Seaduse eelnõu kooskõlastamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie 12.11.2019 nr 2-2/17-0676/8403 Harju 11 15072 TALLINN Meie 11.12.2019 nr 5-2/19/4556 [email protected] Seaduse eelnõu kooskõlastamine Olete saatnud eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamisele meresõiduohutuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Kaitseministeerium on sellega tutvunud ja kooskõlastab eelnõu alljärgnevate märkustega arvestamise korral. 1. Eelnõu § 1 punktiga 39 lisatakse meresõiduohutuse seadusesse (MSOS) uus § 121, millega luuakse laevade infosüsteem. Seletuskirjast ega ka eelnõust ei selgu, kas kavandatavas infosüsteemis on andmetel õiguslik või informatiivne tähendus. Avaliku teabe seaduse § 436 lõike 4 kohaselt saab andmetele õigusliku tähenduse anda ainult seadusega. Palume täiendada eelnõu seletuskirja, vajadusel ka eelnõu. 2. Eelnõu § 1 punktiga 48 sõnastatakse uuesti MSOSi § 19, millega muu hulgas muutub ka sõjalaeva ja enne 2011. a 1. jaanuari soetatud politseiasutuse laeva side- ja navigatsioonivahenditega seadistamise ja varustamise korra kehtestamise aluseks oleva volitusnormi asukoht (senise lõike 7 asemel lõige 8) ning muudetakse määrusandja nimetust. Kaitseministeerium ei saa nõustuda määrusandja muutmisega lõike 8 volitusnormis sellisel kujul. Sõjalaevad on Kaitseministeeriumi valitsemisalas ja politseiasutused Siseministeeriumi valitsemisalas. Seletuskirjas (lk 3) on üksnes lakooniliselt viidatud, et valdkonna eest vastutava ministrina mõeldakse majandus- ja taristuministrit. Seletuskirjas ei ole selgitatud, miks on vaja muuta määrusandja nimetust, millist mõju see omab Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumi valitsemisala asutustele, kas ja kuidas kaasatakse need asutused määruse või selle muutmise eelnõu koostamise protsessi (peale ametliku kooskõlastusringi) ning kuidas on tagatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala asutuste piisavad teadmised sõjalaevadel kasutatava tehnoloogia kohta. Need laevad on riigikaitselise otstarbega, nende üle ei tee Veeteede Amet ega Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalveamet haldusjärelevalvet ning teistel asutustel puuduvad ka piisavad teadmised nendel laevadel kasutatava tehnoloogia kohta ning nii mõnelgi juhul juurdepääsu õigus. Näitena võib tuua elektroonilise side seaduse (ESS), mille rakendamine on üldiselt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja tema valitsusasutuste korraldada, samas näeb ESS ette erandi Kaitseväele, kes korraldab asutusesiseselt ise Kaitseväele määratud raadiosageduste kasutamist ning kaitseminister kui valdkonna eest vastutav minister kehtestab Kaitseväe Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502 kasutamist ning kaitseminister kui valdkonna eest vastutav minister kehtestab Kaitseväe ainukasutuseks määratud raadiosageduste kasutamise korra ja tehnilised nõuded määrusega, mis peavad olema kooskõlas Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu põhikirja ja konventsiooni täiendavate raadioeeskirjadega (vt ESS § 21). Teeme ettepaneku jätta määruse kehtestajaks Vabariigi Valitsus või siis sarnaselt ESSiga lisada MSOSi uus paragrahv, mis käsitleb sõjalaeval või politseiasutuse laeval side- ja navigatsioonivahenditega seadistamise ja varustamise nõudeid ning samas paragrahvis antakse nii kaitseministrile kui ka siseministrile kui valdkondade eest vastutavatele ministritele õigus kehtestada määrusega oma valitsemisala asutuste valduses olevatel laevadel side- ja navigatsioonivahenditega seadistamise ja varustamise nõuded. 3. Eelnõu § 1 punktiga 96 lisatakse MSOSi § 45 uued lõiked 91‒94, mis muu hulgas käsitlevad § 45 lõikes 9 sätestatud loa taotlemist. Lõike 91 kohaselt peetakse veeliiklust takistavaks tegevuseks sealhulgas sukeldumist, õppust, laskeharjutust, miinitõrjetöid ja lõhkekeha kahjutustamist. Sukeldumiseks, miinitöödeks ja lõhkekeha kahjutustamiseks tuleb Veeteede Ametilt luba taotleda vähemalt üks tööpäev enne tegevuse algust, esitades kirjaliku taotluse, milles on kirjeldatud kavandatavat tegevust ning määratletud selle tegemise piirkond ja aeg (lõige 92). Õppuse ja laskeharjutuste korraldamiseks tuleb aga sarnane taotlus esitada vähemalt 20 tööpäeva enne tegevuse algust (lõige 93). Veeteede Amet annab loa või keeldub selle andmisest enne kavandatava tegevuse algust ning ei anna luba, kui kavandatav tegevus ohustab meresõiduohutust. Kehtiv MSOS ega eelnõuga § 45 lisatavad lõiked 92 ja 93 ei näe ette erandit riigikaitseseaduse ( RiKS) kohase kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra ega sõjaseisukorra ajal (uue RiKSi eelnõu kohaselt kaitseolukorra ajal) ega ka muud lahendust. Juhime tähelepanu, et MSOS kehtib ka siis, kui riigis on välja kuulutatud näiteks sõjaseisukord. Kavandatava regulatsiooni järgi peab Kaitsevägi taotlema Veeteede Ametilt miinitõrjetöödeks ja lõhkekeha kahjutustamiseks Veeteede Ametilt luba ka näiteks erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal ning Veeteede Ametil on õigus loa andmisest keelduda. RiKSi kohase üldise kaitsevalmiduse ajal (rahu ajal) on kavandatav regulatsioon piisav, kuid muudel juhtudel (sh Eesti Vabariigi vastu suunatud tegevuste puhul olukorras, kui erakorralist seisukorda või sõjaseisukorda ei ole veel välja kuulutatud, samuti hübriidohtude korral) peab seadus olema paindlikum, et tagada tõhus riigikaitse. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku muuta kavandatava lõike 92 sõnastust nii, et Kaitsevägi ei peaks taotlema miinitõrjetöödeks ega lõhkekeha kahjutustamiseks Veeteede Ametilt luba, vaid see asendatakse Kaitseväe ja Veeteede Ameti omavahelise kokkuleppe sõlmimisega, kuidas Kaitsevägi teavitab plaanitavast tegevusest ja millistel juhtudel Veeteede Amet võib keelata plaanitava tegevuse, arvesse peab olema võetud muu hulgas riigi julgeolekuohu hinnang, samas peab meresõiduohutus olema tagatud igal ajal. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Luik 2 (3) Jüri Luik Minister Malle Piirsoo 717 0177 [email protected] 3 (3)