Saatja: "Glaid Happonen I Meelis Masso Advokaadibüroo OÜ" <
[email protected]>
Saaja: "Prokuratuurid info - PROKS" <
[email protected]>
Teema: Re: Vastus
Kuupäev: 2026-06-04 09:32
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Tere,
Täname Teid põhjaliku vastuse eest ning selle eest, et märgukirjas
tõstatatud küsimused võetakse prokuratuuri õiguslike arutelude raames
sisuliselt käsitlusele.
Hea on kuulda, et probleemide lahendamist ja praktika ühtlustamist peetakse
vajalikuks ning et arutluse alla võetakse ka märgukirjas välja pakutud
konkreetsed lahendused.
Soovin siiski rõhutada, et praktikas ei pruugi kaitsja jaoks tähtaja
pikendamise võimalus alati olla tegelikult tõhus abinõu. Kogemus näitab, et
tähtaja pikendamise taotlusi ei rahuldata sageli sisuliselt või antakse
pikendus üksnes väga piiratud ulatuses, näiteks ühe tööpäeva võrra. Sellises
olukorras ei kõrvalda pelk viide tähtaja pikendamise võimalusele probleemi,
kus toimik tehakse kättesaadavaks ajastusel, mis vähendab oluliselt
kaitsjale tegelikult kasutada jäävat tööaega.
Minu hinnangul peaks ka prokuratuur olema huvitatud sellest, et kaitsjale
oleks tagatud tegelik ja mõistlik võimalus toimikuga tutvumiseks ning
taotluste esitamiseks. See ei teeni üksnes kaitseõiguse eesmärki, vaid on
põhjendatud ka menetlusökonoomia seisukohalt. Kõigi menetlusosaliste huvides
peaks olema, et võimalikud küsimused ja taotlused saaksid lahendatud juba
kohtueelses menetluses ega kanduks põhjendamatult edasi üldmenetlusse,
koormates seeläbi täiendavalt kohut ja kulutades asjatult kohtusüsteemi
ressurssi.
Saan täielikult aru Teie viitest sellele, et kaitsjal on vajadusel võimalik
pöörduda kaebusega Riigiprokuratuuri või eeluurimiskohtuniku poole. Samas ei
saa kaebemehhanism minu hinnangul olla tavapärase ja toimiva
menetluspraktika asendajaks. Kui kaitsja peab korduvalt kulutama oma tööaega
üksnes selleks, et vaidlustada tähtaja arvestamist, taotleda elementaarset
mõistlikku aega toimikuga tutvumiseks või hiljem põhjendada RÕA korras
esitatud tasutaotlusi, siis vähendab see paratamatult aega ja ressurssi,
mida kaitsja peaks saama kasutada oma põhieesmärgi täitmiseks – kliendi
huvide sisuliseks ja tõhusaks kaitsmiseks kriminaalmenetluses.
Eriti teravalt ilmneb see probleem riigi õigusabi korras määratud kaitsjate
puhul. Riigi õigusabi seaduse eesmärk on tagada asjatundliku ja
usaldusväärse õigusteenuse õigeaegne ja piisav kättesaadavus. Samuti lähtub
kriminaalmenetlus sellest, et menetlusosalise õigused peavad olema tagatud.
Seetõttu ei saa RÕA korras toimivat kaitset käsitada pelgalt formaalse
määramisena – riik peab tagama ka selle, et kaitse oleks tegelikkuses tõhus,
sisuline ja ajaliselt teostatav. Kui menetlus on korraldatud viisil, mis
jätab kaitsjale toimikuga tutvumiseks ebamõistlikult lühikese tegeliku aja,
siis ei ole küsimus üksnes töökorralduses, vaid tõhusa kaitse tegelikus
võimalikkuses.
Siinkohal on oluline rõhutada just RÕA tasude küsimust. Riigi õigusabi tasu
ei kujune vabaturul ega kokkuleppel kliendiga, vaid selle määrab kohus,
uurimisasutus või prokuratuur õigusaktides ette nähtud raamistikus, kus tasu
suurendamine, vähendamine või määramata jätmine saab toimuda üksnes
kehtestatud korras. See tähendab, et RÕA korras tegutsev kaitsja täidab
sisuliselt riigi poolt pandud avalikku ülesannet etteantud tasusüsteemi
alusel. Kui sellesse raamistikku lisandub ebaselge tähtajapraktika, korduvad
vaidlused toimiku tegeliku kättesaadavuse üle ja tasutaotluste ebaühtlane
lahendamine, siis ei ole tegemist pelgalt tehnilise ebamugavusega. See
tähendab sisuliselt, et osa kaitse tagamiseks vajalikust lisatööst lükatakse
kaitsja kanda olukorras, kus selle töö tasustamine ei ole alati etteaimatav
ega ühtlane.
Minu hinnangul ei ole selline praktika kooskõlas ei riigi õigusabi seaduse
eesmärgiga ega riigi kohustusega tagada tõhus kaitse. Riik ei saa ühelt
poolt nõuda, et RÕA korras määratud kaitsja osutaks kvaliteetset, sisulist
ja tõhusat kaitset, kuid teiselt poolt kujundada või taluda
menetluspraktikat, kus selle ülesande täitmine muutub ebaproportsionaalselt
ajamahukaks ja tasustamise mõttes ebakindlaks. Tõhus kaitse ei tähenda
üksnes kaitsja formaalset olemasolu menetluses, vaid ka seda, et kaitsjale
on jäetud tegelik, mõistlik ja praktiliselt kasutatav aeg ning võimalus oma
ülesannete täitmiseks.
Seejuures ei tohiks tähelepanuta jääda ka menetlusosaliste tegelik
institutsionaalne erinevus. Prokuratuur tegutseb riikliku institutsioonina,
millel on üle vabariigi ulatuv struktuur, erinevad allüksused ning
märkimisväärselt suurem organisatsiooniline tugi. Advokaadibürood ja eriti
üksikud RÕA asju menetlevad kaitsjad tegutsevad seevastu oluliselt väiksema
ressursibaasiga. Seetõttu ei saa menetluspraktika kujundamisel lähtuda
eeldusest, nagu oleks poolte tegelik võimekus ajamahukat menetluslikku
lisatööd kanda võrreldav. Kui prokuratuuri jaoks võib mõni formaalne
tähtajaarvestus olla halduslikult mugav, siis kaitsja jaoks võib sama
lahendus tähendada sisuliselt ebamõistlikku lisakoormust, mille lõpphind
väljendub kliendi kaitseõiguse tegelikus ahenemises.
Näiteks võib probleem tekkida olukorras, kus toimik tehakse kaitsjale
kättesaadavaks vahetult enne nädalavahetust, riigipühi või tööpäeva lõpus.
Kui toimik muutub nähtavaks näiteks 22. juunil kell 14.00, kusjuures
tegemist on lühendatud tööpäevaga ning sellele järgnevad 23. ja 24. juuni
riigipühad, väheneb kaitsjale tegelikult kättesaadav aeg toimikuga
sisuliseks tutvumiseks märkimisväärselt. Sellises olukorras võib tähtaeg
formaalselt küll kulgeda, kuid sisuliselt ei taga see kaitseõiguse tõhusat
teostamist.
Just seetõttu leian jätkuvalt, et seda küsimust ei tuleks käsitleda üksnes
formaalse tähtaja arvutamise probleemina, vaid ka menetlusosaliste tegeliku
ja mõistliku võimalusena oma õigusi kasutada. Kaitsjale toimiku
kättesaadavaks tegemine peaks lähtuma lisaks seaduse sõnastusele ka
menetluse aususe, võistlevuse, õigusselguse ja praktilise teostatavuse
põhimõtetest.
Mõistan Riigiprokuratuuri seisukohta, et kehtiva käsitluse järgi hakkab
kümnepäevane tähtaeg kulgema toimiku koopia esitamisest. Samas näitab senine
praktika, et selline lähenemine tekitab jätkuvalt vaidlusi ja ebavõrdseid
olukordi. Praktikas on esinenud juhtumeid, kus samalaadsetes olukordades
rahuldatakse kaitsjate tasutaotlusi ühel juhul, kuid teisel juhul mitte,
ilma et erinev kohtlemine oleks menetlusosalisele ette nähtavalt arusaadav.
See omakorda kahjustab õigusselgust ja menetluspraktika usaldusväärsust.
Mõistan ka seda, et riigi raha kasutamisel tuleb lähtuda säästlikkuse
põhimõttest ning avalikke vahendeid tuleb kasutada heaperemehelikult. Samas
ei tohi kulude kokkuhoiu eesmärk viia selleni, et riigi õigusabi korras
osutatud tegelikult vajalik töö jääb süstemaatiliselt või ebajärjekindlalt
tasustamata või tekib mulje nagu oleks ka tegemist orjandusega. Eriti
probleemne on see olukorras, kus tasude üle otsustab sisuliselt sama
institutsionaalne süsteem, kelle menetluskorraldus selle täiendava
töövajaduse ise kaasa toob. Sellises olukorras tekib paratamatult küsimus,
kas kaitsjal on tegelikult olemas tõhus ja erapooletult toimiv võimalus
saada hüvitatud töö, mis oli vajalik kliendi kaitseõiguse tegelikuks
tagamiseks.
Riigi õigusabi süsteem ei tohi praktikas kujuneda selliseks, kus menetluslik
ebaselgus, tähtaegade üle vaidlemine ja toimiku tegelikust kättesaadavusest
tulenev lisatöö jäävad vaikimisi kaitsja kanda. Kui riik nõuab advokaadilt
tõhusat ja kvaliteetset kaitset, siis ei saa ta samal ajal kujundada või
taluda praktikat, mille tulemusel eeldatakse kaitsjalt sisuliselt korduvat
tasustamata lisatööd. See ei oleks kooskõlas ei riigi õigusabi eesmärgi,
tõhusa kaitse põhimõtte ega menetluse elementaarse õiglusega.
Seetõttu pean põhjendatuks, et prokuratuur kujundaks ühtse praktika, mille
kohaselt toimiku kättetoimetamine ja tähtaja kulgemine lähtuksid tegelikust
kättesaadavusest ning toimikuga mõistlikust tutvumise võimalusest, mitte
üksnes süsteemi üleslaadimise või edastamise hetkest. Selliselt saab ka mõne
pahatahtliku prokuröri käitumist ära hoida. Tähtaeg peab olema kõigile
menetlusosalistele üheselt mõistetav ja praktiliselt kontrollitav. Praktikas
on esinenud ka olukordi, kus kaitsja esitab enda hinnangul tähtaegselt
taotlusi, kuid seejärel teatatakse, et tähtaja arvestus oli tegelikult
teistsugune, või vastupidi – küsitakse, miks üldse tähtaja pikendamist
taotletakse, kui tähtaja lõppemiseni olevat veel aega. Selline ebaselgus ei
ole kooskõlas õiguskindluse põhimõttega.
Samuti pean oluliseks, et prokuröridele antaks selles küsimuses võimalikult
ühesed juhised, et vältida olukordi, kus erinevates menetlustes kujuneb
välja erinev praktika ning kaitsjate võimalused oma ülesandeid
nõuetekohaselt täita sõltuvad liigselt konkreetse menetleja käsitlusest.
Tänan veel kord, et olete seda küsimust tõsiselt võtnud. Loodan, et
arutelude tulemusena kujuneb välja selgem ja ühtlasem praktika, mis arvestab
lisaks menetlusökonoomiale ka kaitseõiguse tegeliku ja tõhusa teostamise
võimalusega, sealhulgas riigi õigusabi korras tegutsevate kaitsjate töö
tegeliku mahu ning tasustamise õiguspärase ja etteaimatava korraldusega.
Lugupidamisega
Glaid Happonen
Käesolev e-kiri ja lisad võivad sisaldada konfidentsiaalset informatsiooni
ning on mõeldud kasutamiseks ainult
nimetatud adressaadile! Juhul, kui Te ei ole selle e-kirja adressaat, on
käesoleva e-kirja sisuga tutvumine,
kasutamine, avaldamine ja levitamine rangelt keelatud! Palume Teil
viivitamatult võtta ühendust e-kirja
saatjaga ning kustutada saadud e-kiri koos lisatud failidega.
From: <
[email protected]>
Date: Tuesday, 2. June 2026 at 09:28
To: Meelis Masso Advokaadibüroo OÜ <
[email protected]>
Subject: Vastus
Glaid Happonen
Meelis Masso Advokaadibüroo OÜ
Teile on saadetud Riigiprokuratuuri dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu
dokument "Vastus", mis on registreeritud 02.06.2026 numbriga
RP-6-4/26/235-2.
Lugupidamisega
Riigiprokuratuur
[email protected] <mailto:
[email protected]>
+372 694 4400
<http://www2.rik.ee/delta/prokuratuur.png>
Käesolev kiri on konfidentsiaalne ning mõeldud kasutamiseks kirja päises
nimetatud isikule. Igasugune käesoleva kirja mistahes viisil kasutamine või
kopeerimine isiku poolt, kes ei ole märgitud selle adressaadiks, on
keelatud. Kui te olete saanud käesoleva kirja eksimuse tõttu, palun
teavitage sellest koheselt kirja saatjat ning kustutage saadud kiri koos
kõikide lisadega.
This e-mail is confidential and meant for use by the person named in the
letterhead. Any use in any way or copying of it by a person not marked as
the addressee thereof is prohibited. If you have got this e-mail by mistake,
please notify of it the sender without delay and delete the received e-mail
together with all its attachments.
Данное письмо является конфиденциальным и предназначено для использования
адресатом. Любое использование данного письма каким-либо образом или
копирование лицом, которое не обозначено адресатом, запрещено. Если Вы
получили данное письмо по ошибке, пожалуйста, немедленно сообщите об этом
отправителю письма и удалите полученное письмо вместе с прикреплёнными к
нему файлами.
<http://www.prokuratuur.ee/> www.prokuratuur.ee