Tee projekteerimise normidest

Eesti Keskkonnaühenduste Koda Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile Teie: Meie: 30.08.2022 nr 1-2/22/5533 Tee projekteerimise normidest Näeme eelnõude infosüsteemist, et ministeeriumide vahelisel kooskõlastamisel on uued tee projekteerimise normid. Juhime Eesti Keskkonnaühenduste Koja poolt tähelepanu, et kuumasaared, elurikkuse kadu ning sademevee hulgaga toimetulek on olulised probleemid linnades ning vajavad adresseerimist ka tee projekteerimise normides, mis annavad aluse linnatänavate lahendustele. Samu teemasid ja linnahaljastust kui üht olulist meedet käsitleb ka kliimamuutustega kohanemise arengukava. Teeme ettepaneku sõnastada eelnõus linnahaljastuse olulisus ja roll eelnimetatud probleemide lahendamisel ning kajastada lisas 2 sisalduvatel joonistel ka haljastuse paigutamise tüüplahendused. Linnatänavatel on haljastus, nii kõrghaljastus kui murupinnad/kõvakattega katmata alad normaalsus, loogiline ja läbimõeldud osa igast tänavalahendusest, sh tuleks eelistada haljastatud ohutussaari, eraldusribasid jmt. Kohane on ära nimetada erandjuhud, mil haljastuse rajamine saab olla välistatud; praegune lähenemine eelnõu § 60, kus keskendutud on sellele, kuidas haljastus liiklemist segada ei tohi, on ühekülgne ja ebapiisav. Linnad vajavad elamisväärse elukeskkonna kujundamiseks tänavaid, kus puud pakuvad varju ning aitavad leevendada suviseid kuumasaari, kus haljastuslahendused keskenduvad elurikkuse hoidmisele, st mitmekesisusele ja rikkalikule elupaikade pakkumisele ning kus kõvakattega katmata pinnad pakuvad sademevee pinnasesse imendumise ja seeläbi suurte sajuveehulkade puhverdamise teenust. Viimastel kuumadel suvedel tehtud mõõtmised on näidanud, et ka Eestis on temperatuurierinevused asfaltkattega, haljastamata pindadel ja puu varjus märkimisväärsed – kui varjus on ca 30 kraadi sooja, võib asfaldil küündida temperatuur 10-15 kraadi võrra kõrgemale. Mõistame, et tee projekteerimise normide fookus on ohututel liikluslahendustel. Praegusel kujul annab eelnõu koos lisadega siiski eksliku sõnumi, nagu poleks haljastusele mõtlemine tänavalahendusi ja ohutut liiklust kavandades sugugi vajalik. Tegelikkus on vastupidine, pidades silmas linnatänavaid kui olulist osa linnaruumist, mis täidavad paralleelselt ohutu liiklemise tagamisele ka teisi rolle, mida eespool loetlesime. Leiame, et need peaksid tee projekteerimise normide eelnõus selgelt esile tulema. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Laura Uibopuu Eesti Keskkonnaühenduste Koja koordinaator