Arvamus määruse eelnõu kohta

Maris Lauri Justiitsminister majandus- ja taristuministri ülesannetes [email protected] Koopia: [email protected] Gaasiliidu märkused ja ettepanekud majandusministri määruste „Biokütuse, biometaani ja elektrienergia statistikaga ning kasvuhoonegaaside heitkoguste statistikaga kauplemise kord“ ja „Päritolutunnistuste väljastamise, võõrandamise ja kustutamise kord“ kohta Eesti Gaasiliit tänab võimaluse eest anda oma hinnang majandusministri määruste „Biokütuse, biometaani ja elektrienergia statistikaga ning kasvuhoonegaaside heitkoguste statistikaga kauplemise kord“ ja „Päritolutunnistuste väljastamise, võõrandamise ja kustutamise kord“ kohta. Käesoleva kirja eesmärgiks on juhtida tähelepanu puudustele ja vastuoludele, selgitada kitsaskohti ning pakkuda omapoolseid lahendusi. Oleme varasemalt tähelepanu juhtinud asjaolule, et kuigi statistikaga kauplemise platvormi arendatakse üksnes transpordisektori vajaduste rahuldamiseks, siis poliitikakujundajal on olnud pool aastat mõelda, et kuidas platvormi jaoks rohkem osalisi kaasata. Ühelt poolt tootjaid ja teiselt poolt ostjaid. Loodame, et teemaga on tegeletud ja näeme, et platvormi ellukutsumine peaks toimuma komplekselt. Vaadates praegust menetluskiirust, siis on ilmne, et mõistlik oleks töötada huvitatud osapooltega välja täislahendus, mis panustab kõikide osapoolte heaolusse ja tagab võimalik madala hinna ja tarnekindluse. 1. „Biokütuse, biometaani ja eletrienergia statistikaga ning kasvuhoonegaaside heitkoguste statistikaga kauplemise kord“ 1.1 Statistikaga eelkauplemine Olukorras, kus alates 2035. aastast kaovad sisepõlemismootoritega sõiduautode ja väikekaubikute tootmine ning MKMi transpordipoliitika ei soosi enam biometaani kasutamist avalike liinivedude hangetel, on väga oluline, et eelkauplemine oleks seotud osapooltele ülimalt paindlik. Lisaks eeltoodud põhjustele tuleb arvestada, et biometaani võib vaja minna ka energeetikas, mistõttu tuleb vältida olukorda, kus statistika omanikel ei ole võimalik toodet realiseerida. Kriitiliselt tuleks jälgida kauplemispiiranguid, sest see avaldab otsest mõju energiaturgude arengule. Kuna majandus- ja taristuministeerium vaatleb energeetikat turupõhiselt, siis jääb arusaamatuks, et miks Tallinn Eesti / Estonia Reg. Nr. 80052436 Tel: +372 524 6885 e-mail: [email protected] Swedbank EE542200221001182188 biometaaniturgu on äkitselt vaja niipalju reguleerida ja piiranguid seada. Seetõttu peaks eelkauplemine olema lubatud mistahes ajaperioodil, täpselt samasugustel tingimustel nagu on lubatud vedelate biokütuste eelkauplemine (mida määrus kusjuures ei reguleeri, vaid jätab kütusemüüjatele vabad käed). Säärane eristus biometaani ja vedelate biokütuste vahel asetab biometaani tootjad ja kauplejad ebavõrdsesse konkurentsiolukorda, sest ei võimalda huvitatud osapooltel teha pikaajalisi lepinguid ning arendada biometaani tootmist selle vastu. Lisaks aitab piiranguteta eelkauplemine maandada hinnariske ning võimaldab vältida olukorda, kus enamtoodetud biometaan ei jääks ostjata ja saaks õiglase turuhinna juba eelkauplemise perioodil. Praegusel hetkel on MKM asunud seisukohale, et kõik tootmismahud biometaani jaamas on ette ennustatavad. Biometaanijaamade tootmismahud sõltuvad väga palju kasutatavast substraadist, välistemperatuurist, planeeritud hooldustest jt faktoritest. Poliitika kujundaja peab arvesse võtma reaalset elu ja toimimispõhimõtteid seadusloome kujundamisel. Praegune lähenemine seda ei arvesta ning seetõttu tuleb vastav piirang eelnõust välja arvata. 1.2 Statistikaga eelkauplemise tingimused Eelnõu sätestab, et eelkauplemise raames müüjale väljastatud statistika ülekanne liigub ostjale registreerimise järjekorras. Meile tundub, et siin on jäetud tähelepanuta asjaolu, et müüjal peaks olema võimalik sääraseid tehinguid teostada paralleelselt mitmete osapooltega. Kui platvormi arendajal on keeruline vastavat võimalust statistika müüja jaoks tehniliselt luua, siis oleks mõistlik see säte eelnõust koos seotud regulatsioonidega välja jätta. Lisaks soovime veel välja tuua, et § 5 lg 5 sõnastusest on võimalik aru saada, et kui broneeringut ei kinnitata, siis süsteem kannab selle koguse ikkagi seitse päeva hiljem teisele osapoolele üle. Ilmselt on tahetud jätta võimalus statistika broneeringu mitte kinnitamiseks, et peatada statistika ülekanne kui lepingut ei täideta vmt. Nendes küsimustes soovitaksime praktikas kogenute turuosalistega nüansid eelnevalt läbi arutada ja jõuda lahendusteni, mis reaalses elus toimivad ja mis ei tekita ebaloogilisi olukordi. 1.3 Statistika hind Eesti Gaasiliit on mitmel eelneval korral kirjalikult viidanud probleemile, mille tekitab tehingupartnerite kohustus avalikustada statistika hind. Kuna poliitikakujundaja on järjepidevalt ignoreerinud mitmete turuosaliste märkuseid ja etteheited antud teemal, siis peame veelkord vajalikuks välja tuua mõned põhimõtted, mis antud teemaga haakuvad: • Statistikaga kauplemise platvorm ei järgi ettevõtlusvabaduse printsiipe ja võimalusi vaid on arendatud eeldusel, et statistika üleminek ühelt ettevõttelt teisele saab toimuda ainult ostu-müügi lepingu alusel. EGL on viidanud, et võimalikud on ka partertehingud jms; • MKM on eeldanud, et statistikal on konkreetne hind. EGL on selgitanud, et kui toodet müüakse, siis see võib olla hinnastatud valemi alusel, mis on tavapärane praktika; • Hindade avalikustamine on ärisaladus, seega peaks seletuskirjas põhjalikult välja tooma, et milliste regulatsioonide kohaselt vastav nõue soovitakse kehtestada ja lisaks peaks selgitama, et 2  miks kohaldatakse nõuet ainult biometaani ja elektrienergia eelkauplemise osas, mitte aga vedelate biokütuste lõikes, mis vahetavad omanikke kütuse tarnijate vahel. Eelpool toodud info valguses palume poliitikakujundajal analüüsida, kas on mõtet viia määrusesse nõudeid, mis ei haaku tavapärase majanduskeskkonna praktikaga, riivab ettevõtlusvabadust ja tekitab suure tõenäosusega vale pildi statistika hinna kujunemisest, mis oli vastava sätte eesmärgiks. 1.4 Statistika väljastamine Hetkel on võimalik eelnõu § 2 lg 5 lugedes mõista, et statistika väljastatakse mistahes isikule, kes selle platvormil tanklas kasutamise vastu on registreerinud. Sõnastust tuleks korrigeerida viisil, mis tagaks õigluskindluse, et statistika omanik on ainult isik, kes on vastava kütuse tarbimisse lubanud konkreetses tanklas. Hetkel jääb mulje, et kui keegi on tarbimisse lubanud biometaani, siis võib selle mistahes tankla vastu nö platvormil statistika vastu ära registreerida. Tekkinud küsimused, mis vajavad sisulist vastust vastutavate majandusministeeriumi ametnike poolt: 1) Miks ei võimalda loodav kauplemisplatvorm samal ajal teha mitmeid statistika müügi eelkokkuleppeid, mida täidetakse kas: • paralleelselt võrdsetes osades kindlaks määratud perioodi jooksul; • kokkulepitud ajaperioodil ühe või mitme osapoolega fikseeritud kogusega ja teise või mitme osapoolega esimesest tehingust ülejääva kogusega. 2) Määramata on, et kes katab kauplemissüsteemi rajamise ja ülalpidamise kulud. Meie hinnangul on loogiline, et platvormi elushoidmise eest tasub see, kelle huvides see on arendatud. Kes on see huviliste ring? 3) Kuivõrd ülejääv statistika tuleb kohustuslikus korras enampakkumisele panna ja enda omandis olevale statistikale ei ole võimalik pakkumisi teha, siis on lahendamata olukord, kui müüja seab enampakkumisel oma statistikale ebamõistlikult kõrge alghinna eesmärgiga seda (konkurentidele) mitte müüa. Kuidas mõjutavad sellised “fantoompakkumised” süsteemihaldaja arvutatavat keskmist müügihinda? 4) Selgusetuks jääb kuidas takistab süsteemihaldaja statistikaga spekuleerimist. Defitsiitse kaubaga turul on ju tavaline olukord, kus (spekuleeriv) müüja ostab enampakkumisel kogu kauba (statistika) kokku ja paneb selle järgmisel hetkel kõrgema hinnaga taas müüki. 5) Enampakkumise puhul kannab süsteemihaldaja statistika enampakkumise võitja (ostja) kontole. Täiesti on lahendamata kuidas täidab süsteemihaldaja oma makseagendi kohustusi, sh: 1) tagada, et müüja saaks ostjalt õigeaegselt ja õiges suuruses tasu, 2) tagada, et müüja saaks (viivitamatult) tagasi kauba, mille eest ostja mingil põhjusel ei tasunud; c) tagada, et ostjad ei saaks turgu (näit. tühipakkumistega) manipuleerida; 3 2. “Päritolutunnistuse väljastamise, võõrandamise ja kustutamise kord” 1) § 2 lg 5 viitab standardile EVS-EN 16325:2013+A1:2015. Standarditele kohustuslik viitamine õigusaktides ei ole lubatud. Palume kohandada sõnastust, mille kohaselt on võimalik valida üks või teine viis tegutsemiseks. 2) Määruse eelnõu ei sisalda infot selle kohta kuidas ja millistel juhtudel Elering kavatseb võõrandada (toetust saanud) tootja GOsid ja neid hiljem (enampakkumisel) müüa selliselt, et see turgu ei solgiks. Lisaks tekib küsimus, et kas Elering peab need müüki panema Eesti turul või saab korraldada vastavatele kogustele hanke, millest saavad osa võtta ka teiste riikide ettevõtted? Lisaks peaks olema markeeritud, et millise dokumendiga (määrus või mingi muu metoodika) see kord kehtestatakse. 3) § 6 lg 3 p 7 on nimetatud “säästvuse sertifikaati”, õige oleks vist ikka “säästlikkuse sertifikaat”? Lugupidamisega (digitaalselt allkirjastatud) Heiko Heitur Tegevjuht 4