Sunly Wind kommentaarid ministri määrusele

majandus- ja taristuminister Riina Sikkut Majandus ja Kommunikatsiooniministeerium Endla 10a 10122 Tallinn 30. august 2022 Edastatud e-kirja vahendusel digitaalselt allkirjastatud kujul: [email protected] [email protected] Sunly seisukoht majandus- ja taristuministri määruse eelnõule “Konkureerivate hoonestusloa taotluste hindamise tingimused ja kord, hoonestusloa menetluse konkursi korras algatamise kord ja enampakkumise alghinna määramise metoodika“ Lugupeetud minister Riina Sikkut Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on saatnud kooskõlastusele määruse “Konkureerivate hoonestusloa taotluste hindamise tingimused ja kord, hoonestusloa menetluse konkursi korras algatamise kord ja enampakkumise alghinna määramise metoodika“ eelnõu (Määrus). Määruse sisu on väga murettekitav ning me ei soovita seda sellisel kujul vastu võtta. Palume leida alljärgnevalt Sunly Wind OÜ (Sunly Wind) kommentaarid ja küsimused. 1. Enampakkumise alghind ja tagatis 1.1 Menetlustasu on ebamõistlikult kõrge ning vastuolus põhiseadusega. Määruse kohaselt on avaliku veekogu koormamisel kaldaga püsivalt ühendamata ehitise, mis ei ole meretuulepark, enampakkumise alghinnaks 12 500 eurot ruutkilomeetri kohta. Samas meretuulepargi puhul on enampakkumise alghinnaks 25 000 eurot ruutkilomeetri kohta. Näiteks 1000 MW suuruse meretuulepargi puhul, mis hõlman umbes 200 ruutkilomeetri suuruse ala, oleks alghinnaks 5 miljonit eurot. Täielikult on selgitamata sedavõrd kõrgete alghindade kujunemise põhjused. Lisaks on arusaamatu ja diskrimineeriv, miks on meretuulepargi puhul enampakkumise alghind oluliselt kõrgem kui mistahes muude avalikku veekogusse rajatavate ehitiste puhul. Ei ole välistatud, et muude ehitiste (mis ei ole meretuulepargid) mõjud, sh võimalik keskkonnamõju võib olla sarnane või ületada meretuulepargi püstitamise ja/või käitamisega seotud mõjusid oluliselt. Juhime tähelepanu, et oksjoni võitja poolt riigile makstav tasu on sisuliselt käsitletav menetlustasu/lõivuna (analoogne näiteks riigilõivuga), kuivõrd oksjoni võitja ei saa tasu eest vastu hoonestusluba. Oksjoni võitja saab tasu maksmise eest üksnes selle, et riik alustab tema taotluse alusel hoonestusloa andmise menetlust (mis võib lõppeda ka loa mitteandmisega). Kavandatud kujul sellise tasu küsimine on vastuolus põhiseaduse §-ga 113, mille kohaselt tuleb riiklikud maksud, koormised, lõivud jms avalik-õiguslikud rahalised kohustused sätestada seadusega, mitte määrusega. Selliste avalik-õiguslike maksete kehtestamine on parlamendi suveräänne ja võõrandamatu õigus, mistõttu ei saa otsustusõigust delegeerida Vabariigi Valitsusele, ministritele ega ka kohalikele omavalitsustele. Lisaks, nimetatud tasud peavad olema eesmärgipärased, mitte ebaproportsionaalselt kõrged. Antud juhul esineb vastuolu mõlema PS § 113 toodud nõudega – menetlustasu suurust ega ka menetlustasu arvutamise aluseid pole sätestatud seadusega ning lisaks on tasu suurus ebamõistlikult kõrge (nt põhivõrguga liitumiseks vajaliku menetluse alustamise tasu on eeltoodud 1000 MW suuruse meretuulepargi näite korral 2 000 eurot + 1 000 eurot dokumentide kontrolli eest). Sellises mahus arenduse alustamise tasusid mujal riikides pole, mis tähendab, et Eesti meretuuleenergia arendajad satuvad negatiivsesse turuolukorda, mis omakorda mõjutab meie Sunly Wind OÜ, Masti 17, 11911 Tallinn, Estonia, www.sunly.ee  ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet. Leedus, kus on järgmisel aastal kavas korraldada meretuuleparkide oksjon (ja kus vastu pakutakse reaalset võimalust meretuulepark valmis ehitada), kehtib küll oksjonil osalemise osalustasu, kuid selle tasu arvutamise aluseks on hanke korraldamisel tehtud kulutused. Kuna enampakkumise alghind on Määruses ebamõistlikult kõrge, siis on ebaproportsionaalselt kõrge ka tagatis ehk 2% alghinnast. Lisaks juhime tähelepanu asjaolule, et tagatisraha suurus on välja toodud üksnes EhS § 11310 lg 2 p-s 2. Määrus tagatisraha suurust ei määratle, kuigi määruse § 6 pealkiri viitab tagatisraha suurusele. Määruse seletuskirjale viidates on antud enampakkumise alghinna kujundamisel lähtutud varasemast kehtinud seadusandlusest, kus enampakkumise alghind oli kuni 1 miljon eurot. Antud selgitus on meelevaldne, sest veeseaduses oli sätestatud vaid maksimaalne enampakkumise summa, kuid puudusid kõik muud täpsustused. See tähendab, et enampakkumise summa võis varasemalt olla ka oluliselt väiksem kui 1 miljon eurot. Kavandatava Määruse enampakkumise alghind ületab kordades varasemat sätestatut. 1.2 Enampakkumise protsess ning kõrge menetlustasu rikuvad võrdse kohtlemise põhimõtet (PS § 12). Hoonestusloa menetluse algatamine konkursi korras enampakkumise teel, ja alghinna tasumise kohustus rakendub ainult juhul, kui ühe ala suhtes on esitatud mitu konkureerivat hoonestusloa menetluse algatamise taotlust. Samal ajal on mitmete teiste arendajate (Eesti Energia AS, Utilitas OÜ, Saare Wind Energy OÜ, Tuuletraal OÜ, Five Wind Enegry OÜ)1 hoonestuslubade menetlused meretuuleparkide osas algatatud ilma kohustuseta maksta riigile menetlustasu, mis võib ulatuda miljonitesse eurodesse. Olemuslikult ei erine hoonestusloa menetluse konkursi teel algatamine ilma konkursita menetlusest, kus enampakkumise protsessi ei kohaldata. Kui välja arvata enampakkumise protsess ise, siis nii TTJA kui taotleja peavad tegema samu toiminguid mõlema menetluse puhul ning ka riigi kulud mõlema menetluse puhul on samad. Järelikult ei saa esineda mõistlikku põhjust, miks ettevõtjad, kelle hoonestusloa menetlused on tänaseks algatatud, saavad menetlust pidada ilma äärmiselt kõrge menetlustasuta, aga seejuures ülejäänud ettevõtjad peavad menetlustasu maksma. Kõigile taotlejatele peaks olema tagatud võrdsed võimalused hoonestusloa menetluse protsessis osalemiseks. Sellisel viisil üksnes teatud ettevõtjate menetlustasust vabastamine on vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega PS § 12 tähenduses. Seejuures ei saa välistada, et teatud ettevõtjatele eeliste andmine hoonestusloa menetluses on käsitletav riigiabina. Riigiabi on igasugune eelis, mida annavad avaliku võimu organid riigi vahenditest ettevõtjatele ja mis kasvõi potentsiaalselt võivad moonutada konkurentsi ja kaubandust Euroopa Liidus. Riigi poolt pakutava eelisena saab kindlasti käsitleda olukorda, kus määrusega kavandatud menetlustasu ei nõuta nendelt taotlejatelt, kelle taotletud alade osas on hoonestusloa menetlus algatatud varasemalt. Välistatud ei ole, et nendele ettevõtjatele pakutav eelis on käsitletav riigiabina, mille lubatavus on küsitav ning mida ei ole ka täiendavalt analüüsitud. 1.3 Kõrge menetlustasu on tagastamatu ka juhul, kui hoonestusloa menetlus lõpeb hoonestusloa andmisest keeldumisega või taotlejast mittesõltuvatel asjaoludel. Määruse kohaselt tasutakse 50% summast 30 päeva jooksul enampakkumise võitjaks tunnistamise teatise kättesaamisest ning 50% määratud tähtpäevaks, kuid mitte vähem kui viis päeva enne hoonestusloa menetluse algatamist. Arvestades oksjoni alghinna kõrget suurust, tekib ettevõtjatel õigustatud ootus, et menetlus lõpeb hoonestusloa väljastamisega – seda ei ole aga antud faasis kuidagi võimalik lubada. Juhime tähelepanu, et välismeedias2 on kahjuks jäänud juba mulje, justkui tuleks Eestis 1 Hoonestusloa menetlused on algatatud Eesti Energia AS Liivi lahe meretuulepargi; Utilitas OÜ Saare-Liivi 5 meretuulepargi; Tuuletraal OÜ Liivi lahe meretuulepargi; Saare Wind Energy OÜ Saaremaa lääneranniku meretuulepargi; Five Wind Energy OÜ Nasva lähistele arendatava meretuuliku osas. 2 https://news.err.ee/1608687283/estonia-to-auction-competing-proposals-for-wind-farm-building-permits Sunly Wind OÜ, Masti 17, 11911 Tallinn, Estonia, www.sunly.ee  enampakkumine meretuuleparkide ala õigustele, mitte menetluse alustamisele, mistõttu võivad Eesti riiki oodata ees ulatuslikud vaidlused rahvusvaheliste suurkorporatsioonidega, kellele on lubatud midagi muud, kui nad tegelikkuses saavad. Menetlustasu maksmise kohustuse kehtestamisel ei ole arvestatud ka potentsiaalsete vaidlustuste ning kohtuvaidlustega. Taotlejal tekib 100% menetlustasu maksmise kohustus olenemata sellest, kas hoonestusloa algatamise menetlus on peatunud potentsiaalse kohtuvaidluse ajaks või lõppenud selle tulemusel. Hoonestusloa algatamise menetluse käigus on võimalik esitada vaidlustusi nii a) taotlejal, kelle taotlust ei võetud TTJA poolt menetlusse, kuivõrd esines EhS §-s 11311 toodud menetluse algatamisest keeldumise alus; b) enampakkumisel osalenud taotlejal, kelle pakkumist ei tunnistatud võitjaks; c) enampakkumise võitjal hoonestusloa menetluse algatamise või algatamata jätmise otsuse osas jne. Kõiki neid hoonestusloa algatamise käigus tehtud otsuseid on võimalik kolmandatel isikutel kohtus vaidlustada. Lisaks saab potentsiaalselt vaidlustada ka hoonestusloa menetluse käigus tehtava keskkonnamõjude hindamise vastuvõtmist või hoonestusluba ennast. Kohtumenetluse tulemusel võib hoonestusloa menetlus esialgse õiguskaitse menetluse korras aastateks peatuda või kohtuotsuse tulemusel sootuks lõppeda enampakkumise võitjast mittetulenevatel põhjusel. Järelikult peaks ettevõtja andma riigile mitmeid miljoneid menetlustasuna aastateks hoiule ilma igasuguse kindluseta menetluse jätkumise või hoonestusloa väljastamise osas. Seejuures ei ole selge, kas ja kuidas on tagatud menetlustasu tagastamine olukorras, kus pädev asutus või kohus tühistab hoonestusloa menetluse algatamise otsuse või hoonestusloa enampakkumise võitjast mittetulenevatel asjaoludel, näiteks menetleja vea tõttu. Teeme ettepaneku enampakkumise võitnud summa tasuda hoonestusloa väljastamisel. Nagu eelnevalt selgitatud, on kogu enampakkumise tasu küsimine vastuolus PS §-ga 113, kuid et siin mingigi lahendus leida, siis võib võimaluseks olla see, kui 100% tasust makstakse alles hoonestusloa andmise hetkel. Sellisel juhul ei oleks tasu näol tegemist mitte haldusmenetluse alustamise tasuga (mille küsimise õigust ja suurust piirab PS § 113), vaid hoonestusloa saamise eest makstava tasuga. Selline lähenemine vähendaks ka oluliselt ettevõtjate riske ning suurendaks enampakkumise õnnestumise võimalust. Lisaks teeme ettepaneku, et määrus kajastaks ka enampakkumise tulemusel tasutud menetlustasu tagastamise aluseid. Enampakkumise võitnud pakkumise hinna tasumise kohustus tuleks lisada hoonestusloa kõrvaltingimuseks. Juhul, kui võimalike vaidlustuste või kohtuvaidluste tulemusel tühistab pädev asutus või kohus hoonestusloa, oleks hoonestusloa taotlejal võimalik enampakkumise summa tagasi nõuda. 2. Konkureerivate taotluste hindamine 2.1 Vastavalt EhS §1139 lg-le 4 peab Määrus sätestama ka konkureerivate taotluste sisulised hindamise tingimused. Dokumentide vastavuskontroll pole piisav hindamaks, milline taotlus on riigile parem. On oluline, et iga kriteeriumi lõikes tuvastatakse vastavus. Kuidas on see tagatud? Määruses on loetletud küll hindamise kriteeriumid, millega tuleb konkureerivate taotluse hindamisel arvestada, kuid selgitama on jäänud, mil viisil neid arvestada tuleb. Näiteks sätestab Määrus üldsõnaliselt, et arvesse võetakse mh ehitise kavandatavat eluiga ning hoonestusloaga kaetud ala edaspidise kasutamise plaane, kui ehitise kavandatav eluiga on lühem kui taotletav hoonestusloa tähtaeg (Määruse eelnõu § 2 lg 5). Ebaselgeks jääb, kas eelistatud on lühema või pikema eluaega ehitised või kas on lähtutud eeldusest, et pikema kavandatud eluaega ehitised saavad eelise lühema eluaega ehitiste ees. Samuti tuleb konkureerivate taotluse hindamisel arvesse võtta mõju tööhõivele, kuid täpsustamata on jäänud, milline mõju on määrav. Seletuskiri ei anna selles osas täpsemaid suuniseid. Määruse kohaselt kontrollitakse konkureerivate taotluste hindamisel muuhulgas ka hoonestusloa taotleja tegevusala majandustegevuse registris ning tegevusloa olemasolu. Sunly Wind OÜ, Masti 17, 11911 Tallinn, Estonia, www.sunly.ee  Juhime tähelepanu, et taotlejal ei pea taotluse esitamise hetkel nimetatud registreeringuid ja tegevusluba olema. Näiteks elektrienergia tootmise tegevusluba saab taotleda alles siis, kui on selge tootmisseadme maksimaalne lubatud netovõimsus, asukoht, käitamiseks kasutatava energiaallika andmed ning muud käitamisega seotud olulised asjaolud. Kuivõrd hoonestusloa taotluse esitamise hetkel ei ole tootmisseadmeid rajatud, ei ole loodud ka organisatsiooni tootmisseade käitlemiseks. Seega taotletakse elektrienergia tootmise tegevusluba alles pärast kõigi oluliste asjaolude selgumist ning tootmisseadme rajamist. Küsitav on tegevusloa väljastamine olukorras, kus seaduses ettenähtud tegevusloa kontrolliese on ebaselge, kuna teadmata on hoonestusloa saamine ning lõpuni ei ole viidud ka planeerimis- ja muud loamenetlused. Järelikult ei ole põhjendatud eeldada majandustegevuse registreeringu ja tegevusloa olemasolu hoonestusloa menetluse algatamise faasis. Seejuures juhime tähelepanu, et enampakkumise korraldajal ei ole võimalik konkureerivate taotluste kõiki sisulise hindamise tingimusi ise konkursi tingimustes määrata ja hinnata. EhS § 1139 lg-s 4 toodud volitusnorm ei ole piisavalt selge. Määruses toodud mitmete hindamiskriteeriumite sisustamisel puudub TTJA-l meie hinnangul iseseisev pädevus. Näiteks tuleb Määruse kohaselt konkureerivate taotluste hindamisel arvesse võtta „sobivust riigile oluliste teenuste ja majandustegevuste elluviimise toetamiseks“ (Määruse eelnõu § 2 lg 4 p 2). Arusaamatuks jääb, mille alusel TTJA-l seda sobivust hindab, kuivõrd TTJA-l puudub poliitika loomise pädevus. Samuti on TTJA-le pandud kohustus hinnata „kasu kohaliku omavalitsuse üksuse ja riigi majanduslikule arengule“ (Määruse eelnõu § 4 lg 2 p 3). TTJA-l ei ole kohaliku elu küsimustes iseseisvat otsustusõigust. Andes kohaliku elu küsimuste otsustamise ja korraldamise küsimuse TTJA-le, rikutaks seeläbi PS §-s 154 toodud kohaliku omavalitsuse iseseisvuse ja autonoomia põhimõtet. Sunly hinnangul peaks Määrus kajastama ühemõtteliselt ja oluliselt selgemalt konkureerivate taotluste sisulise hindamise tingimusi, et ettevõtjatel oleks võimalik juba hoonestusloa taotluse ettevalmistamisel kajastada nõutavas detailsusastmes kõiki olulisi aspekte, mida konkureerivate taotluste hindamisel arvesse võetakse. Teeme ettepaneku, et hindamiskomisjon peaks andma hoonestusloa taotlustele siiski ka sisulisi hinnanguid. Samuti tuleks üle vaadata Määruse §-s 2 toodud hindamiskriteeriumid ning välistada TTJA otsustuspädevus tema pädevusse mittekuuluvates küsimustes. 2.2 Vastavalt Määrusele saadetakse enampakkumisele konkureerivad taotlused, mille vahel ei ole tuvastatud olulist erinevust. Kuivõrd meretuuleparkide hoonestusloa taotlused on avalikud, siis saab igaüks esitada kopeeritud taotluse olematu kuluga vs esialgne taotleja, kes on teinud põhjalikud analüüsid, mis alale ja kuidas ta taotluse esitab. Veelgi enam, kõige hilisem taotleja saab lisada taotlusesse mõne „olulise erinevuse“, mis seab esialgse ja varasemad taotlejad ebasoodsasse olukorda. Kuivõrd esmataotleja ettevalmistavad tegevused on igal juhul teostatud avalikes huvides ning teinud võimalikuks konkureerivate taotluste esitamise teiste isikute poolt, ei ole põhjendatud esmataotlejate ebasoodsamasse olukorda jätmine. Määrus ei näe esialgse taotluse esitajatele ette eeliseid hilisemate taotluste ees. Võttes arvesse esmataotleja suuremat panust vastavate alade sobivuse kaardistamisel, ettevalmistavate tegevuste teostamisel ja kulude kandmisel, oleks õiglane, et ebasoodsamas olukorras nähakse esmataotlejale ka soodustatud lähenemine ette. Võimaliku lahendusena näeme, et konkureerivate taotluse hindamisel saab pädev asutus arvesse võtta ka esmataotleja fakti ning võimalusel ette näha esmataotlejale lisapunkte. Seejuures oleks mõistlik, et esmataotlejale tagatakse eelisostuõigus võidupakkumise hinnaga enampakkumine võita. Teeme ettepaneku otsustada eelisostuõiguse kasuks, mis on levinud tavapraktika, kus esmasel taotlejal on võimalus võidupakkumise hinnaga enampakkumine võita. Lisaks teeme ettepaneku lisada konkureerivate taotluste hindamisel täiendava kriteeriumina võimalus anda lisapunkte esmataotlejale. Sunly Wind OÜ, Masti 17, 11911 Tallinn, Estonia, www.sunly.ee  3. Mis saab juhul, kui enampakkumisele ei laeku ühtegi pakkumist? Määrus ei sätesta, mis sellisel juhul juhtub. Juhime tähelepanu, et EhS-s pole sätestatud õigusnormi, mis annaks õigusliku aluse oksjoni nurjumise korral hoonestusloa andmise menetluse algatamisest keelduda või lõpetada hoonestusloa taotluse haldusmenetlus. Teeme ettepaneku, et kui oksjonile pakkumisi ei tule või see mõnel muul põhjusel ebaõnnestub, siis loetakse võitjaks esialgne taotleja ning algatatakse hoonestusloa menetlus tema taotluse alusel. 4. Määrus on ebaselge konkursi ja enampakkumise korraldamise tingimuste osas. EhS § 1139 lg 1 toob välja, et konkurss viiakse läbi juhul, kui pädevale asutusele on ühe avaliku veekogu piiritletud ala kohta esitatud rohkem kui üks hoonestusloa taotlus. Arusaamatuks jääb, kuidas toimub konkurss taotluste osas, mille alad kattuvad üksnes osaliselt – kas konkurss tuleks läbi viia üksnes kattuva ala osas või siiski mõlema taotleja terve taotletud ala osas (sh ulatuses, milles taotluste alad ei kattu). Palume tuua näide, kuidas konkureerivate taotluste esitamine, konkursi korraldamine ning taotluste hindamine merealade planeeringu alal nr 2 välja näeks. Lugupidamisega /Allkirjastatud digitaalselt/ Priit Lepasepp juhatuse liige Sunly Wind OÜ Sunly Wind OÜ, Masti 17, 11911 Tallinn, Estonia, www.sunly.ee Saatja: Sunly <[email protected]> Saadetud: 30.08.2022 18:28 Adressaat: MKM info <[email protected]>; Riina Sikkut <[email protected]> Koopia: Regina Rass <[email protected]>; Priit Lepasepp <[email protected]>; Kerstin Kütt <[email protected]> Teema: Sunly Wind kommentaarid ministri määrusele Lp minister Sikkut Palume leida Sunly Wind kommentaarid määruse eelnõule, mis puudutab meretuuleparkide arendusi. Parimate soovidega / With best regards, TUULIKI KASONEN Projektijuht | Project Manager &#43;372 5054 190 Sunly AS