Toivo Praakel Teie 25.07.2022 nr EC.1-5.1/1075-1
Telia Eesti AS
[email protected] Meie 30.08.2022 nr 1.15-5/2022/4791-2
Mustamäe tee 3
15033, Tallinn
Vastus selgitustaotlusele
Austatud Toivo Praakel
Tänan Teid esitatud selgitustaotluse eest seoses ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 03.05.2022
määrusega nr 35 "Väga suure läbilaskevõimega elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamise
toetusmeetme tingimused ja kord" (edaspidi „määrus“). Allpool on Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi vastused Teie esitatud kahele küsimuste blokile.
1. Toetusmeetme ajaraamistik, osakaal ja piirsumma
- Mis saab siis, kui taotlejaid on vähe või ei tule üldse?
- Kas muudetakse määrust või korraldatakse uus taotlusvoor?
- Kas sama ajaraamistiku sees on võimalik viia läbi mitu toetust saavate projektide
otsustamise vooru (nt kord aastas)?
Peale toetuse saamist on toetuse saajal kuni 24 kuud aega võrgu rajamiseks. See tähendab, et
toetuse saaja saab sõlmida lepingud ehitajatega kohe peale toetuse saamise otsust.
Kui on näha, et taotlejaid on vähe või puuduvad üldse, siis peab Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium olukorda analüüsima ning tegema võimaluse korral ettepanekud
toetusmeetme tingimuste muutmiseks.
Määruse alusel on algusest peale olnud kavas korraldada mitu taotlusvooru. Praeguste plaanide
kohaselt on võimalik teha vähemalt kolm taotlusvooru kuni 2023. aasta lõpuni.
2. Tagatud kiirused (optikaga lahendused vs raadiolahendused)
- Kas raadiolahendus (kuni 150 Mbps) loetakse samaväärseks fiiberoptilise võrgu
lahendusega ja sidemastide ehitamine on määruse tingimuste kohaselt õiguspärane ja
aktsepteeritud tehnoloogiline lahendus riigiabi toetuse taotlemiseks?
- Kuidas ja millisel hetkel toimub raadiolahenduste puhul kontroll, kas nõutavad kiirused
on tagatud tippkoormuse ajal. Sealhulgas kuidas jaguneb vastutus juurdepääsuvõrgu
(tugijaama) rajaja ja teenuse osutaja (operaator) vahel, kuna kiiruste tagamine sõltub
mõlemast osapoolest?
Juhul, kui neid võrke saab lugeda võrdväärseks, siis kuidas toimub sel juhul parima pakkuja
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
otsustamine, kui samadele aadressidele pakutakse kõrgema ühikuhinnaga püsivõrgu
lahendust (kuni 1Gbit/s) ja märksa odavamalt realiseeritavat raadiolahendust ( kuni 150
Mbit/s)?
- Kas saame õigesti aru, et määruse kohaselt on toetuste saamisel on loodud eelisseisund
vähem tulevikukindlale ja väiksemaid kiirusi sisaldavale raadiolahendusele?
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul ei ole määruse ja seletuskirja vahel
vastusolu. Määrus ja seletuskiri defineerivad väga üheselt, et toetatakse väga suure
läbilaskevõimega juurdepääsuvõrke, mille minimaalne tehniline võimekus peab tagama
allalaadimiskiiruse 1 Gbit/s sekundis.
Teie poolt viidatud seletuskirja osa, kus on kirjeldatud erinevaid tehnilisi parameetreid, selgitab
definitsioonis olevat terminit „väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrk“ viidates BERECi
poolt koostatud kirjeldusele.
Määruse § 9 (juurdepääsuvõrgu tehnilised tingimused) lõike 1 punkt 1 sätestab konkreetse
tehnilise nõude 1 Gbit/s allalaadimiskiiruse kohta ning selle punkti seletuskirjas ei ole kusagil
kirjas, et raadiolahendustele kehtiks madalam kiiruse lävend.
Eeltoodust tulenevalt ei loeta määruse alusel raadiolahendust kuni 150 Mbit/s
allalaadimiskiirusega samaväärseks fiiberoptilise võrgu lahendusega.
Juhul kui toetust taotletakse raadiolahendusele, mis suudab tagada lõppkasutajatele püsiühenduse
kiirusega 1 Gbit/s, siis vastutab selle eest toetuse saaja. Nii nagu valguskaabli puhul, nii ka
raadiolahenduste puhul toimub kontroll nii taotlemise ajal kui ka pärast toetusega rajatud võrgu
kasutuselevõttu. Juhul kui ilmnevad asjaolud, mis viitavad taotleja poolsele valeandmete
esitamisele ning lubatud tehniliste paremeetrite mittevastavusele, võib toetuse täies mahus tagasi
nõuda.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Luukas Ilves
digiarengu asekantsler
Raigo Iling
5594 1997
[email protected]
2 (2)