Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi liikmeõiguste teostamise aruanne 2021

Rahandusministeerium Meie 22.08.2022 nr 1.1-14/2022/5188-1 [email protected] Suur-Ameerika 1 10122, Tallinn Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi liikmeõiguste teostamise aruanne 2021 Austatud rahandusminister Käesolevaga esitame Teile Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi liikmeõiguste teostamise aruande 2021. aasta kohta. Käesolevale aruandele on lisatud Transpordiameti poolt koostatud aruanne nende liikmeõigusi teostavate MTÜde kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Järvan ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut majandus- ja taristuminister */ Regina Raukas 625 6373 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUMI LIIKMEÕIGUSTE TEOSTAMISE ARUANNE 2021 MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUMI VALITSEMISEL OLEVAD MITTETULUNDUSÜHINGUD 1. MITTETULUNDUSÜHINGUTE VALITSEMISE ÜLDARUANNE 1.1 Ministeeriumi valitsemisel olevate mittetulundusühingute nimekiri Mittetulundusühingu Asutajate Asutamise korralduse kuupäev ja Asutamise nimi arv number aeg Maailma Energeetikanõukogu Eesti Vabariigi Valitsuse 08.04.2003 korraldus rahvuskomitee MTÜ 6 16.07.2003 nr 241 MTÜ Eesti Standardikeskus Vabariigi Valitsuse korraldus 3 14.01.2000 30.11.1999.a. Vabariigi Valitsuse korraldus MTÜ Balti Teedeliit 1 03.12.2014 02.10.2014.a. nr 445 Association of European Vabariigi Valitsuse korraldus 15.09.2011 Vechile and Driver 26 25.04.2012 nr 395 Registration Authorities MTÜ Nordic Institute for Interoperability Vabariigi Valitsuse 17.11.2016 korraldus Solutions ( Põhjamaade 2 17.11.2016 nr 385 Koostöövõimelahenduste Instituut ) Maailma Energeetikanõukogu Eesti rahvuskomitee MTÜ Mittetulundusühing Maailma Energeetikanõukogu Eesti Rahvuskomitee (WEC-Eesti) asutati Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Teaduste Akadeemia, Eesti Jõujaamade- ja Kaugkütte Ühingu, Tallinna Tehnikaülikooli, Eesti Energia AS ja AS Eesti Gaas poolt 16. juulil 2003. aastal. WEC-Eesti eesmärgiks on kõigi oma liikmete huvide esindamine rahvusvaheliselt Maailma Energeetikanõukogu töös ning olla Eestis katusorganisatsiooniks kõigile siinsetele energeetikaalastele huvigruppidele. Maailma Energeetikanõukogu (WEC) on 1923. aastal asutatud ja arvukaid energeetikasektoreid ühendav suurim ülemaailmne energeetikaorganisatsioon. WEC on mittetulunduslik, teistesse ühendustesse mittekuuluv, erapooletu ja objektiivne organisatsioon. WEC on ainus ametlikult ÜRO poolt akrediteeritud valitsusväline energeetika sõlmküsimuste ja tulevikuga tegelev maailmaorganisatsioon. WEC on laialdaselt tunnustatud organisatsioon, mis koosneb rahvuslikest liikmeskomiteedest. Need liikmeskomiteed esindavad nii energia tootjaid, tarnijaid, müüjaid, kasutajaid, energeetikaga tegelevaid ministeeriume, valitsusasutusi, poliitikate kujundajaid, praktiliste otsuste langetajaid, teadureid, akadeemilisi asutusi ja keskkonnaorganisatsioone. 1 MTÜ liikmed seisuga 31.12.2021. a: 1. EESTI VABARIIK, keda esindab MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUM, registrikood 70003158, asukoht Suur-Ameerika tn 1, Tallinn; 2. Eesti Vabariigi Keskkonnaministeerium, registrikood 70001231, Paldiski mnt 96, 13522 Tallinn 3. EESTI ENERGIA AKTSIASELTS, registrikood 10421629, asukoht Lelle 22 Tallinn; 4. EESTI TEADUSTE AKADEEMIA, registrikood 1024132, asukoht Kohtu 6, Tallinn; 5. TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL, registrikood 1025338, asukoht Ehitajate tee 5,Tallinn; 6. EESTI ELEKTRITÖÖSTUSE LIIT, registrikood 80209352, asukoht Lelle 22, 12915Tallinn, 7. ESTONIAN CELL AS, registrikood 10679323, asukoht Lääne-Viru maakond, Viru- Nigula vald, Kunda linn, Jaama tn 21, 44106; 8. TARTU ÜLIKOOL, registrikood 74001073, asukoht Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, Ülikooli tn 18, 50090; 9. EESTI MAAÜLIKOOL, registrikood 74001086, asukoht Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, F. R. Kreutzwaldi tn 1, 51014. Liikmemaksu 2021. aastal ei tasutud, 2022. aastal tasuti 8 857,14 eurot. Seisukoht seatud eesmärkide ja eelmiseks majandusaastaks seatud liikmesuse eesmärkide täitmise kohta. 2021. aastal tegeleti nii Eesti energiapoliitika analüüsimise ja kommenteerimise kui ka energeetika hariduse edendamisega. Jätkuvalt panustati WEC-i globaalsetesse uuringutesse ning tutvustati tulemusi siseriiklikult avalikel üritustel. Avalike ürituste ja arutelude korraldamine oli endiselt tugevalt mõjutatud riiklikest piirangutest, mis tulenesid COVID-19 viiruse levikust. Kohanedes piirangutega korraldati mitmeid avalikke arutelusid täielikult virtuaalselt ning selle tulemusel suurendati märkimisväärselt ka WEC-Eesti virtuaalsete kanalite külastatavust. Aasta tähtsaim sündmus oli WEC-Londoni ja WEC-Eesti juhtimisel ning koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga korraldatud 30. juunil 2021 aset leidnud üritus World Energy Leaders Summit Estonia, mis tõi kokku üle 50 energeetika tippjuhi rohkem kui 30 riigist, sh 8 riigi ministrite delegatsioonid. Juhatus täitis edukalt rahvuskomitee üldkoosoleku poolt seatud tegevuskava 2021. aastaks. Muutused mittetulundusühingus Maailma Energeetikanõukogu Eesti rahvuskomitee MTÜ-s ei toimunud 2021. aasta jooksul rahandusministri 10.06.2022 määruse nr 24 §7 lg 3 p 2-4 nimetatud muutusi. MTÜ jätkamise vajadus: 2 MTÜ esindab Eestit ja Eesti huvisid maailma suurimas energeetika organisatsioonis. MTÜ tegevuse jätkamine on vajalik, vastasel juhul jääks Eesti kajastamata või oleks valesti kajastatud World Energy Council koostavates analüüsides ning pingeridades ning Eesti huvid World Energy Council tegevuses oleksid esindamata. MTÜ Eesti Standardikeskus (edaspidi MTÜ Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus) MTÜ liikmed: 1. Eesti Vabariik (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium liikmeõiguste teostajana), registrikood 70003158; 2. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, registrikood 80004733; 3. Eesti Tööandjate Keskliit, registrikood 80036271. Liikmemaksu 2021 ja 2022 aruande esitamise seisuga ei ole tasutud. Seisukoht seatud eesmärkide ja eelmiseks majandusaastaks seatud liikmesuse eesmärkide täitmise kohta. MTÜ oli 2021. aastal Euroopa Standardimiskomitee (CEN), Euroopa Elektrotehnika Standardimiskomitee (CENELEC) ja Rahvusvahelise Standardimisorganisatsiooni (ISO) täisliige ning Rahvusvahelise Elektrotehnikakomisjoniga (IEC) liitunud liige, osales nende organisatsioonide tegevuses, võttis nende standardeid üle Eesti standarditeks ning tegi Euroopa ja rahvusvahelisi standardeid Eestis kättesaadavaks. Samuti on alates 2021. aastast MTÜ Euroopa Akrediteerimise Koostööorganisatsiooni EA liige ning on liitunud EA vastastikkuse tunnustamise lepetega (MLA) kalibreerimislaborite, katselaborite ja inspekteerimisasutuste akrediteerimise ning kõigi sertifitseerimistegevuste (toote, isikute, juhtimissüsteemi) akrediteerimise alal. Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus lähtub oma tegevuses juhatuse poolt kinnitatud tegevuseesmärkidest. 2021. aastaks seatud eesmärgid said täidetud. Muutused mittetulundusühingus Alates 01.01.2021 lisandus ühingu teenuste hulka akrediteerimisteenuste pakkumine ja tegutsemine riikliku akrediteerimisasutusena. Akrediteerimistegevused võttis ühing üle Sihtasutuselt Eesti Akrediteerimiskeskus. Nimetatud muudatusega seoses on alates 01.01.2021 ühingu nimi Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus. Mittetulundusühingu jätkamise vajadus Oma 08.07.2010 korraldusega nr 280 pikendas Vabariigi Valitsus Standardikeskuse õigusi rahvusliku standardimisorganisatsioonina tegutsemiseks järgmiseks kümneaastaseks perioodiks kuni aastani 2020. Liikmeõiguste teostaja on analüüsinud SA Eesti Akrediteerimiskeskuse ja MTÜ Eesti Standardikeskuse liitmise võimalust ning on esitanud Vabariigi Valitsusele korralduse eelnõu, mille kohaselt nimetatakse uus Eesti riiklik akrediteerimisasutus ning anti volitus majandus- ja 3 taristuministrile Sihtasutuse Eesti Akrediteerimiskeskus lõpetamiseks alates 1. jaanuarist 2021. a ehk pärast akrediteerimistegevuse üle viimist MTÜ-sse Eesti Standardikeskus (edaspidi MTÜ EVS), mille liikmeteks on Tööandjate Keskliit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ning riik, keda esindab liikmeõiguste teostajana Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Otsus viia akrediteerimistegevus ühte organisatsiooni standardimise korraldamisega tuleneb riigireformi tegevuskava 2019-2023 põhimõtetest, mis on Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2019-2023 üheks poliitiliseks prioriteediks. Riigi tegevus peab olema pikaajaliselt suunatud sellele, et ühiskond tervikuna areneks ja tootlikkus kasvaks, mistõttu riik peab suutma pakkuda kvaliteetseid avalikke teenuseid üle Eesti ka demograafiliste trendide mõjudest tulenevate piiratud ressursside tingimustes. MTÜ Nordic Institute for Interoperability Solutions Eesti minister Urve Palo ja Soome minister Kai Mykkänen allkirjastasid 2017. aasta märtsis MTÜ Nordic Institute for Interoperability Solutions moodustamis- ja koostöölepingu. Eesti- Soome koostöölepingu alusel moodustati 16.07.2017 ühine mittetulundusühing X-tee arendamiseks. Ühine X-tee võimaldab kiiremat andmevahetust kahe riigi vahel ning seeläbi lihtsustab ka ettevõtjate äritegevust kummalgi pool lahte. MTÜ Nordic Institute for Interoperability Solutions (NIIS) ehk Põhjamaade Koosvõimelahenduste Instituut paikneb Tallinnas. Liikmemaks 2021. aastal 850 000 eurot aastas. MTÜ liikmed: Eesti Vabariik (liikmeõiguste teostaja Eesti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium) ja Soome Vabariik (liikmeõiguste Soome Rahandusministeerium). Islandi Rahandus-ja Majandusministeerium liitus NIIS-iga 1. juunil 2021 ja sai rahvusvahelise konsortsiumi kolmandaks liikmeks pärast esialgseid asutajaid Eestit ja Soomet. Seisukoht seatud eesmärkide ja eelmiseks majandusaastaks seatud liikmesuse eesmärkide täitmise kohta. 2021 aastal anti välja X-Roadi versioonid 6.26.0., X-Road 7 hüüdnimega „Unicorn“. MISP2 2.6.0., X-Road Metrics 1.0.0. Rakendused lihtsustavad X-Roadi kaudu andmete päringuid. Osaleti Maailma Terviseorganisatsiooni loodud tehnilise töörühma koosolekutel, mille eesmärk oli hinnata tehnoloogiaid rahvusvahelise vaktsineerimistõendi lahenduse jaoks. Muude tehnoloogialahenduste seas hinnati ka X-Roadi. Jätkati koos Sitraga arutelu X-Roadi ja IHAN- i seoste üle. NIIS tegeles kogu aasta jooksul ettevõttesisese uurimistegevusega, mille käigus käsitleti tehnilisi teemasid, nagu X-Roadi turvalisuse parandamine ja arhitektuuri lihtsustamine. Mõnda tulemust rakendati juba X-Road 7-s, teisi kasutatakse tulevikus arenduses. Juhatus täitis edukalt NIIS üldkoosoleku poolt seatud tegevuskava eesmärgid 2021. aastaks. 4 Muutused mittetulundusühingus MTÜ-s ei toimunud 2021. aasta jooksul rahandusministri 10.06.2022 määruse nr 24 §7 lg 3 p 2-4 nimetatud muutusi. MTÜ jätkamise vajadus: X-tee on turvaline infosüsteemide andmevahetuskiht, mis võimaldab andmekogudel ja registritel omavahel turvaliselt ning teatud volituste piires suhelda. X-tee abil vahetab andmeid ligikaudu tuhat Eesti asutust ning selle nähtav osa on näiteks eesti.ee portaali kaudu kättesaadavad teenused. Lisaks kasutab x-tee platvorme Soome siseriiklikuks andmevahetuseks sarnaselt Eestiga ning kahe ökosüsteemi vahel on loodud föderatsioon, mis võimaldab automatiseeritud andmevahetust Eesti ja Soome riigi vahel. Teenus on oluline inimestele ja ettevõtetele, kes tegutsevad kahes riigis ning vajavad infovahetust mõlema riigiga (perekondlike toimingute kajastamised rahvastikuregistris, pensionide, sotsiaaltoetuste arvestus jne). Liikmeõiguste teostaja peab mittetulundusühistu jätkamist vajalikuks. MTÜ Balti Teedeliit MTÜ liikmed: 1. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; 2. AS Läti Riigiteed (Latvijas Valsts Celi); 3. Leedu Maanteeamet. Liikmemaks 2021. aastal 20 000 eurot aastas. Seisukoht seatud eesmärkide ja eelmiseks majandusaastaks seatud liikmesuse eesmärkide täitmise kohta. 2021 toimus Balti Teede Liidu spetsialistide vahel tõhus teadmiste ja infovahetus. Juhatus täitis edukalt MTÜ üldkoosoleku poolt seatud eesmärgid 2021. aastaks. Muutused mittetulundusühingus MTÜ-s ei toimunud 2021. aasta jooksul rahandusministri 10.06.2022 määruse nr 24 §7 lg 3 p 2-4 nimetatud muutusi. MTÜ jätkamise vajadus: MTÜ koordineerib Eesti, Läti ja Leedu vastavate ametite koostööd ning esindab Eestit, Läti ja Leedu maanteede valdkonnaga seotud ameteid mitmetes rahvusvahelistes organisatsioonides. MTÜ tegevuse jätkamine on vajalik, et viia ellu mitmeid alustatud projekte, mille nimel töötavad tehnilised komiteed. 5 LIIKMEÕIGUSTE TEOSTAJA OSALEMINE MTÜ-DES LÄBI ALLASUTUSTE Mittetulundusühingu Asutajate Asutamise korralduse kuupäev ja number nimi arv Vabariigi Valitsuse korralduse 15.09.2011 nr 395. Sõidukite ja sõidukijuhtide Volituse andmise ja asutavas mittetulundusühingus registreerimise Association of European Vehicle and Driver 26 rahvusvaheline Registration Authorities (EReg) riigi liikmeõiguste assotsiatsioon - EREG teostaja määramine; korraldus: https://www.riigiteataja.ee/akt/319092011001 MTÜ liikmed (26 riiki): Luksemburg, Malta, Taani, Holland, Eesti, Põhja-Iirimaa, Norra, Poola, Rumeenia, Gibraltar, Ungari, Island, Iirimaa, Mani saared, Läti, Leedu, Belgia, Küpros, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Slovakkia, Hispaania, Rootsi, Šveits, Inglismaa, Kreeka, Portugal. Liikmemaks 4 065 eurot aastas. Tegevuseesmärgid: Eesmärk on koondada eelkõige sõidukite registreerimise, juhilubade väljastamise ning sõidukite maksustamisega seotud organisatsioone. Suurenenud sõidukite liikuvus ning piirikontrolli vähenemine/kadumine Euroopa Liidu liikmesriikide sees esitab väljakutseid kuritegevuse ning pettuste ennetamisel, mille lahendusena on eelkõige informatsioonivahetuse tõhustamine ning kättesaadavaks muutmine. Ühisfoorum aitab lahendada liikmesriikides esile kerkinud probleeme kasutades liitunud riikide kogemusi sõidukite registreerimise ja juhilubadega seotud toimingutes. Loodud organisatsioonil on Euroopa Komisjoni tugev toetus. Seetõttu näeb loodav ühendus oma rolli läbirääkimiste vahendajana Euroopa Liidu võimustruktuurides. Tänu ühisfoorumile on ühendusel tugevam mandaat läbirääkimiste protsessis ning Euroopa Liidu institutsioonide mõjutamisel. MTÜ osalemise vajadus: Transpordiamet näeb tõhusamas infovahetuses rolli liikmesriikide piire ületanud sõidukite kontrollimisel ka liikluskultuuri parandamisel, eelkõige anonüümsuse ning karistamatusetunde vähendamisel. Infovahetus aitab tabada näiteks trahvide (näiteks parkimistrahvide) ja maksude maksmisest kõrvalehoidjaid, avastada sõidukite registreerimisega ning vargusega seotud pettusi kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides. 6  Aruanne vastavalt Vabariigi Valitsuse 08.04.2010 a määrusele nr 46 „Nõuded riigi osaluse valitsemise aruande ning asutaja- ja liikmeõiguste teostamise aruannete sisule ning nende esitamise kord ja vormid“ LIIKMEÕIGUSTE TEOSTAMISE ARUANNE 2021 aastal korraldas maakondliku ühistransporti 9 ühistranspordikeskust MITTETULUNDUSÜHING KAGU ÜHISTRANSPORDIKESKUS Äriregistri kood 80425742 Aadress: Kesk tn 20 Põlva, 63308 Telefon: 58558702 Elektronpost [email protected] Põhitegevusala ühistranspordi korraldamine Juhatuse esimees Sander Saar Audiitor Merike Kiisk / AMC Audit OÜ Juriidilisest isikust liikmete arv 9 2021 liikmetelt saadud tasud 23 988 EUR Riik liikmemaksu ei maksa Ettevõtte areng MTÜ Kagu Ühistranspordikeskus on aktiivne osalemaks võimalikes piirkonna elukeskkonda parandavates projektides. Sellega seoses on muudetud ka ühingu põhikirja. MTÜ Kagu Ühistranspordikeskus sõlmis koostöökokkuleppe sotsiaalministeeriumiga. Kokkuleppe eesmärk on töötada välja jätkusuutlik transpordi mudel, mille kohaselt on võimalik inimeste sõite ühildada (sotsiaaltransport + avalik liinivedu), tagades multimodaalsete transpordiliikide kasutamise ümberistumiste teel. Või siis sõitjate konsolideerimine ühtsesse sõiduvahendisse, et vähendada personaalseid sõite, misläbi saavutatakse kulusääst. Pilootprojekti pikkus on 2+ aastat. Selle tarbeks said ka haldusülesannete täitmist võimaldavad lepingud sõlmitud ka Kagu ÜTK liikmeteks olevate kohalike omavalitsusetega. Kagu Ühistranspordikeskus sõlmis riigihanke korras võitjaks osutunud ettevõttega lepingu, ning alustas sotsiaaltranspordi veoteenuse osutamist alates 09.2020. Täiendavalt võtab ühing osa Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tegevustes Taristu ja Liikuvuse arengukava koostamisel. Oleme koostööpartneriks Transpordiametile ühistranspordi arengukava ellu viimisel. Täiendavalt oleme partnerina osalemas RESPONSE projektis, mis töötab Interreg Baltic Sea Region programmi raames. Töötame kaasa teenindustaseme normide loomisel Ühistranspordiseaduse juurde. Ühingu tegevust mõjutab: MTÜ Kagu Ühistranspordikeskus on avalikes huvides tegutsev organisatsioon. Sellest lähtuvalt muudab organisatsiooni toimimist oluliselt avalik huvi ja poliitiline tahe. Nt on sõit Põlva- ja Võrumaa avalikel liinidel alates 01.07.2018 tasuta. See omakorda tähendab liiniveo korraldamiseks vajaminevate vahendite hulga suurenemist, kuna üks tulukomponent (pilet) on valemist väljas. Lisaks on avalike teenindamise lepingutes hind pidevas muutuses, mis on otseselt seotud tarbijahinna indeksiga. See omakorda muudab ostetava teenuse hinda 2 korda aastas. 2020’ndal aastal mõjutas ühingu tegevust ka Covid-19 laialdane levik Eestis. Seoses kehtestatud piirangutega on vähenenud ka sõitjate arvud maakonnaliinidel enam kui 30%. Seoses reisijate puudumisega peatati kevadel ajutiselt ka mõningate liinide töö. Täiendavalt hüvitati avalikku liiniveo teenust osutavatele lepingupartneritele ka desovahendite ning busside puhastusteenusega seotud erakorralised kulud. MITTETULUNDUSÜHING JÕGEVAMAA ÜHISTRANSPORDIKESKUS Äriregistri kood 80229484 Aadress: Silla tn 2, Põltsamaa linn, 48104 Telefon: 5388 0540 Elektronpost [email protected] Põhitegevusala ühistranspordi korraldamine Tegevjuht Kristjan Noormägi Audiitor Krista Lehtsalu Juriidilisest isikust liikmete arv 3 2021 liikmetelt saadud tasud 7 800 EUR Riik liikmemaksu ei maksa MTÜ Jõgevamaa Ühistranspordikeskuse tegevus baseerub halduslepingul, mis on sõlmitud 19.12.2017 Maanteeametiga (alates 2021.aastast Transpordiamet). Sellega seoses on tehtud muuhulgas järgmist: - suunatud ja koordineeritud maakonna ühistranspordi arengut tulenevalt maakondlikust vajadusest; - arvestatud sõitjate ja omavalitsuste ettepanekuid liinivõrgu korrastamisel; - korraldatud avaliku liiniveo lepingute täitmist ja rahastatud avaliku teenindamise lepingu alusel teostatavat liinivedu riigieelarvest; - esitatud jooksvaks aastaks Transpordiametile aastaeelarve ühistranspordi korraldamiseks riigieelarvelise toetuse saamise ettepaneku vedajate ja kvartalite lõikes ning ühistranspordikeskuse tegevuskulude kohta kvartalite lõikes; - korraldatud avalikke kaugliine otselepingute alusel, koostöös Tartu Ühistranspordikeskusega, Ida-Viru Ühistranspordikeskusega, Viljandi Ühistranspordikeskusega ja Järvamaa Ühistranspordikeskusega; - tehtud koostööd kohalike omavalitsusüksustega ühistranspordikorralduse arendamiseks tulenevalt Transpordiameti nõuetest; - korraldatud sõitjatele kättesaadavat teavet ühissõidukite väljumisaegade, sõidutasu ja muu liiniveoga seonduvaga, s.h. tegeletud pidevalt sõiduinfo aktualiseerimisega; - tagatud ühistranspordikeskusele lepinguliste ülesannete täitmiseks oleva vara säilimine. Sündmused, mis mõjutasid majandusaasta tulemusi: Läbisõidetavate liinikilomeetrite hulk ei suurenenud oluliselt. Sõiduvõimalusi lahendati maakonnaliinide muutmise ja korrigeerimisega. Aastat iseloomustas rohke teedeehitus ja sellest tulenevalt ühistranspordiliinide muutmine ümbersõitude tõttu, mille tulemusel suurenes läbisõit üle 7900 liinikilomeetri võrra. Koostöös omavalitsustega lisandus arvukalt uusi bussipeatusi, mh ka linnasiseseid peatusi, mis parandab bussiteenuse kättesaadavust. Seoses viiruse COVID-19 levikuga ja piirangutest tulenevalt oli kogu 2021 aasta väga heitlik. Märksõnadeks, mis 2021 .aastat jäävad koroonarindelt meenutama, on piirangud ja nakkuskolded. millel oli paratamatult negatiivne mõju ühistranspordiga sõitjate hulgale. Kuigi võrreldes 2020. aastaga tõusis Jõgevamaal bussiga sõitjate hulk üle viietuhande sõitja võrra, jääb see viiruse eelsest 2019-l aastal saavutatud sõitjate arvust kolmandiku võrra veel alla. Koostöös vedajaga on kaardistatud olulised bussiliinid, mida tuleks kindlasti käigus hoida ja liinid, mida kärpida, juhul, kui bussijuhtide haigestumine ja isolatsiooni jäämine võtavad mõõtmed, kus teenuse osutamine samas mahus pole enam võimalik. Nö kärpekirves oli juba õhus, kui vedaja bussijuhtidest kolmandik olid ajutiselt töövõimetud. Õnneks ei võtnud bussijuhtide haigestumine siiski selliseid mõõtmeid, et oleks pidanud teenusemahtu langetama. Seoses 2022.aastal oluliselt tõusnud kütusehindade ja Ukraina- Venemaa sõja majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgedega (nt sõjapõgenike saabumine Eestisse), on alust eeldada, et need asjaolud suurendavad ühistranspordi kasutajate hulka. 2022.a. jätkub MTÜ Jõgevamaa Ühistranspordikeskuse ja Aktsiaselts Atko Bussiliinide vaheline tariifivaidlus. Tartu halduskohus jättis 21.10.2021 kohtuotsusega Aktsiaselts Atko Bussiliinid kaebuse rahuldamata, kuid kaebaja on esitanud apellatsioonikaebuse. Kuna tavalise haldusvaidluse puhul ei ole seaduses tähtaega menetlemiseks, siis on raske ennustada, millal ringkonnakohtu otsust oodata võiks. MITTETULUNDUSÜHING TARTUMAA ÜHISTRANSPORDIKESKUS Äriregistri kood 80426233 Aadress: Pepleri6, Tartu 51003 Telefon: 56876944 Elektronpost [email protected] Põhitegevusala ühistranspordi korraldamine Tegevjuht Maikl Aunapuu Audiitor : Enn Leppik, Margit Leppik Juriidilisest isikust liikmete arv 9 2021 liikmetelt saadud tasud 31 896 EUR Riik liikmemaksu ei maksa Sotsiaaltranspordi projekti raames alustati reisijate vedu aprillis 2021. Pilootprojekt on algatatud Sotsiaalministeeriumi poolt Euroopa Sotsiaalfondi meetme “Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ tegevuse „Eakateerivajadusega ja toimetulekuraskustega inimestele ning nende pereliikmetele tööle saamist toetavad hoolekandeteenused“. Projekti rahastab 85% ulatuses Euroopa Sotsiaalfond, 15% on kohalike omavalitsuste omaosalus. Projekti raames osutati teenust 2021. aastal ca 300 erinevale (individuaalsele) kliendile, kellest enamus kasutasid teenust igapäevaselt või iganädalaselt. Tehti tehti ca 7600 sõitu, veoteenuse maht kokku oli 169 475 km. 2021. aastal korraldas Tartumaa Ühistranspordikeskus bussiliiniveoteenust Tartumaa avalikel liinidel 4 135 728 kilomeetri ulatuses, mis on 3% enam kui aasta varem. Teenuse maht on kasvanud peamiselt suletud kommertsliinide avalike liinidega asendamise tõttu. Laaksaare-Piirissaare laevaliinil teostati 630 reisi, mis on 11% enam kui aasta varem. Sõitjate arv Piirissaare liinil kasvas 12% võrra. Laaksaare- Piirissaare hõljukiliin toimis ajal, mil järv oli jäätunud ning laevaliini navigatsioon peatatud. Hõljukiliinil teostati 132 reisi ning liinil sõitis 304 reisijat. 2022. aastal viiakse lõpule bussiliiniveohange (eeldatav veo algus 01.07.2023) ja riigihange vedaja leidmiseks hõljukiliinile alates 2023. aastast. MITTETULUNDUSÜHING VALGAMAA ÜHISTRANSPORDIKESKUS Äriregistri kood 80425297 Aadress: Jaama pst 12, Valga linn, 68204 Telefon: 766 6125 Elektronpost [email protected] Põhitegevusala ühistranspordi korraldamine Juhatuse liige Agu Kabrits , alates 01.07.2022 Ivar Unt Revisjoni komisjoni liige Maire Appo Juriidilisest isikust liikmete arv 4 2021 liikmetelt saadud tasud 20 000 EUR Riik liikmemaksu ei maksa Aastal 2021 teenindati 2 061 680 liinikilomeetrit, mis on 4 % ehk 85 956 liinikilomeetrit rohkem kui aastal 2020. Riigieelarve toetuse kulu vedajale liinigruppide teenindamiseks oli 1 884 580,45 eurot, mis on 2 % ehk 35 316 eurot rohkem kui aastal 2020. Majandusnäitajate tõus aastal 2021 on põhjustatud aastal 2020 puhkenud COVID-19 pandeemiast, mis tõi kaasa kõigi näitajate languse võrdluses 2019 versus 2020. Koroonaaegsete piirangute leevenemise põhjusel on märgatavalt tõusnud ka reisijate arv 8 471 reisija võrra ehk 2 %, kuigi jääb veel tugevasti alla koroonaeelsele perioodile, kus reisijate arv ulatus 2019.aastal 657 614 reisijani (aastal 2021 vaid 518 528; aastal 2020 aga 510 057). 15.07.2021 avaldati Euroopa Liidu Teatajas ja Riigihangete Registris eelteade viitenumbriga 237464 tähtaegade lühendamiseks avalikul riigihankel „Valga maakonna avalik liinivedu II liinigrupi bussiliinidel“. 2022 aastal koostöös kohalike omavalitsustega muudetakse reisijate vajadustest lähtuvalt sõiduplaane ja liine ning korrastatakse, kaasajastatakse olemasolevaid bussipeatuseid ning kavandatakse uusi peatusi. MITTETULUNDUSÜHING JÄRVAMAA ÜHISTRANSPORDI KESKUS Äriregistri kood 80135725 Aadress: Jaama 5 Paide linn 72718 Telefon: 6850 150 Elektronpost [email protected] Põhitegevusala ühistranspordi korraldamine Tegevjuht Jüri Ellram Audiitor Tiina Lindmäe Juriidilisest isikust liikmete arv 4 2021 liikmetelt saadud tasud 20 000 EUR Riik liikmemaksu ei maksa MTÜ Järvamaa Ühistranspordi Keskus (JÜTK) äritegevus ei sõltu hooajalisusest ega ka majandustegevuse tsüklilisusest. JÜTK on Eesti Vabariigi ja Järva maakonna omavalitsuste poolt asutatud mittetulundusühing, mille eesmärgiks on tagada asutajate territooriumil elanikele soodsamad ja majanduslikult tõhusamad ühistransporditeenused, mille aluseks on ühtne liinivõrk, kooskõlastatud sõiduplaanid ning ühtne piletisüsteem. JÜTK 2021.a majandusaasta tegevuse aluseks oli 13.04.2020.a toimunud üldkoosolekul kinnitatud majandustegevuse aastakava, 2021.a eelarve. Tegevuses juhinduti Ühistranspordiseadusest, sellest tulenevatest alamaktidest, Transpordiametiga sõlmitud halduslepingust ning teistest seadusandlikest aktidest. Keskkonna ja sotsiaalseks mõjuks võib pidada bussiliikluses COVID viiruse levikut ja selle mõju. JÜTK personal on väikesearvuline ning suuteline vajadusel töötama individuaalselt ning võimalikult vähe kokku puutudes. Juhatuse koosolekutena on kasutatud mitmel korral ohutut veebikeskkonda. Bussiliikluses teenuse pakkujad on rakendanud kõikvõimalikke meetmeid viiruse leviku peatamiseks – kohustuslik maskide kandmine, võimalike ohutusvahede hoidmine, bussi sisenemine ja väljumine kindlat marsruuti pidi jne. Finantsriske JÜTK-l ei ole ja võimalike riskide maandamiseks on tööülesannete täitmiseks 2014. aastal soetatud sõiduauto liisinglaenu pikendamine 31.08.2019. aastal kuni 30.08.2022. aastani. Euribor-i tõusu antud ajavahemikul ette näha ei ole. 2022 korrastatakse liinivõrku , mis tagab reisijatele kvaliteetse teenuse; peatustesse paigaldatakse uued sõiduplaanide alused; korrastatakse infot peatustes ja keskuse kodulehel MITTETULUNDUSÜHING VILJANDIMAA ÜHISTRANSPORDIKESKUS Äriregistri kood 80426262 Aadress: Vabaduse plats 4 Viljandi linn 71020 Telefon: +372 5152723 Elektronpost [email protected] Põhitegevusala ühistranspordi korraldamine Tegevjuht Kaupo Kase Audiitor Krista Lehtsalu / Infora OÜ Juriidilisest isikust liikmete arv 5 2021 liikmetelt saadud tasud 24 000 EUR Riik liikmemaksu ei maksa 2021. aastal viis OÜ Stratum läbi maakonna liinivõrgu analüüsi, mille rahastasid Transpordiamet, Viljandimaa Omavalitsuste Liit ja ÜTK omavahenditest. Eesmärgid : 2022. aastal 2022. aastal jätkub sõitjate veo korraldamine avaliku liiniveo lepingute alusel. 2023. aastal valmib Viljandi kesklinnas haigla, mis toob kaasa elanike liikumistes muudatused ja need peavad kajastuma ka ühistranspordis. 2022. aastal alustatakse eeltöödega, et ühistranspordi vajadused oleksid haigla valmides vastavuses elanike vajadustega. Riskid: MTÜ tegevus sõltub riigi ja- ja kohalike omavalitsuste toetustest. Ühistransport on sõitjale tasuta ja piletitulu ei laeku. Oluline on vältida olukordi, kus majanduslikult rasketel aegadel tekib surve ühistranspordi eelarve kärbeteks, mis kahjustaks kogu teenuse pakkumist ja kvaliteeti. COVID-19 on kaasa toonud bussiga reisijate arvu vähenemise. MITTETULUNDUSÜHING IDA-VIRU ÜHISTRANSPORDIKESKUS Äriregistri kood 80425950 Aadress: Keskväljak 1 Jõhvi vald 41531 Telefon: +372 5162479 Elektronpost [email protected] Põhitegevusala ühistranspordi korraldamine Tegevjuht Heiki Luts Audiitor Merike Kiisk/AMC Audit OÜ Juriidilisest isikust liikmete arv 8 2021 liikmetelt saadud tasud 27 000 EUR Riik liikmemaksu ei maksa 2021. aastal jätkati kohalike omavalitsuste ja reisijate poolt esitatud ettepanekute alusel liinide optimeerimist ja sõiduplaanide korrigeerimist. Tulenevalt COVID-19 pandeemiast reisijate uuringuid läbi ei viidud ja piirduti lühiküsitluste või aruteludega sotsiaalmeedias. Viidi lõpule rahvusvaheline hankemenetlus „Avalik bussiliinivedu Ida-Viru maakonnas 2022- 2030“, mille tulemusel sõlmiti 8-ks aastaks avaliku teenindamise lepingud AS-ga GoBus ja OÜ-ga M.K.Reis-X. Läbiviidud hankemenetluse tulemuse sõlmiti 4-ks aastaks avaliku teenindamise otselepingud Iisaku, Aseri ja Narva-Jõesuu piirkondade teenindamiseks OÜ-ga Tõnu Tours, OÜ-ga Rannu Rukkilill E.S.T. ja FIE-ga Meelis Heek. Läbiviidud hankemenetluse „Piletimüügisüsteemi rentimine Ida-Viru maakonna bussiliinidele“ tulemusel sõlmiti piletimüügisüsteemi rendileping AS-ga Ridango 53-ks kuuks. 2021. aastal paigaldati enamustesse bussipeatustesse sõiduplaanide alused. Koostöös kohalike omavalitustega täpsustati bussipeatuste nimesid ja täiendavate perspektiivsete peatuste asukohtasid. Ühistranspordiregistri korrastamise eesmärgil jätkati koostöös kohalike omavalitsustega bussipeatuste nimede määramise seadustamist, kuna osal maakonna bussipeatuste nimede määramise protseduurid on kas jäänud alustamata või vormistamise protseduurid on jäänud lõpetamata. 2022. aasta plaanid paigaldada kõikidesse Ida-Viru maakonna bussiliine teenindavatesse bussidesse AS-lt Ridango renditud validaatoritega piletimüügiseadmed. Märtsikuus tunnustati hea teenindamise kuu raames ja seoses rahvusvahelise bussijuhtide päevaga kõiki maakonnaliine teenindavaid bussijuhte meenetega. Alates 01.07.2022 muuta maakonna bussiliinide numeratsiooni. Alates 01.07.2022 käivitada I liinigrupis (Jõhvi ja Narva piirkonnad) reisijatevedu AS-ga GoBus. Alates 01.08.2022 käivitada II liinigrupis (Kiviõli piirkond) reisijatevedu OÜ-ga M.K.Reis-X. Koostöös kohalike omavalitsustega jätkata liinivõrkude korrastamist ning koostada sõiduplaanid reisijate vajadustest lähtuvalt ja reisijatele võimalikult arusaavad. Jätkuvalt pöörata suurt tähelepanu vajadusega parandada bussipeatuste kvaliteeti (liiklusmärkide 541a olemasolu, infotahvlite paigaldamine- uuendamine, peatuste nimed, istepingid, bussiootepaviljonid ning peatustele ohutu ja mugav juurdepääs). Jätkata koostöös kohalike omavalitsustega bussipeatuste nimede määramise seadustamist. Ida-Viru maakonna bussiliinide tegelik vajadus on liinimahtusid suurendada vähemalt 20-25%, kuid aastatel 2020-2021 läbiviidud rahvusvahelise riigihanke tulemusest (gaasibusside kasutusele võtmine) ja liinikilomeetri indekseerimisest on liinikilomeetri hind suurenenud ligi kolm korda, mis ei võimalda parandada Ida-Virumaal ühistransporditeenuse kättesaadavust. MITTETULUNDUSÜHING PÄRNUMAA ÜHISTRANSPORDIKESKUS Äriregistri kood 80375665 Aadress: Pikk tn 13, Pärnu linn, 80010 Telefon: 447 9725 Elektronpost [email protected] Põhitegevusala ühistranspordi korraldamine Tegevjuht Andrus Kärpuk Audiitor Roy Vaimand, Audiitorbüroo Roy Vaimand Juriidilisest isikust liikmete arv 8 2021 liikmetelt saadud tasud 93 700 EUR Riik liikmemaksu ei maksa 2021 aastal teostati 8 suuremat liinimuudatust ja loodi täiendavalt 2 nõudepõhist liiniosa. Riigikontroll avaldas kontrolliaruande 26.02.2021 akti „Maakondlik ühistransport. Kas riigi kulutused maakondlikule ühistranspordile on sihipärased ja säästlikud?“. Aktist nähtub, et Pärnumaa elanike rahulolu ühistranspordiga on Eesti kõrgeim, nimelt 63% vastanutest oli kas väga rahul või pigem rahul. Jätkus Pärnumaa KOV-de osalemine ühtses piletisüsteemis ning selle raames KOV-de poolt Pärnu linnaliinide rahaline toetamine oma elanikele piletihinnasoodustuste võimaldamiseks. Teostati 4 suuremat linnaliinide muudatust. Alates 1. juulist võeti PÜTK tellimuskeskuses täies mahus kasutusele uus, AS Ridangoga koostöös arendatud, sotsiaaltranspordi korraldamise IT-lahendus Koroonapandeemia mõjutas järjest enam bussijaama majandustegevust. Võrreldes 2020.a.-ga vähenes piletimüügi teenustasude laekumine 10,5% ning busside väljumiste arv vähenes 4,2%. Aasta keskmisena toimus iga päev 146 liinile väljumist. Koroonaeelsel ajal, 2019.a., toimus keskmiselt 187 väljumist päevas. PÜTK tegevust kajastati regulaarselt ajakirjanduses, raadios ja televisioonis. 22.03. tutvustasime Pärnumaa ühistranspordi korraldust Riigikogu riigieelarve kontrollkomisjoni eriistungil ning 11. mail Riigikogu majanduskomisjoni istungil. Aprillis tutvustasime Eesti ja Pärnumaa ühistranspordi korraldust ESTDEV delegatsiooni koosseisus Georgias Khakheti regioonis. Juunis tutvustasimei Pärnumaa ühistransporti Ukraina ajakirjanikele Donetski ja Luganski oblastitest ning Gruusia Thelavi omavalitsuse delegatsioonile. Juulis tutvustasimei Pärnus meie sotsiaaltranspordi korraldust Ida-Virumaa omavalitsusjuhtidele. Augustis tutvustasime meie saavutusi Riigi Tugiteenuste Keskuse ja Rahandusministeeriumi koostöös korraldatud Euroopa Liidu struktuurivahendite teemalisel konverentsil. Septembris tutvustasime oma kogemusi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Elering AS-i ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse korraldatud seminaril ”Taastuvenergia transpordis. Alternatiivist peavooluks?”. Oktooobris juhtisime laste „Targa bussisõitja“ töögruppi Maanteemuusemi poolt korratud üleEestilisel 6. laste liikluskonverentsil. Samuti viisime kahe päeva jooksul läbi „Targa bussisõitja“ koolitused Sauga kooli kõigile õpilastele. Novembris tutvustasime Eesti ja Pärnumaa ühistranspordi korraldust ESTDEV delegatsiooni koosseisus Ukrainas Hersoni oblastis. Detsembris tutvustasime meie kogemusi Response projekti raames korraldatud nõudluspõhise transpordi seminaril “Kuidas hajaasustuses kogukonnad liikuma aidata” ning võtsime Pärnus vastu Ukraina Hersoni oblasti omavalitsusjuhtide delegatsiooni. Lõppenud projektiga EU51779 „Bussipeatuste taristu – Pärnumaa bussiterminalide võrgustik“ ehitati bussiterminalid Audrusse, Kilingi-Nõmme, Koongasse, Tootsi, Torisse, Aresse ja Lihulasse. 2022. aasta tegevussuunad Jätkatakse tegevust kõigis senistes töövaldkondades. Alates juunikuust algab PÜTK poolt opereeritava ülemaakondliku sotsiaaltranspordi teenuse korraldamine kohalike omvalitsuste 100% rahastamisel. Viiakse läbi ühtse piletisüsteemi ja sotsiaaltranspordi IT-lahenduse edasist toimimist tagav hange ja sotsiaaltranspordi vedaja leidmise hange. Tehakse ettevalmistusi Euroopa Liidu uue rahastusperioodi projektitoetuste taotlemiseks. Sealhulgas on algatatud koostöö teiste Eesti ja Läti piiriäärsete maakondadega piiriülese avaliku liiniveo loomiseks Interreg programmi toel ning koostöös Soome Imatra ja Lapenranta linnadega nõudepõhise ühistranspordi IT-platvormi arendamiseks Baltimere programmi toel. Koroonaviiruse (COVID-19) levik on Eestis 2022.a. kevadeks hakanud vähenema. Riigi majandus, sh ka PÜTK tegevus, on hakanud pandeemia mõjudest taastuma. Samas on 2022.a. algusest toimunud energiahindade oluline kallinemine ning Ukraina sõjast tingitud põgenike vool Eestisse. Bussijaama renditasude, väljumistasude ja piletimüügi laekumised on tasakaalus teenuste osutamiseks tehtavate eeldatavate energiakulude kasvuga. MITTETULUNDUSÜHING PÕHJA-EESTI ÜHISTRANSPORDIKESKUS Äriregistri kood 80213342 Aadress: Roosikrantsi 12/1 Tallinn 10119 Telefon: 6406 780 Elektronpost [email protected] Põhitegevusala ühistranspordi korraldamine Tegevjuht Andrus Nilisk Audiitor Arvo Lepik / HLB Expertus KLF OÜ Juriidilisest isikust liikmete arv 30 2021 liikmetelt saadud tasud 160 208 EUR Riik liikmemaksu ei maksa Koroonaviiruse (Covid-19,20,21) levik maailmas ja Eestis on iseloomustanud 2021. aastat jooksvat. MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus jälgis olukorda hoolikalt ja sellel ei olnud märkimisväärselt suurt negatiivset mõju põhitegevuse tulemustele. MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus rakendas kõiki vajalikke meetmeid, et kaitsta oma töötajaid, bussijuhte ja leevendada ohtu meie klientidele ja ettevõttele tervikuna. Eriolukorrast tulenevalt peatati Keskuse poolt teenuse osutamine osadel omavalitsuste siseliinidel perioodil märts-aprill 2021 aasta ja muudeti töömahtu Rae, Harku, Saue valla siseliinidel. Omavalitsutega kooskõlastatult sel perioodil vedajale peatamise eest makstav hüvitis oli käsitatav vähese tähtsusega riigiabina, mille andmisele kohalduvad komisjoni määruses (EL) nr 1407/2013 või (EL) nr 360/2012 sätestatud üldpõhimõtted. PEÜTK kontrollis vedaja vähese tähtsusega riigiabi vaba jääki riigiabi registrist ning olemasolevate andmete pinnalt ei ületanud hüvitise maksmine vähese tähtsusega riigiabi lubatud piiri. Aruandeaasta jooksul toimus kõikidel suundadel sõiduplaanide korrigeerimine ja sõiduaegade muutmine tagamaks parem teenus sõitjatele. 15 kohalikku omavalitsust on eri lepingute (haldusleping, ATL lisarahastamise leping) alusel PEÜTKle üle andnud haldusülesannete täitmisega seotud kohustused ja rahalised vahendid 2021. aastal viidi läbi riigihanked Kose valla (232940), Jõelähtme valla (232266), Harku valla (232751), Kohila valla (232267), Viimsi valla (241373) siseliinide teenindamiseks. Riigihanke tulemusel sõlmiti avaliku teenindamise lepingud Kose, Kohila, Harku ja Jõelähtme valla siseliinide teenindamiseks alates 01.09.2021.a ning Viimsi valla siseliinide teenindamiseks alates 01.06.2022. Alustati läbi viidud riigihanke Avaliku bussiliiniveo korraldamine Harju maakonna Keila linna bussiliinidel (226250) alusel teenuse tellimist alates 01.01.2021.a. Alustati läbi viidud riigihanke Avaliku bussiliiniveo korraldamine Harju maakonna lääne 2 suuna bussiliinidel (203132) alusel teenuse tellimist alates 01.02.2021.a. Alustati läbi viidud riigihanke Avaliku bussiliiniveo korraldamine Harju maakonna ida 2 suuna bussiliinidel (203234) alusel teenuse tellimist alates 01.08.2021.a. Alustati läbi viidud riigihanke Avaliku bussiliiniveo korraldamine Harju maakonna lõuna suuna bussiliinidel (219196) alusel teenuse tellimist alates 01.04.2021.a. Alustati läbi viidud riigihanke Avaliku bussiliiniveo korraldamine Harju maakonna ida 2 suuna bussiliinidel (203234) teenuse tellimist alates 01.08.2021.a. Alustati 2022. ja 2023.aastal planeeritavate riigihangete läbiviimise ettevalmistamist ja läbiviimist: Lääne-Virumaa avalikud bussiliinid (231687), Harju maakonna edela suuna avalikud bussiliinid (243610), Rapla maakonna avalikud bussiliinid (245900). 2021. aastal viidi läbi konkurss sõiduplaanide genereerimiseks gtfs andmete põhjal, mis oleks sobilik samuti teistele ühistranspordikeskustele. Võeti kolm pakkumist peatuse sõiduplaanide uue rakenduse loomiseks ja sõlmiti leping OÜ Datafruit’ga selle töö teostamiseks. 2021. aastal korraldas PEÜTK seoses riigimaanteede, riigimaanteedel paiknevate objektide ja raudteeülesõitude remonttöödega ümber nimetatud piirkondi teenindavate bussiliinide töökorraldust. 2021. aastal jätkas PEÜTK aktiivselt sõitjate teavitamist. Avalikke bussiliine teenindavatesse bussidesse paigaldati sõitjainfo muudatuste, piletimüügi, sõitja õiguste, kohustuste jm kohta. Samuti jätkati bussides vastava suuna koondsõiduplaanide jagamist peale muudatuste tegemist sõidugraafikutes. Jätkati eelnevatel aastatel alustatud maakonna bussipeatustesse sõiduplaanide aluste ja vastava peatuse sõiduplaani paigaldamist. Info uuendamise tellis PEÜTK ning sõitjatele tagati informatsiooni õigsus. Kommertsliinide teenindajatele on antud võimalus tellida läbi PEÜTK sõitjainfo paigaldamine bussipeatustesse. Jätkati riigihanke tulemusel sõlmitud lepingu alusel sõiduplaani aluste ja sõitjainfo paigaldamist PEÜTK tegevuspiirkonnas. Teenust osutab OÜ Roadservice. Tallinnas Balti jaamas paiknevasse maakonna bussiliinide alg- ja lõpp-peatusesse paigaldati lisaks peatuste põhisele teabele ka koondtabelid ja muu informatsioon, mis puudutab maakonna avalike bussiliinide töökorraldust ning piletihindu. Maakonnalehtedes ning omavalitsuste kodulehtedel ning ajalehtedes kajastati jooksvalt ühistransporditeemalist infot. Jagati teavet eeloleva aasta planeeritavate tegevuste kohta ning kajastati suundade kaupa suuremate muudatuste sisu. Nende tegevuste kaudu on võrreldes eelmiste perioodidega oluliselt paranenud sõitja info edastamine ja sõitjatel on tekkinud usaldus ühistranspordi teabe osas. PEÜTK jätkas 2021. aastal oma tegevuste kajastamist Facebooki lehel, et paremini jõuda noorema generatsioonini. Keskenduti operatiivsete teadete esitamisele sooviga paremini PEÜTK mainet kujundada läbi parema sisuturunduse ja informatsiooni jagamise PEÜTK tegevuste kohta. Koostöös Maanteeameti ja asjaomaste omavalitsustega jätkatakse bussipeatuste korrastamist ja uuendamist ning teeremontidega seotud muudatuste alast koostööd. 2022. aasta peamisteks tegevuseesmärkideks jätkub avaliku liiniveo korraldamine Harju, Lääne, Lääne- Viru ja Rapla maakonnas ning hangete läbiviimine uute vedajate leidmiseks. 2022 Jätkatakse programmides ÜTRIS (Ühistranspordi teavitus- ja kooskõlastussüsteem) ja PIKAS (Ühistranspordi sõiduplaanide koostamise ja koordineerimise programm) kõikide Harju maakonna bussiliinide haldamist ning avalikustamist üleriigilises sõiduplaanide infoportaalis www.peatus.ee. Jätkatakse liiniveoga tegelevate partneritele infopäevade ja koolituste läbiviimist ning Keskuse töötajatele sisekoolitust valdkonda puudutavatel teemadel.