Eesti Õliühingu ja Koduomanike Keskliidu pöördumine:

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Minister Riina Sikkut e-post: [email protected] Rahandusministeerium Minister Keit Pentus-Rosimannus e-post: [email protected] koopia: [email protected] [email protected] [email protected] [email protected] 31.08.2022 Allkirjastatud digitaalselt ja edastatud e-postiga adressaatidele Eesti Õliühingu ja Eesti Omanike Keskliidu ettepanek erimärgistatud diislikütuse kasutamise võimaldamiseks hoonete kütmisel Eesti kütusesektori ettevõtete esindusorganisatsioon Eesti Õliühing ja koduomanike huvide eest seisev Eesti Omanike Keskliit teevad Vabariigi Valitsusele ettepaneku algatada Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning Vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmine selliselt, et võimaldada ajutiselt erimärgistatud diislikütuse kasutamine kodude kütmiseks. Sarnase ettepaneku tegid allakirjutanud organisatsioonid valitsusele ka 2022. aasta jaanuaris, mille peale Rahandusministeerium vastas, et kütmiseks kasutatava diislikütuse aktsiisilangetus pole vajalik. Märgime, et 2022. aasta jooksul on energiakriis ainult süvenenud ja koduomanike jaoks tuleb eesootav kütteperiood keeruline, sest kulutused kodu soojusenergiaga varustamiseks võivad tõusta märgatavalt. Eriti keerulises olukorras on gaasikatelt omavad koduomanikud, kellele näeb koalitsioonileping ette küttekulude osalist toetamist riigieelarvest. Samas gaasküttest sõltuva koduomaniku küttekulud tõusevad võrreldes eelmiste kütteperioodidega mitmekordselt isegi koos riigipoolse dotatsiooniga. Sellest tulenevalt leiavad allakirjutanud organisatsioonid, et praegu võimul olev valitsus võiks käesolevat ettepanekut tõsiselt kaaluda – ees ootavad kütteperioodid tulevad koduomanikele keerulised ja mõistlik on kõigile küttelahendustele tekitada võrdne konkurentsisituatsioon. Eesti suurim gaasimüüja Eesti Gaas teatas 31. augustil, et kodutarbijatele tõstetakse maagaasi hinda 4,10 euroni kuupmeetri eest. Arvestades lisaks juurde ka maagaasi aktsiisi ja võrgutasud kujuneks lõpphinnaks tarbija jaoks ilma riigipoolse dotatsioonita 417 eurot/MWh kohta1. Riigipoolne toetus küll vähendab koduomaniku kulutusi, kuid vaadates keskmise eramaja küttevajadust talveperioodil, siis isegi koos dotatsiooniga tuleks kütmiseks kasutatud maagaasi megavatt-tunni maksumuseks sõltuvalt klimaatilistest tingimustest kuni 342 eurot. Seda on üle 7,5 korra rohkem, kui näiteks 2020/21 kütteperioodil. 1 Arvestades maagaasi alumist kütteväärtust 10,24 kWh/m3, aktsiisimäära 40 EUR/1000m3 (ehk 3,9 EUR/MWh) ja keskmist võrgutasu 0,11 EUR/m3 (ehk 10,7 EUR/MWh) Üheks alternatiiviks, mis aitaks koduomanike kulusid kütmiseks alla viia, on diislikütus. Lähtuvalt Ehitisregistri andmetest on Eestis 19 000 elamut, mille puhul on energiaallikaks märgitud vedelkütus. Kuigi mööname, et tegelikkuses on osad koduomanikud ilmselt õlikatla välja vahetanud ja jätnud Ehitisregistris vastava muudatuse märkimata, siis teadaolevalt on paljud koduomanikud hoidnud õlikatelt reservkatlana alles. Juba tänaste diislikütuse hindade puhul on nii gaas- kui ka õlikatelt omavatel koduomanikel soodsam kasutada õlikatelt. Selles kasutatava diislikütuse hind on 190 eurot/MWh2 ehk see on arvestatavalt soodsam kui maagaas3. Samas tekiks olukord, kus gaasküttelt diislikütuse kasutamisele ümber lülituv koduomanik saaks küll kütta soodsamalt, ent riiklikeks maksudeks maksaks ligi 10 korda rohkem, kui varasemalt. Kuna lisaks maagaasile on kallimaks läinud ka kõik muu, siis pole õiglane koduomanikke sellisel viisil rohkem maksustada. Teeme ettepaneku võimaldada koduomanikel kasutada kahel järgmisel kütteperioodil (ehk 2024. aasta 1. maini) kasutada erimärgistatud diislikütust kodude kütmise eesmärgil. Andes kaheks aastaks kodukütjatele kindluse, et võimalik on soodsamat diislikütus kasutada, siis suureneb tarbijate kindlustunne ja õlikatelt kasutusele võtvate eluruumide omanike arv. Leiame, et lisaks võimalusele pakkuda koduomanikele soodsamat võimalust kodu kütmiseks, on antud ettepanekul veel mitmeid positiivseid tulemeid. 1. Väheneb surve riigieelarvele koduomanike gaasitarbimise doteerimiseks. Iga elamuomanik, kes otsustab gaasiküttelt üle minna erimärgistatud diislikütusele toob kaasa väiksema dotatsioonivajaduse riigieelarvest. 2. Meetme mõju riigieelarvele on positiivne. Lähtudes Statistikaameti andmetest tarbiti Eestis kodumajapidamiste poolt kütmiseks 2020. aastal 2,3 mln liitrit diislikütust. Aktsiisilangetuse korral väheneks küll sellelt koguselt saadav eelarvetulu 0,7 miljoni euro võrra, kuid väga suure tõenäosusega väheneks riigieelarvest gaasi kodutarbijate doteerimiseks minev summa veelgi suuremal määral. 3. Aktsiisilangetus suurendaks hinnakonkurentsi põlevkiviõlile, kui diislikütusele alternatiivsele kütteainele. Praeguseks on osad kodukütjad juba kasutusele võtnud põlevkiviõli, mille kasutamisel tekib diislikütusega võrreldes rohkem keskkonnale ja tervisele kahjulikke heitmeid. Samuti kujuneb põlevkiviõli müügihind lõpptarbijale võrdluses tänaste diislikütuse hindadega koos kehtiva aktsiisiga 37,2 senti/liitri kohta. Langetades kütmiseks kasutatava diislikütuse aktsiisi, siis muutuks ka põlevkiviõli kasutamine kodukütjatele soodsamaks, kuna müüjad on sunnitud arvestama alternatiivkütuse odavama hinnaga. 4. Aktsiisilangetuse keskkonna- ja kliimamõju on väike. Nii gaas- kui ka diislikütus on fossiilsed kütused ja kuigi maagaasi KHG eriheide on teataval määral madalam, siis diislikütusele kehtiv taastuvenergianõue vähendab ka selle kliimamõju. Samas näeme, et diislikütuse aktsiisilangetus aitaks asendada osalt juba kodudes kasutusele võetud põlevkiviõli, mis omakorda mõjuks kliima- ja keskkonnaseisundile positiivselt. Lisaks tuleb arvesse võtta, et tegu on lühiajalise meetmega, mis ei oma pikaajalist mõju. Seega hindame, et meetme rakendamise tegelik keskkonnamõju on marginaalne. Taaskord märgime, et kõik meie regiooni – ehk külma talvekliimaga – riigid on kodukütjatele võimaldanud soodsama aktsiisimääraga diislikütuse kasutamist. Seega on meie koduomanikud võrreldes naabritega halvemas olukorras ning tänases energiakriisis on sellel eriti suur mõju inimeste toimetulekule. Leiame, et erimärgistatud diislikütuse väärkasutuse riski maandamiseks võiks kütjatele võimaldada erimärgistatud diislikütuse ostu ainult hulgimüügi korras. Koos tõhusate heidutusvahendite ja järelvalvega on võimalik viia risk, et erimärgistatud diislikütust kasutatakse mitte-sihtotstarbeliselt, miinimumini. 2 Arvestades diislikütuse müügihinda 29.08 seisuga (1,899 EUR/L) 3 Nii õlikatla kui ka gaasikatla efektiivsused on suhteliselt sarnased – 85-95%. Oleme valmis tegema Valitsuse, ministeeriumite ja Riigikoguga igakülgset koostööd, et leida kõige sobivam, kiirem ja efektiivsem lahendus, kuidas mitmeid positiivseid tulemeid ühendav meede realiseerida. Kuigi meetme puhul negatiivset eelarvemõju ette näha ei ole, siis loodame, et saate võtta selle ühe teemana lauale ka ees ootavate järgmise aasta riigieelarve arutelude juures. Lugupidamisega Mart Raamat Andry Krass Eesti Õliühing MTÜ tegevjuht Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/