Kaitseministri 9. juuli 2018. a määruse nr 9 „Sõjaväerelvade, nende laskemoona ja lahingumoona käitlemise ning üleandmise kord“ muutmine

Siseministeerium 20.12.2019 nr 5-3/19/1422 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kaitseministri määruse kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks kaitseministri määruse „Kaitseministri 9. juuli 2018. a määruse nr 9 „Sõjaväerelvade, nende laskemoona ja lahingumoona käitlemise ning üleandmise kord“ muutmine“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Luik Minister Lisa: 20191114SöjaväerelvadeKäitlemMuutmSEL.docx 20191114SöjaväerelvadeKäitlemMuutm.docx Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502  Kaitseministri määruse „ Kaitseministri 9. juuli 2018. a määruse nr 9 „Sõjaväerelvade, nende laskemoona ja lahingumoona käitlemise ning üleandmise kord“ muutmine “ eelnõu SELETUSKIRI I Sissejuhatus Kaitseministri 9. juuli 2018. a määrus nr 9 „Sõjaväerelvade , nende laskemoona ja lahingumoona käitlemise ning üleandmise kord “ (edaspidi sõjaväerelvade käitlemise kord ) on kehtestat ud relvaseaduse (edaspidi RelvS ) § 3 lõike 7 alusel. Sõjaväerelvade käitlemise korra sisu määravad veel ka RelvSi § -s 83 48 ja § 83 49 lõike s 3 antud (viitelised) volitused . Sõjaväerelvade käitlemise korra muutmise eelnõu koostamise tingis vajadus sätestada käitlemise nõuded mehitamata õhusõiduki baasil ehitatud lahingumoonale ja relvasüsteemile (sõjarelvale) , sest nende käitlemine erineb vähesel määral muu lahingumoona ja muude sõjarelvade käitlemisest – ülesande täitmiseks on vaja sarnaselt mehitamata õhusõidukitega nendega lennata. Peale selle lisatakse nõue, kuidas võib ve dada õhutranspordiga sõjaväerelvi, nende laskemoona ja lahingumoona. Kaitseministri määruse „Kaitseministri 9. juuli 2018. a määruse nr 9 „Sõjaväerelvade, nende laskemoona ja lahingumoona käitlemise ning üleandmise kord“ muutmine“ eelnõu on ette valmistanud Kaitseministeeriumi st Malle Piirsoo ( [email protected] , tel 717 0177) . Eelnõu koostamise käigus konsulteeriti ka Kaitseväe esindajatega ning Kaitseväe Akadeemia juures tegutseva (sõjalise) terminoloogia komisjoniga . Keeletoimetus e on te inud Keeletoimetus OÜ . II Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõus on kolm punkti. Järgnevalt esitatakse ülevaade eelnõu sisust punktide kaupa. Punktiga 1 täiendatakse määruse § 38 uue lõikega 4, millega sätestatakse kuidas võib sõjaväerelvi, nende laske moona ja lahingumoona vedada õhusõidukiga. Kaitseväe , vähesel määral ka Kaitseliidu relvi veetakse peale maismaatranspordi ka õhutranspordiga, mistõttu on oluline sätestada, millistel tingimustel ja kuidas on lubatud sõjaväerelvi, nende laske moona ja lahingumoona õhusõidukiga vedada. Et sõjaväerelvade, nende laske moona ja lahingumoona vedu on üks nende käitlemise viisidest ning et nende käitlemise eest vastutavatel isikutel oleks lihtsam igapäevaselt korraldada relvade, laske moona ja lahingumoona käitlemist, lisataksegi sõjaväerelvade käitlemise korda viide kaitseministri 18. oktoobri 2019. a määruse le nr 20 „Kaitseväe lennundusmäärustik“ (edaspidi lennundusmäärustik ) , et käitlemise nõuded oleks id lihtsamini üles leitavad . Õ husõidukiga igasuguse ( sõjalise ) kauba vedu on Kaitseväe jaoks sätestatud lennundusmäärustik us : §-d ega 57‒60 on kehtestatud nõuded kaubaveole ja sellele, kuidas taotleda erandit 1944. aasta Chicago rahvusvaheli s e tsiviillennunduse konventsioon is (edaspidi Chicago konventsioon ) , täpsemalt Rahvusvahelise Lennutranspordi Assotsiatsiooni O htliku kauba regulatsioonid es (IATA DGR) sätestatust . Kaupa veetakse üldjuhul kooskõlas Chicago konventsiooniga ja NATO asjakohaste standardite ga . Sõjarelvad, nende laske moon ja lahingumoon võivad kuuluda kõikidesse kaubagruppidesse , olenedes nende omadustest ja kogusest. Näiteks tühjakslaaditud relvad ning lõhkeainet või kemikaale mitte sisaldav lahingumoon kuulub kaubagruppi A ; raskekuulipilduja laskemoon „12,7 x 99 mm cartridges M33/M17“ kaubagruppi C, kui neid on maksimaalselt 75 kg ühe pakkeühiku kohta ja need on nõuetekohaselt pakitud ; tankitõrje granaadid „84 mm grenade HEAT551“ kaubagruppi D. Kaubagruppi D kuuluvat kaupa on IATA DGRi kohaselt tsiviillennunduses kogusest olenemata keelatud vedada, välja arvatud juhul, kui selleks on riik andnud erandi ning teised riigid, mille õhuruumi läbitakse , ja sihtriik seda lubavad ning samuti on nõus sellega õhusõiduki valdaja (kui õhusõiduk ei kuulu Kaitseväele). Oluline on märkida, et kuigi eelnõus viidatakse mitmel korral lennundusmäärustikus kehtestatud nõuetele, mis muidu Kaitseliidule ja Välisluureametile ei kohaldu, siis sõjaväerelvade käitlemise korras viidatuna kohalduvad need nõuded ka Kaitseliidule ja Välisluureametile. Järgides hea d õigusloome tava , ei ole neid nõudeid sõjaväerelvade käitlemise korras uuesti välja kirjutatud, vaid neile on lihtsalt viidatud. Punktiga 2 asendatakse § 62 pealkirjas sõna „kasutamise“ sõnaga „käitlemise“ . Tegemist on pigem normitehnilise muudatusega, et ühtlustada selles paragrahvis kasutatud termineid. Sõjaväerelvade käitlemise korras on § 62 pealkirjas kasutatud terminit „kasutamine“, kuid paragrahvi tekstis seda enam kasutatud ei ole, vaid on räägitud käitlemi sest . Kuna „kasutamine“ on üksnes üks käitlemise viisidest, siis korrektsem on kasutad a sõna „käitlemine“, sest paragrahvis käsitletakse käitlemist üldiselt, mitte ainult harjutusrelva kasutamist . Punktiga 3 lisatakse sõjaväerelvade kasutamise korda 13 1 . peatükk , mis koosneb neljast paragrahvist (§ -d 62 1 ‒62 4 ), mis käsitle vad õ huründemoona, mehitamata lahinguõhusõiduki ja sihtmärgiks olev a mehitamata õhusõiduki käitlemist. Punktiga 3 sätestatav on pigem tulevikku vaatav, sest õ huründemoona ja mehitamata lahinguõhusõiduk eid Kaitseministeeriumi valitsemisala asutustel veel ei ole. Samas ei ole välistatud, et mõni Eestis viibivatest liitlasriikidest ei võta mõnda neist oma relvastusena kaasa Eestisse sõjaväelisele väljaõppele tulles või viibides Eestis e FP raames , mistõttu on oluline, et ka õhuründemoona ja mehitamata lahinguõhusõiduki te käitlemine oleks reguleeritud. Oluline on märkida, et lennundusmäärustik ei reguleeri õhuründemoona, mehitamata lahinguõhusõiduki või üksnes sihtmärgiks oleva mehitamata õhusõiduki käitlemist , sest neid ei loeta õhusõidukiks , vaatamata sellele, et need on valmistatud mehitamata õhusõiduki baasil või muul põhjusel . Õhuründemoon on mehitamata õhusõiduki baasil sõjaliseks otstarbeks konstrueeritud ja valmistatud seade, mis kannab lahingumoona, mida ei saa seadme küljest täielikult eemaldada ( ingl k loitering munition ; uus § 62 1 lõige 1) . See tähendab, et tegemist on mehitamata õhusõiduki baasil valmistatud seadmega, mis on ü hekordse kasutusega ja mis kanna b lahingumoona sihtmärgile , se al juures ise hävides. Veel võib seda kirjeldada, et t egu on lendkehaga, mis piltlikult öeldes otsekui varitseb oma saaklooma . Rahva hulgas on see tuntud kui kamikaze -droon . Õhuründemoona näiteks on Fire Shadow, Orbiter-1K. Märkus ena, et i ngliskeelsele terminile loitering munition eesti keeles vastet otsides ja uue termini kasutusele võtmiseks konsulteeriti Kaitseväe Akadeemia juures asuva terminoloogia komisjoniga. Võrreldes komisjoni pakutud terminiga – varitsev õhuründemoon , on terminit mugandatud ja jäetud ära sõna „varitsev“, sest seda ei hakata suure tõenäos usega kasutama ( s t igapäevasesse kõnekasutusse jääks ainult „õhuründemoon“ ), mistõttu leiti, et termini laialdase ja ühesuguse kasutamise tagamiseks on parem kohe võtta kasutusele termin, mis eesmärki täidaks. Vastasel juhul hakataks kasutama ingliskeelset terminit, mis eesti keele arengu ja säilimise kontekstis o leks taunitav. Õhuründemoona käideldakse sõjaväerelvade käitlemise korras lahingumoonale sätestatud nõuete kohaselt (§ 62 2 ). See tähendab, et õhuründemoona soetatakse, hoitakse, toimetatakse edasi, veetakse, võõrandatakse, valmistatakse ja hävitatakse sarnaselt muu lahingumoonaga . Võrreldes muu lahingumoonaga lisandub õhuründemoona puhul ühe käitlemis viisina ka sellega lendamine. Tavaliselt lendamise harjutamise ajal lennatakse sellega nii, et lõhkeaine (nn lõhkepea) on õhuründemoonast eemaldatud kas täielikult või osali selt (olenedes moona ehitusest). Kuna õhuründemoon on sõjalise otstarbega, siis sellega võib lennata, sealhulgas harjutada lendamist ainult eraldatud õhuruumis (§ 62 4 lõige 1) , see tähendab, et konkreetne õhuruumi osa on suletud tsiviilkasutuses õhusõidukitele ja need suunatakse sellest õhuruumi osast mööda . Suure tõenäosusega harjutatakse sellega lendamist kuni 500 jala (152 meetri) kõrguseni, ent kui õhuründemoon on valmistatud II või III kategooriasse kuuluva mehitamata õhusõiduki baasil, siis võib olla vaja harjutada lendamist kõrgemal, et imiteerida tegelikku lahinguolukorda. Kehtestatavate nõuete eesmärk on tagada üldi n e lennuohutus. Õhuründemoonaga lendamiseks, sealhulgas lendamise harjutamiseks peab isikul olema läbitud sarnaselt kaugpilootidega asjakohane koolitus. Kohustuslik on läbida seda liiki kvalifikatsioonitaseme koolitus, mis kohalduks siis, kui tegemist oleks mehitamata õhusõidukiga. Õhuründemoona käitlejal peab lendamise õiguse saamiseks olema läbitud mehitamata õhusõiduki I või II kvalifikatsioonitaseme koolitus, olenedes õhuründemoona keerukusest (§ 62 4 lõige 3). Selleks, et õhuründemoonaga saaks lennata või seda harjutada, peab olema täidetud ka teine tingimus – õhuründemoona omaval üksusel peab olema koostatud lendamiseks standardtegevusjuhend ( edaspidi STJ ; § 62 4 lõige 2). STJ tuleb kooskõlastada õhuväega kui struktuuriüksusega , kelle ülesan ne on Kaitseväes lennundustegevust korraldada . Mehitamata lahinguõhusõiduk on mehitamata õhusõiduki baasil sõjaliseks otstarbeks konstrueeritud ja valmistatud relvasüsteem, mis on ette nähtud relvaplatvormi kandmiseks või lahingu moona sihtmärgile toimetamiseks ( ingl k unmanned combat aerial vehicle ; uus § 62 1 lõige 2). See tähendab, et võrreldes õhuründemoonaga on tegemist mehitamata õhusõiduki baasil valmistatud süsteemiga, mis pärast ülesande täitmist ei hävi ja mida saab kasutada korduvalt. Kuigi süsteemi nimi eeldab justkui, et tegemist oleks õhusõidukiga, siis pärast arutelusid jõuti järeldusele, et vaatamata sellele, et sellele süsteemile kohaldatakse ka teatud lennundusseaduse nõudeid, on tegemist siiski pigem sõjarelvaga (relvasüsteemiga), sest sellele on püsivalt kinnitatud relvaalus ja muud relvadele iseloomulikud osad (nt päästik) ning seda kasutatakse kui käsitulirelva või raskerelva, tavapärase relvaga võrreldes on kasutaja lihtsalt relvast eemal ning on sellega ühenduses üksnes juhtpuldi või juhtimiskeskuse abil . Mehitamata l ahinguõhusõiduk peab vastama mehitamata õhusõidukile kehtestatud lennukõlblikkus e nõuetele (§ 62 3 lõige 1) . Need nõuded on kehtestatud lennundusmäärustiku 2. peatüki 2. jaos. Muu hulgas tuleb lennukõlblikkust ka kontrollida, kui see on nõutud seda tüüpi mehitamata õhusõidukil, mille baasil on mehitamata lahinguõhusõiduk konstrueeritud ja valmistatud. Peale selle peab mehitamata lahinguõhusõiduki küljes olevaid relvi käitlema samamoodi nagu muid sõjarelvi , mille ga need sarnanevad (käsituli - või raskerelvad). Mehitamata lahinguõhusõiduk i kui sõjarelva (relvasüsteemi) andmed tuleb kanda sõjaväerelvade registrisse (§ 62 3 lõige 2). Nii nagu mehitamata lahinguõhusõiduki nimetuski juba viitab, on tegemist sõjalise otstarbega süsteemiga, mistõttu ei ole võimalik selle sõjarelva andmete kandmine teenistus- ja tsiviil relvade registri tsiviilrelvade registriossa . Sest juhul, kui see sõjarelv demilitariseeritakse, muutub see põhimõtteliselt lennuvahendiks ja seda käsitletakse kui mehitamata õhusõidukit, millele kohaldatakse lennundusseaduses (mitte relvaseaduses) sätestatud nõudeid. Nagu õhuründemoona puhul, peab olema täidetud kolm tingimust, et mehitamata lahinguõhusõidukiga lennata võiks. Nõuded kehtestatakse lennuohutuse tagamiseks ning n eed on järgmised : 1) mehitamata lahinguõhusõidukiga võib lennata ja harjutada lendamist ainult eraldatud õhuruumis (§ 62 4 lõige 1); 2) lendamiseks ja lendamise harjutamiseks peab olema koostatud STJ, mille on õhuvägi kooskõlastanud (§ 62 4 lõige 2); 3) i sik, kes lendab või harjutab lendamist mehitamata lahinguõhusõiduki ga, peab olema läbinud mehitamata õhusõiduki I ‒ I V kvalifikatsioonitaseme koolituse, olenedes sellest, millisesse kategooriasse kuulu b mehitamata õhusõiduk, mille baasil relvasüsteem konstrueeritud ja ehitatud on (§ 62 4 lõige 3) . Sihtmärgiks olev mehitamata õhusõiduk on mehitamata õhusõiduk Euroop a Parlamendi ja nõukogu määruse 2018/1139 ( mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühisnorme ja millega luuakse Euroopa Liidu Lennundusohutusamet ) tä henduses , kuid mida ei kasutata muul juhul, kui ainult sihtmärgina sõjaväerelvaga laskmise harjutamisel (§ 62 1 lõige 3) . Need õhusõidukid võivad põhimõtteliselt kuuluda mistahes kategooriasse, kuid üldjuhul on need s ii ski I kategooria mehitamata õhusõidukid. Samuti peaksid need ole ma relvasüsteemide radaritele ja vaatlusseadmetega nähtavad. Sihtmärgiks olevat mehitamata õhusõidukit ei registreerita kaitselennunduse õhusõidukite registris, mistõttu sellele ei kohaldata lennundusmäärustikku. Vaatamata selle on siiski oluline sätestada lennuohutuse tagamiseks teatud nõuded sellise mehitamata õhusõidukiga lendamisele ja lendamise harjutamisele. Sarnaselt mehitatud lahinguõhusõiduki ja õhuründemoonaga võib s ihtmärgiks olev a mehitamata õhusõiduk iga lennata ja harjutada lendamist kolme tingimuse täitmise korral , et tagada lennuohutus . Tingimused on järgmised : 1) lennata ja lendamist harjutada võib ainult eraldatud õhuruumis (§ 62 4 lõige 1) ; 2) neid omaval üksusel peab olema koostatud lendamiseks ja lendamise harjutamiseks STJ, mis on kooskõlastatud õhuväega (§ 62 4 lõige 2); 3) i sik, kes lendab või harjutab lendamist sihtmärgiks oleva mehitamata õhusõidukiga, peab olema läbinud mehitamata õhusõiduki I või II kvalifikatsioonitaseme koolituse (§ 62 4 lõige 3) . III Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul puudub kokkupuude Euroopa Liidu õigusega. IV Määruse mõju Eelnõukohase määruse kehtestamine ei muuda sõjaväerelvade käitlemise põhimõtteid. Kuna õhuründemoona ja mehitamata lahinguõhusõiduki käitlemine nõuab võrreldes muude sõjaväerelvade ja lahingumoona käitlemisega teistsugust käitlemist, siis eelnõuga need vajalikud nõuded kehtestataksegi. Praegu Kaitseministeeriumi valitsemisalas sellised relvad ja lahingumoon puuduvad, seega peab Kaitsevägi kui tõenäoliselt olulisim sellist liiki lahingumoona ja sõjarelva valdaja tulevikus koostama STJ-id. Kui selline lahingumoon või sõjarelv soetatakse, on vaja koolitada neid tegevväelasi, kes hakkavad nendega lendama. Koolitamist vajavate isikute arv ei ole teada (sest sellist liiki sõjarelva ega lahingumoona ei ole veel soetatud). Pärast määruse jõustumist peavad aga need üksused, kelle relvastusse kuuluvad ka raskerelvad, koolitama neid tegevväelasi, kelle ülesan ne on lennutada sihtmärgiks olevaid mehitamata õhusõidukeid. Koolitust vajavate tegevväelaste arv ei ole teada. Samuti peab see üksus koostama STJ. Viimane on ühekordne tegevus, sest STJ ei koostata igaks lennutamise korraks eraldi, vaid on üks n ii n imetatud keskne standard. Hiljem uuendatakse seda vastavalt vajadusele (näiteks siis, kui võetakse kasutusele mõni uus relv). Kaitseministeeriumi valitsemis alas ei muutu määruse eelnõu jõustamisel ülesannete ja õiguste jaotus. V Määruse rakendamisega seotud tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Määruse rakendamisega seotud tegevusi on kaks: 1) STJ koostamine nendes üksustes, ke lle valduses on õhuründemoon a , mehitamata lahinguõhusõiduk it või sihtmärgiks olevaid mehitamata õhusõidukeid; 2) õhuründemoona, mehitamata lahinguõhusõiduki või sihtmärgiks oleva mehitamata õhusõiduk i käitleja (lennutaja) koolitamine. Esimene on ühekordne tegevus ning selle koostamine ei too endaga kaasa kulu ega sellest tegevusest laeku tulu riigieelarvesse. Teisena nimetatud koolituse ga võib tekkida kulu, kui tegevväelane saadetakse koolitusele väljapoole Kaitseväge. Kuna koolitust vajavate tegevväelaste arv ei ole teada, nagu ka see, kas plaanitakse isikud saata koolitusele väljapoole Kaitseväge, ei ole võimalik kulu välja arvutada . Riigile ei too määruse rakendamine lisakulusid. Kõik vajalikud kulutused jäävad riigieelarve j a Kaitseliidu eelarve piiresse. VI Eelnõu terminoloogia Eelnõus on kasut usele võetud kolm uut terminit – õhuründemoon, mehitamata lahinguõhusõiduk ja sihtmärgiks olev mehitamata õhusõiduk. Vt täpsemalt seletuskirja eelnõu punkti 3 selgitus t . V I I Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras . V I II Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitat akse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Siseministeeriumile ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning arvamuse esitamiseks Kaitseväele, Kaitsel iidule ja Välisluure ametile. EELNÕU 1 0 .1 2 .2019 KAITSEMINISTER MÄÄRUS 201 9 . a Kaitseministri 9. juuli 2018 . a määruse nr 9 „ Sõjaväerelvade, nende laskemoona ja lahingumoona käitlemise ning üleandmise kord “ muutmine Määrus kehtestatakse relvaseaduse § 3 lõike 6 alusel. Kaitseministri 9. juuli 2018. a määrus es nr 9 „Sõjaväerelvade, nende laskemoona ja lahingumoona käitlemise ning üleandmise kord“ tehakse järgmised muudatused : 1 ) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Sõjaväerelva, laskemoona ja lahingumoona veetakse õhusõidukiga lennundusseaduse § 7 2 lõike 3 alusel kehtestatud määruses sätestatud nõuete kohaselt.“; 2 ) paragrahvi 62 pealkirjas asendatakse sõna „kasutamise“ sõnaga „käitlemise“; 3 ) määrust täiendatakse 13 1 . peatükiga järgmises sõnastuses: „ 13 1 . peatükk Õ huründemoon a, mehitamata lahinguõhusõiduk i ja sihtmärgiks olev a mehitamata õhusõiduk i käitlemine § 62 1 . Õ huründemoon , mehitamata lahinguõhusõiduk ja sihtmärgiks olev mehitamata õhusõiduk (1) Õ huründemoon on mehitamata õhusõiduki baasil sõjaliseks otstarbeks konstrueeritud ja valmistatud seade, mis kannab l ahingumoona, mida ei saa seadme küljest täielikult eemaldada . (2) Mehitamata lahinguõhusõiduk on mehitamata õhusõiduki baasil sõjaliseks otstarbeks konstrueeritud ja valmistatud relvasüsteem , mis on ette nähtud relvaplatvormi kandmiseks või lahingumoona sihtmärgile toimetamiseks. ( 3 ) Sihtmärgiks olev mehitamata õhusõiduk on mehitamata õhusõiduk Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2018/1139, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühisnorme ja millega luuakse Euroopa Liidu Lennundusohutusamet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 2111/2005, (EÜ) nr 1008/2008, (EL) nr 996/2010, (EL) nr 376/2014 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2014/30/EL ning 2014/53/EL ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 552/2004 ja (EÜ) nr 216/2008 ning nõukogu määrus (EMÜ) nr 3922/91 (ELT L 212, 22.08.2018, lk 1‒122) tähenduses , kuid mida ei kasutata muul juhul, kui ainult sihtmärgina sõjaväerelva ga laskmise harjutamisel . § 62 2 . Õ huründemoona käitlemine Õ huründemoona käideldakse käesolevas määruses lahingumoonale kehtestatud nõuete kohaselt . § 62 3 . Mehitamata lahinguõhusõiduki käitlemine (1) Mehitamata lahinguõhusõiduk peab vastama lennundusseaduse § 7 2 lõike 3 alusel kehtestatud määruses mehitamata õhusõidukile sätestatud lennukõlblikkusnõuetele ja käesolevas määruses sõjaväerelvale kehtestatud nõuetel e . (2) Mehitamata lahinguõhusõiduk tuleb registreerida sõjaväerelvade registris. § 62 4 . Õ huründemoona , mehitamata lahinguõhusõiduki ja sihtmärgiks oleva mehitamata õhusõiduki ga lendamine (1) Õ huründemoona , mehitamata lahinguõhusõiduki ja sihtmärgiks oleva mehitamata õhusõidukiga võib harjutada lendamist ning sihtmärgiks oleva mehitamata õhusõidukiga lennata ainult eraldatud õhuruumis . (2) Õ huründemoona , mehitamata lahinguõhusõiduki või sihtmärgiks oleva mehitamata õhusõidukiga l endamiseks ja selle harjutamiseks peab üksusel olema koostatud standardtegevusjuhend , mis kooskõlastatakse struktuuriüksusega, kelle ülesan ne on korraldada lennundustegevust Kaitseväes . ( 3 ) Isik, kes lendab või harjutab lendamist õhuründemoona , mehitamata lahinguõhusõiduki või sihtmärgiks oleva mehitamata õhusõidukiga, peab olema läbinud mehitamata õhusõiduki I või I I kvalifikatsioonitaseme koolituse , mehitamata lahinguõhusõiduki korral ka III või IV kvalifikatsioonitase me koolituse , kui õhusõiduk kuulub III kategooriasse. “. Jüri Luik Kaitseminister Kristjan Prikk Kantsler