Peaminister Kaja Kallas e-post:
[email protected] Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Minister Riina Sikkut e-post:
[email protected] Rahandusministeerium Minister Keit Pentus-Rosimannus e-post:
[email protected] Meie: 31.08.2022 Pöördume teie poole aset leidvate eelarve läbirääkimiste võtmes, et juhtida taaskord tähelepanu teehoiu valdkonna olukorrale ja vajadustele. Teehoid on aastaid olnud sügavas alarahastuses. Olemasolevate teede remondi- ja arendusvõlg on praeguse seisuga kasvanud üle 4 miljardi euro. Põhjustatuna alarahastusest ei toimu piisavat remondi ja arendustegevust, mistõttu vananevad Eesti teedevõrk ja sillad kiiremini, kui olemasolevad arvutusmudelid seda tulevikku vaadates kajastavad. Kõige enam mõjub see ohutusele, kaitsevõimekusele ja Eesti majanduse konkurentsivõimele. 2021. aastal vastuvõetud riigieelarve strateegia tulemusena vähenevad teehoidu eraldatavad vahendid veelgi. 2021. aasta riigieelarvestrateegiast lähtuvalt jõuab teehoidu 2024.-2025. aastal juba niigi neil aastatel vähenevate investeeringutega võrreldes kummalgi aastal veel ligi 100 miljonit vahendeid vähem. Kui arvestada, et planeeringute mahus sisalduvad ka Rail Balticaga seonduvad kulud, siis üldkokkuvõttena on riik lähiaastateks kavandanud otsese teehoiutööde vähenemist enam kui poole võrra. Taristu on riigi strateegiline valdkond, kus on väga spetsiifiline kohalikest oludest, materjalidest ja klimaatilisest olukorrast tulenev kompetents. Järjepidev alarahastus avaldab sektorile olulist mõju. Rahastuse planeeritud tase on viimas valdkonda seisu, kus kokku tõmbumine on vältimatu, seades paljud sektoris tegutsevate ettevõtete jätkusuutlikkuse kahtluse alla. Planeeritavad kärped mõjutavad oluliselt sektori võimekuse säilimist. Sel aastal on müüdud kaks asfalditehast ning seeläbi on kadunud ka see võimekus. Nende, sektori spetsiifiliste, võimekuste taasloomine on aega võttev, väldates vähemalt 10 aastat ning see on ka väga kulukas. Soovime üle rõhutada, et vajadustele mittevastav teede taristu pärsib Eesti konkurentsivõimet ning mõjutab ka meie riigi kaitsevõimekust. Eesti ei ole suutnud kolmekümne aastaga isegi oma põhipartneri ning ekspordituru, Euroopa Liiduga ühendusteid välja arendada.- Maailma majandusfoorumi riikide konkurentsivõime edetabelis oli Eesti teede taristu tase alles 45. kohal. Meie ees on nii Läti , Leedu kui ka näiteks Poola ja Ungari. EL-i kontrollkoja eriraport juhib tähelepanu ka sellele, et Eesti oli TEN-T põhivõrgu väljaehitamisel EL-i liikmesriikide hulgas eelviimasel kohal, olles 2016.a. seisuga jõudnud välja ehitada vaid 35%. Olukorra muudab keerulisemaks ka Venemaa sõjast-Ukraina vastu tingitud hinnatõus, mis puudutab teehoiu valdkonda väga tugevalt. Muuhulgas lükkas sõjast tuleneva ja valdkonda mõjutanud hinnatõusu tõttu Transpordiamet määramatusse tulevikku edasi ligi 50 ehitusobjekti ca 20 miljoni euro ulatuses. Teehoiu valdkonna ettevõtted on sunnitud mitmetele riigiga sõlmitud töös olevatele lepingutele peale maksma ning siinkohal käib jutt summadest, mis ulatuvad sadade tuhandeteni ja isegi miljoniteni. Lepingust taganeda ilma trahvita ega lepingu tingimusi kohandamata ei ole olnud valdkonna ettevõtetel võimalik. Kahetsusväärselt ei leidnud riik ka lisaeelarvest vahendeid sektori toetamiseks, kuid loodame, et eelarve läbirääkimistel arvestatakse teehoiu valdkonna uue reaalsusega. Toome välja ka riigiteede teehoiu investeeringute mahu languse võrreldes 2021. aastaga Venemaa sõjast Ukraina vastu tingitud kulude kasvu ja eelarve kahanemise koosmõju tõttu: 2021: 230 mln 2022: 228 mln -23% (2 mln investeeringute vähenemine+50 mln kulude s uurenemisest tulenev mahtude langus) 2023: 201 mln -34% (29 mln investeeringute vähenemine+50 mln kulude suurenemisest tulenev mahtude langus) 2024: 127 mln -67% (103 mln investeeringute vähenemine+50 mln kulude suurenemisest tulenev mahtude langus) 2025: 105 mln -76% (125 mln investeeringute vähenemine+50 mln kulud e suurenemisest tulenev mahtude langus) Palume valitsusel järgmise aasta eelarve planeerimisel arvestada muutunud olukorraga teehoiu valdkonnas ning eraldada eelarve raames täiendavad vahendid olukorra tasakaalustamiseks. Leiame, et võrreldes olemasolevate plaanidega on tasakaalu saavutamiseks vaja suurendada riigiteede teehoiu investeeringuid järgmisel aastal vähemalt 60 mln euro võrra. Samuti tuleb üle vaadata kogu RES ja märkimisväärselt suurendada investeeringuid teehoidu ka järgnevatel aastatel, et tagada Eesti teedevõrgu säilimine ja arendamine. Soovime rõhutada, et taristuehitus on riigi strateegiline valdkond ning vajab ettenägelikku lähenemist ning pikka plaani, lisaks kohestele meetmetele. Leiame, et riigieelarvelised otsused peavad tagama valdkonna jätkusuutlikkuse ning võimekuse säilimise nii täna kui 20 aasta pärast. Lisame ka graafiku, kust on nähtav riigiteede investeeringute rahavajadus ja tegelik olukord. Hetkel RESi raames ettenähtud vahendid riigiteede hoiu investeeringuteks ei ole piisavad, et hoida Eesti teedevõrku olukorras, mis vastaks meie konkurentsivõime, inimeste heaolu ja julgeoleku vajadustele ja ambitsioonidele. Lugupidamisega , Sven Pertens juhatuse esimees Eesti Taristuehituse Liidu nimel /allkirjastatud digitaalselt/ Koopia: Riigikogu rahanduskomisjon Riigikogu majanduskomisjon Valitsuserakonnad Transpordiamet Lisa 1: