Maksualase teabevahetuse seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadus (halduskoostöö direktiivi ülevõtmine)

Teie 22.07.2022 nr 1.1-10.1/6031-1; Rahandusministeerium RAM/22-0851/-1K [email protected] Suur-Ameerika 1 Meie 29.08.2022 nr 2-7/2022/4744 10122, Tallinn Maksualase teabevahetuse seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadus (halduskoostöö direktiivi ülevõtmine) Austatud minister Kooskõlastame maksualase teabevahetuse seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu alljärgnevate märkustega. Üldine kommentaar Riigi infosüsteemi vaatest on oluline, et platvormihaldurid tuvastaksid platvormi kasutajatest füüsilised isikud eID vahendit kasutades. Sel juhul on tagatud, et maksuhaldurile esitatakse kvaliteetsed andmed platvormi vahendusel kaupu või teenuseid pakkuvate isikute kohta. Ettevõtjate puhul peavad platvormihaldurid kasutama äriregistri üldandmeid ettevõtja kohta ning esindajate andmeid äriregistrist. Andmete turvaliseks edastamiseks peaks andmevahetus Eestis registreeritud platvormihalduri ja MTA vahel toimuma x-tee vahendusel. Kindlasti tuleb pingutada selle nimel, et füüsilistele isikutele eeltäidetaks tuludeklaratsioonile platvormihalduri poolt esitatud andmed. Kui platvormi kasutaja näeb kasu, et tema kohta esitatud andmetest on ka talle kasu (eeltäitmine), siis suureneb eeldatavasti ka valmidus makse maksta. Märkused seaduseelnõule 1. Piiriüleste skeemide teabeandja määratluse selgitamine Eelnõuga lisatakse maksualase teabevahetuse seaduse (MTVS) §-i 2010 lõige 11 , mis ütleb, et teabeandjateks loetakse ka teatud teabeandjatele kaastööd pakkuvad isikud ning määratleb need isikud. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga lisandub, et teabeandjaks loetakse ka teatud tuge andnud isikud. Mõistame, et eesmärk on lähtuda võimalikult palju halduskoostöö direktiivi tekstist ning tagada direktiivi ühetaoline kohaldamine, kuid selguse tagamise huvides palume siiski seletuskirjas praktiliste näidete abil lahti seletada, mida peetakse silmas toe andmise all. Selliselt on säte adressaatidele arusaadavam ja selle järgmine lihtsam. 2. Tuleks täpsustada maksuhalduri õigust nõuda platvormile juurdepääsul hoiatuse lisamist ja juurdepääsu piiramist Eelnõu §-st 221 lõigetest 1 ja 2 tulenev maksuhalduri õigus nõuda platvormile juurdepääsu piiramist on väga oluline ettevõtlusvabaduse piirang, millele peavad seadusest tulenema Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  kohased kaitsemehhanismid ning mida tuleb rakendada alles viimase võimalusena, kui kõik teised võimalused õigusrikkumise lõpetamiseks on ammendunud. Eelnõust peab selgelt tulenema, et platvormi veebiliidesele on võimalik ligipääsu piirata üksnes juhul, kui teised haldussunnivahendid, nagu ettekirjutuse tegemine või sunniraha määramine, ei anna tulemust ega vii õigusrikkumise lõpetamiseni. Toome välja, et infoühiskonna teenuse osutaja veebiliidese sulgemise ning seeläbi tema efektiivse majandustegevuse lõpetamise peab üldjuhul kaasa tooma ülekaalukas avalik huvi ning rikkumine peab lisaks oluliselt ohustama avalikke huve, nagu isikute elu ja tervis, avalik kord või julgeolek. Veebiliidesele juurdepääsu piiramist üksnes seadusest tuleneva kohustuse täitmata jätmise tõttu ei peeta üldjuhul proportsionaalseks. Samas mõistame, et liiduväliste platvormide puhul ei pruugi haldussunnivahendite rakendamine olla niivõrd tulemuslik ja motiveeriv, mistõttu võib nende puhul olla õigustatud platvormile ligipääsu piiramine pärast hoiatusega mõistliku tähtaja andmist ilma kõikvõimalikke haldussunnivahendeid rakendamata. Antud võimalus kohtleb platvormihaldureid ebavõrdselt võrreldes teiste ettevõtjatega, kellel ei ole aruandluskohustuse täitmata jätmise tõttu majandustegevuse lõpetamise ohtu. Ettevõtja kustutatakse äriregistrist, kui ta ei ole registripidajale seaduses sätestatud tähtaja möödumisest alates kuue kuu jooksul esitanud nõutavat majandusaasta aruannet, kusjuures kustutamise hoiatuse tähtaeg peab samuti olema vähemalt kuus kuud ÄS § 60 lg 1 kohaselt. Järelikult kustutakse ettevõtja maksualase aruandluse kohustuse mittetäitmisel äriregistrist minimaalselt ühe aasta möödumisel aruandluskohustuse täitmise tähtajast. Oleme seisukohal, et ka antud eelnõu sättesse tuleb lisada proportsionaalsed ja mõistlikud tähtajad, mis aja möödudes võib maksuhaldur teha platvormile juurdepääsu piiramise hoiatuse ning mis aja jooksul pärast hoiatuse tegemist võib maksuhaldur elektroonilise sideteenuse osutajalt nõuda veebiliidesele ligipääsu piiramist. Tähtaegade pikkus võiks olla äriseadustikuga sama, kuna platvormi veebiliidese sulgemine toob kaasa antud platvormi efektiivse majandustegevuse lõppemise, mistõttu on tegemist väga oluliselt piirava meetmega. 3. MTVS § 23(6), mis käsitleb andmevahetuse rakendamise aega, jääb osaliselt ebaselgeks, millise perioodi kohta käiv maksualane teave tuleb esitada 2025. aasta 31. jaanuariks. Selguse huvides võiks lõiget 1 vastavalt täpsustada (nt analoogselt lõikega 2, kus vastav periood ka täpsemalt välja toodud). 4. Kehtiv MKS piiritleb maksusaladust sisaldava teabe avaldamise tingimused §-s 29. Tavapärase riikliku järelevalve teostamiseks vajalike andmete avaldamist järelevalve teostajale üldjuhul siin ette nähtud ei ole. Samas seisavad eelnõuga adresseeritud probleemide ees lisaks Maksu- ja Tolliametile ka teised platvormidel teenuseid-kaupu pakkuvate isikute üle järelevalvet teostavad asutused. Neilgi on väga keeruline selgitada välja platvormidel tegutsevad isikud, saada ülevaadet nende tegevuse ulatusest ja kui mitmetel platvormidel nad tegutsevad, sellest tingituna on omakorda raskendatud nende tegevuse nõuetele vastavuse kontrollimine. Näitena võib tuua lühiajaliste üüriteenuste valdkonna, kus andmed teenusepakkuja isiku ja üüritava või renditava kinnisvara aadressi kohta aitaksid asutustel järelevalve teostamist hõlbustada. Praegu on ainus võimalik viis teenusepakkuja isikut tuvastada läbi päringu (tihti) välisriigis asuvale platvormile, mida on aga praktiliselt keeruline teostada ning rakendada. Seetõttu, kui isiku ja kinnistu tuvastamiseks vajalikud andmed on MTA-l edaspidi olemas, tundub otstarbekam, et need andmed oleks tulevikus võimalik pärida MTA-lt (vaid vajaduspõhiselt). Palume kaaluda, kas MKS §-is 29 toodud andmete avaldamise aluseid oleks siinkohal võimalik laiendada vähemalt teenusepakkuja isiku ja kinnistu asukoha identifitseerimiseks riikliku järelevalve läbiviimise eesmärgil. 2 (4) Märkused määrusele 1. Tuleks täpsustada platvormihalduri kohustust nõuda teabe parandamist Eelnõu seletuskirjale on lisatud kavand määrusest, mis hakkab reguleerima muu hulgas platvormihalduri hoolsusmeetmeid teabe kogumisel ja kontrollimisel. Määruse § 6 lõikega 3 on kavas üle võtta direktiivi V lisa II jao C jaotise punkt 3, mis kohustab platvormihaldurit nõudma müüjalt teatud juhtudel teabe parandamist või kinnitamist. Direktiivi säte näeb ette, et seda tuleb teha siis, kui platvormihalduril on alust arvata, et mõni esitatud teabeelement võib olla ebaõige liikmesriigi pädeva asutuse poolt konkreetset müüjat käsitlevas taotluses esitatud teabe tõttu. Seega on parandamise eelduseks pädeva asutuse esitatud taotlus. Määruse kavandis sellist eeldust aga ette ei nähta ja sätestatakse, et platvormihaldur peab teabe parandamist nõudma alati, kui tal on alust arvata, et kogutud teave on ebausaldusväärne. Määruse kavandi selgitustest ega eelnõu seletuskirjast ei selgu, miks on otsustatud direktiivi sätet laiemalt üle võtta ning puudub ka analüüs selle kohta, millised mõjud ettevõtjale sellega kaasneda võivad. Peame oluliseks, et direktiivi sätte laiema ülevõtmisega ei tekiks ettevõtjale ebamõistlikku koormust järjepidevalt müüja kohta käiva teabe usaldusväärsust seirata. Seetõttu peame oluliseks sarnaselt ülevõetavale direktiivi sättele piiritleda, millistel juhtudel saab lugeda, et ettevõtjal on alust pidada teavet ebausaldusväärseks. 2. MTVS volitusnormi kohaselt kehtestatakse määrusega platvormihalduri poolt esitamisele kuuluvate andmete loetelu ja esitamise kord. Lisatud rakendusakti kavandis aga puudub andmete esitamise kord ning seda ei käsitleta lähemalt ka seletuskirjas. Platvormihaldurite jaoks on eelnõuga kaasnevate kohustuste ulatuse hindamiseks ja vajalike IT-arenduste kavandamiseks oluline aegsasti teada, mis viisil ja kujul hakkab andmete edastamine ja vastuvõtmine toimuma ning lähtuvalt sellest, millistele nõuetele vastavaks peavad platvormihaldurid andmevahetuse kohandama (võimekuse looma). Palume rakendusakti kavandit ja seletuskirja selle infoga täiendada. Märkused seletuskirjale 1. Seletuskirja osas märgime, et platvormimajandus ei ole varimajanduse vorm, vaid seletuskirjas kirjeldatud „maksuauk“ on tekkinud pigem mõistetavast ja digiajastule iseloomulikust seadusandluse võimetusest uute regulatsioonidega kaasas käia ning tagada regulatsioonide tulevikukindlus. Seega toetame maksude osas selgemate aruandlusreeglite kehtestamist ning läbipaistvuse suurendamist platvormimajanduses. Eelnõu seletuskirjas tuleks lisaks probleemide väljatoomisele tunnustada ka platvormimajanduse eeliseid edendada uuenduslikke teenuseid ja uusi ärimudeleid ning luua tarbijatele ja ettevõtjatele palju võimalusi. Platvormimajandus annab ettevõtjatele palju laiema juurdepääsu tarbijatele, võimaluse mitmekesistada tulusid ja arendada uusi äriliine, aidates ettevõtjatel seeläbi kasvada. Tarbijate jaoks tähendab see paremat juurdepääsu toodetele ja teenustele, millele muidu oleks raske ligi pääseda, samuti juurdepääsu uuele ja mitmekesisemale teenuste valikule. Ühtlasi suudavad digitaalsed tööplatvormid pakkuda võimalusi elatist või lisasissetulekut teenida, sealhulgas neile, kelle juurdepääs tööturule on takistatud (noored, sisserändajad või hoolduskohustustega inimesed). 2. Seletuskirjas toodud majandusliku mõju hinnang platvormihalduritele peaks olema esitatud oluliselt põhjalikumalt, praegusel kujul see sisuliselt puudub. Samuti ei ole hinnatud ettevõtjatele lisanduvat halduskoormust. On mõistetav, et MTA-l ei pruugi olla 3 (4)  täielikku ülevaadet mõjutatud sihtgrupi suuruse ja kaasneva mõju osas. Olulisemad turul tegutsejad on siiski teada ning vähemalt osadega neist toimub MTA-l juba ka praegusel ajal maksualase teabe vahetamine vabatahtlike koostöölepete alusel. Seetõttu on olemas ka praktika ja kogemused, mis peaksid võimaldama mõistlikkuse piires kaasnevaid kulusid ja halduskoormust prognoosida. 3. Väga tervitatav on suund, et platvormidelt edastatud andmed võiksid tulevikus kajastuda otse ka füüsiliste isikute tuludeklaratsioonil, see lihtsustaks oluliselt nii tulu deklareerimist kui suurendaks platvormidel tuluteenijate teadlikkust. Märgime, et selle eelduseks on platvormihaldurite poolt andmete märksa kiirem edastamine kui seaduses ettenähtud andmete esitamise tähtaeg, mis on hilisem kui füüsilistel isikutel tulu deklareerimise tähtaeg. Samas võiks eeldada, et seejärel, kui platvormihaldurid on andmeedastuseks tehnilised korraldused teinud, hakkavad edaspidi andmed ka kiiremini liikuma. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Järvan ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kaupo Sempelson 625 6350 [email protected] 4 (4)