Rahandusministeerium 13.11.2019 nr 5-3/19/4547
Justiitsministeerium
Sotsiaalministeerium
Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks
Kaitseministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks kaitseministri määruse "Kaitseministri
määruste muutmine ja kehtetuks tunnistamine seoses Seli Tervisekeskuse
ümberkorraldamisega" eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jüri Luik
Minister
Lisa: 0411 Seli KM määrused EN.docx
0411 Seli KM määrused SK.docx
Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 /
[email protected] / www.kaitseministeerium.ee
Registrikood 70004502
04 . 1 1 .2019 Kaitseministri määruse „Kaitseministri määruste m uutmin e ja kehtetuks tunnistamine seoses Seli Tervisekeskuse ümberkorraldamisega “ eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse kaitseväeteenistuse seaduse § 193 lõike 4, Vabariigi Valitsuse seaduse § 43 lõike 5 ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 52 lõike 2 2 alusel . Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Kaitseministeeriumi kaitseväeteenistuse osakonna tervishoiunõunik Mari-Ann Lõõnik (e-post:
[email protected] ). Eelnõu normitehnilise kontrolli tegi õigusosakonna jurist Kati Lõbu (e-post
[email protected] ). Keeletoimetuse tegi Anu Rooseniit (
[email protected] ) . Eelnõuga muudetakse kaitseministri 15 . märts i 2013. a määrus t nr 14 „ Kaitseväelase ja asendusteenistuja tervishoiuteenuste, meditsiiniseadmete, ravimite ja raviga seotud kulu katmise tingimused, ulatus ja kord “ ning 16. septembri 2014. a määrust nr 23 „Taastu sravi osutamise ulatus ja kord“. K ehtetuks tunnistatakse kaitseministri 24 . septembri 2004 . a määrus nr 14 „ Seli Tervisekeskuse põhimäärus“. Eelnõus sätestatud muudatused on seotud Kaitseministeeriumi hallatava riigiasutuse Seli Tervisekeskus ümberkorraldamisega . Kaitseministri 18. oktoobri 2019 käskkirja nr 313 „ Seli Tervisekeskuse ümberkorraldamine“ (edaspidi ümberkorraldamisotsus ) kohaselt lõpetatakse alates 1. jaanuarist 2020. a Seli Tervisekeskuse tegevus eraldiseisva asutuse na ning see ühendatakse Kaitseväega . Kaitseväe toetuse väejuhatuse (edaspidi toetuse väejuhatus ) struktuuris ja koosseisus moodustatakse uus allüksus, mis jätkab taastusravi osutamist kaitseväelastele . T ervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 52 lõike 2 1 punkti 4 kohaselt rahastatakse riigieelarvest Kaitseministeeriumi kaudu ka okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse § 2 lõigetes 1 ja 2 ning § 4 lõikes 1 nimetatud isiku (edaspidi represseeritud isik ) taastusravi , kuid nimetatud ülesande täitmine korraldatakse edaspidi rahalise toetuse maksmise kaudu. Seoses asutuse ümberkorraldamisega on vaja kehtetuks tunnistada Seli Tervisekeskuse põhimäärus ja viia muudatused määrustesse, mis reguleerivad taastusravi osutamise korraldust Kaitseministeeriumi valitsemisalas . Eelnõu on seotud kaitseministri määruse „Riigikaitse valdkonna toetamise tingimused ja kord“ eelnõuga ( EIS-i toimik nr 19-1031 ). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb neljast paragrahvist. Paragrahvi ga 1 muudetakse kaitseministri 15 . märts i 2013. a määrus t nr 14 „ Kaitseväelase ja asendusteenistuja tervishoiuteenuste, meditsiiniseadmete, ravimite ja raviga seotud kulu katmise tingimused, ulatus ja kord “ , mis reguleerib kaitseväelastele ja asendusteenistujatele vajalike tervishoiuteenuste osutamist . Ke htiv määrus näeb ette, et kaitseväelastele tagatakse üldarstiabi ja hambaravi osutamine ning vajalike meditsiiniseadmete väljastamine Kaitseväe meditsiinikeskustes . Kaitseväe korralduse seaduse § 35 2 kohaselt võib Kaitseväes osutada üldarstiabi , Kaitseväe kiirabi ja haiglavälist eriarstiabi . Eria rstiabi osutab Kaitseväes to etuse väejuhatuse tervisekeskus , mistõttu ei ole sõna „meditsiinikeskus“ kasutamine antud määruses korrektne. Tegelikkuses puudub ka vajadus määruse tasemel reguleerida , milliste allüksuste kaudu on erinevate tervishoiuteenuste osutamine Kaitseväes täpsemalt korraldatud . Piisab sellest, kui määruse kohaselt tagatakse kaitseväelastele vajalike tervishoiuteenuste osutamine ja meditsiiniseadmete väljastamine Kaitseväe s . P unktiga 1 muudetakse määruse § 4 lõiget 1 ja sätestatakse, et kaitseväelastele vajalike tervishoiuteenuste osutamine ja meditsiiniseadmete väljastamin e tagatakse Kaitseväe s . Seega hõlmab ee lnõu s toodud sõnastus peale üldarstiabi ja hambaravi ka muid Kaitseväes osutatavaid tervishoiuteenuseid , sh taastusravi. Seli Tervisekeskus jätkab alates 1. jaanuarist 2020. a kaitseväelastele vajaliku taastusravi osutamist toetuse väejuhatuse tervisekeskuse allüksusena , mistõttu jäetakse määruse tekstist välja ka sõna „meditsiinikeskus“. Punktis 2 muudetakse määruse § 8 lõiget 1 , millest jäetakse samuti välja sõna „meditsiinikeskus“. Kaitseväelase le Kaitseväes osutatud tervishoiuteenuste ning väljastatud meditsiiniseadmete ja ravimite kulu kaetakse Kaitseväe eelarvest. Paragrahviga 2 muudetakse kaitseministri 16 . septemb ri 201 4 . a määrust nr 23 „ Taastusravi osutamise ulatus ja kord “. Seli Tervisekeskuse ü mberkorraldami s e eesmär k on tõhustada Kaitseväele vajalikku meditsiinilist toetust. Kaitseväe ülesan ne on valmistuda sõjaliseks riigikaitseks ning isikkoos seisu töö- ja võitlusvõimelisuse säilitamiseks peab ka taastusravi olema vajaduse korral maksimaalselt kättesaadav . Kaitseväe allüksusena jätkatakse edaspidi raviteenuste osutamist ainult kaitseväelastele ja teenistusülesannete täitmisel vigastada saanud isikutele. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 52 lõike 2 1 punktis 4 on loetletud sihtrühmad , kelle taastusravi rahastamine on ette nähtud riigieelarvest Kaitseministeeriumi kaudu . Nende hulka kuuluvad ka represseeritud isik ud, kes ei ole otseselt seotud riigikaitse valdkonnaga, kuid vabade ravikohtade olemasolul on ka ne i le seni võimaldatud taastusravi Seli Tervisekeskuses . Represseeritud isikutele taastusravi osutamine ei ole seotud riigi sõjaliseks kaitseks valmistumisega, mistõttu Kaitseväe ga ühendamisel ei osutata Seli Tervisekeskuses enam represseeritud isikutele raviteenuseid. Kaitseministeerium i eelarvest jätka takse siiski ka edaspidi represseeritud isikute toetamist , kuid raviteenuste pakkumise asemel makstakse tervise taastamise ks rahalis t toetus t . Punktiga 1 muudetakse määruse § 2 lõikeid 2 1 ja 3, mis käsitlevad taastusravi osutamist teenistuskohustuse täitmise tõttu vigastada saanud Kaitseliidu tegevliikmele ning represseeritud isikutele . Eelnõu s toodud sõnastuse kohase lt on § 2 lõikes 2 1 sõnad „ Seli Tervisekesk uses“ asendatud sõnaga „Kaitseväes“ ning ühtlasi on korrigeeritud viidet volitusnormile, mille alusel toimub Kaitseliidu tegevliikme puhul ettenähtud ravikulude hüvitamine. Kehtivas sättes on viidatud Kaitseliidu seaduse § 64 lõikele 5, kuid tegelikkuses on vastav määrus kehtestatud § 64 lõike 3 alusel. Teenistuskohustuse täitmise tõttu vigastada saanud Kaitseliidu liikmetel on ka edaspidi võimalik saada vajaduse korral taastusravi Kaitseväes, kuna tegemist on Kaitseliidu seaduses sätestatud tagatiste saamiseks õigustatud isikutega. Eelnõu ga muudetava § 2 lõike 3 kohaselt ei osutata represseeritud isikutele taastusravi Kaitseväes , vaid nähakse ette selleks toetuse andmine Kaitse ministeeriumi eelarvest . Eestis on üle 8000 represseeritud isiku , kellest on Seli Tervisekeskuses pakutud taastusravi võimalust kasutanud keskmiselt 400 isikut aastas, mis on vaid väike osa õigustatud sihtrühmast. Raviteenuste ka sutamis t on tõenäoliselt olulisel määral mõjutanud Seli Terv isekeskuse asukoht (Rapla maakonnas ) ja transpordi võimaluse puudumine . Seega suurendab r ahaline toetus represseeritud isikutele suunatud toetusmeetme kättesaadavust, kuna toetuse saajal on võimalik seda kasutada taastusraviks enda jaoks sobivas asukohas tegutsevate teenuseosutajate juures või muul viisil oma tervise taastamiseks (nt vajalike ravimite soetamiseks ). Represseeritud isikutele antakse taastusravi eesmärgil toetust ulatus es ja kor ras, mis kehtestatakse riigieelarve seaduse § 53 1 lõike 1 alusel kaitseministri määrusega „ R iigikaitse valdkonna toetamise tingimused ja kord “ . Kaitse-eelarvesse planeeritud toetus (kokku 90 000 eurot) on samaväärne kuludega, mis on Seli T ervisekeskuse eelarves olnud otseselt seotud represseeritud isikutele taastusravi osuta misega. Plaani järgi oleks toetuse suuruseks maksimaalselt 150 eurot ühe isiku kohta aastas. T egemist on täiendava meetmega lisaks Sotsiaalkindlustusameti makstavale represseeritu toetusele. Kokkuleppel SA Eesti Re presseeritute Abistamise Fondi (edaspidi fond ) kui represseeritute valdkonna esindusorganisatsiooniga on kavas korraldada toetuse maksmine fondi kaudu. Represseeritud isikutel on toetuse saamiseks võimalik esitada taotlus kohalikule represseerituid esindavale ühingu le, mis koondab taotlused ja edastab need fondile. Toetus jagatakse taotluse esitanud isikute vahel vastavalt Kaitseministeeriumi ja fondi vahel sõlm itavas lepingu s sätestatud tingimustele . Punktiga 2 muudetakse määruse § 2 lõiget 4, milles asendatakse sõnad „ Seli Tervisekeskuses“ sõnaga „Kaitseväes“. Säte võimaldab teenistusülesannete täitmise tõttu hukkunud või püsiva tervisekahjustuse saanud kaitseväelase pereliikmetel saada vajaduse korral taastusravi Kaitseväes, kuna tegemist on kaitseväeteenistuse seaduse §-s 199 sätestatud sotsiaalsete tagatiste saamiseks õigustatud isikutega. Punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks määruse 3. peatükk , mis re guleeri b taastusravi osutamise korda Seli Tervisekeskuses. Kuna asutus lõpetab eraldiseisva üksusena tegevuse ning Kaitseväe - välistele isikutele edaspidi ravi teenuseid ei osutata, ei ole vaja taastus ravi täpsemat korraldust määruse tasemel reguleerida. Paragrahviga 3 tunnistatakse kehtetuks kaitseministri 16. septembri 2004. a määrus nr 14 „ Seli Tervisekeskuse põhimäärus“. Ümberkorraldamisotsuse kohaselt lõpetab Seli Tervisekeskus alates 1. jaanuarist 2020. a tegevuse eraldiseisva asutusena ning muutub Kaitseväe allüksuseks. Eelnõu kohaselt tunnistatakse kehtetuks Seli Tervisekeskuse põhimäärus. Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a määrusega nr 45 kinnitatud „Kaitseväe põhimäärus“ seoses Seli Tervisekeskuse ümberkorraldamisega muutmist ei vaja, kuna selle § 15 lõike 2 punkti 4 kohaselt kuulub toetuse väejuhatuse ülesannete hulka teenistuskohustuste täitmisel vigastada saanute või haigestunute taastusravi ja rehabilitatsiooni korraldamine. Uue allüksuse moodustamine nähakse ette toetuse väejuhatuse tervisekeskuse põhimääruses, mille kinnitab toetuse väejuhatuse ülem. Paragrahviga 4 sätestatakse määruse jõustumine. Määruse jõustumise ajaks on 1. jaanuar 2020. a, mis on seotud Seli Tervisekeskuse ümberkorraldamise kuupäevaga. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega . 4. Määruse mõjud Määruse jõustumisel korraldatakse ümber taastusravi osutamine Kaitseministeeriumi valitsemisalas. Seli Tervisekeskus lõpetab tegevuse eraldiseisva asutusena ning ühendatakse Kaitseväega, mistõttu taastusravi osutamist jätkatakse edaspidi ainult sõjalise riigikaitse vajadustest lähtudes. Võrreldes teiste tegevusvaldkondadega kaasneb kaitseväelaste teenistusega tavapärasest kõrgem vigastusoht ning samuti võib pidev füüsiline koorm us ja välitingimustes viibimine põhjustada kaebusi tugi-liikumiselundkonna kroonilistele tervisehäiretele. Riigikaitse eesmärkide saavutamiseks on eriti olu line säilitada kaitseväelaste töö- ja võitlusvõimelisust ning vigastuste korral tagada võimalikult kiire paranemine ja teenistusse naasmine. Seli Tervisekeskuse ümberkorraldamine võimaldab taastusravi osutamise ühendada Kaitseväes juba olemasoleva meditsiinisüsteemiga, mis parandab kaitseväelaste jaoks vajalike teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti. Represseeritud isikute jaoks muutub Kaitseministeeriumi poolt eraldatava toetuse vorm . Kui seni on represseeritud isikutel olnud võimalik saada raviteenuseid Seli Tervisekeskuses, siis edaspidi jätkatakse Kaitseministeeriumi eelarvest represseeritud isikute toetamist rahalise toetusmeetme kaudu. Toetus on suunatud represseeritud isikute tervise taastamise ks ning täidab oma eesmärki paremini, kuna muutub kättesaadavaks suuremale hulgale sihtrühmast . Seli Tervise keskuse asukohast tingituna sai sealse id ravivõimalusi kasutada vaid u 5% represseeritud isikutest. Rahalist toetust on võimalik kasutada taastusraviks isiku jaoks sobivas asukohas tegutsevate teenuseosutajate juures või muul viisil oma tervise taastamiseks (nt vajalike ravimite soetamiseks). Represseeritud isikuid, kes on esitanud taotluse taastusravi saamiseks Seli Tervisekeskuses, teavitatakse asutuse ümberkorraldamisega kaasnevatest muudatustest ning toetuse taotlemise võimalustest. Lisainfot represseeritud isikutele suunatud toetuse taotlemise ja eraldamise kohta saab Kaitseministeeriumi st ja represseerituid koondavate st ühingute st . 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Seli Tervisekeskus ühendatakse Kaitseväega, et tõhustada meditsiinilist toetust Kaitseväe ülesannete täitmisel . I ntegreeri tuna Kaitseväe olemasoleva meditsiinisüsteemi ga , muutub taastusravi osutamine kaitseväelaste jaoks kättesaadavamaks ja töökorralduslikult tõhusamaks . Määruse rakendamisega seotud kulud on planeeritud Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvesse , riigieelarvesse tulu ei teki. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2020. a . Nimetatud tähtaeg on seotud Seli Tervisekeskuse ümberkorraldamise kuupäevaga. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esita takse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu Rahandusministeeriumile , Justiitsministeeriumile ja Sotsiaalministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Kaitseväele.
EELNÕU 04 . 1 1 .2019 KAITSEMINISTER MÄÄRUS Kaitseministri määruste muutmine ja kehtetuks tunnistamine seoses Seli Tervisekeskuse ümberkorraldamisega Määrus kehtestatakse kaitseväeteenistuse seaduse § 193 lõike 4, Vabariigi Valitsuse seaduse § 43 lõike 5 ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 52 lõike 2 2 alusel. § 1 . Kaitseministri 15. märtsi 2013. a määruse nr 14 „Kaitseväelase ja asendusteenistuja tervishoiuteenuste, meditsiiniseadmete, ravimite ja raviga seotud kulu katmise tingimused, ulatus ja kord“ muutmine Kaitseministri 15. märtsi 2013. a määruses nr 14 „Kaitseväelase ja asendusteenistuja tervishoiuteenuste, meditsiiniseadmete, ravimite ja raviga seotud kulu katmise tingimused, ulatus ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 4 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kaitseväelasele tagatakse vajalike tervishoiuteenuste osutamine ja meditsiiniseadmete väljastamine Kaitseväes.“; 2) paragrahvi 8 lõi kes 1 asendatakse sõnad „ Kaitseväe meditsiinikeskustes “ sõnaga „Kaitseväes“. § 2 . Kaitseministri 16. septembri 2014. a määruse nr 23 „Taastusravi osutamise ulatus ja kord“ muutmine Kaitseministri 16. septembri 2014. a määruses nr 23 „Taastusravi osutamise ulatus ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõi ked 2 1 ja 3 sõnastatakse järgmiselt: „ (2 1 ) Teenistuskohustuse täitmise tõttu vigastada saanud Kaitseliidu tegevliikmele osutatakse taastusravi Kaitseväes ja vajaduse korral kaetakse ravikulud muu tervishoiuteenuse osutaja juures Kaitseliidu seaduse § 64 lõike 3 alusel kehtestatud kaitseministri määruses sätestatu kohaselt. (3) Represseeritud isikule osutatakse taastusravi riigieelarve seaduse § 53 1 lõike 1 alusel kehtestatud kaitseministri määruse alusel antava toetuse tingimustes määratud ulatuses ja korras. “ ; 2 ) paragrahvi 2 lõikes 4 asendatakse sõnad „ Seli Tervisekeskuses“ sõnaga „Kaitseväes“; 3 ) määruse 3. peatükk tunnistatakse kehtetuks. § 3 . Kaitseministri 24. septembri 2004. a määrus e nr 14 „ Seli Tervisekeskuse põhimäärus“ kehtetuks tunnistamine Kaitseministri 24. septembri 2004. a määrus nr 14 „ Seli Tervisekeskuse põhimäärus“ tunnistatakse kehtetuks. § 4. Määrus e jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2020. a . (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Luik Minister (allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Prikk Kantsler