dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vastus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 22. august 2022
Viit
2-1/2022/5022
Registreeritud
22. august 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigi Tugiteenuste Keskus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-1/S Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
2-1/2022
Vastutaja
Regina Viljasaar-Frenzel (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Ehituse valdkond, Ehitus- ja elamuosakond)

Failid

  • 📎11.1-8_02035-1_Taastekava_määruse__Ehituse_e-HÜPE_toetuse_andmise_tingimused_ja_kord__eelnõu_kooskõlastamine__19.08.2022.asice257 KB
  • 📎E-kiri.pdf72 KB

Sisu (failidest)

Riina Sikkut Teie: 09.08.2022 nr 2-1/2022/5022 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Meie: 19.08.2022 nr 11.1-8 / 02035- [email protected] 1 Taastekava määruse "Ehituse e-HÜPE toetuse andmise tingimused ja kord" eelnõu kooskõlastamine Riigi Tugiteenuste Keskus kooskõlastab määruse eelnõu järgmiste märkuste arvestamisel. 1. Palun viited läbivalt üle vaadata. Näiteks § 6 lõikes 2 ei ole alapunkte, kuid § 6 lg 2 alapunktidele viidatakse mitmes paragrahvis, nt § 2 lg 3, § 7 lõiked 3-6. 2. Eelnõu § 6 lg 2 kohaselt antakse toetust projektile, millega ei tekitata olulist kahju. See eeldab, et kehtestatud on valikukriteerium, mis võimaldab kindlaks määrata kas projekt täidab tingimuse. Vajalik on lisada § 11 järgmine nõue: 9) kinnitus, et projekt järgib Euroopa Liidu kliima- ja keskkonnastandardeid ja -prioriteete ning ei tekita olulist kahju § 6 lg 2 tähenduses. Kui "ei kahjusta oluliselt" põhimõte ei ole kavandatud valikukriteeriumina, siis alternatiivselt võib sõnastada § 6 lg 2 nõude järgmiselt: (2) Toetatavad tegevused ei tekita olulist kahju Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17 tähenduses ning peavad järgima Euroopa Liidu kliima- ja keskkonnastandardeid ja -prioriteete. 3. Eelnõu § 6 lõikes 4 on sätestatud, et teatud tegevuse (protsessi ja organisatsiooniinnovatsioon) puhul saab suurettevõtja toetust juhul, kui teeb "tõhusat koostööd" väikese või keskmise suurusega ettevõtjaga (kes peab omakorda panustama vähemalt 30% eelarvest). Vajab selgitamist, sh. vahendusasutusele vastavushindamise jaoks, mis on tõhusa koostöö määratlus ning kas on sel juhul tegemist projekti partneriga. Kuid viimasel juhul on vastuolu § 25 lõikega 10, kuna "toetuse saaja on kohustatud kõik tehtud kulud välja maksma talle kuuluvalt pangakontolt". 4. Eelnõu § 6 lõige 4: koostöö alusel väike- ja keskmise suurusega ettevõtte kulud saavad abikõlblikud olla vaid siis, kui ta on ise partner. Partneri mõiste ja käsitlus puuduvad hetkel eelnõust. Palun teha vajalikud parandused. 5. Eelnõu § 6 lg 5 sõnastust täiendada vastavalt ÜGEM art 25 lg 6 punktis b(ii) toodule: „.. ning kooskõlas teavitusnõuetega“. 6. Eelnõu § 6 lõige 5 sõnastuse ettepanek: Kui toetust antakse lõike 3 punktis 5 nimetatud tegevuseks, on toetuse saaja kohustatud projekti tulemusi tutvustama avalikel üritustel, veebi- või trükiväljaannetes. (muudatuse selgitus: sõna „ja“ on asendatud komaga, sest praeguse sõnastuse kohaselt saame aru, et on kohustus Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 / [email protected] / www.rtk.ee Registrikood 70007340 tutvustada nii avalikel üritustel kui ka väljaannetes, kuid see on toetuse saaja jaoks ülemäärane kohustus). 7. Eelnõu § 6 lõikes 3 punktis 7 on kirjas tulemuste turundamine. Ettepanek kasutada kohasemat sõna, nt tulemuste kommunikeerimine, teavitustegevus vms. Punktides 1-6 kirjeldatud tegevused ei ole kõik turundatavad. 8. Eelnõu § 7 lõikes 6 on märgitud abikõlblike kuludena grupierandi määruse (ÜGEM) art 25 lg 3 nimetatud kulud. Kuna toetust antakse ka teostatavusuuringu elluviimiseks, siis teeme ettepaneku lisada § 7 lõikesse 6 viide ka artikli 25 lg 4, sest selles on nimetatud teostatavusuuringu abikõlblikud kulud. 9. Eelnõu § 9 lg 3 p 1 on sätestatud, et suurettevõtjale võib toetust anda maksimaalselt 40% kui toetust antakse ÜGEM art 25 alusel. Juhime tähelepanu, et ÜGEM art 25 lg 5(c) kohaselt võib tootearenduseks anda toetust maksimaalselt 25%, kuid antava toetuse määra võib suurendada 15% võrra, kui projekti tulemusi levitatakse laialdaselt. Ettepanek täpsustada § 9 lg 3 p 1 sõnastust selliselt, et maksimaalse 40% toetuse võib saada juhul, kui on täidetud § 6 lg 5 toodud nõue, vastasel juhul saab toetust 25%. 10. Eelnõu § 9 lg 4 ja 5. Põhimõte, et ühte ja sama kulu ei tohi rahastada muudest EU toetusprogrammidest, pluss piirang abi osakaaludele tulenevalt GBERi nõuetest. Kuna on mainitud ka tagastatavat toetust, siis mõelda see osa kindlasti läbi ja seletada täpsemalt lahti seletuskirjas. Kas soovitakse täielikult välistada nt ka laenu või käendust, mida antakse Maaelu Sihtasutuse või Kredexi omavahendite arvelt? Struktuurifondide vahenditest antava käenduse puhul tuleb lugeda toetuseks kogu käendatud pangalaen ja tegemist ei saa olla omafinantseeringuga. Kas soovitakse piirata omafinantseeringu katmist muudest toetustest, mis ei kuulu struktuuritoetuse mõiste alla, kui selline kombineerimine ei too kaasa kulu topeltfinantseerimist? GBER tähenduses räägitakse toetusest kui brutotoetusekvivalendist, mis omakorda tähendab, et GBER tähenduses ei ole põhjust lugeda toetuseks kogu käendatud pangalaenu, vaid üksnes käendustasu soodustus (brutotoetusekvivalent). Kuna tagastatava toetuse mõiste ei ole üheselt defineeritud ja varasemas praktikas on tekitanud segadust, kas Kredexi ja MESi käendused ja ka laenud on avaliku sektori tagastamatu toetus, kuivõrd rahastus on riigieelarveline. RRF reeglid viitavad keelule ühte ja sama kulu toetada erinevatest Euroopa toetusprogrammidest, abi defineerivates EL õigusaktides räägitakse toetusest siiski abiekvivalendi tähenduses. Kui riiklikest allikatest pärit laenude või käenduste temaatikat seletuskirjas ei avata, siis pelgalt eelnõu sätte alusel tuleks tõlgendada, et Maaelu Sihtasutuse ja Kredex omavahendite laenud ja käendused tuleb täies mahus toetuseks lugeda ja olukorras, kus omafinantseeringuks on nt laen Kredex tagatisega, oleks selline omafinantseering meetme tähenduses lubamatu. MES ja Kredex ise loevad nende osas toetuseks siiski vaid abi osa ekvivalendi väärtuses, kui abi ei kaasne, siis on tehing turutingimustel. 11. Eelnõu § 12 pealkiri on „Taotlusvooru korraldus ja toetuse taotlemise tingimused“, aga toetuse taotlemise tingimusi ei ole kirjeldatud. Teeme ettepaneku muuta pealkiri sisule vastavaks ja jätta pealkirjaks „Taotlusvooru korraldus“. 12. Eelnõu § 12 lõike 3 sõnastus vajab korrigeerimist, et vajalikud materjalid edastab vahendusasutus www.eehitus.ee administraatorile (või vastavalt kontaktisikule). Vahendusasutus ei saa ise teistele veebilehtedele materjali lisada. 13. Eelnõu § 12 lõike 4 sõnastus vajab korrigeerimist, et vahendusasutus kooskõlastab taotlusvooru rakendusdokumendid (taotlusvorm, aruande vorm, hindamismetoodika), mitte ei kooskõlasta taotlusvooru avamise tingimusi. Need tavapäraselt kinnitab ministeerium ise oma dokumendiga (analoogne, mis lõige 2 juba kirjas). 2 (4) 14. Eelnõu § 13 lõikes 2 lisada juurde "taotluse hindamisest", sest ka see on oluline menetluse osa ja eelneb otsuse tegemisele. 15. Eelnõu § 14 lõige 2 on kirjas, et menetlusse võetud taotluse ja taotleja nõuetele vastavust hindab vahendusasutus. Palume täpsustada sõnastust ja hindamise asemel kasutada sõna „kontrollib“. § 13 lõikes 2 on kasutatud sõna kontrollib ja nii on sisuliselt õigem. 16. Eelnõu § 16 lõige 4 vajab täpsustamist juhtudeks, kui 2 projekti saavad võrdse hindamistulemuse, kuid eelarvet kahe projekti rahastamise jaoks ei ole piisavalt. 17. Eelnõu § 19 lõikesse 3 lisada täiendav lause: "Kui taotleja ei ole vahendusasutuse ettepanekuga nõus, teeb vahendusasutus taotluse rahuldamata jätmise otsuse § 21 nimetatud tähtaja jooksul“. 18. Eelnõu § 19 palun ühtlustada sõnastust tingimuslik rahuldamise otsus ja kõrvaltingimusega rahuldamise otsus. 19. Eelnõu § 20 lõige 3 viitab lg 1 nimetamata muudatustele, kuid lõikes 1 sätestab õiguse toetuse rahuldamise otsuse muutmisele, seega viide lõikele 1 ei ole korrektne. Seal peab olema viide lõikele 2, kus on välja toodud, millal vormistab vahendusasutus toetuse rahuldamise otsuse muutmise otsuse. Palun parandada. 20. Eelnõu § 21 kui kõik otsused on mõeldud edastada e-keskkonna kaudu, siis palun muuta eelnõu §-s 21 viidet paragrahvides 17-20 nimetatud otsusele (seletuskirjast tuleneb, et ka muutmise ja kehtetuks tunnistamise otsus saadetakse elektrooniliselt). Kui muutmise ja kehtetuks tunnistamise otsus saadetakse toetuse saajale muul viisil, siis palun see eelnõus sätestada ja seletuskirja täiendada. 21. Eelnõu § 22 lõikes 2 on sätestatud, et vahearuande võib esitada projekti kohta, mille abikõlblikkuse periood on vähemalt kaheksa kuud. Palume täpsustada aruande esitamise sagedust ja teeme ettepaneku, et vahearuanne esitatakse mitte rohkem kui üks kord. 22. Eelnõu § 22 lõige 7 on sätestatud, et aruande hindamisse võib kaasata väliseksperte. Juhime tähelepanu, et aruandeid ei hinnata. Ettepanek sõnastuseks: vahendusasutus võib kaasata eksperte projekti eesmärgi täitmise ja tulemuste saavutamise kindlaks tegemiseks. 23. Eelnõu § 23 lõige 7 kordab sama § lõikes 3 punktis 2 kirjeldatut. Soovitame kustutada. 24. Eelnõu § 24 lisada juurde ka lõige 1, kus on sätestatud, mil juhul teeb vahendusasutus toetuse tagasinõudmise. See on alus toetuse tagasinõudmiseks. 25. Ettepanek lisada §-i 25 toetuse saaja kohustuste hulka:  riigihanke korral seadma riigihanke alusdokumentides tingimuseks, et pakkuja esitab hankelepingu täitmisel oma omanike ja tegelike kasusaajate nimed ja registrikoodid, iga oma alltöövõtja nime ja registrikoodi ja omanike andmed, ning alltöövõtulepingu nimetuse, kuupäeva, numbri ja summa. Selgitus: Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr (EL) 2021/241 artikli 22 punkti d järgi tuleb liikmesriigil koguda auditeerimiseks ja kontrollimiseks ning taaste- ja vastupidavuskava kohaste reformide ja investeerimisprojektide rakendamise meetmetega seotud vahendite kasutamise kohta võrreldava teabe esitamiseks järgmisi standardseisse kategooriatesse kuuluvaid andmeid ja tagada nendele juurdepääs: i) lõpliku vahendite saaja nimi; ii) töövõtja ja alltöövõtja nimi, kui lõplik vahendite saaja on avaliku sektori hankeid käsitlevate liidu või liikmesriikide õiguse tähenduses avaliku sektori hankija; iii) vahendite saaja või töövõtja tegelikult kasu saava omaniku (saavate omanike), nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 (26) artikli 3 punktis 6, eesnimi (nimed), perekonnanimi (-nimed) ja sünniaeg. Erinevalt määrusest (EU)2021/1060, mis reguleerib Euroopa struktuuri ja 3 (4) investeerimisfonde, ei ole eeltoodud regulatsioonis sätestatud piirmäärasid, millest alates nimetatud infot tuleb koguda, mistõttu on vajalik koguda nimetatud teave kõikide riigihangete puhul sõltumata nende maksumusest või alltöövõtu mahust või maksumusest. Täiendavalt on oluline saada ka teave töövõtja omanike kohta. Tagamaks vajaliku info olemasolu tuleb toetuse saajatel kehtestada riigihanke alusdokumentides kohustus lepingupartnertitel nimetatud info edastada. Juhul, kui tegemist on Eestis registreeritud isikutega, on vajalik info kättesaadav Eesti registritest, mistõttu eraldi andmeid hankijale esitama ei pea. Küll aga on hankijal vaja teada, milliseid alltöövõtjaid on üleüldse hankelepingu täitmisel kasutatud. Kõige mugavam lahendus selleks on täna alltöövõtjate info sisestamine jooksvalt riigihangete registrisse, kus hankelepinguga seotud andmete juures on olemas ka vastav vaheleht alltöövõtu info jaoks. 26. Seletuskirjas vaadata üle kas toodud kirjeldused ja vastavad lõiked eelnõus lähevad omavahel kokku (mõned tuvastatud ebakõlad: § 6, § 9 lg 5). 27. Seletuskirja lk 2 esimese lõigu viimase lause ees on kaks punkti ja viimane lause vajab parandamist. 28. Seletuskirjas, Tabel 1, veerg "Abikõlblikud kulud" esimesel real on tekst: "Kõik kulud, mis on vajalikud toetuse andmise otsuses märgitud väljundi saavutamiseks, välja arvatud määruse § 7 lõikes 7 nimetatud kulud." Kulud, mida ei toetata on toodud § 7 lõikes 7 ja 8. Palun korrigeerida viidet. 29. Taastekavas on teatud juhtudeks välja toodud toetuse määr ettevõtete suuruste kaupa (nt tootearenduse, rakendus- ja teostatavusuuringu toetuse osakaal 45% (väike), 35% (keskmine), 25% (suur)). Palun selgitada miks pole taastekavas sätestatut arvestatud. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmo Merila Osakonnajuhataja Kaidi Kenkmann [email protected] 4 (4) Saatja: Regina Viljasaar-Frenzel <[email protected]> Saadetud: 20.08.2022 11:00 Adressaat: MKM info <[email protected]> Teema: FW: Dokumendi edastamine: 11.1-8/02035-1 Taastekava määruse "Ehituse e-HÜPE toetuse andmise tingimused j Tere, Palun dokument registreerida. Tänan, Regina Viljasaar From: [email protected] &lt;[email protected]&gt; Sent: Friday, August 19, 2022 1:23 PMTo: Regina Viljasaar-Frenzel &lt;Regina.Viljasaar- [email protected]&gt;Subject: Dokumendi edastamine: 11.1-8/02035-1 Taastekava määruse &quot;Ehituse e-HÜPE toetuse andmise tingimused j Tere, Teile on saadetud Riigi Tugiteenuste Keskuse dokumendihaldussüsteemi kaudu dokument 19.08.2022 nr 11.1-8 / 02035-1 Pealkiri: Taastekava määruse &quot;Ehituse e-HÜPE toetuse andmise tingimused ja kord&quot; eelnõu kooskõlastamine Lugupidamisega Riigi Tugiteenuste Keskuse-post: tel: 663 8200 ________________________________ Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. Kui te ei ole selle kirja adressaat, palun võtke ühendust saatjaga ning kustutage e-kiri arvutist.This e-mail may contain information which is classified for internal use. If you are not the intended recipient of this message, please notify the sender immediately and delete the message.
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel