dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Prokuratuur
OportuniteedimäärusAvalik

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 26274000144

Prokuratuur · 22. juuni 2026
Viit
RP-6-15/26/6152
Registreeritud
22. juuni 2026
Dokumendi liik
Oportuniteedimäärus
Funktsioon
RP-6 Prokuratuuri põhitegevus
Sari
RP-6-15 Oportuniteedimäärused
Toimik
RP-6-15/2026
Vastutaja
Rainer Amur (Lääne Ringkonnaprokuratuur, Lääne Ringkonnaprokuratuur Esimene osakond)

Failid

  • 📎Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 26274000144.pdf163 KB

Sisu (failidest)

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 22.06.2026, Kuressaare Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Rainer Amur Ametiasutuse nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 26274000144 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2 Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX XXX (ik XXX) Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb käesolevat kriminaalasja, milles XXX XXXile on 15.06.2026 esitatud kahtlustus karistusseadustik (edaspidi KarS) § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema tõstis 06.06.2026 kell 16.52 Kuressaare linnas XXX XXX asuval bussijaama ooteplatvormil lamava 14-aastase poja XXX XXXi riietest haarates jõuga põlvedele, lõi teda ühel korral käega vasaku näopoole piirkonda ning viis poja maast püsti tõstes autosse. 1. Kriminaalasjas kogutud tõendite analüüs: • Kriminaalmenetluses on vaadeldud bussijaama kaameraid, millelt on näha, kuidas vihane XXX XXX tuleb enda lamava poja juurde, haarab riietest kinni, lööb teda ühel korral käega vasakule näkku, mille peale XXX XXX võtab põsest kinni (viitab sellele, et ta tundis valu). Peale seda tassib XXX XXX poja autosse. Videosalvestuselt on aru saada, et XXX XXX on tugevas joobeseisundis. • Tunnistaja XXX XXX annab samasuguseid ütlusi kui nähtub videosalvestuselt. • Kannatanu kinnitab, et oli alkoholi joonud ja sellega seoses sündmust ei mäleta. • Kahtlustatav tunnistab ja kahetseb teo toimepanemist ning selgitab, et on poja käest korduvalt andeks palunud. Sellega seoses on kriminaalasjas kogutud piisavalt tõendeid, et kahtlustada XXX XXXi KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. 2. Kriminaalmenetluse lõpetamise põhistused: Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 202 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava nõusolekul lõpetada kriminaalmenetluse, kui selle esemeks on teise astme kuritegu, mille eest KarS eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, ning seejuures isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ja kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib prokuratuur kahtlustatavale tema enda nõusolekul panna ühe või mitu kohustust määratud tähtajaks. Kohustuseks võib olla menetluskulude tasumine, tekitatud kahju hüvitamine, kindla summa maksmine riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides, üldkasuliku töö sooritamine, ettenähtud ravile allumine, alkoholi või narkootiliste või psühhotroopsete ainete mitte tarvitamine, alkoholi tarvitamise keelu täitmist kontrolliva elektroonilise seadme valvele allumine või sihtotstarbelise sotsiaalprogrammi läbimine või muu asjakohase kohustuse täitmine. 1 Tutvunud kriminaalasja materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise asjaolusid, isikut, tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja raskusastet, jõudis prokuratuur järeldusele, et käesolevas kriminaalasjas on kriminaalmenetlus võimalik KrMS § 202 alusel lõpetada ja seda järgmistel motiividel. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et kahtlustatavale etteheidetav ning taunitav käitumine oli tingitud olukorrast, mil ta nägi oma alkoholijoobes alaealist poega bussijaama ees maas vedelemas. Eelnimetatu vaatepilt tekitas isas äkilise ärritatuse, mistõttu kahtlustatav valis lapse karistamiseks ja korrale kutsumiseks mitteaktsepteeritava viisi. Kahtlustatav on ülekuulamisel oma tegu tunnistanud ja selgitanud oma käitumist ja probleemide lahendamise oskuste puudumist, millest lähtuvalt on tehtud ka valed valikud lapse karistamisel ja korrale kutsumisel. Seda on võimalik parandada ja õppida, milleks kahtlustatav on ka valmis panustama. Kahtlustatav võtab endale kohustuse läbida Gordoni suhtlustreeningu, mis arendab suhtlemisoskust, tugevdab suhet oma lapsega ning aitab paremini toime tulla igapäevaste kasvatusega seotud väljakutsetega. Samuti on kahtlustatav koos pojaga pöördunud juba pereteraapiasse ning on valmis seal jätkama, et suhteid parandada. Kahtlustatav on lapse ees vabandanud ning nende suhted on paremaks läinud, kuid täieliku usalduse saavutamiseks on veel ees pikk tee, mida kahtlustatav on valmis ette võtma. Kahtlustatavale etteheidetav tegu on teise astme kuritegu, mille eest KarS näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS ei näe nimetatud kuriteo eest karistusena ette vangistuse alammäära. Prokuratuuri hinnangul kahtlustatavale etteheidetava teo sisu ei ole sedavõrd raske, et see muudaks süüdistatava süü niivõrd suureks, et tema tegu vääriks ilmtingimata kriminaalkorras karistamist, sest puuduvad viited sellele, et samasugust olukorda oleks esinenud varem. Lisaks kahtlustatav tunnistab oma tegu, mõistab tänaseks selle keelatust ning on ise aktiivselt võtnud samme, et edaspidi selliseid tegusid mitte toime panna. Kannatanu on ülekuulamisel kinnitanud, et isa ei ole kunagi varem tema suhtes vägivaldne olnud. Kahtlustatava käitumises puudub prokuratuuri hinnangul avalik menetlushuvi. Avalik menetlushuvi puudub üldjuhul kuritegude puhul, kus isiku süü ei ole suur, ning on reeglina olemas juhtudel, kus menetluse jätkamine on vajalik üld- või eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt. Kahtlustatav on varasemalt kriminaal- ja väärteokorras karistamata isik, samuti ei ole tema suhtes enne käesoleva kuriteo toimepanemist ühe aasta jooksul kriminaalmenetlust varem lõpetatud KrMS §-st 202 alusel st kuritegelik käitumine ei ole temale eluviisiks, mistõttu tema karistamine ei ole vajalik ka eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt. Kuigi perevägivalla puhul on avalik menetlushuvi üldjuhul olemas, nähtub antud kriminaalasjas kogutud tõenditest, et kahtlustatava poolt kasutatud vägivald on olnud ühekordne ning kahtlustatav on võtnud ette samme (pereteraapia) olukorra leevendamiseks. Lisaks on kahtlustatav tunnistanud ja kahetsenud kuriteo toimepanemist, mida käsitletakse kergendavate asjaoludena. Mistahes eesmärgil lapse suhtes füüsilise vägivalla kasutamine on küll äärmiselt taunitav ja kindlasti mitte aktsepteeritav tegevus, kuid prokuratuur on seisukohal, et kahtlustatava käitumine ei peaks käesoleval juhul päädima tingimata kriminaalkorras karistamisega, sest igasse olukorda ei saa suhtuda ühtemoodi, vaid hindama peab konkreetset tegu, mis käesolevas asjas viitavad pigem süü väiksusele. Prokuratuuri hinnangul on kahtlustatava edaspidise õiguskuuleka käitumise tagamiseks karistusotsuse tegemisest märkimisväärselt tõhusam meede isiku suunamine kohustuste täitmisele, mille käigus õppida, kuidas edaspidi kasutada oma lapse osas vägivallavabasid kasvatusmeetodeid ning suurendaks üksteisemõistmist ja emotsionaalse toetuse jagamist. Kahtlustatav on näidanud, et suudab õiguskuulekalt käituda ka ilma karistusõiguslike meetmete rakendamiseta, mistõttu tema kriminaalkorras karistamine ei teeniks üldpreventiivset eesmärki ega oleks vajalik ka õiguskorra kaitsmise huvides. Seega lähtudes ultima ratio põhimõttest, ei ole kahtlustatava kriminaalkorras karistamine antud juhul vältimatult vajalik. 2 Eeltoodust tulenevalt, kuna tegemist on teise astme kuriteoga, milles isiku süü ei ole suur ja menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning kahtlustatav on andnud nõusoleku täita talle määratud kohustused, leiab prokuratuur, et on olemas alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks kahtlustatava suhtes KrMS § 202 sätteid kohaldades. Juhindudes KrMS §-dest 202 ja 206, ringkonnaprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 26274000144 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik: kohustada XXX XXX: 2.1 Mitte toime panema teise inimese tervise kahjustamist, samuti mitte toime panema valu tekitavat kehalist väärkohtlemist alates käesoleva määruse allkirjastamisest kuni 22.12.2026. Nimetatud nõude eiramine toob kaasa käesoleva kriminaalasja menetluse viivitamatu uuendamise. 2.2 Ennast registreerima, osalema ja läbima Kuressaares 27.08.2026 algavas Perekoolitusühingu Sina ja Mina koolitaja Siiri Viili poolt läbiviidavas Gordoni suhtluskoolitusel, mis toimub vastavalt koolitaja tegevuskavale. Kohustuse täitmise tähtajaks määrata 22.03.2027. Registreerimata jätmine, omaalgatuslik koolituse katkestamine ja selle mitte läbimine toob kaasa käesoleva kriminaalasja menetluse viivitamatu uuendamise. Koolituse läbimise kohta edastada prokuratuurile e-posti teel ([email protected]) või postiga (Lääne Ringkonnaprokuratuur - Lossi 4a, Kuressaare) koolituse läbimise tunnistuse koopia. 3. Määratud kohustuse täitmise tähtaeg: vt punkt 2. Kui isik ei täida määratud tähtaja jooksul talle pandud kohustust, võib prokuratuur kriminaalmenetluse määrusega uuendada. 4. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: ei ole. 5. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: helisalvestis ja turvakaamera salvestised jätta digitaalselt kriminaalasja materjalide juurde e-toimikusse. 6. KrMS § 206 lõike 2¹ alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: ei ole vaja teatada ega kustutada. 7. Kriminaalmenetluse kulud: ei ole. 8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata: kahtlustatavale XXX XXXile, kannatanule XXX XXXile ning tema seaduslikule esindajale XXX XXX (XXX). 9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Lääne Ringkonnaprokuratuuri I osakonnas (Lossi 4a, Kuressaare). Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab. Edasikaebamise kord Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188. Rainer Amur Ringkonnaprokurör Olen menetluse lõpetamise ja punktis 2 nimetatud kohustustega nõus: ________________________________________ (nimi ja allkiri) 3 Olen kriminaalmenetluse lõpetamise määruse kätte saanud: ________________________________ (kuupäev ja allkiri) 4
Allikas: Prokuratuur dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel