Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
[email protected] 01.07.2022 Nr 3-1 /123-22 Arvamus biok ü tuse, biometaani ja elektrienergia statistikaga ning kasvuhoonegaaside he it koguste statistikaga kauplemise korra eeln õ ule Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on ette valmista nud biokütuse, biometaani ja elektrienergia statistikaga ning kasvuhoonegaaside heitkoguste statistikaga kauplemise korra ( edaspidi määrus) e elnõu . Leiame, et võrreldes varasemate eelnõudega on nii mõnedki sisulised küsimused leidnud parema lahenduse. Siiski esineb eelnõus veel mõningaid problee me, mistõttu soovime juhtida tähelepanu järgnevale: I Sisuliste märkustena soovime välja tuua järgmised: Teatud määral on eelnõuga tunnustatud, et vedelkütuse seaduses (VKS) reguleeritud statistika ja atmosfääriõhu kaitse seaduses (AÕKS) reguleeritud aruandlus on olemuselt erinevad tooted . Mis on igati korrektne lähenemine. Lugemisel jääb siiski ebaselgeks, kuidas on planeeritud nende toodete eraldi käive – kas a) tavalise statistikaga tuleb alati automaatselt kaasa ka KHG-statistika või b) müüja saab panna müüki kaks toodet korraga. Esimene variantidest võib olla vastuolus konkurentsiõigusega ning kindlasti on vastuolus VKSi ja AÕKSiga . Teine on praktikas teostatav, kuid vajaks määrusesse sellekohaseid sätteid. Tuleb arvestada, et mõlema toote aluseks on ikka üks ja sama kustutatud päritolutunnistus. Hetkel ei ole meile näha k as ja kuidas see on läbi mõeldud . Paragrahvides 2 (statistika väljastamine ) ja 3 (kauplemise osapooled) sätestatu väljub volitusnormi de piirest , mistõttu ministril puudub õiguslik alus nende küsimuste reguleerimiseks. Volitusnormid on antud kauplemise korra (st menetluse) , aga mitte kauplemise tingimuste või veel vähem statistika tekkimise reguleerimiseks. Lisaks tuleb arvestada, et põhiseadusest tulenevate õiguste piiramine ministri määrusega ei ole lubatud. Näha on ka ebaühtlast käsitlust. Kuigi § -s 2 on põhjalikult kajastatud statistika väljastamist, on kaetud vaid biokütuste , biometaani ja elektrienergia statistika ning täielikult puu t umata KHG statistika. Eba ühtl aselt on §-s 2 reguleeritud ka biokütuste, biometaani ja elektrienergia statistika sse puutuv . Suurimaks probleemiks on kindlasti statistika väljastamise tähtaeg. Tuleb arvestada, et vedelkütusemüüjad peavad esitama riigile aruanded järgmise kuu 15. päevaks. See tähendab, et ostjate jaoks on oluline saada statistika kätte enne seda. Samas § 2 lg- tes 1 ja 3 on biokütuse ja biometaani statistika väljastamine ette nähtud „järgneval kalendrikuul“, mis võib tähendada ükskõik millist kuupäeva järgneva kuu jooksul. Teisalt tuleneb lg-st 6 elektri statistika kohta v ä ga selge tähtaeg „ sama kalendrikuu 7. kuupäeval või sellele järgneval esimesel tööpäeval.“. Tähtaegade osas suurendab segadust veel asjaolu, et lg 2 kohaselt väljastatakse biometaani statistika „lõpptarbimisse andmise registreerimisel“, kui lg 3 kohaselt „järgneval kalendrikuul“. § 2 lg 5 on sõnastatud ebaõigesti . Statistika t ei väljastat a isikule, kes on registreerinud mõõtepunkti , vaid ikkagi isikule, kes on selles mõõtepunktis elektrit lõpptarbimisse andnud. Lisaks loogilisele vastuolule tekitaks see praktilis e probleemi tootja vahetumise korral, kus esialgne tootja on mõõ te punkti registreerinud, kuid päritolutunnistusi kustutab uus tootja. § 4 lg 2 tuleb välja jätta, kuna eelkauplemise ja enampakkumise piirid on seadusega juba üheselt reguleeritud. Määrus ei tohi olla vastuolus seadusega. Konkreetne reegel tuleneb VKS § 2 2 lg-st 2: „ Kui tarbimisse lubatud biokütuse ning lõpptarbimisse antud biometaani või elektrienergia koguenergia statistika ei ole statistika tekkimise hetkeks müüdud, müüakse see üksnes digitaalse keskkonna vahendusel enampakkumisel sõlmitud kokkuleppe alusel. “ Seega eelkauplemise piirid seadusega väga selgelt paigas – eelkauplemine on võimalik kuni statistika tekkimiseni . L isaks tuleb arvestada, et seaduses on sätestatud erandid hädajuhtumiteks. Esiteks VKS § 2 2 lg-s 4 (kui süsteem ei tööta ei saa olla ka enampakkumist) ja teiseks VKS § 36 lg 15 (kui süsteem ei ole veel valmis). Seega oleks § 4 lg 2 igal juhul seadusevastane. Ka praktikas tekitaks määruse § 4 lg 2 soovimatuid tagajärgi, kuna värskelt rajatud tootmisüksuse statistikat saaks hakata müüma alles rajamisele järgneval kalendriaastal . N t kui tootmisüksus rajati veebruaris, läheb kaduma peaaegu aasta jagu statistikat. § 4 lg 3 on vastusolus AÕKSiga , kuna AÕKS ei esita ühtegi nõuet selle kohta, kas KHG statistika peaks müüdama bilateraalselt või enampakkumise teel. AÕKS nõuab vaid müüki digitaalse keskkonna kaudu . Kuna VKS § 2 2 lg 2 vastava reegli juba sätestab, piisab vastuolu kõrvaldamiseks lg 3 väljajätmisest määruse §-st 4. Ei saa nõustuda § 5 lg 2 kitsa käsitlusega, et valida on konkreetse koguse või kogu tekkinud statistika võ õrandamise vahel. Üks algsetest kauplemisplatvormi loomise põhjustest oli ostjate paljususe tagamine. Sageli müübki üks müüja üheaegselt mitmele ostjale, mõnikord ka selliselt, et mõne ostjaga on kokkulepe kindlaks koguseks ning ühe le müüakse kõik ülejäänu. See on turu mõttes kõige otstarbekam, kuna selliselt ei lähe statistikat kaduma. Eelnevast tulenevalt ei tohiks kuidagi olla piiratud kokkulepped mitmete ostjatega ega seatud mingeid piire koguste kokkuleppimisel . Ei ole võimalik eelnõu § 5 lg- tes 5 ja 7 välja pakutud lahendus, et eelkokkuleppega kaetud statistika läheb üle automaatselt . Sellel on mitmeid takistusi : Alati ei ole kogus määratud kindla arvuga, vaid seotud mõne tingimusega. Tingimuse täitmist on küll võimalik kontrollida, kuid seda ei suuda teha masin. Teiseks ei oleks õiglane, kui statistika vahetaks omanikku enne, kui on selge, et tasu statistika eest on makstud. Kuna börsile omast rolli kauplemisplatvorm võtta ei soovi, peab tasu laekumise üle kontrollima statistika müüja. Kolmandaks tuleb võtta arvesse, et tavapäraselt koos statistikaga müüdav õigus aruandlusele võib KHG vaatest omada erinevat kaalu ning masinal puudub info millise tasemega aruandluse müük kokku lepiti. Neljandaks , sellist automaatset statistika üleminekut seadus ette ei näe, mistõttu ei ole see lubatud. Ja kõige olulisemana – eesmärk on olnud võimalikult paljudele ostjatele statistika ostmise võimaluse tagamine, mistõttu ei saa mingil juhul eelistada olukorda, kus statistikat tarnitaks vaid ühele ostjale korraga . See töötaks vastu kauplemisplatvormi rajamise ee s märgile. Tuletame meelde, et 08.11.2021 turuosalistega toimunud konsultatsiooni käigus lubati selgelt, et statistika kantakse ostjale üle vaid müüjapoolse kinnituse andmisel. See on toiminud praeguseni ning on ainus sobiv lahendus. § 5 lg 8 näol on tegemist selge ülereguleerimise juhtumiga . Eelkokkuleppe sõlmimine , muutmine ja lõppemine alluvad lepinguõiguse normidele. Kauplemisplatvorm peaks vaid selle tulemust kajastama. Seega peab olema võimalik eelkokkuleppe lõpetamine kokkuleppel, ühepoolne taganemine või kestvuslepingu korral ülesütlemine , nii nagu võlaõigusseadus seda ette näeb . Kusjuures taganemise või ülesütlemise alus eid võ ib olla enam, kui lepingu rikkumine, nt rahvusvaheliste sanktsioonide kohaldamine, pankrotimenetlus e algatamine . Eelkauplemise käigus tehtav tehing peab olema muudetav ja lõpetatav , enampakkumise käigus tehtav tehing peab olema vähemalt lõpetatav . Lepingupooled teevad tehinguid mõnikord pikka aega ette, samas turg ja poolte vajadused võivad muutuda. Poolte kokkuleppel on muudatusi alati võimalik teha ning see võimalus peab jääma ka kauplemisplatvormis. Näiteks juhul, kui ostja soovib mõne koguse hilisemat tarnet ja müüja sellega nõustub, siis võidakse kokku leppida tarneaja muutmises ja teistsuguses hinnas. Lepingu lõpetamise õigus on oluline juhtudel, kui üks pooltest oma kohustusi ei täida. Teisel poolel peab olema võimalus tehingust taganeda ning saada tagasi kaup või raha. Selleks saab müüja kehtestada lepingutingimustes maksega hilinemise maksimaalse tähtaja, mille möödudes saab müüja taganeda ning statistika uuesti turule paisata. Puudub igasugune vajadus ja ka õiguslik alus lõpetamise aluste reguleerimiseks määrusega. Määruses saab lihtsasti sätestada, et eelkokkulep pe lõppemise või muutmise (nt koguse või tarneaja muutmine) kohta teeb kauplemisplatvormile sellekohase märke vähemalt üks pooltest . § 5 lg 11 on öeldud „andjale ei teki kalendriaasta jooksul piisavas koguses statistikat“. Õige oleks öelda „andjale ei teki kalendriaasta kohta piisavas koguses statistikat“, kuna statistika tekib tarbimisse lubamisele järgneval kuul, siis peab olema ka detsembris tarbimisse lubatud kütuse statistika kaetud . § 6 lg -st 1 leiab teksti: „ KHG statistika müügiks bilateraalselt ehk kahepoolselt kannab müüja enda kontolt kauplemisplatvormil KHG statistika t CO2ekv üle ostja kontole kauplemisplatvormil “ . Juhime tähelepanu, et ostja kontole kantakse statistika müügitehingu t äitmiseks, mitte müügitehingu tegemiseks . Ülekanne on müügi tagajärg. Seega teeme ettepaneku kasutada sõnastust „ KHG statistika bilateraalse müügi tulemusel…. “. § 7 lg 1 peab arvestama ka seaduses sätestatuga. VKS § 2 2 lg 3 näeb ette kokkuleppe kohustuslikud tingimused , milleks on mh ajavahemik, mille jooksul üks tarnija teisele statistilise ülekande teeb. See nõue kohaldub nii eelkokkulepetele, kui enampakkumisele. Seetõttu, kui soovitakse anda kohustuslik andmekoosseis, peab arvesse võtma ka kõiki seadusest tulenevaid nõudeid. Lisaks on ostja jaoks kriitilise tähtsusega pakutav kogus ja statistika omadused . Tuleb arvestada, et erinevad päritolutunnistused on erinevate KHG väärtustega . Kas on mõeldud läbi, kuidas müüja saab neid väärtusi näidata? Kogumine või iga MWh kohta eraldi? § 7 lg 1 määrab üksikud lepingutingimused, mille müüja peab enampakkumise algatamiseks andma. Samas ei nähtu määrusest kuidas saavad enampakkumise kaudu koostööks sunnitud ostja ja müüja olla kindlad, et koostöö vastab ausa kauplemise reeglitele ja kõigile soovitavatele lepingutingimustele . Sõltub ju enampakkumise käigus pakutav hind kauba omadustest ja lepingutingimustest , mistõttu on ostja jaoks väga oluline olla lepingutingimustega kursis juba enne pakkumise tegemist . T avapärasel kauplemisel lepitakse lisaks kogusele ja hinnale kokku ka muud lepingutingimused, eelkõige sellised mis mõjutavad hinda ja poolte riske . Nendeks on maksetingimused, leppetrahvid, taganemise alused jms. See peab olema võimalik ka kauplemisplatvormi kaudu kauplemisel. Arvestades, et enampakkumisel olulist andmevahetust ei toimu, peab tingimused määrama müüja . Ostjal on siis alati õigus otsustada, kas pakkumine teha või millise hinnaga teha. Eelkauplemise korral peab tingimused samuti kokku leppima, kuid võimalik on vabam suhtlus. 08.11.2021 arutelul turuosalistega lepiti kokku, et müüja peab enne enampakkumise toimumist saama sisestada oma kauba/lepingu tingimused (maksetähtpäeva, sanktsioonid mittetarnimise/mittetasumise eest, eetilise kauplemise nõuded, käitumise rahvusvaheliste sanktsioonide korral jne). Tuleb arvestada, et ükskõik milline platvormipoolne sanktsioneerimine ei asenda lepingulises suhtes kohaldavaid õiguskaitsevahendeid. Kas ja milliseid õiguskaitsevahendeid kasutada, saab otsustada ainult lepingupartner. Läbi tuleks mõelda, kuidas saaks välistada turu pahatahtlik moonutamine nt tühjade ostupakkumiste tegemise teel . Statistika on ajakriitiline kaup, oluline on selle tekkimise kalendriaasta. Peaks olema välistatud olukorrad, kus üks pakkuja pidevalt teeb parima ostupakkumise, kuid seda ei realiseeri, st tasu ära ei maksa. Selliselt võtaks ta teistelt ostjatelt võimaluse seda osa statistikast omandada. Kaasaegses maailmas on väga oluline oma partneri tausta tundmine. Muuhulgas peab vältima rahvusvaheliste sanktsioonide rikkumist, st tehingute tegemist, millega rikutaks rahvusvahelisi sanktsioone. Rahvusvahelist sanktsiooni rikkudes tehtud tehing on tühine ning võib kaasa tuua sanktsioone ka lepingupoolele. Palume mõelda läbi, kuidas tagatakse sanktsioone rikkuvate tehingute välistamine. Müüja on kaitsmata ebasobiva osapoolega tehingu tegemise riski vastu (rahvusvaheliselt sanktsioneeritud isikud, orjapidamises või korruptsioonis süüdistatavad isikud jne). Tehingu võib teha seaduslik või volitatud esindaja kaudu. Esindusõiguseta tehtud tehing on TsÜS § 129 lg 1 kohaselt tühine. Palume läbi mõelda, kuidas tagatakse tehingu tegemine ainult esindusõiguslike isikute kaudu. Arvestades eelnevat ja seda, et 08.11.2021 arutelul turuosalistega lubati luua koht, kuhu müüja saab lepingutingimused sisestada , palume näha müüjale ette võimalus lepingutingimuste eelnevaks sõnastamiseks . § 7 lg 1 nõuab vähemalt 7-päevalise pakkumiste tähtaja andmist. Selline nõue ei arvesta asjaoluga, et statistikat saab kasutada vaid sama kalendriaasta suhtes, mille kohta see väljastati ning vedelkütusemüüja peab esitama riigile aruanded järgmise kuu 15. päevaks . Võ ttes veel arvesse seda, et statistika väljastata kse tavaliselt kuu 6. -8. päeval , pärast mitmeid toiminguid tootja, tarbimisse andja ja registripidaja poolt, välistab 7-päevalise pakkumiste tähtaja andmine detsembrikuu statistika müügi enampakkumisel. Kui peetakse hädavajalikuks pakkumuste minimaalse tähtaja määramist määrusega, ei saa selleks olla rohkem kui 2 päeva. II Vormiliste märkustena soovime välja tuua järgmised: Paragrahvi 1 lg- tes 1 ja 2 on öeldud, et „statistika /…/ on elektrooniline tõend“. See ei ole korrektne , ku na statistika ise ei saa olla tõend. Tõend tõendab millegi , st statistika, olemasolu. Statistika defineerimise vajadus määruses puudub (termin on kasutusel juba seadustes), mistõttu saab nimetatud lõiked ümber sõnastada selliselt, et „statistika kohta väljastatakse tõend“. § 5 lg 1 p-st 6 ja lg-st 6 ei ole täpselt aru saada millist infot küsitakse , mistõttu palume sõnastused üle vaadata . §-s 9 on terminit statistika kasutatud ebaselgelt. Eelnõu ülejäänud tekstis tähendab statistika igasugust statistikat – biokütuse, biometaani , elektrienergia ja KHG statistikat . Aga §-s 9 kasutatakse mõnes lõike s üldterminit „statistika“ (lg 1, 2 ja 7) ning mõnes kohas eriterminit „KHG statistika“ (lg 3 ja 8), millest jääb ebaselgeks, kas lg-d 1, 2 ja 7 KHG statistikale kohalduvad või mitte . Soovitame terminoloogia üle vaadata. § 9 lg 2 p 2 on nimetatud vaid lõpp tarbimisse andmist (kehtib biometaani ja elektri kohta), kuid mitte lõpp tarbimisse lubamist (kehtiks biokütuse kohta). § 9 lg 5 p 4 reguleerib biometaani andmestikku, mistõttu ei saa see kajastada biokütuse nimetust. § 9 lg 5 p 14 nõuab käitise töö alustamise kuupäeva näitamist. Selline nõue on kehtestatud ainult biometaani puhul. Jääb arusaamatuks milleks on selline erikohtlemine vajalik ja kuidas õiguslikult põhjendatav ? Seletuskirjast sellele vastust ei leia. ENKS § 32 9 lg 1 p 2 erinevatel tootmisüksustel sellist vahet ei tee. § 9 lg-d 7 ja 8 näevad ette, et statistika ostja le edastatakse väga piiratud kogus andmeid. Jääb õhku küsimus m illeks siis eelnevates lõigetes nõuda detailsete andmete kogumi st , kui ostjale neid ei edastata? Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Raul Kotov juhatuse liige