Toetuse andmise tingimused ja kord rohevesiniku kasutuselevõtuks transpordisektoris ja keemiatööstuse lähteainena“ määruse eelnõu kooskõlastamine

Riina Sikkut Teie: 10.08.2022 nr 2-1/2022/5029 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Meie: 25.08.2022 nr 11.1-8 / 02045- [email protected] 1 „Toetuse andmise tingimused ja kord rohevesiniku kasutuselevõtuks transpordisektoris ja keemiatööstuse lähteainena“ määruse eelnõu kooskõlastamine Riigi Tugiteenuste Keskus kooskõlastab eelnõu järgmiste märkuste arvestamisel. Vastavalt Euroopa Komisjoni rakendusotsuse lisale Eesti taaste- ja vastupidavuskava kinnitamiseks peab olema tagatud järgmiste tingimuste täitmine: 1. Projektikonkurss on avatud kõikide majandussektorite projektidele. Märkus: praegu on toetatavad kahe sektori tegevused ning seletuskirjas on potentsiaalse valdkonnana märgitud ka soojuse ja energia tootmine ning ka keemiatööstuses rafineerimiseks (mis on eraldiseisev tegevus lähteainete tootmisest). Palume lisada seletuskirja põhjendused, miks käesolevast meetmest toetatakse just neid kahte tegevusala ning miks projektikonkurss ei hõlma kõiki majandussektoreid. 2. Vesiniku tootmiseks kasutatav elekter peab olema toodetud taastuvatest energiaallikatest ja rohevesiniku tarbimine peab toimuma Eestis. Märkus: lisada eelnõusse, et tarbimine peab olema Eestis. Samuti tuleks täpsustada, millistest taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrit on lubatud kasutada rohevesiniku tootmiseks. Praegu on eelnõu § 3 viidatud taastuvenergia puhul elektrituruseaduse §-le 57, mis hõlmab ka biomassi. Samuti viitab biomassist toodetud elektri kasutusele ka rohevesiniku definitsioon. Samas on seletuskirja lk 2 toodud, et "taastuvenergiaks loetakse: vesi, tuul, päike, ümbritsev keskkond, laine, looded ja maasoojus. Antud määruse raames on vesiniku tootmiseks kasutatava taastuvenergia allikana välistatud biomass ja sellest saadud kütused". Seega ei ühildu seletuskirja ja eelnõu mõisted sisuliselt ning see vajab enne määruse jõustumist korrigeerimist. 3. Eelnõu §-i 6 tuleb lisada rakendusotsuse lisas toodud välistusnimekiri tegevustest, mida ei toetata järgmises sõnastuses: (X) Toetust ei anta: 1) fossiilkütustega seotud tegevuseks, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides, välja arvatud elektri- või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad põhimõtte „ei kahjusta oluliselt” tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele; 2) Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemiga (HKS) hõlmatud tegevused, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest madalam; 3) prügilatega seotud tegevusteks; Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 / [email protected] / www.rtk.ee Registrikood 70007340  4) jäätmepõletustehastega seotud tegevusteks, välja arvatud juhul, kui tegevused toimuvad üksnes ringlusse võetamatute ohtlike jäätmete töötlemisega tegelevates jaamades või olemasolevates jaamades ning tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada põletustuhas leiduvaid materjale, tingimusel, et need tegevused ei suurenda jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga; 5) jäätmete mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega seotud tegevusteks, välja arvatud juhul, kui tegevused toimuvad olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamades ning tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks või biojäätmete anaeroobseks lagundamiseks, tingimusel, et need tegevused ei suurenda jaama jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda kasutusiga; 6) tegevuseks, mille korral jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda. 4. § 6 lg 4. Palun selgitage seletuskirjas lahti, miks tohib tegevustega alustada alles pärast taotluse rahuldamisotsuse tegemist. Sealjuures on seotud § 9 lg 2 abikõlblikkuse perioodi algus rahastamisotsuse tegemisega. Samas seletuskirjas tuuakse välja „Enne taotluse esitamist ei tohi toetuse saaja teha mingisuguseid projekti tegevusi, mille kulude hüvitamist ta soovib.“ Seega on vastuolu seletuskirjas ja eelnõus. Kas on silmas peetud ergutava mõju tingimust (CEEAG 3.1.2: Komisjon leiab, et abil ei ole abisaajale ergutavat mõju, kui projekti või tegevusega seotud töid alustatakse enne, kui abisaaja esitab riiklikule ametiasutusele kirjaliku abitaotluse. Juhtudel, kui abisaaja alustab projekti elluviimist enne abi taotlemist, ei loeta selle projekti jaoks antud abi põhimõtteliselt siseturuga kokkusobivaks). 5. § 10 lg 2. Kuna tagastatava toetuse mõiste ei ole üheselt defineeritud ja varasemas praktikas on tekitanud segadust, siis soovitame seletuskirjas antud temaatikat avada (sh tuua välja kas välistusena mõeldakse ka laene ja käendusi). 6. Rahastamiskõlblikkuse kriteeriumides peab olema sätestatud tingimus, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele. 7. Eelnõu § 12 lisada järgmine tingimus: (X) Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kuuluvate käitiste puhul tuleb taotluses esitada järgimine teave: 1) kordumatu tunnus, nimi, asukoht ja käitise tunnuskood või õhusõiduki käitaja tunnus Euroopa Liidu tehingulogis, nagu on sätestatud Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 2019/1122 artiklis 5; 2) kasvuhoonegaaside heite prognoositav tase tooteühiku kohta; 3) kasutatud tehnoloogia lühikirjeldus; 4) kui toetatava tegevuse prognoositav kasvuhoonegaaside heide on asjaomasest võrdlusalusest madalam, tuleb esitada selgitus põhjuste kohta, miks täiendav vähendamine ei ole võimalik. 8. Eelnõu § 12 on kehtestatud taotlejale mitmeid keskkonnaalaseid nõudeid. Komisjon on täpsustanud, et RRF puhul ei ole otsest kohustust, et taotleja peaks läbi viima DNSH hindamise kui on sätestatud vastavus- ja valikukriteeriumid, mis välistaksid tegevuste toetamise, mis seeläbi ei vastaks DNSH põhimõttele. EN § 12 p 10 nõuab veel keskkonnamõjude ja -riskide hinnangut, mis on kattuv DNSH mõjude hindamisega. 9. RRF-i puhul ei ole otseselt kohustuslik tagada kliimakindlus (kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine), kuid DNSH juhendist lähtuvalt: kui projekti investeeringu väärtus on üle 10 miljoni euro, siis peaks täiendavalt läbi viima kliimamuutustega kohanemiseks kliimatundlikkuse- ja riskide hindamise. Kliimamuutuste leevendamise osas ei oleks vaja täiendavat CO2 jalajälje hindamist teha, kuna see on juba eraldi nõudena ja hindamiskriteeriumina kehtestatud. Soovitus on lähtuda järgmises punktis toodud lävendist. 2 (3)  10. Hindamiskriteeriumina on toodud, et vähenema peab ka CO2 heide. Lähtuvalt taksonoomia määruse alusel kehtestatud tehnilistes kriteeriumidest panustab vesiniku tootmine oluliselt kliimamuutuste leevendamisse, kui tegevus vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 25 lõikes 2 ja V lisas sätestatud nõudele vähendada kasvuhoonegaaside heidet olelusringi jooksul 70 % võrreldes fossiilkütusega, mille võrdlusväärtus on 94 g CO2e/MJ. 11. § 15 lg 1 punkt 4 - palun asendada sõna "kui" ees olev kirjavahemärk ja kaaluda sõnastuse muutmist järgmiselt - "taotluse kohase projekti hindamine ja pingerea moodustamine, kui vastavaks tunnistatud taotluste maht ületab taotlusvooru eelarve"; 12. Tehnilised märkused: Palun üle vaadata ja teha vajalikud parandused: § 14 pealkiri ei ühti sisuga, kuna lõikes 1 sätestatakse ka dokumentide kättetoimetamine taotlejale ja lõppsaajale; § 21 lg 6 taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse kehtetuks. 13. § 23 terminoloogia: seletuskirjas öeldakse, et eelnõus nimetatakse nii riigihanget kui ostumenetlust hankeks, samas eelnõus endas sellist täpsustust ei ole. §-i 23 pealkirjas on küll nimetatud hanget, kuid tekstis on kasutusel nii riigihange, ostumenetlus kui hange. Näiteks § 23 lg-tes 6 ja 7 kasutatakse mõistet hanget, aga teistes lõigetes tuuakse selgelt eraldi riigihange ja ostumenetlus. Palun selgitada eelnõus hanke mõistet või siis hanke mõiste asemel pikemalt välja tuua eraldi riigihange ja ostumenetlus. § 23 lg-s 3 täpsustada, et esitada tuleb hanke või ostulepingu projekt, nagu on lg-s 8 eraldi välja toodud hanke või ostuleping. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmo Merila Osakonnajuhataja Kaidi Kenkmann [email protected] 3 (3) Saatja: <[email protected]> Saadetud: 25.08.2022 11:35 Adressaat: MKM info <[email protected]> Teema: Dokumendi edastamine: 11.1-8/02045-1 Toetuse andmise tingimused ja kord rohevesiniku kasutuselevõtuk Tere, Teile on saadetud Riigi Tugiteenuste Keskuse dokumendihaldussüsteemi kaudu dokument 25.08.2022 nr 11.1-8 / 02045-1 Pealkiri: Toetuse andmise tingimused ja kord rohevesiniku kasutuselevõtuks transpordisektoris ja keemiatööstuse lähteainena määruse eelnõu kooskõlastamine Lugupidamisega Riigi Tugiteenuste Keskuse-post: tel: 663 8200 ________________________________ Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. Kui te ei ole selle kirja adressaat, palun võtke ühendust saatjaga ning kustutage e-kiri arvutist.This e-mail may contain information which is classified for internal use. If you are not the intended recipient of this message, please notify the sender immediately and delete the message.