dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
KäskkiriAvalik

AS Metrosert põhikirja ja nõukogu töökorra kinnitamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 1. juuli 2022
Viit
1.1-5/22-056
Registreeritud
1. juuli 2022
Dokumendi liik
Käskkiri
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-5/S Riigi osaluste valitsemise otsused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-5/2022
Vastutaja
Regina Raukas (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Strateegilise planeerimise osakond)

Failid

  • 📎1.1-522-056 01.07.2022 Käskkiri.asice1375 KB

Sisu (failidest)

AS Metrosert AINUAKTSIONÄRI OTSUS 01.07.2022 nr 1.1-5/22-056 Registrikood: 10397748 Aadress: Harju maakond, Tallinn, Mustamäe linnaosa, Teaduspargi tn 8, 12618 Aktsiaseltsi ainuaktsionär on Eesti Vabariik Ainuaktsionäri esindaja on osalust valitsev minister – ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Häälte arv: 19 797 AS Metrosert põhikirja ja nõukogu töökorra kinnitamine Lähtudes äriseadustiku § 298 lõike 1 punktist 1, § 305 lõikest 1 ning riigivaraseaduse § 88 lõike 1 punktist 7: 1. Kinnitada AS Metrosert põhikiri uues redaktsioonis (lisatud); 2. Tunnistada kehtetuks 10.11.2017.a. ainuaktsionäri otsusega nr 1.1-5/17-064 kinnitatud AS Metrosert põhikiri. 3. Kinnitada AS Metrosert nõukogu töökord (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister AKTSIASELTSI METROSERT PÕHIKIRI I. ÄRINIMI, ASUKOHT, TEGEVUSALAD JA MAJANDUSAASTA 1.1 Aktsiaseltsi ärinimi on AS Metrosert. 1.2 Aktsiaseltsi asukoht on Tallinn, Eesti Vabariik. 1.3 Aktsiaseltsi tegevusalad on:  mõõteetalonide arendamine ja säilitamine;  teadus- ja arendustegevus;  koolitus ja konsultatsioon;  mõõtevahendite taatlemine ja kalibreerimine;  mõõtmisteenused;  toodete ja juhtimissüsteemide vastavushindamine;  väärismetalltoodete proovi määramine ja toodete märgistamine;  väärismetalltoodete ja vääriskivide ekspertiis;  väärismetallide analüüs. 1.4 Aktsiaseltsi eesmärk on kvaliteedi infrastruktuuri alaste teenuste pakkumine. 1.5 Aktsiaseltsi majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. II. AKTSIAKAPITAL JA RESERVKAPITAL 2.1. Aktsiaseltsi miinimum aktsiakapital on 500 000, maksimumkapital 2 000 000 eurot. 2.2. Aktsiaseltsi kõik aktsiad on üheliigilised nimelised aktsiad, millest igaühe nimiväärtus on 100 (sada) eurot ja iga aktsia annab ühe hääle. 2.3. Aktsiaseltsi aktsiad kuuluvad Eesti riigile. 2.4. Aktsiakapitali suurendamisel võib aktsionäride üldkoosoleku otsuse alusel aktsiate eest tasuda mitterahalise sissemaksega. Mitterahalise sissemakse hindamisakti kontrollib audiitor. 2.5. Aktsiaseltsi reservkapitali suurus on 1/10 (üks kümnendik) aktsiakapitalist. III. JUHTIMINE 3.1 Aktsiaseltsi juhtimisorganid on aktsionäride üldkoosolek (edaspidi üldkoosolek), nõukogu ja juhatus. 3.2 Aktsiaseltsi juhtorgani liige ei või olla isik:  kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti, nimetatud keeld kehtib isiku suhtes kuni 5 aastat pärast pankroti väljakuulutamist;  kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud tegevusloa kehtetuks tunnistamise, nimetatud keeld kehtib isiku suhtes kuni 5 aastat pärast tegevusloa kehtetuks tunnistamist;  kellel on ärikeeld, nimetatud keeld kehtib isiku suhtes kuni 5 aastat pärast ärikeelu lõppemist;  kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule, nimetatud keeld kehtib isiku suhtes kuni 5 aastat pärast kahju tekitamist;  keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud, välja arvatud kui isiku karistusandmed on karistusregistrist kustutatud. 3.3 Aktsiaseltsi nõukogu liige ei või olla isik, kellel on äriühinguga sisuline huvide konflikt, mille allikaks võib muu hulgas olla asjaolu, et isik või temaga seotud isik:  on füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegutseb aktsiaseltsiga samal tegevusalal ega ole aktsiaseltsi aktsionär;  on aktsiaseltsiga samal tegevusalal tegutseva täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kui ta ei ole aktsiaseltsi aktsionär;  omab olulist osalust (vähemalt 10%) äriühingus, mis tegutseb aktsiaseltsiga samal tegevusalal ja mis ei ole aktsiaseltsi aktsionär;  on aktsiaseltsiga samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud, kui tegu on riigi osalusega äriühinguga või selle äriühinguga samasse kontserni kuuluva äriühinguga või äriühinguga, mis on selle äriühingu osanik või aktsionär;  omab riigi osalusega äriühinguga seotud olulisi ärihuve, mis väljenduvad muu hulgas olulise osaluse omamises sellises juriidilises isikus või kuulumises sellise juriidilise isiku juhtorganisse, kes on selle riigi osalusega äriühingu oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja või tellija. 3.4 Aktsiaseltsi juhtimisel rakendatakse hea ühingujuhtimise tava ning jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse põhimõtteid, nende järgimist kirjeldatakse majandusaasta aruandes. 3.5 Aktsiaselts ei maksa toetusi ega tee annetusi. IV. ÜLDKOOSOLEK 4.1. Üldkoosolek on aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan, selle kokkukutsumisel ja otsuste vastuvõtmisel lähtutakse seadustes sätestatust lisatingimusteta. 4.2. Üldkoosolek kehtestab äriühingule omaniku ootused, millega määratakse strateegilised ja finantseesmärgid ning mida uuendatakse vähemalt igal kolmandal aastal. 4.3. Üldkoosolek otsustab teises äriühingus olulise osaluse omandamise ja võõrandamise. Emaettevõtja üldkoosoleku otsus on vajalik ka aktsiaseltsi tütarettevõtjate poolt teises äriühingus olulise osaluse omandamiseks või võõrandamiseks. 4.4. Üldkoosolek kehtestab aktsiaseltsi tütarettevõtjate juhtimise ja aruandluse põhimõtted. 4.5. Üldkoosoleku vastava otsuse alusel peab aktsiaseltsi tütarettevõtjal mõnede otsuste tegemiseks olema emaettevõtja üldkoosoleku või nõukogu nõusolek. 4.6. Üldkoosoleku päevakorras olevaid otsuse eelnõusid võib aktsionär hääletada elektrooniliselt. Elektrooniliselt hääletanud aktsionär loetakse üldkoosolekul osalevaks ja tema aktsiatega esindatud hääled loetakse üldkoosoleku kvoorumi hulka. Elektroonilisel hääletamisel esitab aktsionär oma seisukoha digiallkirjastatult. Juhatus võib elektroonilisele hääletamisele ette näha täpsema korra. 4.7. Üldkoosolek kehtestab nõukogu töökorra ning nõukogu liikmele nõukogu töös osalemisega kaasnevate kulude katmise korra. V. NÕUKOGU 5.1. Nõukogu koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Nõukogu liikmete arvu ja nõukogu liikmed määrab üldkoosolek. Nende nõukogu liikmete valimiseks ja tagasikutsumiseks, kelle sellekohase otsuse või ettepaneku tegemise õigus on riigil, lähtub osaluse valitseja nimetamiskomitee ettepanekust. Nõukogu liikmete volituste pikkuseks on kuni 3 aastat. Üldkoosolek valib nõukogu liikmete seast nõukogu esimehe. 5.2. Nõukogu liikmete arvu määratlemisel lähtutakse aktsiaseltsi suurusest ja majanduslikust olukorrast ning vajadusest tagada nõukogule seadusega pandud ülesannete efektiivne täitmine. 5.3. Nõukogu suunab aktsiaseltsi arengut ja korraldab aktsiaseltsi juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Nõukogu annab juhatusele korraldusi aktsiaseltsi juhtimise korraldamisel. Nõukogu kinnitab aktsiaseltsi strateegia, sealhulgas finantsplaani ja aastaeelarve, lähtudes üldkoosoleku poolt kehtestatud omaniku ootustest. 5.4. Nõukogu nõusolek on vajalik aktsiaseltsi nimel tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, eelkõige tehingute tegemiseks, millega kaasneb:  osaluse omandamine ja lõppemine teistes ühingutes;  tütarettevõtja asutamine või lõpetamine;  ettevõtte omandamine, võõrandamine või selle tegevuse lõpetamine;  kinnisasjade ja registrisse kantud vallasasjade võõrandamine ja koormamine;  välisfiliaalide asutamine ja sulgemine;  investeeringute tegemine, mis ületavad selleks majandusaastaks ettenähtud kulutuste summa;  laenude ja võlakohustuste võtmine, mis ületavad selleks majandusaastaks ettenähtud summa;  laenude andmine ja võlakohustuste tagamine, kui see väljub igapäevase majandustegevuse raamest. 5.5. Nõukogu töövorm on koosolek. Nõukogu liige võib koosolekul osaleda ja teostada oma õigusi elektrooniliste vahendite abil ilma koosolekul füüsiliselt kohal olemata, reaalajas toimuva kahesuunalise side abil või muul sellesarnasel elektroonilisel viisil, mis võimaldab eemal viibides koosolekut jälgida ja sõna võtta ning otsuste vastuvõtmisel hääletada. Kui kõik nõukogu liikmed on nõus, võib üksikuid küsimusi otsustada ka koosolekut kokku kutsumata. 5.6. Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul. Koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige. 5.7. Nõukogu koosolek kutsutakse kokku, kui seda nõuab nõukogu liige, juhatus, audiitor või aktsionär, kelle aktsiad esindavad vähemalt 1/10 aktsiakapitalist. 5.8. Nõukogu koosolek on otsusevõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest. 5.9. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud nõukogu liikmeid. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav nõukogu esimehe hääl. 5.10. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda või erapooletuks jääda, välja arvatud kui otsustatakse tehingu üle aktsiaseltsi ja teise isiku vahel, milles temal või tema lähikondsel on oluline isiklik majanduslik huvi. 5.11. Nõukogu koosolek protokollitakse. Protokolli allkirjastavad kõik koosolekul osalenud nõukogu liikmed. 5.12. Kui nõukogu võtab vastu otsuse koosolekut kokku kutsumata, esitavad nõukogu liikmed oma seisukohad kirjalikult taasesitamist võimaldavas vormis. Nõukogu esimees vormistab otsuse, millele lisab nõukogu liikmete seisukohad. 5.13. Aktsiaseltsi nõukogu esimees esitab osaluse valitsejale või asutajaõiguste teostajale:  nõukogu koosoleku päevakorra vähemalt kolm tööpäeva enne koosoleku toimumist ja vastuvõetud otsused koos materjalidega ühe kuu jooksul pärast nõukogu koosoleku toimumist;  nõukogu otsuse vastuvõtmise korral koosolekut kokku kutsumata nõukogu otsuse eelnõu samal ajal selle väljasaatmisega nõukogu liikmetele ja hääletusprotokolli või hääletustulemused viie tööpäeva jooksul pärast hääletamist. 5.14. Aktsiaseltsi nõukogu liikmele makstava tasu suuruse ja selle maksmise korra otsustab osaluse valitseja ainuaktsionäri otsusega, arvestades aktsiaseltsi spetsiifikat. Nõukogu liikmetele makstava tasu suuruse otsustamisel lähtub osaluse valitseja nimetamiskomitee ettepanekust. 5.15. Aktsiaseltsi nõukogu liikmetele määratakse võrdne tasu, nõukogu esimehele võib määrata suurema tasu. Nõukogu liikmele võib määrata täiendava tasu seoses tema osalemisega auditi komitee või muu nõukogu organi tegevuses. 5.16. Nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema osalemist nõukogu koosolekutel ja nõukogu organi tegevuses. 5.17. Nõukogu liikme tasu ei maksta ministrile, abiministrile, riigisekretärile ega maavanemale. 5.18. Aktsiaseltsi nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist. VI. JUHATUS 6.1. Aktsiaseltsi juhib ja esindab juhatus. Juhatus koosneb ühest kuni kolmest liikmest vastavalt aktsiaseltsi nõukogu otsusele. Kui juhatuses on vähemalt kaks liiget, siis määrab nõukogu juhatuse liikmete seast juhatuse esimehe. 6.2. Juhatus tegutseb aktsiaseltsile majanduslikult kõige otstarbekamal viisil, täidab lojaalsuskohustust ning juhib aktsiaseltsi korraliku ettevõtja hoolsusega. 6.3. Juhatuse liikme õigused ja kohustused võidakse määrata täpsemalt temaga sõlmitavas juhatuse liikme lepingus. Lepingu sõlmib, muudab ja lõpetab nõukogu poolt määratud aktsiaseltsi esindaja. Juhatuse liikme lepingu tähtaeg on kuni viis aastat. 6.4. Juhatuse liikme tasustamise tingimused määratakse juhatuse liikme lepingus. Juhatuse liikme tasustamise tingimuste määramisel tuleb järgida seaduses ja põhikirjas sätestatud põhimõtteid. 6.5. Juhatuse liikmele makstakse tasu üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu alusel. Kui juhatuse liige täidab lisaks aktsiaseltsi juhatuse liikme ülesannetele muid aktsiaseltsile vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta üksnes, kui see on ette nähtud juhatuse liikme lepingus. 6.6. Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust. Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures peab arvestama aktsiaseltsile seatud eesmärkide täitmist ning aktsiaseltsi loodud lisandväärtust ja aktsiaseltsi turupositsiooni. 6.7. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu, mille arvutamisel ei võeta arvesse eelmisel majandusaastal makstud punktis 6.6 nimetatud täiendavat tasu. 6.8. Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tema tagasikutsumisel nõukogu algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta juhatuse liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses. 6.9. Juhatuse liikmele võib nõukogu põhjendatud otsuse alusel pärast juhatuse liikme volituste perioodi lõppu maksta hüvitist konkurentsikeelu järgimise eest kuni 12 kuu jooksul, kusjuures kuu eest makstav hüvitis ei või olla suurem volituste lõppemise ajal kehtinud kuutasust. VII. SISEKONTROLL JA SISEAUDIT 7.1. Aktsiaselts tagab sisekontrollisüsteemi toimimise. 7.2. Siseaudiitori ametikoha moodustamine või siseaudiitori teenuse ostmine audiitorühingult on kohustuslik, kui vähemalt kaks järgmisest kolmest konsolideeritud näitajast aruandeaasta bilansipäeva seisuga on suuremad kui:  müügitulu 6 miljonit eurot;  bilansimaht 3 miljonit eurot;  töötajate arv 75. 7.3. Aktsiaseltsil on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori teenuse ostmisest audiitorühingult, kui loobumine võib nõukogu hinnangul osutuda majanduslikult otstarbekaks. Nõukogu sellekohane otsus tuleb eelnevalt kooskõlastada aktsionäride üldkoosolekuga. 7.4. Osaluse valitsejal on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks enda poolt juhitava asutuse struktuuriüksust. VIII. ARUANDLUS 8.1. Juhatus koostab seaduses sätestatud korras ja tähtaja jooksul pärast majandusaasta lõppu majandusaasta aruande ja esitab selle üldkoosolekule kinnitamiseks. 8.2. Majandusaasta aruande esitab juhatus audiitorile selliselt, et aktsionärid jõuaksid üldkoosolekul kontrollitud majandusaasta aruande kinnitada enne seadusega sätestatud tähtaja möödumist. 8.3. Jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse põhimõtete järgimise kohta annab aktsiaselts majandusaasta aruandes ülevaate tema hinnangul oma tegevuse olulistest majanduslikest, sotsiaalsetest ja keskkonnamõjudest ning võimalikest muudest olulistest mõjudest, mis võivad mõjutada asjaomaseid huvirühmasid. 8.4. Majandusaasta aruandega koos tuleb esitada ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on aktsiaseltsi tegevust aruandeperioodil planeerinud, juhtimist korraldanud ja järelevalvet teostanud, ning näidata igale nõukogu ja juhatuse liikmele majandusaasta jooksul makstud tasude summa, kus eristatakse põhikirja punktis 6.6 nimetatud juhatuse liikmele makstud täiendav tasu. 8.5. Juhatus esitab majandusaasta aruande registrile nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates. IX. LÕPPSÄTTED 9.1. Aktsiaseltsi lõpetamine, ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine toimub seaduses sätestatud korras. KINNITATUD Aktsiaseltsi Metrosert ainuaktsionäri “ ..” …2022. a otsusega nr .. AKTSIASELTSI METROSERT NÕUKOGU TÖÖKORD 1. Üldsätted 1.1. Nõukogu töökord (edaspidi töökord) sätestab Aktsiaseltsi Metrosert (edaspidi aktsiaselts) nõukogu tegevuse põhilised reeglid. 1.2. Nõukogu tegevuse eesmärgiks on riigi kui aktsiaseltsi ainuaktsionäri huvide kaitsmine. 1.3. Nõukogu planeerib aktsiaseltsi tegevust, annab aktsiaseltsi juhatusele korraldusi aktsiaseltsi juhtimise korraldamisel ja teostab järelevalvet aktsiaseltsi juhtimise üle. 1.4. Nõukogul on õigus otsustada siseaudiitori ametikoha loomise või audiitorühingult siseaudiitori teenuse ostmise küsimus, lähtudes majanduslikust otstarbekusest. Kui nõukogu otsustab loobuda siseaudiitori töökoha loomisest või audiitorühingult siseaudiitori teenuse ostmisest, siis kooskõlastab ta eelnevalt loobumise otsuse aktsiaseltsi üldkoosolekuga. 1.5. Nõukogu õigused ja kohustused on ette nähtud aktsiaseltsi põhikirjas ja õigusaktides. 2. Nõukogu koosolekud 2.1. Oma eesmärkide ja kohustuste realiseerimiseks võtab nõukogu vastu otsuseid. 2.2. Nõukogu koosolekul osalevad lisaks nõukogu liikmetele juhatuse liikmed ja protokollija, kui nõukogu ei otsusta teisiti. Teised isikud võivad nõukogu koosolekul osaleda üksnes nõukogu esimehe (või tema asendaja) või juhatuse liikme kutsel. 2.3. Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul. Koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige või nõukogu esimehe volitusel juhatuse liige. 2.4. Koosoleku toimumise täpne aeg ja koht määratakse kindlaks eelmisel koosolekul. Koosoleku aja ja koha võimalikust muutusest teavitatakse liikmeid vähemalt 5 tööpäeva ette. Aktsiaseltsi Metrosert nõukogu töökord 2.5. Koosoleku kokkukutsumise teade saadetakse nõukogu liikmetele elektroonselt vähemalt 5 tööpäeva enne koosoleku toimumist, esitades ühtlasi päevakorra ja päevakorras olevate sisuliste põhiküsimuste kohta otsuse projektid ning muud vajalikud materjalid. 2.6. Nõukogu liige võib koosolekul osaleda ja teostada oma õigusi elektrooniliste vahendite abil ilma koosolekul füüsiliselt kohal olemata, reaalajas toimuva kahesuunalise side abil või muul sellesarnasel elektroonilisel viisil, mis võimaldab eemal viibides koosolekut jälgida ja sõna võtta ning otsuste vastuvõtmisel hääletada. Kui kõik nõukogu liikmed on nõus, võib üksikuid küsimusi otsustada ka koosolekut kokku kutsumata. 2.7. Igal nõukogu ja juhatuse liikmel on õigus teha koosoleku päevakorra kohta ettepanekuid. Koosoleku päevakorda saab otsustamiseks võtta vaid nõukogu pädevusse kuuluvaid küsimusi. Nõukogule võib arutamiseks esitada ka teisi küsimusi, milles nõukogu võtab seisukoha, kuid ei tee otsust. 2.8. Nõukogu koosoleku kohta koostatakse protokoll, mille allkirjastavad kõik koosolekul osalenud nõukogu liikmed. 2.9. Protokolli kantakse: 2.9.1. koosoleku toimumise aeg ja koht, koosoleku alguse ja lõpu kellaaeg; 2.9.2. koosolekul osalenud nõukogu ja juhatuse liikmete, vajadusel kutsutud isikute nimed, lisaks koosoleku juhataja ja protokollija nimed; 2.9.3. koosoleku päevakord ning iga päevakorrapunkti arutamisel ettekandeid teinud isikute nimed; 2.9.4. nõukogu otsused ja hääletuse toimumise korral hääletustulemused, vajadusel märgitakse ka nõukogu liikme eriarvamus; 2.9.5. kohapeal algatatud teemad. 2.10. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud nõukogu liikmeid. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav nõukogu esimehe hääl. 2.11. Nõukogu otsuse vastuvõtmise korral koosolekut kokku kutsumata koostatakse hääletusprotokoll. Kui kõik nõukogu liikmed otsusega nõustuvad ja selle allkirjastavad, võib otsuse vormistada hääletusprotokollita. Otsusesse tuleb märkida nõukogu liikmete nimed ja otsuse tegemise aeg. 3. Nõukogu liikmete tasu 3.1. Nõukogu liikmetele makstakse tasu põhikirja ja õigusaktidega ettenähtud korras otsustatud suuruses ja tingimustel. 3.2. Nõukogu liikmele, kes nõukogu otsuse vastuvõtmisel ei osalenud, nõukogu koosoleku toimumise kuu eest tasu ei maksta. Kui samal kuul toimub mitu nõukogu koosolekut, makstakse tasu proportsionaalselt osaletud koosolekute arvuga. Korralduse juhatusele 2/3 Aktsiaseltsi Metrosert nõukogu töökord nõukogu liikmele tasu maksmata jätmiseks teeb nõukogu esimees või tema puudumisel koosoleku juhataja pärast nõukogu koosoleku protokolli allkirjastamist. 3.3. Nõukogu liikmele hüvitatakse nõukogu töös osalemisega seonduvalt põhjendatud lähetuse ning koolitusega seonduvad kulud. 4. Nõukogu töökorralduslikud küsimused 4.1. Nõukogu tehnilist teenindamist korraldab aktsiaseltsi juhatus. 4.2. Nõukogu tegevust juhib ja esindab nõukogu esimees. Nõukogu esimees määrab / nõukogu liikmed valivad endi hulgast nõukogu esimehe asetäitja, kes täidab nõukogu esimehe ülesandeid tema äraolekul ja siis, kui nõukogu esimees ei ole võimeline oma ülesandeid täitma. Nõukogu esimees teavitab oma äraolekust esimesel võimalusel nõukogu esimehe asetäitjat ja aktsiaseltsi juhatust. 4.3. Aktsiaseltsi nõukogu esimees esitab osaluse valitsejale või asutajaõiguste teostajale: 4.3.1. nõukogu koosoleku päevakorra vähemalt 3 tööpäeva enne koosoleku toimumist ja vastuvõetud otsused koos materjalidega ühe kuu jooksul pärast nõukogu koosoleku toimumist; 4.3.2. nõukogu otsuse vastuvõtmise korral koosolekut kokku kutsumata nõukogu otsuse eelnõu samal ajal selle väljasaatmisega nõukogu liikmetele ja hääletusprotokolli või hääletustulemused 5 tööpäeva jooksul pärast hääletamist. 4.4. Nõukogu liikmel on õigus saada juhatuse liikmetelt oma ülesannete täitmiseks vajalikku teavet, dokumenti ja/või selgitusi ning asjakohast tehnilist tuge. 4.5. Pressiteated avaldamist vajavate nõukogu otsuste kohta koostab aktsiaseltsi juhatus ning pressiteate sisu kooskõlastatakse nõukogu esimehega enne selle avaldamist. 3/3
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel