Vastus pöördumisele

Saatja: Eleri Lapp </o=JM/ou=Exchange Administrative Group (FYDIBOHF23SPDLT)/cn=Recipients/cn=af594ce0facb48b0bb9a06d595838125-Eleri Lapp> Saaja: [email protected], '[email protected]', Agris Koppel Teema: Vastuskiri EHLI arvamus eelnõule ja ettepanekud haiglate töökorralduse parandamiseks Tere! Vabandame vastuste hilinemise pärast. Vastame teie 21.10.2021 (nr 971-1A) ja 10.12.2021 (nr 973-2B) saadetud kirjadele. Esimeses kirjas (21.10.2021) tegite ettepanekud haiglate töökorralduse parandamiseks ja ajutiselt laiendada isikute ringi, kellel on võimalik tervise infosüsteemist (TIS) COVID-19 immuniseerimise andmeid pärida. Tehtud ettepaneku põhjal täiendasime tervise- ja tööministri 27. detsembri 2018. a määruse nr 73 „Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja ravijärjekorra pidamise nõuded“ <https://www.riigiteataja.ee/akt/104012022003> paragrahvi 5, järgmises sõnastuses: „(51) Nakkushaiguse epideemilise leviku korral on immuniseerimise ravijärjekorda registreerimiseks tervishoiuteenuse osutaja poolt selleks volitatud töötajal õigus töödelda tervise infosüsteemi edastatud immuniseerimise andmeid.“. Muudatuse kohaselt on tervishoiuteenuse osutajate (TTO) poolt volitatud isikul (nt registratuuri töötajal) patsiendi lisamisel immuniseerimise ravijärjekorda töödelda TIS-i edastatud immuniseerimise andmeid. Seega töötleb vastavaid andmeid töötaja, kes patsiendi registreerib, ja töötlemise eesmärk on piiritletud just immuniseerimise ravijärjekorda lisamisega. Nimetatud võimalust saab kasutada nakkushaiguse epideemilise leviku korral. Lisaks on eesmärk võimaldada inimesele juba ravijärjekorda registreerimisel selgitada, millal tema järgmine immuniseerimise aeg saabub ning seeläbi on protsess inimesele selgem. Ühtlasi aitab see muudatus vähendada tervishoiutöötajate töökoormust immuniseerima tulnud isikute immuniseerimise seisu kontrollimisel, samuti aitab vähendada olukordi, kus inimene läheb revaktsineerima või tõhustusdoosi tegema liialt vara ning peab õigel ajal tagasi minema. Juhime tähelepanu, et tervishoiuteenuse osutaja peab tagama, et andmete töötlemine on nõuetekohaselt dokumenteeritud (jäävad korrektsed logiandmed) ning et vastavaid andmeid töödeldakse andmekaitsealaste nõuete kohaselt. Selleks tuleb teha oma töötajaskonnale vajalikku teavitus- ja selgitustööd. Muudatus jõustub alates 14. jaanuarist 2022, sest selleks ajaks valmis tehniline lahendus, mille korral on TTO-de poolt volitatud isikul näha ainult COVID-19 immuniseerimise andmeid, mis on TIS-i edastatud. Loodame, et antud võimalus aitab haiglates tervishoiutöötajate töökoormust mõnevõrra vähendada. Teises kirjas (10.12.2021) saatsite märkused tervise- ja tööministri määruste muutmise eelnõu kohta. 1. EHL teeb ettepaneku läbi arutada ja kindlaks määrata aeg, kui kaua patsiendi jaoks broneeringut hoitakse, kui ootejärjekord on temani jõudnud. St aeg, mille jooksul patsient kinnitab, kas pakutav aeg sobib või mitte. See ei pea tingimata olema sätestatud määruse tekstis, kuid praktikas oleks see oluline teave. Oluliseks peame ka seda, millist aega patsiendile pakutakse. Kui ootejärjekorras olevale patsiendile pakutakse aega samaks päevaks või järgmiseks päevaks või nädalaks, siis ei pruugi patsient piisavalt kiiresti reageerida ja tekiks tühja läinud vastuvõtte või viimasel minutil tehtud tühistamisi. Teemat on käsitletud erinevatel ootejärjekorra projekti puudutavatelseminaridel, töörühmas ning piloodipartnerite aruteludel. Eelneva tulemusel on jõutud järeldusele, et pakutav aeg peab olema minimaalselt kahe päeva pärast ning inimesel on võimalik pakutud aeg kinnitada ühe tööpäeva jooksul. Ootejärjekorra lahenduse rakendumise ja katsetamise käigus on võimalik tähtaegu muuta vastavalt projekti tulemustele ja piloodipartnerite tagasisidele. 2. Teeme ettepaneku piloteerimine määruse seletuskirjas selgemalt sõnastada, muuhulgas ka see, mis saab peale piloteerimist, nt piloodi ebaõnnestumise korral lõpetatakse sellekohane andmete kogumine TIS-s ja loobutakse ootejärjekorra pidamisest. Piloteerimine peaks toimuma kahes etapis, millest esimene peaks olema lihtsalt monitooritav – kohe kui tekib arusaam, et näiteks ainult ootejärjekorrast saabki vastava eriala aega, peab tegema otsuse, kuidas protsessi muuta. Või siis kui leiab kinnitust hüpotees, et ootejärjekorrast ei saagi keegi aega, sest seda kasutatakse vähe ja ajad broneeritakse telefoni teel ära, siis pole mõtet edasi arendada. Täiendasime seletuskirja. 3. Peame oluliseks ka digisaatekirjade ja üleriigiliste digiregistratuuri lahenduste eesmärkide ja peamiste toimenõuete kokku leppimist, mis oleks aluseks IKT-arendustele ning õigusruumi muudatustele. Ootejärjekorra projektis on lähtutud kehtivatest üleriigilise digiregistratuuri toimenõuetest. 4. Näeme ka ohtu patsientidele, kelle digivõimekus on madalam. Ootejärjekorra teenus on kättesaadavam inimestele, kes teavad selle olemasolust ja kes suudavad piisaval määral arvutit kasutada, et ennast ootejärjekorda lisada. Tihtipeale võib aga olla nii, et see, kes enim seda teenust vajab, jääb sellest tehnilistel põhjustel ilma. Käesoleva aasta kevadel otsustati lahendus ellu viia selliselt, et see ei koormaks TTO-sid või teeks seda võimalikult vähe. Vastavalt piloodipartneritega tehtud aruteludele on projekti realiseerimine jaotatud etappideks. Esimese etapi tulem katab tõepoolest kitsalt digiregistratuuri funktsionaalsust ja on suunatud rohkem digivõimekamatele inimestele. Seoses COVID-19 olukorraga oleme näinud üleriigilise digiregistratuuri kasutajaskonna kasvu ja kasutajate profiil muutumist kogu elukaare vaates laiemaks (sh on kasvanud noorema ja eakate inimeste vanuserühma kasutajaskond). Piloodi läbiviimise järgselt analüüsitakse arendatava lahenduse tulemuslikkust (sh kasutajaskonna profiili ja nende tagasisidet protsessile) ning otsustatakse jätkutegevused. Esimese etapi esmane eesmärk on võimaldada patsiendil endal e-teenuseid mugavamalt kasutada. Projekti II ja III etapp käsitlevad nii ootejärjekorra lahenduse laiendamist teenuste- ja TTO-de üleselt aga ka TTO-de registratuuridele võimekuse loomist, lisamaks patsiente ootejärjekorda lokaalse registratuuri vahendusel (vajab TTO-de infosüsteemide arendamist). Viimasega kaetakse ka see sihtrühm, kes digilahendusi tervishoiuteenuse tarbimisel väga ei kasuta. Heade soovidega Eleri Lapp Nõunik | Tervisesüsteemi arendamise osakond 626 9137 | [email protected] <mailto:[email protected]> Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1 | 10122 Tallinn 626 9301 | http://www.sm.ee <http://www.sm.ee/et>