Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 11.03.2022, Tallinn Koostaja ametinimetus ja nimi: prokurör Kaspar Urmas Oja Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 21231602727 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3 Kahtlustatava nimi (isikukood): Xxxx Xxxxxx KrMS § 202 lg 7 järgi võib Prokuratuur kriminaalmenetluse lõpetada ja kahtlustatavale kohustused määrata, kui I. kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, II. isiku süü ei ole suur III. isik on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju IV. isik on tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse tasuda kulud ja V. kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära (I). Käesoleval juhul on kriminaalmenetluse esemeks KarS § 121 lg 2 p 2,3 ehk korduv kehaline väärkohtlemine lähisuhtes. Sellise teo toimepanemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kahtlustatava süü ei ole suur (II). Kriminaalmenetlusliku põhimõttena kehtib, et süü ei ole suur kuritegude puhul, kus süüd kergendavad asjaolud on sisulises ülekaalus. Isik on oma süüd korduvalt tunnistanud, kannatanu ees vabandanud, osapooled on leppinud. Kahtlustatav tunnistas ülekuulamisel, et tegutses hetkeemotsiooni ajel, enesekaitsest lähtuvalt, tegemist oli omavahelise tüliga. Samuti on osapoolte vahel olnud varasemaid kriminaalasju, kus kannatanu- kahtlustatava rollid on teistpidi. Süü suuruse hindamisel tuleb arvestada ka seda, et sellise teo eest ei ole ette nähtud vangistuse alammäära. Kahtlustatav on väljendanud puhtsüdamlikku kahetsust KarS § 57 mõttes. Kuriteoga kriminaalmenetluses hüvitatavat kahju ei tekitatud. Teoga ei tekkinud kahju, kannatanu ei ole esitanud tsiviilhagi (III), menetluskulusid pole (IV). Antud asjas puudub avalik menetlushuvi (V). Vastavalt praktikale ning riigi peaprokuröri 20.09.2018 KrMS § 213 lg 5 alusel antud juhisele eeldatakse avalikku menetlushuvi mh siis, kui isikut on ühe aasta jooksul enne uue kuriteo toimepanemist samaliigilise süüteo eest karistatud. Isikut karistati kohtuotsusega isikuvastase süüteo toimepanemise eest. Alltoodud põhistused avavad, miks sellegipoolest antud asjas avalik huvi puudub. Puudub eripreventiivne vajadus kahtlustatavat kriminaalkorras karistada, kuna puudub põhjus arvata, et karistamisest loobumine võib tingida uute süütegude toimepanemise tema poolt. Sellisele seisukohale jõudis prokurör mh kriminaalmenetluse lõpetamise vormistamisel kahtlustatavaga vahetult suheldes ning lähtuvalt Harju Maakohtu xxxx xxxx. 14.02.2022 on kannatanu prokurörile vahetult kinnitanud, et temal kahtlustatavaga uusi konflikte ega pretensioone ei ole. Kahtlustatava kriminaalvastutusele võtmine ei ole põhjendatud ka üldpreventiivsetel eesmärkidel. Käesoleva kriminaalasja lõpetamine ei mõjuta negatiivselt ühiskonna usku õiguse kehtivusse, kuna isik kuulati üle, ta on oma tegu korduvalt tunnistanud. Riik on niisiis isiku käitumisele operatiivselt ning üheseltmõistetavalt reageerinud, isik on oma teost aru saanud, on tänaseks uusi konflikte vältinud. Seega ei saada käesoleva kriminaalasja menetluse lõpetamine ühiskonnale õiguse kehtivuse osas mingeid negatiivseid signaale. Käesolevalt tuleb lähtuda Harju Maakohtu xxxxx xxx, milles kohus kinnitas isikule kuni 2024. aasta veebruarini kehtiva katseaja, mille ajal on ta kohustatud • elama kohtu määratud alalises elukohas; • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa o elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; o elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; o Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. • mitte tarvitama alkoholi • läbima sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ • läbima sotsiaalprogrammi „Pere- ja paarisuhte vägivalla vähendamine“ Muu hulgas märkis kohus, et isik on esitanud arstitõendi selle kohta, et ta on pöördunud alkoholitarvitamise sõltuvusravi saamiseks Wismari Haiglasse, ta on andnud täieliku nõusoleku alluda alkoholismivastasele ravile ning täita T-protseduuri kõiki ravitingimusi. Samuti kinnitab nii eri- kui üldpreventiivse mõju olemasolu asjaolu, et loetletud kohustuste rikkumisel pöörab kohus isikule mõistetud karistuse st vangistuse 1 aasta 8 kuud täitmisele. Karistusõiguslikud sanktsioonid peavad säilitama oma ultima ratio iseloomu ehk jääma isiku käitumise suunamisel riigi viimaseks vahendiks. Karistus kohaldatakse üksnes siis, kui selle järele on tungiv vajadus ning muudest vahenditest ei piisa. Käesoleval juhul on prokurör veendunud, et selline vajadus puudub ning ka kriminaalhooldusametnik ja kohus on asunud seisukohale, et isik on motiveeritud tegelema oma alkoholiprobleemiga. Kohus on andnud isikule võimaluse näidata oma suutlikkust käitumiskontrolli nõudeid ja lisakohustusi täita, Prokuratuur ei näe põhjust jääda sellest kohtu seisukohast eriarvamusele, KrMS § 202 lg 2 järgi võidakse kriminaalmenetluse lõpetamisel teatud juhtudel asetada kahtlustatavale asjakohane kohustus. Käesoleval juhul tuleb isiku suhtes menetlus lõpetada ilma KrMS § 202 lg 2 alusel kohustusi määramata ning seda alltoodud põhjusel. Kõiki neid kohustusi arvesse võttes ei ole otstarbekas asetada isikule Prokuratuuri poolt veel ühte täiendavat kohustust, mis kas dubleeriks juba kohtu poolt asetatud kohustust (sotsiaalprogrammi, alkoholist loobumine, alkoholiravi) või ei omaks mõistlikku seost toimepandud teoga (ÜKT tegemine või rahaline kohustus). Mh on kahtlustatav öelnud, et ta käib praegu töövõime (või selle piiratuse) fikseerimise eesmärgil arstide vastuvõtul, tulenevalt ühe käe närviprobleemidest võib teda oodata ees ka operatsioon. Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 1, 2 ja lg 7 ja 206 (menetluse lõpetamine avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kui süü ei ole suur), prokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 21231602727 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: kohustust ei määrata. 3. Tõkendid jt kriminaalmenetluse tagamise vahendid: puuduvad. 4. Asitõendid: puuduvad 5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja DNA-registris sisalduvad andmed: puuduvad 6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad 7. Käesoleva määruse koopia saata: kannatanule; 8. Kui kannatanu on pöördunud tervishoiuteenuse osutaja poole, siis sellest asjaolust ning kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest teavitatakse Haigekassat, kellel on õigus kahtlustatavalt välja nõuda kannatanu meditsiinilise abiga seotud kulud. 9. Kannatanul on õigus 10 päeva jooksul alates käesoleva määruse saamisest a) tutvuda toimikuga (KrMS § 206 lg 3) b) taotleda põhistatud määruse saamist (KrMS § 206 lg 11). Menetleja koostab põhistatud määruse 15 päeva jooksul alates selle taotluse saamisest. Kannatanul on seejärel 10 päeva jooksul alates põhistatud määruse saamisest õigus esitada kaebus Riigiprokuratuurile ja vaidlustada menetluse lõpetamine (KrMS § 207 lg 3). c) taotleda määruse sisust arusaamiseks selle tõlkimist keelde, mida ta valdab, kui tema kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt.1 Kaspar Urmas Oja prokurör Kinnitan, et olen nõus kriminaalasja lõpetamisega ning olen kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia kätte saanud. Nimi: Allkiri: Kuupäev: 1 Если потерпевший, являющийся физическим лицом, не владеет эстонским языком, то он может, для понимания содержания текста постановления о прекращении уголовного производства, в течение десяти дней подать ходатайство о переводе его на родной язык потерпевшего или на язык, которым он владеет.