Vastus

Saatja: Maris Saluri <[email protected]> Saadetud: 01.07.2022 16:50 Adressaat: Maris Lauri <[email protected]>; MKM info <[email protected]> Koopia: Keit Pentus-Rosimannus <[email protected]>; RAM Info <[email protected]>; <[email protected]> Teema: Kaugkütte varustuskindluse tagamisest Lugupeetud minister Edastan Teile kirja kaugkütte varustuskindluse tagamise teemal. Lugupidamisega Maris Saluri Juhatuse assistent Eesti Energia AS &#43;372 5811 5186 | [email protected] 22, 11318 Tallinn | Maris Lauri majandus- ja taristuministri ülesannetes Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 01.07. 2022 nr KA-JUH-13/ 187 Cc: Keit Pentus-Rosimannus, rahandusminister Anne Mere, Eesti Energia AS nõukogu esimees Kaugkütte varustuskindluse tagamisest Lugupeetud minister Viitega MKM-i asekantsleri 17.06.2022 kirjale nr 17-4/22-0066/4179-1 (lisatud) ja samal päeval MKM-i poolt mõningatele ettevõtlusorganisatsioonidele ja turuosalistele korraldatud Microsoft Teamsi kohtumisele soovime Teid käesolevaga informeerida järgmisest. Nii nimetatud kirjas kui ka nimetatud Teamsi kohtumisel informeeris MKM Eesti Linnade ja Valdade Liitu ning turuosalisi tõsiasjast, et me oleme täna jõudnud olukorda, kus tingituna Venemaa sõjast Ukraina vastu on Balti-Soome regiooni ca 60 TWh/a gaasinõudlus hetkel tagatud maksimaalselt kuni 39 TWh ulatuses. See tähendab, et sellest kogusest ei piisa, et kogu eelseisva kütteperioodi gaasitarned regioonis katta . Eesti ja Soome teevad küll koostööd, et luua aasta lõpuks täiendav LNG vastuvõtmise võimekus, kuid kuni selle terminali reaalse käivitamiseni ei ole täielikku kindlust, et vajalikud täiendavad LNG tarned (käesoleva aasta lõpuks) regiooni ka tegelikult jõuavad . Selles olukorras otsustas MKM maagaasiturul praegu hädaolukorda välja mitte kuulutada, sest hoolimata sellest, et gaasimüüjad ei julge praegu kõigi turuosaliste vajaduste katmiseks kohustusi võtta, pidi gaasiturg siiski toimima. Lisaks gaasitarnelepingute sõlmimisele julgustasid MKM-i esindajad kaugkütteettevõtjaid selliste lepingute sõlmimise võimaluse puudumisel valmistuda alternatiivsete kütuste kasutuselevõtmisek s. Selleks peaksid soojusettevõtjad esimesel võimalusel enda käitiste keskkonnalubasid uuendama, et lubades reservkütusena märgitud vedelkütust (nt põlevkiviõli) saaks ka pikema perioodi jooksul kasutada. Lisaks olevat oluline sõlmida aegsasti ka tarnelepingud sobiva vedelkütuse tarneks. Võttes arvesse, et vedelkütused on kehtivates keskkonnalubades reeglina arvel reservkütustena, mida võib kehtiva regulatsiooni kohaselt kasutada väga piiratud ajaperioodi jooksul aastas (kuni 10 päeva), eeldab nende pikemaajalisem kasutamine käitistele täiendavate heitgaaside puhastusseadmete installeerimist või heitgaaside emissioonidele kehtestatud piirmäärade kohaldamise suhtes erandi rakendamist . Järgmise kütteperioodini on jäänud loetud kuud, mistõttu on ainsaks reaalseks lahenduseks erandi rakendamine. Heitgaaside puhastusseadmeid käitistele algavaks kütteperioodiks installeerida ei jõua. Erandi rakendamise eelduseks on vastava kohaliku omavalitsuse üksuse poolt soojusettevõtja taotluse alusel soojusega varustamise hädaolukorra välja kuulutamine . Viimane annab omakorda Keskkonnaametile aluse peatada kuni kuueks kuuks vastava käitise heitgaaside emissioonidele kehtestatud piirmäärade kohaldamine. MKM-i ametnike poolt esitatud kirjeldatud plaan on esmapilgul igati mõistlik ja loogiline. Paraku kaasnevad sellega ka järgmised olulised probleemid ja küsitavused, millele me sooviksime teie hinnangut küsida. 1. Olukorras, kus puudub kindlus kas täiendavad LNG tarned käesoleva aasta lõpuks regiooni ka tegelikult jõuavad oleks põhjust kaaluda koheste maagaasi tarbimist vähendavate meetmete rakendamist . Näiteks läheb Balti elektrijaama koostootmisplokk, mis varustab Narva linna soojaga, juulis korralisse hooldusesse. Sellel perioodil toodab Enefit Power vajalikku soojust katlamajas maagaasist. Kui MKM peaks otsustama maagaasi tarbimist vähendavate meetmete rakendamise, saaks Enefit Power juba juulis hakata Narva katlamajas alternatiivkütust ehk põlevkiviõli kasutama. Milline on ministeeriumi seisukoht selliste meetmete võimaliku rakendamise osas? 2. Kuigi riigi suurim kaugkütteettevõte Utilitas pole suutnud algavaks kütteperioodiks piisavas mahus gaasitarnelepinguid sõlmida, jätkab Eesti Energia selliste lepingute sõlmimise katseid. Oleme seisukohal, et ainsaks usaldusväärseks maagaasi tarne allikaks saab antud hetkel olla füüsiliselt juba Läti Incukalnsi gaasihoidlasse hoiustatud gaas või enne kütteperioodi algust sinna hoidlasse hoiustatav gaas. Sellega seoses on meil küsimus, et kas Balti riikide või Eesti ja Läti vahel eksisteerib kokkulepe, et Eesti maagaasi müüjad Lätis hädaolukorra tekkides Incukalnsi hoidlasse hoiustatud gaasi ka tegelikult kätte saavad? Või eksisteerib ka võimalus, et Läti võib Läti hoidlasse hoiustatud gaasi hädaolukorra tekkides oma vajadusteks ära kasutada hoolimata sellest, kes on selle gaasi omanikud ja milliseks on planeeritud hoidlas hoiustatud gaasi kasutus? 3. Kehtiva kaugkütte regulatsiooni ja uuendamisel oleva maagaasiseaduse muutmise eelnõu (596 SE) kohaselt kvalifitseeruvad kaitstud tarbijateks (kellel on hädaolukorras õigus saada maagaasi riigi poolt moodustatavast strateegilisest varust) üksnes need soojaettevõtted, mis suudavad soojust toota vaid maagaasist. Alternatiivkütuste kasutamise võimekusega kaugkütteettevõtetel seda võimalust ette nähtud ei ole. Kehtiva kaugkütte regulatsiooni (Kaugkütteseaduse § 7 lg (3 1 )) kohaselt peavad nemad tagama alternatiivkütuse kasutamise võimekuse sooja tootmiseks vähemalt kolme ööpäeva jooksul . Juhime teie tähelepanu asjaolule, et vähemalt kolme päevase võimekuse hoidmine pole kindlasti piisav juhul, kui maagaasiturul tekib hädaolukord. Maagaasiturul hädaolukorra tekkides ei pruugi osutuda aga võimalikuks kiiresti täiendavaid alternatiivseid kütuseid lisaks hankida . Eelnevast tulenevalt soovitame kaaluda, kas kirjeldatud regulatsioon võimaldab riigil algavaks kütteperioodiks parimal viisil valmistuda. 4. Viimane punkt viib meid alternatiivsete kütuste (sh põlevkiviõli) varustuskindluse teemani. Üheltpoolt ei soovi MKM kuulutada välja hädaolukorda maagaasi turul, sest eksisteerib lootus täiendava LNG vastuvõtmise võimekuse loomise osas käesoleva aasta lõpuks. Ilma selle võimekuseta jääb gaasist puudu, mistõttu ei soovi gaasimüüjad võtta praegu kohustusi kõigi turuosaliste vajaduste katmiseks. Ühtlasi, kuna eksisteerib lootus gaasi regiooni juurde saada ja kaugkütteseadus näeb alternatiivsete kütuste kasutamise võimekusega kaugkütteettevõtetele ette kohustuse luua alternatiivkütuste kasutamise võimekus sooja tootmiseks vähemalt kolme ööpäeva jooksul, siis on põhjust karta, et suuri alternatiivkütuse varusid kaugkütteettevõtted ei loo. Eesti Energia kuulub küll alternatiivsete kütuste (põlevkiviõli) tootjate hulka, kuid kui klient aegsasti piisavas mahus tarnelepingut sõlmida ei soovi, siis vajaduse (st hädaolukorra) tekkides ei ole Eesti Energial põlevkiviõli klientidele pakkuda. Selleks ajaks on kogu toodang pikaajaliste lepingutega juba ette ära müüdud . 5. Eelnev ei ole mitte vähetähtis ka soojahinna kulude ja riigi poolt kavandatavate soojahinna kompensatsioonide kontekstis. Nagu Eesti Gaasi esindaja mainitud Microsoft Teamsi kohtumisel tabavalt märkis ei ole põhjust arvata, et maagaas isegi hädaolukorra tekkides päriselt otsa lõppeb. Küll aga võib kerkida seninägematutesse kõrgustesse gaasi hind, mistõttu keegi seda tarbida ei soovi . Kui riik soovib antud hinnariski alternatiivsete kütuste (sh põlevkiviõli) kasutamisega maandada, siis tuleks juba praegu võtta arvesse alternatiivsete kütuste varustuskindluse temaatikat. See tähendab, et kui selle hankimisega seonduvaid tarnelepinguid aegsasti ei sõlmita, võib hiljem keeruliseks osutuda neid kütuseid hädaolukorra tekkides ka hankida. Ootame T eie tagasisidet kirjas esitatud seisukohtadele. Loomulikult oleme valmis ka oma seisukohti vajadusel T eile täiendavalt selgitama. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hando Sutter juhatuse esimees MTÜ Eesti Linnade ja Valdade Liit MTÜ Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing Meie 17.06.2022 nr 17-4/22-0066/4179-1 Kaugkütte varustuskindluse tagamisest Austatud kohalike omavalitsuse üksuste esindajad ja kaugkütteettevõtjad Venemaa sõda Ukraina vastu on seadnud maagaasituru tugeva surve alla kogu Euroopa Liidus. Näiteks on juba mitmel korral maagaasitarneid EL liikmesriikidesse vähendatud. Lisaks on nõue tasuda gaasitarnete eest rublades vastuolus Euroopa Liidus seatud sanktsioonidega Venemaa vastu, mistõttu on mitmetes liikmesriikides paiknevatele ettevõtetele Vene gaasi müük peatunud. Viimased kogused Venemaalt pärit gaasi saabusid Eestisse märtsis 2022, edaspidise gaasivarustuse on meile taganud Klaipeda LNG terminali kaudu tarnitav gaas, Läti hoidlasse varutud gaas ning kuni Venemaalt pärinevate gaasitarnete katkemiseni käesoleva aasta 21. mail ka Soomest tulnud gaas. Nende sündmuste tulemusena oleme jõudnud olukorda, kus Balti-Soome regiooni 60 TWh/a gaasinõudlus on tagatud hetkel vaid Klaipeda LNG terminali kuni 30 TWh/a võimekuse ning Läti gaasihoidlasse kogutud (15.06.2022 seisuga ca 9 TWh) gaasi abil. Sellisest kogusest ei piisa, et kogu kütteperioodi gaasitarned regioonis katta. Seetõttu on Eesti ja Soome tegemas koostöös pingutusi, et luua aasta lõpuks regiooni täiendav LNG kuni 30 TWh/a vastusvõtuvõimekus. Juhul kui see uus terminal valmib ning sinna on võimalik LNG tarneid saada, maagaasi puudust käesoleval küttehooajal regioonis ei teki. Käesoleva kirja kirjutamise hetkel pole LNG vastuvõtuvõimekus valminud, kuigi vajalikud tööd on juba käivitatud. Sellegipoolest ei ole kuni terminali reaalse käivitamise hetkeni täielikku kindlust, et vajalikud täiendavad LNG tarned regiooni jõuavad. Sellest tulenevalt on gaasimüüjad ettevaatlikud uute kohustuste võtmisel, eelkõige fikseeritud hindadega lepingute sõlmimisel. Ehkki Eesti on Euroopa Liidu riikide seas oma taastuvenergia osakaaluga soojuse tootmisel tõusnud juba teisele kohale, moodustab maagaas meie kaugküttest veel jätkuvalt ca. 20%. Enamuses kulub see gaas kaugküttes talviste tipukoormuste katmiseks, kuid on ka katlamaju, mis kasutavad kogu kütteperioodil ainult gaasi. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole on pöördunud mitmed kaugkütteettevõtjad, kes ei ole praeguses turuolukorras suutnud Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 hankida endale eesolevaks küttehooajaks kaugkütte nõudluse katmiseks piisavas mahus gaasi. See näitab, et gaasiturg küll toimib, kuid kõigi turuosaliste vajaduste katmiseks ei julge gaasimüüjad praeguses olukorras kohustusi võtta. Seetõttu ei saa välistada olukorda, et kütteperioodi alguses on kaugkütteettevõtjaid, kes ei saagi talveks gaasi tarnelepingut sõlmitud, mistõttu on leevendavaid samme astumata reaalne oht mõne kaugküttepiirkonna soojusega varustamise katkemiseks. Selle taustal on kaugkütteettevõtjatel oluline teha juba ennetavalt vajalikud ettevalmistused soojusvarustuse tagamiseks: sõlmida aegsasti gaasi tarnelepingud või selliste lepingute sõlmimise võimaluse puudumisel valmistuda alternatiivsete kütuste kasutuselevõtuks. Alternatiivsete kütuste kasutuselevõtt on väljakutse kahest aspektist: administratiivsed ja tehnilised väljakutsed. Administratiivse väljakutse vaatest on oluline tagada, et kaugküttesoojust tootvate katlamajade haldajatel oleks olemas nõuetekohased keskkonnaload. Tehnilise väljakutse poolelt on oluline tagada, et soojusettevõtja katelseade oleks võimeline põlevkiviõli või kerget kütteõli kui enim levinumaid alternatiive kasutama. Paljud uuemad gaasikatlamajad ei ole võimelised uuendusteta neid alternatiivkütuseid kasutama, lisaks ei ole katlamajade territooriumil paljudel juhtudel olemas ka vedelkütuste hoiustamise võimekust. Tavaliselt on gaasikatlamaju käitlevate tootjate keskkonnalubades kajastatud põhikütusena gaas ja reservkütusena vedelkütus. Käesoleva kirjaga kordame veelkord käesoleva aasta 31. mai ümarlaual1 ning ka varasemalt edastatud palvet – soojusettevõtjad peavad tegelema esimesel võimalusel kütusevahetusega seotud keskkonnalubade uuendamisega enne potentsiaalset kütusevahetust. Kui loa muutmine on vajalik, et reservkütusena märgitud vedelkütust (nt. põlevõli) pikemal perioodil kasutada, tuleks loa muutmise taotlus esitada Keskkonnaametile nii kiiresti kui võimalik. Keskkonnahoid on oluline igal ajal ning seetõttu on tegemist ka praegusel ajal ajamahuka protsessiga, mida ei saa jätta viimasele hetkele. Kindlasti tuleb maagaasi asendamine vedelkütusega läbi analüüsida ka tehnilise pole pealt ning vajadusel teha vajalikke investeeringuid katelseadmetesse ja katlamaja territooriumile ning vajadusel ka heitegaaside puhastamise seadmetesse. Lisaks on oluline aegsasti sõlmida tarnelepingud sobiva vedelkütuse tarneks. Keskkonnalubade üheks lahutamatuks osaks on kohustus tagada põletusseadmete heitegaaside vastavus kehtestatud piirnormidele. Tänases olukorras, kus küttehooaeg läheneb ning tarneajad erinevatele seadmetele on pikad, ei ole välistatud, et soojusettevõtja ei jõua heitegaaside puhastamiseks vajalikke investeeringuid tehtud. Sellises olukorras võib juhtuda, et soojusettevõtjal ei ole võimalik tavaolukorras tarbijate soojusvarustust tagada samaaegselt keskkonnaloas seatud nõudeid rikkumata. Sellistes olukordades saab kasutada seadusandluses ettenähtud erandeid. Need erandite õiguslikud alused tulenevad sõltuvalt katelseadme suurusest erinevatest seadustest, kuid nende rakendamise instrument on mõlemal juhul sarnane – erandeid saab kasutada, kui nende vajalikkusest teavitada lube välja andvat Keskkonnaametit ning vajadusel ka kohaliku omavalitsuse üksust, kes võib soojusettevõtja taotlusel kuulutada välja soojusega varustamise hädaolukorra. 1 https://mkm.ee/uudised/mkm-ja-kaugkutteettevotted-valmistuvad-uueks-kutteperioodiks 2 (4) Tööstusheite seaduse2 § 78 lõigete 1-3 järgi võib aga Keskkonnaamet peatada kohustuse järgida heite piirväärtust, kui üle 50 MW soojusliku võimsusega seadme käitaja ei suuda nimetatud piirmäärasid tulenevalt kütusevahetuse vajadusest täita, kuid energiavarustuse säilitamine on hädavajalik. Ilmselgelt kaugkütte tootmine on antud kontekstis hädavajalik, selleta ei ole tarbijatel võimalik kütteperioodi normaalselt üle elada. Nimetatud paragrahvi lõigete 1-2 järgi on soojusettevõtjal kohustus teavitada Keskkonnaametit tekkinud gaasiga varustamise raskusest, millega seoses ei ole võimalik tagada keskkonnaloas toodud nõuete täiemahulist täitmist. Selleks peab soojusettevõtja esitama Keskkonnaametile asjakohase teavituse koos põhjendustega selle kohta, miks ei ole võimalik nõudeid täita. Keskkonnaamet annab olukorrale ja põhjendustele viivitamatult oma hinnangu ning teavitab otsusest esimesel võimalusel ka teavitajat. Väävelühendite heite piirväärtusest kuni kuue kuu jooksul kõrvale kaldumise võimaluse annab ka tööstusheite seaduse § 78 lõikes 3 nimetatud hädaolukorra väljakuulutamine. Kaugkütte toimepidevuse tagamine on hädaolukorra seaduse3 § 36 lõike 4 kohaselt kohaliku omavalitsuse üksuse pädevuses. Kõnealune hädaolukord ehk potentsiaalne katkestus soojusega varustamisel on kohaliku ulatusega hädaolukord kohaliku omavalitsusüksuse haldusalas. See tähendab, et kui kohalikul omavalitsusüksusel on informatsioon selle kohta, et tema haldusalal ei ole võimalik kaugküttevarustust tavaolukorras täita, tuleb väävliühendite heite piirnormi erandi kasutamiseks kohaliku omavalitsuse üksusel kuulutada kaugküttevarustuse jätkamiseks välja soojusvarustuse hädaolukord. See tagab, et kohalikul tasandil on võimalik soojusvarustus tagada ka olukorras, kui soojusettevõtjal ei ole võimalik viia tootmist kooskõlla keskkonnaloas toodud nõuetega ning soojusettevõtja võib ajutiselt elutähtsa teenuse osutamiseks ületada lubatud heite piirväärtusi. Oluline on markeerida, et seaduses ei ole kohaliku omavalitsuse üksusel nähtud ette konkreetset instrumenti hädaolukorra väljakuulutamiseks4, seda saab teha näiteks kohaliku omavalitsuse üksuse korraldusega. Lähtudes atmosfääriõhu kaitse seaduse § 105 lõike 3 alusel välja antud keskkonnaministri 5. novembri 2017. a määruse nr 445 § 28 lõigetest 1-3, võib põletusseadme soojusliku võimsusega 1 MW kuni 50 MW käitaja taotleda Keskkonnaametilt vabastust heitmete piirväärtuste järgimisest kuni kuueks kuuks, kui käitaja tõendab, et tal ei ole võimalik gaasi kütusena soojuse tootmiseks soetada. Antud olukorras on mitmed soojuse tootjad olukorras, kus gaasi tarnelepinguid kogu järgmiseks küttehooajaks ei ole, mistõttu on ainus väljapääs kasutada soojuse tootmiseks alternatiivseid kütuseid. Ka siinkohal saavad kaugkütte ettevõtjad erandivajadust põhjendada näiteks gaasi tarnelepingute puudumise või kohaliku omavalitsuse üksuse vaates välja kuulutatud hädaolukorraga. Kõnealused põhjendatud investeeringud ja kulud, mis kaasnevad kütusevahetusega, kuuluvad kaugkütteseaduse6 § 8 lõike 3 kohaselt soojuse piirhinna arvestusse ehk Konkurentsiamet peab nende kuludega piirhinna kooskõlastamisel arvestama. Tuleb siiski toonitada, et kõnealused kulud 2 Tööstusheite seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/ths#para78 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/117052020003?leiaKehtiv 4 Varasemalt on hädaolukord välja kuulutatud näiteks Põltsamaa vallas - https://www.vooremaa.ee/lumesadu-toi- kaasa-elektrikatkestused-ja-suletud-koolid/ 5 Keskkonnaministri 5.11.2017 määrus nr 44 - https://www.riigiteataja.ee/akt/126052020005#para28 6 Kaugkütteseadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/kk%C3%BCts 3 (4) peavad olema mõistlikud ja vajalikud, et tagad soojusvarustus kriitilises olukorras. Loodame, et meie kirjas toodud info on abiks 2022/2023 kütteperioodiks valmistumisel. Kiiresti ning ühiselt tegutsedes saame tulevaks kütteperioodiks suuremad riskid maandatud. Riskide maandamise võtmetegevusteks on soojusettevõtjate ette valmistavad tegevused kütuste tarnete tagamiseks ning vajadusel kütuse vahetuseks, taotledes selleks vajalikud load ning erandid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Timo Tatar energeetika ja maavarade asekantsler Lisaadressaadid: Keskkonnaamet Keskkonnaministeerium Konkurentsiamet Rein Vaks 625 6347 [email protected] 4 (4)