Kiri

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 02.12.2019 Kehtib kuni eelnõu vastuvõtmiseks esitamiseni Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1 Teabevaldaja: KAITSEMINISTEERIUM Hr Martin Helme Teie 26.11.2019 nr 1.1-10/7227-1 Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1 Meie 12.12.2019 nr 5-6/19/4748 10122 TALLINN [email protected] Vabariigi Valitsuse määruse „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskavade koostamise ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“ eelnõu kooskõlastamine Austatud minister Kaitseministeerium tänab Rahandusministeeriumi hea ning sisuka koostöö eest määruse ettevalmistamise protsessis ning tervitab üldist eesmärki riigi strateegilise juhtimise ja planeerimise korrastamiseks. Täname juba töötasandil esitatud kommentaaride ja ettepanekutega arvestamise eest ning soovime siinkohal teha järgmised ettepanekud ja tähelepanekud. Kooskõlastame määruse „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskavade koostamise ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“ eelnõu järgmiste märkustega arvestamisel. 1. Palume tagasi tuua eelnõu eelmises versioonis olnud määruse reguleerimis- ja kohaldamisala määratlus järgmiselt „Määrust kohaldatakse riigisaladusega seotud vahenditele ulatuses, mis ei ole vastuolus riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse ning selle alusel antud õigusaktidega “. 2. Paragrahvi 3 lõikes 3 sätestatakse, et „Vahendite maksimaalsete mahtude esitamisel võetakse aluseks kehtiv eelarvestrateegia vastava aasta kohta ning pärast eelarvestrateegia kinnitamist pikaajalise mõju ja katteallikatega Riigikogu või Vabariigi Valitsuse otsused. Järgmise eelarvestrateegia perioodi viimase aasta aluseks võetakse sellele eelnev eelarveaasta, mida korrigeeritakse ühekordsete otsustega“. Soovime, et seletuskirjas sätestatakse selgelt, kuidas käitub kaitsekulu. RES raames otsustatakse küll liitlastega seotud kulude maht ning Kaitseinvesteeringute programmi jm täiendavad vahendid, ent teadupärast sõltub kaitsekulude suurim komponent (2% SKP-st) SKP prognoosist, mida RES ja eelarve tegemisel uuendatakse. 3. Paragrahvi 5 lõige 4 ütleb, et “Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia lisataotlused esitatakse eksperthinnangu saamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile“. Leiame, et seletuskirjas tuleks täpsustada, mida mõeldakse eksperthinnangu all ning kuidas see mõjutab lisataotluste menetlemise edasist protsessi. Kaitseministeeriumi vastavad taotlused on Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502 lisataotluste menetlemise edasist protsessi. Kaitseministeeriumi vastavad taotlused on varasemates protsessides Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt saanud toetava hinnangu, ent seejärel siiski Rahandusministeeriumi poolt mittetoetava hinnangu saanud. 4. Sarnaselt § 5 lõikega 4 palume lisada uue lõike, et laiapindse riigikaitsega seotud taotlustele annab eksperthinnangu Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjon. 5. Paragrahvi 8 lõikes 3 toodud nõuded valitsemisalade eelarveprojektide korrigeerimise aja osas ning esitamise viisi osas peavad olema täpsemad. Ministeeriumitele tuleb anda mõistlik aeg muudatuste sisseviimiseks (miinimum kaks nädalat) ning peab olema üheselt selge, milliste infosüsteemide vahendusel see uuendatud projektide esitamine toimub (REIS, KAIS). Kaitseministeeriumi ootus on riigiüleses finantsjuhtimises kasutatavate infosüsteemide paindlikkuse arendamine ning andmete mitmekordse sisestamise vältimine. 6. Paragrahvi 9 lõikes 2 puhul juhime samuti tähelepanu muudatuste sisseviimiseks vajaliku ajalise faktoriga arvestamise vajadusele. Meie hinnangul on kaks nädalat selleks minimaalne aeg, sest suvine majandusprognoos, mis mõjutab otseselt kaitsekulu suurust, avalikustatakse Rahandusministeeriumi poolt eelarveprotsessis hilja ning seeläbi on Kaitseministeerium keeruline eelarvet loetud päevadega ümber kujundada. 7. Paragrahvis 10 on toodud, et „Vabariigi Valitsuse kinnitatud liigenduse muutmiseks võib ministeerium esitada taotluse hiljemalt aprilli, juuli ja oktoobri viiendaks tööpäevaks ning kahe tööpäeva jooksul pärast jooksva aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse vastuvõtmist. Taotlused esitatakse Rahandusministeeriumile koos põhjenduste ja selgitustega“. Palume eelnõu seletuskirjas täpsemalt selgitada, millises detailsuses peaksid olema põhjendused ja selgitused. 8. Paragrahvi 16 lõigetes 16 ja 17 toodud tulemusaruande ja täiendava informatsiooni esitamise kuupäev (15. mai) tuleks nihutada 31. maile. Määruses esitatud liiga varajane kuupäev tekitab olukorra, kus juhtkomisjonile esitatakse ja ministri poolt kinnitatakse andmed, mis tõenäoliselt veel muutuvad. Samuti tuleb arvesse võtta andmete kokkupanemise väga suurt töömahtu ja toetavate infosüsteemide sisulist puudumist. 9. Paragrahvi 17 lõikes 2 toodud ettepaneku „Poolaasta riigieelarve täitmise jälgimiseks ja Vabariigi Valitsusele ülevaate andmiseks esitab ministeerium Rahandusministeeriumile eelarveaasta ja eelnevate aastate eelarve täitmise andmed 30. juuni seisuga eelarveklassifikaatori alusel hiljemalt 31. augustiks“ osas palume rakendada olukorda, kus Rahandusministeerium esitab vastava ülevaate Vabariigi Valitsusele olemasolevate infosüsteemide põhjal. Ühtlasi palume seletuskirjas välja tuua, millistel ajalistel hetketel peab riigiüleses KAISis olema uuendatud nende valitsemisalade eelarvepilt, kes erinevatel põhjustel riigiülest infosüsteemi ei kasuta. 10. Paragrahvi 12 lõikes 1 toodud nõude „Ministeeriumid täpsustavad Rahandusministeeriumiga enda ja oma valitsemisala asutuste järgmisesse eelarveaastasse ülekantavate riigieelarve vahendite mahtusid eelarveaastale järgneva aasta 15. maini ja avalikustavad ülekantavad vahendid ministeeriumi veebilehel hiljemalt 31. mail.“ osas juhime tähelepanu, et selleks kuupäevaks ei pruugi tekkepõhise eelarve tingimustes veel kõik eelmise perioodi kulud kajastatud olla ning esitatud teave ei pruugi olla seega lõplik. Üldise tähelepanekuna soovitame edaspidi kaaluda määruste „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord“ ning "Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord" ühendamist. See tagaks strateegilise juhtimise, planeerimise ning aruandluse käsitlemise kompaktsema ning arusaadavamalt, ühtlasi oleks see kooskõlas tegevuspõhise eelarve loogikaga. Sarnaselt tuletame meelde ministeeriumite ühispöördumist tegevuspõhise eelarve rakendamise problemaatika osas ning ootame endiselt lahendusi. Avalik sektor on vähem kui kuu aja pärast tegevuspõhine, ent endiselt ei ole selgust, milliste infotehnoloogiliste vahendite abil eelarve 2 (3) tegevuspõhine, ent endiselt ei ole selgust, milliste infotehnoloogiliste vahendite abil eelarve koostatakse, millised on erinevate aruannete vormid, kes ja kuidas tegeleb täitmise monitoorimisega. Oodates erinevate infosüsteemide rakendumist, suureneb lubatud automaatsuse asemel vahepealsel ajal valitsemisalade tehnilise töö hulk hüppeliselt ning see võib mõjutada otseselt eelarveprotsessi kvaliteeti. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Luik Minister Tiina Uudeberg 717 0079 [email protected] 3 (3)