s 2.4 arvates. Loa taotleja kooskõlastab viidatud keeld kehtestatakse keelualana ja selles on keelatud taotluse eelnevalt igasugune lendamine, sh valdajal ja teistel valitsusasutuste Keskkonnaministeeriumiga. õhusõidukitel. Veelgi enam, kui need alad kaetakse ka (4) Lõike 2 punktides 4–7 nimetatud geograafiliste aladena mehitamata õhusõidukite käitamise aladel on lennud lubatud 1. mõistes, rakendub see keeld ka mehitamata õhusõidukite detsembrist kuni 31. jaanuarini, kõikidele käitajatele, sh alade valdajatele. punktides 11–28 nimetatud aladel 1. detsembrist kuni 31. märtsini. Kuna määruse nr 189 § 2 lõige 4 on sõnastud, millal on lennud lubatud ja käesolevas korralduses reguleeritakse, millal on lennud piiratud – siis ainuke mida teisiti 7/14  sõnastatakse ongi ajaperiood. Põhimõtet ei muudeta. Ka määruse nr 189 lõikest 4 tuleneb, et lõikes 2 nimetamata punktide osas (need on 1- 3, 8-10 ja 29) on lennud keelatud. Lõike 2 punkte 1-3, 8-10 ja 29 ei ole nimetatud § 2 lõigetes 3 ja 4 – st nendes alades on lennud keelatud, kuna lubatud osa reguleerivad lõiked 3 ja 4. Vt ka Keskkonnaministeeriumi ettepanekut nr 3. 14. Punktis 3.1 on sätestatud üksnes ülapiiri asukoht, aga nõutav on Korduv ettepanek. Seisukoht ka alapiir. Ükski õigusakt ei kehtesta vaikimisi alapiiriks maa- edastatud punktis 12. või veepinda, see tuleb iga konkreetse ala puhul eraldi sätestada. Tuleb kooskõlla viia. Täpsustuseks, ülapiiri mõõtmise alused (maa- või veepind) ei ole samuti vaikimisi alapiirid. 15. Punktide 3.3 ja 3.4 koosrakendamisel tuleb edaspidi PPA-d Arvestatud topelt teavitada. Sellise sõnastuse jõustumisel muudetakse varasemalt kehtinud olukorda, a seletuskirjas puudub selles Eelnõu ja seletuskirja vastavalt osas põhjendus, et millest see vajadus tekkinud on. Varasemalt parandatud. oli nõue esitada lennuplaan 60 minutit varem, mitte esitada see PPA-le. 16. Punkt 4. Seda punkti ei ole varasemates TRAM-ile edastatud Teadmiseks võetud ja antud eelnõu versioonides olnud. Selle punktiga kehtestatakse terve selgitus rida uusi piirangud mehitatud lennundusele. Mitmed alad jäävad ka lennuväljade lähiümbrusesse (nii sertfitseeritud kui Korralduse punktis 1.5 on sätestatud ka sertifitseerimata) ning TRAM-il puudub info, kas nende erisus, kellele korralduses sätestatud aladele on tehtud ka ekspertiis või hinnatud nende mõju lennupiirangud ei laiene. lennuliiklusele või lennuohutusele (kuna eelnõu järgi ei ole enam võimalust ohutuse kaalutlusel ilma loata alasse lennata). Võttes arvesse muudatusettepanekut Ühe näitena võib välja tuua lisa 1 punktis 1 toodud esimese ala, nr 13 on kõnealune korralduse punkt 1.5 sõnastatud järgmiselt: Käesolevas mis jääb Jõhvi lennuvälja (sertifitseerimata lennuväli) finaali korralduses sätestatud alla. Ehk siis korralduse jõustudes on võimalik, et kõik Jõhvi lennupiirangud ei laiene õhusõiduki lennuväljale maanduvad/startivad või lennuvälja läheduses stardile ja maandumisele lendavad õhusõidukid peavad küsima alas lendamiseks sertifitseeritud või luba. Eelnõu seletuskirjas ei selgu, kas neid mõjusid on mittesertifitseeritud hinnatud või kas antud ala kehtestamine mõjutab kuidagi Jõhvi käitamistingimustega lennuväljalt või lennuväljal toimuvat liiklust või ei mõjuta. kopteriväljakult või kui seda nõuab Lisaks tuleb tähelepanu juhtida, et lennukeeluala kehtestatakse lennuohutus. vastavalt rahvusvahelistele nõuetele, alternatiivselt ei ole võimalik, mis tähendab, et see keeld kehtib ka ala valdajate Selgitame, et vaatamata selgele suhtes. Uut „liiki“ ala ei ole samuti võimalik kehtestada. erisusele, kellele kehtestatavad lennupiirangud ei kohaldu on alati võimalik neil, kes erisustega hõlmatud ei ole, nendes alades 8/14  lendamiseks luba taotleda. Seega, kui tegemist ei ole korralduse punktis 1.5 nimetatud kategooria lennuväljaga, on lahenduseks, et lennuvälja omanik taotleb lendamiseks vastava loa saamist. Lennukeelu alade märkus võetakse teadmiseks, kuna korraldusega ühtegi keeluala ei kehtestata. Ala valdaja võib alas ise lennata VV määruse „Lennupiirangute alas või geograafilises alas või ajutises geograafilises alas lendamiseks loa taotlemise ja selle andmise kord ning loa andjate määramine“ eelnõu § 8 järgi, sest sellega sätestatakse, kes on vabastatud riigiasutustest loa taotlemisest ning alade valdajad on ise selles loetelus. 17. Punkt 5.2. Esimene lause ütleb, et geograafilised alad on Arvestatud punktis 2 sätestatud alad. Punktis 2 on samuti kehtestatud alade ülapiirid. Vaja oleks teist lauset muuta ja öelda, et erinevalt Eelnõu punkti 5.2 sõnastust punktis 2 toodule, on geograafiliste alade puhul teistsugune korrigeeritud. ülapiir või siis esimese lauses, et horisontaalsed piirid on vastavalt punktile 2, sest praeguses sõnastuses on justkui 2 erinevat ülapiiri. 18. Punkt 5.3. Täpselt sama ülapiir on juba punktis 3.1 toodud. Kui Arvestatud siin ei ole erisust ülapiiri osas, siis poleks vaja seda välja tuua. Eelnõu punkti 5.3 sõnastust korrigeeritud ja nimetatud osa eemaldatud. 19. Punkt 5.4. Viidatud lennu keeldudel tuleb arvestada, et keeluala Teadmiseks võetud kehtib eranditult kõigile õhusõidukitele ning kui see seotakse ka mehitamata õhusõidukite geograafiliste aladega, siis laieneb Korduv märkus vt punkti 7, 13 ja 16 see keeld ka eranditult kõigile mehitamata õhusõidukitele. 20. Lisa 1. punkt 1. Alad 11 ja 12 kattuvad. 11. alas viimaseid Arvestatud koordinaate kaks korda. Lisa 1 korrigeeritud. 21. Lisa 1. punkt 1. Ala 20. Ala asub täiesti Pärnu lennuvälja külje Antud selgitus all. Startivad ja maanduvad õhusõidukid ei pea luba küsima, aga kui õhusõiduk teeb treeningul lennuvälja ringe Treeninglend ei ole tavapärane madallähenemisega (ehk siis eesmärk ei ole ei maanduda ega lennuliiklus ning see tegevus startida, element treeningul), siis tuleb tal luba taotleda. Ei ole planeeritakse ette. Seega on isikul, arvestatud lennuliiklusega. kes soovib treeninglendu teha, aega taotleda ka luba vastavas alas lendamiseks. 9/14  Alade kehtestamise eesmärgiks ei ole mitte niivõrd keelata lendamist, vaid teada, kes näiteks riigikaitseobjektide kohal madalalt lendavad ja mis eesmärgil. 22. Lisa 2. Korralduse teksti kohaselt ei saa lisas 2 olla Arvestatud lennupiirangud õhusõidukitele, selles saavad olla ainult geograafilised alad mehitamata õhusõidukitele. Lisa 2 pealkirja korrigeeritud. 23. 1. SK punkt 1, 5. lõik – korralduse eelnõu ei kajasta teabe Arvestatud osaliselt avaldamist. 2. SK punkt 1, 6. lõik - "alaliste piirangu alade" osa tuleb Seletuskirja on vastavas osades asendada terminiga "lennupiirangute". LennS § 41 lg 1 täiendatud. annab õiguse kehtestada lennupiiranguid, mitte piirangualasid. Lennupiirangu alusel kehtestatakse Punkti 5 osas on selgitus antud piiranguala vastavalt ICAO lisades sätestatud nõuetele märkuste tabeli punktis 13. (sh designaatorid jne). (vt eelmisi kommentaare – kui korraldusega kehtestatakse keeld lendamiseks, Punkti 6 osas on selgitus antud märkuste tabeli punktis 15. rakendatakse selleks keeluala vastavalt ICAO lisadele). Piiranguala on lennunduses teise tähendusega termin ning seda ei ole võimalik kasutada lennupiirangute sünonüümina. Lisaks viga määruse 240 aastaarvus. 3. SK punkt 1, 8. lõik. Aeronavigatsiooniteabe teenus, mitte aeronavigatsiooniteenus. 4. SK, eelnõu punkt 1 - Lennuohutuse kaalutlusel neid selle korraldusega ei kehtestata. 2. lõigus koordinaat (idapikkus) on vigane. Samuti vajab täpsustust seletus, kuna idapikkus esitatakse seitsekohalisena (kolm esimest numbrit on kraadid, kaks järgmist minutid ning kaks viimast sekundid). Alapiir peab olema alati märgitud, ei saa olla vajadusel, seda enam, et lennupiirangud rakendatakse alade kehtestamisega. Ala- ja ülepiiri märkimine teeb kahemõõtmelisest alast kolmemõõtmelise ala, mille sees lennupiirangud kehtivad. Piiriala ei ole lennunduse termin. Kui see on termin teises valdkonnas, peaks olema viide sellele. Koosmõjus seisukoha punktiga 5 vajalik seletuskirja täpsustus. 5. SK, eelnõu punkt 2 – esitatud eelnõus ei ole üks-ühele üle toodud, sisu on muudetud ja ei ole hinnatud mõju lennuliiklusele. 6. SK, eelnõu punkt 3 – ei ole üks-ühele üle toodud, sisu on muudetud ja ei ole hinnatud mõju lennuliiklusele. 7. SK, eelnõu punkt 4 esimeses lauses võiks kasutada „lennupiirangualad“ asemel „lennupiirangud“. 8. SK punkt 3, eelnõu mõjud – eelnõus kehtestatavate piirangute mõju lennuliiklusele ei ole hinnatud. Nii EL- i kui ICAO nõuded näevad ette muudatuste tegemisel 10/14  õhuruumis kohustused teha mõjude hinnangud ja vajadusel riskianalüüsid. Eelnõude koostamisel ühtegi mõjude hinnangut esitatud ei ole. Samuti ei ole uute piirangute kehtestamisel arvesse võetud õhuruumi paindliku kasutamise põhimõtteid. 24. Arvestamata on ka hädaolukorrad, mis avaldavad mehitatud Seisukoht antud märkuste tabeli lennundusele vägagi mõju - mehitatud õhusõiduki käitajal võib punktis 11. olla ootamatu ja ettenägematu vajadus lennuohutuse tagamiseks, näiteks ilmastikuolude halvenedes või õhusõiduki rikke korral, või piloodi terviserike jne korral. 25. EN/SK Mehitamata õhusõidukite lendamise piiramiseks ajutise Arvestatud geograafilise ala kehtestamise, lõpetamise ning sellest teavitamise kord (punktid 25-28) Eelnõu § 1 lõikeid 1 ja 2 täiendatud. § 1 lg 1. Jääb selgusetuseks, kus ala kehtestamise põhjus märkida tuleb. See ei selgu ka seletuskirjast. Märkimise koht tuleks täpsustada. Asjakohane oleks ka lisada, et kehtivusaeg määratakse põhimõttel, et piiratakse võimalikult vähe õhuruumi kasutamist. 26. § 2. Eelnõu sõnastuses on viidatud üksnes Arvestatud aeronavigatsiooniteenuse osutajale, aga mitte millisele. Seletuskirjas on küll välja toodud, et Lennuliiklusteeninduse LennS § 572 ei käsitle sellist teenuse AS-i, aga EN sõnastuse järgi tuleks siiski teavitada kõiki osutajat nagu aeronavigatsiooniteabe aeronavigatsiooniteenuse osutajaid - hetkel on nendeks Eestis teenuse osutaja. Lennuliiklusteeninduse AS, AS Tallinna Lennujaam, LennS sätestab kaitsevägi ja Keskkonnaagentuur. Sõltuvalt ajutise ala aeronavigatsiooniteenuse osutaja asukohast, ei ole enamikel juhtudel tõenäoliselt mitmetele (AIS), kellel on pädevus aeronavigatsiooniteenuse osutajatele sellest teavitusest mingit aeronavigatsiooniteabe teenuse osutamiseks ning kelle koosseisu kasu ning teavituste menetlemine tekitab lisakoormust. Samuti kuulub rahvusvaheline NOTAM- jääb arusaamatuks seletuskirjas toodu, et miks nähakse ette, et büroo. teavitatakse ainult Lennuliiklusteeninduse AS-i. Kui ajutine Lähtuvalt ettepanekust eelnõu ja geograafiline ala kehtestatakse Kaitseväe või AS Tallinna seletuskirja täiendatud tekstiosaga Lennujaama vastutusalasse jäävas õhuruumis, siis oleks „aeronavigatsiooniteenuse osutajat, asjakohane nende teavitamine. Ettepanek oleks sel juhul lisada kes osutab aeronavigatsiooniteabe "asjakohast aeronavigatsiooniteenuse osutajat“ ja selgitada teenust“. täpsemalt ja asjakohasemalt seda ka seletuskirjas. Samas, kui ilmtingimata nähakse ette, et teavitada tuleb just Lennuliiklusteeninduse AS-i, siis peab see ka siit üheselt välja tulema (seletuskirjast viitab pigem sellele, et eesmärgiks on teavitada nii öelda UTM teenuse osutajat mitte ANSP-d). 27. § 3. Seletuskirjast võib aru saada, et siin on tegelikult mõeldud Seisukoht esitatud punktis 26 aeronavigatsiooniteenuse osutajat, kes on ministri poolt nimetatud vastutama aeronavigatsiooniteabe teenuse osutamise eest. Ehk siis siin tuleks rääkida tegelikult aeronavigatsiooniteabe teenuse osutajast, mitte aeronavigatsiooniteenuse osutajast. Juhul kui jääb 11/14  aeronavigatsiooniteenuse osutaja, siis peavad oma kodulehel teabe avaldama nii EANS, Tallinna Lennujaam, Kaitsevägi kui ka Keskkonnaagentuur. Avaldada tuleb kogu geograafilisi piirkondi käsitlev teave, mitte ainult kehtivusaeg. „Aeronavigatsioonikaartidele“ - sellise terminiga kaarte olemas ei ole ning kuvamine on võimalik alles siis, kui süsteem kasutusele võetakse. Kui soovitakse lennunduses kasutatavatele kaartidele alasid märkida, siis see ei ole kindlasti operatiivne. Enne vastava „kaardirakenduse“ kasutuselevõttu ei ole võimalik operatiivselt ja kiiresti alasid kaartidele kanda. Üldtermin lennunduses kasutusel olevate kaartide kohta on "aeronavigatsioonilised kaardid". See termin hõlmab kõike lennunduses kasutusel olevaid kaarte, mis kõik (välja arvatud nö VFR kaart) on avaldatud AIP-s. Meil Eestis koostatakse järgmisi aeronavigatsioonilisi kaarte: Aeronavigatsiooniline kaart (ANC) – ICAO 1:500 000 (Aeronautical Chart (ANC); Lennuvälja/kopteriväljaku kaart (ADC) – ICAO (Aerodrome/Heliport Chart (ADC)) Õhusõidukite parkimis-/dokkimiskaart (APDC) (Aircraft Parking/Docking Chart (APDC); Lennuvälja takistuste kaart (AOC) – ICAO - tüüp A (kui on oluline, siis iga raja jaoks) (Aerodrome Obstacle Chart (AOC)); Seireala minimaalse kõrguse kaart (ATS-SMAC) – ICAO (ATC Surveillance Minimum Altitude Chart (ATSSMAC)); Marsruudikaart (ENRC) – ICAO (En-route Chart (ENRC)); Standardse väljumise kaart – Instrument (SID) – ICAO (Standard Departure Chart – Instrument (SID)); Standardse sisenemise kaart – Instrument (STAR) (Standard Arrival Chart – Instrument (STAR)); Instrumentaallähenemiskaart (IAC) – ICAO (iga raja ja protseduuri jaoks) (Instrument Approach Chart (IAC) – ICAO (for each runway and procedure type); Visuaallähenemiskaart (VAC) – ICAO (Visual Approach Chart (VAC)); Maandumiskaart (LDG). Ajutiste geograafiliste alade kandmine nendele kõikidele ei ole võimalik, võttes arvesse AIP muudatuste menetlemise tähtaegasid ega ka otstarbekas võttes arvesse, et alad on ajutised. 28. 1. SK eelnõu § 1 lg 2 viimane lause - See ei ole korrektne Seisukohad esitatud punktides 25-27. väide. Lennuliikluse juhtimise eest vastutab konkreetses õhuruumi osas seal teenust osutav teenuseosutaja, sellist asja nagu „üldlennuliikluse 12/14  juhtija“ ei eksisteeri. Aeronavigatsiooniteenuse osutajad on lisaks Lennuliiklusteeninduse AS-ile ka AS Tallinna Lennujaam, Kaitsevägi ja Keskkonnaagentuur. Tuleb kaaluda, kas aeronavigatsiooniteenuse osutaja mõiste kasutamine on asjakohane (sisaldab lisaks lennuliiklusteenuse osutamisele ka teisi teenuse liike, nt meteoroloogiateenus jne). 2. SK eelnõu § 2 lg 1 - Lõpuaeg tuleb avaldada ala kehtestamisel. Kui lõpuaeg ei ole ala kehtestamisel teada, siis tuleb leida viis, kuidas seda märgitakse ning sellisel juhul on alles asjakohased lõige 1 ja 2. Lisaks olukord, kui ala vajadus langeb ära enne ala kehtivuse lõppu. 3. SK eelnõu § 3 viimane lause – pigem aeronavigatsiooniteenuse osutajaks, kes osutab aeronavigatsiooniteabe teenust. Vastasel juhul ei ole korrektne. 4. SK punkt 4 eelnõu mõjud, 4. lõik - Kui aeronavigatsiooniteenuse osutaja all on mõeldud konkreetselt EANS-i, siis oleks mõistlik ka läbivalt nii kirjutada, kuna aeronavigatsiooniteenuse osutajaid on meil veel teisigi. Vt lisaks eelmisi selgitusi kaartidele kandmise osas. 29. EN/SK Lennupiirangute alas või geograafilises alas või ajutises Mitte arvestatud geograafilises alas lendamiseks loa taotlemise ja selle andmise kord ning loa andjate määramine (punktid 29-30) Korralduse punkti 1.2 kohaselt piiritletakse lennupiiranguga EN § 2 lg 1 p-d 3 ja 4 - VV korralduses ei ole mitte ühelgi hõlmatud õhuruumi osa ja geograafilisel alal ei nime ega aadressi ehk siis ala, kus luba geograafilised alad mehitamata taotletakse identifitseerimine käib punkti 5 ehk siis taotluses õhusõidukite lendamise piiramiseks toodud ala koordinaatide järgi. See on nii taotleja kui taotluse geograafiliste koordinaatidega WGS- menetleja jaoks ebamugav lahendus - taotleja peab iga kord 84-süsteemis. leidma ala koordinaadid ja need taotlusesse kopeerima ning Sama põhimõte on ka määruses nr menetleja peab pikast reast aladest koordinaatide järgi selle 189 ning seda korraldusega ei õige üles leidma. Teeme ettepaneku täiendada eelnõusid muudeta. geograafiliste alade lihtsamaks identifitseerimiseks. Näeme lahendusena, et TRAM ja EN § 4 lg 1 – korraldus teeb teatud lendudele erisuse, kas on EANS koostöös peaks välja mõtlema kooskõlas? geograafiliste alade nimetamise ja nummerdamise süsteemi nagu need on täna olemas lennupiirangualadel (nt EED14, EETSA15). Lahenduseks ei ole see, et korralduses öeldakse, et see ala on lasketiir või x riigi välissaatkonna hoone või PPA peakontor või KV peastaabi hoone. Mõnedele aladele oleks võimalik anda nö unikaalne nimetus, kuid 13/14  mõnede alade puhul mitte ning kohati läheksid nimetused pikaks. Seega on vaja lühikest koodide süsteemi. Seda ei saa aga välja pakkuda alade valdajad. Eelnõu § 4 lõike 1 puudutavas osas jääb märkus arusamatuks. VV korralduse eelnõu §-s 3 on sätestatud, et riigipiiri läheduses lendamiseks on vaja PPA luba. Samuti on korralduse punktides 3.3 ja 3.4 sätestatud millal ja mis tingimustel tuleb esitada lennuplaan ja teavitus. VV määruse eelnõu § 4 reguleerib aga loa taotlemist ja selle andmist. VV korraldust ja VV määrust tuleb vaadata koos st VV määrus annab täpsema korra kuidas loa taotlemine ja selle andmine toimub. 30. Paragrahv 2 lõige 3 ütleb, et lõikes 1 nimetatud piirangu alade Antud selgitus kattuvuse korral on vajalik luba igas konkreetses piirangu alas lendamiseks. Seletuskirjas on toodud näide, kus võidakse Olukorras kus näiteks geograafilises ajutine geograafiline ala kehtestada geograafilise ala sees, st alas lendamiseks loa taotlus on alles piirangu alad kattuvad. Kui isikule on antud luba geograafilises menetlemisel (st luba pole antud) ja alas lendamiseks ning ootamatult on vaja kehtestada selles alas soovitakse ka selles geograafilises aga ajutine geograafiline ala, siis geograafilises alas alas kehtestatud ajutises lendamiseks antud luba ei kehti ajutises geograafilises alas geograafiliseks alas lendamiseks luba lendamiseks. Sellisel juhul tuleb taotleda luba ka ajutise (mis antakse esimesel võimalusel) geograafilise ala kehtestajalt, kui alas lendamine on vältimatult tähendabki, et loa taotleja peab ära vajalik just sel ajal, kui see ajutine geograafiline ala kehtestatud ootama loa otsused, st nii on. geograafilises alas lendamiseks kui ka ajutises geograafilises alas. Ajutise geograafilise ala kehtestamisel vastavalt sama määruse Geograafilises alas või ajutises paragrahvile 7 esitatakse lõikes 1 nimetatud asutusele, kes geograafilises alas lendamiseks loa hindab taotluse lahendamisel asjaolusid, milleks ajutine saamise menetlused ei pea olema geograafiline ala kehtestati ning lennuohutuse tagamise samade tähtagadega. Ühtlasi ei saa võimalust ja teeb otsuse loa andmise või sellest keeldumise loa taotleja eeldada, et talle luba kohta esimesel võimalusel. Näiteks on kõnealuse määruse antakse, kuna seaduses on sätestatud paragrahvis 6 menetluse ajaks 5 päeva. Kui käitaja taotleb luba juhud, millal luba ei anta ja millal loa ajutises geograafilises alas lendamiseks ning olukord seda andmisest võidakse keelduda. nõuab, siis on võimalik, et lendamine pole siiski võimalik, kuna geograafilise ala luba puudub, st menetlusajad on pikemad. 14/14