Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise põhistatud määrus Koostamise kuupäev ja koht: 10.03.2022, Tallinn Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Arno Tuisk Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 21231702128 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 169 Kahtlustatava nimi (isikukood): xxxxxx xxxxxxx Kriminaalasjas nr 21231702128 alustati 24.08.2021 menetlus karistusseadustiku (KarS) § 169 tunnustel selles, et xxxxxx xxxxxxx on rikkunud lapse ülalpidamise kohustust ehk on lapsevanemana oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest teadvalt kõrvale hoidunud. Nimelt olles Harju Maakohtu 26.05.2008 otsusega tsiviilasjas nr 2-08-2879 kohustatud maksma alates 16.01.2008 igakuiselt elatist tütre xxxx xxxxxxx ülalpidamiseks summas 2676 krooni (171,03 eurot) kuni xxxx xxxxxxx täisealiseks saamiseni, s.o kuni 23.06.2024, pole xxxxxx xxxxxxx seda teinud regulaarselt ja ettenähtud summades alates 23.12.2009. Kahtlustatav xxxxxx xxxxxxx on töövõimeline ning võimeline ka xxxx xxxxxxx ülalpidamiseks maksma elatist Harju Maakohtu poolt väljamõistetud summas. Seda on kahtlustatav kinnitanud ka 24.01.2022 kahtlustatavana antud ütlustes, kinnitades muu hulgas ka seda, et töötab alates 2009. aastast püsivalt Soomes. Ometi on kriminaalasjas kogutud materjalidest nähtuvalt kahtlustatav xxxxx xxxxxxx teadvalt, põhjendamatult ja süstemaatiliselt jätnud lapse ülalpidamise kohustuse täitmata, nimelt ei ole maksnud pikema perioodi jooksul elatist ettenähtud ajal ja ulatuses. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 202 lg-st 1 tulenevalt võib prokuratuur kahtlustatava nõusolekul taotleda, et kohus lõpetaks kriminaalmenetluse, kui menetluse esemeks on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. KrMS § 202 lg 7 kohaselt võib KrMS § 202 lg-tes 1 ja 2 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur, kui menetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära. Prokurör, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega leiab, et käesoleval juhul esinevad KrMS § 202 lg-tes 1 ja 7 sätestatud eeldused kriminaalmenetluse lõpetamiseks avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kuna isiku süü pole suur. KrMS § 202 lg-te 1 ja 7 raames mõeldakse isiku teosüüd karistusseadustiku mõttes, s.o vaadatakse üksnes konkreetset kuritegu, mitte isikut või tema varasemat käitumist ning Lk 1 / 4 erinevaid preventsioone. Arvesse võetakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seadusandja poolt sätestatud karistust. Kahtlustatava süü suuruse hindamisel tuleb seega eelkõige arvestada seda, et KarS § 169 on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest seadusandja poolt ette nähtud sanktsioon, mis ei sätesta karistuse (vangistuse) alammäära, viitab oma olemuselt sellele, et reeglina ei ole antud kuriteo toimepanemise korral isiku süü suur. Ka on kahtlustatav 24.01.2022 antud ütlustes kinnitanud muu hulgas ka seda, et omab püsivat töökohta ning on valmis ja võimeline maksma elatist Harju Maakohtu poolt väljamõistetud ulatuses. Antud kaalutlustest lähtuvalt leiab prokurör, et xxxxxx xxxxxxx süü ei ole suur. Samuti puudub prokuröri hinnangul käesolevas kriminaalasjas ka avalik menetlushuvi, mis takistaks kriminaalmenetluse lõpetamist KrMS § 202 alusel. Kohtupraktikas seostatakse avalikku menetlushuvi enamjaolt materiaalses karistusõiguses sätestatud karistamise eesmärkidega s.o üld- ja eripreventiivsete kaalutlustega. Üldpreventiivsest aspektist on avalik menetlushuvi olemas eelkõige siis, kui teo toimepanemise viis, valdkond, tagajärjed või samaliigiliste kuritegude suur arv ja ühiskonnaohtlikkus on sellised, et menetluse lõpetamine ja lisakohustuste määramine ei oleks kriminaalpoliitiliselt vastuvõetavad. Sellised kuriteod, milles menetluse lõpetamine ei ole eelduslikult kooskõlas üldpreventiivsete kaalutlustega, kajastuvad Riigi peaprokuröri 01.09.2016 juhise nr RP-1- 2/16/1 punktides 3.2 ja 3.3. Nimetatud juhisest järelduvalt ei ole KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo puhul tegemist teoga, mille puhul oleks avalik menetlushuvi aprioorselt olemas. Eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on avalik menetlushuvi olemas, kui kriminaalmenetluse lõpetamine ja teo toimepannud isiku karistamisest loobumine võib eeldatavalt tingida tema poolt uute süütegude toimepanemise. Seda tõenäosust on võimalik hinnata lähtuvalt isiku varasemast karistatusest, menetluse aluseks oleva teo toimepanemise asjaoludest ja teo iseloomust s.o kas tegemist on ühekordse või korduva teoaktiga. Prokurör on seisukohal, et ka eripreventiivsetest kaalutlustest johtuvalt ei ole käesolevas kriminaalasjas menetluse lõpetamist takistava asjaoluna avalikku menetlushuvi võimalik sedastada. Nimelt puudub prokuröri hinnangul eripreventiivne vajadus isikut kriminaalkorras karistada, kuna isikul puuduvad kehtivad kriminaalkaristused. Ka alates 24.08.2021 käimasolev kriminaalmenetlus on iseenesest avaldanud xxxxxx xxxxxxx piisavalt mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses, suunates teda uute kuritegude toimepanemisest hoidumisele. Käimasoleva kriminaalmenetluse esemeks on xxxxxx xxxxxxx poolt vanemana lapse ülalpidamise kohustuse rikkumine KarS § 169 tähenduses. Kuriteo toimepanemist ei muuda küll olematuks Harju Maakohtu poolt väljamõistetud ning kahtlustatava poolt maksmata elatise asjas algatatud täitemenetlus ning selle raames võlgniku poolt kohtutäiturile tehtud avaldused, kuid kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on xxxxxx xxxxxxx võlgnikuna täitemenetluses esitanud avalduse maksegraafiku koostamiseks ja sõlmimiseks sissenõudjaga. Sellest tulenevalt leiab prokurör käimasolev kriminaalmenetlus on avaldanud xxxxx xxxxxxxx piisavalt mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses ja puudub põhjus arvata, et kriminaalkorras karistamisest loobumine võiks tingida uute kuritegude toimepanemist kahtlustatava poolt. Lk 2 / 4 Kriminaalmenetluse KrMS § 202 lg 1, 2 ja 7 alusel lõpetamise korral määrab prokuratuur üldjuhul kahtlustatava nõusolekul lisaks kahju hüvitamise ja menetluskulude (selliste olemasolu korral) tasumise kohustustele ka lisakohustusena kas maksta kindel summa riigituludesse või teha üldkasulikku tööd. Kahtlustatav on nõustunud tasuma osaliselt kannatanule võlgnetud elatisvõla nelja kuu jooksul summas 800 eurot. Seetõttu leiab prokurör, et käesoleval juhul ei ole lisakohustuse määramine otstarbekas. Prokurör on veendunud, et kannatanu huvid ja õigushüved ning nende kaitse tuleb kriminaalmenetluses seada alati esiplaanile. KarS § 169 järgi kaitstavaks õigushüveks on lapse varaline huvi saada elatist põlvnemisest tuleneva ülalpidamiskohustuse alusel. Sellise õigushüve kaitse-eesmärki teenib eelkõige kahtlustatava kohustamine hüvitada kannatanule osaliselt võlgnetud elatisvõlg. Täiendavalt üldkasuliku töö tegemise või riigituludesse kindla summa tasumise kohustuse määramine kahtlustatava lapse õigushüve kaitse-eesmärki ei teeniks, vaid tõenäoliselt omaks risti vastupidist mõju, häirides elatisvõlgnevuse osa tasumise kohustuse täimist. Seetõttu asub prokurör seisukohale, et xxxxxx xxxxxxx suhtes tuleb menetlus lõpetada ilma KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel kohustust määramata, piirdudes vaid KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kannatanule xxxxx xxxxxx (lapse eestkostjale) tekitatud elatisvõgnevuse osa (800 euro) hüvitamise kohustuse määramisega xxxxxx xxxxxxx. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg-st 1 ja lg 2 p-st 1 ja lg-st 7 ning §-st 206 prokurör Arno Tuisk määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 21231702128 menetlus xxxxx xxxxxxx-i suhtes ning menetlus kriminaalasjas tervikuna. 2. KrMS § 202 lg 2 p-st 1 ja lg-st 3 juhindudes kohustada xxxxxx xxxxxx-i: - tasuma elatise võlgnevust summas 800 eurot kannatanu xxxxx xxxxx-ile arvelduskontole (xxxxx xxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx AS SEB Pank) - kohustuse täitmise tähtajaks määrata 4 kuud alates kriminaalmenetluse lõpetamisest – s.t kohustuse täitmise tähtpäev on 10.07.2022 (k.a). 3. Tõkend: tõkendit ei kohaldatud. 4. Asitõendid või äravõetud asjad: DVD plaat vastustega päringutele – KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde ja säilitada kriminaaltoimikus. 5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: andmeid ei kogutud. 6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad. 7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata edastada kahtlustatavale ja kannatanule xxxxxx xxxxx-ile). Lk 3 / 4  8. Kannatanul on õigus tutvuda vastavalt KarS § 206 lg 3 kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Põhja Ringkonnaprokuratuuris Lubja 4, Tallinn. 9. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lg 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile käesoleva kriminaalmenetluse lõpetamise põhistatud määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Arno Tuisk abiprokurör Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 kohaselt, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokurör kriminaalmenetluse. Allkirjaga kinnitan, et olen kriminaalasja lõpetamisega nõus, olen kriminaalmenetluse lõpetamise määruse kätte saanud, mulle on selgitatud kohustuse mittetäitmise tagajärgi ning olen kohustusega nõus. Xxxxx xxxxxxx, allkirjastatud digitaalselt. Lk 4 / 4