Eesti Energia ettepanekud eelnõule "Toetuse andmise tingimused ja kord rohevesiniku kasutuselevõtuks transpordisektoris ja keemiatööstuse lähteainena"

Kristo Kaasik Majandus - ja kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika 1 10129, Tallinn Meie: 24.08.2022 nr KA-JUH-13/229 E-kiri: [email protected] Eesti Energia ettepanekud eelnõule "Toetuse andmise tingimused ja kord rohevesiniku kasutuselevõtuks transpordisektoris ja keemiatööstuse lähteainena" Majandus- ja Taristuminister on 10 . 08. 2022 oma kirjaga nr 2-1/2022/5029 esitanud Rahandusministeeriumile ja Keskkonnaministeeriumile kooskõlastamiseks „Toetuse andmise tingimused ja kord rohevesiniku kasutuselevõtuks transpordisektoris ja keemiatööstuse lähteainena“ määruse eelnõu. Olles eelnõuga tutvunud, on Eesti Energia ASil eelnõu koostajatele alljärgnevad ettepanekud, mille arvestamine võimaldab meie hinnangul eelnõu eesmärki efektiivsemalt ellu viia. Teeme ettepaneku laiendada keemiatööstuse sõnastust: laiendada vesiniku kasutust keemiatööstuses sedasi, et abikõlbulik on ka vesiniku kasutus protsessi sisendina (näiteks ahjud, mida ei saa muu kütusega käitada). Selgituseks: Rohevesiniku kasutus keemiatööstuses ei piirdu ainult sisendkemikaaliks olemises (metanooli ja ammoniaagi molekuli osaks saamine). Lisaks metanooli ja ammoniaagi tootmisele on vesiniku potentsiaalikad rakendused tööstuses: DRI (Direct Reduction of Iron) ning muude materjalide termilises töötlemises (kus vesinik ei saa osaks väljundkemikaali molekulist). Teeme ettepaneku, et meede võimaldaks projekte kaheetapiliselt ellu viia . Taastuvelektri tootmine ja vesiniku tootmise paigaldamine on esimene etapp ning rohevesiniku tarbimine transpordisektoris ja keemiatööstuses oleks teine etapp (teine etapp ei oleks ajaliselt piiratud RRFi piiratud ajagraafikuga). Tootmise osa tõestamiseks on koostatud turustamise plaan (kuna täna sisuliselt puudub väärtusahel) ning sõlmitud on MoU-d potentsiaalsete tarbijatega. Selgituseks: Leiame, et see võiks tagada suurema konkurentsi toetusrahale ning seetõttu ka efektiivsema toetusraha kasutamise. Eeldus on, et kui tuleb rohevesiniku tootmine, siis järgneb sellele ka tarbimine. Samuti on praegusel ajal Eesti ja Euroopa Liidu jaoks kriitilisem (taastuv)elektrit juurde saada kui et seda rohevesinikuks konverteerida. Teeme ettepaneku täpsustada mõiste „vahetu“ definitsiooni. Pakume välja, et „vahetu“ oleks kuupõhine arvestus (kuu summaarne taastuvelektri tootmine versus vesiniku tootmises kasutatud taastuvelekter). Selgituseks: See „vahetu“ on nii otseliini kui ka PPA puhul ebaotstarbekas (seda just juhtudel, kus „vahetu“ ajasamm on väga lühike). Teeme ettepaneku selguse saamiseks punkti 7.1.4 ja 7.1.5 täpsustada , et toetusmeede ei toeta biomassist vesiniku tootmist. Selgituseks: Antud punkt 7.1.4. ütleb, et rohevesiniku tootmiseks kasutatav taastuvenergia ei tohi pärineda biomassist ega sellest toodetud kütustest. Samas järgmine punkt väidab, et kui biomass on pärit 500 km raadiusest ning selle varumine ei kahjusta keskkonda, siis on vesiniku tootmine sellest ok. Loodame, et meie ettepanekud aitavad teil määruse teksti viimistleda. Kui meie ettepanekud tekitavad küsimusi, siis oleme valmis neile vastama. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Margus Vals Eesti Energia AS, juhatuse liige Saatja: Mart Tasa <[email protected]> Saadetud: 24.08.2022 19:19 Adressaat: Kristo Kaasik <[email protected]> Koopia: MKM info <[email protected]>; Merili Kõivo <[email protected]> Teema: Eesti Energia ettepanekud eelnõule "Toetuse andmise tingimused ja kord rohevesiniku kasutuselevõtuks transpordisektoris ja keemiatööstuse lähteainena" Tere Soovime edastada Eesti Energia ettepanekud eelnõule &quot;Toetuse andmise tingimused ja kord rohevesiniku kasutuselevõtuks transpordisektoris ja keemiatööstuse lähteainena&quot;. Loodetavasti sobib, kui juhatuse liikme allkirjaga versiooni saadame homme järgi. Tervitades Mart Tasa ArendusjuhtEesti Energia AS &#43;372 5191 9553 | [email protected] 22, 11318 Tallinn |