Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seadus

Riigikantselei kuupäev digiallkirjas nr 5-1/19/4990 Eelnõu esitamine valitsuse istungile Esitame Vabariigi Valitsuse istungile kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Luik Minister (allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Prikk Kantsler Lisa: KVTS märkuste tabel (SK lisa 2) VV.doc KVTS SK lisa 1 (ps analüüs) VV.docx E-kutsed KVTS seletuskiri VV.doc E-kutsed eelnõu VV.docx Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502  EELNÕU 02.12 .2019 Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seadus § 1 . Kaitseväeteenistuse seaduse § 15 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1 ) Käesoleva seaduse alusel kaitseväekohustuslase kohta tehtud otsuse d ja muud dokumendid toimetatakse kaitseväekohustuslasele üldjuhul kätte elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ja saadetakse elektronposti aadressil [email protected] . (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib dokumendi kätte toimetada lihtkirjaga, väljastusteatega tähtkirjaga või muul haldusmenetluse seaduses ettenähtud viisil. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud viisil saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel dokumendi kättesaadavaks tegemisest arvates, kui pole tõendatud dokumendi varasem kättetoimetamine . ( 4 ) Kaitseväekohustuslane võib taotleda dokumentide kättetoimetamist muul viisil , kui on sätestatud käesoleva paragrahvi lõikes 1, esitades selleks vajalikud kontaktandmed. Sellisel juhul loetakse dokumendid kättetoimetatuks 14 päeva möödumisel dokumendi saatmisest, kui p ole tõendatud dokumentide varasem kättetoimetamine . ( 5 ) Kui dokumenti ei ole muul viisil võimalik kätte toimetada, võib dokumendi koostanud ametiasutus selle avaldada ametlikus võrgu väljaandes Ametlikud Teadaanded. “ . § 2. Käesolev seadus jõustub 2020. aasta 1. juunil . Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn 201 9 . a Algatab Vabariigi Valitsus Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 1 Kaitseväeteenistuse seaduse alusel kaitseväekohustuslase kohta tehtud otsuste ja muude dokumentide Eesti teabevärava eesti.ee kaudu kättetoimetamise põhiseaduspärasus I Sissejuhatus Eesti riigi sõjalise kaitse ettevalmistamise huvides on, et r iigikaitsekohustust kajastavad dokumendid jõuaksid kaitseväekohustuslasteni turvalise kanali kaudu ja võimalikult efektiivsel viisil. Sellistele tingimustele vastav at infovahetus t võimaldab riigi ja kodaniku vaheliseks suhtlus eks arendatud riigiportaal eesti.ee . Kaitseväeteenistuse seaduse (edaspidi KVTS ) alusel kaitseväekohus tus lase kohta tehtud otsus t e ja muude dokumentide k ättetoimetatuks lugemine 30 päeva möödumisel kättesaadavaks tegemisest arvates eeldab kavandat ava seadus e muudatus e põhiseaduspärasuse hindamist. I I Analüüsitav regulatsioon Kavandatud regulatsioonis nähakse ette, et k aitseväekohustuslase kohta KVTS alusel tehtud otsused j a muud dokumendid toimetatakse eelistatult kätte teabevärava www.eesti.ee kaudu . Selleks saadab dokumendi koostanud ametiasutus dokumendi isiku e- post i aadressile [email protected] . R egulatsioonis ettenähtud täht aja möödumisel ( eelnõus on selleks 30 kalendripäeva ) dokumendi isiku postkastis kättesaadavaks tegemisest arvates loetakse dokument kaitseväekohustuslas ele kättetoimetatuks . Kaitseväekohustuslase põhjendatud taotlusel või dokumendi koostaja muul kaalutlusel toimetatakse riigikaitsekohustust sisaldavaid dokumente kätte muu kanali kaudu või muul viisil. Kaitseväekohustus on Eesti kodaniku kohustus osaleda riigikaitses ja KVTS i s sätestatud toimingute tegemises. Kaitseväekohustuslased on KVTS i kohaselt kutsealused, reservis olevad isikud ning kaitseväekohustuse võtnud üle 18-aast ased isikud . Dokumendid, mida KVTS i alusel koostatakse ja kätte toimetatakse , on näiteks kutsealuse arvele võtmise teatis ning arstlikus komisjonis terviseseis undi hindamisel osalemise kutse , ajateenistusse kutsumisest vabastamise otsus, ajapikenduse andmise otsus , ajateenistuse kutse, õppekogunemise kutsed , sõjaaja ametikohale määramise teatised ning KVTSist tulenevad otsused või muud dokumendid , mi s tuleb seaduse kohaselt kätte toimetada . Soovitud olukorra saavutamiseks: t ehakse teabeväravas eesti.ee riikliku postkasti funktsionaalsuse arendu s, mille tulemusel tekib igale kaitseväekohustuslastele Eesti teabeväravas personaalne e- postkast ; t agatakse jätkuvalt võimalus eest i .ee postikasti saadetud dokumente isiku l ig apäevaselt kasutatavale isiklikule e-posti aadressile edasi suunata ning tellida teavitusi saabunud dokumentide kohta. II I Põhise aduspärasuse kontroll Riivatav põhiõigus Eesti põhiseaduse (edaspidi PS ) § 3 lõike 1 esimese lause kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. PSi § 11 esimeses lauses sätestatakse, et õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Kaitseväekohustuslastele Eesti teabevärava eesti.ee kaudu dokumentide kättetoimetatuks lugemine teatud aja möödudes kättesaadavaks tegemisest riivab PS §-s 12 l õike 1 lauses 1 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtet (võrdsuspõhiõigust) . Riivav m õju viidatud põhiõigus ele väljendub selles, et teatud l iiki haldusmenetluses osaleva te füüsiliste isikute grupi puhul määrab seadusandja , et riigiportaali kaudu edastatud dokumendid loetakse seaduses ettenähtud tähtaja möödudes kättetoimetatuks , mis kaudselt tähendab, et teatud füüsiliste isikute grupil on kohustus riigiportaali kasutamiseks . PS § - s 14 sätestatakse, et õ iguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus . R iivatavaks põhiõiguseks on selles paragrahvis sisalduv õigus menetlusele ja korraldusele , mis paneb seadusandjale kohustuse kehtestada õigusn ormid, mis tagavad isikule võimaluse kaitsta oma õigusi. Riive legitiimne eesmärk Riigikohtu praktika kohaselt tuleb PS § 12 lg 1 esimest lauset tõlgendada ka õigusloome võrdsuse tähenduses. Õigusloome võrdsus nõuab üldjuhul, et seadused ka sisuliselt kohtleks id kõiki sarnases olukorras olevaid isikuid ühtemoodi. Selles põhimõttes väljendub sisulise võrdsuse idee: võrdseid tuleb kohelda võrdselt ja ebavõrdseid ebavõrdselt. Kuid mitte igasugune võrdsete ebavõrdne kohtlemine pole võrdsusõiguse rikkumine. Keeldu kohelda võrdseid ebavõrdselt on rikutud, kui kaht isikut, isikute gruppi või olukorda koheldakse meelevaldselt ebavõrdselt. Meelevaldseks saab ebavõrdset kohtlemist lugeda siis, kui selleks ei leidu mõistlikku põhjust. Seega on s eadusandjal võimalik teatud isikute gruppi õigusloomes ebavõrdselt kohelda, kui selleks eksisteerib legitiimne eesmärk. Võrdsuspõhiõigus on piiratav igal põhiseadusega kooskõlas oleval põhjusel, tegemist on lihtsa seadusreservatsiooniga põhiõigusega . PS § 14 põhiõ igus korraldusele ja menetlusele on piiratav teise põhiõiguse või põhiseadusliku väärtusega kooskõlas oleva l põhjusel . PSi § 124 lõigetest 1 ja 2 tuleneb Eesti kodanikele kohustus osa võt ta riigikaitsest seaduses sätestatud alustel ja korras. Võrdsuspõhiõiguse ning põhiõiguse korraldusele ja menetlusele r iive eesmärk on tagada , et kaitseväekohustuslased oleksid teadlikud ja täidaksid PSi §-s 124 ettenähtud riigikaitsekohustus t . Eesti s õjalise kaitse ettevalmistami s e huvides on, et kõigile kaitseväekohustuslastele saadetavad avalik-õiguslik u riigikaitsekoh ustuse alast teavet sisaldavad dokumendid jõuaksid viivitusteta ja turvalises kanalis õigete inimesteni . S ellest sõltub reservarmeel põhineva riigikaitsesüsteemi tõhus toimimine . Riigi julgeolek on PS i põhimõtete kohaselt põhiseaduslikku järku õigus väärtus, mille kaitsmine annab legitiimse e esmärgi põhiõiguste piiramiseks. PS preambuli neljanda lõigu kohaselt on riigi esmane ülesanne sisemise ja välise rahu ning julgeoleku kaitsmine ühiskonnas. R iik peab kaitsma ühiskonda ja inimesi ka väljastpoolt tuleva ohu korral. Sellest riiklikust ülesandest tuleneb riigikaitsefunktsioon, mille korraldamise õiguslikud alused määrab kindlaks PS X peatükk. Riigikaitse on funktsioon, millest on PS § 124 lg 1 kohaselt kohustatud osa võtma Eesti kodanikud seaduses sätestatud alustel ja korras . Seega võib öelda, et riigi julgeolekut tuleb käsitleda põhiseaduslikku järku õigusväärtusena, sest seda eeldavad ja/või tagavad preambuli esimene, teine ja neljas osalause, § 1 lg 2 ning §-d 54, 55 ja 124–131. Ka Riigikohus on tuletanud PS-st riigi julgeoleku kui põhiseaduslikku järku õigusväärtuse: “Mitmetele Põhiseaduse normidele, eriti preambulale tuginedes võib järeldada, et riigi julgeolek on Põhiseaduse sätte ja vaimu kohaselt väärtus, mida saab tunnustada kui põhiõiguse piiramise legitiimset eesmärki.” ( RKPJKo 05.03.2001, 3-4-1-2-01, p 15; vrd ka RKÜKo 03.07.2012, 3-3-1-44-11, p 82). Riive proportsionaalsus Põhiõiguse riive on proportsionaalne, kui see on eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas. Ebaproportsionaalne on sobivuse mõttes abinõu, mis ühelgi juhul ei soodusta eesmärgi saavutamist . Vajalikkus tähendab, et määratletud eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid isikut vähem koormava abinõuga, mis on sama efektiivne kui esimene. Mõõdukus e proportsionaalsus kitsamas mõttes eeldab, et k aaluda tuleb ühelt poolt erineva kohtlemise kaudu sekkumise ulatu s t ja intensiivsust ning teis a lt eesmärgi tähtsust. Mida intensiivsem on põhiõiguse riive, seda mõjuvamad peavad olema riivet õigustavad põhjused . Analüüsitava r iive proportsionaalsuse hindamisel omab esmalt tähtsust asjaolu, et k ehtivas KVTS i s on kutsealustele ning reservis olevatele isikutele seatud kohustus esitada oma kontaktandmed ning nende muutumisest Kaitseressursside Ametit ( KRA ) ja Kaitseväge teavitada (§-d 40 ja 71). Seega on teavituskohustuse ga nähtud ette riigikaitsekohustusega isikutele kõrgendatud hoolsuskohustus riigiga suhtlemisel . T ähtsust omab ka asjaolu, et kui meessoost kodanik on saanud 17-aastaseks ning tema andmed kantakse kaitseväekohustuslaste registrisse, siis saadab KRA kaitseväekohustuslasena arvele võtmise teatise lihtkirjaga kutsealuse rahvastikuregistrijärgse elukoha aadressile. Arvele võtmise teatises antakse ülevaade kutsealuse õigustest ja kohustustest ning nimetatud teatisesse hakatakse lisata ma ka informatsioon i selle kohta, kuidas hakkab edaspidi KRA ja Kaitsevägi kodanikuga suhtlema ning temale dokumente ja teatisi kätte toimetama. Samuti lisatakse teatisesse soovitus tellida teabevärava eesti.ee teavitusteenus, et teave isikule saadetud dokumentide kohta jõuaks temani võimalikult kiiresti. K una KVTS i alusel koostatavad dokumendid on reeglina kohustava sisuga (nt kutsealusele väljastatavad arstlik u komisjoni kutsed, ajateenistuse kutsed, reservi arvatud isiku õppekogunemise kutsed) , ei ole h uvi nende kättesaamiseks alati kõrge ning märkimisväärne hulk adressaatidest ei soovi neid vastu võtta . Rakenduspraktika st nähtub , et kutsealuste ja reservis olevate isikute kontaktandmed on tihti aegunud või ebaõiged. A ndmete muut u misest ei ole Kaitseväge õigeaegselt teavitatud , mille tulemuseks on, et kutset ei saada kätte ning riigikaitsekohustust ei asuta täitma (nt õppekogunemisele ei ilmuta kohale ) . Näiteks esineb olukordi, kus ajateenistuse läbinud isikul tuvastatakse alles hiljem , õppekogunemisele kutse väljastamise käigus, et ta ei ole varasemalt märgitud postiaadressil enam kättesaadav. R akenduspraktikast Kaitsevägi saadab õppekogunemisele ilmumise kutse id ligikaudu 4000 reservis olevale isikule. 2017 . a astal oli õppekogunemise kutsete puhul adressa adini mittejõudmise osakaal 21,8 % ning 2018 . aastal 28 %. 2018. aastal saatis KRA menetlusdokumente paberkandjal kokku 11669, sh 3405 ettekirjutust, 7113 arstlikku komisjoni kutset ning 176 kutset väärteomenetluse algatamisega seonduvalt. Kätte toimetati allkirja vastu 12% dokumentidest. Menetlusdokumendina edastatud dokumentidest 80% jäeti postkasti ning KRA-le tagastati 8%. Peamised kutsete/kirjade tagastamise põhjused olid: isik ei ela antud aadressil ning isik viibib pikemat aega välismaal. Riigikaitsekohustuse täitmist puudutava rakenduspraktika käigus ilmnenud probleeme hinnates on Kaitseministeerium jõudnud järeldusele, et sellisel kujul teavituskohustus ning sellest sõltuvalt riigikaitsekohustust ettenägevate dokumentide kättetoimetamise süsteem enam ei toimi. Riigikaitsekohustuse eesmärke silmas pidades on hädavajalik seada kiiresti sisse turvalisem ja tõhusam suhtluskanal riigi ja kaitseväekohustuslaste vahel , mis võimaldaks ka kohustava sisuga dokument e õigetele isikutele viivitusteta kätte toimeta da . Reservarmeele ülesehitatud riigikaitse jaoks on kriitilise tähtsusega iga kaitseväekohustuslasega toimiva kontakti saavutamine ning selle kontakti hoidmine ajas , sest kõik vastava sõjalise väljaõppe saanud ning seejärel reservi arvatud isikud peavad olema riigile kättesaadavad. Sobivusest Sobivus e hindamiseks tuleb vaadata, kas riive soodustab eesmärgi saavutamist . Regulatsiooni muudatusega soovitakse seada kaitseväekohustuslastele riigiga suhtlemisel kõrgemad nõuded , nähes internetiajastule kohaselt suhtluse põhikanali na ette Eesti ametliku riigiportaali eesti.ee. Riigiportaal on turvaline riigiinfosüsteem , mis on arendatud riigi ja kodaniku vaheliseks ametlikuks suhtlus kanaliks ning võimaldab kasutaja autentimist. Põhiseadusest tulenev a l t saab riigikaitses osalemis e kohustus t pidada riigi seatud vastava kaalukusega kohustus eks , mis võimaldab isikuid teistest erinevalt kohelda. Kohustatute peamise s ihtrühma moodustava d kutsealused (17 − 27-aastased meessoost isiku d) ning reservis olevad isikud, kes peavad ka kehtiva regulatsiooni kohaselt olema riigiga kontaktis, et olla vajaduse korra l kättesaadavad . Kontakti saavutamine on võtmetähtsusega , et taga da riigi kollektiivsete huvide kaitse – riigi julgeolek . S ihtrühma vanuselist jaotust arvestades saab elektroonil ises kanalis suhtluse võimalust ja võimekust eeldada. Seda eeldust toetab järgnev statistika: Statistikaameti 2017. aastal tehtud uuringu kohaselt omas kodus internetiühendust 88% leibkondadest. Mobiilse internetiühenduse ga leibkondade osatähtsus on jõudnud 82%- ni . 16 − 54-aastastest kasutas internetti viimase kolme kuu jooksul 97%. Interneti kasutamine on pea 100%- line 16 − 24 - aastaste seas Ka 2016. aastal Turu-uuringute AS i läbiviidud sihtrühmapõhisest rahulolu-uuringust selgub, et kutsealuste ja ajateenistuse läbinud isik ud peavad eelistat u imaks suhtluskanaliks KRAga enne ajateenistusse astumist internetti. E-posti vahendusel eelistaks KRAga kindlasti suhelda 78% küsitletuist ning 35% eelistas kindlasti ning 42% mõningal määral suhelda riigiportaali kaudu . Suhtluse kindlaksmääratud kanalisse suunamise positiivseks küljeks on suurema selguse loomine kaitseväekohustuslastele selles osas, et riigikaitsekohustustest õigel ajal teada saamiseks piisab riigiportaali kaudu saadetud info jälgimisest. See on sobiv meede , arvestades asjaolu , et sihtrühma kuuluvad isikud on reeglina liikuva eluviisiga (nt töötavad või õpivad ajutiselt välisriigis), mistõttu nende kontaktandmed muutuvad pidevalt . Selline ühe kindla suhtluskanali kasutamine vähendab teatud määral ka isiku halduskoormust riigiga suhtlemisel. Riive proportsionaalsuse (mõõdukuse) hindamisel on oluline, et kavandatav regulatsioon arvestab ka eranditega ja praktikas ei piirdu haldusorganid üksnes elektroonilise kanali suhtlusega . Hea halduse põhimõttest tulenevalt on kaitseväekohustuslastele riigikaitsedokumentide kättetoimetamise menetlus kavandatud selliselt, et esmase teate saab k aitseväekohustuslane (kutsealune) p osti teel ning selles teates on k a kirjas, et edaspidi toimetatakse kutsed, teated jt riigikaitsedokumendid kätte juba teabevärava eesti.ee kaudu ja saadetakse elektronposti aadressile isikukood.eesti.ee. P õhjendatud juhul saab haldusorgan isikule teha kättet oimetamise viisi ja kanali jaoks erandi. Isikud, kel puudub regulaarse elektroonilise suhtluse võimalus , esitavad vastava taotluse, milles märgitakse kontaktaadress, millel isik on kättesaadav (nt isik viibib piirkonnas, kus puudub püsiv internetiühendus, mistõttu oleks selle isiku jaoks elektroonilise suhtluskanali pideva jälgimise kohustus ebamõistlikult koormav). Kui kaitseväekohustuslane on taotlenud dokumendi kättetoimetamist teabeväravasse eesti.ee esitamisest muul viisil , kohaldub regulatsioon, mille alusel loetakse dokument isikule kättetoimetatuks 14 päeva möödumisel dokumendi saatm isest, kui pole tõendatud dokumendi varasem kättetoimetamine . Sellisel juhul on isik oma taotlusega andnud nõusoleku olla kättesaadav sellelt kontaktaadressilt, mistõttu on põhjendatud haldusorgan i eeld us , et kaitseväekohustuslane saab sellele aadressile saadetud dokumendi kätte. Soovitud muudatusest tulenev teabeväravasse eesti.ee dokumentide esitamise puhul on n n „ü mberpööratud teavituskohustus ” , mis välistab ühtlasi olukorra, kus isik ei näe põhjust oma tegelikke kontakte edastada ega nende muutmisest teavitada, sest mitteedastamisega ei kaasne mõjusaid negatiivseid tagajärgi. Muudatuse tagajärjel peaks tõusma kaitseväekohustuslaste hoolsus riigiga suhtlemisel ja enda kohustustest teadasaamisel. Isik ise peab suutma reaalselt hinnata oma suhtluskanaleid ja nende jälgimise võimekust. Isikute võimaluseks jääb hinnata , kas nad soovivad kasutada teabevärava pakutavat teavitussüsteemi , mille s saadab teabevärav isikule soovi korral teavitusi tema postkasti saabunud dokumendi kohta . KRA annab isikule soovituse teavitussüsteemi kasutada. Haldusorgan peab kaalu m a dokumentide tegeliku kättesaamise tõenäosust, enne kui hakkab kaitseväek ohustuslasele määrama sunniraha, samuti väärteomenetluses enne rahatrahvi või aresti määramist. Samuti säilib teavitusmeetmena postiga arvele võtmise teatise saatmine, kui meesoost kodanik on saanud 17-aastaseks. Vastavas teatises märgitakse, millise kanali kaudu hakatakse edaspidi riigikaitselisi dokumente ja teatisi saatma. Käesolevaks aastaks on tõusnud üldharidus- ja kutse koolide arv, kus antakse riigikaitseõpetust , juba 156ni. Riigikaitseõpetus on oluline vahend tutvustamaks noortele eelseisvat kohustust osaleda riigikaitses ning sellega kaasneva id protseduure, mis tuleb läbida enne ajateenistusse asumist. Samuti tegeleb noorte teavitamisega KRA v ärbamiskeskus, mis viib koolides läbi infotunde ning teabepäevasid. Eesmärgiks jällegi noorte teadlikkuse tõstmine nii ajateenistusse asumisega kaasnevast kui ka võimaliku karjäärivaliku tegemiseks. Kokkuvõttes saab asuda seisukohale, et KVTS i s kavandatavad dokumentide kättetoimetamise korralduse ja menetlus e reeglid arvestavad isiku õig uste kaitse vajadust ning põhiõiguste riive on proportsionaalne . Riigikaitsevaldkonna dokumentide k ättetoimetamise kanalite ning viiside alternatiivid est Alternatiiv: valdkondlik infosüsteem Alternatiivide kaalumisel tuleb esmalt arvestada, et riigikaitse valdkonnas puuduvad soodustavad dokumendid, mille abil isikud valdkondlik ku infosüsteemi ( kaitseväekohustuslaste register) külastama „meelitada ” . Seega puudub võimalus „kaks ühes lahenduseks ” , st koos soodustusi andvate dokumentidega teavitada ka kohustava sisuga dokumentidest ( ä ärmuslikul juhul oleks võimalik piirata isikute võimalusi samas infosüsteemis teatavaid toiminguid teha enne , kui haldusorgani poolt talle saadetud kohustava sisuga dokumendid on vastu võetud ) . Kaitseväekohustuslaste registris on riigi väljastatud kohustava sisuga dokumendid . Teiseks tuleb arvestada, et e-rii gi keskne suundumus on ühtset lähenemist võimaldav suhtlus riigiga (n - ö „ü he rii gi” põhimõt t e kasutamine ka e-riigi s, täpsemalt riigiportaali teabevärav). Seega tuleb kaitseväekohustuslaste registri kõrval hinnata muid info edastamise viise ja kanaleid. Alternatiiv : e-postiga kättetoimetamine Dokumentide e -kirjaga saatmise puhul on oluline, et seda ei peeta kättetoimetamis e viis ina enam piisavalt ajakoha s e ks . E-kirjaga riigikaitsekohustus t est teavitamise puhul pole isik tuvastatav, mistõttu võivad tekkida vead nime ja isiku kokkuviimisel (puudub turvalisus) . Siinkohal tuleb lisaks arvestada, et ühe suure sihtrühma osa, st kutsealuste , puhu l j õuavad kontaktandmed KRAni peamiselt sideandmete päringu kaudu ( esmane kontakt kutsealusega , st teavitus, et ta on kantud kaitseväekohustuslaste registrisse, toimub olukorras , kus kutsealused ise ei teavita KRAd oma kontaktidest, sh e-posti aadressist). Lisaks tuvastamise probleemile kaasneb e -kirjaga saatmisel ebamõistlikult palju muid riske , mh selgus küsimuses , millal teave isikuni jõudis (nt postkast suunab seadistuste tõttu kirju ise rämpsposti, kirja postkasti jõudmise viivitused , isikul puudub dokumendi avamiseks vajalik tarkvara jne). Kuna h aldusmenetluse seaduse üldregulatsiooni kohaselt on e-kirjaga saadetud dokumendi kättetoimetamiseks vajalik isiku kinnitus dokumendi kättesaamise kohta, eeldab e-postiga saatmine isiku tahet dokument vastu võtta. Alternatiiv: paber kandjal dokumendi p ostiga kättetoimetamine Praegu kasutab KRA menetlusdokumendi teenust (nt arstliku komisjoni korduskutse te edastamiseks ). Menetlusdokumendi teenusega üritatakse dokumenti isikule kaks korda dokumendil märgitud postiaadressil kätte toimetada. Kui kättetoimetamine ebaõnnestub, jäetakse dokument pärast teist katset postkasti (veendumusega, et vastav adressaat on sellel aadressil kättesaadav). Postiljon peab KRAle tagastatavale väljastusteatele kirja panema kättetoimetamise katsed (esimese ja teise katse kuupäev ja kellaaeg) ning põhjused, mi k s dokumente ei olnud võimalik isikule kätte toimetada. Dokumentide kätte toimetamata jäämise põhjusteks on peaasjalikult aadress i andmete ebatäpsus, postkasti ligipääsmatus ja asjaolu, et isik või tema pereliikmed ei viibi kodus. Lisaks tuleb arvestada, et märkimisväärse osa KVTS i alusel koostatavate st dokumentidest moodustavad dokumendid, mis sisaldavad riigikaitsevaldkonna seisukohalt tundlikku infot, mistõttu ei ole paberkandjal saadetava info puhul piisavalt tagatud võimalus välistada info sattumist kolmandate isikute kätte. Al t e rnatiiv: ametiabi Hal dusmenetluse seadus võimaldab kättetoimetamisel kasutada ametiabi . Ametiabi põhimõtete kohaselt ei saa see olla regulaarne tegevus . A meti asutus ed ei saa ametiabile tuginedes oma ülesandeid pidevalt teis t ele asutustele täitmiseks anda. Keeruline on siinkohal hinnata ka seda , millises kättetoimetamiste faasis ja milliste haldusorganitega seonduvalt ametiabi kõne alla võiks tulla. Riigikaitsekohustuse st teavitamisel on regulaarselt kättetoimetamist vajavate dokumentide hulk väga suur. Alternatiiv: vahetu üleandmine allkirja vastu (nn letis) Dokumendi üleandmisega k ättetoimetamis t saab kasutada üksnes olukorras, kus isikuga on vahetu kontakt loodud. KRA annab sel viisil üle nt arst l ikus komisjonis terviseseisundi hindamisel osalenud kutsealusele ajateenistuse otsuse. Selline lahendu s ei toimi muude KVTS i s nimetatud dokumentide puhul. Alternatiiv: Ametlikes Teadannetes avaldamine KVTS i kohaselt on lubat ud Ametlikes Teadaannetes avaldamisega kättetoimetamine . Haldus menetluse üldregulatsiooni põhimõtete kohaselt saab seda vaid viimase võimalusena kasut ada nende isikute puhul, kellega mingil muul moel pole haldusorgan suutnud kontakti saada (HMS § 31 lg 1 p 2 sätestab eeldus e , et kõik muud viisid ei ole soovitud tulemust andnud) . Se etõttu kasuta b KRA seda kättetoimetamis e viisi kutsealuste puhul üksnes erandjuhtudel. Kuna kaitseväekohustuslastega suhtlemisel on lisaks turv alisusele (õige info peab jõudma õige inimeseni) määrav ka ajaline faktor (konkreetne isik peab osalema konkreetsel õppusel või i lmuma kindlal ajal ja konkreetsesse kohta ajateenistusse) , siis ei ole avaldamisega kättetoimetamine oma olemuselt reeglina sobilik. Muud riivatavad põhiõigused Informatsioonilise enesemääramise õigus Hea hal duse tava eeldab, et isikutel peab olema võimalikult suure l määra l võimalik kaasa rääkida riigiga suhtlemise viiside ( ja kanalite ) valikul . Sellest põhimõttest on kantud haldusmenetluse seaduse regulatsioon (nt põhimõt e, et isik peab saama taotluses valida kättetoimetamise viisi ) . S eda ideed kannab ka e-riigi harta , mis on koostatud just avaliku teenuse kasutaja vaatenurgast. E -riigis peaks l ähtekohaks olema põhimõte , et k ui isik seda soovib, peab ta saama ri igiga elektrooniliselt suhelda. Kavandatud muudatuste kontek stis tuleb küsimus ümber pöörata: kas ja millistel tingimustel tohib riik inimest kohustada endaga elektrooniliselt suhtlema ? Kas e-suhtlusest on saanud 201 9 . aastaks Eestis u u s t avasuhtlus ? M is saab neist inimestest, kes ei soovi osaleda e-riigis (seondub eneseväljendusvabaduse ja eraelu kaitsega) ? K as sellist lähenemist tuleb inimesele alati soovi korral võimaldada? Siin kohal peab riigi lähtekohaks olema tervikvaade („üks riik ” põhimõte) , mille kohaselt valikuvabadus ei tohiks sõltuda üksnes saadetava info sisust . Inimene kes on soodustusi/hüvesid loovate teenuste puhul valmis e-kanaleid kasutama , peaks olema riigile kättesaadav ka kohustusi kaasatoovate puhul. Menetlusreeglid, antud juhul kättetoimetamise reeglid , ei tohiks tekitada olukorda, kus isikutel tekib valikuvabadusel põhinev suhtlus riigiga küsimustes, mis on riigi toimimise seisukohalt hädavajalikud , sest riik peab suutma ka kohustusi oma kodanikele adresseerida. Riigikaitsest osavõtu kohustus on sellist laadi kohustus, mis eeldab isiku enda kõrgendatud suhtlusvalmidust ning vajadust näidata üles omapoolset kõrgemat hoolsust dokumentide kättesaamiseks . Tuginedes eespool väljatoodule, saab asuda seisukohale, et riig ikaitsekohustuse puhul ei ole võimalik tagada muude haldusmenetlustega samaväärset adressaadi valikul põhinevat kättetoimetamise viiside ja kanalite valikut . Riigiportaal eesti.ee on riigikaitseinfo edastamiseks efektiivne, piisavalt turvaline, lihtsat ja kiiret suhtlust võimaldav kanal õigete inimesteni jõudmise ks. Erandid on võimalikud isiku põhjendatud taotlusel ning ko hustus jälgida teabevärava kaudu saabuvat riigikai t se infot ei ole ebamõis t likult koormav , sest i sikul on võimalus tellida teavitusi riigiportaali saabunud dokumentide kohta. Sellega saab kodanik näidata üles omapoolset huvi ja hoolikat suhtumist oma riiki. IV Järeldus Kodanike r iigikaitse s osalemise kohustuse tähtsust ning kaitseväekohustuslaste sihtrühma arvestades on kohane eeldada riigiportaali kaudu suhtlemise võimalust ja võimekust . Kavandatud menetlusreeglid on paindlikud ning arvestavad vajalike erandite ga . Eelnevale tuginedes on k aitseväekohustuslaste põhiõiguste piirang põhiseaduspärane.