Tarbijakaitseseaduse, täitemenetluse seadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (tarbijavaidluste komisjon)

Justiitsministeerium 01.07.2022 nr 2-1/2022/4432 Tarbijakaitseseaduse, täitemenetluse seadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu Austatud Maris Lauri Käesolevaga esitame kooskõlastamiseks tarbijakaitseseaduse, täitemenetluse seadustiku ja riigilõivu seaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu puudutab vaidluste lahendamist tarbijavaidluste komisjonis. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Lisad: 1) eelnõu; 2) seletuskiri; 3) seletuskirja lisa 1 – alamakti kavand; 4) seletuskirja lisa 2 – kooskõlastustabel. Kristina Jerjomina 625 6420 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  27.06.2022 Tarbijakaitseseaduse, täitemenetluse seadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Tarbijakaitseseaduse, täitemenetluse seadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) eesmärgiks on tagada lihtne, kiire ja odav ning erapooletu ja õiglane tarbija ja kaupleja vahelise lepingulise vaidluse kohtuväline lahendamine. Eelnõuga muudetakse tarbijakaitseseaduses kehtestatud tarbijavaidluste komisjoni (edaspidi ka TVK või komisjon) regulatsiooni, et muuta tarbijavaidluste kohtuväline lahendamine menetlusosalistele usaldusväärsemaks ja tulemuslikumaks ning näha ette tarbijavaidluse poolte rahaline kohustus. Tarbijavaidluste komisjoni kehtiva regulatsiooniga võrreldes on olulisemad järgmised muudatused: 1) nähakse ette tarbijavaidluste komisjoni menetluses tehtud otsuse täitemenetluse seadustiku alusel täitmisele pööramise võimalus sarnaselt töövaidlus- ja üürivaidluskomisjonis läbiviidavas menetluses tehtava otsusega. 2) seni lepingu alusel tegutseva 12 komisjoni esimehe asemel luuakse tarbijavaidluste komisjoni esimehe tähtajalised (viis aastat) ametikohad, et tarbijavaidluste menetlusi ühtlustada ja tõsta komisjoni otsuste kvaliteeti; 3) nähakse ette tasu maksmine komisjoni menetluses kaasistujatena osalevatele ettevõtlus- ja tarbijaorganisatsioonide esindajatele, et suurendada nende motivatsiooni tarbijavaidluse sisulises lahendamises osalemiseks; 4) kehtestatakse tarbija tasutav riigilõiv (15 eurot) avalduse läbivaatamise eest tarbijavaidluste komisjonis, et suurendada pöördumiste kvaliteeti ja vähendada pahatahtlike ning põhjendamatute avalduste arvu. Õigusliku regulatsiooni ühetaolisuse ja läbipaistvuse huvides on komisjoni menetluskorra uuendamisel eeskuju võetud tsiviilkohtumenetluse põhimõtetest ja regulatsioonist ning töövaidluse lahendamise seaduses kehtestatud menetlusnormidest. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostas ning keeletoimetuse tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna toote ohutuse ja tarbijakaitse talituse nõunik Riina Piliste (teenistusest lahkunud) ja tarbijakaitse ja kaubanduse nõunik Kristina Jerjomina ([email protected], tel 625 6420). Eelnõu ja seletuskirja koostamises osalesid sama talituse juht Thea Palm ( teenistusest lahkunud) ja sama osakonna ettevõtluskeskkonna valdkonnajuht Merike Koppel ([email protected], tel 625 6411), Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti õiguse valdkonna juht nõunik Illimar Pärnamägi (teenistusest lahkunud) ja sama ameti tarbijavaidluste komisjoni sekretariaadi juhataja Veiko Kopamees ([email protected], tel 620 1920). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusnõunik Hendrick Rang ([email protected], tel 625 6351). Eelnõu keeletoimetuse tegi Luisa Tõlkebüroo ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/11/EL tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise kohta1 rakendamisega. Nimetatud direktiivi kohaselt peab liikmesriik looma võimalused, et tarbijad saaksid kauplejatega tekkivate erimeelsuste lahendamiseks kasutada üksusi, mis pakuvad sõltumatut, erapooletut, läbipaistvat, tõhusat, kiiret ja õiglast vaidluste kohtuvälise lahendamise menetlust. Tarbijavaidluste komisjon on üksuseks, mis pakub tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise võimalust. Komisjoni menetluskord vastab direktiivi 2013/11/EL ülevõtmiseks tarbijakaitseseaduse 5. peatükis kehtestatule. Eelnõuga muudetakse tarbijakaitseseaduse (edaspidi TKS) redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 01.04.2022, 7, 14; täitemenetluse seadustiku redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 12.03.2022, 8; riigilõivuseaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 27.05.2022, 15. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik PS § 104 lõike 2 punkti 14 kohaselt Riigikogu kooseisu häälteenamus, kuna eelnõu reguleerib ka tsiviilkohtumenetlusega seonduvat. 2. Seaduse eesmärk Eelnõu eesmärk on suurendada menetlusosaliste usaldust tarbijavaidluste komisjoni ja seal läbiviidava menetluse vastu, tõsta menetluse kvaliteeti ning tarbijavaidluste komisjoni tulemuslikkust. Lisaks eelnõus kavandatavatele muudatustele viib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet läbi ka mitmeid mitteregulatiivseid tegevusi komisjoni tegevuse parendamiseks. Käesoleva aasta jooksul töötatakse välja valdkondade põhised avalduste vormid, et lihtsustada tarbijatel kogu vajaliku info esitamist juba avalduses. Võimaldatud on vestlusakna kasutamine suhtlemiseks TTJA-ga ning pidevalt kajastatakse meedias komisjoni olulisemaid otsuseid ja kirjeldatakse enamlevinud probleeme vastus-küsimus vormis. Eelnõu koostamisele eelnes väljatöötamiskavatsus (edaspidi VTK) TKS-is muudatuste tegemiseks tarbijavaidluste komisjoni toimemudelis, mis 28.09.2020 saadeti eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Rahandus- ja Justiitsministeeriumile ning turuosalistele arvamuse avaldamiseks2. Väljatöötamiskavatsuses tugineti 2019. aastal Riigikantselei ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel Ernst & Young Baltic AS poolt läbiviidud uuringule, milles hinnati Eestis tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise skeemi toimuvust võrreldes teistes liikmesriikides kasutatavate mudelitega, selgitati välja ettevõtjate ja tarbijate hinnang tarbijavaidlusi kohtuväliselt lahendavate üksuste usaldatavusele ning tehti ettepanekuid võimalikeks muudatusteks tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise paremaks korraldamiseks.3 Rahandusministeerium kooskõlastas väljatöötamiskavatsuse ja Justiitsministeerium tegi põhimõttelise märkuse, et ei saa toetada ettepanekut teha tarbijavaidluste komisjoni otsused siduvaks ja täitemenetluse korras täitmisele pööratavaks, kui ei ole saanud tutvuda tarbijavaidluste komisjoni täpsema kavandatava menetluskorraga. Esitasime Justiitsministeeriumile 18. jaanuaril 2021 täiendavad selgitused, vastused VTK-le tagasisides esitatud küsimustele ning tarbijavaidluste komisjoni täpsema kavandatava menetluskorra, 1 Veebis kättesaadav https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32013L0011&qid=1623054021029 2 Eelnõude infosüsteemis https://eelnoud.valitsus.ee/main#MW8vXiyC 3 Uuringu lõppraport on leitav https://www.mkm.ee/sites/default/files/tarbijavaidluste_kohtuvalise_lahendamise_voimalikud_mudelid_eestis.pd f milles on rohkem järgitud tsiviilkohtumenetluse seadustiku põhimõtteid ja mis olulisel määral sarnaneks töövaidluse menetlemise korrale töövaidluskomisjonis. Tarbijavaidluste komisjoni toimemudeli võimalike muudatuste osas toimusid kohtumised Justiitsministeeriumi esindajatega 18. jaanuaril ja 10. märtsil 2021. a. VTK kohta esitasid arvamuse Eesti Kaubandus- Tööstuskoda, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Kaupmeeste Liit, Harju maakohus ja Eesti Liisingühingute Liit. Eesti õigusruumis on tarbijavaidluste komisjon ainus seaduse alusel loodud vaidlusi kohtuväliselt lahendav organ, mille otsused ei ole täitmisele pööratavad. Komisjon tegutseb juba aastast 2004 ja komisjoni ülesandeks on lahendada tarbija avaldusi seoses tarbija ja kaupleja vahelisest lepingust tõusetunud probleemiga. Menetlus komisjonis on pooltele tasuta ja lõpeb kas pooltevahelise kokkuleppega või komisjoni soovitusliku otsusega, mille täitmine on kauplejale vabatahtlik. 2019. ja 2020. aastal tehtud komisjoni otsustest jäeti täitmata ligi veerand otsustest4. Tarbimiskeskkonna arengute jälgimise ja hindamise peamiseks instrumendiks on Euroopa Komisjoni koostatav tarbijatingimuste tulemustabel, mis kirjeldab ühtsetel alustel tarbijatingimusi kõigis liikmesriikides, Islandil ja Norras iga kahe aasta tagant.5 Tarbimiskeskkonna olukorda kirjeldab üldine tarbijatingimuste indeks, mis koosneb kolmest võrdset osakaalu omavast komponendist: 1) tarbijate teadlikkus ja usaldus (usaldus tarbijate eest seisvate asutuste/organisatsioonide ning hüvitusmehhanismide vastu, usaldus keskkonnaalaste märgiste ja toote ohutuse suhtes, tarbijate kindlustunne e-ostlemisel); 2) tarbijakaitsereeglite järgimine ja nende täitmise tagamine (tarbijate/kauplejate kokkupuude ebaausate kauplemisvõtetega, järelevalve tarbijakaitsereeglite täitmise üle); 3) kaebused ja tarbijavaidlused (vaidluste kohtuvälise ja kohtuliku lahendamise lihtsus, kauplejate teadlikkus ja valmisolek kasutada kohtuväliseid võimalusi tarbijavaidluste lahendamisel). Eesti puhul oli 2019. aastal avaldatud tarbijatingimuste tulemustabeli andmetel nõrgimaks komponendiks kaebused ja tarbijavaidlused. Selle komponendi väärtuseks Euroopa Liidus keskmiselt oli 59,5 ning Eesti puhul oli see näitaja 52,2. Võrreldes perioodiga 2014–2016 on Eesti näitaja langenud 8,6 punkti võrra. Eelnõu eesmärgiks on luua menetlusnormistik, mis võimaldaks avalduste kiire ja kvaliteetse menetlemise tarbijavaidluste komisjonis ja komisjoni otsuste täitmisele pööramise analoogselt töövaidlus- ja üürivaidluskomisjonide otsustega. Lisaks võimaldatakse eelnõuga lepitusmenetluse läbiviimist tarbijavaidluste komisjonis kui lepitusorganis lepitusseaduse tähenduses. Lepitusmenetluse eesmärgiks on võimaldada tarbijavaidluste komisjoni alalise liikme kui lepitusmenetlust läbiviiva isiku abil jõuda mõlemaid osapooli rahuldava kokkuleppeni lihtsamal ja vähem bürokraatlikumal moel. Tarbijavaidluste puhul on tegemist olukorraga, kus nõrgemas positsioonis olev tarbija vaidleb majanduslikult tugevamal positsioonil oleva ettevõtjaga ning püüab nendevahelises õigussuhtes oma õigusi maksma panna. Siiski võib ette tulla ka olukordi, kus nii tarbija kui kaupleja jaoks on probleemi lihtne ja kiire lahendamine olulisem kui oma õiguste kaitsmine ning sellisel juhul peaks olema tagatud võimalus lepitusmenetluse kasutamiseks. Lepitusorgani kinnitatud kokkulepe on täitedokumendiks täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 25 kohaselt. Kui 4 Tarbijavaidluste komisjoni tegevusaruanded: https://ttja.ee/komisjoni-otsused#vlanuete-aegumine 5 Euroopa Komisjon (2019). Consumer Conditions Scoreboard. Veebis kättesaadav - https://ec.europa.eu/info/files/consumer-conditions-scoreboard_en lepitusmenetluses kokkuleppe sõlmimiseni ei jõuta, on võimalik lahendada probleem tarbijavaidluste komisjoni tavamenetluses. Tarbijal ei ole kohustust pöörduda vaidluse lahendamiseks tarbijavaidluste komisjoni, vaid ta võib pöörduda ka otse kohtusse. Samas on tarbijavaidluste komisjonis võimalik lahendada vaidlus lihtsamini, kiiremini ja väiksemate kuludega. Tarbijavaidluste komisjoni menetluse usaldusväärsust ja tõhusust aitaks suurendada komisjoni menetluse tulemusena tehtava otsuse täitmisele pööramise võimalus, sarnaselt muudele seaduse alusel loodud vaidlusi kohtuväliselt lahendavatele organitele. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs. Kehtivas TKS-is käsitleb tarbijavaidluste komisjoni menetluskorda seaduse 6. peatükk. Kuna eelnõuga kavandatakse põhimõttelisi muudatusi ning menetluskorra senisest täpsemat regulatsiooni, siis on eelnõus kogu 6. peatükk uuesti sõnastatud. Eelnõu koosneb neljast paragrahvist. Paragrahvis 1 muudetakse tarbijakaitseseadust, täiendatakse paragrahvi 31 lõiget 1 ja sõnastatakse uuesti kogu selle 6. peatükk ning lisatakse rakendussäte. Paragrahvis 2 muudetakse täitemenetluse seadustiku § 2 lõiget 1 ning nähakse ette, et täitedokumendiks on ka tarbijavaidluste komisjoni jõustunud otsus ning kompromissi kinnitav komisjoni esimehe otsus. Paragrahvis 3 muudetakse riigilõivuseadust ja täiendatakse seda paragrahviga, millega kehtestatakse riigilõiv 15 eurot tarbijavaidluste komisjonile esitatud avalduse läbivaatamise eest. Paragrahvis 4 sätestatakse seaduse jõustumine 2023. aasta 1. jaanuaril. Eelnõu §-s 1 esitatakse uues sõnastuses tarbijakaitseseaduse 6. peatükk, milles sätestatakse tarbijavaidluse komisjoni pädevus, selle moodustamine ja komisjoni menetluskord. Tarbijakaitseseaduse uues sõnastuses koosneb 6. peatükk kuuest jaost ja viiekümne neljast paragrahvist. Esimeses jaos sätestatakse tarbijavaidluste komisjoni puudutavad üldsätted – komisjoni pädevus, komisjoni alaliste liikmete pädevused ja nõuded alalistele liikmetele ning teenistuse erisused, komisjoni kaasistujate nimetamine, nõuded kaasistujale ja nende pädevus ning komisjoni töökorralduse põhimõtted. Teises jaos sätestatakse tarbijavaidluste komisjoni menetluse põhimõtted. Kolmandas jaos reguleeritakse avalduse esitamist tarbijavaidluste komisjonile. Neljandas jaos on kehtestatud tarbijavaidluste komisjonis kui lepitusorganis läbiviidava lepitusmenetluse erisused ja viiendas jaos on reguleeritud tarbijavaidluse läbivaatamise menetlus tarbijavaidluste komisjonis. Kuues jagu sisaldab sätteid tarbijavaidluste komisjoni otsuse tegemisele, selle vormistamisele, kättetoimetamisele ja jõustumisele. TKS § 31 täiendatakse lõikega 11 nii, et laiendatakse juurdepääsu vaidluste kohtuvälise lahendamise üksusele. Kehtiv seadus näeb ette, et tarbijavaidluste komisjon võtab menetlusse vaidluse, mille üheks osapooleks on Eestis asutatud kaupleja. Muudatuse järgi võib komisjonis lahendada ka vaidlust, mis on seotud teises liikmesriigis asutatud ettevõtjaga, kui vaidluse pooleks oleva tarbija elukoht on Eestis ja lepingule kohaldub Eesti õigus ning ettevõtja on nõus tarbijavaidluse lahendamisega komisjonis. Kehtiva TKS § 31 lg 2 kohaselt loetakse kaupleja asutamiskohaks mh juhatuse peamist tegevuskohta, sh filiaali, esinduse või muu ettevõtte asukohta. Seega tuleb ette olukordi, kus komisjonil on tarvis kaupleja poole pöörduda kontrollimaks, kus on kaupleja tegevuskoht. Selle käigus saab komisjon vajadusel küsida ka kaupleja nõusolekut. Samas võib asjakohane nõusolek olla kaupleja poolt juba enne eraldi antud, näiteks tarbijaga sõlmitud lepingutingimuste kaudu (sh läbi Internetipõhise kauplemiskoha tingimustega nõustumise, kui seal on asjakohane kohustus kauplejale ette nähtud). TKS § 36 lg 1 täiendatakse nii, et tarbijakaitseseaduses sätestatud juhul võib menetluse tulemuseks olla tarbijale siduv otsus. TKS §-s 40 sätestatakse tarbijavaidluste komisjoni staatus ja pädevus. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga komisjoni pädevus ei muutu. Komisjon lahendab vaidlusi, mis on seotud Eestis asutatud kauplejaga. Direktiivi 2013/11/EL artikkel 5 lõike 1 kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et tarbijavaidluste puhul, mille pooleks on nende territooriumil asutatud kaupleja, saab tarbija esitada avalduse vaidluste kohtuvälise lahendamise üksusele, mis vastab direktiivis sätestatud nõuetele. Direktiiv võimaldab liikmesriikidel kasutada erinevaid vaidluste kohtuvälise lahendamise menetlusi (lepitusmenetlus ja kokkulepe, üksus soovitab lahendust või määrab lahenduse). Direktiivi põhjenduspunktis 7 on märgitud, et piiriülese kaubanduse ja isikute liikuvuse suurenemise tõttu on tähtis, et vaidluste kohtuvälise lahendamise üksused menetleksid piiriüleseid vaidlusi tulemuslikult. Direktiivi 2013/11/EL põhjenduspunkti 26 kohaselt peaks liikmesriikidel olema võimalik otsustada kasutada teises liikmesriigis asutatud vaidluste kohtuvälise lahendamise üksusi või piirkondlikke, rahvusvahelisi või üleeuroopalisi vaidluste kohtuvälise lahendamise üksusi, kui eri liikmesriikidest pärit kauplejad kuuluvad sama vaidluste kohtuvälise lahendamise üksuse alla. Seega võib kaupleja ennast allutada näiteks rahvusvahelise vaidluste kohtuvälise lahendamise üksuse alla või siis võib liikmesriik kohustada tema territooriumil asutatud kauplejat osalema selle liikmesriigi vaidluste kohtuvälise lahendamise üksuse menetluses. Kohtualluvuse kindlaksmääramisel tarbijalepingute puhul kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga käsitlevad eelnõukohased sätted tarbijavaidluste komisjoni kui üht organit, millel on alalised liikmed ja koosseisulised liikmed (kaasistujad). Komisjoni kui organi tegevust hakkab korraldama juhtiv esimees, näiteks jagab konkreetsed vaidlused esimeeste vahel ära. Alaline liige, kellele konkreetne vaidlus menetlemiseks anti, kujundab koosseisu, mis seda konkreetset vaidlust lahendama asub. TKS uue § 40 lõike 1 kohaselt on tarbijavaidluste komisjon Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi ka TTJA) juures tegutsev tarbijavaidlusi kohtuväliselt lahendav organ riigivastutuse seaduse § 15 lõike 2 punkti 1 tähenduses. Võrreldes tarbijavaidluste komisjoni kehtiva regulatsiooniga on eelnõus täpsustatud, et tarbijavaidluste komisjoni suhtes kohaldub riigivastuste seaduse § 15, mille alusel on isikul õigus nõuda komisjoni menetluse käigus tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui komisjon on tarbijavaidlusasja menetluse käigus toime pannud kuriteo. Komisjonis lahendatav vaidlus on TKS 6. peatüki tähenduses tarbijavaidlusasi. TKS § 40 lõike 2 järgi on komisjon sõltumatu ja erapooletu ning lähtub tarbijavaidluse lahendamisel seadusest ja muudest õigusaktidest. Ka komisjoni alalised liikmed peavad olema menetluse läbiviimisel ning lahendi tegemisel erapooletud ning lähtuma vaid õigusaktidest. Lõikes 3 on täpsustatud olukorrad, millisel juhul ei ole vaidluse lahendamine tarbijavaidluste komisjoni pädevuses. Selles osas ei ole muudatusi võrreldes kehtiva regulatsiooniga. Komisjoni pädevuses ei ole lahendada vaidlusi, mis puudutavad mittemajanduslike üldhuviteenuste ja tervishoiuteenuste, samuti avalik-õigusliku isiku pakutava haridusteenuse osutamist. Tervishoiuteenuseks on teenused, mida osutavad tervishoiutöötajad patsientidele nende tervise hindamiseks, säilitamiseks või taastamiseks, sealhulgas ravimite ja meditsiiniseadmete väljakirjutamine, väljastamine ja nendega varustamine. Komisjoni pädevusse ei kuulu ka selliste vaidluste lahendamine, mille puhul kahjunõue tuleneb surmajuhtumist, kehavigastusest või tervisekahjustusest. Tarbijavaidluste komisjon ei lahenda ka vaidlusi, mille kohustuslik kohtuvälise lahendamise kord on ette nähtud teistes seadustes. TKS §-i 41 kohaselt on tarbijavaidluste komisjon kollegiaalne organ, kuhu kuuluvad alalised liikmed ja koosseisulised liikmed. Alalised liikmed on sisult tänased komisjoni esimehed, kuid selguse mõttes nimetatakse neid edaspidi alalisteks liikmeteks, ning esimeheks nimetatakse komisjoni kui organi tööd korraldavat isikut. Koosseisulised liikmed on aga ettevõtlus- või kutseliitude ning tarbijaühenduste esindajad. Neid nimetatakse nii kehtivas korras kui eelnõus komisjoni kaasistujateks. Komisjoni alalised liikmed nimetab valdkonna eest vastutav minister viieks aastaks. Alalised liikmed valitakse avaliku konkursi alusel ja ettepaneku ministrile isiku nimetamiseks komisjoni alaliseks liikmeks teeb selleks otstarbeks moodustatud nõustav komisjon. Vastava komisjoni moodustamist ja tegevust korraldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Kehtiva TKS regulatsiooni alusel kooskõlastab valdkonna eest vastutav minister komisjoni esimeeste nimekirja justiitsministriga ja kinnitab selle käskkirjaga. Ettepaneku isiku kandmiseks komisjoni esimeeste nimekirja teevad õiguse mõistmise või õigusteenuse osutamisega seotud isikute kutseühendused ning riigiasutused, esitades kandidaadi kohta andmed tema nime, töökoha ja kontaktandmete kohta. Seaduse kohaselt peab komisjoni esimehe kandidaadil olema magistrikraad õiguse õppesuunal või sellele vastav kvalifikatsioon, isik peab tundma tarbijaõigust ja omama vajalikke oskusi vaidluse lahendamise alal. Hetkel on tarbijavaidluste komisjoni esimeeste nimekirjas 12 isikut, kes tegelevad komisjonis tarbijavaidlusasjade lahendamisega lepingu alusel oma põhitöö kõrvalt. Tarbijavaidluste komisjoni alalise liikme ametikoha loomine võimaldab järjepidevat tegelemist tarbijavaidluste lahendamisega ning spetsialiseerumist teatud valdkondadele, mis suurendab vaidlusi lahendavate alaliste liikmete asjatundlikkust ja kompetentsi ning võimaldab tõsta otsuste kvaliteeti ja tagada ühetaolisem lähenemine vaidluste lahendamisel. Ka 2019. a läbiviidud uuringus toodi välja TVK otsuste ebaühtlane kvaliteet ja sisulise analüüsi puudulikkus ning leiti, et otsuste põhjendamisel tuleks enam tähelepanu pöörata sellele, et otsust põhjendav arutluskäik oleks pooltele arusaadavam. Komisjoni valdkondliku kompetentsi suurendamiseks nähakse ette tasu ka komisjoni kaasistujatele. Kavandatavad muudatused peaks avaldama märkimisväärset positiivset mõju lahendite kvaliteedile ja menetluse tõhususele, läbi mille tõuseb üldine vaidluse osapoolte rahulolu menetlusega ja tarbijavaidluse lahendamisega. Komisjoni alaline liige teostab avalikku võimu avaliku teenistuse seaduse § 7 lõike 3 punktide 2, 8 ja 9 mõistes. Tarbijavaidluste komisjoni alaline liige pakub kiiret ja efektiivset võimalust vaidlused lahendada. Tegu on TTJA kui ametiasutuse pädevuses olevate poliitikat kujundavate otsuste rakendamisega praktikas, iga vaidluse lahendamine loob ka ise sisuliselt valdkondlikku praktikat. Sellist ülesannet pole avaliku võimu aredamise huvides anda üksnes eraõiguslikus suhtes olevale isikule. Tarbijavaidluste komisjoni alaliste liikmete seast määrab valdkonna eest vastutav minister esimehe, kelle ülesandeks on juhtida komisjoni alaliste liikmete tööd ja korraldada komisjoni ülesannete täitmine. Komisjoni kaasistujad nimetab TTJA peadirektor neljaks aastaks. Kaasistuja ei teosta avalikku võimu, vaid teeb üksnes avaliku võimu teostamist toetavaid tegevusi. Kaasistuja eesmärgiks on, sarnaselt töövaidluskomisjoni kaasistujale ja tööstusomandi apellatsioonikomisjoni täiendavale liikmele, näha vaidluse lahendamisel vaidlusasja eelkõige valdkondlikust, mitte juriidilisest aspektist. Eeldatavalt on kaasistujatel valdkonnaspetsiifilised teadmised ning see aitab kaasa konkreetse vaidlusasja efektiivsele ja kiirele lahendamisele. TKS §-des 411 ja 412 on täpsemalt sätestatud komisjoni esimehe, alalise liikme ja kaasistuja pädevus. Komisjoni esimees esindab ja juhib komisjoni tegevust ning korraldab komisjoni ülesannete täitmist. Näiteks tegeleb esimees alaliste liikmete töökorralduslike küsimustega (korraldab puhkusegraafiku koostamise, asendamised jm). Esimees jaotab tarbijavaidlusasjad alaliste liikmete vahel, lähtudes tarbijavaidluse olemusest ja alaliste liikmete töökoormusest. Konkreetne alaline liige, korraldab juba talle määratud tarbijavaidlusasja menetluse läbiviimise ja tarbijavaidlusasja lahendamise. Alaline liige otsustab avalduse menetlusse võtmise, korraldab avalduse läbivaatamise ettevalmistamise, vaatab läbi ja lahendab tarbijavaidlusasja ainuisikuliselt või moodustab selleks koosseisu, viib menetluspoolte soovil läbi lepitusmenetluse, vormistab komisjoni otsused menetlustoimingute kohta ning vaidluse sisulise lahendi kohta ning tagab tarbijavaidluse lahendamise seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. Kaasistujateks on ettevõtlus- ja kutseliitude ning tarbijaühenduste poolt esitatud esindajad, kes osalevad komisjoni koosseisus tarbijavaidlusasja läbi vaatamisel ja lahendamisel ja omavad hääleõigust otsuse tegemisel. TKS § 42 reguleerib tarbijavaidluste komisjoni töökorraldust ja komisjoni tegevusega seotud kulude kandmist. Tarbijavaidluste komisjoni töö tehnilise korraldamise ja asjaajamise tagab TTJA ning komisjoni tegevusega seotud kulud kaetakse selleks eraldatud vahenditest TTJA eelarvest. TTJA eelarves nähakse ette komisjoni alalise liikme palga ning tasud komisjoni kaasistujatele. Eelnõus on kavandatud volitusnorm valdkonna eest vastutavale ministrile määruse kehtestamiseks komisjoni alaliste liikmete ja kaasistujate töö tasustamise määrade kehtestamiseks. Lõike 1 kohaselt tagab komisjoni töö tehnilise korraldamise ja asjaajamise, sealhulgas istungi ruumi, istungi protokollimise ja otsuste avaldamise ning komisjoni ja komisjoni tegevuse kohta nõutava teabe esitamise Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Lõikes 2 sätestatakse, et komisjoni tegevusega seotud kulud, sealhulgas komisjoni esimeeste töötasu ja komisjoni kaasistujate tasud kaetakse TTJA eelarvest. Lõike 3 kohaselt makstakse komisjoni alalisele liikmele palka ja kaasistujatele tasu istungil osalemise aja ning materjalidega tutvumise eest. Analoogselt töövaidluskomisjoni juhataja palga määramisega seotakse ka tarbijavaidluste komisjoni alalise liikme põhipalk 80%–100% ulatuses riikliku lepitaja ametipalgaga. Alates 1. aprillist 2021 on riikliku lepitaja ametipalk 3722,60 eurot. Tarbijavaidluste komisjoni esimehe põhipalk moodustab vähemalt 80% riikliku lepitaja ametipalgast ja oleks seega vähemalt 2978 eurot. Tarbijavaidluste komisjoni alalise liikme palk võib olla 80 kuni 100% riikliku lepitaja ametipalgast. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor otsustab komisjoni alalise liikme palga suuruse, arvestades valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud tasustamise määrasid. Tarbija ja kaupleja vahelises vaidluses lahendab tarbijavaidluste komisjon õiguslikku vaidlust ja seega mõistab õigust selle sisulises tähenduses. Võrdluseks näiteks on tööstusomandi apellatsioonikomisjoni alalise liikme põhipalk vähemalt 2500 eurot ja võimalik on ka lisatasu maksmine. Kehtiva seaduse alusel on majandus- ja taristuministri määrusega kehtestatud tarbijavaidluste komisjoni esimehe töötasustamise määr6, mille kohaselt on esimehe kuutöötasu aluseks kõrgemate riigiteenijate kõrgeima ametipalga ja koefitsiendi 0,55 korrutis. Alates 1.04.2021 on kõrgeim riigiteenija palk 6768,36 eurot. Tarbijavaidluste komisjoni esimehe töö tasustamisel lähtutakse seega 3722,60 euro suurusest palgamäärast, mille alusel arvutatakse päeva- ja tunnipalk. Kehtiva regulatsiooni alusel tasustatakse komisjoni esimehi vastavalt töötatud tundide arvule, kusjuures ühe vaidluse menetlemise eest makstav töötasu ei või ületada 170 eurot. Analoogselt töövaidluskomisjoni kaasistujatele kavandatakse eelnõus ka tarbijavaidluste komisjoni kaasistujatele tasu maksmist komisjoni istungil osalemise ja tarbijavaidlusasja materjalidega tutvumise aja eest. Kehtiva seaduse alusel tarbijavaidluste komisjoni kuuluvatele liikmetele tarbijavaidluse lahendamises osalemise eest tasu ei maksta, kuid suurendamaks põhjendatud ja arusaadavate otsuste hulka ning valdkonda tundvate ekspertide motivatsiooni osaleda tarbijavaidluste lahendamisel peaks selline muudatus olema positiivse mõjuga. Tasu maksmise aluseks on töölepinguseaduses sätestatud tunnitasu alammäär. Lõikes 4 on volitusnorm valdkonna eest vastutavale ministrile kehtestada määrusega komisjoni alaliste liikmete ja kaasistujate töö tasustamise määrad. Volitusnormi loogikat ei muudeta. Ka kehtiva seaduse alusel on valdkonna eest vastutaval ministril volitusnorm kehtestada määrusega komisjoni alaliste liikmete tasustamise määr ja tasu määramise alused. Seletuskirjale on lisatud liikmete tasustamise kohta alamakti kavand. Lõige 5 täpsustab, et kui kaasistuja ei ole TTJA ametnik või töötaja, makstakse talle tarbijavaidluste komisjoni koosseisu kaasistuja ülesannete täitmise eest tasu iga avalduse kohta, mille lahendamises ta osaleb. Lõikes 6 on volitusnorm valdkonna eest vastutavale ministrile vajadusel täpsustada määrusega komisjoni asjaajamis- ja töökorda. Kuivõrd kumbki, st lõikes 4 ja 5 nimetatud akt ei hakka reguleerima üksikjuhtumit, mõlemad kehtestatakse määratlemata isikute ringile ja tähtajatult, siis tuleb vormistada need määruste, mitte üksikaktidena. TKS §-s 43 sätestatakse nõuded komisjoni alalistele liikmetele ja nende teenistuse erisused. Lisaks täna kehtivas regulatsioonis sisalduvatele nõuetele peab komisjoni alaline liige oskama eesti keelt vähemalt C1-tasemel, olema ametikohale vajalike võimete ja isiksuseomadustega, kõrgete kõlbeliste omadustega (laitmatu reputatsiooniga, aus, viisakas) ega tohi olla süüdi mõistetud kuriteo toimepanemise eest, samuti ei tohi ta olla tagandatud kohtuniku, notari või kohtutäituri ametikohalt ega välja heidetud advokatuurist. Tarbijavaidluste komisjoni alalisele liikmele esitatavate kvalifikatsiooninõuete osas võetakse eeskuju töövaidluskomisjoni juhatajale ja riigihangete vaidlustuskomisjoni liikmetele esitatavatest nõuetest ning kohtute seaduses §-is 47 sätestatust, arvestades tarbijavaidluste komisjoni alalise liikme ameti erisusi kohtuniku eluaegselt antavast ametikohast. Selline kvalifikatsiooninõuete ühtlustamine aitab kaasa kohtuväliste vaidlusorganite töö kvaliteedi tõstmisele, jäädes seejuures lihtsustatuma värbamisprotsessi juurde. Lõikes 2 sätestatakse erisus, et tarbijavaidluste komisjoni alalisele liikmele ei kohaldata avaliku teenistuse seaduse loetletud sätted. Kohaldamisele ei kuulu näiteks sätted sisekonkursi korraldamise, ametikohale nimetamise õiguse, katseaja, palgakorralduse, tähtajalise üleviimise ja muud avaliku teenistuse seaduse sätted, mis ei taga ametikoha sõltumatust ja mille puhul on TKS-s sätestatud erinev kord. 6 https://www.riigiteataja.ee/akt/119022019033?dbNotReadOnly=true Lõigetes 3 ja 4 sätestatakse täiendavad erisused ja piirangud tarbijavaidluste komisjoni alalisele liikmele. Nimelt ei teostata komisjoni alalise liikme üle teenistuslikku järelevalvet ja alalisele liikmele distsiplinaarkaristuse määramise õigus on valdkonna eest vastutaval ministril. Komisjoni juhtiv esimees võib teha valdkonna eest vastutavale ministrile ettepanekuid komisjoni alalistele liikmetele distsiplinaarkaristuste määramise kohta. Komisjoni alaline liige ei või lisaks teenistusele tarbijavaidluste komisjonis töötada mujal kui õppe- või teadustööl. Sätete eesmärk on tagada komisjoni alaliste liikmete sõltumatus ja erapooletus tarbijavaidlusasjade lahendamisel. TKS §-s 44 sätestatakse tarbijavaidluste komisjoni kaasistujaks esitamine ja nõuded isiku kaasistujaks nimetamisel. Lõikes 1 sätestatakse, et ettepaneku isiku nimetamiseks komisjoni kaasistujaks teevad ettevõtlus- või kutseliidud või tarbijaühendused. Selles osas ei ole muudatusi võrreldes kehtiva regulatsiooniga, mille alusel on tarbijavaidluste komisjoni liikmetena kaasatud üle 20 ettevõtlusliidu esindaja. Ettepaneku tegemisel esitatakse isiku kohta tema nimi, töökoht ja kontaktandmed ning elulookirjeldus. Lõikes 2 nähakse ette, et kaasistuja volitused võib ennetähtaegselt lõpetada isiku esitanud organisatsiooni või isiku enda kirjalikul taotlusel. Lõikes 3 sätestatakse nõuded kaasistujale. Kaasistujaks saab olla tarbijaõigust või teatud majandusvaldkonda või kutseala tundev isik, kes ei ole süüdi mõistetud kuriteo toimepanemise eest ega ole pankrotivõlgnik ning kes oskab eesti keelt vähemalt B2-tasemel. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga on nõuded kaasistujale uuendus, mis on vajalik, et tõsta ja tagada tarbijavaidluste komisjoni menetluse ja otsuste usaldusväärsust. Kaasistujatele on ette nähtud ka tasu komisjoni menetluses osalemise eest. TKS 6. peatüki 2. jaos sätestatakse tarbijavaidluste komisjoni menetluse üldpõhimõtted, menetluse vorm, töökeel, poolte esindamine, menetluse läbiviimisega seonduvad tasud, selgituste andmine menetluses ning komisjoni liikmete taandumine. TKS §-s 45 sätestataks menetluse üldpõhimõtted, mis kehtiva regulatsiooniga võrreldes jäävad samaks. Lõikes 1 nähakse ette, et tarbijavaidluste komisjoni ülesandeks on efektiivse menetluse läbiviimine ning vaidluse lahendamine õiguspäraselt, kiirelt ja väikeste kuludega. Lõikes 2 sätestatakse komisjoni kollegiaalne vorm ja tarbijavaidlusasjade läbivaatamine üldjuhul komisjoni vähemalt kolmeliikmelise koosseisu poolt, kuhu kuuluvad liikmetena komisjoni alaline liige ja kaasistujatena võrdne arv ettevõtluspoole ning tarbijate huvide esindajaid. Lõikes 3 sätestatakse, et konkreetse tarbijavaidlusasja lahendamiseks nimetab komisjoni alaline liige kaasistujad tulenevalt vaidluse valdkonnast ja sisust. Lõikes 4 sätestatakse, et kui kaasistujaks nimetatud komisjoni liikmel ei ole mõjuval põhjusel võimalik tarbijavaidlusasja menetlemisel osaleda, teavitab ta sellest viivitamata komisjoni alalist liiget. Sellisel juhul valib komisjoni alaline liige uue kaasistuja. Lõikes 5 nähakse ette võimalus, et komisjoni alaline liige võib tarbijavaidlusasja läbi vaadata ja teha otsuse ainuisikuliselt, kui vaidluse asjaolud on selged. See võimaldab menetluse kiiremat ja efektiivsemat läbiviimist. TKS §-s 451 sätestatakse tarbijavaidlusasja menetlemise vorm ja menetlemise käigus kogutud andmete säilitamine. Lõikes 1 sätestatakse, et tarbijavaidlusasi lahendatakse kirjalikus menetluses. Lõikes 2 nähakse ette, et pool võib taotleda asja arutamist suulisel istungil. Komisjoni alaline liige võib jätta poole taotluse rahuldamata, kui tarbijavaidlusasja lahendamise ettevalmistamise käigus kogutud teabe ja tõendite alusel on vaidluse asjaolud selged ja otsuse tegemine tarbijavaidlusasjas on võimalik ilma suulise arutamiseta. Kehtiva regulatsiooni alusel on asja suulist arutamist võimalik taotleda vaid tarbijal, kuid eelnõuga kavandatav muudatus annab selle võimaluse ka kauplejale. Muudatuse eesmärk on tagada poolte võrdsed võimalused. Sealjuures näitab tarbijavaidluste komisjoni praktika, et ligi 75% tarbijavaidlusasjadest lahendatakse kirjalikus menetluses ja kui tarbija ongi taotlenud asja suulist arutamist, siis sageli kaupleja istungile ei ilmu, mistõttu võib eeldada, et kavandatav muudatus ei mõjuta oluliselt tarbijavaidluste komisjoni väljakujunenud praktikat. Lõikes 3 sätestatakse tarbijavaidluste komisjoni alalise liikme võimalus otsustada tarbijavaidlusasja menetlemisel korraldada selle suuline arutamine ja poolte ärakuulamine komisjoni istungil. Selline võimalus on ette nähtud ka kehtivas regulatsioonis. Kui tarbijavaidlusasjas kogutud teabe ja tõendite alusel ei ole võimalik vaidlust lahendada, võib olla mõistlik poolte suuline ärakuulamine, mille käigus on pooltel võimalik jõuda kokkuleppeni. Lõikes 4 sätestatakse, et tarbijavaidlusasja andmeid töödeldakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti andmekogus. Lõikes 5 ja 6 sätestatakse, et menetluse käigus kogutud andmeid ja dokumente säilitatakse pärast menetluse lõppemist üksnes nii kaua, kui see on vajalik poolte või avalikes huvides. Seejuures tuleb järgida isikuandmete kaitseks ettenähtud nõudeid. TKS §-s 452 reguleeritakse menetluslike toimingute tegemist otsusega. Menetluslike otsuste tegemise õigus on vaid komisjoni alalisel liikmel ja sellest peab nähtuma, kelle kohta on otsus tehtud ja mis on selle sisu. Kehtivas seaduses ei ole komisjoni menetlustoimingute läbiviimist täpsemalt reguleeritud. Eelnõuga kavandatakse mitmeid otsusega tehtavaid menetlustoiminguid erineva sisu ja eesmärgiga, sätestades sealjuures otsusele vaid minimaalsed ja eesmärgile suunatud nõuded. Säte on vajalik, et tagada tarbijavaidlusasja menetlemise läbipaistvus ja õiguspärasus, mis on eelduseks võimalusele, et tarbijavaidlusasjas tehtud sisuline otsus on täitedokumendiks täitemenetluse seadustiku tähenduses. TKS §-s 46 sätestatakse komisjoni töökeel. Keeleseaduse (RT I, 13.03.2019, 80) § 10 lõige 3 kohustab kohtueelse menetluse keelekasutuse sätestama asjakohase seadusega. Kehtivas regulatsioonis on keeleseadusest tulenev kohustus täitmata. Lõikes 1 nähakse ette, et komisjoni töö, sealhulgas protokollimine, toimub eesti keeles. Nähakse ette ka võimalus, et tarbijavaidlusasja menetlus ja istung võib toimuda muus keeles, kui pooled ja komisjoni liikmed sellega nõustuvad. Seega näiteks olukorras, kus komisjon liikmed näevad, et asjaolud on nii keerulised, et on selge, et vaidluse menetlemine muus keeles ei ole mõistlik, ei pea nad olema muukeelse menetlusega nõus. Istungi pidamine muus keeles protokollitakse sarnaselt menetluses tehtud muudele avaldustele. Lõikes 2 sätestatakse, et nii tarbija, kaupleja kui komisjoni liige, võib oma nõusoleku igal ajal tagasi võtta, kui ta hindab, et tema keeleoskus on ebapiisav saamaks aru menetluse käigust või väljendamaks end selgelt oma õiguste kaitseks. Lõike 3 kohaselt, kui pool ei valda eesti keelt või tal ei ole menetluses eesti keelt valdavat esindajat, samuti juhul, kui isik vajab viipekeeletõlgi tuge, tuleb tal leida endale tõlk, et menetluse käigust aru saada ja vajadusel istungil osaleda. Istungi toimumise aega on võimalik edasi lükata, kui poolel ei õnnestu selleks ajaks tõlki leida. Eesti viipekeeletõlki vajaval isikul on tõlgiteenuse saamiseks võimalik pöörduda kohaliku omavalitsuse poole, kelle ülesandeks on sotsiaalhoolekandeseaduse § 15 alusel tagada puudega isikule tema abivajadusest tingitud takistuste vähendamiseks vastav abi, sealhulgas vajaliku tõlketeenuse korraldamine. Tarbijavaidluste komisjonis tarbijavaidlusasja lahendamisel kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Tõlkekulud on menetluskulud tsiviilkohtmenetluse seadustiku tähenduses. Tarbijavaidluste komisjoni ülesandeks on lahendada tarbijavaidlust ning komisjoni pädevuses ei ole lahendada ja otsustada protsessuaalsete kulude otstarbekuse ja mõistlikkuse üle. Tarbijavaidluste komisjoni pöördumine on tarbija võimalus, mitte kohustus. Vaidluse lahendamiseks on võimalik pöörduda otse kohtusse. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga ei ole menetluskulude kandmise osas muudatusi. TKS §-s 47 kehtestatakse riigilõivu tasumise kohustus tarbijavaidluste komisjonile esitatud avalduse läbivaatamise eest. Tarbija tasub riigilõivu avalduse esitamisel ja lisab avaldusele riigilõivu tasumise kontrollimist võimaldavad andmed. Riigilõivu suuruseks on kavandatud 15 eurot. Riigilõivu suuruse määramisel on arvestatud tarbijavaidluste komisjonile esitatud avalduse eelmenetlusega tegeleva juristi töötasu (1700 eurot) ja eelmenetlusele kuluvat aega (kaks töötundi). Sellisel juhul on arvestuslik keskmine tunnitasu 13,5 eurot ja kahe töötunni eest on personalikulu 27 eurot. Lisaks personalikulule lisanduvad ka teatud tugiteenuste ja majandamiskulud. Avalduse eelmenetluse raames toimub esitatud avalduse registreerimine, esmane andmete ja dokumentide kontrollimine, puuduste kõrvaldamiseks toimingute tegemine. Eelmenetluse toimingud sisaldavad ka vajadusel andmete kontrollimist teistest infosüsteemidest (äriregister, rahvastikuregister) ning vajadusel avaldajale tema õiguste ja kohustuste selgitamist. Riigilõiv suuruses 15 eurot kataks umbes poole avalduse eelmenetlusega seonduvast personalikulust. Riigilõivu kehtestamise eesmärgiks on vähendada tarbijavaidluste komisjoni halduskoormust seoses tarbijate esitatavate läbi mõtlemata pahatahtlike ja põhjendamatute avaldustega, millega kaasneb kohustus need läbi vaadata ja vormistada menetlusse võtmisest keeldumise otsused. Kehtiva seaduse alusel toimub vaidluse lahendamine tarbijavaidluste komisjonis nii tarbijale kui kauplejale tasuta. Riigilõivu kavandamisel on kasutatud eeskujuna Taani mudeli vastavat elementi. Taani süsteemis eksisteerivad nii eraõiguslikud riiklikult tunnustatud vaidlusi kohtuväliselt lahendavad üksused kui ka avalik-õiguslikud üksused. Taani süsteemi iseloomustab väga tugev spetsialiseerumine, mis väljendub vaidlusi kohtuväliselt lahendavate üksuste suures arvus. Ernst & Young’i uuringus kirjeldatud Taani tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise süsteemis on kasutusel sisenemistasu tarbijatele 100-500 DKK (13-67 eurot)7, olenevalt menetlusetapist. Sisenemistasu 100 DKK, mis ei kuulu tagastamisele, tuleb tasuda vaidluste lahendamise keskusele avalduse esitamisel. Tarbija avaldusega tegelev menetleja viib läbi vahendusmenetluse, mille eesmärgiks on saavutada pooltevaheline vabatahtlik kokkulepe. Kui pooled vabatahtliku kokkuleppeni ei jõua, saab tarbija teha avalduse tarbijavaidluste komisjonile, tasudes 400 DKK (54 eurot) suuruse sisenemistasu, mis tagastatakse tarbijale juhul, kui tema nõue rahuldatakse või kui menetlus lõpetatakse tulemuseta. Fikseeritud summas riigilõivu kehtestamine on kooskõlas direktiiviga 2013/11/EL, mille kohaselt peavad vaidluste kohtuvälised menetlused olema tarbijatele kättesaadavad ning vaidluste lahendamine olema tarbijale tasuta või sümboolse tasu eest. Ernst & Young’i uuringu raames läbiviidud küsitluse tulemustest selgus, et 54% tarbijatest on nõus maksma avalduse esitamise eest tasu, olenevalt muidugi summa suurusest. Lisaks 28% tarbijatest oleks nõus maksma tasu juhul, kui see tagastatakse tarbijale positiivse lahendi korral. Seega on 82% tarbijatest põhimõtteliselt nõus maksma teatud tasu.8 7 E&Y (2019). Tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise võimalikud mudelid Eestis – lõpparuanne, 17.12.2019, lk 56-60 8 E&Y (2019). Tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise võimalikud mudelid Eestis – lõpparuanne, 17.12.2019, lk 107 Eelnõus kavandatud § 49 lõike 2 kohaselt võib tarbijavaidluste komisjon otsustada tarbija nõuet rahuldavas otsuses riigilõivu hüvitamise kaupleja poolt. TKS § 48 reguleerib poole esindamist tarbijavaidluste komisjoni menetluses. Kehtivas seaduses esindamise regulatsioon puudub. Lõikes 1 sätestatakse, et pooled võivad komisjoni menetluses osaleda ise või kasutada esindajat. Tarbija võib tarbijavaidluste komisjoni pöörduda isiklikult või esindaja kaudu. Lõikes 2 sätestatakse, et esindusele kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses esinduse kohta sätestatut. Sätte kohaselt võib esindusõigus tuleneda nii tehingust (volitusega) kui ka seadusest (seadusjärgne esindusõigus). Tarbija esindajaks võib olla ka tarbijaühendus tulenevalt TKS § 19 lõike 2 punktis 6 sätestatud tarbijaühenduse õigusest. Lõikes 3 sätestatakse komisjoni alalise liikme kohustus kontrollida esindaja esindusõiguse olemasolu. Kui isikul esindusõigus puudub, keelab komisjoni alaline liige isikul menetluses osaleda. Tarbijavaidluse poolel on õigus nõuda teise poole esindaja esindusõiguse kontrollimist igas menetlusstaadiumis. Esindusõiguse olemasolu ei ole vaja kontrollida juhul, kui esindajaks on advokaat. Advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu. TKS § 49 reguleerib menetluskulude kandmist. Lõikes 1 sätestatakse, et tarbijavaidlusasja lahendamisel komisjonis kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Lõikes 2 sätestatakse erisus, mille kohaselt võib komisjon tarbija nõuet rahuldavas otsuses kohustada kauplejat hüvitama tarbijale tema tasutud riigilõiv. Lisaks võiks komisjon tarbija nõuet rahuldavas otsuses kohustada kauplejat hüvitama ka vaidluse lahendamiseks vajaliku eksperdiarvamuse saamisega seotud kulu, kui seaduse kohaselt oli vaidlusaluse lepinguga seotud tõendamiskoormus kauplejal, kuid kaupleja asjaolusid ei tõenda. Nimetatud kulude väljamõistmise kauplejalt otsustab tarbijavaidluste komisjon ja see kajastub komisjoni otsuses. Lõikes 3 sätestatakse, et tarbijavaidlusasja lahendamisel tekkinud kulud on kohtuvälised kulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 144 punkti 4 tähenduses. Seega tarbijavaidlusasja menetlemisega komisjonis seotud kulude kui kohtueelse menetluse kulude hüvitamist on võimalik nõuda hilisemas kohtumenetluses. TKS §-s 491 sätestatakse, et analoogselt töövaidluskomisjonile on tarbijavaidlusasja arutamine komisjonis avalik, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Eelnõu alusel ei ole tarbijavaidlusasja arutamine komisjonis avalik, kui seda tehakse lepitusmenetluses või kui menetlus on kuulutatud kinniseks vastavalt eelnõu §-le 492. Tarbijavaidluste komisjoni istungi edastamisele ja salvestamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 42 lõikeid 1 ja 2, mille kohaselt on avalikul istungil lubatud teha märkmeid, pildistada, filmida või helisalvestada istungit ning kinnisel istungil võib komisjon lubada vaid märkmete tegemist. TKS §-s 492 nähakse ette, et tarbijavaidlusasja menetluse võib kuulutada kinniseks kas komisjoni alalise liikme omal algatusel või poole põhjendatud taotluse alusel, kui see on vajalik poole huvides tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel. Menetluse kinniseks kuulutamisele ja kinnisele istungile isiku lubamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku menetluse kinniseks kuulutamise sätteid. Sätte eesmärgiks on võimaldada tarbijavaidluste komisjoni istungi kinniseks kuulutamine, kui selleks on tsiviilkohtumenetluse seadustikust tulenev alus. Imperatiivne menetluse avalikkus tarbijavaidluste komisjonis välistaks näiteks tarbijate pöördumised, kelle vaidlus on seotud delikaatsete isikuandmetega või nende kauplejate osalemise menetluses, kellega seonduva vaidluse lahendamise käigus esitatava teabe puhul võiks olla tegemist ärisaladusega. Kehtiva TKS-i tarbijavaidluste komisjoni regulatsioon ei sisalda sätteid komisjonis läbiviidava menetluse avalikuse ega kinniseks tunnistamise kohta. TKS §-s 493 sätestatakse, et tarbijavaidluse menetlemise peatamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 356 lõikeid 1 ja 2. Tarbijavaidlusasja menetlus komisjonis peatatakse, kui komisjoni otsus sõltub teise käimasoleva kohtumenetluse esemest või peatatakse Riigikohtu menetluses oleva põhiseaduslikkuse järelevalve asja lahendamise ajaks, kui Riigikohtu otsus võib mõjutada tarbijavaidlusasjas kohaldamisele kuuluva õigusakti kehtivust. TKS §-s 50 nähakse ette komisjoni liikme taandumise kohustus. Lõikes 1 sätestatakse, et komisjoni liige peab ennast menetlemisest taandama, kui ta on olnud samas tarbijavaidlusasjas lepitajaks või kui esineb mõni tsiviilkohtmenetluse seadustiku §-s 23 nimetatud asjaolu. Tarbijavaidluste komisjoni alaline liige ja kaasistuja on kohustatud ennast taandama, kui esineb asjaolu, mille ilmnemisel või kahtlusel tekib poolel õigus taandamisavalduse esitamiseks ja komisjoni liikmel kohustus enda taandamiseks. Muu hulgas on komisjoni alalisel liikmel kohustus ennast taandada, kui ta on samade poolte vahel samas vaidluses olnud lepitajaks. Taandamise võimaldamine ja kohustamine on oluline, et tagada erapooletus tarbijavaidlusasja lahendamisel ja otsuse tegemisel. Taandamise aluste puhul on eelnõus viide tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 23 nimetatud kohtuniku taandumise alustele. Ka kehtiv tarbijavaidluste komisjoni regulatsioon (TKS § 42) sisaldab komisjoni esimehe ja liikme taandumise kohustust, sätestades ka taandumise alused, mis sisuliselt kattuvad tsiviilkohtumenetluse §-s 23 nimetatud alustega. Analoogselt töövaidluskomisjoni regulatsiooniga on eelnõus õigusselguse huvides sätestatud tarbijavaidluste komisjoni liikmete taandamise alused läbi viite tsiviilkohtumenetluse seadustiku vastavale sättele. Tarbijavaidluste komisjoni menetluse usaldusväärsuse ja erapooletuse tagamiseks on komisjoni liikmete taandumise kohustus oluline, vaatamata sellele, et tegemist on kohtuvälise menetlusega. Lõikes 2 nähakse ette, et tarbijavaidluse pool võib seaduses ettenähtud juhul esitada avalduse komisjoni liikme taandamiseks. TKS §-501 on reguleeritud taandamisavalduse esitamine ja läbivaatamine täpsemalt, kui seda reguleerib kehtiv seadus. Kehtiva regulatsiooni alusel lahendas taandumisteate TTJA peadirektor või tema volitatud isik. Eelnõus on taandamisavalduse esitamine ja läbivaatamine reguleeritud sarnaselt töövaidluskomisjoni regulatsioonile. Lõikes 1 sätestatakse, et komisjoni kaasistuja taandamise avaldus esitatakse vastava tarbijavaidlusasja menetlevale komisjoni koosseisule hiljemalt istungil enne asja sisulise arutamise algust. Hiljem võib taandamisavalduse esitada üksnes juhul, kui pool sai taandamise alusest teada pärast sisulise arutamise algust. Taandamise avaldus tuleb esitada esimesel võimalusel pärast seda, kui isik on teada saanud taandamise aluseks olevast asjaolust. Nii komisjoni liikmetel kui menetlusosalistel on võimalik tutvuda menetlusega seotud isikutega ning kui esinevad asja arutamist taksitavad taandamise alused, siis tuleb sellest teada anda juba enne istungit või siis hiljemalt istungi ajal, enne asja sisulise arutamise algust. Taandamisavalduse esitamisel istungil lükatakse istung edasi. Lõikes 2 nähakse ette, et kirjaliku menetluse puhul määratakse taandamisavalduse esitamise tähtaeg tarbijavaidlusasja menetlusse võtmise kohta tehtavas komisjoni esimehe määruses. Lõikes 3 sätestatakse, et taandamisavalduse rahuldamine või rahuldamata jätmine otsustatakse kolme tööpäeva jooksul avalduse esitamisest arvates. Lõikes 4 nähakse ette, et komisjoni kaasistuja taandamise avalduse vaatab läbi taandatavaga samasse komisjoni koosseisu kuuluv komisjoni alaline liige. Taandamisavalduse rahuldamisel asendab komisjoni alaline liige taandatud kaasistuja. Lõikes 5 reguleeritakse komisjoni alalise liikme taandamise avalduse läbivaatamist. Tarbijavaidluste komisjonis lahendavad vaidlusi hetkel 12 esimeest ja edaspidi on plaanitud tarbijavaidlusi lahendama kolm alalist liiget, kelle seast määratakse komisjoni tööd juhtiv esimees. Vaidlust menetlema määratud komisjoni alalise liikme taandamise avalduse vaatab läbi komisjoni juhtiv esimees. Komisjoni esimehe taandamisavalduse vaatab läbi komisjoni alaline liige. Taandamisavalduste jaotamise otsustamine alaliste liikmete vahel võib, aga ei pea olema eelnevalt kokku lepitud. Kui komisjoni liikme taandamise avaldus jäetakse rahuldamata, võib komisjoni alalise liikme taandamiseks pöörduda kirjalikult kolme tööpäeva jooksul taandamisavalduse rahuldamata jätmise otsusest teada saamisest arvates tarbijavaidluste komisjoni kaudu TTJA peadirektori poole. Kui tarbijavaidluse pool tuvastab temaga seotud vaidlust lahendama määratud komisjoni alalise liikme taandamise aluseks oleva asjaolu, pöördub ta asjakohase avaldusega tarbijavaidluste komisjoni. Lõikes 6 sätestatakse, et komisjoni kogu koosseisu taandamise otsustab ja uue tarbijavaidlusasja läbi vaatava komisjoni alalise liikme määrab TTJA peadirektor. TKS §-s 502 reguleeritakse menetluse käigus pooltele selgituste andmist. Lõike 1 ja 2 kohaselt selgitab komisjoni alaline liige poolte lepitamise või kompromissi saavutamise huvides selgitada vaidluse pooltele vaidlusaluse lepinguga seotud nõudeid ja komisjoni praktikat nende osas. Menetluse käigus selgitab ta vajadusel pooltele menetlusega seotud asjaolusid ja või teha tarbijale ettepaneku avaldus tagasi võtta, kui komisjoni praktikast tulenevalt on kohaldatavate õigusaktide, komisjoni või kohtu otsuste alusel põhjendatud eeldada, et vaidlus lahendatakse tema kahjuks. TKS §-s 503 nähakse ette komisjoni alalisele liikmele võimalus kasutada TTJA teenistuja abi tarbijavaidlusasja ettevalmistamisel, sealhulgas poole esitatud teabe edastamine teisele poolele, täiendavate tõendite kogumine, asjakohaste päringute tegemine, samuti menetlusdokumentide vormistamisel ja kättetoimetamisel. TTJA-l on tarbijavaidluste komisjoni abistav roll ja see ei muutu võrreldes tarbijavaidluste komisjoni regulatsiooniga kehtivas seaduses. TKS §-s 504 sätestatakse, et tarbijavaidlusasja menetlemisel tarbijavaidluste komisjonis toimub menetlusdokumentide kättetoimetamine vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatule. Kehtivas seaduses ei ole täpsustatud, kuidas komisjoni menetlusdokumendid pooltele kätte toimetatakse. TKS § 59 lõikes 1 on sätestatud, et komisjoni otsuse ärakiri saadetakse pooltele posti või e-posti teel. Kuna tarbijavaidluste komisjon ei ole haldusorgan, siis õigusselguse huvides sätestatakse, et komisjoni menetlusdokumendi kättetoimetamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus menetlusdokumendi kättetoimetamise kohta sätestatut. Komisjoni menetlusdokumentideks on avaldus ja selle täiendused, kutse, otsus ja tarbijavaidlusasja menetluse lõpetamise määrus, samuti muud käesolevas eelnõus nimetatud menetlusdokumendid. Kättetoimetamise viisi valimisel peab tarbijavaidluste komisjon lähtuma seaduses sätestatud komisjoni ülesandest viia menetlus läbi efektiivselt, võimalikult kiiresti ja väikeste kuludega. TKS 6. peatüki 3. jaos reguleeritakse avalduse esitamist tarbijavaidluste komisjonile. TKS §-s 51 kehtestatakse tingimused avalduse esitamisele. Võrreldes tarbijavaidluste komisjoni regulatsiooniga kehtiva seaduse alusel (§ 46) on eelnõus avalduse esitamise täiendava tingimusena kehtestatud tarbija poolt riigilõivu tasumine ja riigilõivu tasumise kontrollimist võimaldavate andmete lisamine avaldusele. Samuti tarbija kinnitus selle kohta, et ta on teadlik komisjoni otsuse jõustumisest ja täitmiseks kohustuslikuks muutumisest 30 päeva möödumisel selle tegemisest, kui pooled ei pöördu samas vaidluses kohtusse. Kui tarbija soovib vaidluse lahendamiseks lepitusmenetluse läbiviimist, märgib ta seda avalduses ja võib avaldusele lisada omapoolse lepitusettepaneku. Avaldus esitatakse kirjalikult või elektrooniliselt komisjoni veebilehe kaudu. TKS §-s 511 nähakse ette, et kui tarbija esitatud avaldus ei vasta kehtestatud nõuetele, antakse tarbijale mõistlik tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Mõistlikuks tähtajaks peetakse üldjuhul 14- päevast tähtaega. Tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmisel jätab komisjoni alaline liige avalduse menetlusse võtmata, tagastades selle tarbijale. Analoogne säte sisaldub ka kehtivas seaduses (TKS § 46 lg 8). TKS §-s 512 sätestatakse avalduse menetlusse võtmine. Lõike 1 kohaselt otsustab komisjoni alaline liige avalduse menetlusse võtmise hiljemalt 21 kalendripäeva jooksul avalduse saamise päevast või puuduste kõrvaldamise tähtaja möödumisest arvates. Analoogne säte sisaldub ka kehtivas seaduses (TKS § 47 lg 4). Lõikes 2 nähakse ette, et enne avalduse menetlusse võtmise otsustamist on komisjoni alalisel liikmel õigus vajadusel ära kuulata ka vastaspoole seisukoht. Kuivõrd selleks hetkeks ei pruugi veel olla selge, kas tegemist on kauplejaga või hoopis nt teise tarbijaga, siis on sättes kasutatud sõna „vastaspool“, mitte „kaupleja“. Kui kaupleja tunnistab nõuet ja on rahuldab selle, teavitab komisjoni alaline liige tarbijat ja kauplejat menetluse mittealgatamisest seoses tarbija nõude vabatahtliku täitmisega. Lõike 3 kohaselt küsib komisjoni alaline liige ka kaupleja nõusolekut lepitusmenetluse läbiviimiseks, kui tarbija oma avalduses on seda soovinud. Kuigi lepitusseaduse § 22 lg 2 sätestab, et seaduses sätestatud juhtudel võib lepitusorgan poolt kohustada menetluses osalema, ei anta eelnõuga tarbijavaidluste komisjonile sellist võimalust. Erinevalt näiteks vaidlusest perekonnaasjas, kus poolte osalemine lepitusmenetluses on vajalik just lapse huvide kaitseks, on kaupleja ja tarbija vaheline vaidlus ja suhe loomult hoopis teistsugune ja ühe poole sundimine lepituses osalema, võib viia hoopis selleni, et tekib tugevam vastumeelsus. Lisaks võib kaupleja huvides olla just n-ö tavamenetluse läbimine, et saada selgust ja teada ka edaspidi, milline on õige käitumine teatud olukorras. Eeltoodust lähtuvalt ei looda komisjoni alalisele liikmele võimalust kaupleja kohustamiseks ja lepitusmenetlus saab toimuda ainult siis, kui mõlemad pooled on sellega nõus. Samas on komisjoni alalisel liikmel endiselt võimalus teha pooltele ettepanek sõlmida kompromiss. TKS §-s 513 sätestatakse avalduse menetlusse võtmata jätmise alused. Võrreldes kehtiva seadusega (§ 47 lõiked 1 ja 3) on ühe menetlusse võtmata jätmise alusena ettenähtud riigilõivu tasumata jätmine. Lõikes 1 täpsustatakse, et avalduse menetlusse võtmata jätmise otsustab komisjoni alaline liige menetlusliku otsusega ja sättes loetletakse avalduse menetlusse võtmisest keeldumise alused. Keeldumise alused tulenevad direktiivist 2013/11/EL. Avaldust ei võeta menetlusse, kui tarbija ei ole eelnevalt pöördunud kaebusega kaupleja poole ja ei ole sellega andnud kauplejale võimalust probleemi lahendamiseks. Avaldust ei võeta menetlusse ka juhul, kui avalduses esinenud puuduste kõrvaldamiseks määrati tähtaeg, kuid puudused jäid tähtajaks kõrvaldamata. Komisjoni menetlusse ei võeta tarbijavaidlust, mille lahendamine ei kuulu komisjoni pädevusse vastavalt seaduses sätestatule. Samuti ei võeta menetlusse vaidlust, mis on või on olnud teise tunnustatud vaidluste kohtuvälise lahendamise üksuse või kohtu menetluses samade poolte vahel ja samal alusel. Komisjon ei võta menetlusse tarbijavaidlust, mille teiseks pooleks oleva kaupleja suhtes on algatatud saneerimis- pankroti- või likvideerimismenetlus. Sellisel juhul ei ole kauplejal oma varade vaba kasutamise võimalust ning vaidluse menetlemine komisjonis ei annaks soovitud tulemust. Tarbija nõue kaupleja vastu tuleks sel juhul esitada pankrotimenetluses. Komisjoni menetlusse ei võeta tarbijavaidlust, mis on ilmselgelt sisutühi või pahatahtlik, või puudub tarbijal vajadus kaitse järele. Näiteks erinevalt sidevahendi abil sõlmitud lepingust ei ole tarbijal õigust tavakaupluses sõlmitud lepingust taganeda ja sellise nõude puhul tarbija õiguskaitsevajadus puudub. Lisaks võib esineda olukordi, kus nõue on sisutühi, näiteks nõuab tarbija piletiraha tagasi, kuna komöödia ei olnud tema arvates naljakas. Tarbijavaidluste komisjoni menetlus peab olema lihtne, kiire ja tõhus ning eelkõige on see mõeldud lihtsamate tarbijavaidluste kiireks lahendamiseks. Näiteks suuremate nõuetega seotud remondi- või ehitusteenustega seotud vaidlusi, mille puhul pooled ei ole valmis kompromissiks ja vaidluse lahendamiseks on vajalik ajamahukas ja kulukas ning keerukas ekspertiis, ei ole võimalik tähtaegselt lahendada kohtuvälises menetluses. Komisjon ei võta menetlusse avaldust nõudega, mille tarbija on juba varem sama kaupleja vastu esitanud ja seejärel nõudest loobunud, samuti avaldust nõudega, mida komisjon on juba varem lahendanud. Komisjon ei võta avaldust menetlusse ka siis, kui tarbija ei ole tasunud riigilõivu. Uus on eelnõus see, et avaldust ei võeta menetlusse siis, kui vaidlusaluse kauba või teenuse väärtus või tarbija nõude suurus on alla 50 euro. Kehtivas korras on alampiiriks 30 eurot, mis on kehtinud juba üle viie aasta. Arvestades inflatsiooni, on alampiiri tõstmine asjakohane ja vajalik. Siiski jääb komisjonile endiselt kaalutlusõigus, st juhul, kui vaidluse lahendamine on oluline praktika kujundamiseks, siis võib komisjon ka alla 50eurose nõude menetlusse võtta. Lõike 2 kohaselt tehakse tarbijale kirjalikult teatavaks tema avalduse menetlusse võtmisest keeldumine koos asjakohase põhjendusega. Menetlusse võtmata jätmise otsust ei saa vaidlustada, kuid tarbijal on võimalik sama asjaga uuesti komisjoni poole pöörduda. TKS §-s 514 reguleeritakse avalduse muutmist. Kehtivas regulatsioonis selline säte puudub. Lõike 1 kohaselt on tarbijal võimalik pärast avalduse esitamist selles sisalduvate nõuete muutmiseks või täiendamiseks esitada täiendavaid avaldusi. Tarbijavaidluste komisjoni praktika näitab, et tarbijavaidlusasja menetlemise käigus võib tarbija soovida oma nõuet menetluse kestel muuta või täiendada. Selliste olukordade reguleerimiseks ja tarbijavaidlusasja kiire lahendamise tagamiseks täpsustatakse avalduse muutmise võimalust. Tarbija võib avalduse muutmist taotleda ka suuliselt komisjoni istungil (lõige 3). Lõikes 2 täpsustatakse, millises osas on võimalik taotleda avalduse täiendamist pärast avalduse menetlusse võtmist. Võimalik on täiendada või parandada juba esitatud faktilisi või õiguslikke väiteid, kui sellega ei muudeta avalduse aluseks olnud põhilisi asjaolusid. Võimalik on taotleda nõude suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist, samuti esialgu nõutud eseme asemel asjaolude muutumise tõttu teise eseme või muu hüve nõudmist. Lõikes 4 sätestatakse, et avalduse muutmisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 376 lõikeid 1 ja 2. Nimetatud sätete alusel saab pärast avalduse menetlusse võtmist ja selle kauplejale edastamist, muuta avalduse eset vaid kaupleja või komisjoni esimehe nõusolekul. Komisjoni esimees nõustub avalduse muutmisega mõjuval põhjusel, eelkõige kui menetluses esitatud faktiväited ja tõendid võimaldavad muudetud avaldust lahendada kiiremini ja säästlikumalt. TKS §-s 515 reguleeritakse avaldusest loobumist. Ka kehtiva seaduse alusel on tarbijal võimalik avaldus tagasi võtta, kuid täpsemalt ei ole seda reguleeritud. Lõike 1 kohaselt võib tarbija avaldusest loobuda igal ajal enne tarbijavaidlusasjas tehtud otsuse jõustumist. Tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise direktiivi 2013/11/EL artikkel 9 lõike 2 punkti a) kohaselt peab tarbijal olema võimalus igal ajal menetlusest loobuda, kui menetluse teostamise viis teda ei rahulda. Lõike 2 kohaselt tehakse avaldusest loobumine komisjonile teatavaks kirjalikult või istungil ja viimasel juhul tarbija avaldus protokollitakse. Lõigete 3 ja 4 kohaselt lõpetab tarbijavaidluste komisjoni alaline liige menetlusliku otsusega tarbijavaidlusasja menetlemise pärast avaldusest loobumist või kui tarbija loobub avaldusest enne menetluse alustamist siis keeldub komisjoni alaline liige avalduse menetlusse võtmisest. Lõikes 5 sätestatakse tarbija avaldusest loobumise tagajärjed. Kui tarbija avaldusest loobub siis kaotab ta õiguse pöörduda sama nõudega tarbijavaidluste komisjoni. Tarbijale jääb aga õigus pöörduda sama vaidlusega kohtusse. Lõike 6 kohaselt selgitatakse tarbijale avaldusest loobumise tagajärgi. TKS §-s 516 reguleeritakse avalduste liitmist. Avalduste liitmisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 374 sätestatud tingimusi. Kui komisjoni menetluses on ühel ajal mitu üheliigilist tarbijavaidlusasja, milles on samad pooled või mille on esitanud tarbija erinevate kauplejate vastu või mille on esitanud erinevad tarbijad sama kaupleja vastu, võib need liita ühte menetlusse, kui nõuded on õiguslikult omavahel seotud ja nende ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat lahendamist või lihtsustab nende menetlemist. TKS 6. peatüki 4. jagu reguleerib lepitusmenetluse läbiviimist tarbijavaidluste komisjonis. Kehtiv regulatsioon ei sisalda sätteid tarbijavaidluste komisjoni kui lepitusorgani kohta ega reguleeri täpsemalt lepitusmenetluse läbiviimist. Eelnõuga võimaldatakse tarbijavaidluste komisjoni pöördumisel valida lepitusmenetlus tarbijavaidluste komisjoni alalise liikme vahendusel. Lepitusmenetlus ei ole avalik ja võimaldab jõuda vaidluse pooli rahuldava kokkuleppeni. TKS §-s 52 sätestatakse, et tarbijavaidluste komisjon on lepitusorganiks lepitusseaduse § 19 tähenduses ja komisjonis läbiviidavale lepitusmenetlusele kohaldatakse lepitusseaduses lepitusorgani tegevuse kohta sätestatut TKS-st tulenevate erisustega. Seega kohalduvad tarbijavaidluste komisjonile koos käesolevast eelnõust tulenevate erisustega lepitusseaduse §-d 19 kuni 29, mis reguleerivad komisjoni kui lepitusorgani poole pöördumist, avalduse menetlusse võtmisest keeldumist, lepitusmenetluse alustamist, lepituskohtumise läbiviimist, erialaasjatundjate ja tunnistajate kaasamist, lepituskokkuleppe sõlmimise ettepanekut, kokkuleppe kinnitamist, lepitusmenetluse lõpetamist ja kokkuleppe täitmist ning kohtusse pöördumist. Tarbijavaidluste komisjoni kui lepitusorgani poole pöördumisele, lepitusmenetluse alustamisele, lepituskokkuleppe sõlmimisele ja kohtusse pöördumisele kohaldatakse käesolevas eelnõus sätestatud erisusi. Tarbijavaidluste komisjonis kui lepitusorganis lepitusmenetlust läbiviivaks isikuks on tarbijavaidluste komisjoni alaline liige, kes ei ole sama vaidlust varem komisjonis menetlenud. TKS §-s 521 reguleeritakse tarbijavaidluste komisjoni kui lepitusorgani poole pöördumist. Lõikes 1 sätestatakse, et tarbijavaidluste komisjoni kui lepitusorgani poole pöördumisel kohaldatakse lepitusavaldusele käesoleva eelnõu §-s 51 avalduse esitamise kohta ja §-s 513 avalduse menetlusse võtmata jätmise kohta sätestatut. Samadele nõuetele vastava avalduse esitamine võimaldab lepitusmenetluse luhtumisel võtta tarbija taotlusel lepitusmenetluse aluseks olnud avaldus tarbijavaidluste komisjoni tavamenetlusse. Piirdumine ühe avaldusega on lihtsam tarbijale ning vähendab ka komisjoni halduskoormust. Lõikes 2 sätestatakse, et komisjonis alustatud tarbijavaidlusasja menetlemise kestel saab taotleda lepitusmenetlusse minekut kuni tarbijavaidlusasjas otsuse tegemiseni. Lõikes 3 sätestatakse, et kui pooled lähevad lepitusmenetlusse tarbijavaidluste komisjoni tavamenetluse kestel, võib tarbija taotleda lepitusmenetluse alustamist tarbijavaidluse lahendamise alustamiseks esitatud avalduse alusel. Lõikes 4 nähakse ette, et tarbija võib juba tarbijavaidluste komisjonile esitatavas avalduses välja pakkuda omapoolse lepituskokkuleppe. Lõikes 5 sätestatakse, et avaldusele või siis taotlusele lepitusmenetluse alustamiseks tuleb lisada poolte kirjalik või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tarbija ja kaupleja vahel sõlmitud kokkulepe lepitusmenetluse läbiviimiseks. Tarbija ja kaupleja kirjaliku kokkuleppega samaväärseks loetakse seda, kui tarbija on komisjonile esitatud avalduses osundanud lepitusmenetluse soovile ja kui komisjoni esimehe pöördumisel kaupleja poole on kaupleja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis andnud nõusoleku lepitusmenetluse läbiviimiseks. TKS §-s 522 reguleeritakse tarbijavaidluste komisjoni ja kohtusse pöördumist olukorras, kui lepitusmenetlus lõpeb lepituskokkuleppe sõlmimiseta, s.o, kui lepitusosaline avaldab tahet lepitusmenetlus katkestada või kui lepitaja katkestab lepitusmenetluse lepitusseaduse § 11 lõikes 4 või 5 nimetatud juhul. LePS § 11 lg 4 kohaselt võib lepitaja lepitusmenetluse katkestada mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui kokkuleppe saavutamine lepitusosaliste vahel on vähe tõenäoline või kui kõiki asjaolusid arvesse võttes ja lepitusosaliste huve kaaludes ei või oodata, et lepitaja jätkaks lepitusmenetlust, või kui juhtum ei sobi olemuslikult lepitusmenetluseks. Lõike 1 sätestab, et kui lepituskokkulepe jääb sõlmimata, jätkub sama tarbijavaidlusasja menetlemine tarbijavaidluste komisjoni tavamenetluses, välja arvatud juhul, kui tarbija seda ei soovi. Menetluse jätkumise komisjoni tavamenetluses, komisjoni erapooletuse tagamiseks, ei või seda tarbijavaidlusasja menetleda komisjoni alaline liige, kes oli lepitusmenetluses samas asjas lepitajaks. Lõikes 2 nähakse ette, et kui tarbijavaidlusasjas algatatakse tarbijavaidluste komisjoni menetlus ja selle kestel soovib tarbija minna lepitusmenetlusse ning lepitusmenetluses kokkulepet ei sõlmita, siis ei ole tarbijal enam õigust taotleda sama tarbijavaidlusasja lahendamist uuesti komisjoni menetluses. Sellisel juhul on tarbijal õigus pöörduda sama vaidluse lahendamiseks kohtusse. Kavandatav regulatsioon on sarnane töövaidluskomisjoni regulatsioonile ja võimaldab välistada olukorra, kus ühe vaidluse menetlemine komisjonis võib kesta väga pikka aega. TKS 6. peatüki 5. jaos reguleeritakse tarbijavaidluse lahendamist tarbijavaidluste komisjonis. Kehtiva seadusega võrreldes on eelnõus kavandatud regulatsioon täpsem ning sisaldab uusi sätteid tunnistaja kaasamise ja tunnistaja ütluste andmise kohta. Menetluse läbiviimise põhimõtted on samad, mis kehtivas regulatsioonis. TKS §-s 53 sätestatakse tarbija avalduse läbivaatamise ettevalmistamine. Lõikes 1 nähakse ette, et pärast tarbija avalduse menetlusse võtmist saadab komisjon avalduse kauplejale ja annab talle mõistliku aja jooksul võimaluse vastata ning esitada oma vastuväited koos asjakohaste tõenditega. Lõike 2 kohaselt, kui kaupleja tunnistab tarbija nõuet ja täidab selle, teeb komisjoni alaline liige menetluse lõpetamise otsuse. Kaupleja vastus, milles ta tunnistab tarbija nõuet ning tõend nõude rahuldamise kohta, saadetakse tarbijale ja pooli teavitatakse menetluse lõpetamisest. Lõike 3 kohaselt selgitab komisjoni alaline liige pooltele vajadusel täiendavate selgituste või tõendite esitamise vajadust ja teeb muud vajalikud toimingud tarbijavaidlusasja lahendamiseks. TKS §-s 531 sätestatakse tarbijavaidlusasja menetluse tähtaeg. Tarbijavaidlusasja läbivaatamine ja asjas otsuse tegemine peab toimuma 90 päeva jooksul avalduse menetlusse võtmisest arvates. Nimetatud tähtaeg tuleneb direktiivist 2013/11/EL. Komisjon võib pikendada nimetatud tähtaega, kui tegemist on eriliselt keeruka tarbijavaidlusasjaga. Pooli teavitatakse tähtaja pikendamisest ja antakse teada tarbijavaidlusasja menetlemise lõpetamise eeldatav aeg. Sarnaselt on menetluse tähtaeg reguleeritud ka kehtivas seaduses. TKS § 54 sisaldab sätteid tõendamise ja tõendite hindamise ning kogumise kohta. Analoogsed sätted tõendite esitamise ja hindamise kohta sisalduvad ka kehtivas seaduses (TKS § 46 lg 5 ja § 57 lg 2). Lõike 1 kohaselt peavad pooled tõendama asjaolusid, millele tuginevad nende nõuded, väited ja vastuväited. Seejuures tuleb arvestada ka võlaõigusseaduses poolte tõendamiskoormise kohta sätestatut. Lõikes 2 reguleeritakse tõendite hindamist. Tarbijavaidluste komisjon hindab tarbijavaidlusasjas esitatud tõendeid objektiivselt ning teeb tõendite põhjal kaalutletud otsuse komisjoni esimehe või komisjoni koosseisu siseveendumuse kohaselt. Lõikes 3 sätestatakse komisjoni õigus koguda tõendeid omal algatusel, kui see on vajalik poole õiguse tõhusaks kaitses ja tarbijavaidlusasja lahendamiseks. Komisjonil on omal algatusel õigus küsida pädeva järelevalveasutuse seisukohta vaidluse lahendamisel tähtsust omavates küsimustes. Näiteks vaidlusaluse asja lepingutingimustele vastavuse osas küsida turujärelevalveasutuse seisukohta asja nõuetele vastavuse kohta. TKS §-s 541 täpsustatakse, mida tarbijavaidlusasja lahendamisel loetakse tõendiks. Kehtivas seaduses taoline säte puudub. Lõikes 1 sätestatakse, et tõendiks võib olla tunnistaja ütlus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ja eksperdiarvamus. Komisjon võib lugeda asjaolude tõendamiseks muu hulgas menetlusosalise seletuse. Eelnõus on tõendeid reguleeritud tsiviilkohtumenetlusele sarnaselt, kuid lihtsustatult, arvestades vajadusega säilitada tarbijavaidluste komisjoni lihtne ja kiire menetlus. Kui tsiviilkohtumenetluses on tõendiks vaid poole vande all antud seletused, siis tarbijavaidluste komisjoni menetluses ei ole vande all seletuste andmine asjakohane. Lõikes 2 sätestatakse, et dokumentaalsele tõendile, asitõendile ja vaatlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-des 272–277 ja 285–291 sätestatut, arvestades käesoleva eelnõuga sätestatud erisustega. Tarbijavaidluste komisjoni menetlusele ei oleks mõistlik luua tsiviilkohtumenetlusest erinevat tõendite regulatsiooni, kuid tõendite ja nende esitamise puhul tuleb silmas pidada, et tarbijavaidluste komisjon on kohtuväline organ, mille menetlus peab olema lihtne ja kiire. Tõendi ja tõendi esitamise sätete puhul on kasutatud töövaidluskomisjonile sarnast regulatsiooni. TKS §-s 542 on reguleeritud tunnistaja kaasamine. Kehtivas seaduses asjakohane säte puudub ja kui tarbijavaidluse lahendamine eeldab tunnistajate ärakuulamist, on tänase regulatsiooni puhul komisjonil õigus tarbijavaidluse menetlemisest keelduda või selle menetlemine lõpetada. Eelnõuga kavandatava regulatsiooni puhul on üheks eesmärgiks jõuda tarbijavaidlusasja menetluse tulemusena pooltele õiguslikult siduva ja täitemenetluse korras täidetava otsuseni ning teiseks eesmärgiks on anda võimalus lahendada kohtuväliselt ka keerukamaid tarbijavaidlusi, kus õiguspärase ja kaalutletud otsuse tegemiseks oleks tunnistaja ärakuulamine vajalik. Eelnõuga võimaldatakse tarbijavaidluste komisjoni menetluses ka tunnistajate kaasamine. Lõikes 1 sätestatakse, et tarbijavaidluste komisjoni menetluses toimub tunnistaja kaasamine poole taotluse alusel. Taotluses märgitakse tunnistaja nimi ja asjaolud, mille kohta tunnistaja ütlusi annab, et komisjon saaks otsustada tunnistaja kaasamise vajaduse üle. Lõike 2 kohaselt saab tunnistajaks olla kolmas isik, kes teab või võib teada asjaolusid, mis on tarbijavaidlusasja lahendamisel olulised. Lõikes 3 antakse tarbijavaidluste komisjonile õigus mitte rahuldada tunnistaja kaasamiseks esitatud taotlust, kui komisjoni hinnangul ei ole kolmanda isiku kaasamine ja temalt ütluste saamine vajalik, arvestades tarbijavaidlusasja asjaolusid. Tunnistaja kaasamise taotluse rahuldamata jätmise õiguse andmine komisjonile on vajalik, et ära hoida menetlusosaliste pahatahtlikku menetluse takistamist ning komisjonile asjatu halduskoormuse tekitamist. TKS §-s 543 reguleeritakse tunnistaja ütluste andmist. Lõike 1 kohaselt on annab tunnistaja ütlusi kirjalikult, vastates komisjoni esimehe esitatud küsimusele ettenähtud tähtaja jooksul. Ütluse kirjaliku andmise eelduseks on komisjoni hinnang, et kirjalik ütlus on tõendamiseks piisav küsimuse sisu ja tunnistaja isikut arvestades. Lõikes 2 nähakse komisjonile ette võimalus kutsuda tunnistaja istungile ütluste andmiseks suuliselt. Istungile võib kutsuda ka tunnistaja, kes on varem andnud kirjaliku ütluse. Sealjuures peab tunnistaja istungil osalemise tagama pool, kelle taotlusel tunnistaja istungile kutsutakse. Tunnistaja osalemine istungil toimub tema vaba tahte alusel ja komisjonil ei ole kohustust tagada tunnistaja osalemine istungil. Lõikes 3 sätestatakse, et komisjon teeb kindlaks tunnistaja isiku ning selgitab välja tema seose asjaga ja vastastikused suhted pooltega. Lõikes 4 sätestatakse, et tunnistajad kuulatakse üle üksteisest eraldi. Üle kuulamata tunnistajad ei või asja arutamise ajal viibida istungiruumis. Ülekuulatud tunnistaja jääb istungiruumi kuni asja arutamise lõpetamiseni, kui komisjon ei luba tal varem lahkuda. Lõikes 5 sätestatakse, et kui komisjonil on alust arvata, et tunnistaja pelgab või ei räägi muul põhjusel komisjonile menetlusosalise juuresolekul tõtt, võib komisjon tunnistaja ülekuulamise ajaks selle menetlusosalise istungiruumist eemaldada. Lõikes 6 sätestatakse isiku õigus keelduda tunnistajana ütluste andmisest, vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-le 257. TKS §-s 55 reguleeritakse tarbijavaidlusasja arutamist istungil sarnaselt kehtivale seadusele. Lõike 1 kohaselt võib tarbijavaidluste komisjon korraldada istungi omal algatusel või menetlusosalise taotlusel, kui istungi korraldamine aitab kaasa tarbijavaidlusasja kiiremale ja õigele lahendamisele. Lõikes 2 sätestatakse, et istungil viibivateks isikuteks on tarbijavaidlusasja menetleva komisjoni koosseisu liikmed ja menetlusosalised, sealhulgas asjakohasel juhul ka menetlusse kaasatud tunnistaja ja istungile kutsutud ekspert. Istungi juhatajaks on tarbijavaidlusasja menetleva komisjoni koosseisu kuuluv komisjoni alaline liige. Lõikes 3 sätestatakse, et kui istungile kutsutu ei saa istungil osaleda, siis peab ta sellest teatama enne istungi algust ja teatama istungile ilmumist takistava põhjuse. Lõikes 4 nähakse ette, et kui tarbijavaidlusasja pool jätab mõjuva põhjuseta istungile ilmumata, siis toimub tarbijavaidlusasja arutamine istungil tema kohalolekuta. TKS §-s 551 reguleeritakse poolte kutsumine istungile. Kehtivas seaduses asjakohane täpne regulatsioon puudub. Eelnõu kohaselt kutsutakse pooled istungile kutsega. Kutses märgitakse kutsutava isiku nimi, tarbijavaidlusasja lahendava komisjoni koosseis, istungi toimumise aeg ja koht, tarbijavaidlusasja põhisisu, kellena isik istungile kutsutakse, istungile ilmumata jätmise põhjusest teatamise kohustus ja ilmumata jätmise tagajärjed, muu hulgas näiteks seda, et kui vaidlev pool jätab mõjuva põhjuseta istungile ilmumata, vaadatakse tarbijavaidlusasi läbi tema kohalolekuta. TKS §-s 552 sätestatakse istungi läbiviimise kord, mis sarnaneb kehtivas seaduses sisalduvale regulatsioonile. Lõike 1 kohaselt teeb istungit juhatav komisjoni alaline liige kindlaks istungil osalejate isikusamasuse ja esindajate volitused, kontrollib komisjoni liikmete taandamise aluste puudumist ning selgitab läbiviidava menetluse tulemuse õiguslikku tähendust. Lõigete 2 ja 3 kohaselt selgitab komisjoni alaline liige istungil tarbijavaidluse sisu ja vaidlusaluse lepinguga ja lepingu esemega seotud asjakohaseid õigusaktide norme. Istungil tutvutakse esitatud tõenditega ja pooled võivad esitada täiendavaid tõendeid, mille varasem esitamine ei olnud võimalik. Vastaspoolele antakse võimalus istungil esitatud täiendavate tõendite osas esitada omapoolne seisukoht. Poolte esitatud tõendite vastuvõtmise otsustab komisjoni esimees. Istungil võib tarbija oma kirjalikus avalduses esitatud nõudeid suuliselt täiendada või neist osaliselt või täielikult loobuda kuni tarbijavaidlusasja sisulise arutamiseni. Lõike 4 kohaselt toimub istungil tarbijavaidlusasja sisuline arutamine, poolte selgituste ja tunnistajate ning ekspertide ärakuulamine, dokumentide ja muude tõenditega tutvumine ja nende uurimine ning poolte lõppseisukohtade ärakuulamine. Lõike 5 kohaselt võivad pooled tarbijavaidlusasja arutamise käigus teha omapoolseid ettepanekuid vaidluse lahendamiseks kompromissi sõlmimisega. Ettepaneku kompromissi sõlmimiseks võib teha ka tarbijavaidlusasja läbivaatava komisjoni koosseisu kuuluv komisjoni alaline liige, kui konkreetse vaidluse asjaolusid arvestades oleks see mõistlik ja aitaks tarbijavaidlusasja lahendada. Kompromissi sõlmimise ettepaneku teeb eelkõige komisjoni alaline liige ja mitte kaasistujad seetõttu, et alaline liige juhib tarbijavaidlusasja lahendamist, sh konkreetselt ka istungit. Samas kaasistujatel ei ole keelatud esitada komisjoni esimehele soovitust kompromissettepaneku tegemiseks. Lõike 6 kohaselt võib komisjoni alaline liige asja arutamise istungil edasi lükata, kui komisjoni liige taandub istungil, kui vaidluse pool ei ilmunud istungile mõjuval põhjusel või kui ilmneb muu takistus, mida ei ole võimalik istungil kõrvaldada. Lõike 7 kohaselt teatab komisjoni alaline liige pärast tarbijavaidlusasja sisulist arutamist otsuse teatavakstegemise aja. TKS §-s 553 reguleeritakse istungi pidamist menetluskonverentsina. Asjakohane säte kehtivas seaduses puudub. Samas on infoühiskonna ja e-teenuste arengut ning inimeste piiriülest liikumist arvestades praktiline vajadus võimaldada istungi korraldamist kaasaegsete infotehnoloogiliste võimaluste abil. Lõike 1 kohaselt võib tarbijavaidluste komisjoni istungi korraldada menetluskonverentsina kas täielikult või osaliselt. Menetlusosalisel või tema esindajal on võimalik istungi ajal viibida muus kohas ja teha menetlustoiminguid reaalajas. Võimalik on menetluskonverentsi läbi viia ka viisil, kus osad menetlusosalised viibivad istungi ruumis ja teised muus kohas. Lõike 2 kohaselt peab menetluskonverentsina korraldatud istungil olema tehniliselt turvaliselt tagatud isikute osalemine istungil ja istungi läbiviimine nii pildi kui heli reaalajas ülekandmisel. Välistatud peab olema kõrvaliste isikute sekkumine menetluskonverentsi ajal. TKS §-s 554 sätestatakse nõuded istungi protokollimisele. Võrreldes kehtiva seadusega on protokollimise nõudeid täpsustatud ja täiendatud. Lõike 1 kohaselt komisjoni istung protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla tarbijavaidlusasja menetlenud komisjoni koosseisu kuulunud komisjoni alaline liige ja protokollija. Protokoll allkirjastatakse kolme tööpäeva jooksul pärast istungi toimumist. Lõike 2 kohaselt märgitakse protokolli istungi toimimise aeg ja koht ning tarbijavaidlusasja number koos nõude lühikirjeldusega, tarbijavaidlusasja läbivaatava komisjoni koosseisu kuuluvate isikute ja protokollija nimi, poolte ja nende esindajate ja tunnistajate ilmumine ja ilmumata jätmine, pooltele selgitatud õigused ja kohustused, andmed istungi avalikkuse kohta, andmed avalduste liitmise ja avalduse muutmise kohta, poolte muud avaldused ja taotlused, nõude tunnustamine, nõudest loobumine ja kompromiss, poolte seletuste, nõuete ja vastuväidete ning tunnistajate ütluste põhisisu, istungil tehtud korralduses, andmed dokumentaalsete tõendite tutvustamise kohta, andmed asitõendite ja vaatluse kohta, andmed komisjoni liikmete taandamise kohta, otsuse teatavakstegemise aeg ning andmed otsuse vaidlustamise korra selgitamise kohta ja protokolli allkirjastamise kuupäev. Lõikes 3 sätestatakse, et komisjon teavitab pooli protokolli allkirjastamise ajast ja edastab protokolli neile elektrooniliselt viivitamata pärast allkirjastamist, kui pooled on komisjonile teatavaks teinud oma e-posti aadressi. Poolel on õigus esitada protokollile vastuväiteid kolme tööpäeva jooksul alates protokolli allkirjastamisest. Vastuväited lisatakse protokollile. Lõike 4 kohaselt võib ka suuliselt toimuva istungi salvestada ja soovi korral asendada protokolli istungi salvestisega. Istungi salvestamisele ja edastamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 42 lõikeid 1 ja 2, mille kohaselt võib avalikul istungil teha märkmeid, pildistada, filmida või helisalvestada istungit ja kinnisel istungil on lubatud vaid märkmete tegemine. Lõikes 5 nähakse ette, et andmed protokolli või istungil salvestatu pooltele tutvustamise või tutvustamisest loobumise kohta märgitakse protokolli. TKS §-s 555 täpsustatakse tarbijavaidlusasja menetlemisel kompromissi sõlmimist. Ka kehtiv seadus võimaldab tarbijavaidluste komisjoni menetluses lahendada vaidlus pooltevahelise kompromissiga, kuid täpsemalt ei ole seda reguleeritud. Kompromissiga lõpeb ligi viiendik tarbijavaidluste komisjonis menetletavatest tarbijavaidlusasjadest. Lõike 1 kohaselt võivad nii vaidluse pooled kui tarbijavaidlusasja menetlev komisjoni alaline liige teha menetluse kestel omapoolse ettepaneku vaidluse lahendamiseks kompromissiga. Lõike 2 kohaselt on võimalik kompromissi sõlmimine kuni tarbijavaidlusasjas otsuse jõustumiseni. Vaidluse lahendamise võimaldamine kompromissiga on mõistlik, kuna sellisel juhul ei ole kaotajaid ega võitjaid, vaidluse pooled leiavad oma probleemile lahenduse ja jääb ära edasine vaidlemine komisjonis või kohtus. Kompromiss võib olla tingimuslik. See tähendab, et üks pool on nõus täitma oma kohustusi ja rahuldama nõuet, kui teine pool tagab selleks vajalikud tingimused. Lõike 3 kohaselt võivad pooled esitada nende poolt allkirjastatud kompromisslepingu tarbijavaidluste komisjonile kinnitamiseks või teevad komisjonile teatavaks poolte vahel sõlmitud kompromissi selliselt, et kompromissi sõlmimise fakt ja tingimused oleks võimalik kanda protokolli. Protokolli alusel teeb komisjoni alaline liige kompromissi kinnitava otsuse. Kompromissi kinnitava otsusega lõpetatakse ühtlasi tarbijavaidlusasja menetlus. Lõike 4 kohaselt ei kinnita komisjoni alaline liige kompromissi, kui tema hinnangul on see vastuolus seadusest tulenevate normidega või heade kommetega või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kompromissiga ei või jätta tarbijat ilma talle seadusega antud õigustest. Kui kompromissi ei ole võimalik kinnitada, teeb komisjoni alaline liige selle kohta määruse, milles põhjendab kompromissi kinnitamisest keeldumist. Kompromissi mittekinnitamisel jätkatakse tarbijavaidlusasja menetlemist. Lõike 5 kohaselt jõustub komisjoni alalise liikme otsus kompromissi kinnitamise kohta selle allkirjastamisel. Kinnitatud kompromissil on selle täitmise osas samasugune õiguslik tähendus ja tagajärg nagu on komisjoni otsusel vaidluse sisulise lahenduse kohta. Seega on kompromissi kinnitav otsus täitedokumendiks täitemenetluse seaduse tähenduses ja kuulub pärast jõustumist täitmisele vastavalt täitemenetluse seadustikus sätestatud korrale. TKS §-s 556 sätestatakse tarbijavaidluste komisjoni menetluse lõpetamise alused. Samadel alustel lõpetatakse tarbijavaidlusasja menetlus tarbijavaidluste komisjonis ka kehtiva seaduse alusel. Lõike 1 kohaselt lõpetab komisjoni alaline liige tarbijavaidlusasja menetluse, kui tarbija loobub avaldusest, kui tarbija soovil minnakse üle lepitusmenetlusse, kui komisjoni alaline liige kinnitab poolte sõlmitud kompromissi või kui esinevad käesoleva eelnõu § 513 lõike 1 punktides 3–7 ja 10 nimetatud avalduse menetlusse võtmisest keeldumise alused. TKS 6. peatüki 6. jaos sätestatakse nõuded komisjoni otsuse tegemisele ja otsuse sisule ning otsuse jõustumisele. Võrreldes kehtiva seadusega on eelnõus suurimaks muudatuseks komisjoni otsuse õiguslik tähendus. Eelnõu kohaselt asendub senine soovituslik otsus õiguslikult siduva otsusega, mida on pärast selle jõustumist võimalik pöörata täitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Sellest tingituna on eelnõus oluliselt põhjalikumalt reguleeritud komisjoni otsusega seonduvat, võrreldes kehtiva seadusega. TKS §-s 56 sätestatakse tarbijavaidluste komisjoni tarbijavaidlusasja sisulise otsuse tegemise tingimused ja aeg. Lõikes 1 antakse komisjonile kaalutlusõigus teha tarbijavaidlusasjas otsus siis, kui asja on põhjalikult arutatud ja tarbijavaidlusasi on täielikult valmis, et teha asjas lõplik lahend. Lõikes 2 nähakse ette, et enne otsuse tegemist annab komisjoni alaline liige pooltele täiendavate avalduste ja tõendite esitamise võimaluse ja määrab nende esitamise tähtpäeva ning teavitab otsuse tegemise kuupäevast. Määratud tähtpäeva võib muuta, kui seda tingib menetlusolukorra muutumine. Seega võib praktikas ette tulla olukord, kus pool esitab täiendava tõendi vahetult enne otsuse tegemist. Kusjuures ka komisjoni alaline liige saab vastavalt §53 lõikele 3 vajadusel selgitada lisatõendite esitamise vajadust. Juhul, kui täiendav tõend esitatakse, on komisjon endiselt vastavalt eelnõukohasele § 57 lõikele 2 tarvis võimaldada teisel poolel tõendiga tutvuda ja arvamust avaldada. Sellest tingituna võidakse vajadusel ka otsuse tegemise tähtpäeva edasi lükata, st määrata uus tähtpäev. Lõike 3 kohaselt teeb komisjoni koosseis otsuse lihthäälteenamusega. Komisjoni liige võib jääda eriarvamusele ja tema eriarvamus kajastatakse komisjoni otsuses. Komisjoni liige ei saa jääda erapooletuks. TKS §-s 57 sätestatakse komisjoni otsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõue. Ernst & Young Baltic AS poolt läbiviidud uuringus toodi välja, et tarbijavaidluste komisjoni menetluses osalenute arvamuse kohaselt on tarbijavaidluste komisjoni otsused ebakvaliteetsed, kuna sarnaste asjaoludega olukordi lahendatakse erinevalt, ning raskesti arusaadavad ja ebapiisavalt põhjendatud. Eelnõuga kavandatavad muudatused peaksid kaasa aitama komisjoni otsuste kvaliteetsemaks muutmisele. Lõike 1 kohaselt peab komisjoni otsus olema põhjendatud ja tuginema seadustel ning tarbijavaidlusasjas esitatud ja kogutud tõendite ja asjaolude õiguslikule hinnangule. Otsust tehes hindab komisjon tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas nõue kuulub rahuldamisele. Poolte seaduslike õiguste ja huvide kaitse tagamise eesmärgil ei ole komisjon seotud poolte esitatud õiguslike väidetega ja võib täpsustada nõude õiguslikku kvalifikatsiooni ning otsustab ise, millist õigusakti kohaldada. Lõike 2 kohaselt võib komisjon otsustamisel tugineda ainult tarbijavaidlusasjas kogutud tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida ja asjaoludele, mille kohta pooltel oli võimalik avaldada oma arvamust. Kui menetlusosaliste esile toodud asjaolusid hindab komisjon oma otsuses menetlusosalisest erinevalt, siis peab ta eelnevalt olema nende tähelepanu sellele juhtinud ja andnud võimaluse seisukoha avaldamiseks. Lõikes 3 sätestatakse, et kui tarbijavaidluste komisjoni menetluses on piiriülene vaidlus ja tekib kohaldatava õiguse küsimus, siis kohaldatav õigus määratakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 593/2008, mis käsitleb lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse määramist, artikli 6 lõigetega 1 ja 2. Seejuures arvestatakse tarbijavaidlusasja lahendamisel ja otsuse tegemisel tarbija elukoha liikmesriigi lepinguõiguse sätteid, millest kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Määruse nr 593/2008 kohaselt kohaldub tarbijalepingule tarbija hariliku viibimiskoha õigus, kui lepingu pooleks olev kaupleja teostab oma tegevust või on suunanud oma tegevuse tarbija hariliku viibimiskoha liikmesriiki ja leping jääb nende tegevuste raamesse. Näiteks kui Eesti kaupleja, kes on suunanud oma tegevuse Soome ja selle raames sõlmib lepinguid Soome tarbijatega, kohaldub lepingule Soome õigus. Seega sellise lepinguga seonduva vaidluse lahendamisel Eesti tarbijavaidluste komisjonis tuleb arvestada Soome lepinguõiguse sätetega. Kui pooled valivad kohaldatavaks õiguseks Eesti õiguse, ei tohi see siiski põhjustada Soome tarbija ilmajätmist kaitsest, mis on talle ette nähtud selliste sätetega, millest ei saa kokkuleppel kõrvale kalduda Soome õiguse alusel. Kui ajutiselt Eestis viibiv Soome turist sõlmib lepingu Eestis tegutseva kauplejaga, kohaldub sellele lepingule Eesti õigus. See säte tuleneb direktiivist9 Artikkel 11 lõige 1(b) sätestab, et liikmesriigid tagavad, et vaidluste kohtuvälise lahendamise menetlustes, mille eesmärk on vaidluse lahendamine tarbijale määratava lahenduse abil: olukorras, kus tõusetub kohaldatava õiguse küsimus, kui müügi- või teenuse osutamise lepingule kohaldatav õigus määratakse kindlaks kooskõlas määruse (EÜ) nr 593/2008 artikli 6 lõigetega 1 ja 2, ei tohi tarbijat vaidluste kohtuvälise lahendamise üksuse määratava lahenduse tulemusel ilma jätta selliste sätetega temale antavast kaitsest, millest ei saa tema hariliku viibimiskoha liikmesriigi õiguse kohaselt lepinguga kõrvale kalduda. TKS §-s 571 sätestatakse komisjoni sisulisele otsusele esitatavad nõuded, mis on kehtiva seadusega võrreldes üksikasjalikumad. Lõikes 1 sätestatakse, et otsus koosneb sissejuhatusest, resolutsioonist, kirjeldavast ja põhjendavast osas. Sama sisuga säte sisaldub kehtivas seaduses. Lõikes 2 täpsustatakse otsuse sissejuhatuses kajastamist vajavaid andmeid. Otsuse sissejuhatuses peab olema märgitud otsuse tegemise aeg ja koht, tarbijavaidlusasja number, otsuse teinud komisjoni koosseisu liikmete nimed, kui otsuse tegi komisjoni koosseis, ja komisjoni esimehe nimi, kui otsuse tegi komisjoni esimees ainuisikuliselt, poolte ja nende esindajate nimed ning isiku- ja registrikoodid või sünniajad, tarbija nõude ese, istungi toimumise aeg või viide tarbijavaidlusasja lahendamisele kirjalikus menetluses ja andmed poole osalemise kohta istungil. Lõikes 3 täpsustatakse nõudeid otsuse resolutsioonile. Resolutsiooniga lahendab komisjon selgelt ja ühemõtteliselt nõuded ja veel lahendamata taotlused. Resolutsioonis peab olema märgitud komisjoni seisukoht tarbija nõude rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. Samuti märgitakse resolutsioonis otsuse vaidlustamise kord. Resolutsioon peab olema eristatav otsuse muudest osadest, olema sõnastatud selgelt ja olema arusaadav ning täidetav ka otsuse muude osadeta. Lõikes 4 täpsustatakse nõudeid otsuse kirjeldavale osale. Otsuse kirjeldavas osas tuleb eelkõige märkida tarbija esitatud nõuded ja nende kohta esitatud väited ja tõendid, mis kirjeldavad olulises osas tarbijavaidluse sisu. Kirjeldavas osas esitatakse andmed loogilises järjekorras ja lühidalt, tuues esile olulisema. Lõikes 5 täpsustatakse nõudeid otsuse põhjendavale osale. Otsuse põhjendavas osas peab olema märgitud tarbijavaidlusasja menetlemisel tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, samuti tõendid, millele tarbijavaidluste komisjoni järeldused tuginesid. Otsuse põhjendavas osas märgitakse ka õigusaktid, mida komisjon vaidluse lahendamisel kohaldas. Otsuses peab põhjendama ka seda, miks komisjon ühe või teise poole faktiliste väidetega ei nõustu ja miks ta mingit tõendit ei arvesta. Lõikes 6 sätestatakse, et tarbija kasuks tehtud otsuses peab olema lahendatud tarbija tasutud riigilõivu ja asjakohasel juhul tarbija tellitud ekspertiisile tehtud kulutuste hüvitamine kaupleja poolt vastavalt käesolevas eelnõus kavandatud sättele TKS-is (§ 491). Tarbija kasuks tehtud otsuses peab olema lahendatud ka tarbijavaidlusasja lahendamise eest seaduse alusel ettenähtud menetlustasu kandmine kaupleja poolt. TKS § 58 reguleerib kohtusse pöördumist olukorras, kus pool ei ole rahul tarbijavaidluste komisjoni otsusega. Komisjoni otsuse järel kohtusse pöördumise regulatsioon on sarnane töövaidluse lahendamise seaduses kohtusse pöördumist reguleerivatele sätetele, mis on kehtinud sisuliselt 1996. aastast, kui jõustus individuaalse töövaidluse lahendamise seadus. 2017. aastal vastu võetud töövaidluse lahendamise seaduses neid sätteid ei muudetud, millest võib järeldada, et regulatsioon on toimiv. 9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/11/EL, 21. mai 2013 , tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 ja direktiivi 2009/22/EÜ (tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise direktiiv) Lõikes 1 nähakse ette võimalus, et kui vaidluse pool ei nõustu tarbijavaidluste komisjoni otsusega, võib ta pöörduda sama tarbijavaidluse läbivaatamiseks maakohtusse 30 kalendripäeva jooksul arvates komisjoni otsuse kättesaamisest. Lõikes 2 täpsustatakse, et kohtusse pöördumise vormiks on hagiavaldus, mitte kaebus tarbijavaidluste komisjoni otsuse peale. Lõike 3 kohaselt on tarbijal, kelle avaldus jäeti tarbijavaidluste komisjoni otsusega rahuldamata või rahuldati osaliselt, õigus esitada kohtusse hagi tarbijavaidluse lahendamiseks selle rahuldamata osas. Hagis võib tarbija esitada vaid samu nõudeid, mis esitati tarbijavaidluste komisjonile. Lõike 4 kohaselt võib kaupleja juhul, kui tarbijavaidluste komisjon rahuldab tarbija avalduse täielikult või osaliselt, esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks tarbijavaidluste komisjonile esitatud tarbija avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sellisel juhul on kohtumenetluses hagejaks tarbijavaidluste komisjonile avalduse esitanud tarbija ja kostjaks kohtule taotluse esitanud kaupleja. Kauplejal tuleb tasuda avalduselt riigilõivu summas, mille hageja oleks muidu pidanud tasuma hagi esitamise korral. Lõikes 5 sätestatakse, et kui kaupleja esitab kohtule taotluse tarbijavaidluste komisjonile esitatud tarbija avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses, loetakse komisjonile esitatud avaldus hagiavalduseks. Vajaduse korral võib kohus anda tähtaja, mille jooksul on tarbijal võimalik esitada oma avaldus hagimenetluses ettenähtud vormis ning pooltel on võimalik esitada kohtule täiendavaid tõendeid ja selgitusi oma seisukohtade täiendavaks põhjendamiseks. Kohus ei pea pooltele kätte toimetama dokumente, mis on varem esitatud tarbijavaidluste komisjonile. Lõike 6 kohaselt, kui kohtule esitatakse hagi või avaldus tarbijavaidlusasjas, mida komisjon on juba lahendanud, märgitakse seda asjaolu hagis või avalduses ja lisatakse tarbijavaidluste komisjoni ärakiri. Kohus nõuab tarbijavaidluste komisjonist välja tarbijavaidlusasja lahendamise materjalid ja võtab need kohtutoimikusse. Tarbija ja kaupleja poolt tarbijavaidluste komisjonile esitatud tõendid loetakse kohtusse esitatuks. Lõikes 7 sätestatakse, et kui tarbija ei esita kohtu määratud ajaks oma avaldust hagiavaldusele ettenähtud vormis, siis jätab kohus avalduse läbi vaatamata. Sellisel juhul ei jõustu tarbijavaidluste komisjoni otsus selles ulatuses, mis on vaidlustatud. Kohus juhib sellele tarbija tähelepanu, kui annab tähtaja hagiavalduse vormis avalduse esitamiseks. Lõike 8 kohaselt võib kaupleja, kes esitas kohtule avalduse taotlusega vaadata läbi tarbijavaidluste komisjonile tarbija esitatud avaldus hagimenetluse korras, oma avaldusest loobuda. Avaldusest loobumise korral tarbijavaidluste komisjoni otsus jõustub. TKS § 581 reguleerib tarbijavaidluste komisjoni otsuse jõustumist. Lõike1 kohaselt jõustub tarbijavaidluste komisjoni otsus, kui tarbija ega kaupleja ei pöördu ettenähtud tähtaja jooksul kohtusse tarbijavaidluste komisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks, kui kohus jättis avalduse menetlusse võtmata, kui kohus jättis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lõike 1 punkti 9 (õigustatud isiku nimel hagi esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu) alusel hagi läbi vaatamata või kui kohus lõpetas menetluse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 428 lõike 2 alusel (kohus lõpetab menetluse muul seaduses sätestatud alusel). Lõikes 2 sätestatakse, et komisjoni otsuse osalise vaidlustamise korral jõustub komisjoni otsus osas, mida ei ole kohtus vaidlustatud. Lisaks täpsustatakse, et kohus on tarbijavaidluse lahendamisel seotud vaid otsuse selle resolutsiooniga, mida ei ole vaidlustatud. TsMS § 423 sätestab alused, millal võib kohus jätta hagi läbi vaatamata. Suurem osa hagi läbivaatamata jätmise alustest on seotud hageja tegevusetusega. Eelnõukohase § 58 lõike 4 alusel on TVK avaldusega kohtusse pöördumisel hagejaks tarbija. TVK otsus jõustuks tarbija tegevusest või tegevusetusest tingitud hagi läbivaatamata jätmise tõttu, annaks see tarbijale võimaluse kaupleja suhtes pahatahtlikult loobuda vaidlusest, et jõustada varem tehtud TVK otsus. Analüüsides TsMS §-s 423 sätestatud hagi läbivaatamata jätmise aluseid, on TVK otsuse jõustumine õiguslikult korrektne vaid juhul, kui kohus jätab hagi läbi vaatamata põhjusel, et õigustatud isiku nimel hagi esitanud isik ei ole tõendanud esindusõiguse olemasolu. Kohtus menetluse lõpetamise aluseid reguleerib TsMS § 428 lõiked 1 ja 2. Kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui: 1) kohtusse pöördunud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast ja seda korda ei saa enam rakendada; 2) samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend või Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või vahekohtu otsus või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise; 3) hageja on hagist loobunud; 4) pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle; 5) asjas pooleks oleva füüsilise isiku surma korral vaieldav õigussuhe ei võimalda õigusjärglust või juriidiline isik on lõppenud õigusjärgluseta. 6) muul seaduses sätestatud alusel. Tarbijavaidluse lahendamine TVK-s ei ole kohustuslik kohtueelne menetlus, seega ei ole TsMS § 428 lõike 1 punkti 1 alusel menetluse lõpetamine kohaldatav tarbijavaidlusele, millega pöördutakse TVK järel edasi kohtusse. Olukorras, kus kohtumenetluses hageja loobub seaduses ettenähtud korras oma nõudest, ei ole õiguse üldpõhimõtetega kooskõlas, kui jõustuks varem sama nõude alusel tehtud TVK otsus. Olukorras, kus pooled jõuavad kohtumenetluses kompromissile, ei saa ühel ajal jõustuda kohtu poolt kinnitatud kompromiss ja varem samas asjas tehtud TVK otsus. Olukorras, kus kohus on menetluse lõpetanud põhjusel, et poole surma või juriidilise isiku lõppemise järel õigusjärglus puudub, ei saa jõustuda ka varem tehtud TVK otsus, sest vastav otsus ei oleks õigusjärgluse puudumise tõttu täidetav. Seega sätestatakse muudatusega, et TVK otsus jõustub juhul, kui kohus lõpetab samas vaidluses menetluse TsMS § 428 lõike 2 alusel. TsMS § 428 lõike 2 alusel lõpetatakse menetlus muul seaduses sätestatud alusel. Muud võimalikud alused peavad olema seaduses otseselt sätestatud. Lõikes 3 sätestataks, et tarbijavaidluste komisjoni jõustunud otsus on pooltele täitmiseks kohustuslik. Kuna otsusega lahendatakse vaid tarbija nõudeid kaupleja vastu, siis sisuliselt on otsus täitmiseks kohustuslik vaid kauplejale. Lõikes 4 sätestatakse, et poole taotlusel lisab komisjon otsusele jõustumismärke, mille võib väljastada ka elektroonilise kinnitusena. Komisjoni alaline liige võib jõustumismärke lisamise teha ülesandeks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti teenistujale. TKS § 582 reguleerib otsuse tühistamist. Lõike 1 kohaselt ei saa tarbijavaidluste komisjon pärast otsuse teatavakstegemist otsust muuta ega tühistada. Lõikes 2 sätestatakse otsuse tühistamise erisus, mille kohaselt on tarbijavaidluste komisjoni esimehel õigus veel jõustumata otsus tühistada, kui tarbija võtab oma avalduse tagasi või komisjon kinnitab enne otsuse jõustumist kompromissi. TKS § 583 reguleerib vigade parandamist otsuses. Lõikes 1 nähakse ette, et tarbijavaidluste komisjoni alaline liige võib igal ajal parandada otsuses kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. Enne vigade parandamist võib komisjoni esimees ära kuulata ka pooled. Lõikes 2 sätestatakse, et komisjoni otsusele tehakse märge otsuse parandamise kohta. Lõikes 3 sätestatakse, et komisjoni otsuses vigade parandamise kohta sätestatut kohaldatakse vigade parandamisel ka komisjoni alalise liikme menetluslikus otsuses. TKS §-s 584 reguleeritakse otsuse avalikustamist. Komisjoni jõustunud otsus avalikustatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 462 lõigetes 2-4 sätestatud tingimustel ja korras TTJA poolt hallataval tarbijavaidluste komisjoni veebilehel. Avalikustamisele ei kuulu komisjoni esimehe menetluslikud määrused. Sätte kohaselt võib tarbijavaidluste komisjon avalikustatavat otsust töödelda viisil, mille tulemusel ei oleks otsusest võimalik tuvastada tarbija nime, isikukoodi või sünniaega, ega aadressi. TKS §-s 585 reguleeritakse tarbijavaidluste komisjoni otsuse täitmist. Jõustunud otsus on täitmiseks kohustuslik. Jõustunud otsuse sundtäitmiseks võib pöörduda kohtutäituri poole täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. TKS-i täiendatakse §-ga 77¹, mis sätestab üleminekusätted. Tarbijavaidlusasjadele, mille läbivaatamine on algatatud, ehk mida menetletakse enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse kuni tarbijavaidlusasja lahendamiseni enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud TKS-i. Eelnõu §-s 2 muudetakse täitemenetluse seadustiku ja täiendatakse § 2 lõiget 1. Muudatusega lisatakse täitedokumentide loetelusse tarbijavaidluste komisjoni jõustunud otsus sisulise lahendi kohta ja kompromissi kinnitamise otsus. Eelnõu §-s 3 muudetakse riigilõivu seadust. Muudatus on vajalik riigilõivu kehtestamiseks tarbijavaidluste komisjonile esitatud avalduse läbivaatamise eest. Sellega seoses muudetakse seaduse 6. jao pealkirja ja täiendatakse 6. jagu jaotisega 52 ja §-ga 2082 ning sätestatakse riigilõiv suuruses 15 eurot tarbijavaidluste komisjonile esitatud avalduse läbivaatamise eest. Eelnõu § 4 reguleerib seaduse jõustumist. Eelnõu seadusena jõustumine on kavandatud 2023. aasta 1. jaanuaril. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei kasutata uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on puutumuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2013/11/EL tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise kohta (ELT L 165, 18.06.2013, lk 63–71). Eelnõus kavandatavad tarbijavaidluste komisjoni menetluskorra muudatused on kooskõlas direktiivis sätestatud nõuetega vaidluste kohtuvälise lahendamise üksustele ja menetlustele. 6. Seaduse mõjud Eelnõu eesmärk on luua lihtne ja efektiivne kohtuväline tarbijavaidluse lahendamise süsteem, muutes tarbijavaidluste komisjoni (edaspidi ka TVK) kehtivat menetluskorda eesmärgiga suurendada menetlusosaliste usaldust tarbijavaidluste komisjoni ja seal läbiviidava menetluse vastu, tõsta menetluse kvaliteeti ning tarbijavaidluste komisjoni tulemuslikkust. Eelnõuga kavandatavad muudatused ei oma sotsiaalset, sh demograafilist mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, mõju elu- ja looduskeskkonnale, mõju regionaalarengule ega kohaliku omavalitsuse korraldusele. Küll aga omavad muudatused mõju majandusele (menetlustasu kauplejatele) ja riigiasutuste korraldusele (kohustused riigile). Eelnõuga kavandatavad olulisemad muudatused on: 1. Tarbijavaidluste komisjoni alaliste liikme ametikoha loomine TTJA-sse ja komisjoni kaasistujate töö tasustamine; 2. Riigilõivu kehtestamine tarbijavaidluste komisjonile avalduse esitamisel; 3. Tarbijavaidluste komisjoni otsuse muutmine õiguslikult siduvaks ja täitemenetluse korras täidetavaks. 6.1. Tarbijavaidluste komisjoni alalise liikme ametikoha loomine TTJA-sse ja komisjoni kaasistujate töö tasustamine Kavandatava muudatusega luuakse tänaste TTJA-sse lepingu alusel töötavate komisjoni esimeeste asemel tarbijavaidluste komisjoni alalise liikme ametikoht (eeldatavalt 3 ametikohta), mis täidetakse avaliku konkurssi alusel. Ametikohale esitatavad nõuded on kehtestatud seaduses. Kehtiva regulatsiooni alusel on ettevõtlus- ja kommunikatsiooniministri käskkirjaga kinnitatud tarbijavaidluste komisjoni esimeeste nimekiri, kuhu kuulub 12 isikut, kelle tööd tarbijavaidluste komisjoni esimehena tasustatakse käsunduslepingu alusel. TTJA andmetel on tarbijavaidluste komisjoni töös osalevaid kaasistujaid ligi 40. Kaasistujate tööd kehtiva seaduse alusel ei tasustata. Muudatus avaldab eelduslikult positiivset mõju tarbijavaidluste komisjoni professionaalsusele, lahendite kvaliteedile ja menetluse tõhususele, läbi mille tõuseb üldine vaidluse osapoolte rahulolu menetlusega ja tarbijavaidluste lahendamisega. Sihtrühmaks on TTJA. 6.1.1.1. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele TTJA kulutused komisjoni alaliste liikmete ametipalkadele suureneks 83 000 euro võrra ja komisjoni kaasistujate töö tasustamise kulud oleksid 15 000 eurot. Kehtiva regulatsiooni alusel makstakse komisjoni esimeestele töötasu vastavalt töötatud tundide arvule. Kuutöötasu aluseks on kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud kõrgeima palgamäära ja koefitsiendi 0,55 korrutis, mis tänasel päeval oleks 3664 eurot. Ühe vaidluse menetlemise eest makstav töötasu ei või ületada 170 eurot. Komisjoni esimeeste töötasudeks kulus 2019. aastal 80 000 eurot. Tarbijavaidluste komisjoni alalise liikme ametipalga suuruse osas on eeskujuks võetud töövaidluskomisjoni juhataja põhipalk, mis moodustab 80-100% riikliku lepitaja ametipalgast.10 Alates 1. aprillist 2021 on riikliku lepitaja ametipalk 3722,60 eurot. Tarbijavaidluste komisjoni alalise liikme põhipalk oleks vähemalt 80% riikliku lepitaja ametipalgast ja oleks seega vähemalt 2978 eurot. Tarbijavaidluste komisjoni esimehe palk võib olla kuni 100% riikliku lepitaja ametipalgast. Kui arvestada komisjoni alalise liikme keskmiseks põhipalgaks 3400 eurot oleks esimeeste töötasudele kuluv summa 162 792 eurot aastas (koos maksudega). Muudatusega kaasnev täiendav kulu komisjoni alaliste liikmete töötasudeks oleks 83 000 eurot. Kaasistujale makstav tasu ühe tunni eest oleks võrdne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud tunnitasu alammääraga (alates 1.01.2020 on see 3.48 eurot). Komisjoni 2019. aasta 10 Töövaidluse lahendamise seaduse § 7 lg 3 tegevusaruande põhjal11 tegi komisjon kolmeliikmelises koosseisus 449 otsust. Tasustamise aluseks kavandatakse kaasistujate ajalist panust komisjoni töösse ̶ üks tund vaidlusasja materjalidega tutvumiseks pluss istungil osalemise aeg, mis keskmiselt oleks kaks tundi. Kaasistujatele makstava tasu kulu oleks sellisel juhul aastas (2x3,48x3x450x1,33) 12500 eurot koos sotsiaalmaksuga. Muudatusega kaasnev kulu TTJA-le oleks seega ligi 100 000 eurot. Mõju sihtrühmaks võib pidada ka ettevõtlus- ja kutseliite ning tarbijaorganisatsioone, kes nimetavad komisjoni kaasistujad ning nende poolt konkreetselt nimetatud isikuid. TTJA andmetel on kaasistujaid ligi 40. Kuigi kaasistujate tasu on üsna madal, võib siiski sihtrühma käitumisele eeldada positiivseid muutusi ja motivatsiooni tõusu nimetada kaasistujateks oma valdkonnas teadmiste ja kogemustega asjatundjaid, kes oma teadmistega panustaksid komisjoni töösse, aidates sellega kaasa komisjoni valdkondliku kompetentsi ja komisjoni otsuste kvaliteedi suurenemisele. Kavandatava muudatuse 1 mõju ulatus on väheoluline, avaldumise sagedus väike ning muudatusel ei ole ebasoodsaid mõjusid. 6.2. Muudatus 2: riigilõivu kehtestamine tarbijavaidluste komisjoni esitatud avalduse läbivaatamise eest Muudatuse sihtrühmaks on tarbijad. Tarbijavaidluste komisjoni otsusega lõppeva ühe menetluse kulu riigile on keskmiselt 306 eurot12. See on märkimisväärne ressursikulu suhteliselt väikesemahuliste (kõige enam nõudeid suuruses 100-500 eurot) nõuetega seotud vaidluste lahendamiseks, eriti juhul, kui lahendit ei täideta ja seda ei saa ka täitmisele pöörata. Siinkohal esitame tarbijavaidlustes tarbija esitatud nõuete suurused osakaaludena: 5% - 0–30 eur 19% - 31–100 eur 41% - 101–500 eur 13% - 501–1000 eur 22% - üle 1000 eur Tarbijavaidluste arv on Eestis olnud suhteliselt kõrge. Aastal 2017 oli tarbijate pöördumisi tarbijavaidluste komisjoni 324613 ja aastal 2018 oli pöördumisi 338314. Aastal 2019 esitasid tarbijad komisjoni 2375 avaldust15. Kuivõrd vahepeal muudeti TTJA-s avalduste klassifitseerimise põhimõtteid ja nende statistilise arvestuse pidamist, siis ei ole 2019. aasta andmed varasemate aastatega üheselt võrreldavad. Võib eeldada, et järgnevatel aastatel tarbijate pöördumiste arv tõuseb, kuna TTJA on kavandanud mitmeid tegevusi selleks, et tõsta nii tarbijate kui ettevõtjate teadlikkust tarbijavaidluste komisjoni olemasolust ning võimalusest lahendada omavahelisi probleeme kohtuväliselt. 11 https://komisjon.ee/sites/default/files/komisjoni_2019_tegevuse_aruanne.pdf 12 Kulu komponentideks on TVK sekretariaadi tööjõukulu, komisjoni esimeeste tööjõukulu, majandus- ja büroohoone kulu 13 Tarbijavaidluste komisjoni 2017 tegevusaruanne https://komisjon.ee/sites/default/files/tvk_2017_aruanne.pdf 14 Tarbijavaidluste komisjoni 2018 tegevusaruanne https://komisjon.ee/sites/default/files/tvk_aastaaruanne_2018.pdf 15 Tarbijavaidluste komisjoni 2019 tegevusaruanne https://komisjon.ee/sites/default/files/komisjoni_2019_tegevuse_aruanne.pdf Kuigi kindlustusvaidluste lahendamine on võimalik kindlustuse- ja liikluskindlustuse lepitusorganis, kus registreeriti 2019. aastal 291 lepitusavaldust16, siis on finantsteenuste valdkonnas ka tarbijakaitse komisjoni pöördutud kõige enam just seoses kindlustusvaidlustega, millest olulise osa moodustavad reisikindlustusega seotud vaidlused. 2019. aastal oli komisjoni menetluses 23 vaidlust seoses finantsteenustega ja neist 10 olid kindlustusvaidlused. Tarbijatingimuste tulemustabelis esitatud andmete alusel esines 2018. aastal probleeme kauplejaga 24% Eesti tarbijatest17. Samas on meie tarbijad tarbijaõiguste eest seismisel passiivsemad võrreldes ELi keskmise näitajaga. Euroopa Komisjoni 2019.a tarbijatingimuste tulemustabeli kohaselt vastas ca 18% küsitletud Eesti tarbijatest, et nad ei esitanud kaebust, kui esines probleeme kauba/teenuse ostmisel18. Statistikaameti andmetel oli rahvaarv Eestis 1. jaanuari 2021 seisuga 1,33 miljonit19. Potentsiaalseid aktiivseid ostjaid (elanikud vanuses 20–80) on ligi 970 tuhat ja neist 24% ehk 232 800 tarbijal võib teoreetiliselt tekkida probleeme kauplejaga, kuid suurem osa neist jõuab lahenduseni poolte omavaheliste läbirääkimiste teel. Muudatus puudutab otseselt neid tarbijaid, kes esitavad avalduse TVK-le ehk siis tänasel päeval on neid kuni 3500 tarbijat. Kavandatud muudatusega kehtestataks riigilõiv TVK-le esitatud avalduse läbivaatamise eest. Riigilõivu kehtestamise eesmärgiks on vähendada TVK halduskoormust seoses läbi mõtlemata pahatahtlike ja põhjendamatute avaldustega, mis tuleb läbi vaadata ja vormistada nende menetlusse võtmisest keeldumise otsused. Muudatuse kavandamisel on kasutatud eeskujuna Taani mudeli vastavat elementi. Taani süsteemis eksisteerivad nii eraõiguslikud riiklikult tunnustatud vaidlusi kohtuväliselt lahendavad üksused kui ka avalik-õiguslikud üksused. Taani süsteemi iseloomustab väga tugev spetsialiseerumine, mis väljendub vaidlusi kohtuväliselt lahendavate üksuste suures arvus. Ernst & Young’i uuringus kirjeldatud Taani tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise süsteemis on kasutusel sisenemistasu tarbijatele 100–500 DKK (13–67 eurot)20, olenevalt menetlusetapist. Sisenemistasu 100 DKK, mis ei kuulu tagastamisele, tuleb tasuda vaidluste lahendamise keskusele avalduse esitamisel. Tarbija avaldusega tegelev menetleja viib läbi vahendusmenetluse, mille eesmärgiks on saavutada pooltevaheline vabatahtlik kokkulepe. Kui pooled vabatahtliku kokkuleppeni ei jõua, saab tarbija teha avalduse tarbijavaidluste komisjonile, tasudes 400 DKK (54 eurot) suuruse sisenemistasu, mis tagastatakse tarbijale juhul, kui tema nõue rahuldatakse või kui menetlus lõpetatakse tulemuseta. 6.2.1. Muudatusega kaasnev majanduslik mõju tarbijatele Muudatusel on otsene majanduslik mõju tarbijatele. 16 Lepitusorgani 2019 tegevusaruanne https://www.lkf.ee/sites/default/files/Lepitusorgan_aruanne_2019%287%29.pdf?433. 17 Euroopa Komisjon (2019), figure 25, lk 46 18 Figure 25 shows the scores, per country, of the problems and complaints composite indicator, together with individual scores for the percentage of consumers who: (a) experienced a problem with a product during or after their transaction with domestic traders, and (b) took no action to resolve a non-negligible problem. 19 https://www.stat.ee/ 20 E&Y (2019). Tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise võimalikud mudelid Eestis – lõpparuanne, 17.12.2019, lk 56-60 Ernst & Young’i uuringu raames läbiviidud küsitluse tulemustest selgus, et 54% tarbijatest on nõus maksma avalduse esitamise eest tasu, olenevalt muidugi summa suurusest. 28% tarbijatest oleks nõus maksma tasu juhul, kui see tarbijale tagastatakse tarbijale positiivse lahendi korral. Seega on 82% tarbijatest põhimõtteliselt nõus maksma teatud tasu.21 Fikseeritud riigilõivu summa puhul on lähtutud direktiivist 2013/11/EL, mille kohaselt peavad vaidluste kohtuvälised menetlused olema tarbijatele kättesaadavad ning vaidluste lahendamine olema tarbijale tasuta või sümboolse tasu eest. Riigilõiv 15 eurot oleks vastavalt OECD statistikale Eesti kontekstis 0,7% igakuisest netosissetulekust. Arvestades OECD palgastatistikat, tarbijate poolt makstavaid analoogseid tasusid välisriikides ning tasu suurust suhtena vaidlusaluste toodete/teenuste väärtusesse, ei saa objektiivselt järeldada, et kavandatav riigilõiv piiraks tarbijate võimalust saada neile seadusega ettenähtud abi vaidluse kohtuvälise lahendamise näol.22 Eelnõuga on kavandatud, et kaupleja hüvitab tarbijale tema tasutud riigilõivu, kui tarbijavaidluse menetlemine lõpeb tarbijale positiivse otsusega ja tarbija nõue kas rahuldatakse täielikult või osaliselt. Tarbija tasutav riigilõiv ei lähe otse TTJA eelarvesse vaid riigieelarvesse, mis võimaldab riigil tervikuna oma teenuste taset tõsta. Seega oleks sellise riigilõivu kehtestamine põhjendatud ning kooskõlas direktiiviga ega kahjustaks tarbijate huve. Riigilõiv on oluliselt väiksem kui vaidluse lahendamisega seonduvad menetluskulud. Samas oleks riigilõivul avalduse esitajale distsiplineeriv mõju. TVK-s vaidluse lahendamise kulu sõltub vaidluse lahendamise etapist ja viisist. Kõigi TVK-sse esitatud avalduste puhul on keskmine lahendamise kulu 145 eurot23. Kavandatava muudatuse mõju ulatus on väheoluline, majanduslikku mõju tarbijatele võib hinnata väheoluliseks ja mõju avaldumise sagedust väikeseks, kuna tarbija õigustatud nõude korral on kaupleja kohustuseks hüvitada tarbijale ka tema tasutud riigilõiv. Muudatusel ei ole ebasoovitavaid mõjusid. Suurem osa tehingutega seonduvatest probleemidest lahendatakse lepingupoolte omavaheliste läbirääkimiste teel. 6.3. Muudatus 3: Tarbijavaidluste komisjoni otsuse muutmine õiguslikult siduvaks ja täitemenetluse korras täidetavaks. Muudatus mõjutab otseselt kohtutäitureid ja kohust, kaudselt tarbijaid ja kauplejaid. Kehtiva seaduse alusel on TVK otsus kauplejale vabatahtlikus täitmiseks. Eesti õiguskorras on TVK-ga analoogsed vaidlusi kohtuväliselt lahendavad komisjonid, nt töövaidlus- ja üürikomisjon, mis teevad poolte jaoks siduvaid ja täitmisele pööratavaid otsuseid. Lähenemine vaidluste kohtuvälisele lahendamisele peaks olema ühetaoline, olenemata sellest, millise valdkonna vaidlusi kohtuväliselt lahendatakse. Ernst & Young’i uuringu kohaselt tehti 2018. aastal TVK 398-st otsusest tarbija kasuks 269 (68% otsustest). Tähtaegselt ehk 30 päeva jooksul jäi neist täitmata 151 otsust kokku 129 erineva kaupleja poolt.24 Seega veidi enam kui pooled tarbijate kasuks tehtud otsused jäid 21 E&Y (2019). Tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise võimalikud mudelid Eestis – lõpparuanne, 17.12.2019, lk 107 22 E &Y (2019). Tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise võimalikud mudelid Eestis – lõpparuanne, 17.12.2019, lk108 23 E&Y (2019). Tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise võimalikud mudelid Eestis – lõpparuanne, 17.12.2019, lk 89 24 E &Y (2019). Tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise võimalikud mudelid Eestis – lõpparuanne, 17.12.2019, lk 28 kauplejate poolt tähtaegselt täitmata. Otsuse mittetäitmise korral lisatakse kaupleja nn „musta nimekirja“, mis on ainsaks hoovaks survestada kauplejat otsust täitma. Otsuse tegemisest on kauplejal otsuse vabatahtlikuks täimiseks 30 päeva. Pärast selle aja möödumist, kui kaupleja ei ole otsust täitnud, lisatakse tema nimi „musta nimekirja“. Teatud osa kauplejatest täidab otsuse pärast enda kandmist „musta nimekirja“ ehk siis tarbija on oodanud otsuse täitmist üle 30 päeva. Sageli tuleb aga tarbijal oodata nõude rahuldamist pool aastat või kauem ja ligi 30% otsustest jääbki täitmata. Otsus jäi täitmata 62 91-365 päeva 19 91-180 päeva 27 31-90 päeva 9 1-30 päeva 34 0 10 20 30 40 50 60 70 Joonis 1. 2018. aasta jooksul mustast nimekirjast eemaldatud otsused25 Olukord, kus peale tarbijavaidluse menetlust teatab kaupleja tarbijale, et ta ei kavatse otsust täita, kuna see on soovituslik – rikub märkimisväärselt tarbijate rahulolu ja usaldust. Selline olukord ei vasta ka menetluse eesmärgile leida kiire ja lihtne lahendus pooltevahelise vaidluse lahendamiseks. Sageli on otsuste mittetäidetavus üks olulisemaid aspekti, mis mõjutab tarbija rahulolu vaidluse tulemusega – paljudel juhtudel jääb tarbijale kohtuvälise menetluse eesmärk ebaselgeks, kui vaidluse lahend ei ole pooltele kohustuslik ning menetluse käigus ei jõuta ka kokkuleppele ega täideta nõuet vabatahtlikult. Sellises olukorras on põhjendatud TVK regulatsioon, mille puhul oleks menetluse tulemuseks õiguslikult siduv ja täitemenetluse korras täitmisele pööratav otsus. See võimaldaks paremini täita kohtuvälise menetluse eesmärke, lahendada tarbija ja kaupleja vaheline probleem lihtsalt, kiiresti ja tõhusalt. Arvestada tuleb ka seda, et sõltumata asjaolust, kas kaupleja otsuse täidab või mitte, on vaidluse lahendamine igal juhul juba kaasa toonud arvestatava menetluskulu riigile. TVK otsuse sundtäidetavaks muutmisest puudutatud tarbijate ja kauplejate sihtrühmad on väikesed – see võib puudutada umbes 100 kauplejat aastas, kes ei täida TVK otsuseid ja kelle osas tekib võimalus algatada sundtäitmine ning umbes sama suurusjärk tarbijaid, kellel tekib võimalus TVK otsuse sundtäitmiseks. Muudatuse otsene mõju sihtrühmadele on väheoluline. Samas võimaldaks muudatus suurendada tarbijate usaldust TVK ja selle menetluse vastu ning aitaks parandada TVK otsuste täitmist kauplejate poolt ning muuta kohtuväline tarbijavaidluste lahendamine tõhusamaks. 6.3.1. Muudatuse mõju tarbijatele 25 E&Y (2019). Tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise võimalikud mudelid Eestis – lõpparuanne, 17.12.2019, lk 29 Tarbija võimalus pöörata TVK otsus täitmisele suurendaks kauplejate poolt otsuste täitmise osakaalu ja kiirendaks seda. See omakorda tõstaks tarbijate kindlustunnet ja usaldust vaidluse kohtuvälise menetlemise vastu. Võimalus saada täitmisele pööratav otsus, suurendab tarbijate valmisolekut otsida probleemile lahendust kohtuvälises menetluses. Kuna täitemenetluse algatamine nõuab tarbijalt täiendavate sammude astumist ning teatud kulutusi, siis võib eeldada, et mitte kõik positiivse otsuse saanud tarbijad ei algata selle otsuse sundtäitmist. Samas on tarbijal teatud risk, et tema kasuks tehtud TVK otsuse vaidlustab kohtus kaupleja ja sellisel juhul võivad tarbija kanda jääda nii kohtukulud kui kaupleja kantud kulud. Andmed tarbija kulude kohta tarbijavaidluse lahendamisel puuduvad. Töövaidluskomisjoni läbinud vaidluste puhul on kohus leidnud, et tavapärane õigusabi tunnihind on 150 eurot. Ka TVK sundtäidetava otsuse korral võivad tekkida olukorrad, kus kaupleja varast ei piisa otsuse täitmiseks, kuid teatud juhtudel on distsiplineeriv mõju olemas. Muudatusega ei kaasne tarbijavaidluse menetlusaja pikenemist TVK-s. Direktiivi kohaselt tuleks vaidlus kohtuvälises menetluses lahendada 90 päeva jooksul pärast vaidluste kohtuvälise lahendamise üksusele avalduse täieliku toimiku laekumise kuupäevast. Aastal 2019 lahendati TVK-s vaidlused keskmiselt 40 päevaga. 6.3.2. Muudatuse mõju kauplejatele Suurem osa kauplejatest täidab TVK otsuseid vabatahtlikult ja nendele kavandatav muudatus mõju ei avalda. TVK 2019. aasta tegevusaruande alusel ei täitnud TVK otsuseid 123 kauplejat, kellel oli kokku täitmata 171 otsust. Tarbija kasuks tehtud 343 otsusest oli poole aasta jooksul täitmata 93 lahendit.26 Muudatusel on kauplejatele distsiplineeriv mõju, mille tagajärjel TVK otsuste mittetäitmise protsent väheneb. Kauplejatel, kes TVK otsuseid vabatahtlikult ei täida, tuleb arvestada ka täitemenetluse läbiviimisega seotud kulude hüvitamisega. 6.4.3. Muudatuse mõju kohtutäituritele Kavandatava muudatuse tulemusena suureneb eelduslikult kauplejate poolt vabatahtlikult täidetavate TVK otsuste osakaal ja täitmata jääks hinnanguliselt 100 otsust aastas. Eeldusel, et osad tarbijad täitemenetlust ei algata, võib sundtäitmisele pööratavate otsuste arv aastas olla 50- 70. Seisuga 1. jaanuar 2020 kuulus ametikogusse 43 kohtutäiturit.27 Mõju kohtutäituritele võib pidada väheoluliseks. Muudatus ei too kaasa ebasoovitavaid mõjusid. 6.4.4. Muudatuse mõju kohtule Tööinspektsiooni avaldatud statistika alusel on töövaidluskomisjon aastatel 2016–2019 saanud aastas 2500 kuni 3000 avaldust. Tööinspektsiooni dokumendiregistri andmetel seisuga 1.02.2021 oli töövaidluskomisjoni registreeritud otsuseid 2019. aastal 1432 ja 2020. aastal 1446 otsust. Riigi Teatajas avaldatud kohtupraktika alusel seisuga 1.02.21 oli 2020. aastal töövaidluskomisjoni läbinud tööõiguse alastes vaidlustes esimese astme kohtutes tehtud 45 otsust ja 2019. aastal 79 otsust. Seega jõudis kohtusse 5,5% töövaidluskomisjoni otsustest 2019. aastal ja 3,2% aastal 2020. Kui eeldada, et protsendimäär 5% on tõenäoline ka tarbijavaidluste komisjoni otsuste osas ja komisjon teeb 500-600 otsust aastas, siis jõuaks kohtusse eelduslikult 25 kuni 30 vaidlust aastas. 26 Tarbijavaidluste komisjoni 2019 tegevusaruanne https://komisjon.ee/sites/default/files/komisjoni_2019_tegevuse_aruanne.pdf 27 https://kpkoda.ee/wp-content/uploads/2020/07/Arengukava-2020-2024-1.pdf Kahjuks puuduvad täpsemad andmed selle kohta, milline on tarbijavaidluste komisjoni täitmata otsuste puhul nende vaidluste kohtus jätkamise määr kehtiva regulatsiooni alusel. TTJA hinnangul võib aastas olla 5-10 kaupleja algatatud kohtumenetlust. Kuna puuduvad täpsemad andmed tarbijavaidluste jätkuva lahendamise kohta kohtus, siis ei ole teada ka seda, kui paljudes vaidlustes otsustas kohus teisiti, võrreldes komisjoni soovitusega. TVK menetluses oli kaasus seoses tasu võtmisega tarbijale esitatud arve eest, mille komisjon lahendas tarbija kasuks. Otsusest lähtuvalt rakendas tollane Tarbijakaitseamet meetmeid tarbijate kollektiivsete huvide kaitseks, mis kaupleja poolt vaidlustati. Asja lahendamine jõudis Euroopa Kohtusse ja lahend toetas TVK esialgset otsust. Komisjoni siduvate otsuste korral oleks võimalik asjakohaste andmete kogumine ja nende alusel komisjoni otsuste kvaliteedi hindamine. Poolte rahulolu menetlusega saaks hinnata alles pärast TVK uue toimemudeli juurutamist, mille puhul on lähtutud eelnevates uuringutes välja toodud kitsaskohtade parandamisest, nt esimeeste professionaalsuse tõstmine. Tuginedes E&Y uuringule, võib eeldada tarbijate rahulolu tõusu. Võimalikku TVK ebaõigete otsuste arvu, mida täitemenetluses täidetaks, on keeruline prognoosida. Kuni TVK otsuse jõustumiseni on pooltel võimalik lahendada vaidlus kompromissiga. Tuginedes kohtuteabele tehti 2020. aastal esimese astme kohtus 45 kohtuotsust (seisuga 29.01.21) töövaidluskomisjoni menetluse läbinud vaidlustes. Sellest 31 korral esitas taotluse avalduse läbivaatamiseks tööandja, 12 korral esitas hagi töövõtja ja 2 korral esitasid mõlemad. Esimese astme kohus muutis töövaidluskomisjoni otsust 10 juhul. Võib eeldada, et tarbijavaidluste komisjoni otsuste puhul ei oleks kohtumenetluses muudetavate otsuste osakaal suurem. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Eelnõus kavandatavad muudatused ei mõjuta kohalikke omavalitsusi. Muudatused tarbijavaidluste komisjoni menetluskorras puudutavad TTJA eelarvet, kuna komisjoni tegevuse rahastamine toimub TTJA eelarvest. Muudatuste rakendamine toob riigile nii kulusid kui tulusid. Tarbijavaidluste komisjoni alalise liikme palgalise ametikoha loomine suurendaks TTJA eelarvet ligi 83 ̶85 tuhande euro võrra aastas, võrreldes senise komisjoni esimeeste töötasudeks makstava summaga. Komisjoni kaasistujate töö tasustamiseks vajalik kulu oleks 12-15 tuhat eurot. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on esitanud taotluse riigi eelarvestrateegia 2022–2025 protsessis lisavajaduse 100 tuhande euro suuruses summas tarbijavaidluste komisjoni menetluskorra muutmisega seonduvateks kuludeks. Tarbijale kavandatav sisenemistasu riigilõivuna 15 eurot tarbijavaidluste komisjonile esitatava avalduse läbivaatamise eest tooks eelarvesse umbes 37 500 eurot eeldusel, et aastas on keskmiselt 2500 tarbija pöördumist. Eeldades, et tarbijavaidluste komisjonis lahendatakse keskmiselt 500 vaidlust otsusega ja neist 60% ehk 300 vaidlust lahendatakse tarbijale positiivselt, oleks kauplejatelt menetlustasuna sissenõutav summa 45000 eurot. Seega oleks muudatuste rakendamisega seotud tulud riigile orienteerivalt 82500 eurot. 8. Rakendusaktid Eelnõu seadusena rakendamiseks on vajalik valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestada tarbijavaidluste komisjoni esimeeste ja kaasistujate töö tasustamise määrad. Määruse kavand on lisatud seletuskirjale. 9. Seaduse jõustumine Seadus on planeeritud jõustuma 2023. aasta 1. jaanuaril. Tarbijavaidluste komisjoni liikmete uutel alustel nimetamine ja muudatused komisjoni menetluskorras eeldavad TTJA poolseid teatud ettevalmistusi. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatisoon Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Eesti Tarbijakaitse Liidule, MTÜ-le Tarbijate Koostöökoda, Eesti Kaubandus- Tööstuskojale, Eesti Kauplejate Liidule, Eesti E-kaubanduse Liidule, Eesti Turismifirmade Liidule, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti Liisingfirmade Liidule, Eesti Pangaliidule, Eesti Juristide Liidule, Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale, Tallinna Tehnikaülikooli õiguse instituudile, Eesti Advokatuurile, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale, Harju Maakohtule. Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu märkustega. Eelnõule esitatud märkused ja ettepanekud on toodud eelnõu seletuskirja lisas 2. Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile eelnõude infosüsteemi kaudu. Algatab Vabariigi Valitsus  Tarbijakaitseseaduse, täitemenetluse seadustiku ja riigilõivu seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja Lisa 1 KAVAND Ettevõtlus- ja infotehnoloogia ministri määruse eelnõu Tarbijavaidluste komisjoni esimehe töötasu ja komisjoni kaasistujate töö tasustamise põhimõtted Määrus kehtestatakse tarbijakaitseseaduse § 42 lõike 4 alusel. § 1. Tarbijavaidluste komisjoni esimehe töö tasustamine Tarbijavaidluste komisjoni esimehele makstakse põhipalka suuruses, mis on 80 kuni 100 protsenti riikliku lepitaja ametipalgast. § 2. Kaasistuja tasustamine (1) Kaasistujale arvestatakse tarbijavaidlusasja materjalidega tutvumiseks üks tund tasustatud tööaega iga istungi kohta lisaks istungil osaletud ajale. (2) Kaasistujale makstav tasu ühe tunni eest on võrdne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud tunnitasu alammääraga. Sellest suuremat tasu võib maksta erandlikel asjaoludel keerukate vaidluste lahendamise puhul. Vaidluse keerukuse hindamisel arvestatakse tarbijavaidluste komisjoni esimehe arvamusega. (3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti teenistuja tasu komisjoni kaasistuja ülesannete täitmise eest sisaldub tema põhipalgas või kokkulepitud töötasus. Tarbijavaidluste komisjoni esimehe ettepanekul võib ameti peadirektor määrata teenistujale tarbijavaidluste komisjoni kaasistuja ülesannete täitmise eest põhjendatud lisatasu. § 3. Töötasu väljamaksmine (1) Kaasistuja tasu makstakse välja tarbijavaidluste komisjoni koosseisu kuulunud komisjoni esimehe esildise alusel mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava tarbijavaidluste komisjoni otsuse tegemist. (2) Komisjoni esimehe töötasu ka kaasistuja tasu maksab välja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.  Tarbijakaitseseaduse, täitemenetluse seadustiku ja riigilõivu seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja Lisa 2 Tarbijakaitseseaduse, täitemenetluse seadustiku ja riigilõivu seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastustabel Nr Esitaja ja ettepaneku/märkuse sisu Arvestamine Põhjendus/selgitus Rahandusministeerium 1. Tarbijakaitseseaduse (edaspidi TKS) uue § 40 Arvestatud ja 1) Terminolgoogia muutmise kohaselt on tarbijavaidluste komisjon selgitatud ettepanekut on arvestatud ning (edaspidi komisjon) Tarbijakaitse ja Tehnilise eelnõus on terminoloogiat läbivalt Järelevalve Ameti juures asuv organ muudetud selliselt, et sõna riigivastutuse seaduse § 15 lõike 2 punkti 1 „komisjon“ all on mõeldud komisjoni tähenduses. Eelnõukohase TKS § 41 lõike 1 kui organit. Komisjoni tööd ja kohaselt on komisjonil alalised liikmed ülesannete täitmist korraldab juhtiv (edaspidi komisjoni esimees) ja komisjoni esimees. Komisjonile esitatud täiendav liige (edaspidi kaasistuja). TKS § 41¹ vaidlusi lahendavad komisjoni lõike 1 kohaselt korraldab tarbijavaidlusasja alalised liikmed ja koosseisulised menetlemise komisjoni juhtiv esimees, kes liikmed ehk kaasistujad. määrab tarbijavaidlusasja lahendava komisjoni esimehe. Seega on eelnõu kohaselt kasutatud sõnu „komisjon“ ja „esimees“ kahes 2) Viide riigivastutuse seadusele tähenduses (komisjoni kui organi juht on küll Paragrahviga 40 määratletakse „juhtiv esimees“), mis teeb eelnõust tarbijavaidluste komisjon arusaamise keeruliseks. Kuigi kontekstist Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve selgub, mida mõnes paragrahvis on silmas Ameti (TTJA) juures asuva ja peetud, siis õigusselguse seisukohast peaks tarbijavaidlusi lahendava organina. seadus olema lihtsasti jälgitav. Seetõttu teeme Sidumine riigivastutuse seadusega ettepaneku kaaluda terminoloogia sarnaselt töövaidluskomisjoni ja muutmist selliselt, et selgelt eristuksid riigihangete organid, vaidlusi lahendavad üksused ja Vaidlustuskomisjoni regulatsioonile, nende juhid. Lisaks märgime, et viidatud määrab, et tarbijavaidluskomisjonis riigivastutuse seaduse § 15 lõike 2 punktis 1 ei vaidluse lahendamisel ja ole defineeritud organit, vaid on viidatud õigusemõistmisel tekitatud kahju seadusega vaidluste kohtuväliseks saab nõuda üksnes juhul, kui lahendamiseks loodud organile ehk juhul, kui menetluse käigus on TKS-s reguleeritakse organ, kes lahendab komisjon toime pannud kuriteo. vaidlusi kohtuväliselt, siis tegelikult sellega viidataksegi mh tema tekitatud kahjule. See Sätte sõnastamisel on võetud tähendab, et need seadused viitavad eeskujuks töövaidluse lahendamise vastastikku üksteisele. seaduse § 4 lg 1, mille kohaselt on töövaidluskomisjon (edaspidi ka komisjon) Tööinspektsiooni juures asuv kohtuväline töövaidlusi lahendav organ riigivastutuse seaduse § 15 lõike 2 punkti 1 tähenduses.  Sarnaselt on sätestatud ka riigihangete seaduse § 187 lõikes 14, mille kohaselt on vaidlustuskomisjon kohtuväline vaidluste lahendamise organ riigivastutuse seaduse § 15 lõike 2 punkti 1 tähenduses. 2. TKS § 36 lõike 1 kohaselt ei või vaidluste Arvestatud Eelnõu § 1 punktiga 2 täpsustatakse kohtuvälise lahendamise menetluse paragrahvi 36 lõiget 1 selliselt, et tulemuseks olla tarbijale õiguslikult siduv tulemus ei või olla siduv, välja otsus (eelnõuga seda sätet ei muudeta). Samas arvatud juhul, kui käesolevas tarbijavaidluskomisjoni puhul nähakse küll seaduses ei ole sätestatud teisiti. ette, et on kompromiss ja jõustunud otsus. Miks vaidluste kohtuvälise üksuse puhul on Eelnõuga on kavas reguleerida see jäetud muutmata? konkreetselt seaduse alusel loodud üksuse menetlust ja otsuseid. Menetluse reeglid tehakse sarnaseks töövaidluse lahendamise komisjoni menetluse reeglitele ning tuuakse sisse mitmeid TsMS põhimõtteid, et võimaldada otsuste siduvaks tegemist. Teiste üksuste menetlusi eelnõukohaste muudatustega ei reguleerita. 3. Teeme ettepaneku täpsustada TKS § 41¹ Arvestatud Komisjoni juhtiva esimehe ja alaliste sõnastust. Nimetatud paragrahvi lõike 1 liikmete pädevusi on mõnevõrra kohaselt korraldab tarbijavaidlusasja täpsustatud ja täiendavalt lahti lahendamise menetlemise komisjoni juhtiv kirjutatud §-s 411. esimees, kes määrab tarbijavaidlusasja lahendava komisjoni esimehe. Lõike 2 Selgituseks: kohaselt korraldab komisjoni esimees talle Vaidlusasja menetlemise määratud tarbijavaidlusasja menetluse korraldamiseks ongi juhtiva esimehe läbiviimise. Mida on täpsemalt mõeldud lõike ülesanne eelkõige määrata vaidlus 1 esimeses lauses, st mida konkreetselt peab konkreetsele alalisele liikmele, kes komisjoni juhtiv esimees vaidlusasja hakkab vaidlust edasi menetlema lahendamise menetluse raames tegema, mis (otsustab menetlusse võtmise, kohustused talle langevad? Kas ainult, et juhtiv koosseisu määramise, vaatab läbi esimees määrab komisjoni esimehe? Või teeb jne). Samas võib ette tulla ka teisi ta ka muid menetluslikke samme? Abi ei ole toiminguid, näiteks selguse saamisel ka seletuskirjast. taandamisavalduste läbivaatamine (eelnõukohane § 501 lg 5), vajadusel asja määramine uuele alalisele liikmele jm. Menetluslikke samme konkreetses vaidluses teeb juhtiv esimees aga juhul, kui vastav vaidlus on temale määratud. 4. TKS § 49¹ on reguleeritud menetlustasu. Selgitatud Paragrahv 491 on eelnõust välja Palume paragrahvi lisada säte, mille kohaselt jäetud. Väljajätmise põhjuseks on menetlustasu laekub riigieelarvesse. asjaolu, et menetlustasu nõudmine  Tulenevalt riigieelarve seadusest kajastatakse võib teatud juhtudel kahjustada riigieelarves vahendid, mida riik eelarveaastal seadusekuulekaid kauplejad. plaanib koguda, saada toetusena, vahendada ja Vältimaks osalise menetlustasu kasutada, sealjuures on tulud kõik vahendid, väljamõistmist, sunnib menetlustasu mida riik oma ülesandeid täites kogub või saab nõue võib sundida kauplejaid toetusena (riigieelarve seaduse § 26 lõige 1 ja vaidluse lahendamist tarbijavaidluste lõike 4 punkt 1). komisjonis iga hinna eest vältima ning leidma tarbijat rahuldava lahenduse ka siis, kui tarbija nõudmine on tegelikult kasvõi osaliselt põhjendamatu. Menetlustasu nõue võib töötada mõnevõrra vastu ka eelnõu eesmärgile. Menetlustasu maksmise risk võib suurendada kauplejate rahulolematust ning kauplejate usaldus tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise süsteemi osas võib langeda veelgi. 5. Kui TKS § 51 lõike 4 punkti 7 sõnastuse Arvestatud Eelnõukohast TKS § 51 lõike 3 aluseks on direktiivi 2013/11/EL artikkel 10 (endine lg 4) punkti 7 on täiendatud lõige 2, mille kohaselt „liikmesriigid tagavad, järgnevalt: et vaidluste kohtuvälise lahendamise „tarbija kinnitus selle kohta, et tarbija menetluste puhul, mille eesmärk on vaidluse on teadlik ning nõustub sellega, et 30 lahendamine määratud lahenduse abil, võib päeva pärast komisjoni otsuse kõnealune lahendus olla poolte suhtes siduv tegemist otsus jõustub ja on ainult siis, kui pooli teavitatakse eelnevalt selle täitmiseks kohustuslik, kui pool ei lahenduse siduvast iseloomust ning nad on pöördu samas vaidluses kohtusse“ sellega selgesõnaliselt nõus“, siis võiks kaaluda TKS § 51 lõike 4 punkti 7 sõnastuse täpsustamist. Eelnõu sõnastusest ei pruugi inimene, kes ei ole menetluslike terminitega tuttav, aru saada, et otsus on poolte jaoks siduv ja täitmiseks kohustuslik. 6. TKS § 513 lõike 2 kohaselt: „Avalduse Selgitatud Antud sättes on rohkem keeldumise menetlusse võtmisest keeldumine ja selle aluseid, kui direktiivis. Näiteks ei ole põhjendus tehakse avaldajale viivitamata direktiivis järgmiseid aluseid: tarbija kirjalikult teatavaks.“ Kuidas see on kooskõlas ei ole kõrvaldanud avalduses tarbijavaidluste direktiivi art 5 lõike 4 esinevaid puudusi; vaidlus ei kuulu eelviimase alalõikega „Kui vaidluste komisjoni pädevusse (nt kui vaidlus kohtuvälise lahendamise üksusel ei ole puudutab tervishoiu teenuse kooskõlas tema menetluseeskirjadega osutamist); nõue on komisjonis juba võimalik talle esitatud kaebust menetleda, lahendatud jm. Nende puhul ei ole esitab asjaomane üksus kolme nädala jooksul vajalik ja vahel ka mõistlik igal korral alates kaebuse toimiku laekumisest mõlemale kauplejat keeldumisest teavitada. poolele põhjenduse selle kohta, miks ta Need, mille osas direktiivis kaupleja vaidlust ei menetle.“ Ehk kas direktiivi teavitamise kohustus kehtib, on kohaselt ei tuleks ka menetlusse võtmisest kehtestatud kehtiva TKS §-s 32 ja keeldumise otsus teha teatavaks kauplejale?  komisjonil nende osas igal juhul teavitamise kohustus. 7. Kas avaldusest loobumine (TKS § 51⁵) on Arvestatud Mõeldud on siiski avaldusest sama, mis TKS § 556 lõike 1 punkt 2 nõudest loobumist ning eelnõus on § 556 lõike loobumine? Kas siin võib tekkida segadus 1 punktis 3 asendatud sõna „nõudest“ TKS § 51⁴ avalduse muutmisega, nt kui tarbija sõnaga „avaldusest“. avalduse muutmise jooksul mõnest nõudest loobub. Arvatavasti ei tohiks selline olukord kaasa tulla menetluse lõpetamist. 8. Eelnõu § 543 lõike 2 esimese lause kohaselt Selgitatud Komisjon küll kutsub tunnistaja võib komisjon kutsuda tunnistaja istungile ja istungile, aga ei saa tagada, et teise lause kohaselt tagab tunnistaja istungile tunnistaja ka kohale tuleb. Tunnistaja ilmumise pool, kelle taotlusel tunnistaja osalemine istungil toimub tema vaba istungile kutsutakse. Ehk esimese lause tahte alusel ja komisjonil ei ole kohaselt kutsub tunnistaja istungile komisjon, kohustust tagada tunnistaja osalemine aga teise lause kohaselt justkui üks pooltest. istungil. Kes siis kutsub või mida siin täpsemalt mõeldud? 9. TKS § 58 lõikes 1 on kohtusse pöördumine Selgitatud Kuivõrd eelnõust on jäetud välja § 491 määratletud kalendripäevades, muudes sätetes menetlustasu maksmise kohustuse on kalendripäevadele viidatud lihtsalt „päev“ kohta, ei ole vajadust ka §-i 59 järele, nt TKS § 59 lõikes 2: „Kohustatud isik peab mistõttu on ka see eelnõust välja menetlustasu maksma 30 päeva jooksul jäetud. komisjoni otsuse jõustumisest arvates.“ Ka TsMS ei kasuta kalendripäeva mõistet. Palume terminid ühtlustada. 10. TKS § 58² lõike 2 kohaselt tühistatakse Arvestatud Eelnõus on muudetud TKS § 58² lõike jõustumata otsus määrusega juhul kui esineb osaliselt 2 sõnastust järgmiselt: „(2) Komisjoni TKS § 51⁵ lõikes 1 või § 55⁵ lõikes 1 sätestatud alaline liige tühistab jõustumata alus. TKS § 51⁵ lõige 1 sätestab vaid avaldaja otsuse käesoleva seaduse § 515 lõikes õiguse loobuda avaldusest igal ajal. Samuti 1 sätestatud võimaluse kasutamise ja sätestab TKS § 55⁵ lõige 1 poolte ja esimehe § 555 lõike 3 teises lauses sätestatud õiguse teha omapoolne ettepanek lahendada juhul.“ vaidlus kompromissiga. Nimetatud sätted annavad vaid õigused, kuid need ei ole Kompromissi puhul on otsuse tegelikult menetluslikud sammud, st tühistamine seotud kompromissi avaldusest ei ole veel loobutud, samuti ei ole määrusega kinnitamisega. Avaldusest kompromissi sõlmitud. Näiteks võib pool teha loobumise puhul loobumise kompromissi ettepaneku, mis on heade võimaluse kasutamisega. kommetega vastuolus või teine pool ei ole kompromissiga nõustunud. Sellise kompromissi ettepaneku alusel ei tohiks veel komisjoni otsust tühistada. Seega võiks kaaluda, kas siinkohal oleks asjakohasem säte TKS § 55⁵ lg 3 – siduda otsuse tühistamine kompromissi määrusega kinnitamisega ning menetluse lõpetamisega. Avaldusest loobumise olukorras võiks kaaluda jõustumata otsuse tühistamise sidumist TKS § 51⁵ lõikega 5. 11. TKS § 59 lõike 2 kohaselt makstakse Selgitatud Kuivõrd eelnõust on välja jäetud menetlustasu otsuses näidatud menetlustasu maksmise kohustus (§ Rahandusministeeriumi pangakontole. 491), puudub vajadus ka § 59 järele Leiame, et sellist informatsiooni konto ning ka see jäetakse eelnõust välja. kuuluvuse kohta ei ole otstarbekas seaduse tasandil esitada. Antud juhul ei ole seaduse alusel võimalik ikkagi teada saada, millisele konkreetsele pangakontole tuleks menetlustasu tasuda ning teisalt teeks see Riigikassa tööd jäigemaks, sest kui süsteem muutub, on vaja muuta seadust. 12. Kahtleme, kas normitehniliselt on võimalik Selgitatud Eelnõuga muudetakse tervet ühe muutmiskäsuga ära muuta terve TKS 6. struktuuriosa (peatükk), mitte aga peatükk, sh lisada ülaindeksitega sätteid. struktuuriosa osasid paragrahve, mistõttu on asjakohane teha seda ühe muudatusena ja säilitada seaduse ülejäänud sätete endine numeratsioon. 13. Eelnõuga tutvudes tekkisid järgmised Selgitatud 1) Eelnõu ei näe ette sellist alust küsimused, millele palume selgitust avalduse menetlusse võtmisest seletuskirjas: keeldumiseks. 1) Kas avaldus võetakse menetlusse, kui 2) Eelnõu ei näe ette kompromissi pooled on sõlminud vaidluste lahendamiseks tühistamise aluseid. Samas on vahekohtu kokkuleppe? tarbijavaidluste komisjonis sõlmitud 2) Kas kompromissi saab tühistada ja selle kompromissi jõustumise eelduseks tühisusele tugineda TsÜS nimetatu alustel (ehk selle kinnitamine komisjoni alalise kas on samad tingimused kompromissi osas liikme poolt. Kinnitamine ei ole aga kui TsMS § 430 lõiked 8 ja 9)? lihtsalt formaalsus, vaid 3) Kuidas on lahendatud olukord, kui avaldus eelnõukohane TKS § 555 lg 4 näeb on määrusega menetlusse võetud, dokumendid ette, et komisjoni alaline liige ei kauplejale edastatud, kuid kaupleja ei vasta kinnita kompromissi, kui see on komisjonile (kirjalikus menetluses) või ei tule vastuolus seaduse või heade istungile? Kas tehakse tagaseljaotsus? kommetega või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 3) Ka kehtiva TKS kohaselt on komisjonil võimalik otsust teha juhul, kui kaupleja ei vasta või ei tule istungile kohale. Kehtiva TKS § 51 lg 1 sätestab, et vaidlus lahendatakse poolte kirjalikult esitatud ning sekretariaadi kogutud teabe ja tõendite alusel. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt, kui vaidlev pool jätab mõjuva põhjuseta istungile ilmumata, vaadatakse vaidlus läbi tema kohalolekuta. Eelnõus jäävad need põhimõtted valdavalt samaks. 14. TKS § 58¹ lõike 1 selgituses seletuskirjas on Arvestatud Eelnõu seletuskirjas on viidet märgitud, et „Analüüsides TsMS §-s 428 parandatud asendades viidet §-le 428 sätestatud hagi läbivaatamata jätmise aluseid, viitega §-le 423. on TVK otsuse jõustumine õiguslikult korrektne vaid juhul, kui kohus jätab hagi läbi vaatamata põhjusel, et õigustatud isiku nimel hagi esitanud isik ei ole tõendanud esindusõiguse olemasolu.“ Nimetatud põhimõte on sätestatud TsMS § 423 lõike 1 punktis 9. 15. Eelnõu seletuskirja kohaselt on Majandus- ja Selgitatud Kulude katmine on planeeritud Kommunikatsiooniministeerium esitanud eelkõige riigi eelarvestrateegia taotluse riigi eelarvestrateegia 2021–2024 protsessi kaudu saadud vahenditega. protsessis lisavajaduse 100 tuhande euro suuruses summas tarbijavaidluste komisjoni menetluskorra muutmisega seonduvateks kuludeks. Täpsustame – kas tegemist ei olnud riigi eelarvestrateegia 2022–2025 protsessiga? Seletuskirja tuleks täiendada, kuidas on plaanis eelnõuga tekkivad kulud katta. Taotluse esitamine riigi eelarvestrateegia protsessis ei tähenda automaatselt, et täiendavaid vahendeid saadakse, mistõttu on vajalik täpsemalt välja tuua, kuidas on kavas lisanduvad kulud katta. Tartu Ringkonnakohus 1. Menetluse keel. Mitte arvestatud Arvestades seda, et komisjon Tarbijakaitseseaduse eelnõu (edaspidi TKS) § lahendab ka piiriüleseid vaidlusi, on 46 lg 1 teise lause kohaselt võib ilmne, et sageli ei valda tarbijad eesti tarbijavaidlusasja menetluse ja istungi poolte keelt ja on asjakohane, et ka menetlus, ja komisjoni liikmete nõusolekul läbi viia ka sh menetluse materjalid võiksid muus keeles. Selliselt on menetluse mõnes teatud juhtudel olla siiski muus muus keeles läbiviimine võimalik palju keeles. Komisjoni eesmärk on ulatuslikumalt kui seaduse eeskujuks oleva lahendada vaidlust efektiivselt, sh töövaidluse lahendamise seaduse (edaspidi lihtsalt, kiirelt ja väikeste kuludega. TvLS) § 131 kohaselt, mille järgi võib muus Seetõttu on mõistlik, et kui pooled ja keeles läbi viia üksnes istungi, kusjuures komisjoni liikmed on menetluse protokollida tuleb ikkagi eesti keeles. pidamisega muus keeles nõus, siis Arvestades võimalust, et komisjoni pooltel ei ole tarvis teha lisakulutusi menetlusele võib järgneda kohtumenetlus, mis menetlusdokumentide tõlkimiseks toimub eesti keeles ja mille juurde tuleb võtta või tõlgi kaasamiseks. komisjoni menetluse materjalid, tuleks Lisaks saab teine pool alati komisjoni menetluse tervikuna muus keeles läbiviimisel reguleerida, kuidas korraldada Lisaks ei pea pooled nõustuma komisjoni otsuse vaidlustamisel komisjoni menetluse läbi viimisega muus menetluse materjalide tõlkimine. Kaaluda keeles. Sel juhul tuleb ka komisjonile tuleks töövaidluskomisjoni menetlusele esitada eesti keelde tõlgitud sarnase regulatsiooni kasutuselevõttu, kus dokumendid. menetlus toimub igal juhul eesti keeles ning poolte kokkuleppel ja komisjoni nõusolekul  võib üksnes istungit pidada võõrkeeles, Kui aga vaidlusega pöördutakse protokollides seda samas eesti keeles. lõpuks siiski kohtusse, siis kohtumenetluses toimub kõik samamoodi nagu kehtiva korra kohaselt. 2. Riigilõiv ja menetluskulude jaotus. Arvestatud Riigilõivu hüvitamine kaupleja poolt TKS §-ga 47 ja riigilõivuseaduse (edaspidi on sättest ekslikult välja jäänud. RLS) muudatustega kehtestatakse tarbijale Eelnõukohast §-i 47 on täiendatud tarbijavaidluskomisjoni pöördumiseks selliselt, et komisjon otsustab tarbija riigilõiv. TKS § 47 osas võib seletuskirjast nõuet rahuldavas otsuses tarbija lugeda, et eelnõus kavandatud muudatuste tasutud riigilõivu hüvitamise kaupleja kohaselt võib tarbijavaidluste komisjon poolt. otsustada tarbija nõuet rahuldavas otsuses riigilõivu hüvitamise kaupleja poolt. Eelnõu tekstis vastav säte puudus. TKS § 49 kohaselt kannavad hoopis pooled enda menetluskulud ise, st ka avalduse rahuldamise korral ei saa tarbija nõuda vastaspoolelt riigilõivu hüvitamist. Seletuskirja kohaselt peaks küll TKS § 49 lg 2 võimaldama riigilõivu tarbija kasuks välja mõista, kuid eelnõu tekstist seda ei leia. 3. Kohtusse pöördumine. Arvestatud 1) Eelnõus on § 58 lõiget 4 täiendatud Eelnõu TKS §-s 58 on kohtusse pöördumise kolmanda lausega nii, et riigilõivu kord sisuliselt kopeeritud TvLS-st. Seejuures peab tasuma kohtusse pöördunud isik, ei ole pööratud tähelepanu sellele, et TvLS-i st kaupleja: „Avalduselt tuleb tasuda regulatsioonis on mõningaid probleeme. riigilõivu summas, mille hageja oleks Esiteks puudub regulatsioon selle kohta, kes pidanud tasuma hagi esitamise peab tasuma hagilt riigilõivu juhul, kui korral.“ komisjon tarbija avalduse rahuldab ning kohtusse pöördub kaupleja. Mõistlik oleks 2) Tõepoolest praktilisest küljest on enne 01.01.2018 kehtinud individuaalse võimalik neid täiendavaid nõudeid töövaidluse lahendamise seaduse (edaspidi sama hagi raames menetleda. Seetõttu ITVS) § 24 lg 4 viimases lauses sisaldunud ei ole piirangu järele vajadust ning regulatsioon, mille kohaselt peab riigilõivu seetõttu on eelnõust välja jäetud § 58 tasuma kohtusse pöördunud isik, st kaupleja. lg 4 teine lause „Hagis võib esitada Teiseks on segadust tekitav TKS § 58 lg 3 teine üksnes samad nõuded, mis esitati lause, mille kohaselt võib hagis esitada üksnes tarbijavaidluste komisjonile.“. samad nõuded, mis esitati tarbijavaidluste komisjonile. Selle nõude eesmärk jääb arusaamatuks. Riigikohus on sama sisuga varem kehtinud ITVS § 24 lg 3 kohta leidnud, et see välistab küll samas avalduses uute nõuete esitamist, kuid uued nõuded saab esitada eraldi hagina, mida kohus peab siiski menetlema ja mida on võimalik algse hagiga liita (3-2-1-48-08). Sellises olukorras oleks  mõistlikum lubada uute nõuete esitamine kohe kohtusse pöördumisel. 4. Menetlustasu. Selgitatud Paragrahv 491 on eelnõust välja 1 TKS § 49 näeb ette menetlustasu. Seletuskirja jäetud. Väljajätmise põhjuseks on kohaselt võiks menetlustasu vormis asjaolu, et menetlustasu nõudmine menetluskulu osaline sissenõudmine võib teatud juhtudel kahjustada kauplejalt motiveerida kauplejaid senisest seadusekuulekaid kauplejad. enam tegelema tarbija probleemiga ja sellele Vältimaks osalise menetlustasu lahenduse otsimisega ning aitaks kaudselt väljamõistmist, sunnib menetlustasu vähendada võimalike pöördumiste arvu nõue võib sundida kauplejaid tarbijavaidluste komisjoni ning riigipoolseid vaidluse lahendamist tarbijavaidluste kulutusi tarbija ja kaupleja vaheliste vaidluste komisjonis iga hinna eest vältima lahendamisele. Selgusetuks jääb, kas ning leidma tarbijat rahuldava menetlustasu jääb kaupleja kanda ka juhul, kui lahenduse ka siis, kui tarbija pooled pöörduvad samas vaidluses kohtusse nõudmine on tegelikult kasvõi ning kohtulahendiga muudetakse TVK otsust osaliselt põhjendamatu. osaliselt. Eelnõu järgi nõutakse menetlustasu sisse komisjoni jõustunud otsuse alusel. Menetlustasu nõue võib töötada Olukorras, kus üks pooltest pöördub kohtusse, mõnevõrra vastu ka eelnõu komisjoni otsus TKS § 581 järgi üldjuhul ei eesmärgile. Menetlustasu maksmise jõustu. Seega võib selline regulatsioon kaasa risk võib suurendada kauplejate tuua selle, et kaupleja pöördub vaidlusega rahulolematust ning kauplejate kohtusse üksnes selleks, et pääseda usaldus tarbijavaidluste kohtuvälise menetlustasu maksmisest. Lahenduseks oleks lahendamise süsteemi osas võib täiendada sätet selliselt, et menetlustasu langeda veelgi. mõistetaks välja ka kohtus hagi rahuldamise korral. 5. TKS § 581 lg 1 p 4. Arvestatud § 581 lg 1 punktist 4 võetud välja viide 1 TKS § 58 lg 1 p 4 järgi jõustuks komisjoni TsMS § 428 lg 1 punktile 2. otsus juhul, kui kohus lõpetab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 2 alusel asjas menetluse põhjusel, et on olemas samas vaidluses varasem jõustunud pooltele siduv lahend, mis välistab uue kohtusse pöördumise. Selle sätte järgi tekiks olukord, kus on olemas sama vaidluse kohta kaks erinevat jõustunud lahendit: komisjoni otsus ja see varasem lahend, mille tõttu kohus menetluse lõpetas. Sellise olukorra tekkimist tuleks vältida. Autode müügi- ja teenindusettevõtete Eesti Liit (AMTEL) 1. - tänane redaktsioon töötab mõningatest Muudatusi on vaja, kuivõrd kehtivas ebakohtadest hoolimata suhteliselt mõistlikult. Selgitatud süsteemis on mitmeid murekohti ja Autodega seotud vaidlustes on arutelud olnud poolte usaldus komisjoni menetluse sisukad ning professionaalsed ja me ei näe vastu on madal. selles osas uuel redaktsioonil eeliseid; Eelnõu eesmärk on suurendada - uus redaktsioon ei muuda meie hinnangul menetlusosaliste usaldust krooniliselt ebaausaid kauplemisvõtteid tarbijavaidluste komisjoni ja seal kasutava kaupleja korralekutsumist ja tarbija läbiviidava menetluse vastu, tõsta  probleemi lahendamist tulemuslikumaks, vaid menetluse kvaliteeti ning see suurendab korrektsete kauplejate tarbijavaidluste komisjoni haldus- ja finantskoormust ning tulemuslikkust. väljapressivate kaebuste hulka nende vastu; Eelnõu eeskujuks on võetud mh töövaidluskomisjoni, üürivaidluskomisjoni ja riigihangete vaidlustuskomisjoni regulatsioonid. 2. - me ei toeta riigilõivu kehtestamist Arvestatud Paragrahv 491 on eelnõust välja ettevõtjatele (eelmise punkti valguses); jäetud. Väljajätmise põhjuseks on asjaolu, et menetlustasu nõudmine võib teatud juhtudel kahjustada seadusekuulekaid kauplejad. Vältimaks osalise menetlustasu väljamõistmist, sunnib menetlustasu nõue võib sundida kauplejaid vaidluse lahendamist tarbijavaidluste komisjonis iga hinna eest vältima ning leidma tarbijat rahuldava lahenduse ka siis, kui tarbija nõudmine on tegelikult kasvõi osaliselt põhjendamatu. Menetlustasu nõue võib töötada mõnevõrra vastu ka eelnõu eesmärgile. Menetlustasu maksmise risk võib suurendada kauplejate rahulolematust ning kauplejate usaldus tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise süsteemi osas võib langeda veelgi. 3. - AMTELi arvates võiks lisada "musta Mittearvestatud Eelnõu näeb ette siduvad otsused, mis nimekirja" sattunud ettevõtetele teatud tähendab, et enam ei kanta kauplejat riigipoolsete mugavusteenuste piiramist mitte mustanimekirja, vaid tarbija (autonduses näiteks "PROOV" numbrite saab vajadusel pöörduda kohtutäituri kasutamise keelamist); poole. Otsuste sundtäidetavus peaks motiveerima kauplejaid tänasest enam otsuseid vabatahtlikult täitma. 4. - vajalik oleks "musta nimekirja" lihtsama Mittearvestatud Eelnõu näeb ette siduvad otsused, mis leitavuse tagamine ning jagamine selgelt tähendab, et enam ei kanta kauplejat kategooriatesse (tänasel päeval tarbijate poolt mitte mustanimekirja, vaid tarbija raskelt leitav ja otsingute teostamine kaupleja saab vajadusel pöörduda kohtutäituri osas suhteliselt keeruline); poole. Otsuste sundtäidetavus peaks motiveerima kauplejaid tänasest enam otsuseid vabatahtlikult täitma. 5. - meie hinnangul on uue redaktsiooni järgi Tarbijavaidluste komisjon küll TVK esimees TTJA töötaja, ehk TVKs tegutseb TTJA juures, kuid on siiski kujuneb välja suhe 2:1 ettevõtja kahjuks. sõltumatu organ ja peab otsuste Tänasel päeval on praktiseeriv jurist oma tegemisel lähtuma seadusest.  otsustes sõltumatu ja meie hinnangul üsna Eelnõukohane § 40 näeb ette, et objektiivne; komisjon on sõltumatu ja lähtub tarbijavaidlusi lahendades õigusaktidest. Ühtlasi näeb eelnõu ette komisjoni alalise liikme (täna nimetatud „esimees“) valimise reeglid. Komisjoni alalise liikme valimisele tuleb kaasata erinevad osapooled. 6. - meie hinnangul ei tee 3,48€ tunnitasu Selgitatud On arusaadav, et tasu on võrdlemisi maksmine erialaliidust kaasistujate kaasamise madal, kuid arvestades sellega, et täna protsessi lihtsamaks, tasu ei ole eksperdile eriti teevad kaasistujad sama tööd tasuta, motiveeriv. AMTELi esindajana olen seda on igati positiivne, et tulevikus on tööd teinud vabatahtlikuna selle eest ette nähtud ka mingi tasu. 20 aastat ja usun, et tipp-spetsialisti kaasamine on lihtsam, paludes vabatahtlikku abi, kui makstes põhikoha töötasuga võrreldes äärmiselt väikest tasu; 7. - Positiivse poole pealt hindame ja toetame Teadmiseks tarbijapoolse lõivu kehtestamist; võetud 8. - Lisaks hindame mõistlikuks TVK esimehe Teadmiseks Suulise istungi kasuks otsustamisel õigust määrata istungi läbiviimist suulise või võetud ja on üheks aluseks kindlasti ka kirjalikuna. Suulise istungi kasuks otsustamise selgitatud kompromissile jõudmise põhiliseks aluseks võiks olla eelkõige võimalus/tõenäosus, kuid see ei saa võimalus jõuda TVKs kompromissile. Selle alati olla põhiliseks aluseks. Praktikas võimaluse eelduslikul puudumisel viiakse võib tekkida olukordi, mil esitatud istung läbi igal juhul kirjalikult. tõendite pinnalt ei ole võimalik asjaoludest lõplikult aru saada ja on vajalik ka poolte suuline ärakuulamine. Komisjonil peaks ka siin ikkagi olema võimalik istungit korraldada. 9. AMTEL soovitab väga tõsiselt kaaluda, kas Selgitatud Eelnõusse on sisse viidud mitmed uue redaktsiooni kehtestamine esitatud kujul muudatused, muuhulgas on välja on ilmtingimata vajalik ja mõistlik. Ilmselt jäetud kauplejate kohustus tasuda saame planeeritud arutelu käigus jõuda menetlustasu. mõistlike ja meie kaubandus- ja teenindusmaastikku paremaks ja ausamaks muutvate lahendusteni. Eesti Ehitusettevõtjate Liit (EEEL) 1. Komisjoni esimeeste koosseisulised Teadmiseks ametikohad. EEEL toetab Eelnõuga võetud kavandatud muudatust, mille kohaselt luuakse tarbijavaidluste komisjoni esimeeste tähtajalised ametikohad, et ühtlustada tarbijavaidluste menetlusi ja tõsta komisjoni otsuste kvaliteeti. Nõustume, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti juures püsivalt moodustatavate ametikohtade raames oleks  komisjoni esimeestel võimalik tarbija- valdkonna arengusse panustada märksa enam võrreldes praeguse olukorraga, mil komisjoni esimehe ülesandeid täidetakse valdavalt enda põhitöö kõrvalt. 2. Komisjoni esimeeste arv ja spetsialiseerumise Selgitatud Eelnõu ei näe kindlat esimeeste arvu võimalus. Meie hinnangul ei pruugi kolm ette, seega sisuliselt saab vajadusel ja ametikohta olla piisav, et tagada kvaliteet väga võimalusel ka rohkem esimehi erinevate valdkondlike vaidluste lahendamisel. ametisse nimetada. Detsembri alguses Eelnõu aruteluks korraldatud seminaril tõdeti, et tarbijavaidlused hõlmavad väga erinevaid valdkondi. Tarbijakaebuste killustamine erinevate komisjoni esimeeste vahel, ilma spetsialiseerumist võimaldamata, ei pruugi suurendada otsuste kvaliteeti (näiteks oleks keeruline samaaegselt spetsialiseeruda nii ehituse, turismi kui ka krüptorahade küsimustes), mistõttu oleks otstarbekas, kui esimeeste arv oleks kavandatust suurem ning komisjonide esimeestel oleks võimalik spetsialiseeruda kindlate valdkondade vaidluste lahendamisele. Ka Ernst & Young on analüüsi „Tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise võimalikud mudelid Eestis“ lõpparuandes (edaspidi Lõpparuanne) välja toonud, et mitmetes riikides on loodud väga erinevad ADR-üksused, kes tegelevadki kindla valdkonna vaidlustega ning tehakse ettepanek, et ka Eestis tuleks spetsialiseerumise suurendamiseks kaaluda erialaste komisjonide loomist (Lõpparuande lk 6). Nõustume, et spetsialiseerumine ka komisjoni esimeeste tasandil aitaks paremini tagada komisjoni otsuste kvaliteeti ning otsuste usaldusväärsust valdkonna kauplejate hulgas, samuti peaks erialaliitudel olema võimalus kaasa rääkida komisjoni esimeeste nimetamise küsimuses. Kaasistujate tasustamine ja tasumäär. Täna Selgitatud On arusaadav, et tasu on võrdlemisi kehtiva seaduse kohaselt ei maksta komisjoni madal, kuid arvestades sellega, et täna kaasistujatele tasu komisjoni töös osalemise teevad kaasistujad sama tööd tasuta, eest. Eelnõus nähakse ette, et kaasistujale on igati positiivne, et tulevikus on arvestatakse tarbijavaidluse materjalidega selle eest ette nähtud ka mingi tasu. tutvumiseks üks tund tasustatud tööaega iga istungi kohta lisaks istungil osaletud ajale ning ühe tunni tasu võrdub TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud tunnitasu alammääraga. Alates 2022. aastast on tunnitasu alammääraks 3,86 eurot, mis tähendab ühe istungi kohta keskmiselt 2x 3,86 = 7,72 eurot (brutotasuna). Eelnõu seletuskirja kohaselt aitab kaasistujate tasustamine tõsta otsuste kvaliteeti. Oleme seisukohal, et kavandatud (praktiliselt olematu) tasumäär otsuste kvaliteedile kaasa ei aita. Reeglina on kaasatavate spetsialistide teenuse hind vähemalt 35-40 eurot/ tund või kõrgem (brutotasuna). Kaasistujatele Eelnõus kavandatud tasud on ca 10 korda väiksemad sarnase teenuse mõistlikust turuhinnast. Rahastuspõhimõtted ja kuluefektiivsus. On arusaadav, et eelnõuga sätestatav Eelnõu seletuskirjas on korduvalt võrreldud tasu on võrdlemisi madal, kuid tarbijavaidluse nõuete suuruseid (ca 24% arvestades sellega, et täna teevad nõuetest on alla 100 euro) ning otsusega kaasistujad sama tööd tasuta, on igati lõppeva ühe menetluse kulu riigile (keskmiselt positiivne, et tulevikus on selle eest 306 eurot). Menetluskulu (306 eurot) hulka on ette nähtud ka mingi tasu. arvestatud üksnes komisjoni sekretariaadi tööjõukulu, komisjoni esimeeste tööjõukulu ning majandus- ja büroohoone kulud, kuid arvesse ei ole võetud kaasistujatena kaasatud valdkondlike ekspertide tasuta tööd, millel on reaalne rahaline väärtus. Vaidlused on tihti keerukad ning reaalselt võib kaasistujal ühe vaidluse lahendamiseks (ainuüksi materjalide läbivaatamiseks) kuluda mitmeid tunde, mis tähendab, et vaidluse lahendamise tegelik keskmine kulu võib 306 euro asemel olla oluliselt üle 400 euro või veelgi rohkem. Kerkib põhjendatud küsimus, miks peaks ühiskond tervikuna panustama olulisel määral ressursse marginaalsete (ja kohati oportunistlike) vaidluste lahendamisele. Mõistame, et protsessi eesmärgiks on tagada tarbijale seadusest tulenevad õigused ning kuluefektiivsus ei pruugi alati olla primaarne (nagu on Lõpparuandes selgitatud ka Austria mudeli kohta), kuid kuluefektiivsus ei saa olemuslikult põhineda valdkondlike ekspertide tasuta tööl (või väga madalalt tasustatud tööl). Kui tarbijaõiguste kaitse on riigi jaoks oluline eesmärk, tuleb selleks leida ka vajalikud riigieelarvelised vahendid. Ka Lõpparuandes tuuakse ühe olulisema ettepanekuna välja, et tarbijavaidluste kohtuvälise süsteemi rahastamisvõimalusena tuleks suurendada riigipoolset finantseeringut (Lõpparuande lk 7). Tarbijanõude lävend. Eelnõus nähakse ette, Arvestatud Lävend on sisse jäetud komisjoni kaotada tarbijanõuetele seni kehtinud 30 alalise liikme kaalutlusõigusega. eurone lävend. Leiame, et lävendi kaotamine ei Arvestades inflatsiooni on lävendit ole põhjendatud. Eelnõu seletuskirjast selgub, vähesel määral ka tõstetud. et 5% nõuetest on alla 30 euro, ning aastas Komisjoni alaline liige keeldub esitatakse ca 3 300 tarbijanõuet. See tähendab, avalduse menetlusse võtmisest, kui et tarbijate nõuete arv (mida seni ei ole lävendi vaidlusaluse kauba või teenuse tõttu menetletud) suureneb aastas vähemalt väärtus või tarbija nõude suurus on 165 nõude võrra (kuid pigem siiski oluliselt alla 50 euro ja vaidluse lahendamine rohkem, kuivõrd mitmed nõuded on lävendi ei ole oluline praktika kujundamiseks. tõttu eeldatavalt ka esitamata jäänud). See tõstatab veelgi teravamalt küsimuse menetluse kuluefektiivsusest – millise hinnaga (ning ennekõike milliste vahendite arvelt) tuleks selliste nõuete menetlemist rahastada. Kui kaupleja jaoks on kaalukausil 20 eurone nõue ning 75-150 eurone menetluskulu, on tihti otstarbekam nõue rahuldada, mis aga annab tarbijatele ebaõige signaali ning süvendab oportunistlike nõuete esitamist ja teatud pahatahtlike käitumismustrite kujunemist. Riigilõiv. Eelnõus nähakse ette, sätestada Mittearvestatud Euroopa Liidu tarbijavaidluste tarbijanõuetele riigilõiv summas 15 eurot. kohtuvälise lahendamise direktiiv Riigilõivu kehtestamine on positiivne, kuid 2013/11/EL lubab kehtestada vaid riigilõiv peaks olema suurem ning see võiks sümboolset lõivu. olla seotud nõude suurusega. Näiteks on Lõpparuandes käsitletud erinevate riikide kaheastmelist mudelit – avalduse esitamisel makstakse sümboolne riigilõiv, ning menetluse edasistes etappides (kui tarbija ja kaupleja kokkulepet ei saavuta), tuleb tarbijal maksta suurem sisenemistasu, mis on seatud sõltuvusse nõude suurusest (sisenemistasu tarbijale ei tagastata). Analoogia korras, näiteks ka tsiviilkohtumenetluses tuleb tasuda riigilõivu 75 eurot, kui nõude suurus on kuni 350 eurot, ning suuremate nõuete korral sõltub riigilõivu suurus nõude summast. Menetlustasu kehtestamine kauplejatele. Arvestatud Paragrahv 491 on eelnõust välja Eelnõus nähakse ette menetlustasu jäetud. Väljajätmise põhjuseks on kauplejatele – 150 eurot nõude täieliku asjaolu, et menetlustasu nõudmine rahuldamise korral ning 75 eurot nõude osalise võib teatud juhtudel kahjustada rahuldamise korral. Tarbijavaidluste seadusekuulekaid kauplejad. lahendamine on Eelnõus ette nähtud paljuski Vältimaks osalise menetlustasu sarnasena kohtumenetlusele (ning väljamõistmist, sunnib menetlustasu kohaldatakse ka tsiviilkohtumenetluse nõue võib sundida kauplejaid põhimõtteid). Tsiviilkohtumenetluses kehtib vaidluse lahendamist tarbijavaidluste põhimõte „kaotaja maksab kulud“, kuid komisjonis iga hinna eest vältima Eelnõus kavandatud menetlustasu ei ole ning leidma tarbijat rahuldava võimalik siduda tarbija tegelike kuludega, vaid lahenduse ka siis, kui tarbija olemuslikult on tegemist kauplejat karistava nõudmine on tegelikult kasvõi meetmega. Ebaselgeks jääb sellise osaliselt põhjendamatu. menetlustasu vajalikkus. Lõpparuande kohaselt ei ole ka 47% kauplejatest nõus tarbijavaidluste lahendamise rahastamises Menetlustasu nõue võib töötada osalema. mõnevõrra vastu ka eelnõu Samuti jääb ebaselgeks menetlustasu suurus. eesmärgile. Menetlustasu maksmise Lõpparuandes on küll selgitatud, et kindlad risk võib suurendada kauplejate menetlustasu suurused on välja pakutud rahulolematust ning kauplejate lähtudes lihtsuse printsiibist, kuid isegi kui usaldus tarbijavaidluste kohtuvälise menetlustasu kehtestada, peaks see olema lahendamise süsteemi osas võib selges korrelatsioonis nõude suurusega. Nagu langeda veelgi. märgitud, 24% nõuetest on alla 100 euro – menetlustasu suurust arvestades oleks kauplejal otstarbekam nõue rahuldada isegi siis, kui kaupleja seda sisuliselt põhjendatuks ei pea. See võib anda tarbijatele ebaterve signaali ning suurendada pahatahtlike nõuete esitamist. Nõuete õigusliku kvalifikatsiooni Arvestatud Eelnõus on täpsustatud § 57 lõiget 1 täpsustamine. Eelnõu § 57 lõikes 1 on järgmiselt: sätestatud, et komisjonil on õigus täpsustada „Tarbijavaidluste komisjoni otsus nõude õiguslikku kvalifikatsiooni, kui see on peab olema põhjendatud ning vajalik poolte seaduslike õiguste ja huvide tuginema seadusele ja asjaolude kaitseks. Jääb ebaselgeks, mida täpselt õiguslikule hinnangule. Komisjon ei soovitakse nimetatud sättega reguleerida – kas ole otsust tehes seotud poolte esitatud seda, et (1) tarbija peaks enda nõude ise ümber õiguslike väidetega ning komisjonil kvalifitseerima (nt andma hinnangu, kas on õigus täpsustada nõude õiguslikku tegemist on ülesütlemise või taganemisega kvalifikatsiooni, kui see on vajalik vm) või seda, et (2) komisjon ei ole otsust tehes poolte seaduslike õiguste ja huvide seotud poolte esitatud õiguslike väidetega (vt kaitseks.“ analoogia korras TsMS § 436 lg 7) ja otsust tehes hindab komisjon ise, millist õigusakti Ühtlasi on selles osas täpsustatud ka tuleb asjas kohaldada (vt analoogia korras seletuskirja. TsMS § 438 lg 1). Kui mõeldud on põhimõtet, et „õiguse kohaldamine on komisjoni otsustada“ (vt analoogia korras Riigikohtu 21.12.2016 otsus 3-2-1-129-16, p 12.2), siis tuleks see vastavalt ka sätestada. Eesti E-kaubanduse Liit Arvestada menetlustasu hüvitamisel ka Selgitatud Paragrahv 491 on eelnõust välja kaupleja tegevusega enne tarbija poolt jäetud. Väljajätmise põhjuseks on tarbijavaidluste komisjonile avalduse asjaolu, et menetlustasu nõudmine esitamist võib teatud juhtudel kahjustada Eelnõu näeb ette, et kui tarbija avaldus seadusekuulekaid kauplejad. rahuldatakse osaliselt, siis kaupleja tasub 50% Vältimaks osalise menetlustasu menetlustasust ehk 75 EUR. See ei arvesta aga väljamõistmist, sunnib menetlustasu kaupleja käitumist enne vaidluse algust. Ehk nõue võib sundida kauplejaid näiteks tarbija soovib ostuhinna tagastamist. vaidluse lahendamist tarbijavaidluste Kaupleja on sellega osaliselt nõus, kuid soovib komisjonis iga hinna eest vältima summat vähendada näiteks puhastuskulu võrra ning leidma tarbijat rahuldava summas 30 EUR. Tarbija pole nõus ja teeb lahenduse ka siis, kui tarbija avalduse komisjonile. Komisjon rahuldab avalduse osaliselt ja teeb sama lahendi, mida nõudmine on tegelikult kasvõi pakkus ka kaupleja tarbijale komisjoni väliselt. osaliselt põhjendamatu. Seega formaalselt rahuldab komisjon avalduse osaliselt ja kaupleja peab tasuma 75 EUR Menetlustasu nõue võib töötada menetlustasu, aga sisuliselt nõustus komisjon mõnevõrra vastu ka eelnõu kaupleja algse ettepanekuga, mistõttu pole see eesmärgile. Menetlustasu maksmise kohustus õiglane. risk võib suurendada kauplejate Käesoleva probleemi lahendamisel võib võtta rahulolematust ning kauplejate eeskuju TsMS § 162 lg-st 4, mis sätestab: usaldus tarbijavaidluste kohtuvälise Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt lahendamise süsteemi osas võib poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude langeda veelgi. väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Eeltoodut arvestades teeb Eesti E-kaubanduse Liit ettepaneku täiendada menetlustasu hüvitamise regulatsiooni järgmiselt: Kauplejalt mõistetakse välja menetlustasu 150 eurot juhul, kui komisjoni otsusega rahuldatakse tarbija nõue täielikult. Kui komisjoni otsusega rahuldatakse tarbija nõue osaliselt, mõistetakse kauplejalt välja pool menetlustasu suurusest, välja arvatud juhul, kui see oleks kaupleja suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kaaluda töövaidluskomisjoni mudeli Arvestatud Eelnõud on täiendatud, lisades sobivust tarbijavaidluste komisjoni uue täpsustused ja erisused vältimaks mudelina töövaidluskomisjoni regulatsiooni Muudatuste osas lähtutakse murekohti. Eelnõu eeskujuks on töövaidluskomisjonide mudelist, aga lisaks töövaidluskomisjoni töövaidluskomisjonide kvaliteet on näiteks regulatsioonile võetud ka teisi paljude advokaatide hinnangul sageli vägagi vaidluse kohtuvälise lahendamise puudulik ja seda näitab ka protsent, mil määral üksuste regulatsioone. Näiteks kohtud muudavad enda lahendis vaidlustatud üürivaidluskomisjoni ja riigihangete töövaidluskomisjonide otsuseid. vaidlustuskomisjoni regulatsioonid. Töövaidluskomisjonide töö kvaliteeti on seni hinnatud eelkõige selliselt, et vaadatakse, kui suur osa töövaidluskomisjoni kõikidest otsusest vaidlustatakse. Selline meetod ei arvesta aga asjaoluga, et enamasti ei vaidlustata menetlusosaline ka töövaidluskomisjoni ebakvaliteetset otsus üksnes seetõttu, et sellega vaidlustajale kaasnevad õigusabikulud on ebamõistlikult suured. Seetõttu näitab töövaidluskomisjonide otsuste tegelikku kvaliteeti hoopis see, milline osa vaidlustatud töövaidluskomisjonide otsusest kohtu poolt ära muudetakse. Tarbijavaidluste komisjoni puhul on eelviidatud probleem veelgi suurem, kuna enamik vaidlusi on väga väikse summa üle ja kauplejal puudub igasugune mõte kulutada tuhandeid eurosid kohtuvaidluse peale, mille väärtus on mõnikümmend või mõnisada eurot ja mille puhul on teada, et kohus niikuinii kõiki menetluskulusid ka võidu korral välja ei mõistaks. Seega on oht, et muudatuste tulemusena võib tarbijavaidluste komisjonide otsuste kvaliteet oluliselt halveneda, kuna statistika kohaselt on komisjoni otsuste kohtus vaidlustamise protsent olematu ehk jääb mulje, et otsuste kvaliteet on väga hea, kuid kvaliteedi sisulist hindamist ei toimu. Seega tuleb minimaalselt luua kontrollimehhanism komisjonide esimeestele, et tarbijavaidluste komisjonide otsuste kvaliteet oleks ka sisuliselt tagatud. Näiteks kasutada komisjoni esimeeste regulaarset atesteerimist, mille käigus analüüsitakse väga põhjalikult valikuliselt eelmisel perioodil tehtud komisjonide otsuseid. Samuti küsida arvamusi teistelt komisjonide liikmetelt ehk tarbijate ja kaupmeeste esindajatelt, kellel on konkreetse komisjoni esimehega kokkupuuteid. Samuti palub Eesti E-kaubanduse Liit Selgitatud Täna toimub tarbijavaidluste veelkord kaaluda, kas senised tarbijavaidluste lahendamine põhitöö kõrvalt ning komisjoni esimeeste valimise põhimõtted otsused on võrdlemisi ebaühtlased vajavad olulist reformi ning täistööajaga ning kauplejate rahulolu madal. komisjonide esimeeste ametikohtade loomist. Valdkondlike teadmistega toetavad Pigem tuleks veelgi enam soodustada mudelit, komisjoni koosseisu aga kaasistujad, kus komisjoni esimehed on enda valdkonna kes saavad oma eksperdid ja osalevad tarbijavaidluste valdkonnaspetsiifiliste teadmiste komisjonide töös osalise koormusega mh pinnalt otsuste tegemisse panustada. missioonitundest. On kaheldav, et täiskohaga tarbijavaidluste komisjoni esimeestele on riigil võimalik tasuda töötasu, mis tagaks näiteks kohtunikega võrreldavate õigusteadmiste ja isikuomadustega kandidaatide leidmise. See on aga suur oht tarbijavaidluste komisjoni otsuste kvaliteedile, seda eriti olukorras, kus tarbijavaidluste komisjonid lahendavad vaidlusi väga erinevates õiguse valdkondades, mis eeldavad komisjoni esimeestelt spetsiifilisi teadmisi ja kogemusi. On väga kaheldav, et kvaliteedi tagamiseks on piisav üksnes komisjonide esimeeste koolitamine.  Eesti Turismifirmade Liit 1. Avaliku konkurssi korras leitavad Selgitatud Eelnõu ei näe ette kindlat arvu ja professionaalsed tarbijavaidlusi lahendavad vajadusel ning võimalusel saab ka komisjoni esimehed (eeldatavasti 3 rohkem esimehi määrata. ametikohta). See ametikohtade arv tundub väga väike. On raske uskuda, et keegi on professionaal mitmes valdkonnas, et suudab kõrgel tasemel lahendada nii turismiettevõtluse kui ehituspraakide kui autoremondi jne. teemasid. Kui komisjoni esimees pole professionaal, siis pole loota, et kaupleja ja/või tarbija teda usaldaksid. Vähemalt ühele vaidluse poolele jääb ju mitte- professionaalsus kohe silma ja mõlemapoolset rahulolu vaidluse õiglaseks ja põhjendatud lahendamiseks on raske saavutada. Pigem annab selline tajutav mitte-professionaalsus alust manipuleerimiseks/väljapressimiseks kas tarbija ja kaupleja poolt. Leiame, et kvaliteedi tõstmiseks peaks antud ametikohti olema rohkem, isegi kordades rohkem. Kuna otsused muutuvad kohustuslikuks ja lisanduvad kulud tarbijatele ja/või kauplejatele, siis tulemus peab baseeruma tugeval kompetentsil. Kui professionaalsust ei ole, siis pole ei tarbija ega kaupleja huvitatud sisendi andmisest. Ehk kokkuvõtvalt tundub 3 üliprofessionaali leidmine raske ülesanne ja suure tõenäosusega pole tulemus see, mida eelnõu koostajad arvavad saavutavat. 2. Tarbija nõue alla 30 euro. Ei pea seda Arvestatud Lisatud nõude suuruse lävend mõistlikuks. Kuigi turismis on selliseid esimehe kaalultusõigusega nõudeid ilmselt vähe, siis üldpildis tundub selliste nõuetega tegelemine olema mõttetu ressursikulu. Inimeste teadmisi ja oskusi ning kogemusi tuleks otstarbekamalt ära kasutada. 3. Komisjoni liikmed – eksperdid. Eksperdi Selgitatud On arusaadav, et tasu on võrdlemisi tasustamine – 3,48 € tunnis ei ole motiveeriv. madal, kuid arvestades sellega, et täna Pigem kaasata eksperte/valdkonna teevad kaasistujad sama tööd tasuta, professionaale vabatahtlikkuse põhimõttel või on igati positiivne, et tulevikus on tasustada nende tööd samamoodi kui selle eest ette nähtud ka tasu. komisjonide esimeeste tööd. Viimased ei saa olla iga valdkonna eksperdid õigete otsuste tegemiseks. Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) ITL ei toeta 150 € suuruse menetlustasu Arvestatud Paragrahv 491 on eelnõust välja kehtestamist kauplejatele, sest see ei ole meie jäetud. hinnangul põhjendatud. Selle muudatuse eesmärk on soodustada kauplejapoolset aktiivsemat tegevust tarbijate probleemide lahendamisel nii enne menetluse algatamist TVK-s kui ka algatatud menetluste jooksul. Samas on suur osa kauplejaid (sh suuremad sideettevõtjad), kes suhtlevad korrektselt tarbijatega, tegelevad aktiivselt vaidluse lahendamisega ning täidavad vabatahtlikult TVK otsuseid, kui kaebus peaks siiski TVK-sse jõudma. Meie hinnangul peaks eelnõu seda arvesse võtma ja mitte kehtestama taolistele kauplejatele menetlustasu. Selle asemel tuleb leida tuleks viis, kuidas mõjutada neid kauplejaid, kes TVK menetluse eelselt tarbija kaebustele ei vasta ega tee seda ka TVK menetluse raames, rääkimata TVK otsuse vabatahtlikust täitmisest. Leiame, et menetlustasu võiks äärmisel juhul rakendada vaid kirjeldatud viisil käituvate kauplejate suhtes. Mõistame, et kavandatav tasu motiveeriks kauplejaid senisest rohkem pingutama, et vaidlused ei jõuaks TVK-sse, aga kardame, et selle hinnaks on ka põhjendamatute kaebuste rahuldamine. See tooks kaasa õiguspraktika moonutamise ja ka valed signaalid turule. Samuti juhime tähelepanu, et menetlustasu tühistamiseks ja ebaprofessionaalse otsuse vaidlustamiseks peaksid kaupleja pöörduma kohtusse, mis tooks kaasa kohtute töökoormuse suurenemise. Tarbijad peaksid aga kaotuse korral kinni maksma kauplejate menetluskulud. Nii võib vaidlus mõnekümne euro pärast tarbijale lõpuks maksma minna tuhandeid. Siin tuleb ka arvestada seda, et eelnõuga planeeritakse muuta TVK otsused õiguslikult siduvaks, mistõttu võib olla kindel, et kohtumenetluste arv kasvab hüppeliselt. Hetkel on kauplejaid, kes ei täida TVK otsuseid, millega nad rahul ei ole. Eelnõu jõustumise järgselt aga hakkavad need kauplejad oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduma. Lisame, et kavandatav menetlustasu võib kahjustada kauplejate mainet kaebuste korral, kus tarbija nõue on põhjendamata, aga TVK rahuldab selle siiski. Kahjuks esineb praegu selliseid juhtumeid, kus väga sarnases küsimuses tehakse erinevaid otsuseid, mis näitab, et TVK otsuste professionaalsus ei ole väga kõrge. Eelnõu üheks eesmärgiks on muuta vaidluste lahendamine TVK-s sarnasemaks tsiviilkohtumenetlusega. Tsiviilmenetluses kehtib küll põhimõtte, et kaotaja kannab kulud, aga taoline kindla suurusega menetlustasu puudub, mistõttu jääb meile arusaamatuks, miks seda TVK vaidluste jaoks kavandatakse. Kindlasti on meie hinnangul problemaatiline ka poole menetlustasu maksmine olukorras, kus kaebus rahuldatakse osaliselt. Osaline rahuldamine võib tähendada ka vaid väga väikse osa rahuldamist, mistõttu ei oleks menetlustasu maksmine pooles ulatuses sageli proportsionaalne. ITL teeb ettepaneku jätta kauplejate menetlustasu ehk eelnõu § 1 punktiga 2 tarbijakaitse seadusesse (TKS) lisatavad § 491 ja § 59 eelnõust välja. Alternatiivina juhuks, kui MKM otsustab menetlustasuga edasi liikuda, teeme järgmised ettepanekud: - Lisada menetlustasu juurde järgmine välistus: kui kaupleja tõendab, et ta proovis aktiivselt tarbija kaebust lahendada enne menetluse alustamist komisjonis ja ka menetluse ajal, siis on menetlustasu tasumine kaupleja poolt välistatud; - Lähtuda menetlustasu suuruse juures proportsionaalsusest selliselt, et menetlustasu suurus sõltub tarbija nõude suurusest, näiteks kui summa on üle 2000 euro, siis on menetlustasu 150 eurot, 1500 -1999 euro korral 100 eurot, 1000-1499 75 eurot ja kuni 1000 eurose nõude korral 50 eurot. Ka osalise rahuldamise korral arvestada nõude summat ja rakendada proportsionaalset arvestust. ITL toetab riigilõivu kehtestamist Mittearvestatud EL Tarbijavaidluste lahendamise tarbijatele, sest see aitab vältida olukorda, kus direktiiv 2013/11/EL seab piirangu, TVK-d koormatakse perspektiivitute mille kohaselt võib tarbijalt küsida kaebustega. ITL-i hinnangul peaks riigilõiv vaid sümboolne tasu. olema suurem, et vältida pahatahtlike kaebuste esitamist. Eestis on selliseks miinimum tasuks menetluse alustamiseks kujunenud 45 eurot (maksekäsu kiirmenetluse avalduse eeskujul). ITL pooldab seda, et TVK esimeeste ametiajad Selgitatud Kuivõrd komisjoni alalised liikmed on tähtajalised, sest see võimaldab viia (täna nimetatud kui esimehed) menetlust läbi efektiivsemalt ja esindavad komisjoni, siis peavad ka professionaalsemalt. Kindlasti peame nemad oma otsustes sõltumatud vajalikuks seda, et esimehed spetsialiseeruks olema. Vastavalt § 57 lõikele 1 peab valdkondade põhiselt, sest see aitaks menetlusi komisjoni alalise liikme tehtud otsus ühtlustada ja tõsta TVK otsuste kvaliteeti. olema põhjendatud ning tuginema Samas avaldame muret selle üle, et kui TVK seadusele ja asjaolude õiguslikule esimehed on Tarbijakaitse ja Tehnilise hinnangule. Järelevalve Ameti (TTJA) koosseisulised Täiendav selgitus komisjoni alalise töötajad, võib ära kaduda vaidluste liikme erapooletuse kohta on lisatud lahendamiseks hädavajalik erapooletu vaade. seletuskirja § 40 lg 2 juurde. Praeguse lahenduse suur eelis on see, et TVK- sse kuulub üks tarbijate esindaja, üks ettevõtjate esindaja ja erapooletu esimees. Praktikas on näha, et see töötab hästi. Seetõttu on meie hinnangul äärmiselt oluline eelnõu jõustumise järgselt tagada otsuste erapooletus ehk jätkuvalt õiglased otsused, mis tuginevad ainult õigusele. Eelnõu § 1 punktiga 2 TKS-i lisatavate § 40 lg 2 kohaselt on TVK sõltumatu ja § 50 lg 1 kohaselt peab TVK liige end taandama, kui ta põhjendamatult ei saa jääda asja lahendamisel erapooletuks. Palume MKM-il analüüsida võimalust lisada eelnõusse ka säte, mis rõhutaks TVK esimehe kohustust lahendada vaidlus erapooletult. Lisame, et ITL toetab TVK esimehe õigust määrata istungi läbiviimine suulise või kirjalikuna. Eelnõu § 1 punktiga 2 TKS-i listava §-ga 42 Teadmiseks nähakse ette tasu maksmine TVK menetluses võetud kaasistujatena osalevatele ettevõtlus- ja tarbijaorganisatsioonide esindajatele, et suurendada nende motivatsiooni tarbijavaidluse sisulises lahendamises osalemiseks. ITL toetab üldiselt sellise tasu maksmist, sest see võimaldab teoreetiliselt viia  menetlust läbi efektiivsemalt ja professionaalsemalt. Samas ei saa jätta mainimata, et kavandatav tasumäär on väga madal selleks, et eelnõuga seatud eesmärke täita. Menetletavate nõuete suurus Arvestatud Eelnõukohase TKS § 513 lõikega 1 Kehtiva TKS § 47 lg 3 p 4 kohaselt võib TVK sätestatakse, et avaldust ei võeta jätta avalduse menetlusse võtmata, kui menetlusse siis, kui vaidlusaluse vaidlusaluse kauba või teenuse väärtus või kauba või teenuse väärtus või tarbija tarbija nõude suurus on alla 30 euro ja vaidluse nõude suurus on alla 50 euro. lahendamine ei ole oluline praktika kujundamise või senise praktika olulise muutmise vajaduse seisukohast, vaidlusel ei ole tähendust võimalike teiste tarbijate jaoks või tegemist ei ole lepingu täitmise või lepingu tühisuse tuvastamise nõudega. Eelnõuga kavandatakse see säte kehtetuks tunnistada. ITL-i hinnangul on tegu olulise sättega, mistõttu teeme ettepaneku jätta see TKS-i alles. Vastasel juhul lahendab TVK vaidlusi, mille kulud on kallimad kui vaidluse aluseks olev nõue. Leiame, et kehtiva sättega on leitud õiged diskretsiooni alused, millest lähtuvalt saab TVK igakordselt otsustada asja menetlusse võtmise üle (nt lahendada piirmäärast odavamat vaidlust, kui see on oluline praktika kujundamiseks). Vajadusel võib neid aluseid täiendada ja jätta TVK-le kaalutusotsus ka juhul, kui kauba või teenuse turuhind on piiripealne ehk erinevate kauplejate juures nii alla kui ka üle piirmäära. Lisaks soovitame kaaluda selle piirmäära tõstmist arvestades, et see on kehtinud alates 2015. aastast ja kaubad ning teenused on selle ajaga oluliselt kallinenud. Lõpetuseks rõhutame, et kuigi eelnõuga Teadmiseks Mitmeid eelnõus olevaid muudatusi kavandatavad muudatused on omavahel võetud ja on vaja mh selleks, et menetluse seotud, saab meie hinnangul TVK reformiga selgitatud tulemusena saaks teha siduvaid edasi minna ka selliselt, et viia ellu vaid need otsuseid. muudatused, millest on tõesti kasu ja millel on Eelnõusse on pärast esimest suur huvigruppide toetus. kooskõlastusringi sisse viidud mitmeid muudatusi, mh on välja jäetud kauplejate kohustus tasuda menetlustasu. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda 1. Menetlustasu tarbijavaidlusasja Arvestatud Paragrahvid 491 ja 59 on eelnõust lahendamise eest välja jäetud Eelnõu § 491 kehtestab kauplejale 150 euro suuruse menetlustasu tarbijavaidlusasja lahendamise eest. Eelnõu kohaselt peab kaupleja maksma menetlustasu 150 eurot, kui komisjoni otsusega rahuldatakse tarbija nõue täielikult. Kui komisjoni otsusega rahuldatakse tarbija nõue osaliselt, mõistetakse kauplejalt välja pool menetlustasu suurusest. Kaubanduskoda on sellele muudatusele vastu järgnevatel põhjustel:  Menetlustasu sisseviimine kahjustab ebamõistlikult seadusekuulekaid kauplejaid. Muudatuse tagajärjel tekib olukord, kus kauplejad hakkavad iga hinna eest vältima vaidluse sattumist tarbijavaidluste komisjoni ja seda mitte põhjusel, et kauplejad soovivad tarbijale heatahtlikult vastu tulla või tarbijal on õigus, vaid eelkõige selleks, et vältida riski, et komisjon teeb kasvõi osaliselt otsuse tarbija kasuks. Teadmine, et võib olla peab maksma fikseeritud menetlustasu (150 eurot sõltumata kauba või teenuse väärtusest, tarbija nõude suurusest jm), sunnib kauplejaid vaidluste lahendamist tarbijavaidluste komisjonis iga hinna eest vältima ning leidma tarbijat rahuldava lahenduse ka siis, kui tarbija nõudmine on tegelikult põhjendamatu või pahatahtlik. Näiteks võib tekkida olukord, kus kaupleja on tegelikult valmis põhjendatud osas tarbija nõuet rahuldama, kuid tarbija pöördumine komisjoni poole võib kauplejale siiski tuua menetlustasu maksmise kohustuse. See võib juhtuda näiteks siis, kui tarbija nõuab kauplejalt kahju hüvitamist suuremas summas, kui tal tegelikult õigus on (nt kauba ostuhinna tagastamist, kuid tegelikult on põhjendatud nõuda kahju hüvitamist teatud protsendi ulatuses tasutud ostuhinnast). Kuivõrd kaupleja on nõus hüvitama ainult summa, milleks tarbijal on seadusest tulenev õigus, pöördub tarbija tarbijavaidluste komisjoni poole ning komisjon rahuldab tarbija nõude osaliselt (summas, millega kaupleja tegelikult juba algselt nõustus). Kuigi kaupleja käitus õiguspäraselt, peab ta siiski tasuma menetlustasu 150 eurot. Tarbijatel tekib võimalus seda pahatahtlikult ära kasutama hakata ja seeläbi sundida kauplejaid rahuldama sisuliselt tarbija igasugust nõuet. Näiteks, kui nõude summa on 50 eurot, siis võib kaupleja otsustada, et tal on mõistlikum see tarbijale ära tasuda (vaatamata sellele, et tarbijal selleks tegelikult õigust ei ole), et ära hoida tarbija võimalik pahatahtlik käitumine ja pöördumine tarbijavaidluste komisjoni poole. Seetõttu oleks õigustatud TTJA poole pöördumise miinimumsumma määratlemine nagu seda ka kehtiv seadus ette näeb.  Menetlustasu kehtestamine töötab vastu eelnõu üldisele eesmärgile. Seletuskirja (lk 1) kohaselt on eelnõu üheks eesmärgiks muuta tarbijavaidluste kohtuväline lahendamine menetlusosalistele usaldusväärsemaks ja tulemuslikumaks. Kaubanduskoja hinnangul ei aita kauplejale 150 euro suuruse menetlustasu kehtestamine suurendada kaupleja rahulolu menetlusega ja tarbijavaidluste lahendamisega. Pigem võib plaanitaval muudatusel olla hoopis vastupidine mõju. Menetlustasu sisseviimine ei suuna kauplejaid tegelema rohkem tarbija probleemidega ega järgima tarbijate kaitseks kehtestatud norme ega tõsta kauplejate motivatsiooni tarbijaga kokkuleppele jõuda, vaid võib kaasa tuua valimatult tarbijatele vastu tulemise sõltumata sellest, kas tarbijal on parasjagu õigus või mitte. Kauplejad hakkavad vältima vaidluse lahendamist komisjonis vaid seetõttu, et vältida riski, et võib-olla peavad maksma ebamõistlikku menetlustasu. Selline olukord on kauplejate suhtes ebamõistlik, suurendab kauplejate rahulolematust ning kauplejate usaldus tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise süsteemi osas langeb veelgi.  Kaupleja menetlustasu on ebaproportsionaalselt suur, arvestades asjaoluga, et Eelnõu kohaselt peab tarbija maksma avalduse läbivaatamise eest teatud juhtudel riigilõivu 15 eurot. Seetõttu võib Eelnõus sisalduv lahendus motiveerida pahatahtlikke tarbijaid esitama nõudeid kauplejate vastu, et survestada kauplejaid tarbijatele rohkem vastu tulema, kui näeb ette seadus.   Töövaidluskomisjonide osas puudub analoogne menetlustasu. Seletuskirjas on korduvalt viidatud sellele, et tarbijavaidluste komisjoni menetluskorra uuendamisel on lähtutud töövaidluse menetlemise korrast töövaidluskomisjonis. Juhime tähelepanu sellele, et töövaidluse lahendamise seaduse kohaselt ei pea tööandja tasuma fikseeritud menetlustasu, kui töötaja nõue rahuldatakse osaliselt või täielikult.  Menetlustasu kehtestamine suurendab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi: TTJA) töökoormust, sest menetlustasu sisse nõudmine on TTJA-le uueks kohustuseks. Juhime tähelepanu sellele, et menetlustasu sissenõudmine võib osutuda eriti keeruliseks olukorras, kus kauplejal ei ole piisavalt raha menetlustasu maksmiseks. Kaubanduskoja ettepanek: Jätta eeltoodud põhjustel Eelnõust välja §-d 491 ja 59, mis panevad kauplejale teatud juhul kohustuse tasuda 150 eurot menetlustasu tarbijavaidlusasja lahendamise eest. 2. Tarbijavaidluste komisjoni otsuste siduvaks Mittearvestatud Eelnõu üheks eesmärgiks on tõsta muutmine poolte usaldusmäära komisjoni Eelnõu kohaselt asendub senine soovituslik menetluse vastu. otsus õiguslikult siduva otsusega, mida on Kehtiva korra kohaselt on otsused pärast selle jõustumist võimalik pöörata soovituslikud ja ainsaks hoovaks täitmisele täitemenetluse seadustikus survestada kauplejat otsust täitma on sätestatud korras. Sellest tingituna on Eelnõus kaupleja lisamine nn musta nimekirja. oluliselt põhjalikumalt reguleeritud komisjoni Samas ei ole praktikas võõrad otsusega seonduvat. Kaubanduskoda on vastu olukorrad, mil pärast tarbijavaidluse otsuse siduvaks muutmisele järgnevatel menetlust teatab kaupleja tarbijale, et põhjustel: ta ei kavatse otsust täita, kuna see on  Muudatuse järele ei ole põhjendatud soovituslik. See aga rikub vajadust. märkimisväärselt tarbijate rahulolu ja Kaubanduskoda juhib tähelepanu sellele, et usaldust. Selline olukord ei vasta ka suurem osa kauplejatest täidab juba täna menetluse eesmärgile leida kiire ja tarbijavaidluste komisjoni otsuseid lihtne lahendus pooltevahelise vabatahtlikult, kuigi tegemist on soovituslike vaidluse lahendamiseks, sest kui otsustega. 2019. aastal esitasid tarbijad kokku kaupleja ei täida lahendit, siis ei ole 2375 avaldust, millest kauplejad jätsid täitmata sellest tarbijale ka kasu. alla 100 otsuse, kus komisjon palus kauplejal tarbija nõue rahuldada. See tähendab, et ca 96 Sageli on otsuste mittetäidetavus üks protsenti tarbijate avaldustest saab tänase olulisemaid aspekti, mis mõjutab regulatsiooni alusel korrektselt menetletud. tarbija rahulolu vaidluse tulemusega – Kui vaadata ka üksnes komisjoni tehtud paljudel juhtudel jääb tarbijale otsuseid, siis selgub, et kauplejad täidavad kohtuvälise menetluse eesmärk suuremat osa otsustest vabatahtlikult. Näiteks ebaselgeks, kui vaidluse lahend ei ole 2019. aastal tehti tarbija kasuks 343 otsust, pooltele kohustuslik ning menetluse millest kauplejad täitsid ca 73 protsenti käigus ei jõuta ka kokkuleppele ega otsustest. See tähendab, et täitmata jäi alla 100 täideta nõuet vabatahtlikult. otsuse. Kauplejaid täidavad otsuseid vabatahtlikult, sest nad ei taha sattuda musta Sellises olukorras on põhjendatud nimekirja, millega kaasneb negatiivne TVK regulatsioon, mille puhul oleks tähelepanu. Seetõttu töötab tänane süsteem menetluse tulemuseks õiguslikult suhteliselt hästi, kuigi otsused ei ole siduv ja täitemenetluse korras õiguslikult siduvad. täitmisele pööratav otsus. See  Otsuste siduvaks muutmine ei too kaasa võimaldaks paremini täita kõikide otsuste täitmist kauplejate poolt. kohtuvälise menetluse eesmärke, Kui täna jääb kauplejatel täitmata ca 100 lahendada tarbija ja kaupleja vaheline otsust aastast, siis Eelnõu jõustudes ei probleem lihtsalt, kiiresti ja tõhusalt. vähene see number nullini. Üheks põhjuseks on asjaolu, et otsused jätavad täitmata kauplejad, kes on majanduslikes raskustes. Kahjuks ei ole seletuskirjas välja toodud statistikat, kui palju on mustas nimekirjas olevate kauplejate hulgas kauplejaid, kel on majanduslikud raskused. Palume see info seletuskirjas eelnevate aastate lõikes välja tuua. Lisaks juhime tähelepanu sellele, et kui edaspidi on otsus õiguslikult siduv, siis peab tarbija astuma täiendavaid samme ja tegema teatud kulutusi, et algatada otsuse sundtäitmine, kui kaupleja ise ei täida otsust. Kui tarbija ei astu pärast komisjoni otsust täiendavaid samme, siis ei too Eelnõu kaasa täitmata jäänud otsuste arvu vähenemist.  Siduvad otsused muudavad komisjoni menetlusreeglid oluliselt detailsemaks ning seetõttu muutub menetlus nii tarbija kui ka komisjoni jaoks keerulisemaks. Eelnõu koostamisel on aluseks võetud töövaidluse lahendamise seaduses kehtestatud menetlusnormid, mis on oluliselt põhjalikumad kui praegu kehtivad menetlusnormid tarbijavaidluste komisjoni jaoks. Lisaks sisaldub Eelnõus mitmeid viiteid ka tsiviilkohtumenetluse seadustikule. Selle tulemusena on tarbijavaidluste komisjoni menetlusnormid oluliselt detailsemad ning pooltel on keerulisem nendest aru saada. Näiteks on Eelnõu §-s 494 kirjas, et tarbijavaidlusasja menetlemise peatamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 356 lõikeid 1 ja 2. Teise näitena saab tuua Eelnõu § 504, mille kohaselt menetlusdokumendi kättetoimetamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut. Tarbija ja kaupleja ei pruugi viidatud normide sisust aru saada. Lisaks võib menetlusnormide detailsuse suurenemisega tekkida oht, et tarbijad peavad palkama endale juristi, kes esindaks neid komisjonis. Selle tulemusena kaasnevad tarbijale täiendavad kulud või siis võib väheneda tarbijate ligipääs komisjonile ja ka rahulolu komisjoni tööga. Seega võib otsuste siduvaks muutmine minna vastuollu Eelnõu peamiste eesmärkidega muuta menetlus lihtsamaks, kiiremaks ja odavamaks. Juhime tähelepanu sellele, et VTK-s (lk 2) oli kirjas, et juba täna leiab suur osa tarbijatest, et kauplejaga tekkinud probleemi kohtuväline lahendamine ei ole lihtne (lihtsaks peab seda vaid 33% tarbijatest). Eelnõu jõustumisel võib meie hinnangul olukord muutuda veelgi halvemaks.  Jääb ebaselgeks, miks ei ole seaduse muutmise kõrval otsitud muid võimalusi, kuidas suurendada otsuste täitmist vabatahtlikult kauplejate poolt. Kaubanduskoda on saanud liikmetelt tagasisidet, et TTJA võiks oma kodulehel oluliselt paremini kuvada mustas nimekirjas olevate kauplejate nimekirja. Näiteks võiks see nimekiri olla valdkondade lõikes, et tarbijal oleks võimalik lihtsamini otsingut teha. Samuti võiks mustas nimekirjas olev kaupleja paremini välja tulla Google otsingust. Seega leiame, et olukorra parandamiseks ei pea esimese meetmena muutma seadust, vaid on võimalik kasutada ka muid meetmeid otsuste paremaks täitmiseks.  Siduvad otsused võivad vähendada kaupleja usaldusväärsust ja rahulolu komisjoni menetluste osas. Kui küsitluse tulemused näitavad, et kauplejad ei ole rahul komisjoni tööga, siis võivad siduvad otsused veelgi vähendada kaupleja rahulolu. Näiteks kui kaupleja hinnangul ei ole otsus kvaliteetne ja kui muuta sellise otsuse täitmine kaupleja jaoks  kohustuslikuks, siis see vähendab kaupleja rahulolu.  Ka paljudes teistes EL liikmesriikides ei ole riikliku kohtuvälise menetluse tulemuseks siduvad otsused, nt Soomes, Taanis, Austrias.1 Kaubanduskoja ettepanek: Jätta Eelnõust välja sätted, mis muudavad tarbijavaidluste komisjoni otsused õiguslikult siduvaks. 3. Tarbija nõude suurus alla 30 euro Arvestatud Eelnõukohase TKS § 513 lõikega 1 Kehtiva tarbijakaitseseaduse § 47 lg 3 p 4 sätestatakse, et avaldust ei võeta kohaselt võib komisjon jätta avalduse menetlusse siis, kui vaidlusaluse menetlusse võtmata või menetluse lõpetada, kauba või teenuse väärtus või tarbija kui vaidlusaluse kauba või teenuse väärtus või nõude suurus on alla 50 euro. tarbija nõude suurus on alla 30 euro ja vaidluse lahendamine ei ole oluline praktika kujundamise või senise praktika olulise muutmise vajaduse seisukohast, vaidlusel ei ole tähendust võimalike teiste tarbijate jaoks või tegemist ei ole lepingu täitmise või lepingu tühisuse tuvastamise nõudega. Eelnõu jätab selle sätte seadusest välja. Kaubanduskoda peab jätkuvalt vajalikuks, et seaduses oleks alampiir vaidlusaluse kauba või teenuse väärtusele, et hoida ära väga väikese väärtusega vaidluste lahendamist. Kuna seletuskirja kohaselt on tarbijavaidluste komisjoni otsusega lõppeva ühe menetluse kulu riigile keskmiselt 306 eurot ning tarbijavaidluste komisjonile esitatud avalduste puhul on keskmine lahendamise kulu 145 eurot, siis ei ole mõistlik komisjonis lahendada väga väikeseid vaidlusi. Kuna 30 euro suurune piirmäär on tarbijakaitseseaduses kehtinud juba üle viie aasta ning selle ajaga on inflatsioon suurenenud märgatavalt, siis on mõistlik seaduses seda piirmäära tõsta, mitte seadusest välja jätta. Kaubanduskoja ettepanek: Lisada Eelnõu §-i 513 põhimõte, mille kohaselt võib komisjon jätta avalduse menetlusse võtmata, kui vaidlusaluse kauba 1 E&Y (2019). Tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise võimalikud mudelid Eestis – lõpparuanne, 17.12.2019, lk 36.  või teenuse väärtus või tarbija nõude suurus on alla 50 euro. 4. Tasu maksmine kaasistujale Selgitatud On arusaadav, et tasu on võrdlemisi Eelnõu § 42 lg 3 näeb ette, et edaspidi madal, kuid arvestades sellega, et täna makstakse kaasistujale tasu istungil osalemise teevad kaasistujad sama tööd tasuta, aja ning tarbijavaidlusasja materjalidega on igati positiivne, et tulevikus on tutvumise eest. Ministri määruse eelnõu selle eest ette nähtud ka tasu. kohaselt on kaasistuja tunnitasu suurus võrdne miinimumtunnitasuga. Seletuskirja (lk 7) Ühtlasi toimuvad paljud istungid kohaselt on muudatuse eesmärk suurendada kirjalikult ning kaasistujatel ei ole põhjendatud ja arusaadavate otsuste hulka ning tarvis istungile kohale minna. valdkonda tundvate ekspertide motivatsiooni osaleda tarbijavaidluste lahendamisel. Kaubanduskoja seisukoht: Kaubanduskoja hinnangul ei ole selline tasu piisavalt motiveeriv kaasistujate jaoks ja ei aita olulisel määral kaasa seletuskirjas väljatoodud eesmärgile. Lisaks ei ole arvesse võetud seda, et kaasistujale tuleb täiendav aja- ja rahakulu komisjoni istungile minemiseks ja tulemiseks, kui tegemist on kohapeal toimuva istungiga. 5. Kaubanduskoda toetab tarbijale 15 euro Teadmiseks suuruse riigilõivu kehtestamist. Nõustume võetud seletuskirjas väljatooduga, et riigilõivul on avalduse esitajale distsiplineeriv mõju. Leiame, et riigilõivu kehtestamine on hea meede, et vähendada nö pahatahtlike tarbijate kaebuseid kaupleja vastu ning väga väikeste summadega seotud avalduste esitamist. 6. Riigilõivu hüvitamine kaupleja poolt Mittearvestatud Riigilõivu hüvitamisel kaupleja poolt Seletuskirjas (lk 11) on Eelnõu § 47 selgituste on võetud eeskujuks juures toodud välja, et Eelnõus kavandatud tsiviilkohtumenetluse, kus vaidluse muudatuste kohaselt võib tarbijavaidluste kaotaja hüvitab enamasti ka teise komisjon otsustada tarbija nõuet rahuldavas poole kulud, sh riigilõivu, mitte ei otsuses riigilõivu hüvitamise kaupleja poolt. tagasta seda kohus. Juhime tähelepanu sellele, et Eelnõus puudub Ühtlasi toome välja, et riigilõivu vastav säte. tasumine toimub Kaubanduskoja ettepanek: Rahandusministeeriumi kontole, Palume seletuskirjast jätta välja selgitus, et mitte TTJA-le. kaupleja on teatud juhtudel kohustatud hüvitama tarbija tasutud riigilõivu summas 15 eurot. Oleme vastu ka sellele, et lisada vastav säte Eelnõusse. Meie hinnangul võiks sellises olukorras TTJA tagastada riigilõivu tarbijale. 7. Komisjoni kaasistujate kinnitamine Arvestatud Eelnõu on muudetud selliselt, et Eelnõu § 40 lg 3 kohaselt kinnitab komisjoni osaliselt kaasistujad nimetatakse neljaks kaasistujad Tarbijakaitse ja Tehnilise aastaks (§ § 41 lg 5), nagu kehtiva korra kohaselt.  Järelevalve Amet käskkirjaga kolmeks kuni viieks aastaks. Palume selgitada, millest sõltub see, kas komisjoni liige kinnitatakse kolmeks, neljaks või viieks aastaks. Meie hinnangul võiks komisjoni kaasistujad kinnitada sarnaselt komisjoni esimeestega viieks aastaks. Kaubanduskoja ettepanek: Muuta Eelnõu § 40 lg 3 sõnastust selliselt, et komisjoni kaasistujad kinnitatakse viieks aastaks. 8. Kaasistujate nimetamine konkreetse Mittearvestatud Kaasistujad pakutakse komisjonile tarbijavaidlusasja lahendamiseks välja ettevõtlus- või kutseliitude või Eelnõu § 45 lg 3 kohaselt nimetab komisjoni tarbijaühenduste poolt. Ehk siis esimees konkreetse tarbijavaidlusasja sellised liidud ja ühendused saavad ka lahendamiseks kaasistujad, lähtudes ise mingil määrala otsustada, kes tarbijavaidlusasja valdkonnast ja sisust. vaidluste lahendamises tulevikus Kaubanduskoja hinnangul ei pruugi Eelnõus osalevad. väljapakutud lahendus, kus esimees saab valida endale sobivad kaasistujad, tagada Eelnõu näeb ette, et kaasistuja õiglast ja usaldusväärset komisjoni otsust. nimetamisel peab komisjoni alaline Näiteks tekib risk, et komisjoni esimees valib liige (kehtiva korra kohaselt üksnes selliseid kaasistujaid, kes alati komisjoni esimees) lähtuma nõustuvad komisjoni esimehega ja vaidle talle tarbijavaidlusasja valdkonnast ja vastu. sisust. Lisaks on oluline märkida, et Kaubanduskoja ettepanek: komisjoni lahendid peavad tuginema Muuta viidatud sätte sõnastust selliselt, et õigusaktidele. komisjoni esimees ei saa endale valida konkreetse tarbijavaidlusasja Arvestades eeltoodut ning seda, et lahendamiseks kaasistujad. komisjon on ise juba mingil määral vaidluse asjaoludega tutvunud, oskab ta ilmselt kõige paremini hinnata, millise valdkonna liidu esindaja kaasistujaks valida. Seega ei ole asjakohane ega ressursi mõttes mõistlik kaasistuja nimetamist panna kellegi teise kohustuseks. 9. § 451 lg 2 Teadmiseks Kaubanduskoda toetab Eelnõus sisalduvat võetud muudatust, et ka kauplejal on edaspidi võimalik avaldada soovi asja suuliseks arutamiseks. 10. Tarbijavaidluste komisjoni esimehe töö Arvestatud Nii määruse kavandis kui tasustamine seletuskirjas on selgemini Ettevõtlus- ja infotehnoloogia ministri väljatoodud, et palk on 80 kuni 100 määruse „Tarbijavaidluste komisjoni esimehe protsenti riikliku lepitaja töötasu ja komisjoni kaasistujate töö ametipalgast. tasustamise põhimõtted“ eelnõu § 1 kohaselt makstakse tarbijavaidluste komisjoni  esimehele põhipalka suuruses, mis on vähemalt 80 protsenti riikliku lepitaja ametipalgast. Seletuskirja (lk 7) kohaselt võib tarbijavaidluste komisjoni esimehe palk olla kuni 100 protsenti riikliku lepitaja ametipalgast. Kaubanduskoja ettepanek: Palume seletuskirja ja määruse eelnõu sõnastused ühtlustada, et oleks üheselt selge, kas komisjoni esimehe põhipalga suurus on vähemalt 80 protsenti riikliku lepitaja ametipalgast või jääb vahemikku 80-100 protsenti riikliku lepitaja ametipalgast. Eesti Kaupmeeste Liit 1. Kokkuvõtlikult ei saa me kaubandussektori Selgitatud Eelnõu eesmärk on luua efektiivne esindajatena kahjuks toetada antud kohtuväline tarbijavaidluse eelnõuga edasi liikumist ja leiame, et lahendamise süsteem, mille vastu on alternatiive kaaludes oleks parem lahendus tarbijate ja kauplejate usaldus suurem säilitada tänane olukord. ning otsused kvaliteetsemad ja Oleme sellisele seisukohale jõudnud tulemuslikumad. Eelnõuga varasemate arutelude tulemusena ja kaaludes kavandatavad muudatused on alternatiive koos nende plusside ja miinustega. suunatud nimetatud eesmärgi On tõsi, et Tarbijavaidluste komisjoni täitmisele. Tarbijale kehtestatakse koormab täna perspektiivitute ja liiga riigilõiv, et komisjon saaks suunata kergekäeliselt tehtud kaebuste suur arv, millest ressursi vaidlustele, mis ei ole olulist osa ei võeta menetlusse või pahatahtlikud. Ühtlasi luuakse lahendatakse tarbija kahjuks. Sellise ressursi komisjoni alaliste liikmete raiskamise vastu aitaks tõenäoliselt tarbijatele ametikohad, mis aitavad samuti väikese rahalise lävendi kehtestamine, et vaidluste läbivaatamisse tänasest kaebused oleksid sisukad ja asja eest. Samuti oluliselt rohkem panustada. Alaliste on meieni jõudnud kriitikat liikmete ametikohad aitavad kaubandusettevõtete poolelt Tarbijavaidluste ühtlustada ka komisjoni praktikat, komisjoni töö kvaliteedi ja kohtumõistjate otsuste kvaliteeti. Otsuste siduvuks asjatundlikkuse teemadel. Me ei eita, et tänases muutmine aitab samuti tõsta tarbijate süsteemis on võimalust parendusteks. rahulolu ning usaldust. Kehtiva korra kohaselt on ainsaks hoovaks Samas kui panna kaalukausile väike survestada kauplejat otsust täitma on paranemine eelmainitud teemades ja teisele kaupleja lisamine nn musta nimekirja. kaalukausile kaupmeeste jaoks märgatav Samas ei ole praktikas võõrad kulude tõus, jõuline surve anda järele olukorrad, mil pärast tarbijavaidluse pahatahtlikele või liialdatud tarbijate menetlust teatab kaupleja tarbijale, et nõudmistele ning komisjoni otsuste ta ei kavatse otsust täita, kuna see on sundtäitmisele minek, siis on saavutatav kasu soovituslik. liiga väike võrreldes tekkiva kahjuga kaubandusettevõtetele. Sellise valiku Samas on eelnõust välja jäetud kontekstis on meie silmis parem alternatiiv kaupleja kohustus tasuda jätkata tänase süsteemiga kuna ei ole menetlustasu ning täpsustatud eelnõu, tõenäoline, et Majandusministeerium toetaks et see oleks adressaatidele selgem.  ettepandud muudatusi ilma elementideta, mis sunnivad kaupmehi tasuma menetlustasusid ning muudavad komisjoni otsused sundtäidetavaks. 2. Eelnõu eesmärgi küsitavus Selgitatud Eelnõu eesmärk on luua efektiivne Seadusemuudatuse eesmärk on kohtuväline tarbijavaidluse Majandusministeeriumi sõnul tõsta lahendamise süsteem, mille vastu on tarbijatingimuste indeksi ühte alamindeksit tarbijate ja kauplejate usaldus suurem tänaselt 52,2-lt Euroopa Liidu (EL) senise ning otsused kvaliteetsemad ja keskmise näitajani 59,5 aastaks 2023. tulemuslikumad. Nagu Kaupmeeste Kaupmeeste Liidu hinnangul on Liit ka ise märkis, on kvaliteedi osas Majandusministeerium valinud selle olnud tõepoolest negatiivset võrdlemisi väikese probleemi lahendamiseks tagasisidet. ebaproportsionaalselt kalli lahenduse. Eelnõu peamine eesmärk on tõsta Eesti Eelnõu eesmärk on luua efektiivne tarbijate rahulolu hinnangut küsitluse ühes kohtuväline tarbijavaidluse alaküsimuses 7 protsendipunkti, mis tooks lahendamise süsteem, mille vastu on TTJA-le kaasa täiendava kulu suurusjärgus tarbijate ja kauplejate usaldus suurem 100 000€ aastas. See raha peaks tulema suures ning otsused kvaliteetsemad ja enamuses kaubandusettevõtetele tulemuslikumad. Eelnõuga kehtestatavatest „trahvidest“ ja tarbijate kavandatavad muudatused on kaebuste menetlusse võtmise tasudest. suunatud nimetatud eesmärgi Juhime tähelepanu, et ministeeriumi viidatud täitmisele. Tarbijale kehtestatakse tarbijatingimuste üldindeksis on Eesti riigilõiv, et komisjon saaks suunata keskmine rahulolu tase statistilise vea piires ressursi vaidlustele, mis ei ole sama, mis EL üldine rahulolutase (Eesti 59,7 ja pahatahtlikud. Ühtlasi luuakse EL 63). Tarbijakaitsereeglite järgimise ja komisjoni alaliste liikmete täitmise tagamise alamindeksis on eestlaste ametikohad, mis aitavad samuti rahulolu isegi kõrgem kui EL keskmine (Eesti vaidluste läbivaatamisse tänasest 74,3 ja EL 73,8). Seega indeksi kolmest oluliselt rohkem panustada. Alaliste näitajast ühes on meie olukord pisut parem kui liikmete ametikohad aitavad EL-s keskmiselt, ühes samaväärne ja ühes ühtlustada ka komisjoni praktikat, veidi kehvem. Meile on arusaamatu, miks nii otsuste kvaliteeti. Otsuste siduvuks väikese murega tegelemiseks peetakse muutmine aitab samuti tõsta tarbijate vajalikuks kulutada nii palju ressurssi ja muuta rahulolu ning usaldust. Kehtiva korra süsteemi sedavõrd palju kallimaks. Kulukuse kohaselt on ainsaks hoovaks tõus toob kaasa hoopis uusi probleeme, mis survestada kauplejat otsust täitma on meie hinnangul on suuremad kui algne kaupleja lisamine nn musta nimekirja. murekoht, mida mindi lahendama. Samas ei ole praktikas võõrad Arvestades seda, et ministeerium paneb ette olukorrad, mil pärast tarbijavaidluse protsessi muutmise tasuta menetluselt menetlust teatab kaupleja tarbijale, et tasuliseks, on tõenäoline, et nii tarbijate kui ta ei kavatse otsust täita, kuna see on kaupmeeste rahulolu pigem langeb. Isegi kui soovituslik. mingil põhjusel rahulolu ei lange, tooks lootus paari protsendipunkti võrra ühte indeksi Samas on eelnõust välja jäetud alamnäitajat tõsta, kaasa olulise süsteemi kaupleja kohustus tasuda kallimaks muutmise ja ettevõtjate õiguste menetlustasu ning täpsustatud eelnõu, kahjustamise. Täna täidavad kaupmehed et see oleks adressaatidele selgem. vabatahtlikult 73% komisjoni otsustest.  Soovimatud kõrvamõjud Meie hinnangul Tarbijavaidluste süsteemi muutmine sellisena nagu ministeerium seda ette näeb: 1) Vähendab suurel määral ettevõtjate rahulolu 2) Vähendab mingil määral tarbijate rahulolu kuna komisjoni pöördumine muutub nendegi jaoks tasuliseks Meie hinnangul ei saa ministeerium lähtuda vaid sellest eesmärgist, et tarbijate rahulolu paar protsenti paraneks. Ka ettevõtjate rahulolu ja usaldus on olulised ning nendega ei ole arvestatud. 3. Komisjonide liikmetele suurema tasu Teadmiseks maksmine ei suurenda tehtud otsuste kvaliteeti võetud ega inimeste või ettevõtjate rahulolu süsteemiga. Kui täna on asi tasuta, siis selle tasuliseks tegemine ei tee midagi automaatselt paremaks. 4. Ministeerium märgib, et oht kaupmehele Selgitatud Kaupleja kohustus tasuda maksta menetlustasu 150€ ja tasuda menetlustasu 150 eurot on eelnõust täiendavate ekspertiiside eest, mille kulu ta ei välja jäetud. kontrolli, peaks panema kaupmehe Tarbijavaidluste komisjoni iga hinna eest vältima. See tähendab sisuliselt seda, et ministeerium eeldab, et kaupleja on juba ette süüdi ning leiab tarbijat rahuldava lahenduse ka siis kui tema hinnangul tarbija nõudmine on põhjendamatu või pahatahtlik. Väljatöötamiskavatsus lähtub kahest eeldusest. Et tarbijal ei ole täna piisavalt võimalust oma huve kaitsta ning et tarbija on alati heas usus tegutsev. Esiteks saab tarbija juba täna kaupmeest sundida läbi sotsiaalmeedia ning tavameedia endale sobivat otsust tegema, ähvardades mainekahjuga. Eesti suuruses riigis on see reaalne oht ja kaupmehed arvestavad sellega, tulles tarbijatele sageli rohkem vastu kui seadus kohustaks. Samuti saab tarbija pöörduda täna tasuta Tarbijavaidluste komisjoni ning kohtusse. Tarbijate hea usu eelduse vastu räägib kaupmeeste ja TVK tänane kogemus, mis joonistab välja ka pahatahtlikke ja oma õiguste ulatust üle hindavaid tarbijaid. Tarbijavaidluste komisjoni statistika näitab, et umbes pooled kaebused ei jõuagi menetlusse ja paljud menetlusse jõudvad otsused tehakse kaupleja kasuks. Reaalselt kahju saanud tarbijate kõrval on ka selliseid, kes esitavad ebaadekvaatseid taotlusi või käituvad lihtsalt oportunistlikult. TVK esindajad on senistel ühiskohtumistel seda kinnitanud. Tekitades kaupmeestele täiendava riski tasuda menetluskulusid sõltumata toote hinnast ja kaebuse ulatusest, luuakse pahatahtlikele tarbijatele vahend ähvardada ja kaupmehelt endale liigsoodsat lahendust välja pressida. Tekib kaebamise kultuur, nagu me seda näeme USA õigusruumis, kus suurema kahju vältimise hirmus teevad kaupmehed endale kahjulikke valikuid. Pahatahtliku tarbijaga ei saa ega tohigi kokkuleppele suunata, kuna see vaid süvendab inimeses sellist käitumist. Igasuguse uue lahenduse eesmärk peab olema õiglane kohtupidamine, mitte kokkuleppele sundimine, mis ei pruugi olla õiglane. Täiendavate kulude risk suurendab nende kauplejate osakaalu, kes ei usalda TVK tööd ning kannavad seega rahalise kahju ennetavalt, et mitte riskida veel suurema kahju kandmisega pärast vaidlust. Ettevõte tegeleb finantsriski maandamisega. Vastasel korral riskib ta topeltkaristamisega. Tuleb hüvitada tarbijale ostetud toode ning kanda täiendavad menetluskulud. Viimased võivad vabalt ületada toote hinda. Juhime tähelepanu, et menetluskulu on fikseeritud ja sama nii siis kui toode ise maksab vaid 40€ kui siis kui see maksab 4000€. Eesti Kindlustusseltside Liit Teeme ettepaneku täiendada eelnõu § 1 ning Mittearvestatud Vastav muudatus vajab eraldi lisada TKS § 40 lg 2 p 3, et tarbijavaidluste analüüsi, kuid esmapilgul näib see komisjon ei olevat mõnevõrra vastuolus eelnõu lahenda vaidlusi, kui erialaliit on moodustanud eesmärgiga võimaldada tarbijal enda juurde tunnustatud kohtuvälise lahendada vaidlus efektiivselt (koos lahendamise üksuse, ettevõtja on erialaliiduga sundtäidetava otsusega). Sellega ühinenud ja kohustub tekkinud vaidluseid võetaks tarbijalt ära võimalus saada antud üksuse kaudu menetlema. kohtuväliselt siduv otsus, kuna seadus näeks ette siduvate otsuste tegemise Tarbijal tekiks ettepaneku kohaselt kohustus võimaluse vaid TTJA juures pöörduda asja lahendamiseks ainult selle tegutsevale tarbijavaidluste üksuse poole. Parandus motiveeriks erialaliite komisjonile. lahendama vaidlusi enda sees ning selleks moodustama uusi kohtuvälise lahendamise  üksusi ning kindlasti taotlema nende tunnustamist. Kuidagi me ei alahinda tarbijavaidluste komisjoni esimeeste ja liikmete pädevust, kuid erialaliitude poolt moodustatud üksustes võivad vaidluste lahendajad olla keerulistes nüanssides pädevamad. Samas vähendaks muudatus TTJA kaebuste menetlejate ja tarbijavaidluste komisjoni koormust. Kui eelmist ettepanekut pole võimalik mõjuvatel põhjustel arvestada, siis palume eelnõus siiski eraldi välja tuua, et liikluskindlustuse vaidluste lahendamine toimub üksnes liikluskindlustuse seaduse § 69 lg 2 p 8 alusel loodud liikluskindlustuse alaste vaidluste kohtueelse lahendamise organis. Eesti Liisinguühingute Liit 1. Alustuseks mainime, et küsimusi tekitab Selgitatud Tarbijavaidlusi lahendavatele eelnõu osas see, kui Tarbija Vaidluskomisjoni komisjoni alalistele liikmetele otsused saavad kohese sundtäidetavuse jõu. kehtestatakse täiendavad Nimelt, kuidas saab tagatud otsustava organi pädevusnõuded (eelnõukohane TKS pädevus? Põhimõtteliselt on tegemist § 43). Sarnane süsteem on kasutusel kohtuotsusega sarnase otsusega, millest juba ka töövaidluste lahendamise tulenevalt mõistetakse õigust ja mille osas on komisjonis ja mitmes teises vaidluse võimalik kohtuotsusele kohaselt kasutada kohtuvälise lahendamise üksuses, kus sundtäitmise jõudu. Seega on esmalt otsused on samuti sundtäidetavad. rõhuasetus sellel, et sääraseid otsuseid peaks tegema ikkagi kohtunikuga sarnaselt ettevalmistuse saanud isik või isikute grupp. § 49 1 lg 3 sätestab, et kui tarbija nõue Selgitatud § 491 on eelnõust välja jäetud. rahuldatakse osaliselt, siis mõistetakse Väljajätmise põhjuseks on asjaolu, et kauplejalt välja pool menetluse tasu. Siiski menetlustasu nõudmine võib teatud puudub arusaam, mida peab seadusandja juhtudel kahjustada seadusekuulekaid silmas mõiste “osaliselt“ all. Juhul kui tarbija kauplejad. Vältimaks osalise nõudest rahuldatakse väga väike osa või nö menetlustasu väljamõistmist, sunnib fragment, kas sellisel juhul on automaatselt menetlustasu nõue võib sundida õigus nõuda kauplejalt pool menetluse tasu. kauplejaid vaidluse lahendamist Sama küsimus tekib ka lepituse ja tarbijavaidluste komisjonis iga hinna kompromissi korral, kas need olukorrad on siis eest vältima ning leidma tarbijat kauplejale menetlustasu tasumisest vabad? rahuldava lahenduse ka siis, kui Sellise reegli kehtestamine võib viia tarbija nõudmine on tegelikult kasvõi olukorrani, kus pahatahtlike tarbijatest osaliselt põhjendamatu. vaidlejate puhul tekib kauplejatel suur koormus menetlustasude tasumise näol kui Menetlustasu nõue võib töötada tarbija nõudest rahuldatakse vaid väga väike mõnevõrra vastu ka eelnõu osa. Seega peaks olema õigusnormis ka selge eesmärgile. Menetlustasu maksmise piirmäär, millisest nõude rahuldamise määrast risk võib suurendada kauplejate rahulolematust ning kauplejate  alatest kohaldatakse poole menetluskulude usaldus tarbijavaidluste kohtuvälise tasumise nõuet. lahendamise süsteemi osas võib langeda veelgi. § 53 sätestab, et tarbija avalduse läbivaatamisel Mittearvestatud Arvestades sellega, et dokumentide edastatakse tarbija avaldus kauplejale ja maht ja vaidluse keerukus võib antakse mõistlik tähtaeg kauplejale erinevate vaidluste puhul erinev olla, omapoolsete tõendite ja vastuväidete siis on asjakohasem jätta ikkagi esitamiseks. Siinkohal jääb selgusetuks mõistlik aeg ja komisjoni alalisel mõiste, “mõistlik tähtaeg“. Selgem oleks liikmel on võimalik vajadusel ka kasutada konkreetset tähtaega, kas 14 päeva pikemat aega anda või vahel või 30 päeva, et ka kauplejal oleks seadusest vajadusel hoopis lühemat kui 14 tulenevalt arusaadav, kuidas sellises päeva. menetluses käituda. Antud juhul jääb võimalus, et ühel on mõistlik tähtaeg 7 päeva Ka tarbijale on antud mõistlik tähtaeg, ja teisel aga 14 päeva. Ühtne ja kindel tähtaeg mitte aga fikseeritud aeg: teeniks siinkohal õigusselgust. § 511. Puudused avalduses (1) Kui avaldus ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele, annab komisjoni esimees mõistliku tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kehtiva TKS § 48 lõikes 6 on samuti ettenähtud mõistlik aeg. Margus Kingisepp 1. Töövaidluse menetluse põhimõtted on üle Selgitatud Eeskujuna võetud regulatsioone on võetud ainult osaliselt kasutatud selektiivselt seetõttu, et tarbijavaidluse lahendamine on Kiire eelnõu võrdlus töövaidluste lahendamise olemuselt teistsugune. Tegemist ei seadusega (edaspidi TvLS) näitab, et suur osa ole ka kohustusliku kohtueelse muudatusi on otseselt sellest seadusest üle menetlusega ning lisaks seab teatud võetud. Kahjuks on seda tehtud selektiivselt piirid ette asjakohane Euroopa Liidu nii, et mitmed olulised reguleerimist vajavad direktiiv. teemad on jäetud üle võtmata. Tulemusena ei Näiteid on selgitatud alljärgnevalt. ole järgitud erapooletu, sõltumatu, läbipaistva menetluse põhimõtteid. Sellekohased näited on toodud allpool käsitletava teema juures. 2. Terminoloogiline ebaselgus: asja Arvestatud Menetluse osade ja tegevuste läbivaatamine ja lahendamine selgemaks piiritlemiseks on eelnõus TKS eelnõus kasutatakse menetluse etappide läbivalt üle vaadatud ja korrigeeritud kohta termineid avalduse läbivaatamise terminite „ettevalmistamine“, ettevalmistamine ja lahendamine. „läbivaatamine“ ja „lahendamine“ /…/ Ma selgitasin neid põhitõdesid seetõttu, et kasutus. Termineid on muudetud muu kuigi eelnõu reguleerib vaidlust lahendava hulgas §-des 45¹, 46, 503, 52¹. organi menetlust, siis menetluse osad ei ole piiritletud, tegevuste piirid on ebaselged, puuduvad avalduse menetlusest väljaarvamise selged alused – seega menetlus ei ole läbipaistev ja pooltele arusaadav./…/ 3. Määruste koostamine esimehe poolt Arvestatud VAKO eeskujul on eelnõukohast §-i 452 muudetud ja sätestatud, et TKS eelnõu § 45² . Komisjoni esimehe määrus komisjoni alaline liige (kehtivas (1) Käesolevas seaduses sätestatud juhtudel seaduses nimetatud kui komisjoni tehakse menetlustoiminguid määrusega. esimees) teeb menetluslikke Määruse andmise õigus on komisjoni toiminguid otsusega, mitte esimehel. määrusega. (2) Määrusest peab nähtuma, kelle kohta on määrus tehtud ja mis on määruse sisu. Nõustun kolleegide Aase Sammelselja ja Mare Merimaa poolt arutelul väljendatud mõttega, et hulga määruste koostamine komisjoni esimehe poolt ei ole põhjendatud. Määruste nõuetekohane koostamine röövib suure osa esimehe tööajast ja aeglustab oluliselt menetlust. Kui lähtekohaks on efektiivne ja kiire menetlus, siis tuleks kõikvõimalik formalism miinimumini viia. Praegu on menetluse detailse reguleerimisega muudetud menetlus kohmakaks ja ajaressurssi söövaks. Seejuures ei ole määruste koostamise kohustuse eesmärk ja vajadus selge. See komisjon on nii väike, et ei suuda täies mahus koostada kohtuorganitele ettenähtud menetlusdokumente ega teha kõiki neile ettenähtud toiminguid. Minule teadaolevalt on viimasel ajal olnud töövaidluse komisjoni juhatajatel väga tõsiseid raskusi tööülesannete õigeaegsel täitmisel tohutult kasvanud töömahu tõttu. Menetluse detailne ülereguleerimine on olnud üheks oluliseks töömahu kasvu põhjuseks. Eeskuju võiks reguleerimisel võtta töövaidluskomisjoni asemel teistest analoogsetest kohtuvälistest vaidlusi lahendavatest organitest. Üheks sobivaks regulatiivseks eeskujuks võiks olla Riigihangete vaidlustuskomisjoni (VAKO) tegevuse regulatsioon riigihangete seaduses. Selle kohtuvälise vaidlusi lahendava institutsiooni töö sarnaneb tarbijavaidluste komisjonile ning otsus on sundtäidetav. See komisjon lahendab kõik küsimused otsusega ning määrusi ei kasutata (Vt. Näit. RHS § 192 lg 3; 193 lg 1 jm.). Sarnaselt ka üürivaidluse lahendamise seaduse kohaselt ei koosta üürikomisjon määrusi, lahendab menetlusküsimused lihtsalt otsusega ning see otsus on ikka sundtäidetav. 4. Lepitusmenetlus Arvestatud Tagamaks lepitaja erapooletust, st et osaliselt lepitajaks ei või olla vaidlust TKS eelnõusse on uue menetluse vormina läbivaatav komisjoni alaline liige, on sisse toodud lepitusmenetlus. TKS eelnõu § 52 eelnõukohast § 52 lõiget 2 täpsustatud lg 2 järgi komisjoni kaudu lepitusmenetluse selliselt, et komisjoni kaudu läbiviimisel on lepitajaks tarbijavaidluste lepitusmenetluse läbiviimisel on komisjoni esimees. lepitajaks tarbijavaidluste komisjoni alaline liige, kes ei ole sama vaidlust Ühinen kolleeg Mare Merimaa seisukohaga varem komisjonis menetlenud. selle osas, et lepitajaks ei või olla vaidlust läbivaatav komisjoni esimees. Lepitusseaduse Komisjonis läbiviidava § 1 lg 2 kohaselt võib lepitajaks olla erapooletu lepitusmenetluse regulatsiooni isik. Sama seaduse § 3 lg 1 järgi lepitaja peab eeskujuks on võetud töövaidluse olema sõltumatu ning lepitusosaliste suhtes lahendamise seaduses sätestatud erapooletu. TKS eelnõu § 50 lg 1 kohaselt regulatsioon. Ka komisjoni liige peab ennast kohe töövaidluskomisjonis viib menetlemisest taandama, kui ta on olnud lepitusmenetluse läbi samas asjas lepitajaks. töövaidluskomisjoni juhataja ning eraldi lepitaja ametikohta ega Märgin nüansina selle sätte osas, et see ei lepitajate nimekirja ei ole. reguleeri taandamise osas kogu küsimust. § 50 lg 1 järgi peab esimees ennast taandama, kui ta oli enne samas asjas lepitaja. § 52 lg 3 kohaselt saab lepitaja poole pöörduda kogu menetluse kestel, seega peab reguleerima ka lepitaja taandamise kohustust, kui ta enne lepitusmenetlust vaatas seda vaidlust läbi esimehena. Mõistlik lahendus oleks komisjoni koosseisus eraldi lepitaja ametikoha loomine, kelle põhitegevuseks on lepitusmenetluse läbiviimine. Selline lepitaja ei pea olema igapäevaselt tööl. Sarnaselt kindlustuse vahekohtuga võiks kaaluda näiteks lepitajate nimekirja avaldamist, kust tarbija võiks valida omale sobiva lepitaja. Lepitajana ei saa tegutseda iga isik, eelduseks on, et see isik tunneb lisaks lepitusmenetluse õiguslikele alustele ka psühholoogiat, lepituses kasutatavaid tehnikaid ja muud kaasnevat. Kui eraldi lepitajate nimekirja ei plaanita koostada, tuleks kõigile komisjoni esimeestele tagada lepitaja koolituse läbiviimine (korraldab näiteks ka Tallinna Ülikool). 5. Jõustumismärge otsusel Selgitatud Otsuse jõustumine ja jõustumismärke lisamine on eelnõus sätestatud sarnaselt töövaidluse lahendamise TKS eelnõu § 58¹ lg 4 kohaselt lisab komisjoni seaduses sätestatuga. Kui pool taotleb esimees poole taotlusel otsusele jõustumismärke lisamist, on jõustumismärke. Jõustumismärke võib komisjonil võimalik saata päring väljastada elektroonilise kinnitusena. kohtutesse selleks, et selgitada välja, kas antud asjas on kohtule esitatud Esimees ei saa seda kohustust täita, eelnõus ei avaldust. Kui üks pooltest on esitanud ole ühtegi selget alust, mille järgi oleks see kohtule avalduse, kuid selle teostatav. Eelnõu loogika on ju sarnaselt menetlusse võtmist ei ole jõutud veel TvLS-ile selles, et pooltel on pärast otsuse otsustada, ei saa (eelnõukohase § 581 kättetoimetamist aega 30 päeva kaaluda, kas lg 1 p 1 alusel) lugeda komisjoni pöörduda sama vaidluse lahendamiseks otsust jõustunuks ja jõustumismärget maakohtu poole või mitte. Kui ei pöördu, siis ei lisata. Tulevikus võib kaaluda otsus jõustub. Kui kaupleja ei täida võimalust saada kohtutelt vastavat vabatahtlikult jõustunud otsus, siis saab tarbija infot automaatselt. See vajab siiski pöörduda sundtäitmiseks kohtutäituri poole. eraldi analüüsimist ja arutelu Kohtutäitur võtab täitmisele ainult jõustunud Justiitsministeeriumiga. otsuse, jõustumist tõendab jõustumismärge otsusel. § 58¹ lõiget 4 on täpsustatud selliselt, et jõustumismärke lisamise võib teha Küsimus on, et kuidas esimees saab teada, et ülesandeks ka Tarbijakaitse ja kumbki pool ei ole pöördunud maakohtu Tehnilise Järelevalve Ameti poole? Poolele võib ju panna kohustuse teenistujale. teavitada komisjoni kohtusse pöördumisest, aga kui ei teavita, mis siis? Poolele sellest mingit tagajärge ei saabu. Kas eelnõus siis eeldatakse, et vaikus (kumbki pool ei teata) annab kindla teadmise, et maakohtu poole ei pöördutud? Poolel on õigus nõuda jõustumismärget juba 31.päeval, selleks ajaks ei ole kohus ka veel komisjonile jõudnud teatada hagi esitamisest ega nõudnud asja materjale. Jõustumismärke väljastamisel on varaline tagajärg - selle alusel nõutakse kauplejalt raha sisse ja antakse tarbijale. Eelnõus pole sõnagi sellest, et kui esimees, kellel puudub juurdepääs kohtu dokumendiregistrile, väljastab heauskselt jõustumismärke, milline osutub hiljem alusetuks –selgub, et keegi ikka pöördus kohtusse ja seal tehakse vastupidine lahend. Kui kauplejale tekitatakse alusetu sissenõudmisega kahju, siis kes selle kahju hüvitab? Kas esimees isiklikult või riik Riigivastutuse seaduse alusel? Siinkohal juhin tähelepanu TsMS §-le 458. Riik reguleerib seaduses kohtu poolt jõustumismärke väljastamise aluseid, nähes kohustuslikud toimingud täpselt ette:   jõustumismärge väljastatakse kahel alusel: menetlusosalise avaldus ja kohtutoimik;  täpne arvestus: kohus peab arvestust kohtuotsuste jõustumise kohta ja kohtu väljastatud jõustumismärgete kohta. Lisaks reguleeritakse § 458 lg 4 volitusnormi alusel seda küsimusi detailselt Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukorraga (https://www.riigiteataja.ee/akt/10812202001 6). Eelnõus on kõik need olulised küsimused lahendamata. Ka puudub volitusnorm, et keegi kunagi saaks toimiva korra kehtestada. Kuidagi ei ole ka põhjendatud, et selle küsimusega peaks tegelema just esimees, seda võib vabalt volitusnormi alusel teha ka muu komisjoni kuuluv isik. 6. Komisjon kui organ Selgitatud Eelnõu § 42 lg 6 annabki ministrile vastava volituse panna paika täpsem TKS eelnõu § 40 lg 1 järgi tarbijavaidluste asjaajamis- ja töökord. komisjon (edaspidi komisjon) on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti juures asuv Lisaks on eelnõu § 411 lõikes 1 käesoleva seaduse § 28 lõikes 1 nimetatud täpsustatud, et komisjoni juhtiv vaidlusi (edaspidi tarbijavaidlusasju) esimees juhib komisjoni. kohtuväliselt lahendav organ. Seletuskirjas on selgitatud, et ta tegeleb ka alaliste liikmete (kehtivas TKS eelnõu § 42 lg 6 kohaselt valdkonna eest regulatsioonis nimetatud kui vastutav minister võib määrusega täpsustada komisjoni esimehed) töökorralduslike komisjoni asjaajamise- ja töökorda. Kui küsimustega, näiteks korraldab minister võib määrusega asjaajamise korda puhkusegraafiku koostamise, täpsustada, siis peaks eelnevalt olema asendamised jm. komisjonil oma asjaajamise kord olemas. Eelnõu sellise korra vastuvõtmist ja sisu aga ei reguleeri. Võrdluseks VAKO põhimääruse § 2 kohaselt korraldab vaidlustuskomisjoni asjaajamise Rahandusministeerium vastavalt Rahandusministeeriumi asjaajamiskorrale. VAKO lähtub Rahandusministeeriumi sisekorraeeskirjadest vaidlustuskomisjoni juhataja määratud erisustega. Komisjoni kui vaidlusi lahendava organi töökorralduslikud tagatised puuduvad. Kui TvLS § 12 lg 1 kohaselt tagab töövaidluskomisjoni töötingimused ja asjaajamise Tööinspektsioon, siis eelnõu § 42  lg 1 kohaselt tagab komisjoni töö tehnilise korraldamise ja asjaajamise Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Eelnõus on jäetud erinevalt töövaidluskomisjonist reguleerimata, kes loob komisjoni töötingimused? Kas komisjonil on sarnaselt VAKO põhimääruse §- le 4 ka oma sümboolika? 7. Andmete saladuses pidamise kohustus Selgitatud Komisjoni liikmetele kehtib ka edaspidi TKS § 23 lõikes 2 ette Kehtiva TKS § 41 lg 12 kohaselt komisjoni nähtud ärisaladuse hoidmise esimehed ja liikmed ei või avaldada neile kohustus. Lisaks kohaldatakse näiteks komisjoni menetluses teatavaks saanud kinniseks kuulutatud istungile TsMS andmeid, mille avaldamine on seadusega menetluse kinniseks kuulutamise keelatud. sätteid, sh TsMS § 41, mis sätestab menetlusosaliste ja kohtuistungil Uues TKS eelnõus komisjonil sellist kohustust viibivate isikute saladuse hoidmise enam ei ole. kohustuse. 8. Riiklik järelevalve tarbijaõigusnormide Selgitatud TKS § 38 kohaselt teevad vaidluste täitmise üle kohtuvälise lahendamise üksused koostööd järelevalveasutustega. TKS eelnõu seletuskirjas on TKS § 41 osas Koostöö hõlmab eelkõige vastastikust välja toodud, et komisjoni esimees teostab teabevahetust tarbijate korduvalt menetluse kaudu riiklikku järelevalvet esitatud kaebuste kohta seoses tarbijaõigusnormide täitmise üle vaidlusaluses konkreetses ettevõtlussektoris asjas. kasutatava praktikaga. Riikliku järelevalve teostamise ulatuse ja sisu Selguse mõttes on lauseosa „teostab kohta aga eelnõus regulatsioon puudub, seega menetluse kaudu riiklikku puudub järelevalve teostamisele ka õiguslik järelevalvet“ seletuskirjast välja alus. Riikliku järelevalve ühildamine vaidluste jäetud. lahendamisega ühe isiku poolt rikub komisjoni sõltumatuse ja erapooletuse printsiipi. Kehtivas õiguses teostab järelevalvet üksnes Amet (vt. TKS § 61). 9. Menetluses puuduvad asja läbivaatamata Arvestatud Eelnõu § 513 on lisatud avalduse jätmise alused osaliselt ja menetlusse võtmisest keeldumise selgitatud alusena punkt 10 – kui tarbija jätab TKS eelnõu § 513 reguleerib avalduse riigilõivu maksmata. menetlusse võtmisest keeldumist. Avalduse saab jätta menetlusse võtmata siis, kui see ei Juhul, kui menetlust välistavad ole veel menetlusse võetud. asjaolud selguvad alles pärast avalduse menetlusse võtmist, on Vahemärkusena - panin tähele, et kuigi tarbija komisjonil võimalik lõpetada peab maksma eelnõu § 47 kohaselt riigilõivu, menetlus tuginedes eelnõukohase § siis ma ei saanud aru, kas riigilõivu tuleb 556 lõikele 1. maksta nagu kohtus avalduse esitamisel. Kui jaa, siis puudub eelnõu §-s 513 keeldumise  alusena see, kui tarbija jätab riigilõivu maksmata. Vaidluste lahendamisel on täiesti igapäevane see, et menetlust välistavad asjaolud selguvad alles siis, kui menetlus on algatatud ja alanud on asja läbivaatamise ettevalmistamine. Tõendite kogumisel või vastaspoole selgituste saamisel võib ilmneda, et antud tarbija avaldus ei kuulu komisjoni pädevusse. Eelnõu ei reguleeri, mis siis juhtub. Kindel on see, et siis ei saa enam menetlusse võtmisest keeldumise aluseid kasutada, sest avaldus on juba menetlusse võetud. Siis saab teha ainult ühte – jätta vaidlus läbi vaatamata. Eelnõus puuduvad läbivaatamata jätmise alused, kuid need on vaidlust lahendava organi puhul kohustuslikud tingimused. Ainult nii saab menetluse kujundada arusaadavaks ja läbipaistvaks, Kohtus on hagi läbivaatamata jätmise alused toodud TsMS § 423. Tuleks kaaluda eelnõu vastavat muutmist. 10. Perspektiivitu vaidlus Selgitatud TKS eelnõu § 513 lg 1 punktis 6 on TKS eelnõu § 513 lg 1 p 6 kohaselt võib jätta asendatud sõna „vaidlus“ sõnaga avalduse menetlusse võtmata, kui vaidlus on „nõue“. perspektiivitu, sealhulgas ilmselgelt sisutühi Selle sättega on hõlmatud muu hulgas või pahatahtlik, või puudub avaldajal sellised olukorrad, mil näiteks õiguskaitsevajadus. erinevalt sidevahendi abil sõlmitud lepingust ei ole tarbijal õigust Säte ei ole korrektselt sõnastatud, kuna vaidlus tavakaupluses sõlmitud lepingust ei saa olla sisutühi või pahatahtlik. Ehk on siin taganeda ja sellise nõude puhul tarbija mõeldud avaldust? Pole arusaadav, mida õiguskaitsevajadus puudub. Lisaks tähendab, et avaldajal puudub olukorras, kus tarbija nõuab piletiraha õiguskaitsevajadus. Õiguskaitse on juba tagasi, kuna komöödia ei olnud tema seadustes kasutusel väljakujunenud sisuga. arvates naljakas. Näiteks reguleerib esialgsest õiguskaitset HKMS § 249 ja 251, kuid eelnõus pole tõenäoliselt sellist õiguskaitset silmas peetud. 11. Ekspertarvamuse tellimine Arvestatud ja Eelnõukohase § 49 lg 2 mõte on, et selgitatud kauplejalt mõistetakse eksperdikulud TKS eelnõu § 49. Menetluskulude kandmine välja siis, kui vaidluse lahendamiseks (2) Komisjon võib otsustada, et on vaja eksperti kaasata ja eksperdiarvamuse andmisega seotud kulud tõendamiskoormus oli kauplejal, kuid tasub kaupleja, kui vaidlusaluse kauba või ta asjaolusid ei tõendanud. teenuse puudused ilmnesid kuue kuu jooksul kauba tarbijale üleandmise või teenuse Sätte sõnastust on selguse mõttes osutamise päevast arvates ja kaupleja ei täpsustatud järgmiselt: „Komisjon  tellinud eksperdiarvamust kauba või teenuse võib tarbija nõuet rahuldavas otsuses puuduse olemuse ja tekkepõhjuse otsustada, et kaupleja hüvitab tarbija väljaselgitamiseks. käesoleva seaduse § 47 kohaselt tasutud riigilõivu ning Eelnõu järgi eeldatakse, et kaupleja peab eksperdiarvamuse saamisega seotud vaidluse korral igal juhul tellima kolmandalt kulud, kui vaidlusaluse kauba või isikult tasulise ekspertarvamuse. See on teenuse lepingutingimustele oluline seisukoha muudatus, mille põhjus ei mittevastavus ilmnes ajal, mil ole teada. Väljakujunenud praktikas on võlaõigusseaduse kohaselt eeldatakse aktsepteeritud ka sellist lahendust, et kaupleja mittevastavuse olemasolu asja või oma ala professionaalina annab ise teenuse üleandmise ajal, ja kaupleja ei eksperthinnangu või küsib selle tootjalt. ole tõendanud, et mittevastavus on Kehtiv seadus ei kohusta kauplejat tellima tekkinud hiljem.“ kolmandalt isikult eksperdiarvamust. Eelnõus toodud lahendus on vastuolus efektiivse ja väheste kulude menetluse printsiibiga, kuna sunnib kauplejat tegema kulutusi arvamuse küsimiseks kolmandalt isikult. 50. Komisjoni sekretäri ametikohast Selgitatud Selleks, et vältida komisjoni alaliste liikmete ülekoormamist, on eelnõus TKS eelnõu ei sisalda komisjoni sekretäri ette nähtud § 503, mis võimalda ametikoha kohta regulatsiooni.. Eelnõu järgi komisjoni alalisel liikmel täidab kõiki sekretäri ülesandeid komisjoni tarbijavaidlusasja menetluse esimees, mis ei ole mõistlik lahendus. alustamise ja läbivaatamise Komisjoni esimehe üle koormamisel ettevalmistamise ning tehniliste ülesannetega kannatab ilmselgelt menetlusdokumentide vormistamise menetluse efektiivsus ning kiirus. ja kättetoimetamise teha ülesandeks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Eelnõu eeskujuks olnud töövaidluste Ameti teenistujale. lahendamise regulatsioonis on lisaks komisjoni esimehele ette nähtud komisjoni sekretäri ametikoht, kelle tööülesanded on seaduses selgelt välja toodud. Muuseas, see on korrektne volitusnorm, seadus nimetab täpselt, millist juhatajale kuuluvat pädevust võib täita sekretär. /…/ Kuna eelnõus lähtutakse ka tsiviilkohtumenetluse põhimõtetest, siis on asjakohane arvestada ka tsiviilkohtumenetluse korraldust. Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukorra § 6 lg 1 järgi kohtuistungi sekretäri ametikoha põhieesmärk on kohtumenetluse läbiviimiseks vajaliku asjaajamise tagamine. 13. Komisjoni esimehe ülesannete Arvestatud Eelnõus on § 503 täpsustatud selliselt, delegeerimine osaliselt ja et teenistujale delegeerimine oleks selgitatud selgem. Täpsustatud sätte kohaselt TKS eelnõu. § 50ᶾ Tarbijakaitse ja Tehnilise võib komisjoni alaline liige (kehtivas Järelevalve Ameti kaasamine. seaduses nimetatud kui komisjoni Komisjoni esimees võib tarbijavaidlusasja esimees) tarbijavaidlusasja menetluse lahendamise ettevalmistamise ning alustamise ja läbivaatamise menetlusdokumentide vormistamise ja ettevalmistamise ning kättetoimetamise teha ülesandeks menetlusdokumentide vormistamise Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ja kättetoimetamise teha ülesandeks teenistujale. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti teenistujale. Nimetatud sätte rakendamine praktikas on väga problemaatiline järgmistel põhjustel. Ka kehtiva regulatsiooni järgi täidavad Tarbijakaitse ja Tehnilise TKS § 53 kõneleb avalduse läbivaatamise Järelevalve Ameti teenistujad ettevalmistamisest, kuid eelnõus ei ole vastavaid ülesandeid. Erinevus määratletud, mida tähendab vaidlusasja seisneb eelkõige selles, et täna lahendamise ettevalmistamine. tehakse seda sekretariaadi kaudu, edaspidi aga juhul, kui komisjoni Avaliku õiguse valdkonna õigusaktis ei ole alaline liige teeb selle teenistujale lubatav delegeerimist ebamääraselt ülesandeks. reguleerida. Õigusakti tekstist peab olema selgelt ja üheselt mõistetavalt arusaadav, Erapooletuse tagamiseks näeb eelnõu milliseid konkreetseid ülesandeid võib § 50 lg 1 ette teenistuja taandamise delegeerida kolmandale isikule. Kehtiva TKS kohustuse kaasistujana juhul, kui § 44 lg 2 kohaselt komisjoni sekretariaat esineb mõni tsiviilkohtumenetluse tegeleb tarbijavaidluse lahendamise seadustiku §-s 23 nimetatud asjaolu, ettevalmistamisega. Seega toimub mh, kui ta on osalenud eelnevas tarbijavaidluse puhul kehtiva õiguse järgi menetluses või kui esineb muu eelmenetlus, mida teostab komisjoni asjaolu, mis annab alust kahelda tema sekretariaat. TKS eelnõus ei tehta enam erapooletuses. tarbijavaidluse eelmenetlusel ja põhimenetlusel vahet, eelmenetluse mõistet ei kasutata, jääb ebaselgeks, millised menetluse etapid lahendamise ettevalmistamisega hõlmatud on. Kohtumenetluses on need menetluse etapid selgelt eristatud - vt TsMS § 392. Töövaidlustes on samuti selgelt määratletud, milline on vaidluse läbivaatamise etapp – vt TvLS § 37. Teiseks ei ole teada, kas esimehe soov ülesande täitmiseks on Ameti teenistujale kohustuslik või mitte. Ameti teenistujad ei allu teenistuslikult komisjoni esimehele ning nende ametijuhendis kolmanda isiku poolt antud ülesannete täitmise kohustust ei ole. Pole teada, kuidas vastutab teenistuja saadud ülesande korrektse täitmise eest. Pole teada, kas ülesande saanud teenistuja peab andmeid hoidma konfidentsiaalsena.  Praktikas ei ole mõeldav, et lisaks otsese tööandja antud ülesannetele hakkab teenistuja veel kolmanda isiku poolt antud ülesandeid ebaregulaarselt täitma. Selline tegevus lööb teenistuja tööplaani segamini ja häirib töötegemist. TKS eelnõu § 41² lõige 3 järgi tarbijate huvide esindajaks on käesoleva seaduse §-s 19 nimetatud tarbijaühenduse esindajad või Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti teenistuja. Lähtudes komisjoni sõltumatuse ja erapooletuse nõudest ei ole lubatav delegeerimise kaudu ülesande täitmine teenistuja poolt, kes esindab tegelikult vaidluse ühe poole s.o. tarbija huve. See on vastuolus tarbijavaidluste komisjoni erapooletuse nõudega. Ükski kohtuvälist vaidlust läbi vaatav organ ei pääse sellest, et tema koosseisu kuuluvad asja läbivaatamist abistavad isikud. Selle põhjuseks on organi erapooletuse põhimõtte järgimine ja efektiivne töökorraldus. Sarnaselt töötaval VAKO-l on olemas oma kantselei. /…/ Erapooletuse nõude täitmiseks saab lahenduseks olla delegeerimise asemel komisjoni koosseisus sarnaselt tsiviilkohtu kohtuteenistujate sh kohtujuristi institutsioonile, komisjoni juristi või konsultandi ametikohtade loomine. Komisjoni juristi funktsiooni saaksid edukalt täita praegused Ameti eelmenetlejad. Vaidluse efektiivse ja kiire lahendamise tagamiseks peaks igal esimehel olema abiks kaks komisjoni juristi. 15. Komisjoni esimehe kui teenistuja õiguslik Arvestatud Eelnõu ja seletuskirja on esimehe ja seisund osaliselt ja alalise liikme kui teenistuja selgitatud õiguslikku seisundi osas täiendatud. Eelnõus on puudulikult reguleeritud komisjoni esimehe kui teenistuja õiguslik seisund, samuti § 411 lg 1 sätestab, et komisjoni komisjoni juhataja tööfunktsioonid. Lihtsalt ja esimees esindab ja juhib komisjoni selgelt on sellised küsimused reguleeritud ning korraldab komisjoni ülesannete näiteks VAKO põhimääruses. täitmist. Tarbijavaidlusasja menetluses esindab komisjoni TKS eelnõu § 43 lg 2 järgi kohaldub komisjoni vaidlust menetlev alaline liige. esimehele avaliku teenistuse seadus käesolevas seaduses ettenähtud erisustega. Eelnõus on terminoloogiat muudetud Komisjoni esimehele ei kohaldata avaliku ning tänaste „komisjoni esimeeste“ teenistuse seaduse § 16 lõikeid 2–5, § 21 ja 22, asemel on „komisjoni alalised § 23 lõike 2 punkte 2–7, § 24, 30, 33, 45, 46, liikmed“ ning „juhtiva esimehe“ 52–54, 57, 61, 63, 67, 91 ja 98. asemel on lihtsalt „esimees“. Kuid eelnõus ei ole täpsustatud, kuidas asi Alaliste liikmete puhkuste, lähetuste tegelikul toimub, kas puhkuse andmise, jm töökorralduslike küsimustega ei teenistuslähetusse või koolitusele saatmise tegele mitte valdkonna eest vastutav otsustab valdkonna eest vastutav minister ? minister, vaid komisjoni esimees. ATS § 31 lg 3 kohaselt ametniku koolitusel Eelnõu § 43 lg 3 näeb ette, et osalemise vajaduse otsustab vahetu juht või komisjoni alaline liige allub kõrgemalseisev juht. Kas komisjoni esimehe töökorraldus- ja muudes korral on selleks minister? üldküsimustes komisjoni esimehele. Komisjoni esimees tegeleb alaliste Täpsemalt on reguleerimata komisjoni juhataja liikmete töökorralduslike ülesanded ja pädevus, sh. juhataja asendamine. küsimustega, mh korraldab Lihtsalt ja asjakohaselt on kõik need puhkusegraafiku koostamise, küsimused reguleeritud VAKO põhimääruse asendamised jm. Valdkonna eest §-s 9: vastutav minister võib töökorda § 9. Vaidlustuskomisjoni juhataja ülesanded määrusega täpsustada. Vaidlustuskomisjoni juhataja: 1) juhib vaidlustuskomisjoni tegevust ja Eelnõusse on VAKO eeskujul lisatud korraldab vaidlustuskomisjoni pädevusse täpsustus, et komisjoni esimees teeb kuuluvate ülesannete täitmist; valdkonna eest vastutavale ministrile 2) kontrollib vaidlustuskomisjoni tegevust ettepanekuid komisjoni alalistele korraldavate õigusaktide täpset ja otstarbekat liikmetele distsiplinaarkaristuste täitmist; määramise kohta. 3) määrab vaidlustust või kahju hüvitamise taotlust läbi vaatava vaidlustuskomisjoni liikme või vaidlustuskomisjoni koosseisu, tagades vaidlustuskomisjoni liikmete vahel ühetaolise töökoormuse; 4) vaatab läbi vaidlustusi ja kahju hüvitamise taotlusi riigihangete seaduses sätestatud korras; 5) annab välja volitusi vaidlustuskomisjoni esindamiseks; 6) korraldab vaidlustuskomisjoni liikmete puhkusegraafiku koostamise; 7) teeb koostööd Rahandusministeeriumi kantsleriga vaidlustuskomisjoni kantselei töökorralduse küsimustes; 8) teeb riigihalduse ministrile ettepanekuid vaidlustuskomisjoni liikmetele distsiplinaarkaristuste määramise kohta; 9) teeb riigihalduse ministrile ettepanekuid vaidlustuskomisjoni juhataja asendamiseks tema äraolekul; 10) koostab vaidlustuskomisjoni kulude  eelnõu ja esitab vastavad ettepanekud Rahandusministeeriumile; 11) annab oma tegevusest aru riigihalduse ministrile; 12) täidab muid talle õigusaktidega pandud ülesandeid. TKS eelnõu § 43 lg 3 kohaselt komisjoni esimehe üle ei teostata teenistuslikku järelevalvet. Komisjoni esimehele distsiplinaarkaristuse määramise õigus on valdkonna eest vastutaval ministril. Distsiplinaarkaristuse määramist lubav säte tuleks eelnõust välja jätta, kuna selline võimalus võib ohustada sõltumatust. Ka TvLS- is selline karistusnorm puudub. Praktikas pole välistatud karistamisõiguse kasutamine olukorras, kus esimees teeb mittemeelepäraseid otsuseid. Lähtudes komisjoni sõltumatuse ja erapooletuse printsiibist ei ole karistamisõiguse andmine riigile lubatav. Samuti ei ole praktikas distsiplinaarkaristuste määramine mõeldav, kui isiku üle ei teostata teenistuslikku järelevalvet. Distsiplinaarkaristusi saab määrata vaid siis, kui on olemas rikkumiste kataloog. Seda seaduses esitatud ei ole. Ma ei tea, kas see on hea lahend, kuid eelnõust igal juhul õiguspärasem - VAKO põhimääruse § 9 lg 1 p 8 kohaselt teeb vaidlustuskomisjoni juhataja riigihalduse ministrile ettepanekuid vaidlustuskomisjoni liikmetele distsiplinaarkaristuste määramise kohta. 16. Komisjoni esimeeste töömahust Selgitatud Eelnõu ei näe ette kindlat komisjoni alaliste liikmete (kehtivas korras TKS eelnõu § 531. Menetluse tähtaeg nimetatud „komisjoni esimeeste“) (1) Avaldus vaadatakse läbi ja lahend tehakse arvu. Kolm on vaid eelduslik alaliste 90 päeva jooksul avalduse menetlusse liikmete arv ning vajadusel ja võtmisest arvates. võimalusel saab määrata ka rohkem alalisi liikmeid. Lisaks, vältimaks Nõustun kolleeg Edith Sassiani seisukohaga alaliste liikmete ülekoormamist ja selle osas, et praegu eelnõus väljapakutud seeläbi vaidluse lahendite kvaliteedi kolm esimeest oma tööga ettenähtud tähtaja langemist, on komisjoni alalistele jooksul toime ei tule ja asjad jäävad pidevalt liikmetele antud võimalus panna venima. Seda järgmistel põhjustel. teatud toimingud ülesandeks TTJA teenistujale, mis sisult toimiks TKS eelnõus esimeestele lisaks ühtegi sarnaselt tänasele komisjoni abistavat ametikohta ette ei nähta. Eelnõus sekretariaadile. puudub seni hästi toiminud lahendus, kus komisjoni sekretariaadiks olev Amet viib läbi eelmenetluse. Toimiva lahenduse hülgamiseks peaksid olema selged ja kaalukad põhjused, neid seletuskirjast ei nähtu. Eelnõu kohaselt jääb kõigi menetlusega seotud ülesannete täitmise kohustus komisjoni esimeestele - alates avalduse saamisest kuni otsusele jõustumismärke lisamiseni. Seega peaksid kolm alaliselt töötavat esimeest tegema ära praeguse 8 menetleja ja 12 komisjoni esimehe töö. Sissetulevaid avaldusi on senise praktika järgi aastas umbes 2800 - 3000. Teen alljärgnevalt mõned töömahu arvutused. /…/ Seetõttu võib eeldada, et ettenähtud 90. päevase menetlusaja jooksul jõuab komisjon menetleda asju siis, kui komisjoni koosseisu kuulub vähemalt 4 esimeest ja 8 juristi. Ka seejuures tekib praktikas olulisi tõrkeid, kui mõni komisjoni esimees peaks haigestuma või osaleb koolitustel, lähetustes, paikvaatlusel jms. Tõrgeteta menetlemine eeldab seega 5 esimehe ja neid abistava personali olemasolu.  EELNÕU 27.06.2022 Tarbijakaitseseaduse, täitemenetluse seadustiku ja riigilõivu seaduse muutmise seaduse eelnõu § 1. Tarbijakaitseseaduse muutmine Tarbijakaitseseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 31 lisatakse lõige 11 järgmises sõnastuses: „(11) Vaidluste kohtuvälise lahendamise üksus võib lahendada vaidlust, mis on seotud kauplejaga, kelle asukoht on teises Euroopa Liidu liikmesriigis, kui tarbija elukoht on Eestis, kaupleja on tarbijavaidluse lahendamisega komisjonis nõus ja tarbijavaidluse lahendamisel kohaldatakse Eesti õigust.“; 2) paragrahvi 36 lõike 1 lause lõppu lisatakse tekstiosa „, välja arvatud juhul, kui käesolevas seaduses on sätestatud teisiti“; 3) seaduse 6. peatükk muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „6. peatükk Tarbijavaidluste komisjon 1. jagu Üldsätted § 40. Tarbijavaidluste komisjon (1) Tarbijavaidluste komisjon (edaspidi komisjon) on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti juures asuv käesoleva seaduse § 28 lõikes 1 nimetatud vaidlusi (edaspidi tarbijavaidlusasju) kohtuväliselt lahendav organ riigivastutuse seaduse § 15 lõike 2 punkti 1 tähenduses. (2) Komisjon on sõltumatu ning lähtub tarbijavaidlusi lahendades üksnes seadusest ja muudest õigusaktidest. (3) Komisjon ei lahenda: 1) käesoleva seaduse § 28 lõikes 5 nimetatud vaidlusi; 2) vaidlusi, mis on seotud surmajuhtumist, kehavigastusest või tervisekahjustusest tuleneva kahjunõudega; 3) vaidlusi, mille kohustuslik kohtuvälise lahendamise kord on ette nähtud teistes seadustes. (4) Tarbijavaidlusasja menetluse menetlusosalised on tarbija, kaupleja ja kolmas isik. § 41. Komisjoni liikmed (1) Komisjonil on alalised liikmed ja koosseisulised liikmed. 1 (2) Komisjoni alalised liikmed nimetab ametisse viieks aastaks avaliku konkursi alusel ja vabastab ametist valdkonna eest vastutav minister. Valdkonna eest vastutav minister võib moodustada alalise liikme nimetamist nõustava komisjoni, kuhu kuuluvad ettevõtlus- või kutseliitude ja tarbijaühenduste, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti, Justiitsministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad. (3) Alaliste liikmete hulgast määrab valdkonna eest vastutav minister komisjoni esimehe. (4) Komisjoni koosseisulised liikmed on kauplejate huve esindavate ettevõtlus- või kutseliitude ning tarbijate huve esindavate organisatsioonide esitatud esindajad (edaspidi kaasistuja). (5) Komisjoni kaasistujad kinnitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet käskkirjaga neljaks aastaks. § 411. Komisjoni esimehe ja alalise liikme pädevus (1) Komisjoni esimees esindab ja juhib komisjoni ning korraldab komisjoni ülesannete täitmist. Tarbijavaidlusasja menetluses esindab komisjoni vaidlust menetlev alaline liige. (2) Komisjoni esimees määrab tarbijavaidlusasja menetleva alalise liikme, lähtudes tarbijavaidluse olemusest ja alaliste liikmete töökoormusest. (3) Komisjoni alaline liige viib läbi talle määratud tarbijavaidlusasja menetluse, sealhulgas määrab vajaduse korral tarbijavaidlusasja läbivaatava ja lahendava komisjoni koosseisu käesoleva seaduse § 45 kohaselt. (4) Käesolevas seaduses sätestatud juhul teeb komisjoni otsuse komisjoni alaline liige ainuisikuliselt. (5) Komisjoni alaline liige võib vaidluse pooli lepitada ja teha ettepaneku lahendada vaidlus lepitusmenetluses või teha tarbijavaidlusasja menetluse ajal ettepaneku lahendada vaidlus kompromissiga. § 412. Komisjoni kaasistuja pädevus (1) Komisjoni kaasistuja osaleb komisjoni koosseisus asja läbivaatamisel ja lahendamisel, omades hääleõigust. (2) Kauplejate huvide esindajaks on mittetulundusühingute seaduse alusel ja korras asutatud ettevõtlus- või kutseliitude esindajad. (3) Tarbijate huvide esindajaks on käesoleva seaduse §-s 19 nimetatud tarbijaühenduse esindajad või Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti teenistuja. § 42. Komisjoni töökorraldus ja kulud (1) Komisjoni töö tehnilise korraldamise ja asjaajamise tagab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. (2) Komisjoni tegevusega seotud kulud kaetakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti eelarvest. 2 (3) Komisjoni alalisele liikmele makstakse palka ja kaasistujale tasu istungil osalemise aja ning tarbijavaidlusasja materjalidega tutvumise eest. (4) Komisjoni alalise liikme ja kaasistujate tasustamise alused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (5) Isikule, kes ei ole Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ametnik või töötaja, makstakse tarbijavaidluste komisjoni koosseisu kaasistuja ülesannete täitmise eest tasu iga avalduse kohta, mille lahendamises ta osaleb. (6) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega täpsustada komisjoni asjaajamis- ja töökorda. § 43. Nõuded komisjoni alalisele liikmele ja teenistuse erisused (1) Komisjoni alaliseks liikmeks võib nimetada isiku: 1) kes on omandanud õiguse õppesuunal riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni; 2) kes tunneb tarbijaõigust ja lepinguõigust ning kellel on teadmised või oskused tarbijavaidluse kohtuvälise või kohtuliku lahendamise alal; 3) kes oskab eesti keelt vähemalt C1-tasemel; 4) kes on kõrgete kõlbeliste omadustega; 5) keda ei ole karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest; 6) kes ei ole kohtuniku, tarbijavaidluste komisjoni alalise liikme, notari või kohtutäituri ametikohalt tagandatud või advokatuurist välja heidetud. (2) Komisjoni alalisele liikmele kohaldub avaliku teenistuse seadus käesolevas seaduses ettenähtud erisustega. Komisjoni alalisele liikmele ei kohaldata avaliku teenistuse seaduse § 16 lõikeid 2–5, § 21 ja 22, § 23 lõike 2 punkte 2–7, § 24, 30, 33, 45, 46, 52–54, 57, 61, 63, 67, 91 ja 98. (3) Komisjoni alalise liikme üle ei tehta teenistuslikku järelevalvet. Komisjoni alaline liige allub töökorraldus- ja muudes üldküsimustes komisjoni esimehele. Komisjoni alalisele liikmele distsiplinaarkaristuse määramise õigus on valdkonna eest vastutaval ministril. Komisjoni esimees teeb valdkonna eest vastutavale ministrile ettepanekuid komisjoni alalistele liikmetele distsiplinaarkaristuste määramise kohta. (4) Komisjoni alaline liige ei või lisaks teenistusele tarbijavaidluste komisjonis töötada mujal kui õppe- või teadustööl. § 44. Komisjoni kaasistujaks esitamine (1) Ettepaneku isiku kinnitamiseks komisjoni kaasistujaks teevad ettevõtlus- või kutseliidud ning tarbijaühendused või asutused, esitades tema kohta järgmised andmed: 1) ees- ja perekonnanimi; 2) töökoht ja kontaktandmed; 3) elulookirjeldus. (2) Komisjoni kaasistujate volitused võib ennetähtaegselt lõpetada isiku esitanud liidu või organisatsiooni või kaasistuja enda kirjalikul taotlusel. 3 (3) Komisjoni kaasistujaks võib kinnitada isiku: 1) kellel on tarbijaõiguste või majandusvaldkonna või kutsealased teadmised; 2) kellel ei ole kehtivat karistust tahtlikult toimepandud kuriteo eest; 3) kes oskab eesti keelt vähemalt B2-tasemel. 2. jagu Menetlus komisjonis § 45. Menetluse üldpõhimõtted (1) Komisjoni ülesanne on lahendada tarbijavaidlusasja õigesti ja efektiivselt, muu hulgas kiirelt ja väikeste kuludega. (2) Tarbijavaidlusasja lahendab üldjuhul komisjoni kolmeliikmeline koosseis. Liikmetena on komisjoni koosseisus lisaks alalisele liikmele kaks kaasistujat, kellest üks on ettevõtlus- või kutseliitude ja teine tarbijate esindaja. (3) Komisjoni alaline liige nimetab konkreetse tarbijavaidlusasja läbivaatamiseks ja lahendamiseks kaasistujad, lähtudes tarbijavaidlusasja valdkonnast ja sisust. (4) Kui kaasistujaks nimetatud komisjoni liikmel ei ole mõjuval põhjusel võimalik tarbijavaidlusasja menetlemisel osaleda, teavitab ta sellest viivitamata komisjoni alalist liiget. Sellisel juhul valib komisjoni alaline liige uue kaasistuja. (5) Kui tarbijavaidlusasja läbi vaatamise ettevalmistamise käigus kogutud teabe ja tõendite alusel on vaidluse asjaolud selged, võib komisjoni alaline liige läbi vaadata ja lahendada tarbijavaidlusasja ainuisikuliselt komisjoni koosseisu määramata. § 451. Tarbijavaidlusasja menetlemise vorm ja andmete säilitamine (1) Tarbijavaidlusasi vaadatakse läbi kirjalikus menetluses. (2) Pool võib esitada komisjonile kirjaliku taotluse tarbijavaidlusasja arutamiseks suulisel istungil. Kui tarbijavaidlusasja läbi vaatamise ettevalmistamise käigus kogutud teabe ja tõendite alusel on vaidluse asjaolud selged, võib komisjoni alaline liige jätta poole taotluse asja suuliseks arutamiseks rahuldamata. (3) Komisjoni alaline liige võib vajaduse korral otsustada tarbijavaidlusasja arutamise suuliselt poolte ärakuulamisega komisjoni istungil. (4) Tarbijavaidlusasja andmeid töödeldakse käesoleva seaduse §-s 22 sätestatud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti andmekogus. (5) Menetluse käigus kogutud dokumente säilitatakse arhiiviseaduses ja selle alusel antud õigusaktides ettenähtud korras. (6) Menetluse käigus kogutud andmeid ja dokumente säilitatakse pärast menetluse lõppemist üksnes nii kaua, kui see on vajalik poolte või avalikes huvides. § 452. Komisjoni alalise liikme menetluslik otsus 4 (1) Käesolevas seaduses sätestatud juhtudel tehakse poolte taotluste lahendamiseks ning menetluse juhtimiseks ja korraldamiseks mõeldud menetlustoiminguid komisjoni alalise liikme otsusega. Otsuse andmise õigus on komisjoni alalisel liikmel. (2) Otsusest peab nähtuma, kelle kohta on otsus tehtud, mis on otsuse sisu ja põhjendus. § 46. Komisjoni töökeel (1) Komisjoni töö toimub eesti keeles. Tarbijavaidlusasja menetluse ja istungi võib poolte ja komisjoni liikmete nõusolekul läbi viia ka muus keeles. (2) Pool ja komisjoni liikmed võivad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõusoleku igal ajal tagasi võtta, kui tema keeleoskus osutub tarbijavaidlusasja läbivaatamisel ebapiisavaks. (3) Kui pool ei valda eesti keelt ja tal ei ole eesti keelt valdavat esindajat, samuti juhul, kui ta vajab viipekeeletõlgi tuge, peab ta ise korraldama tõlgi teenuste saamise. Kui pool ei leia mõjuval põhjusel istungile tõlki või tõlk ei saa istungil osaleda, võib komisjon vaidluse menetlemise edasi lükata. § 47. Riigilõiv komisjonile esitatud avalduse läbivaatamise eest Tarbijavaidluste komisjonile esitatud avalduse läbivaatamise eest tasub tarbija riigilõivu riigilõivuseaduse kohaselt. § 48. Esindamine (1) Pooled võivad komisjoni menetluses osalemisel kasutada esindajat. (2) Esindusele kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses esinduse kohta sätestatut. (3) Komisjoni alaline liige kontrollib esindaja esindusõiguse olemasolu ning selle puudumise korral ei luba isikul esindajana menetluses osaleda. Pool võib nõuda teise poole esindaja esindusõiguse kontrollimist igas menetlusstaadiumis. Advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu. § 49. Menetluskulude kandmine (1) Tarbijavaidlusasja lahendamisel komisjonis kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. (2) Komisjon võib tarbija nõuet rahuldavas otsuses otsustada, et kaupleja hüvitab tarbija käesoleva seaduse § 47 kohaselt tasutud riigilõivu ning eksperdiarvamuse saamisega seotud kulud, kui vaidlusaluse kauba või teenuse lepingutingimustele mittevastavus ilmnes ajal, mil võlaõigusseaduse kohaselt eeldatakse mittevastavuse olemasolu asja või teenuse üleandmise ajal, ja kaupleja ei ole tõendanud, et mittevastavus on tekkinud hiljem. (3) Komisjonis tarbijavaidlusasja lahendamisel tekkinud kulud on kohtuvälised kulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 144 punkti 4 tähenduses. § 491. Menetluse avalikkus (1) Tarbijavaidlusasja arutamine komisjonis on avalik, kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti. 5 (2) Tarbijavaidluste komisjoni istungi edastamisele ja salvestamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 42 lõikeid 1 ja 2. § 492. Menetluse kinniseks kuulutamine (1) Komisjoni alaline liige kuulutab menetluse omal algatusel või poole põhjendatud taotluse alusel kinniseks, kui see on vajalik tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel. (2) Komisjoni menetluse kinniseks kuulutamisele ja kinnisele istungile isiku lubamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku menetluse kinniseks kuulutamise sätteid. § 493. Tarbijavaidlusasja menetlemise peatamine Tarbijavaidlusasja menetlemise peatamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 356 lõikeid 1 ja 2. § 50. Taandamise kohustus (1) Komisjoni liige peab ennast kohe menetlemisest taandama, kui ta on olnud samas asjas lepitajaks või kui esineb mõni tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 23 nimetatud asjaolu. (2) Pool võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud juhul esitada avalduse komisjoni liikme taandamiseks. § 501. Taandamisavalduse esitamine ja läbivaatamine (1) Taandamisavaldus esitatakse komisjonile hiljemalt istungil enne asja sisulise arutamise algust. Taandamisavalduse võib hiljem esitada üksnes juhul, kui pool sai taandamise alusest teada pärast asja sisulise arutamise algust. (2) Kirjalikus menetluses esitatakse taandamisavaldus tarbijavaidlusasja menetlusse võtmise otsuses näidatud tähtaja jooksul. (3) Taandamisavalduse rahuldamine või rahuldamata jätmine otsustatakse kolme tööpäeva jooksul avalduse esitamisest arvates. (4) Kaasistuja taandamise avalduse vaatab läbi taandatavaga samasse komisjoni koosseisu kuuluv komisjoni alaline liige. Taandamisavalduse rahuldamisel nimetab alaline liige taandatud kaasistuja asemel komisjoni liikmeks uue kaasistuja. (5) Komisjoni alalise liikme taandamise avalduse vaatab läbi komisjoni esimees, komisjoni esimehe taandamise avalduse vaatab läbi komisjoni alaline liige. Komisjoni alalise liikme taandamise avalduse rahuldamata jätmisel vaatab komisjoni alalise liikme taandamise avalduse läbi Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor juhul, kui avalduse esitaja pöördub komisjoni alalise liikme taandamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poole kirjalikult kolme tööpäeva jooksul taandamisavalduse rahuldamata jätmise otsusest teada saamisest arvates. (6) Kogu komisjoni koosseisu taandamise avalduse vaatab läbi Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor, kes otsustab ka uue tarbijavaidlusasja läbi vaatava komisjoni alalise liikme määramise. 6 § 502. Selgituste andmine menetluses (1) Komisjoni alaline liige selgitab poolte lepitamise või kompromissi saavutamise huvides vaidluse poolele vastava valdkonna nõudeid ja seonduvat komisjoni praktikat. (2) Menetluse käigus selgitab komisjoni alaline liige vajaduse korral poolele menetlusega seotud asjaolusid, sealhulgas võib teha tarbijale ettepaneku avaldusest loobuda, kui tulenevalt komisjoni praktikast, kohaldatavate õigusaktide või kohtu otsuste alusel on põhjendatud eeldada, et vaidlus lahendatakse tema kahjuks. § 503. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kaasamine Komisjoni alaline liige võib tarbijavaidlusasja menetluse alustamise ja läbivaatamise ettevalmistamise ning menetlusdokumentide vormistamise ja kättetoimetamise teha ülesandeks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti teenistujale. § 504. Menetlusdokumendi kättetoimetamine Menetlusdokumendi kättetoimetamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut. 3. jagu Avalduse esitamine tarbijavaidluste komisjonile ja menetluse alustamine § 51. Avalduse esitamine (1) Tarbijal on õigus esitada avaldus tarbijavaidluse lahendamiseks, kui kaupleja on keeldunud tarbija nõuet rahuldamast või tarbija ei ole nõus kaupleja pakutud lahendusega. (2) Avalduse esitamisel tasub tarbija riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras ja lisab avaldusele riigilõivu tasumise kontrollimist võimaldavad andmed. (3) Avalduses märgitakse: 1) tarbija nimi, elukoht, telefoninumber või e-posti aadress; 2) kaupleja nimi või ärinimi ja tegevuskoha aadress; 3) vaidluse sisu ja tarbija selgelt väljendatud nõue; 4) faktilised asjaolud ja tõendid, millega nõuet põhjendatakse, viidates, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse; 5) tarbija kinnitus selle kohta, et vaidlust ei menetle teine, seaduse alusel ja korras tunnustatud vaidluste kohtuvälise lahendamise üksus või kohus või ei ole samas asjas jõustunud kohtulahendit; 6) tarbija kinnitus selle kohta, et ta on kaupleja poole juba pöördunud; 7) tarbija kinnitus selle kohta, et tarbija on teadlik ning nõustub sellega, et 30 päeva pärast komisjoni otsuse tegemist otsus jõustub ja on täitmiseks kohustuslik, kui pool ei pöördu samas vaidluses kohtusse; 8) vaidluse suulise arutamise soovi korral tarbija sellekohane tahteavaldus; 9) lepitusmenetluse läbiviimise soovi korral tarbija sellekohane tahteavaldus. (4) Avaldusele lisatakse avalduses esitatud asjaolude kohta tõendid, võimaluse korral tehingu tegemist tõendavad dokumendid ning eelnev teabevahetus kauplejaga. 7 (5) Kui tarbija nimel esitab avalduse tarbija esindaja, lisatakse avaldusele esindusõigust tõendav dokument. (6) Kui tarbija soovib lepitusmenetluse läbiviimist, võib avaldusele lisada omapoolse lepitusettepaneku. (7) Avaldus esitatakse kirjalikult või komisjoni veebilehe kaudu. § 511. Puudused avalduses (1) Kui avaldus ei vasta käesoleva seaduse §-s 51 sätestatud nõuetele, annab komisjoni alaline liige mõistliku tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. (2) Kui puudusi tähtaja jooksul ei kõrvaldata, jätab komisjoni alaline liige avalduse menetlusse võtmata ja tagastab selle avaldajale. § 512. Avalduse menetlusse võtmise otsustamine (1) Komisjoni alaline liige otsustab avalduse menetlusse võtmise viivitamata, kuid mitte hiljem kui 21 päeva jooksul nõuetekohase avalduse saamise päevast või puuduste kõrvaldamise tähtaja möödumisest arvates. (2) Enne avalduse menetlusse võtmise otsustamist on komisjoni alalisel liikmel õigus vajaduse korral vastaspoole seisukoht enne ära kuulata. Kui vastaspool tunnistab tarbija nõuet ning rahuldab selle, teavitab komisjoni alaline liige tarbijat ja vastaspoolt menetluse mittealgatamisest nõude vabatahtliku rahuldamise tõttu. (3) Kui tarbija soovis lepitusmenetluse läbiviimist, küsib komisjoni alaline liige vastaspoole seisukohta ja nõusolekut lepitusmenetluse läbiviimiseks. § 513. Avalduse menetlusse võtmata jätmine (1) Komisjoni alaline liige keeldub avalduse menetlusse võtmisest otsusega, kui: 1) avaldaja ei ole enne pöördunud kaebusega kaupleja poole; 2) avaldaja ei ole kõrvaldanud avalduses esinenud puudusi määratud tähtaja jooksul; 3) tarbijavaidlusasja lahendamine ei kuulu komisjoni pädevusse käesoleva seaduse § 40 lõikes 3 sätestatu alusel; 4) samade poolte sama vaidlus samal alusel on teise seaduse alusel tunnustatud vaidluste kohtuvälise lahendamise üksuse või kohtu menetluses või on seal läbi vaadatud; 5) avaldaja on varem esitanud komisjonile sama nõudega avalduse, kuid sellest seaduses ettenähtud korras loobunud; 6) avaldaja nõue on juba komisjonis lahendatud; 7) vastaspoole suhtes on algatatud saneerimis-, pankroti- või likvideerimismenetlus; 8) nõue on perspektiivitu, sealhulgas ilmselgelt sisutühi või pahatahtlik, või puudub avaldajal õiguskaitsevajadus; 9) komisjoni tõhus toimimine oleks takistatud vaidluse keerukuse tõttu; 10) avalduselt ei ole tasutud riigilõivu; 11) vaidlusaluse kauba või teenuse väärtus või tarbija nõude suurus on alla 50 euro ja vaidluse lahendamine ei ole oluline praktika kujundamiseks. 8 (2) Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine ja selle põhjendus tehakse avaldajale viivitamata kirjalikult teatavaks. § 514. Avalduse muutmine (1) Tarbija võib taotleda avalduses esitatud nõuete muutmist ja täiendamist. (2) Pärast avalduse menetlusse võtmist võib tarbija taotleda: 1) esitatud faktiliste või õiguslike väidete täiendamist või parandamist, ilma et muudetaks avalduse aluseks olevaid põhilisi asjaolusid; 2) nõude suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist; 3) esialgu nõutud eseme asemel asjaolude muutumise tõttu teise eseme või muu hüve nõudmist. (3) Nõuete muutmise ja täiendamise taotluse võib esitada ka suuliselt komisjoni istungil. (4) Avalduse muutmisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 376 lõikeid 1 ja 2 ning käesolevas seaduses avalduse kohta sätestatut. § 515. Avaldusest loobumine (1) Avaldaja võib avaldusest loobuda igal ajal enne tarbijavaidluste komisjoni otsuse jõustumist. (2) Avaldusest loobumine tehakse komisjonile teatavaks kirjalikult või istungil suuliselt protokollituna. (3) Avaldusest loobumise korral lõpetab komisjoni alaline liige otsusega tarbijavaidlusasja menetlemise. (4) Avaldusest loobumise korral enne selle menetlusse võtmist keeldub komisjoni alaline liige otsusega avalduse menetlusse võtmisest. (5) Avaldusest loobumise korral ei saa tarbija pöörduda sama nõudega uuesti tarbijavaidluste komisjoni, kuid see ei välista kohtusse pöördumist. (6) Avaldusest loobumise tagajärgi selgitatakse menetluse lõpetamise või menetlusse võtmisest keeldumise otsuses. § 516. Avalduste liitmine (1) Komisjoni alaline liige võib avaldused liita ühte menetlusse tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 374 nimetatud tingimustel. (2) Avalduste liitmisel liidetakse hiljem esitatud avaldus ühiseks läbivaatamiseks esimesena esitatud avaldusega. 4. jagu Lepitusmenetlus § 52. Lepitusorgan 9 (1) Tarbijavaidluste komisjon on lepitusorgan lepitusseaduse § 19 tähenduses. Lepitusmenetlusele komisjonis, kokkuleppe kinnitamisele, kehtivusele ja täidetavusele kohaldatakse lepitusseaduse sätteid käesolevas seaduses sätestatud erisustega. (2) Komisjoni kaudu lepitusmenetluse läbiviimisel on lepitajaks tarbijavaidluste komisjoni alaline liige, kes ei ole sama vaidlust varem komisjonis menetlenud. § 521. Komisjoni kui lepitusorgani poole pöördumine (1) Komisjoni kui lepitusorgani poole pöördumisel kohaldatakse lepitusavaldusele käesoleva seaduse 6. peatüki 3. jaos avalduse ja avalduse menetlusse võtmise kohta sätestatut. (2) Tarbija võib taotleda lepitusmenetluse alustamist tarbijavaidluste komisjonis kuni tarbijavaidlusasjas otsuse tegemiseni. (3) Lepitusmenetluse alustamise taotluse esitamisel tarbijavaidluse menetluse kestel loetakse tarbijavaidluse menetluse aluseks olnud avaldus lepitusavalduseks. (4) Tarbija võib avalduses välja pakkuda omapoolse lepitusettepaneku. (5) Avaldusele lisatakse poolte kirjalik või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis sõlmitud kokkulepe tarbijavaidlusasja lahendamiseks lepitusmenetluses. § 522. Komisjoni ja kohtusse pöördumine (1) Kui lepitusmenetluse tulemusena lepituskokkulepet ei sõlmita, jätkub sama tarbijavaidlusasja menetlemine komisjonis. (2) Kui tarbijavaidlusasja menetlemise kestel komisjonis alustatud lepitusmenetluses pooled kokkulepet ei sõlmi, on tarbijal õigus pöörduda sama tarbijavaidlusasja lahendamiseks kohtusse. 5. jagu Tarbijavaidlusasja menetlus § 53. Avalduse läbivaatamise ettevalmistamine (1) Pärast avalduse menetlusse võtmist saadab komisjoni alaline liige avalduse kauplejale ning annab talle võimaluse mõistliku aja jooksul vastata ja esitada enda vastuväidete tõendamiseks omapoolsed tõendid. (2) Kui kaupleja tunnistab tarbija nõuet ja täidab selle, otsustab komisjoni alaline liige otsusega menetluse lõpetamise. (3) Komisjoni alaline liige selgitab pooltele vajaduse korral lisatõendite esitamise vajadust ja teeb tarbijavaidlusasja lahendamiseks vajalikud muud toimingud. § 531. Menetluse tähtaeg (1) Avaldus vaadatakse läbi ja lahend tehakse 90 päeva jooksul avalduse menetlusse võtmisest arvates. 10 (2) Komisjon võib pikendada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaega kuni 90 päeva võrra, kui tegemist on eriliselt keeruka tarbijavaidlusasjaga. Pooli teavitatakse tähtaja pikendamisest ja tarbijavaidlusasja menetlemise lõpetamise eeldatavast ajast. § 54. Tõendamine (1) Pooled peavad tõendama asjaolusid, millele tuginevad nende nõuded, väited ja vastuväited. (2) Komisjon hindab kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas poole esitatud väide on tõendatud või mitte. (3) Komisjon võib koguda tõendeid omal algatusel, kui see on vajalik poole õiguste tõhusaks kaitseks. Sellisel juhul jäävad tõendite kogumise kulud komisjoni kanda. § 541. Tõendid (1) Tõendiks võib olla tunnistaja ütlus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ja eksperdiarvamus ning komisjon võib tõendiks lugeda ka menetlusosalise seletuse. (2) Dokumentaalsele tõendile, asitõendile ja vaatlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-des 272–277 ja 285–291 sätestatut, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisustega. § 542. Tunnistaja kaasamine (1) Komisjon võib poole taotlusel üle kuulata tunnistaja. Poole taotluses märgitakse tunnistaja nimi ja asjaolud, mille kohta tunnistaja ütlusi annab. (2) Tunnistajaks võib olla isik, kellele on teada asjas tähtsust omavad asjaolud. (3) Komisjon võib jätta poole taotluse tunnistaja kaasamiseks rahuldamata, kui vaidluse asjaolusid arvestades ei ole vaja tunnistajat kaasata. § 543. Tunnistaja ütluste andmine (1) Tunnistaja vastab kirjalikult komisjoni alalise liikme esitatud küsimusele selleks määratud tähtaja jooksul, kui kirjaliku ütluse andmine on komisjoni hinnangul tõendamiseks piisav, arvestades küsimuse sisu ja tunnistaja isikut. (2) Vajaduse korral võib komisjon kutsuda tunnistaja istungile suuliselt ütlusi andma. Tunnistaja istungile ilmumise tagab pool, kelle taotlusel tunnistaja istungile kutsutakse. (3) Komisjon teeb kindlaks tunnistaja isiku ning selgitab välja tema seose asjaga ja vastastikused suhted pooltega. (4) Tunnistajad kuulatakse üle üksteisest eraldi. Üle kuulamata tunnistajad ei või asja arutamise ajal viibida istungiruumis. Ülekuulatud tunnistaja jääb istungiruumi kuni asja arutamise lõpetamiseni, kui komisjon ei luba tal varem lahkuda. (5) Kui komisjonil on alust arvata, et tunnistaja pelgab või ei räägi muul põhjusel komisjonile menetlusosalise juuresolekul tõtt, võib komisjon tunnistaja ülekuulamise ajaks selle menetlusosalise istungiruumist eemaldada. 11 (6) Tunnistajal on õigus keelduda tunnistajana ütluste andmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 257 nimetatud juhtudel. § 55. Tarbijavaidlusasja arutamine istungil (1) Tarbijavaidluste komisjon võib omal algatusel või poole taotlusel korraldada menetluses istungi, kui see aitab kaasa tarbijavaidlusasja õigele ja tõhusale lahendamisele. (2) Istungil osalevad tarbijavaidlusasja menetlemiseks määratud komisjoni koosseisu liikmed ja menetlusosalised. Istungile võib kutsuda ja ära kuulata eksperte. Istungit juhatab komisjoni alaline liige. (3) Istungile kutsutud pool, kes ei saa istungile ilmuda, peab sellest komisjonile teatama enne istungi algust ja põhistama istungile ilmumise takistust. (4) Kui vaidlev pool jätab mõjuva põhjuseta istungile ilmumata, vaadatakse tarbijavaidlusasi läbi tema kohalolekuta. § 551. Poolte kutsumine istungile Pooled kutsutakse istungile kutsega, milles märgitakse: 1) istungile kutsutava isiku nimi; 2) komisjoni koosseis; 3) istungi toimumise aeg ja koht; 4) tarbijavaidlusasja põhisisu; 5) kellena isik istungile kutsutakse; 6) kohustus teatada komisjoni istungile ilmumata jätmise põhjusest; 7) istungile ilmumata jätmise tagajärjed. § 552. Istungi läbiviimise kord (1) Komisjoni alaline liige teeb kindlaks istungil osalejate isikusamasuse ja esindajate volitused ning aluste puudumise komisjoni liikme taandamiseks. Komisjoni alaline liige selgitab pooltele menetluse tulemuse õiguslikku tähendust. (2) Komisjoni alaline liige selgitab istungil vaidluse olemust ja asjakohaseid õigusaktide norme. Istungil tutvutakse tõenditega ning uuritakse neid. Tarbija võib kirjalikus avalduses esitatud nõudeid suuliselt täiendada või neist osaliselt või täielikult loobuda kuni tarbijavaidlusasja sisulise arutamiseni. (3) Pooled võivad istungil esitada lisatõendeid. Lisatõendite esitamise korral antakse vastaspoolele võimalus võtta seisukoht. Komisjoni alaline liige otsustab tõendite vastuvõtmise. (4) Tarbijavaidlusasja sisulisel arutamisel kuulatakse ära poolte selgitused ning tunnistajad ja eksperdid, tutvutakse dokumentide ja muude tõenditega ning uuritakse neid ja kuulatakse ära poolte lõppseisukohad. (5) Istungil võivad pooled tarbijavaidlusasja arutamise käigus teha ettepanekuid vaidluse lahendamiseks kompromissi sõlmimise teel. Kompromissettepaneku võib esitada ka komisjoni alaline liige, kui see on konkreetse tarbijavaidlusasja asjaolusid arvestades mõistlik. 12 (6) Komisjoni alaline liige võib asja arutamise edasi lükata juhul, kui: 1) komisjoni liige taandab ennast komisjoni istungilt; 2) poolel on mõjuv põhjus istungile mitte ilmuda; 3) ilmneb muu takistus, mida ei saa istungil kõrvaldada. (7) Pärast tarbijavaidlusasja sisulist arutamist teatab komisjoni alaline liige sisulise lahendamise kohta otsuse teatavakstegemise aja. § 553. Menetluskonverentsina peetav istung (1) Komisjon võib istungi korraldada täielikult või osaliselt menetluskonverentsina selliselt, et menetlusosalisel või tema esindajal või tunnistajal on võimalik istungi ajal viibida muus kohas ja teha reaalajas menetlustoiminguid. (2) Menetluskonverentsina korraldatud istungil peavad olema tehniliselt turvaliselt tagatud menetlusosaliste õigused ja muud istungi tingimused nii pildi kui ka heli reaalajas ülekandmisel. § 554. Komisjoni istungi protokollimine (1) Komisjoni istung protokollitakse. Protokolli allkirjastavad komisjoni alaline liige ja protokollija kolme tööpäeva jooksul arvates istungi toimumisest. (2) Protokolli märgitakse: 1) istungi aeg ja koht ning tarbijavaidlusasja number ja nõude lühikirjeldus; 2) tarbijavaidlusasja läbivaatava komisjoni koosseisu kuuluvate isikute ja protokollija nimi; 3) poolte, nende esindajate ja tunnistajate ilmumine ja ilmumata jätmine; 4) pooltele selgitatud õigused ja kohustused; 5) andmed istungi avalikkuse kohta; 6) andmed avalduste liitmise ja avalduse muutmise kohta; 7) poolte muud avaldused ja taotlused; 8) nõude tunnustamine, nõudest loobumine ja kompromiss; 9) poolte seletuste, nõuete ja vastuväidete ning tunnistajate ütluste põhisisu; 10) istungil tehtud korraldused; 11) andmed dokumentaalsete tõendite tutvustamise kohta; 12) andmed asitõendite ja vaatluse kohta; 13) andmed komisjoni liikmete taandamise kohta; 14) otsuse teatavakstegemise aeg ning andmed otsuse vaidlustamise korra selgitamise kohta; 15) protokolli allkirjastamise kuupäev. (3) Komisjon teavitab pooli protokolli allkirjastamise ajast ja edastab protokolli neile elektrooniliselt viivitamata pärast allkirjastamist, kui pooled on komisjonile teatavaks teinud oma e-posti aadressi. Poolel on õigus esitada protokollile vastuväiteid kolme tööpäeva jooksul alates protokolli allkirjastamisest. Vastuväited lisatakse protokollile. (4) Istungi protokolli võib asendada istungi salvestis, millele lisatakse käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud teave. Komisjoni istungi edastamisele ja salvestamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 42 lõikeid 1 ja 2. (5) Protokolli märgitakse andmed protokolli või salvestatu tutvustamise või tutvumisest loobumise kohta. 13 § 555. Kompromiss (1) Pooled ja komisjoni alaline liige võivad mis tahes menetlusetapis teha ettepaneku lahendada vaidlus kompromissiga. (2) Kompromissi võib sõlmida kuni tarbijavaidlusasjas otsuse jõustumiseni. Kompromiss võib olla tingimuslik. (3) Pooled võivad esitada kompromisslepingu allkirjastatuna või avaldada kompromissi tarbijavaidluste komisjonile protokolli kandmiseks. Komisjoni alaline liige kinnitab kompromissi otsusega, milles märgib kompromissi tingimused ja millega ühtlasi lõpetab tarbijavaidlusasja menetluse. (4) Komisjoni alaline liige ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus seaduse või heade kommetega või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kui komisjoni alaline liige kompromissi ei kinnita, teeb ta selle kohta põhjendatud otsuse ja jätkab tarbijavaidlusasja menetlemist. (5) Kompromissi kinnitamise otsus jõustub allkirjastamisel. Kompromissi kinnitamise otsusele kohaldatakse käesolevas seaduses tarbijavaidluste komisjoni otsuse täitmise kohta sätestatut. § 556. Menetluse lõpetamine (1) Komisjoni alaline liige lõpetab otsusega tarbijavaidlusasja menetlemise, kui: 1) esineb käesoleva seaduse § 513 lõike 1 punktides 3–7 ja 10 nimetatud asjaolu; 2) pooled on sõlminud kompromissi ja tarbijavaidluste komisjoni alaline liige kinnitab selle; 3) avaldaja loobub avaldusest; 4) avaldaja on avaldanud soovi lahendada asi lepitusmenetluses ja kaupleja on andnud vastava nõusoleku. (2) Otsuses nimetatakse menetluse lõpetamise alus. Menetluse lõpetamise otsus tehakse pooltele viivitamata kirjalikult teatavaks. 6. jagu Komisjoni otsus, selle avaldamine ja täitmine § 56. Komisjoni otsuse kui sisulise lahendi tegemine (1) Komisjon teeb tarbijavaidlusasja sisulise lahendamise kohta otsuse, kui asja on ammendavalt arutatud ja tarbijavaidlusasi on lõpliku lahendi tegemiseks valmis. (2) Enne otsuse tegemist annab komisjon pooltele täiendavate avalduste ja lisatõendite esitamise tähtpäeva ja teavitab pooli otsuse tegemise kuupäevast. Komisjoni alaline liige võib määratud tähtpäeva muuta, kui seda tingib menetlusolukorra muutumine. (3) Komisjoni koosseisu otsus tehakse lihthäälteenamusega. Vähemusse jäänud komisjoni liikmel on õigus eriarvamusele, mis kajastatakse komisjoni otsuses. Komisjoni liikmel ei ole õigust jääda erapooletuks. § 57. Otsuse seaduslikkus ja põhjendatus (1) Tarbijavaidluste komisjoni otsus peab olema põhjendatud ning tuginema seadusele ja asjaolude õiguslikule hinnangule. Komisjon ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike 14 väidetega ning komisjonil on õigus täpsustada nõude õiguslikku kvalifikatsiooni, kui see on vajalik poolte seaduslike õiguste ja huvide kaitseks. (2) Otsuses võib komisjon tugineda üksnes asjas kogutud tõenditele ja asjaoludele, millega pooltel oli võimalik tutvuda ning arvamust avaldada. Kui komisjon hindab esile toodud asjaolusid otsuses menetluses osalejatest erinevalt, peab ta enne olema juhtinud sellele nende tähelepanu ja andnud võimaluse seisukoha avaldamiseks. (3) Piiriülese vaidluse korral, kui tekib kohaldatava õiguse küsimus ning tarbija ja kaupleja vahelisele lepingule kohaldatav õigus määratakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 593/2008 artikli 6 lõigetega 1 ja 2, arvestatakse tarbijavaidlusasja lahendamisel ja otsuse tegemisel tarbija elukoha liikmesriigi lepinguõiguse sätteid, millest kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. § 571. Otsuse sisu (1) Komisjoni otsus koosneb sissejuhatusest, resolutsioonist, kirjeldavast ja põhjendavast osast. (2) Otsuse sissejuhatuses märgitakse: 1) otsuse tegemise aeg ja koht; 2) tarbijavaidlusasja number; 3) otsuse teinud komisjoni koosseisu liikmete või komisjoni alalise liikme nimi; 4) poolte ja nende esindajate nimed ning isiku- ja registrikoodid või sünniajad; 5) tarbija nõue; 6) istungi aeg või viide asja menetlemisele kirjalikus menetluses; 7) poolte kohalolu istungil. (3) Otsuse resolutsiooniga lahendab komisjon nõuded ja veel lahendamata taotlused. Resolutsioon peab olema arusaadav ja täidetav ka lahendi muude osadeta ning eristatav otsuse muudest osadest. Resolutsioonis märgitakse komisjoni seisukoht tarbija nõude rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta ning otsuse vaidlustamise kord. (4) Otsuse kirjeldavas osas märgitakse tarbija esitatud nõuded ning nende kohta esitatud väited ja tõendid. (5) Otsuse põhjendavas osas märgitakse komisjoni tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused ning tõendid, millele järeldused tuginevad, samuti õigusaktid, mida komisjon kohaldas. Otsuses peab põhjendama, miks komisjon ei nõustu ühe või teise poole faktiliste väidetega, samuti seda, miks ta mõnda tõendit ei arvesta. (6) Tarbija kasuks tehtud otsuses lahendatakse tarbija menetluskulude hüvitamine kaupleja poolt vastavalt käesoleva seaduse § 49 lõikele 2. § 58. Kohtusse pöördumine (1) Kui pooled tarbijavaidluste komisjoni otsusega ei nõustu, võivad nad pöörduda sama tarbijavaidluse läbivaatamiseks maakohtusse 30 päeva jooksul arvates komisjoni otsuse kättetoimetamisest. (2) Kohtusse pöördumise vormiks on hagiavaldus. 15 (3) Kui tarbijavaidluste komisjon jätab tarbija avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib tarbija esitada kohtusse hagi tarbijavaidluse lahendamiseks rahuldamata osas. (4) Kui tarbijavaidluste komisjon tarbija avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib kaupleja esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks tarbijavaidluste komisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja tarbijavaidluste komisjoni poole pöördunud tarbija ja kostja kohtule taotluse esitanud kaupleja. Avalduselt tasutakse riigilõivu summas, mille hageja oleks pidanud tasuma hagi esitamise korral. (5) Tarbijavaidluste komisjonile esitatud avaldus loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul hagiavalduseks. Kohus annab vajaduse korral tähtaja avalduse esitamiseks hagimenetluses ettenähtud vormis, poolte seisukohtade täiendavaks põhjendamiseks ja lisatõendite esitamiseks. Tarbijavaidluste komisjonile esitatud dokumente ei pea kohus pooltele kätte toimetama. (6) Kui kohtule esitatakse hagi või avaldus sellise tarbijavaidluse läbivaatamiseks, mida tarbijavaidluste komisjon on juba lahendanud, tuleb seda hagis või avalduses märkida ja lisada otsuse ärakiri. Hagi või avalduse saamisel nõuab kohus tarbijavaidluste komisjonist välja tarbijavaidlusasja lahendamise materjalid ja võtab need toimikusse. Komisjonile esitatud tõendid loetakse kohtusse esitatuks. (7) Kui tarbija ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul avaldust hagiavaldusele ettenähtud vormis kohtu määratud ajaks, jätab kohus avalduse läbi vaatamata. Sel juhul tarbijavaidluste komisjoni otsus vaidlustatud ulatuses ei jõustu. Kohus juhib sellele hageja tähelepanu, kui annab tähtaja avalduse esitamiseks hagiavalduse vormis. (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud avalduse esitanud kaupleja võib avaldusest loobuda. Avaldusest loobumise korral jõustub tarbijavaidluste komisjoni otsus. § 581. Otsuse jõustumine (1) Tarbijavaidluste komisjoni otsus jõustub, kui: 1) kumbki pool ei ole esitanud kohtule kohtusse pöördumise tähtaja jooksul avaldust; 2) kohus jättis avalduse menetlusse võtmata; 3) kohus jättis tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 423 lõike 1 punkti 9 alusel hagi läbi vaatamata või 4) kohus lõpetas menetluse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 428 lõike 2 alusel. (2) Tarbijavaidluste komisjoni otsuse osalise vaidlustamise korral jõustub otsus osas, mida kohtus ei vaidlustatud. Kohus on tarbijavaidlusasja lahendamisel seotud tarbijavaidluste komisjoni otsuse resolutsiooniga selle vaidlustamata osas. (3) Tarbijavaidluste komisjoni jõustunud otsus on pooltele täitmiseks kohustuslik. (4) Komisjoni alaline liige lisab poole taotlusel otsusele jõustumismärke. Jõustumismärke võib väljastada elektroonilise kinnitusena. Komisjoni alaline liige võib jõustumismärke lisamise teha ülesandeks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti teenistujale. § 582. Otsuse tühistamine (1) Pärast otsuse teatavakstegemist ei saa otsuse teinud komisjon otsust muuta ega tühistada, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 16 (2) Komisjoni alaline liige tühistab jõustumata otsuse käesoleva seaduse § 515 lõikes 1 sätestatud võimaluse kasutamise ja § 555 lõike 3 teises lauses sätestatud juhul. § 583. Otsuses vigade parandamine (1) Komisjoni alaline liige parandab igal ajal otsuses kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. Enne vigade parandamist võib komisjoni alaline liige pooled ära kuulata. (2) Otsuse parandamise kohta tehakse märge otsusele. (3) Komisjoni otsuses vigade parandamise kohta sätestatut kohaldatakse ka komisjoni alalise liikme menetlusliku otsuse vigade parandamisele. § 584. Jõustunud otsuse avalikustamine Jõustunud otsus avalikustatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 462 lõigetes 2–4 sätestatud tingimustel ja korras tarbijavaidluste komisjoni veebilehel. Komisjoni alalise liikme antud menetluslikke otsuseid ei avaldata. § 585. Jõustunud otsuse täitmine Komisjoni jõustunud otsus on täitmiseks kohustuslik. Jõustunud otsuse sundtäitmiseks võib pöörduda kohtutäituri poole täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.“; 4) seadust täiendatakse §-ga 771 järgmises sõnastuses: „§ 771. Käesoleva seaduse rakendamine Enne käesoleva seaduse 2023. aasta 1. juunit algatatud tarbijavaidlusasja menetlemisele kohaldatakse enne 2023. aasta 1. juunil kehtinud tarbijakaitseseaduse redaktsiooni.“. § 2. Täitemenetluse seadustiku muutmine Täitemenetluse seadustiku § 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 74 järgmises sõnastuses: „74) tarbijavaidluste komisjoni jõustunud otsus ja kompromissi kinnitamise otsus;“. § 3. Riigilõivuseaduse muutmine Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seaduse 3. osa 8. peatüki 6. jao pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ning tarbijavaidluste komisjoni toimingud“; 2) seaduse 3. osa 8. peatüki 6. jagu täiendatakse 52. jaotisega järgmises sõnastuses: „52. jaotis Tarbijakaitseseaduse alusel tarbijavaidluste komisjoni tehtavad toimingud 17 § 2082. Tarbijavaidluste komisjonile esitatud avalduse läbivaatamine Tarbijavaidluste komisjonile esitatud avalduse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 15 eurot.“. § 4. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2023. aasta 1. juunil. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, ……………………….2022 Algatab Vabariigi Valitsus 18