Arvamus määruse „Tee projekteerimise normid“ eelnõu kohta

Pr Riina Sikkut Majandus- ja taristuminister Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika 1 10122 TALLINN 30. august 2022 nr 5.1-1/91 Arvamus määruse „Tee projekteerimise normid“ eelnõu kohta Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) analüüsis Eelnõude infosüsteemis avaldatud majandus- ja taristuministri määruse "Tee projekteerimise normid" eelnõud (edaspidi: eelnõu) ja esitab järgnevas selle kohta oma ettepanekud. Kuna antud eelnõu on vaid üks element komplekssest temaatikast ega lahenda mitmeid teede ja siderajatiste tervikliku ehitamisega seotud probleeme, siis esitame käesolevaga ka teiste teede planeerimise ning ehitusega seotud õigusaktide kohta oma ettepanekud. 1. ITL teeb ettepaneku lisada eelnõusse ja teistesse teede ehitusega seotud õigusaktidesse sidetaristu rajamist toetav regulatsioon, kuna see on riiklike digiühiskonna ja lairiba eesmärkide täitmise oluline eeldus. ITL on seisukohal, et vajalik on tee koosseisu projekteerida ka side baastaristu asukoht ning teede äärsete rajatistena sidemasti asukohad. Seda aga praktikas ei tehta, kui puudub juriidiline alus. Leiame, et sidetaristuga arvestamine teede planeerimisel, projekteerimisel ja ehitamisel on väga oluline järgmistel põhjustel: a) Sideehitiste transpordikoridorides ettenägemine ja ehitamise võimaldamine on oluline eeldus Eesti digiühiskonna arengukavas 2030 ja koostatavas lairiba plaanis 2030 sätestatud eesmärkide täitmiseks. Nimelt on võetud riiklikult eesmärgiks viia ülikiire sideühendus ja 5G kõikjale üle Eesti, sõltumata asukohast ja varustada kõik suuremad transpordikoridorid (maanteed ja raudteed) sidemastidega. Nende eesmärkide täitmiseks ja lairiba plaani elluviimiseks on vaja, et ehitusalane regulatsioon toetaks sidetaristu rajamist iga tee ehitamise ja rekonstrueerimise käigus, mis riigi või EL toetusrahade eest tehakse, aga täna see nii ei ole. Kehtiv ehitusalane regulatsioon ja ka käesolev eelnõu ei nõua ega taga seda, et sidetaristuga arvestatakse juba varases faasis teede planeerimisel ja projekteerimisel.  2 Tänane regulatsioon ei toeta sidetaristu planeerimist ja projekteerimist teede koosseisus ning seetõttu on sidetaristu ehitamine transpordikoridoridesse äärmiselt keeruline ja sageli isegi võimatu, sh sidemastide ja sidetrassi jaoks ei ole asukohta hetkel ette nähtud ning tee omanikul/valdajal on õigus keelduda sidetaristu teemaale ehitamiseks nõusoleku andmisest. b) Selleks, et Eestis üldse saaks kunagi võtta kasutusele intelligentseid transpordi- ja ohutussüsteeme ning tekkida tulevikusuunitlusega targad teed tuleb mõelda sellele juba täna ja tegutseda targalt. Teid ei ehitata kõiki korraga ega iga aastaselt uuesti. See tähendab, et iga täna rajatava uue tee või rekonstrueeritava tee ehitustegevuse käigus peab olema projekteeritud ja ehitatud ka side paiknemiseks vajalik passiivne füüsiline taristu, mis on nende intelligentsete süsteemide ja omavahel suhtlevate masinate/objektide töötamise eelduseks. Ilma sideühenduste jaoks vajaliku taristuta ei ole võimalik kasutusele võtta näiteks elektroonilisi liiklusmärke või ohutust tagavaid märgiseid. Samas liiklusseadus reguleerib neid süsteeme teedega seonduva osana juba täna, s.h on loodud seaduslik alus elektroonilise teemaksu kogumiseks, mis on Eestis veel rakendamata tulevikuteenus. Seega saab sidetaristu loomisega täita mitmeid eesmärke ja vajadusi, sh tee enda tarbeks ning anda sideühenduse võimalus mitmele teenusele ühekorraga. c) Sideteenuse kui ühe elutähtsa teenuse vajalikkust ja selle olemasolu elementaarsust taibatakse sageli siis, kui see puudub. Tänasel päeval ei ole mõeldav, et ühest linnast või asulast teise sõites vahepeal levi ei ole. Ka teedel liikuvatele inimestele peab olema tagatud sideteenuste kasutusvõimalus, kusjuures tarbijad eeldavad, et teenused töötavad laitmatult aina kiiremini ning katkestusteta ja võimalik on tarbida järjest suuremaid andmesidemahte. Tarbimisvajadused ning ühiskonna ootused on muutunud ning kõige selle tagamiseks ja vajaliku levi olemasoluks on vaja sidemaste ja optilisi sidekaableid mastide vahele. See omakorda eeldab ka ehitusvaldkonna regulatsiooni kaasajastamist ja muutmist, millest teede projekteerijad, teede ehitajad ja teede omanikud lähtuvad. d) Eelkõige esineb praktikas sideettevõtjatel takistusi ja probleeme, kui riiklike teede (maanteede) renoveerimisel ja ehitamisel ei peeta sideehitisi tee koosseisu kuuluvateks rajatisteks ning vastavalt tee projekteerimisnormidele soovitatakse need rajada kaugemale ja tee alast väljapoole (eramaadele). Eraomanditele side suunamine ei ole lahendus, sest lisaks eraomandi riivele, ei toimi see lahendus ka juhul, kui vähemalt üks eraomanik on vastu. e) Samuti soovime juhtida tähelepanu asjaolule, et nii nagu tänavavalgustusest ei ole kasu, kui see on teest liiga kaugel, nii ei ole ka sideühendustest ja raadiolainetest kasu, kui need jäävad teest liiga kaugele. Ehitusseadustiku ühe kehtiva põhimõtte kohaselt eeldatakse kaitsevööndiga ehitiste võimalikult suures ulatuses kattuvust, mis tähendab, et tee peaks olema ka kõigi teiste tehnovõrkude kui kaitsevööndiga ehitiste loogiline asukoht ning teede koosseisus tuleb planeerida ja rajada ka sideühenduste jaoks vajalik paiknemiskoht ja füüsiline taristu.  3 f) Riigi poolt käesoleva aasta suvel korraldatud oksjoni ja väljastatud sageduslubade eesmärgiks on Eesti katmine 5G-ga, mille eelduseks sidemastide tihedam paiknemine ehk sidemastide arvu oluline suurenemine, mis omakorda vajavad mastideni jõudvaid optilisi sidekaableid ja toidet. Lisaks on Lairiba 2030 plaanis selgelt väljendatud eesmärk ja vajadus katta olulisemad transpordikoridorid katkematu 5G sideühendusega, kus vähemalt 5 km tihedusega on teede äärde ette nähtud paiknema sidemastid. 2. ITL-i teede ehitamisega seotud ettepanekud ehitusseadustikule ja planeerimisseadusele Selleks, et teede rajamisel aidata kaasa Eesti digiühiskonna ja lairiba eesmärkide täitmisele, on vaja esimese sammuna muuta planeerimise ja ehitamisega seonduvat õigusraamistikku, alustades ehitusseadustikust. ITL teeb ettepaneku kajastada teede (riiklikud teed, avalikult kasutatavad teed, EU vahenditest rahastatavad kergliiklusteed jne) ehitusprojektides sidetaristu kohustuslikkus ning kirjutada selgesõnaliselt ette vastavad nõuded riigiteede (maanteede) haldajatele. Selleks teeme ettepaneku täiendada EhS uue sättega §61 13 järgmises sõnastuses: „Uue või põhjalikult rekonstrueeritava põhimaantee, tugimaantee või kõrvalmaantee ehitusprojekt peab sisaldama intelligentsete transpordisüsteemide ja ülikiire katkematu mobiilsideühenduse (5G) toimimiseks vajaliku füüsilise taristu projekti.“ Samuti teeme ettepaneku muuta ehitusseadustikus tee kaitsevööndiga seonduvat järgmiselt: EhS § 99 (Ehitusprojekt ja projekteerimistingimused) täiendada lõikega 31 „Uue või põhjalikult rekonstrueeritava tee ja riigitee ehitusprojekt peab sisaldama sidetaristu asukohta kui olemasolev sidelahendus puudub või ei ole piisav 5G ja ülikiire andmeside tagamiseks.“ ITL esitab planeerimisseaduse muutmiseks järgmised ettepanekud: a) Täiendada ehitusprojekti eelduseks olevat planeerimisseaduse § 56 lõiget 1 punktiga 21 järgmises sõnastuses: „2¹) sideehitiste võimaliku asukoha määramine;“ b) Täiendada planeerimisseaduse § 75 lõiget 1 punktiga 3 1 järgmises sõnastuses: „3¹) sideehitiste üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine;“  4 3. ITL-i ettepanekud eelnõule 3.1. ITL teeb ettepaneku lisada eelnõusse tehnovõrkude alla uus peatükk, mis asendaks eelnevalt eelnõu paragrahvides 62 ja 63 sideehitiste kohta kirjapandut, järgmises sõnastuses: „§ 65 Sideehitised (1) Sideehitiste üldnõuded Sideehitised peavad paiknema projekteeritava avalikult kasutatava tee koosseisus nii, et nende ehitamine, paiknemine ja korrashoid ei ohustaks teed ega selle ohutut kasutamist. Avalikult kasutatava tee koosseisus projekteeritud sideehitiste osas peab olema arvestatud asjakohaste meetmete rakendamise võimalusega sideehitiste säilivuse, korrashoiu ning katkematu ja ohutu liiklemise tagamiseks, sh sideehitise avarii korral. (2) Piki teed kulgevad sidevõrgud Avalikult kasutatava tee projekteerimisel nähakse sideehitistele ette nende paiknemise asukoht kas tee all või tee muldkehas, lähtudes sideehitiste kaitsevööndi laiusest 1 meeter sideehitise välisservast. Sideehitiste tee alla projekteerimisel peab see paiknema vähemalt 1-avalises sidekanalisatsioonis või vähemalt 4-avalises multitorustikus. Sidekanalisatsiooni kaevude ja kaevuluukide asukohtade valikul tuleb vältida nende kavandamist sõidujälge. Kaevud ja kaevude kaaned peavad olema valitud projekteeritaval teel nõutava koormusvastupidavusega ning kavandatud kooskõlas Eesti standardi EVS-EN 124 seeriaga. (3) Teede ristmikud ja sidevõrkude ristlõige Avalikult kasutatavate teede ristumisel nähakse ette sidevõrkude ristlõige ning selle asukoha valikul lähtutakse erinevate variantide tehnilis-majanduslikust võrdlusest, vältides sidevõrkude ristlõike koha ülemäärast kaugust kulgetavast põhitrassist. (4) Sidemastid Avalikult kasutatava tee koosseisus tuleb ette näha sidemastide paiknemiskohad arvestusega, et oleks tagatud ülikiire mobiilse andmesideühenduse (5G) võimekuse loomine iga projekteeritava tee transpordikoridoris.  5 Avalikult kasutatava tee äärde sidemastide asukoha projekteerimisel tuleb lähtuda masti ohutuskaugusest, mis on 1 meeter sideehitisest või sideehitise välisseinast sideehitisega paralleelse mõttelise jooneni või tõmmitsatega raadiomasti korral 1 meeter välimiste tõmmitsate vundamendi välisservast ühendades tõmmitsad mõtteliseks kolmnurgaks, vabalt seisva masti korral 1 meeter vundamendi välisservast.“ 3.2. Täiendada eelnõus alljärgnevaid paragrahve sideehitisi puudutavate sätetega (täiendused allajoonituna): § 11. Asulavälise teega külgnev vaba ruum (8) 5G võimekust ja intelligentseid transpordisüsteeme toetavaid sideehitisi võib asulavälisel teel paigutada teega külgnevasse vabasse ruumi, kui need vastavad tootjatehase poolt kehtestatud ohutusnõuetele ning see ei takista oluliselt liiklusnähtavust. § 20. Puhkekohad, teenindusjaamad ja parklad (1) Riigi põhimaanteedele nähakse ette puhkekohad vähemalt iga 50 kilomeetri tagant ja need peavad sisaldama sõidukite parklat, puhkeala ja sanitaarala kooskõlas järgmiste nõuetega: 4) 5G võimekuse tagamiseks vajalikku tugijaama või masti koos optilise kaabliga. 5) elektrienergia võimekust arvestades tarbimisvajadusi projekteeritavas kohas, § 46. Kergliiklustee ja jalgrattaraja üldnõuded (5) Kergliiklustee koosseisus peavad sisalduma sideehitiste paiknemiskohad vastavalt Tehnovõrkude peatükis ette nähtule. § 53. Bussipeatuse elemendid (1) Bussipeatus peab olema varustatud vähemalt ootealaga. Ooteplatvormi, ootekoja, istepingi, prügikasti, valgustuse, side tugijaama, busside liiklusinfo ja muude bussipeatuse elementide vajalikkuse üle otsustatakse lähtudes bussipeatuse kasutajate arvust ning busside liiklussagedusest. 4. ITL-i ettepanekud määrusele „Tee ehitusprojektile esitavad nõuded“ Kordame siinkohal ka oma ettepanekuid määruse „Tee ehitusprojektile esitatavate nõuded“ muutmiseks ja palume selle määruse muutmine algatada koos eelnõuga: a. sõnastada määruse § 1 lõige 1 ilma tehnovõrgu osa välistamiseta: „(1) Määrus sätestab nõuded avalikult kasutatava tee ja avalikkusele ligipääsetava eratee (edaspidi üheskoos tee) ehitusprojekti dokumentatsioonile.“ b. lisada § 1 uus lõige 3: „(3) Maanteede ehitusprojekti koostamisel lähtutakse lisaks käesolevas määruses sätestatule majandus- ja taristuministri 5. augusti 2015. a määrusest nr 106 „Tee projekteerimise normid”.  6 c. Seoses vajadusega tagada tee ehitusprojektide jätkusuutlikkus ja valmisolek tulevikuteenusteks teeme ettepaneku täiendada määruse projektlahenduse ja põhiprojekti graafilises osas toodud tehnovõrkude alapeatükke järgmiselt (täiendused allajoonituna): i. „§ 20. Projektlahenduse osa seletuskirjas /---/ (13) Tehnovõrkude alapeatükis esitatakse: 1) info olemasolevate tehnovõrkude paiknemise ning nende valdajate kohta; 2) tehnovõrkude tehniline lahendus ja nõuded koos tehnovõrkudega kavandatud töödega; 3) tänavavalgustuse tehniline lahendus koos põhjendustega; 4) 5G ja intelligentse transpordi süsteemi kasutuselevõtu tagamiseks vajaliku sidevõrgustiku ja energiavarustuse tehniline lahendus koos põhjendustega.“ ii. „2. jagu Nõuded põhiprojekti graafilisele osale /---/ § 29. Tehnovõrgud (1) Tee ehitusprojekti graafilises osas esitatakse tehnovõrkude kohta: 1) projekteeritud tehnovõrkude asukoht; 2) ümbertõstetavad tehnovõrgud; 3) likvideeritavad tehnovõrgud. (2) Tee ehitusprojekti graafiline osa peab andma ülevaate tehnovõrkude omavahelisest kokkusobivusest ja sobivusest tee projektlahendusega. (3) Tee ehitusprojekti graafiline osa peab sisaldama ülevaadet tee koosseisus olevate sidevõrgustiku ja energiavarustuse lahenduste kohta.“ Loodame, et leiate võimaluse ITL-i ettepanekuid arvestada. Oleme valmis tegema MKM-i ja Transpordiametiga koostööd, et leida parim lahendus, kuidas sidetaristuga seotud küsimusi teede ehituse valdkonda reguleerivates õigusaktides kajastada ning praktikas ellu viia arvestades digiühiskonna ja lairiba eesmärke. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Doris Põld Tegevjuht Koopia: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi digiarengu asekantsler Luukas Kristjan Ilves ja sideosakonna juhataja Tõnu Nirk. Keilin Tammepärg, [email protected] Saatja: Info Aadress <[email protected]> Saadetud: 30.08.2022 15:52 Adressaat: MKM info <[email protected]>; Pavel Karev <[email protected]> Koopia: Luukas Ilves <[email protected]>; Tõnu Nirk <[email protected]>; Keilin Tammepärg <[email protected]> Teema: Arvamus määruse „Tee projekteerimise normid“ eelnõu kohta Tere Edastame Teile Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu 30.08.2022 kirja nr 5.1-1/91 „Arvamus määruse „Tee projekteerimise normid eelnõu kohta. Kirja koopia Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi digiarengu asekantsler Luukas Kristjan Ilves ja sideosakonna juhataja Tõnu Nirk. Lugupidamisega Heleri Vahemäe Büroojuht Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Lõõtsa 2B 11415 Tallinn Mob 5115521 Tel 6177 145