Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 1. juuli 2022
Sisu (failidest)
AS Metrosert
AINUAKTSIONÄRI OTSUS
01.07.2022 nr 1.1-5/22-056
Registrikood: 10397748
Aadress: Harju maakond, Tallinn, Mustamäe linnaosa, Teaduspargi tn 8, 12618
Aktsiaseltsi ainuaktsionär on Eesti Vabariik
Ainuaktsionäri esindaja on osalust valitsev minister –
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
Häälte arv: 19 797
AS Metrosert põhikirja ja nõukogu töökorra
kinnitamine
Lähtudes äriseadustiku § 298 lõike 1 punktist 1, § 305 lõikest 1 ning riigivaraseaduse § 88 lõike 1
punktist 7:
1. Kinnitada AS Metrosert põhikiri uues redaktsioonis (lisatud);
2. Tunnistada kehtetuks 10.11.2017.a. ainuaktsionäri otsusega nr 1.1-5/17-064 kinnitatud AS
Metrosert põhikiri.
3. Kinnitada AS Metrosert nõukogu töökord (lisatud).
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
AKTSIASELTSI METROSERT PÕHIKIRI
I. ÄRINIMI, ASUKOHT, TEGEVUSALAD JA MAJANDUSAASTA
1.1 Aktsiaseltsi ärinimi on AS Metrosert.
1.2 Aktsiaseltsi asukoht on Tallinn, Eesti Vabariik.
1.3 Aktsiaseltsi tegevusalad on:
mõõteetalonide arendamine ja säilitamine;
teadus- ja arendustegevus;
koolitus ja konsultatsioon;
mõõtevahendite taatlemine ja kalibreerimine;
mõõtmisteenused;
toodete ja juhtimissüsteemide vastavushindamine;
väärismetalltoodete proovi määramine ja toodete märgistamine;
väärismetalltoodete ja vääriskivide ekspertiis;
väärismetallide analüüs.
1.4 Aktsiaseltsi eesmärk on kvaliteedi infrastruktuuri alaste teenuste pakkumine.
1.5 Aktsiaseltsi majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
II. AKTSIAKAPITAL JA RESERVKAPITAL
2.1. Aktsiaseltsi miinimum aktsiakapital on 500 000, maksimumkapital 2 000 000 eurot.
2.2. Aktsiaseltsi kõik aktsiad on üheliigilised nimelised aktsiad, millest igaühe nimiväärtus
on 100 (sada) eurot ja iga aktsia annab ühe hääle.
2.3. Aktsiaseltsi aktsiad kuuluvad Eesti riigile.
2.4. Aktsiakapitali suurendamisel võib aktsionäride üldkoosoleku otsuse alusel aktsiate eest
tasuda mitterahalise sissemaksega. Mitterahalise sissemakse hindamisakti kontrollib
audiitor.
2.5. Aktsiaseltsi reservkapitali suurus on 1/10 (üks kümnendik) aktsiakapitalist.
III. JUHTIMINE
3.1 Aktsiaseltsi juhtimisorganid on aktsionäride üldkoosolek (edaspidi üldkoosolek),
nõukogu ja juhatus.
3.2 Aktsiaseltsi juhtorgani liige ei või olla isik:
kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti, nimetatud
keeld kehtib isiku suhtes kuni 5 aastat pärast pankroti väljakuulutamist;
kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud
tegevusloa kehtetuks tunnistamise, nimetatud keeld kehtib isiku suhtes kuni 5 aastat
pärast tegevusloa kehtetuks tunnistamist;
kellel on ärikeeld, nimetatud keeld kehtib isiku suhtes kuni 5 aastat pärast ärikeelu
lõppemist;
kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule,
nimetatud keeld kehtib isiku suhtes kuni 5 aastat pärast kahju tekitamist;
keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud, välja
arvatud kui isiku karistusandmed on karistusregistrist kustutatud.
3.3 Aktsiaseltsi nõukogu liige ei või olla isik, kellel on äriühinguga sisuline huvide konflikt,
mille allikaks võib muu hulgas olla asjaolu, et isik või temaga seotud isik:
on füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegutseb aktsiaseltsiga samal tegevusalal ega ole
aktsiaseltsi aktsionär;
on aktsiaseltsiga samal tegevusalal tegutseva täisühingu osanik või usaldusühingu
täisosanik, kui ta ei ole aktsiaseltsi aktsionär;
omab olulist osalust (vähemalt 10%) äriühingus, mis tegutseb aktsiaseltsiga samal
tegevusalal ja mis ei ole aktsiaseltsi aktsionär;
on aktsiaseltsiga samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja
arvatud, kui tegu on riigi osalusega äriühinguga või selle äriühinguga samasse
kontserni kuuluva äriühinguga või äriühinguga, mis on selle äriühingu osanik või
aktsionär;
omab riigi osalusega äriühinguga seotud olulisi ärihuve, mis väljenduvad muu
hulgas olulise osaluse omamises sellises juriidilises isikus või kuulumises sellise
juriidilise isiku juhtorganisse, kes on selle riigi osalusega äriühingu oluline kaupade
müüja või ostja, teenuste osutaja või tellija.
3.4 Aktsiaseltsi juhtimisel rakendatakse hea ühingujuhtimise tava ning jätkusuutliku ja
vastutustundliku tegevuse põhimõtteid, nende järgimist kirjeldatakse majandusaasta
aruandes.
3.5 Aktsiaselts ei maksa toetusi ega tee annetusi.
IV. ÜLDKOOSOLEK
4.1. Üldkoosolek on aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan, selle kokkukutsumisel ja otsuste
vastuvõtmisel lähtutakse seadustes sätestatust lisatingimusteta.
4.2. Üldkoosolek kehtestab äriühingule omaniku ootused, millega määratakse strateegilised
ja finantseesmärgid ning mida uuendatakse vähemalt igal kolmandal aastal.
4.3. Üldkoosolek otsustab teises äriühingus olulise osaluse omandamise ja võõrandamise.
Emaettevõtja üldkoosoleku otsus on vajalik ka aktsiaseltsi tütarettevõtjate poolt teises
äriühingus olulise osaluse omandamiseks või võõrandamiseks.
4.4. Üldkoosolek kehtestab aktsiaseltsi tütarettevõtjate juhtimise ja aruandluse põhimõtted.
4.5. Üldkoosoleku vastava otsuse alusel peab aktsiaseltsi tütarettevõtjal mõnede otsuste
tegemiseks olema emaettevõtja üldkoosoleku või nõukogu nõusolek.
4.6. Üldkoosoleku päevakorras olevaid otsuse eelnõusid võib aktsionär hääletada
elektrooniliselt. Elektrooniliselt hääletanud aktsionär loetakse üldkoosolekul osalevaks
ja tema aktsiatega esindatud hääled loetakse üldkoosoleku kvoorumi hulka.
Elektroonilisel hääletamisel esitab aktsionär oma seisukoha digiallkirjastatult. Juhatus
võib elektroonilisele hääletamisele ette näha täpsema korra.
4.7. Üldkoosolek kehtestab nõukogu töökorra ning nõukogu liikmele nõukogu töös
osalemisega kaasnevate kulude katmise korra.
V. NÕUKOGU
5.1. Nõukogu koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Nõukogu liikmete arvu ja nõukogu
liikmed määrab üldkoosolek. Nende nõukogu liikmete valimiseks ja tagasikutsumiseks,
kelle sellekohase otsuse või ettepaneku tegemise õigus on riigil, lähtub osaluse valitseja
nimetamiskomitee ettepanekust. Nõukogu liikmete volituste pikkuseks on kuni 3 aastat.
Üldkoosolek valib nõukogu liikmete seast nõukogu esimehe.
5.2. Nõukogu liikmete arvu määratlemisel lähtutakse aktsiaseltsi suurusest ja majanduslikust
olukorrast ning vajadusest tagada nõukogule seadusega pandud ülesannete efektiivne
täitmine.
5.3. Nõukogu suunab aktsiaseltsi arengut ja korraldab aktsiaseltsi juhtimist ning teostab
järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Nõukogu annab juhatusele korraldusi aktsiaseltsi
juhtimise korraldamisel. Nõukogu kinnitab aktsiaseltsi strateegia, sealhulgas
finantsplaani ja aastaeelarve, lähtudes üldkoosoleku poolt kehtestatud omaniku
ootustest.
5.4. Nõukogu nõusolek on vajalik aktsiaseltsi nimel tehingute tegemiseks, mis väljuvad
igapäevase majandustegevuse raamest, eelkõige tehingute tegemiseks, millega kaasneb:
osaluse omandamine ja lõppemine teistes ühingutes;
tütarettevõtja asutamine või lõpetamine;
ettevõtte omandamine, võõrandamine või selle tegevuse lõpetamine;
kinnisasjade ja registrisse kantud vallasasjade võõrandamine ja koormamine;
välisfiliaalide asutamine ja sulgemine;
investeeringute tegemine, mis ületavad selleks majandusaastaks ettenähtud
kulutuste summa;
laenude ja võlakohustuste võtmine, mis ületavad selleks majandusaastaks ettenähtud
summa;
laenude andmine ja võlakohustuste tagamine, kui see väljub igapäevase
majandustegevuse raamest.
5.5. Nõukogu töövorm on koosolek. Nõukogu liige võib koosolekul osaleda ja teostada oma
õigusi elektrooniliste vahendite abil ilma koosolekul füüsiliselt kohal olemata, reaalajas
toimuva kahesuunalise side abil või muul sellesarnasel elektroonilisel viisil, mis
võimaldab eemal viibides koosolekut jälgida ja sõna võtta ning otsuste vastuvõtmisel
hääletada. Kui kõik nõukogu liikmed on nõus, võib üksikuid küsimusi otsustada ka
koosolekut kokku kutsumata.
5.6. Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord
kolme kuu jooksul. Koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või teda asendav
nõukogu liige.
5.7. Nõukogu koosolek kutsutakse kokku, kui seda nõuab nõukogu liige, juhatus, audiitor
või aktsionär, kelle aktsiad esindavad vähemalt 1/10 aktsiakapitalist.
5.8. Nõukogu koosolek on otsusevõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu
liikmetest.
5.9. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud
nõukogu liikmeid. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav nõukogu esimehe hääl.
5.10. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda või erapooletuks jääda, välja
arvatud kui otsustatakse tehingu üle aktsiaseltsi ja teise isiku vahel, milles temal või
tema lähikondsel on oluline isiklik majanduslik huvi.
5.11. Nõukogu koosolek protokollitakse. Protokolli allkirjastavad kõik koosolekul osalenud
nõukogu liikmed.
5.12. Kui nõukogu võtab vastu otsuse koosolekut kokku kutsumata, esitavad nõukogu liikmed
oma seisukohad kirjalikult taasesitamist võimaldavas vormis. Nõukogu esimees
vormistab otsuse, millele lisab nõukogu liikmete seisukohad.
5.13. Aktsiaseltsi nõukogu esimees esitab osaluse valitsejale või asutajaõiguste teostajale:
nõukogu koosoleku päevakorra vähemalt kolm tööpäeva enne koosoleku toimumist
ja vastuvõetud otsused koos materjalidega ühe kuu jooksul pärast nõukogu
koosoleku toimumist;
nõukogu otsuse vastuvõtmise korral koosolekut kokku kutsumata nõukogu otsuse
eelnõu samal ajal selle väljasaatmisega nõukogu liikmetele ja hääletusprotokolli või
hääletustulemused viie tööpäeva jooksul pärast hääletamist.
5.14. Aktsiaseltsi nõukogu liikmele makstava tasu suuruse ja selle maksmise korra otsustab
osaluse valitseja ainuaktsionäri otsusega, arvestades aktsiaseltsi spetsiifikat. Nõukogu
liikmetele makstava tasu suuruse otsustamisel lähtub osaluse valitseja
nimetamiskomitee ettepanekust.
5.15. Aktsiaseltsi nõukogu liikmetele määratakse võrdne tasu, nõukogu esimehele võib
määrata suurema tasu. Nõukogu liikmele võib määrata täiendava tasu seoses tema
osalemisega auditi komitee või muu nõukogu organi tegevuses.
5.16. Nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema osalemist nõukogu koosolekutel ja
nõukogu organi tegevuses.
5.17. Nõukogu liikme tasu ei maksta ministrile, abiministrile, riigisekretärile ega
maavanemale.
5.18. Aktsiaseltsi nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist.
VI. JUHATUS
6.1. Aktsiaseltsi juhib ja esindab juhatus. Juhatus koosneb ühest kuni kolmest liikmest
vastavalt aktsiaseltsi nõukogu otsusele. Kui juhatuses on vähemalt kaks liiget, siis
määrab nõukogu juhatuse liikmete seast juhatuse esimehe.
6.2. Juhatus tegutseb aktsiaseltsile majanduslikult kõige otstarbekamal viisil, täidab
lojaalsuskohustust ning juhib aktsiaseltsi korraliku ettevõtja hoolsusega.
6.3. Juhatuse liikme õigused ja kohustused võidakse määrata täpsemalt temaga sõlmitavas
juhatuse liikme lepingus. Lepingu sõlmib, muudab ja lõpetab nõukogu poolt määratud
aktsiaseltsi esindaja. Juhatuse liikme lepingu tähtaeg on kuni viis aastat.
6.4. Juhatuse liikme tasustamise tingimused määratakse juhatuse liikme lepingus. Juhatuse
liikme tasustamise tingimuste määramisel tuleb järgida seaduses ja põhikirjas sätestatud
põhimõtteid.
6.5. Juhatuse liikmele makstakse tasu üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu
alusel. Kui juhatuse liige täidab lisaks aktsiaseltsi juhatuse liikme ülesannetele muid
aktsiaseltsile vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta üksnes,
kui see on ette nähtud juhatuse liikme lepingus.
6.6. Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust.
Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures peab arvestama aktsiaseltsile
seatud eesmärkide täitmist ning aktsiaseltsi loodud lisandväärtust ja aktsiaseltsi
turupositsiooni.
6.7. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse
liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu, mille
arvutamisel ei võeta arvesse eelmisel majandusaastal makstud punktis 6.6 nimetatud
täiendavat tasu.
6.8. Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tema tagasikutsumisel nõukogu
algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta
juhatuse liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses.
6.9. Juhatuse liikmele võib nõukogu põhjendatud otsuse alusel pärast juhatuse liikme
volituste perioodi lõppu maksta hüvitist konkurentsikeelu järgimise eest kuni 12 kuu
jooksul, kusjuures kuu eest makstav hüvitis ei või olla suurem volituste lõppemise ajal
kehtinud kuutasust.
VII. SISEKONTROLL JA SISEAUDIT
7.1. Aktsiaselts tagab sisekontrollisüsteemi toimimise.
7.2. Siseaudiitori ametikoha moodustamine või siseaudiitori teenuse ostmine
audiitorühingult on kohustuslik, kui vähemalt kaks järgmisest kolmest konsolideeritud
näitajast aruandeaasta bilansipäeva seisuga on suuremad kui:
müügitulu 6 miljonit eurot;
bilansimaht 3 miljonit eurot;
töötajate arv 75.
7.3. Aktsiaseltsil on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori
teenuse ostmisest audiitorühingult, kui loobumine võib nõukogu hinnangul osutuda
majanduslikult otstarbekaks. Nõukogu sellekohane otsus tuleb eelnevalt kooskõlastada
aktsionäride üldkoosolekuga.
7.4. Osaluse valitsejal on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks enda poolt
juhitava asutuse struktuuriüksust.
VIII. ARUANDLUS
8.1. Juhatus koostab seaduses sätestatud korras ja tähtaja jooksul pärast majandusaasta lõppu
majandusaasta aruande ja esitab selle üldkoosolekule kinnitamiseks.
8.2. Majandusaasta aruande esitab juhatus audiitorile selliselt, et aktsionärid jõuaksid
üldkoosolekul kontrollitud majandusaasta aruande kinnitada enne seadusega sätestatud
tähtaja möödumist.
8.3. Jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse põhimõtete järgimise kohta annab aktsiaselts
majandusaasta aruandes ülevaate tema hinnangul oma tegevuse olulistest
majanduslikest, sotsiaalsetest ja keskkonnamõjudest ning võimalikest muudest
olulistest mõjudest, mis võivad mõjutada asjaomaseid huvirühmasid.
8.4. Majandusaasta aruandega koos tuleb esitada ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on
aktsiaseltsi tegevust aruandeperioodil planeerinud, juhtimist korraldanud ja järelevalvet
teostanud, ning näidata igale nõukogu ja juhatuse liikmele majandusaasta jooksul
makstud tasude summa, kus eristatakse põhikirja punktis 6.6 nimetatud juhatuse
liikmele makstud täiendav tasu.
8.5. Juhatus esitab majandusaasta aruande registrile nelja kuu jooksul majandusaasta
lõppemisest arvates.
IX. LÕPPSÄTTED
9.1. Aktsiaseltsi lõpetamine, ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine toimub seaduses
sätestatud korras.
KINNITATUD
Aktsiaseltsi Metrosert
ainuaktsionäri
“ ..” …2022. a
otsusega nr ..
AKTSIASELTSI METROSERT NÕUKOGU TÖÖKORD
1. Üldsätted
1.1. Nõukogu töökord (edaspidi töökord) sätestab Aktsiaseltsi Metrosert (edaspidi aktsiaselts)
nõukogu tegevuse põhilised reeglid.
1.2. Nõukogu tegevuse eesmärgiks on riigi kui aktsiaseltsi ainuaktsionäri huvide kaitsmine.
1.3. Nõukogu planeerib aktsiaseltsi tegevust, annab aktsiaseltsi juhatusele korraldusi
aktsiaseltsi juhtimise korraldamisel ja teostab järelevalvet aktsiaseltsi juhtimise üle.
1.4. Nõukogul on õigus otsustada siseaudiitori ametikoha loomise või audiitorühingult
siseaudiitori teenuse ostmise küsimus, lähtudes majanduslikust otstarbekusest.
Kui nõukogu otsustab loobuda siseaudiitori töökoha loomisest või audiitorühingult
siseaudiitori teenuse ostmisest, siis kooskõlastab ta eelnevalt loobumise otsuse aktsiaseltsi
üldkoosolekuga.
1.5. Nõukogu õigused ja kohustused on ette nähtud aktsiaseltsi põhikirjas ja õigusaktides.
2. Nõukogu koosolekud
2.1. Oma eesmärkide ja kohustuste realiseerimiseks võtab nõukogu vastu otsuseid.
2.2. Nõukogu koosolekul osalevad lisaks nõukogu liikmetele juhatuse liikmed ja protokollija,
kui nõukogu ei otsusta teisiti. Teised isikud võivad nõukogu koosolekul osaleda üksnes
nõukogu esimehe (või tema asendaja) või juhatuse liikme kutsel.
2.3. Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord
kolme kuu jooksul. Koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või teda asendav nõukogu
liige või nõukogu esimehe volitusel juhatuse liige.
2.4. Koosoleku toimumise täpne aeg ja koht määratakse kindlaks eelmisel koosolekul.
Koosoleku aja ja koha võimalikust muutusest teavitatakse liikmeid vähemalt 5 tööpäeva
ette.
Aktsiaseltsi Metrosert nõukogu töökord
2.5. Koosoleku kokkukutsumise teade saadetakse nõukogu liikmetele elektroonselt vähemalt
5 tööpäeva enne koosoleku toimumist, esitades ühtlasi päevakorra ja päevakorras olevate
sisuliste põhiküsimuste kohta otsuse projektid ning muud vajalikud materjalid.
2.6. Nõukogu liige võib koosolekul osaleda ja teostada oma õigusi elektrooniliste vahendite
abil ilma koosolekul füüsiliselt kohal olemata, reaalajas toimuva kahesuunalise side abil
või muul sellesarnasel elektroonilisel viisil, mis võimaldab eemal viibides koosolekut
jälgida ja sõna võtta ning otsuste vastuvõtmisel hääletada. Kui kõik nõukogu liikmed on
nõus, võib üksikuid küsimusi otsustada ka koosolekut kokku kutsumata.
2.7. Igal nõukogu ja juhatuse liikmel on õigus teha koosoleku päevakorra kohta ettepanekuid.
Koosoleku päevakorda saab otsustamiseks võtta vaid nõukogu pädevusse kuuluvaid
küsimusi. Nõukogule võib arutamiseks esitada ka teisi küsimusi, milles nõukogu võtab
seisukoha, kuid ei tee otsust.
2.8. Nõukogu koosoleku kohta koostatakse protokoll, mille allkirjastavad kõik koosolekul
osalenud nõukogu liikmed.
2.9. Protokolli kantakse:
2.9.1. koosoleku toimumise aeg ja koht, koosoleku alguse ja lõpu kellaaeg;
2.9.2. koosolekul osalenud nõukogu ja juhatuse liikmete, vajadusel kutsutud isikute
nimed, lisaks koosoleku juhataja ja protokollija nimed;
2.9.3. koosoleku päevakord ning iga päevakorrapunkti arutamisel ettekandeid teinud
isikute nimed;
2.9.4. nõukogu otsused ja hääletuse toimumise korral hääletustulemused, vajadusel
märgitakse ka nõukogu liikme eriarvamus;
2.9.5. kohapeal algatatud teemad.
2.10. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul
osalenud nõukogu liikmeid. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav nõukogu
esimehe hääl.
2.11. Nõukogu otsuse vastuvõtmise korral koosolekut kokku kutsumata koostatakse
hääletusprotokoll. Kui kõik nõukogu liikmed otsusega nõustuvad ja selle allkirjastavad,
võib otsuse vormistada hääletusprotokollita. Otsusesse tuleb märkida nõukogu liikmete
nimed ja otsuse tegemise aeg.
3. Nõukogu liikmete tasu
3.1. Nõukogu liikmetele makstakse tasu põhikirja ja õigusaktidega ettenähtud korras
otsustatud suuruses ja tingimustel.
3.2. Nõukogu liikmele, kes nõukogu otsuse vastuvõtmisel ei osalenud, nõukogu koosoleku
toimumise kuu eest tasu ei maksta. Kui samal kuul toimub mitu nõukogu koosolekut,
makstakse tasu proportsionaalselt osaletud koosolekute arvuga. Korralduse juhatusele
2/3
Aktsiaseltsi Metrosert nõukogu töökord
nõukogu liikmele tasu maksmata jätmiseks teeb nõukogu esimees või tema puudumisel
koosoleku juhataja pärast nõukogu koosoleku protokolli allkirjastamist.
3.3. Nõukogu liikmele hüvitatakse nõukogu töös osalemisega seonduvalt põhjendatud
lähetuse ning koolitusega seonduvad kulud.
4. Nõukogu töökorralduslikud küsimused
4.1. Nõukogu tehnilist teenindamist korraldab aktsiaseltsi juhatus.
4.2. Nõukogu tegevust juhib ja esindab nõukogu esimees. Nõukogu esimees määrab / nõukogu
liikmed valivad endi hulgast nõukogu esimehe asetäitja, kes täidab nõukogu esimehe
ülesandeid tema äraolekul ja siis, kui nõukogu esimees ei ole võimeline oma ülesandeid
täitma. Nõukogu esimees teavitab oma äraolekust esimesel võimalusel nõukogu esimehe
asetäitjat ja aktsiaseltsi juhatust.
4.3. Aktsiaseltsi nõukogu esimees esitab osaluse valitsejale või asutajaõiguste teostajale:
4.3.1. nõukogu koosoleku päevakorra vähemalt 3 tööpäeva enne koosoleku toimumist ja
vastuvõetud otsused koos materjalidega ühe kuu jooksul pärast nõukogu koosoleku
toimumist;
4.3.2. nõukogu otsuse vastuvõtmise korral koosolekut kokku kutsumata nõukogu otsuse
eelnõu samal ajal selle väljasaatmisega nõukogu liikmetele ja hääletusprotokolli või
hääletustulemused 5 tööpäeva jooksul pärast hääletamist.
4.4. Nõukogu liikmel on õigus saada juhatuse liikmetelt oma ülesannete täitmiseks vajalikku
teavet, dokumenti ja/või selgitusi ning asjakohast tehnilist tuge.
4.5. Pressiteated avaldamist vajavate nõukogu otsuste kohta koostab aktsiaseltsi juhatus ning
pressiteate sisu kooskõlastatakse nõukogu esimehega enne selle avaldamist.
3/3